Nqe plaub caug hauv Daniel tshooj kaum ib yog ib nqe uas tob kawg nkaus hauv Vajtswv Txojlus, ib yam li Daniel tshooj yim, nqe kaum plaub. Nqe plaub caug raug sawv cev los ntawm tus dej Hiddekel, hos tus dej Ulai sawv cev rau Daniel tshooj yim, nqe kaum plaub.
Nqe plaub caug pib nrog tej lus hais tias, “thiab thaum lub sij hawm kawg,” yog li ntawd thiaj qhia meej tias qhov pib ntawm nqe ntawd yog xyoo 1798. Tsib caug ib lo lus ntawm nqe ntawd tau raug qhib lub cim tseg rau xyoo 1989, thaum lawv raug lees paub tias yog qhia txog kev poob ntawm lub Koom Haum Soviet rau lub sij hawm ntawd. Tsib caug ib lo lus ntawd hauv nqe no sawv cev rau ob qho tib si—lub sij hawm kawg hauv xyoo 1798, thiab tom qab ntawd tseem muaj dua ib lub sij hawm kawg hauv xyoo 1989. Alpha thiab Omega tau tso Nws daim ntawv kos npe rau saum nqe ntawd rau txhua tus uas kam pom thiab kam hnov. Lub sij hawm kawg rau tej kev txav ntawm ob leeg tus tim tswv thawj thiab tus tim tswv thib peb raug sawv cev nyob hauv tib nqe ntawd xwb.
Nqe lus tom qab no qhia meej tias thaum twg txoj kev kav ntawm tus pope, uas sawv cev ua vajntxwv sab qaum teb, yeej tebchaws Meskas, uas sawv cev ua thaj av muaj hwjchim ci ntsa iab, thaum txoj cai Hnub Caiv uas tab tom yuav los sai nyob hauv Tebchaws Meskas. Yog li ntawd, txawm yog cov lus hauv nqe plaub caug qhia txog lub sijhawm kawg hauv xyoo 1798 ua qhov pib, thiab lub sijhawm kawg hauv xyoo 1989 ua qhov xaus, qhov tseeb yog tias keeb kwm lus faj lem uas sawv cev nyob hauv nqe plaub caug tsis tiav mus txog rau nqe plaub caug ib, thaum vajntxwv sab qaum teb yeej thaj av muaj hwjchim ci ntsa iab. Qhov no txhais tau tias keeb kwm txij thaum Soviet Union poob rau xyoo 1989 mus txog rau txoj cai Hnub Caiv uas tab tom yuav los sai hauv nqe plaub caug ib, sawv cev rau keeb kwm ntawm Tebchaws Meskas txij thaum Thawj Tswj Hwm Ronald Reagan mus txog rau txoj cai Hnub Caiv uas tab tom yuav los sai. Keeb kwm ntawd suav nrog lub Cuaj Hlis 11, 2001 thiab txuas ntxiv mus txog rau teev ntawm av qeeg loj hauv Phau Ntawv Qhia Tshwm tshooj kaum ib.
Thaum thawj zaug nqe Vajlugkub ntawd raug qhib lub ntsiab, ib qho lus sib cav tau raug tsa tawm tsam qhov tseeb tias “Pippenger qhov kev hais tias nqe ntawd sawv cev rau keeb kwm txij xyoo 1798 mus txog rau txoj cai Hnub Sunday yog ib qho lus thov uas tsis tsim nyog ntseeg, vim cov nqe hauv phau Vajlugkub yeej tsis sawv cev rau tej lub sijhawm keeb kwm ntev npaum ntawd.” Peb tsis tau xav txog lub tswv yim hais tias puas muaj ib qho kev txwv rau qhov ntev ntawm lub sijhawm uas yuav raug muab tso rau hauv ib nqe xwb, tiamsis tam sim ntawd peb nco dheev tias Tshwm Sim tshooj kaum peb, nqe kaum ib qhia txog tib zaj keeb kwm ntawd, thiab nws ua li ntawd nyob hauv ib nqe xwb. Keeb kwm ntawm tus tsiaj nyaum hauv ntiajteb pib xyoo 1798, thiab tus tsiaj nyaum hauv ntiajteb hais lus zoo li ib tug zaj, yuav tiav raws li thaum txoj cai Hnub Sunday yuav los txog tsis ntev no.
“Thiab thaum Papacy, raug nyiag nws lub hwj chim lawm, raug yuam kom tsum tseg kev tsim txom, Yauhas pom ib lub hwj chim tshiab tab tom sawv los ncha tus zaj lub suab, thiab txuas ntxiv tib txoj hauj lwm lim hiam thiab thuam Vajtswv ntawd. Lub hwj chim no, yog lub kawg uas yuav ua rog tawm tsam pawg ntseeg thiab Vajtswv txoj kevcai, raug sawv cev los ntawm ib tug tsiaj qus uas muaj ob tug kub zoo li menyuam yaj.” Signs of the Times, November 1, 1899.
Yog ib tug neeg xav hais kom raws nraim thiab raws txuj ci, nqe plaub caug hais txog keeb kwm txij xyoo 1798 mus txog rau nqe plaub caug ib, thiab nyob hauv nqe plaub caug ib txoj cai Hnub Caiv Sunday raug qhia kom paub meej; yog li ntawd, tsis zoo ib yam li ib nqe xwb hauv Tshwmsim tshooj kaum peb, nqe plaub caug yeej luv zog me ntsis, vim txoj cai Hnub Caiv Sunday nyob hauv nqe tom qab, hos nyob hauv Tshwmsim tshooj kaum peb, txij xyoo 1798 mus txog rau txoj cai Hnub Caiv Sunday nyob hauv tib nqe xwb. Muam White qhia rau peb tias “tib txoj kab ntawm lus faj lem” uas nyob hauv phau Daniyee raug nqa los txuas ntxiv hauv phau Tshwmsim, thiab Tshwmsim tshooj kaum peb, nqe kaum ib, yooj yim hla ncaj qha saum nqe plaub caug, yog koj xaiv siv lub ntsiab cai ntawm kab dhau kab.
Thaum koj yeej siv txoj kevcai kab saum kab, koj yuav pom tias nqe plaub caug qhov sawv cev ntawm Tshwmsim kaum peb tus tsiaj qus ntawm lub ntiajteb (Tebchaws Meskas), tus uas nyob rau hauv nqe plaub caug raug sawv cev los ntawm “cov tsheb nees rog, nkoj, thiab cov neeg caij nees,” hloov ntawm ib tug tsiaj qus zoo li menyuam yaj uas muaj ob tug kub nyob rau xyoo 1798 mus ua ib tug tsiaj qus hais lus zoo li zaj thaum txoj cai Hnub Caiv tabtom yuav los sai no, thiab kuj pom tias tus tsiaj qus zoo li menyuam yaj muaj ob tug kub.
Nqe plaub caug, kuj sawv cev rau xya caum xyoo uas yog cim thaum lub niam ntiav ntawm Tyre raug muab hnov qab lawm, rau qhov xya caum xyoo uas yog cim ntawd zoo ib yam li hnub ntawm ib tug vajntxwv, thiab ib tug vajntxwv yog ib lub nceeg vaj. Raws li nqe plaub caug, thiab raws txoj kab lus ntawm Tshwmsim tshooj kaum peb, lub nceeg vaj hauv phau Vajlugkub tej lus faj lem uas kav rau xya caum xyoo uas yog cim hauv Yaxayas tshooj nees nkaum peb yog tus tsiaj qus hauv ntiajteb, uas muaj ob tug kub muaj zog. Tus tsiaj qus hauv ntiajteb pib nrog ob tug kub muaj zog uas sawv cev rau Republicanism thiab Protestantism, tiam sis thaum keeb kwm ntawm nqe plaub caug los ze rau nws qhov ua tiav nyob hauv nqe plaub caug ib, ces nws ob qho zog uas yog lus faj lem raug txheeb xyuas tias yog “nkoj” (hwjchim ntawm kev khwv nyiaj txiag), thiab “tsheb nees thiab cov caij nees” (hwjchim ua rog).
Thaum lub sijhawm xya caum xyoo piv txwv hauv Yaxayas tshooj nees nkaum peb, tus niam ntiav ntawm Tyre, uas nyob hauv nqe plaub caug yog tus vajntxwv qaum teb, raug tsis nco qab lawm. Tiamsis thaum kawg ntawm xya caum xyoo piv txwv ntawd nws yuav rov qab ua nkauj ua nraug nrog cov vajntxwv hauv ntiajteb dua, ib yam li tau muaj nyob hauv keeb kwm uas coj mus txog rau kev vau hlo ntawm Soviet Union thaum tag nrho cov neeg sau keeb kwm lees paub tias Thawj Tswj Hwm Reagan tau ruaj ib daim ntawv cog lus zais nrog tus antichrist hauv phau Vajlugkub tej lus faj lem rau lub hom phiaj kom rhuav Soviet Union. Hauv lub sijhawm uas coj mus txog rau xyoo 1989 Reagan twb pib ib txoj kev sib raug zais thiab txhaum cai nrog tus txiv neej ntawm kev txhaum lawm, yog li ntawd Nebukhanexa cov kws hu nkauj ntaus twb pib xyaum zaj nkauj uas tus niam ntiav uas raug tsis nco qab ntawd tab tom pib hu. Txoj haujlwm qhuab qhia thoob ntiajteb uas tsis tau muaj dua li ntawm Yauhas Paulus II, hauv tib zaj keeb kwm ntawd, yog qhov pib ntawm “zaj nkauj thiab kev seev cev” uas ua rau “tag nrho lub ntiajteb” “qhuas raws tus tsiaj qus qab”.
Nqe plaub caug kuj sawv cev rau keeb kwm ntawm Laodicean Adventism, uas tau pib xyoo 1798 ua Sardis, ces cov uas nyob hauv Sardis tau txais qhov kaj uas tau qhib lub foob lawm, thiab tom qab ntawd txoj kev txav Philadelphian thiaj li tawm hauv Sardis los. Thaum txoj kev txav Philadelphian tsis lees txais qhov kaj ntawm xyoo 1856, lawv thiaj hloov ntawm ib txoj kev txav mus ua lub koom txoos Laodicean xyoo 1863. Yog li ntawd, lub koom txoos ntawd twb raug teem cia lawm kom raug nti tawm ntawm tus Tswv lub qhov ncauj hauv nqe plaub caug ib, uas yog txoj cai Sunday uas tab tom yuav los sai no. Nqe plaub caug tsis yog tsuas sawv cev rau keeb kwm ntawm Tebchaws Meskas xwb, tiam sis kuj sawv cev rau keeb kwm ntawm Laodicean Adventism thiab.
Adventism ntawm Laodicea tau txais lub teeb ntuj ceeb tsheej ntawm Vajtswv Txojlus los ua nws lub chaw khi thiab nws lub zog, thiab tsoom fwv ntawm Tebchaws Meskas tau txais lub teeb ntuj ceeb tsheej ntawm Txoj Cai Lij Choj ntawm Tebchaws Meskas los ua nws lub chaw khi thiab nws lub zog. Nkawd ob leeg tau pib raws li yaj saub qhia ua tej kub nyob rau xyoo 1798, thiab thaum kawg ntawm xya caum lub xyoo uas yog lub cim, lub kub Republican uas tau thim txojkev ntseeg thiab lub kub Protestant uas tau thim txojkev ntseeg yuav los sib koom ua ib lub kub, thiab hais lus zoo li ib tug zaj.
Ob tug kub hauv nqe plaub caug yog tsoomfwv, thiab pawg ntseeg uas raug xaiv, uas sawv cev rau ob txoj kab lus faj lem uas khiav mus ua ke, rau qhov lawv raug sawv cev ua ob tug kub nyob saum ib tug tsiaj qus xwb. Txhua qhov chaw uas tus tsiaj qus mus, ob tug kub kuj mus thiab, thiab lawv ua li ntawd nyob hauv tib zaj keeb kwm faj lem. Lub kub ntawm Protestantism muaj ib yam xwm txheej faj lem ob chav uas raug sawv cev los ntawm Laodicea thiab Philadelphia. Lub kub ntawm Republicanism kuj muaj ib yam xwm txheej faj lem ob chav uas raug sawv cev los ntawm ob tog nom tswv Republican thiab Democratic. Qhov thib ob ntawm txhua lub kub yam xwm txheej ob chav ntawd sawv los tom qab kawg thiab sawv siab dua, raws li Daniel tshooj yim.
Ces kuv tsa kuv lub qhov muag, thiab kuv pom; thiab saib seb, muaj ib tug yaj txiv sawv ntawm ntug dej, uas muaj ob tug kub: ob tug kub ntawd siab; tiamsis ib tug siab dua ib tug, thiab tus uas siab dua tshwm tuaj tom qab. Daniel 8:3.
Yam ntxwv ob-ncaug ntawm txhua rab kub yog piav qhia nyob rau hauv caj ces ntawm Khetos los ntawm cov Xadukais thiab cov Falixais, uas nyob rau hauv rab kub Republican sib npaug rau txoj kev liberalism (txhawb kev qhev, kev ywj pheej ncaj qha, woke-ism thiab kev coj mus rau ntiaj teb ib yam), thiab txoj kev conservatism (tiv kev qhev, ib lub teb chaws republic raws Cai Lij Choj, cov khaws kev qub txeeg qub teg, MAGA). Yam ntxwv ob-ncaug ntawm rab kub Protestant sib npaug rau Philadelphia thiab Laodicea. Tsis muaj ib qho kev sib raug zoo uas zoo meej ntawm kev faib ob rab kub no ua ib lub cim ob-ncaug, vim tias tsis hais txoj kev liberalism uas vam meej zuj zus los yog txoj kev conservative MAGA-ism, ib qho twg los tsis nyob rau sab raug ntawm teeb meem Sunday law, rau qhov cov Falixais thiab cov Xadukais tau los sib koom ua ke ntawm tus ntoo khaub lig; tab sis thaum txoj Sunday law uas yuav los sai sai no, uas tus ntoo khaub lig tau ua tus qauv qhia ua ntej, los txog, Laodicea raug nti tawm ntawm tus Tswv lub qhov ncauj, thiab ces rab kub Philadelphian raug tsa kom siab ua ib daim chij cim. Txawm li ntawd los, qhov ob-ncaug ciaj ciam ntawm ob rab kub no yog sawv cev los ntawm kev sib cav txog kev ntseeg vajtswv ntawm cov Falixais thiab cov Xadukais, thiab tus tub txib mus rau cov Lwm Haiv Neeg (Paulos), hauv keeb kwm ntawm Khetos, yav dhau los nws tau yog ib tug Falixais ntawm cov Falixais.
Txoj kev ua haujlwm ntawm nag tom qab, uas yog kab saum kab, thaum muab siv lawm ces tsim kom muaj qhov kaj loj nyob hauv nqe plaub caug. Phau Ntawv Qhia Tshwm tshooj ob mus txog tshooj kaum yim, txhua tshooj puav leej nyob hauv kev sib haum nrog nqe plaub caug. Yaxayas tshooj nees nkaum peb zaj lus tim khawv hais txog tus poj niam deev hluas ntawm Thailab kuj sib haum nrog nqe ntawd thiab. Tseeb tiag, tseem muaj ntau zaj lus lwm yam uas yuav tsum muab los tso saum nqe plaub caug, tab sis tej zaum txoj kev siv kab saum kab ntawm nqe plaub caug uas tseem ceeb tshaj plaws yog nqe plaub caug nws tus kheej.
Hauv nqe plaub caug, lub sij hawm kawg hauv 1798 thiab lub sij hawm kawg hauv 1989, ob leeg raug nthuav qhia ua ke. Qhov no taw qhia rau tus kawm txog tej yaj saub tias yuav tsum muab lub sij hawm kawg hauv 1798 los tso sib haum saum lub sij hawm kawg hauv 1989. Thaum ua li ntawd lawm, keeb kwm ntawm nqe plaub caug tsim tawm ob txoj kab uas txhua txoj pib hauv 1798, thiab txuas mus txog rau txoj cai Hnub Caiv uas yuav los sai no hauv nqe plaub caug ib. Txoj kab uas pib hauv 1798 qhia txog txoj xov sab hauv ntawm Vajtswv haiv neeg hnub kawg, hos txoj kab uas pib hauv 1989 qhia txog txoj xov sab nraud ntawm Vajtswv haiv neeg hnub kawg hauv tib lub keeb kwm ntawd. Vim li ntawd, nqe plaub caug muaj nyob hauv nws tus kheej lub cim piv txwv uas sawv cev rau tib txoj kev sib raug zoo yaj saub sab hauv thiab sab nraud ntawm xya pawg ntseeg thiab xya lub foob hauv phau Qhia Tshwm. Thiab qhov xwm txheej yaj saub no raug sawv cev nyob hauv ib nqe xwb, uas muaj tsib caug ib lo lus!
Cov neeg Millerites tau lees paub zaj lus sab hauv-sab nraud ntawm xya pawg ntseeg thiab xya lub cim qhib, tab sis lawv kuj tau lees paub tias xya lub raj kuj sawv cev rau ib txoj kab tseeb thib peb uas yog ib feem hauv keeb kwm uas xya pawg ntseeg thiab xya lub cim qhib sawv cev. Cov raj ntawd yog, raws li Miller hais, “cov kev txiav txim tshwj xeeb” uas tau raug coj los rau saum Loos. Cov Millerites tau to taub tias Vajtswv cov kev txiav txim uas xya lub raj sawv cev ntawd muaj kev sib txuas nrog keeb kwm ntawm xya pawg ntseeg thiab keeb kwm sib txig ntawm xya lub cim qhib.
Nqe plaub caug muaj nrog rau keeb kwm ntawm lub Cuaj Hlis 11, 2001, thiab nyob hauv nqe plaub caug no kab yaj saub ntawm xya lub raj kuj raug muab sib phim thiab. Tus tim tswv thawj tuaj txog xyoo 1798, kom tshaj tawm txog kev qhib ntawm txoj kev txiav txim hauv xyoo 1844. Txoj kev txiav txim ntawd muab faib ua txoj kev txiav txim tshuaj xyuas thiab txoj kev txiav txim ua tiav. Keeb kwm ntawm nqe plaub caug yog keeb kwm ntawm txoj kev txiav txim tshuaj xyuas, thiab keeb kwm txij nqe plaub caug ib mus ntxiv mus txog thaum Michael sawv tsees thiab xya lub phaum kev txom nyem kawg raug muab nchuav tawm yog keeb kwm ntawm txoj kev txiav txim ua tiav.
Kev txiav txim siab kawg pib thaum Tebchaws Meskas hais lus zoo li ib tug zaj.
““Cov kub zoo li menyuam yaj thiab lub suab zoo li zaj ntawm lub cim ntawd qhia txog ib qho kev tsis sib xws uas pom tseeb heev nruab nrab ntawm tej lus tshaj tawm thiab txoj kev coj ua ntawm haiv neeg uas raug sawv cev li no. Kev ‘hais lus’ ntawm haiv neeg ntawd yog kev ua ntawm nws cov thawj coj tsim cai thiab cov thawj coj txiav txim. Los ntawm tej kev ua zoo li ntawd, nws yuav ua rau pom tias tej ntsiab cai ywj pheej thiab thaj yeeb uas nws tau tshaj tawm los ua lub hauv paus ntawm nws txoj cai tswj teb chaws yog lus cuav. Txoj lus faj lem uas hais tias nws yuav hais lus ‘zoo li zaj’ thiab siv ‘tag nrho lub hwj chim ntawm thawj tus tsiaj qus’ qhia meej meej ua ntej txog kev loj hlob ntawm tus ntsuj plig ntawm kev tsis kam pub lwm tus thiab kev tsim txom uas tau tshwm sim los ntawm cov haiv neeg uas raug sawv cev los ntawm zaj thiab tus tsiaj qus zoo li tsov txaij. Thiab lo lus uas hais tias tus tsiaj qus muaj ob lub kub ‘yuam kom lub ntiaj teb thiab cov uas nyob hauv ntawd pe hawm thawj tus tsiaj qus’ qhia tias txoj cai kav ntawm haiv neeg no yuav raug siv los yuam kom muaj ib yam kev coj cai dab qhuas uas yuav yog ib qho kev pe hawm qhuas rau papacy.” The Great Controversy, 443.
Thaum Tebchaws Meskas “hais lus,” thiab yuam kom ua raws li txoj cai Hnub Caiv uas yuav los sai no, “lub suab thib ob” hauv Tshwmsim tshooj kaum yim kuj “hais lus,” los ntawm kev hu cov txiv neej thiab cov poj niam kom tawm hauv Npanpiloo.
Thiab kuv hnov dua ib lub suab los saum ntuj los, hais tias, Nej kuv haiv neeg, cia li tawm hauv nws los, xwv nej thiaj tsis koom nrog nws tej kev txhaum, thiab xwv nej thiaj tsis raug nws tej kev raug mob. Rau qhov nws tej kev txhaum twb nce mus txog saum ntuj lawm, thiab Vajtswv twb nco ntsoov nws tej kev tsis ncaj lawm. Cia li pauj rau nws ib yam li nws tau pauj rau nej, thiab muab ob npaug rau nws raws li nws tej hauj lwm; hauv lub khob uas nws tau ntim, cia li ntim ob npaug rau nws. Qhia Tshwm 18:4–6.
Hauv nqe plaub caug-ib, thaum Tebchaws Meskas hais lus, cov uas tseem nyob hauv ib puag ncig peb txheej ntawm Npanpiloo niaj hnub no raug hu tawm thaum “lub suab thib ob” ntawm Tshwm Sim tshooj kaum yim hais lus. Cov uas raug hu tawm thaum ntawd raug sawv cev hauv nqe plaub caug-ib tias yog “Edoo, Mo-a, thiab cov thawj ntawm Amoos cov menyuam.” Hauv nqe ntawd, cov uas raug sawv cev hauv lub cim peb txheej ntawm Npanpiloo niaj hnub no dim ntawm tes ntawm tus vajntxwv qaum teb (lub hwjchim kav ntawm tus pope). Lo lus Henplais uas txhais ua “dim” txhais hais tias dim tawm los ntawm kev nplua zawv zawg, thiab nws lub ntsiab tseem ceeb yog tias qhov kev dim ntawd yog ua tiav los ntawm ib yam uas, ua ntej qhov kev dim ntawd, twb tau tuav cov uas dim ntawd cia rau hauv kev poob cev qhev lawm.
Nws kuj yuav nkag mus rau hauv lub tebchaws uas muaj yeeb koob, thiab ntau lub tebchaws yuav raug ntxeev pov tseg; tiam sis cov no yuav dim ntawm nws txhais tes, yog Edom, thiab Moab, thiab cov thawj ntawm cov menyuam Ammon. Nws kuj yuav ncab nws txhais tes rau saum cov tebchaws; thiab lub tebchaws Iyiv yuav tsis dim. Daniel 11:41, 42.
Hauv nqe plaub caug ob, txoj hauj lwm papacy (vajntxwv sab qaum teb), kov yeej nws qhov teeb meem thaj av thib peb thaum nws txeeb Iyiv, uas yog ib lub cim ntawm United Nations, raws li tau ua qauv tseg hauv Helaus hnub yug, thaum nws poob rau txoj kev seev cev dag ntxias ntawm Salome (Tebchaws Meskas), tus ntxhais ntawm Herodias (papacy). Qhov no qhia meej txog lub sijhawm uas United Nations (“kaum tus vajntxwv” hauv Tshwm Sim kaum xya), pom zoo muab lawv lub tebchaws rau tus tsiaj nyaum ib teev. Ib teev ntawd yog teev ntawm “av qeeg loj” hauv Tshwm Sim kaum ib, thiab yog “teev” uas tus niam ntiav Npanpiloo raug txiav txim. Hauv nqe plaub caug ob, Iyiv (United Nations), “yuav tsis dim.”
Lo lus Henplais uas txhais tias “khiav dim” nyob hauv nqe plaub caug-ob yog txawv ntawm lo lus Henplais nyob hauv nqe plaub caug-ib. Nyob hauv nqe plaub caug-ob lo lus “khiav dim” txhais tias “nrhiav tsis tau kev cawm dim”, tiam sis nqe plaub caug-ib tab tom qhia tias thaum cov uas nyob ua ntej txoj cai Hnub Caiv yav tom ntej uas yuav los sai sai no tau tuav tes nrog papacy lawm, lawv mam li khiav dim zoo li yog vim kev nplua. Ua ntej txog lub sijhawm muaj teebmeem ntawm txoj cai Hnub Caiv, cov uas nyob hauv kev sib koom tes ntawm Npanpiloo niaj hnub no tau lees txais lub tswv yim dab ntxwg nyoog tias Hnub Caiv yog Vajtswv hnub pe hawm. Thaum lub cim ntawm tus tsiaj qus raug yuam kom coj raws, ib tug neeg yeej yuav xaiv tau ib yam ntawm ob yam no: yuav lees txais nws vim ib qho laj thawj twg los xij, los sis yeej ntseeg tiag tias nws yog li ntawd. Kev ntseeg li ntawd yog txais lub cim rau hauv hauv pliaj, hos tsuas yog lees txais nws xwb yog txais lub cim rau hauv koj txhais tes.
Cov neeg uas dim ntawm tes ntawm lub hwjchim papacy thaum muaj txoj kevcai Hnub Sunday, tsis lees txais lub tswv yim dab ntxwg nyoog hais tias Vajtswv hnub pe hawm yog hnub ntawm lub hnub, nyob rau tib lub sijhawm uas Tebchaws Meskas thiab Tebchaws Koomhaum United Nations tabtom koom tes nrog tus niam ntiav ntawm Loos, lub hwjchim papal, tus vajntxwv sab qaum teb.
“Cov ntseeg Protestant hauv Tebchaws Meskas yuav yog cov xub ntiag tshaj plaws hauv kev ncab lawv txhais tes hla lub hav tob kom tuav tes nrog Kev Ntseeg Hu Plig; lawv yuav ncav hla lub kwj tob kom sib tuav tes nrog hwjchim Loos; thiab nyob hauv qab txoj kev cuam tshuam ntawm kev sib koom ua peb seem no, lub tebchaws no yuav taug raws li cov kauj ruam ntawm Loos hauv kev tsuj hwm txoj cai ntawm lub siab xam pom.” The Great Controversy, 588.
Nws yog ib qho tseem ceeb uas yuav tsum siv sij hawm los nthuav qhia tus qauv ntawm rau nqe kawg ntawm Daniyees tshooj kaum ib thaum peb txuas ntxiv peb txoj kev xav txog nqe plaub caug. Tus vajntxwv sab qaum teb, uas yog Loos Niaj Hnub No, kov yeej peb qho chaw khuam siab hauv thaj chaw kom thiaj raug tsa kom ruaj khov rau saum lub zwm txwv ntawm lub ntiaj teb. Loos pagan tau kov yeej peb qho chaw khuam siab hauv thaj chaw, ib yam li Loos papal tau ua, yog li ntawd Loos Niaj Hnub No kuj kov yeej tus vajntxwv sab qab teb (yav dhau los yog Soviet Union) hauv nqe plaub caug, ces kov yeej lub tebchaws muaj koob meej (Tebchaws Meskas) hauv nqe plaub caug ib, thiab tom qab ntawd yog tim lyiv teb chaws (United Nations) hauv nqe plaub caug ob thiab plaub caug peb.
Tiamsis raws li zaj lus hais dhau los ntawm Muam White qhia tawm, Tebchaws Meskas tuav tes nrog papacy thiab Koom Haum Tebchaws Meskas thaum tib lub sijhawm. Kev sib koom ua peb chav ntawm tus zaj, tus tsiaj qus, thiab tus yaj saub cuav raug ua kom tiav ntawm txoj cai Hnub Caiv uas yuav los sai no, txawm yog Daniyee tshooj kaum ib nqe plaub caug ib txog plaub caug peb qhia txog kev kov yeej uas tshwm ib txhij ntawd raws li lawv cov theem sib law liag. Qhov kev sib law liag uas raug piav qhia ntawd sawv cev rau kev ntws ntawm cov xwm txheej, tiamsis lawv txhua yam raug ua kom tiav ntawm txoj cai Hnub Caiv uas yuav los sai no.
Lub sij hawm ntawd “lub suab thib ob” hauv Tshwm Sim kaum yim “hais lus,” ncaj qha rau qhov chaw uas Tebchaws Meskas “hais lus.” Vajtswv hais lus rau qhov chaw thiab lub sijhawm uas Xatas hais lus. Hauv nqe plaub caug plaub, tej xov xwm tawm ntawm sab hnub tuaj thiab sab qaum teb ua rau huab tais ntawm sab qaum teb ntxhov siab, thiab qhov kev tua neeg loj kawg nkaus ntawm papacy kawg raug pib. Nqe plaub caug plaub, ib yam li nqe plaub caug ob thiab plaub caug peb, pib hauv nqe plaub caug ib, thaum tus tim tswv muaj hwjchim loj hauv Tshwm Sim kaum yim pib Nws txoj kev hu kom Nws pab yaj lwm tus tawm hauv Npanpiloo.
Txoj lus uas Nws nthuav tawm yog txoj lus uas qhia meej tias Islam ntawm txoj kev txom nyem thib peb yog Nws lub cuab tam rau kev txiav txim, thiab yog kev rau txim rau tus niam ntiav ntawm Npanpiloos. Islam raug sawv cev ua “xov xwm ntawm sab hnub tuaj,” hos txoj papacy (tus vaj ntxwv cuav ntawm sab qaum teb) yog “xov xwm ntawm sab qaum teb.” Daniel kaum ib nqe plaub caug qhia txog txoj kev txiav txim tshawb nrhiav, hos nqe plaub caug-ib txog plaub caug-tsib qhia txog txoj kev txiav txim ua tiav.
Peb yuav txuas ntxiv peb txoj kev xav txog nqe plaub caug ntawm Daniyees kaum ib hauv tsab xov xwm tom ntej.
“Muaj ib zaug, thaum kuv nyob hauv New York City, thaum tsaus ntuj kuv raug hu kom pom tej tsev tab tom tsa nce ib theem dhau ib theem mus rau saum ntuj. Lawv tau lees tias tej tsev no tsis kub hnyiab, thiab lawv raug tsa los qhuas lawv cov tswv thiab cov uas ua lawv. Tej tsev no tseem nce siab dua thiab siab dua, thiab hauv lawv tau siv cov khoom kim tshaj plaws. Cov uas tej tsev no yog lawv tug tsis tau nug lawv tus kheej tias: ‘Peb yuav ua li cas thiaj qhuas tau Vajtswv zoo tshaj plaws?’ Tus Tswv tsis nyob hauv lawv tej kev xav.”
“Kuv xav hais tias: ‘Au, yog tias cov uas tab tom siv lawv tej peev xwm li no yuav pom lawv txoj kev ua raws li Vajtswv pom nws! Lawv tab tom txhim tsa tej tsev loj kawg nkaus uas muaj hwjchim ci ntsa iab, tiamsis lawv txoj kev npaj thiab kev xav tswv yim ntawd ruam npaum li cas nyob hauv qhov muag ntawm Tus Kav lub qab ntuj khwb no. Lawv tsis kawm tshawb nrog tag nrho lub zog ntawm lub siab thiab lub tswvyim seb lawv yuav ua li cas thiaj qhuas Vajtswv tau. Lawv twb plam qhov no lawm, yog thawj tes haujlwm ntawm tibneeg.’”
“Thaum tej vaj tse siab thiab loj no raug tsa sawv, cov tswv zoo siab nrog kev khav theeb muaj siab ntshaw, vim lawv muaj nyiaj los siv kom txaus siab rau lawv tus kheej thiab ua kom lawv cov neeg zej zog khib. Feem ntau ntawm cov nyiaj uas lawv tau nqis peev li no raug nrhiav tau los ntawm kev tsim txom, los ntawm kev nias thiab quab yuam cov neeg pluag kom txom nyem. Lawv hnov qab tias nyob saum ntuj ceeb tsheej muaj ib daim ntawv teev tseg txog txhua qhov kev lag luam; txhua qhov kev sib cog uas tsis ncaj ncees, txhua yam kev dag ntxias, raug sau cia nyob ntawd. Lub sijhawm tab tom los txog thaum tib neeg, hauv lawv txoj kev dag ntxias thiab kev khav theeb saib tsis taus, yuav mus txog ib qho chaw uas tus Tswv yuav tsis pub lawv hla dhau, thiab lawv yuav kawm tias muaj ib thaj tsam rau Yehauvas txoj kev ua siab ntev.”
“Daim duab uas tom qab ntawd dhau los ntawm kuv xub ntiag yog ib qho ceeb toom txog hluav taws kub. Neeg sawv daws ntsia cov tsev siab thiab cov uas xav tias tiv hluav taws tau thiab hais tias: ‘Lawv muaj kev nyab xeeb tiav npo.’ Tabsis cov tsev no raug hluav taws kub hnyiab tas ib yam li yog ua los ntawm roj ntoo qhib. Cov tsheb tua hluav taws ua tsis tau ib yam dabtsi los txwv txoj kev puam tsuaj ntawd. Cov neeg tua hluav taws tsis muaj peev xwm siv tau cov tshuab tua hluav taws.”
“Kuv raug qhuab ntuas tias thaum tus Tswv lub sijhawm los txog, yog tsis muaj ib qho kev hloov pauv tau tshwm sim hauv lub siab ntawm cov tibneeg uas khav theeb thiab muaj lub siab ntshaw hwjchim, ces tibneeg yuav pom tias txhais tes uas muaj hwjchim cawm dim kuj yuav muaj hwjchim rhuav tshem thiab. Tsis muaj ib lub hwjchim hauv ntiajteb no yuav txwv tau Vajtswv txhais tes. Tsis muaj ib yam khoom siv twg uas siv los tsa vaj tse yuav khaws tau lawv dim ntawm kev puas tsuaj thaum Vajtswv lub sijhawm uas Nws twb teem tseg los txog kom xa kev pauj txim rau tibneeg vim lawv tsis hwm Nws txoj kevcai thiab vim lawv lub siab ntshaw rau lawv tus kheej.
“Tsis muaj coob leej, txawm yog nyob hauv cov kws qhia ntawv thiab cov thawj tswj teb chaws los xij, uas to taub txog cov laj thawj uas nyob hauv paus ntawm lub xeev tam sim no ntawm tib neeg zej zog. Cov uas tuav txoj hlua kav nom tswv tsis muaj peev xwm daws tau qhov teeb meem ntawm kev qias tsis ncaj ntawm kev coj ncaj, kev txom nyem, kev pluag ua qhev, thiab kev txhaum uas nce zuj zus. Lawv tab tom tawm tsam yam tsis muaj nqis kom muab kev lag luam thiab kev ua haujlwm kev khwv nyiaj txiag tso rau saum ib lub hauv paus uas ruaj khov dua. Yog tib neeg yuav mob siab mloog ntxiv rau tej lus qhia ntawm Vajtswv Txojlus, lawv yuav pom ib txoj kev daws rau tej teeb meem uas ua rau lawv ntxhov siab.”
Vaj Lug Kub piav txog lub xeev ntawm lub ntiajteb tagnrho nyob rau lub sijhawm ua ntej Khetos rov qab los zaum ob. Hais txog cov neeg uas tabtom khaws tej kev nplua nuj loj los ntawm kev tub sab tub nyiag thiab kev quab yuam txeeb txiaj, muaj lus sau tseg tias: “Nej tau khaws tej khoom muaj nqis cia ua ke rau hnub kawg. Saib maj, cov nqe zog ntawm cov neeg ua haujlwm uas tau hlais nej tej teb, uas nej tau dag ntxias khaws cia tsis them, tabtom quaj nrov; thiab cov suab quaj ntawm cov uas tau hlais twb nkag mus txog rau hauv pob ntseg ntawm tus Tswv ntawm Sabaoth lawm. Nej tau ua neej nyob hauv kev lom zem saum lub ntiajteb no, thiab ua neej raws li kev khav theeb ntshaw cev nqaij daim tawv; nej tau pub kom nej lub siab rog, ib yam li nyob rau hnub tua tsiaj. Nej tau txiav txim rau tus ncaj ncees thiab tua nws lawm; nws tsis tawm tsam nej.” Yakaunpaus 5:3–6.
“Tiam sis leejtwg ho nyeem tej lus ceeb toom uas raug muab los ntawm tej cim ntawm lub caij nyoog uas tab tom muaj tiav sai? Tej neeg ntiajteb txais tau ib yam kev xav li cas? Pom muaj kev hloov dabtsi hauv lawv tus cwjpwm? Tsis muaj ntau dua li qhov uas tau pom hauv tus cwjpwm ntawm cov neeg nyob hauv lub ntiajteb thaum Npau-es tiam. Raug muab nqus tag rau hauv tej haujlwm lag luam hauv ntiajteb thiab kev lomzem, cov neeg ua ntej dej nyab ‘tsis paub li mus txog thaum dej nyab los thiab swept lawv txhua tus mus.’ Mathais 24:39. Lawv tau txais tej lus ceeb toom uas saum ntuj ceebtsheej xa tuaj, tiamsis lawv tsis kam mloog. Thiab niaj hnub no lub ntiajteb, uas tsis quav ntsej kiag li rau Vajtswv lub suab ceeb toom, tab tom maj nroos mus rau kev puastsuaj mus ib txhis.”
“Lub ntiajteb raug ua kom ntxhov siab los ntawm tus ntsuj plig ntawm kev ua rog. Cov lus faj lem hauv Daniyees tshooj kaum ib twb yuav luag mus txog rau nws txoj kev tiav puv npo lawm. Tsis ntev no tej xwm txheej kev txom nyem uas tau hais tseg hauv cov lus faj lem yuav tshwm sim.”
Cov Lus Timkhawv Rau Lub Koom Txoos, phau NINE, nplooj ELEVEN.