Kev muab lub cim pib thaum lub Cuaj Hlis 11, 2001 thaum tus timtswv muaj hwjchim loj ntawm Tshwm Sim tshooj kaum yim nqes los. Nws qhov kev nqes los tau raug ua piv txwv los ntawm tus timtswv ntawm Tshwm Sim tshooj kaum nqes los thaum lub Yim Hlis 11, 1840, thiab kuj raug ua piv txwv los ntawm Vaj Ntsuj Plig Dawb Huv nqes los thaum Khetos ua kevcai raus dej. Khetos txoj kev ua kevcai raus dej taw tes mus tom ntej rau nag tom qab nqes los thaum tej tsev loj loj hauv Nroog New York raug muab rhuav poob. Lub hwjchim saum toj pib muaj, thiab tib lub sijhawm ntawd lub hwjchim hauv qab (qab ntuj tob tsis muaj chaw kawg) kuj yuav raug nthuav tawm, rau qhov Vajtswv Txojlus yeej tsis swb ib zaug li.
Thaum Khetos txais kev cai raus dej lawm, Nws tam sim ntawd mus rau hauv roob moj sab qhua thiab yoo mov tau plaub caug hnub; tom qab ntawd Nws raug Xatas sim siab nrog peb yam kev sim siab. Txhua yam ntawm peb yam kev sim siab ntawd sawv cev rau cov yam ntxwv tseem ceeb ntawm peb lub hwj chim uas coj lub ntiajteb mus rau Armageddon. Peb yam kev sim siab ntawd yog kev khav theeb, uas yog ib yam ntxwv ntawm tus zaj; kev ntshaw plab, uas yog ib yam ntxwv ntawm tus tsiaj nyaum; thiab kev lam twv ua yam tsis muaj cai, uas yog ib yam ntxwv ntawm tus yaj saub cuav. Kev khav theeb thiab kev tsa tus kheej kom siab yog raug sawv cev los ntawm Lusifex hauv Yaxayas txoj kev piav qhia uas paub zoo.
Au, Lujxisfaw, tus tub sawv ntxov, ua cas koj poob saum ntuj los! ua cas koj raug txiav nqes los rau hauv av, koj tus uas ua rau tej teb chaws qaug zog! Rau qhov koj tau hais hauv koj lub siab tias, Kuv yuav nce mus saum ntuj, kuv yuav tsa kuv lub zwm txwv kom siab dua Vajtswv tej hnub qub: kuv yuav zaum saum lub roob ntawm pawg sib txoos thiab rau ntawm tej kawg qaum teb: kuv yuav nce siab dua tej qhov siab ntawm huab; kuv yuav zoo ib yam li Tus Siab Tshaj Plaws. Los tsis kav, koj yuav raug coj nqes mus rau hauv ntuj raug txim, mus rau ntawm tej ntug qhov ntxa tob. Cov uas pom koj yuav ntsia ntsoov saib koj, thiab xav txog koj, hais tias, Tus no puas yog tus neeg uas ua rau lub ntiaj teb tshee hnyo, tus uas ua rau tej nceeg vaj co co. Yaxayas 14:12–16.
Tsib zaug Lucifer tshaj tawm hauv nws lub siab tias, “Kuv yuav.” Xatas, tus uas ib zaug raug hu ua tus “nqa txoj kev kaj” (Lucifer), tab sis nim no tsuas nqa txoj kev tsaus ntuj xwb, yog nws “tus uas ua rau tej tebchaws tshee hnyo.” Hauv txoj kev cev Vajtswv lus yav tom ntej nws raug txuas nrog “tej tebchaws,” vim nws yog tus thawj coj ntawm pawg koom txoos phem ntawm tej tebchaws, thiab ntawm pawg koom txoos ntawm cov tub lag tub luam uas raug txheeb tseg hauv Phau Ntawv Qhia Tshwm tshooj kaum xya thiab kaum yim.
“Cov vajntxwv thiab cov thawjcoj thiab cov nom kav tau muab lub cim ntawm tus antichrist lo rau saum lawv tus kheej, thiab raug sawv cev ua tus zaj uas tawm mus ua rog nrog cov neeg dawb huv—nrog cov uas tuav rawv Vajtswv tej lus txib thiab uas muaj Yexus txoj kev ntseeg.” Testimonies to Ministers, 38.
Thaum Khetos ua kevcai raus dej, tus Vaj Ntsuj Plig Dawb Huv nqes los, ua ib lub cim qhia txog lub sijhawm tom qab lub Cuaj Hlis 11, 2001. Tom qab Nws ua kevcai raus dej, Xatas tau sim Khetos los ntawm qhov uas nws hais yuav muab lub hwjchim uas Xatas siv los kav tej nceeg vaj hauv lub ntiajteb rau Khetos, rau qhov thaum Adas poob rau hauv kev txhaum lawm, Xatas twb dhau los ua tus kav tej nceeg vaj hauv lub ntiajteb.
Thiab dab ntxwg nyoog thiaj coj Nws nce mus rau saum ib lub roob siab, thiab qhia rau Nws pom txhua lub tebchaws hauv ntiajteb no ib pliag xwb. Thiab dab ntxwg nyoog hais rau Nws tias, Kuv yuav muab tag nrho lub hwjchim no thiab lawv lub yeeb koob rau koj; rau qhov tej no twb raug muab cob rau kuv lawm, thiab kuv xav muab rau leejtwg los kuv yeej muab tau rau. Yog li ntawd, yog koj yuav pe kuv, txhua yam no yuav yog koj li. Thiab Yexus teb hais rau nws tias, Xatas, cia li thim rov qab mus tom qab kuv: rau qhov twb muaj lus sau tseg lawm tias, Koj yuav tsum pe tus Tswv uas yog koj tus Vajtswv, thiab koj yuav tsum ua koom txoos rau Nws tib leeg xwb. Luka 4:5–8.
Ob qho tseem ceeb loj tshaj plaws ntawm Loos papas (tus tsiaj nyaum) yog nws txoj kev ua nkauj ua nraug, thiab “zaub mov” nrog dej haus uas raug lom uas nws faib tawm.
Txawm li ntawd los kuv muaj ob peb yam tawm tsam koj, vim koj cia tus poj niam Yexanpees ntawd, tus uas hu nws tus kheej tias yog ib tug yaj saub poj niam, qhia thiab ntxias kuv cov tub qhe kom ua nkauj ua nraug, thiab noj tej khoom uas tau muab fij rau mlom. Qhia Tshwm 2:14.
“Khoom noj” thiab dej haus uas nws muab yog nws tej lus qhuab qhia cuav.
“Txoj kev txhaum loj uas raug liam tawm tsam Npanpiloo yog tias nws ‘ua rau txhua haiv neeg haus cawv txiv hmab ntawm txoj kev chim ntawm nws txoj kev deev luag poj luag txiv.’ Lub khob cawv uas ua rau qaug no, uas nws muab rau ntiajteb, sawv cev rau tej lus qhuab qhia cuav uas nws tau lees txais los ntawm qhov tshwm sim ntawm nws txoj kev sib txuas uas tsis raug cai nrog cov neeg loj hauv ntiajteb.” The Great Controversy, 388.
Tsiaj qus ntawm Kev Ntseeg Kas Tos Liv kuj dag ntxias lub ntiaj teb los ntawm nws txoj kev ua khawv koob, uas ib zaug ntxiv yog ib yam uas raug coj mus rau sab hauv.
Thiab lub teeb ntawm lub tswm ciab yuav tsis ci ntxiv lawm hauv koj kiag li; thiab lub suab ntawm tus nraug vauv thiab ntawm tus nkauj nyab yuav tsis hnov ntxiv lawm hauv koj kiag li: rau qhov koj cov tub lag tub luam yog cov neeg loj hauv ntiajteb no; rau qhov txhua haiv neeg tau raug ntxias los ntawm koj tej khawv koob. Qhia Tshwm 18:23.
Lo lus Kili uas txhais ua “kev ua khawv koob,” yog pharmakeia, uas txhais tias tshuaj. Lub khob kub hauv nws txhais tes sawv cev tsis yog ib lub khob haus cawv xwb, tiam sis tseem yog lub khob uas nws cov tshuaj kho mob khawv koob raug npaj thiab muab faib tawm thiab. Hauv lub ntiajteb niaj hnub no, cov tshuaj khawv koob ntawd raug muab xa los ntawm koob txhaj, tsis yog muab hauv ib lub khob ntau npaum li ntawd lawm. Thaum Xatas tshwm sim tom qab txoj cai Hnub Caiv uas yuav los sai no, nws yuav ua tej txujci tseem ceeb ntawm kev kho mob. Cov txujci tseem ceeb uas txuas nrog cov tshuaj ntawd thiab cov lus qhuab qhia cuav ntawm lub hwj chim kav ntawm papacy, raug sawv cev los ntawm qhov uas Xatas hais kom Khetos ua ib qho txujci tseem ceeb los hloov lub pob zeb ua mov.
Keeb kwm cev Vajtswv lus yav ua ntej thiab yav tom qab txoj cai Hnub Caiv muaj tib yam ntxwv. Lub sij hawm sim siab hais txog tus duab ntawm tus tsiaj nyaum rau Adventism uas coj mus rau txoj cai Hnub Caiv hauv Tebchaws Meskas yog tus qauv ua piv txwv txog lub sij hawm sim siab hais txog tus duab ntawm tus tsiaj nyaum rau tag nrho lub ntiaj teb. Vim li no thiaj muaj lus ceeb toom rau peb tias, “tib qho kev kub ntxhov ntawd yuav los raug peb haiv neeg hauv txhua cheeb tsam ntawm lub ntiaj teb.”
Cov txuj ci tseem ceeb ntawm kev kho mob los ntawm Xatas, uas Xatas ua tiav tom qab txoj cai Hnub Caiv, sawv cev rau cov “khawv koob” ntawm yam hu ua tshuaj kho mob uas raug muab los dag ntxias thoob plaws hauv keeb kwm uas pib thaum lub Cuaj Hlis 11, 2001. Yexus tau hais tias, “neeg yuav tsis ciaj sia los ntawm mov xwb, tiamsis los ntawm txhua lo lus ntawm Vajtswv.” “Zaub mov” ntawm Loos yog tej kab lig kev cai thiab tej kev coj uas nws tsa siab tshaj Txojlus ntawm Vajtswv.
“Hauv tej kev txav uas tam sim no tab tom muaj nyob hauv Tebchaws Meskas no kom nrhiav kev txhawb nqa ntawm lub xeev rau cov koom haum thiab tej kev coj siv ntawm pawg ntseeg, cov Protestants tab tom taug raws li cov papists tej kauj ruam. Tsis tas li ntawd xwb, lawv tseem tab tom qhib qhov rooj rau txoj kev papacy rov qab tau txoj kev muaj hwjchim loj tshaj hauv Meskas uas yog Protestant, uas nws tau poob lawm hauv Lub Qab Ntuj Qub. Thiab yam uas ua rau txoj kev txav no muaj lub ntsiab tseem ceeb tshaj ntxiv yog qhov tseeb tias lub hom phiaj loj uas xav ua kom tiav ntawd yog kev yuam kom coj hnub Sunday raws li ib txoj cai—ib qho kev coj uas pib los ntawm Loos, thiab uas nws lees tias yog lub cim ntawm nws txoj cai muaj hwjchim. Nws yog tus ntsujplig ntawm papacy—tus ntsujplig ntawm kev yoog raws li tej kev coj ntawm ntiajteb, kev hwm tej kab ke uas neeg tsim tsa siab dua Vajtswv tej lus txib—uas tab tom nkag mus thoob plaws hauv cov pawg ntseeg Protestant thiab coj lawv mus ua tib yam haujlwm ntawm kev tsa hnub Sunday kom siab uas papacy twb tau ua ua ntej lawv lawm.” The Great Controversy, 573.
Kab ke thiab kev coj ua yog “zaub mov” ntawm txoj kev qhuab qhia uas tus tsiaj qus muab los hloov chaw rau Vajtswv Txojlus, kom nws thiaj yuav tsa nws txoj kev teev dab mlom uas yog neeg txawv teb chaws li kev cai tsa siab.
“Peb tsis pom tias Lub Koom Txoos Loos yuav ntxuav nws tus kheej dim ntawm qhov kev liam tias pe dab mlom li cas. Yeej muaj tseeb, nws lees tias pe hawm Vajtswv los ntawm cov duab no; cov neeg Ixayees kuj tau ua li ntawd thaum lawv pe hawm pem hauv ntej tus nyuj kub. Tiamsis tus Tswv txoj kev npau taws tau kub lug tawm tsam lawv, thiab coob leej raug muab tua. Vajtswv tau tshaj tawm tias lawv yog cov pe dab mlom uas tsis hwm Vajtswv, thiab tib daim ntawv sau ntawd tseem raug sau cia niaj hnub no hauv tej phau ntawv saum ntuj ceeb tsheej tawm tsam cov uas pe hawm tej duab ntawm cov neeg dawb huv thiab cov uas hu ua neeg dawb huv.”
“Thiab qhov no yog txojkev ntseeg uas cov Protestants tab tom pib saib nrog kev txaus siab loj kawg li, thiab thaum kawg nws yuav los koom ua ke nrog Protestantism. Txawm li ntawd los, kev koom no yuav tsis raug ua kom tiav los ntawm kev hloov hauv Catholicism; rau qhov Loos yeej tsis hloov li. Nws tshaj tawm tias nws tsis yuam kev. Nws yog Protestantism uas yuav hloov. Kev txais yuav tej tswv yim ywj pheej ntawm nws sab yuav coj nws mus txog qhov chaw uas nws yuav tuav tes nrog Catholicism. ‘Phau Vajlugkub, Phau Vajlugkub, yog lub hauv paus ntawm peb txojkev ntseeg,’ yog lub suab qw ntawm cov Protestants thaum Luther lub sij hawm, thaum cov Catholics qw tias, ‘Cov Txiv Txoos, kab ke, kev lig kev cai.’ Nimno ntau tus Protestants pom tias nyuaj rau lawv los ua pov thawj lawv tej lus qhuab qhia hauv Phau Vajlugkub, thiab tseem lawv tsis muaj lub siab tawv ncaj ncees los lees txais qhov tseeb uas muaj tus ntoo khaub lig nrog; vim li ntawd lawv tab tom maj nroos los txog rau lub hauv paus ntawm cov Catholics, thiab, siv cov lus sib cav zoo tshaj plaws uas lawv muaj los zam qhov tseeb, lawv hais txog cov lus tim khawv ntawm Cov Txiv Txoos, thiab tej kab ke thiab tej lus qhuab qhia ntawm neeg. Muaj tseeb tiag, cov Protestants ntawm tiam cuaj caum xyoo pua tab tom maj nroos los ze rau cov Catholics hauv lawv txojkev tsis ntseeg txog Vajlugkub. Tiamsis niaj hnub no tseem muaj ib lub hav tob dav sib nrug npaum qub ntawm Loos thiab Protestantism ntawm Luther, Cranmer, Ridley, Hooper, thiab pab tub rog muaj meej mom ntawm cov tim khawv tuag, ib yam li thaum cov txiv neej no tau tsa qhov kev tawm tsam uas muab lub npe Protestants rau lawv.”
“Yexus Khetos yog ib tug Protestas. Nws tau tawm tsam kev pe hawm raws kab ke ntawm haiv neeg Yudais, uas tau tsis lees txais Vajtswv tej lus ntuas tawm tsam lawv tus kheej. Nws tau hais rau lawv tias lawv qhia tib neeg tej lus txib ntawm neeg ua yam li yog tej qhuab qhia, thiab hais tias lawv yog neeg dag ntxias thiab neeg siab phem. Zoo li tej ntxa uas pleev dawb, sab nraud zoo nkauj, tiamsis sab hauv puv npo tej kev qias thiab kev lwj siab. Cov Neeg Hloov Kho keeb kwm rov mus txog Khetos thiab cov tubtxib. Lawv tau tawm los thiab cais lawv tus kheej tawm ntawm ib txoj kev ntseeg uas muaj tsuas yog kab ke thiab tej kev ua pam tuag xwb. Luther thiab nws cov thwjtim tsis yog cov uas tsim txoj kev ntseeg hloov kho. Lawv tsuas yog lees txais txoj kev ntseeg ntawd raws li Khetos thiab cov tubtxib tau qhia tseg. Phau Vajlugkub raug muab rau peb ua ib phau qhia uas txaus lawm; tiamsis tus pope thiab nws cov neeg ua haujlwm muab nws tshem tawm ntawm cov neeg, zoo li nws yog ib yam kev foom phem, vim nws nthuav tawm lawv tej kev dag ntxias thiab cem lawv txoj kev pe mlom.” Review and Herald, June 1, 1886.
Cov txuj ci tseem ceeb txog kev kho mob zoo, uas ua lub hauv paus rau kev ntseeg dab qhuas, yog nws tej lag luam thiab tej kev khwv nyiaj.
“Muaj coob leej coob tus siv zog los piav txog tej yam kev tshwm sim ntawm sab ntsuj plig los ntawm kev muab tag nrho rau kev dag ntxias thiab kev ntxias tes ceev tes nroos ntawm tus neeg ua medium. Tiamsis txawm yog qhov tseeb tias tej txiaj ntsig uas yog kev dag dag ntxias tau raug muab nthuav ua tej kev tshwm sim tseeb ntau zaus lawm, los kuj tseem muaj tej kev qhia tawm uas pom tseeb txog hwjchim saum ntuj ceeb tsheej. Tej suab nrov txawv txawv uas yog qhov pib rau kev ntseeg spiritualism niaj hnub no ntawd tsis yog txiaj ntsig ntawm tibneeg txoj kev dag ntxias lossis kev txawj ntxias, tiamsis yog txoj haujlwm ncaj qha ntawm cov timtswv phem, uas tau siv qhov no los qhib ib yam kev dag ntxias uas muaj kev vam meej tshaj plaws hauv kev rhuav tshem ntsuj plig. Coob leej yuav raug ntxias nkag rau hauv cuab los ntawm txoj kev ntseeg tias spiritualism tsuas yog ib yam kev dag cuav ntawm tibneeg xwb; thaum lawv raug coj los ntsib tim ntsej tim muag nrog tej kev tshwm sim uas lawv tsis muaj peevxwm tsis lees tias yog yam saum ntuj ceeb tsheej, lawv yuav raug dag ntxias, thiab yuav raug coj mus lees txais tej ntawd tias yog Vajtswv lub hwjchim loj kawg nkaus.”
“Cov neeg no tsis quav ntsej txog zaj lus tim khawv ntawm Vajluskub hais txog tej yam txaus ntshai uas Xatas thiab nws cov tub qhe tau ua. Yog vim txoj kev pab ntawm dab ntxwg nyoog uas Falau cov neeg txawj ua yees siv thiaj muaj peev xwm ua cuav raws li Vajtswv txoj hauj lwm. Povlauj ua tim khawv tias ua ntej Khetos rov los zaum ob yuav muaj tej kev tshwm sim zoo ib yam ntawm Xatas lub hwjchim. Tus Tswv txoj kev los yuav raug ua ntej los ntawm ‘Xatas txoj kev ua hauj lwm nrog txhua yam hwjchim thiab tej cim thiab tej txujci dag, thiab nrog txhua yam kev ntxias ntawm kev tsis ncaj ncees.’ 2 Thexalaunikes 2:9,10. Thiab tus tubtxib Yauhas, thaum piav txog lub hwjchim ua txujci tseem ceeb uas yuav raug tshwm sim rau hnub kawg, tshaj tawm hais tias: ‘Nws ua tej txujci tseem ceeb loj kawg, txawm ua rau hluav taws nqes saum ntuj los rau hauv ntiajteb tim ntsej tim muag ntawm neeg, thiab ntxias cov uas nyob hauv ntiajteb los ntawm tej txujci tseem ceeb ntawd uas nws muaj hwjchim ua.’ Tshwmsim 13:13, 14. Tsis yog tsuas yog tej kev dag ntxias xwb uas raug hais ua ntej nyob ntawm no. Neeg raug ntxias los ntawm tej txujci tseem ceeb uas Xatas cov tub qhe muaj hwjchim ua, tsis yog tej yam uas lawv tsuas ua txuj hais tias ua tau.” The Great Controversy, 553.
Cov lus qhuab qhia cuav uas tsa saum tej kab ke thiab tej kev cai qub, tej kev tshwm sim txuj ci tseem ceeb uas muaj tus yam ntxwv dab ntsuj plig, kev lag luam-kho mob cuav, thiab kev sib xyaw ntawm kev txawj ntse hauv pawg ntseeg nrog kev tswj hwm hauv lub xeev—tag nrho cov no yog tej cwj pwm ntawm tus tsiaj qus ntawm Catholicism. Kev khav theeb yog ib qho cwj pwm ntawm lub hwj chim ntawm tus zaj. Kev twv yuav ua yam tsis raws cai yog ib qho cwj pwm ntawm tus yaj saub cuav ntawm Protestantism uas tau thim txoj kev ntseeg lawm.
Yexus, uas puv npo ntawm Vaj Ntsuj Plig Dawb Huv, tau rov qab los ntawm Yaladees, thiab raug Vaj Ntsuj Plig coj mus rau tom roob moj sab qhua, raug dab ntxias tau plaub caug hnub. Thiab nyob hauv cov hnub ntawd nws tsis tau noj dabtsi li; thiab thaum cov hnub ntawd xaus lawm, nws thiaj tshaib plab tom qab ntawd. Ces dab ntxwg nyoog hais rau nws tias, Yog koj yog Vajtswv Leej Tub, cia li txib lub pob zeb no kom nws hloov ua mov. Yexus teb nws tias, Muaj lus sau tseg lawm hais tias, Neeg yuav tsis ciaj sia vim mov nkaus xwb, tiam sis vim txhua lo lus ntawm Vajtswv. Lukas 4:1–4.
Kev twv ua ntej yog ib lub npe uas hais txog qhov kev ua los sis ib zaug kev xav tias ib yam twg yog qhov tseeb yam tsis muaj pov thawj los sis ntaub thawj txaus. Nws muaj nyob rau hauv kev txiav txim los sis kev xaus lus raws li ntaub ntawv uas tsis tiav los sis tsis txaus. Kev twv ua ntej kuj tseem qhia tau txog ib theem kev ntseeg siab rau tus kheej txoj kev xav ntawd, txawm yog tias tej zaum nws yuav tsis muaj qhov tsim nyog kiag li.
Cov Protestant ntseeg uas tau thim txojkev ntseeg lawm tau lees txais hnub Sunday ua hnub pehawm Vajtswv tsis muaj ib qho pov thawj li los txhawb lub tswv yim yuam kev ntawd tawm hauv Vajtswv Txojlus, thiab lawv ua li ntawd thaum lawv tseem paub tseeb tias lawv yog cov Protestant, uas lawv lo lus ntxias yog “Vajtswv Txojlus xwb,” los yog raws li Martin Luther tau tshaj tawm tias, “Sola Scriptura!” Lawv xaiv lees txais qhov ntawd raws li tej kab ke thiab tej kev coj uas tuaj ntawm lub koom txoos Loos, lossis tej zaum tsuas yog raws li ib qho qub txeeg qub teg uas lawv tau txais ntawm lawv cov yawg koob. Thaum lub suab qw nrov ntawm tus tim tswv thib peb nrov tuaj, qhov tseeb uas hais tias yeej tsis muaj ib qho laj thawj ncaj ncees kiag li rau kev pe hawm lub hnub uas yuav muab tau los ntawm Phau Vajlugkub yuav raug qhia tawm kom meej, thiab tom qab ntawd cov uas tseem nyob ruaj hauv lawv txojkev xav yuam kev ntawd yuav txais lub cim ntawm tsiaj qus.
“Yog hais tias lub teeb ntawm qhov tseeb twb raug muab nthuav tawm rau nej lawm, nthuav qhia Hnub Xanpataus ntawm lo lus txib plaub, thiab qhia tias hauv Vajtswv Txojlus tsis muaj ib lub hauv paus li rau kev coj Hnub Caiv, los tseem nej pheej tuav rawv hnub xanpataus cuav ntawd, tsis kam ua kom dawb huv Hnub Xanpataus uas Vajtswv hu ua ‘kuv hnub dawb huv,’ nej tau txais lub cim ntawm tus tsiaj qus lawm. Qhov no tshwm sim thaum twg?—Thaum nej mloog raws txoj cai txib kom nej tsum tsis txhob ua hauj lwm rau hnub Sunday thiab pe hawm Vajtswv, thaum nej twb paub tias hauv Phau Vajlugkub tsis muaj ib lo lus twg qhia tias hnub Sunday yog ib yam dab tsi tshaj li ib hnub ua hauj lwm ib txwm xwb, nej pom zoo txais lub cim ntawm tus tsiaj qus, thiab tsis kam txais Vajtswv lub foob. Yog peb txais lub cim no rau saum peb hauv pliaj lossis hauv peb txhais tes, ces tej kev txiav txim uas tau tshaj tawm tawm tsam cov tsis mloog lus yuav tsum poob los rau saum peb. Tiamsis lub foob ntawm Vajtswv tus muaj sia raug muab tso rau saum cov uas ceev Hnub Xanpataus ntawm tus Tswv nrog lub siab dawb paug thiab raws li lub siab xav paub tseeb.” Review and Herald, April 27, 1911.
Qhov kev qaug zog uas neeg feem coob to taub txog tog Republican yog lawv txoj kev kam xav tias lawv cov yeeb ncuab nom tswv yog neeg ncaj ncees thiab ua raws kev ncaj, thaum cov txiv uas tog Democratic tsim tawm los twb qhia meej tias lawv yog cov me nyuam ntawm leej txiv ntawm tej lus dag. Ib zaug dhau ib zaug ntxiv, thiab tsis tu ncua li qub, cov Republicans txais lawv cov yeeb ncuab nom tswv raws li lawv tej lus, thaum lawv twb raug qhia ntau zaus lawm tias lawv cov yeeb ncuab yeej tsis tuav lawv tej lus. Lawv muab cov kev txhawb siab ncaj ncees tso rau saum cov uas pheej rov tshwm qhia tias tsis muaj ib qho laj thawj muaj ntsiab thiab tsim nyog hlo li los txhawb tau cov Republicans tej kev kwv yees yuam kev txog qhov ncaj ncees thiab qhov muaj meej mom uas lawv xav kom muaj. Kuj yog qhov tseeb thiab tias ntau tus Republicans tsis kam tuav rawv tej hauv paus ntsiab lus vim nrhiav nyiaj txiag rau tus kheej, los yog vim muaj tej xwm txheej zais cia uas tsis ncaj ncees hauv kev coj cwj pwm uas ua rau lawv raug tswj thiab siv tau yooj yim; tiam sis tus cwj pwm thawj uas yog yam cev lus faj lem ntawm tog Republican yog txoj kev xav presumptuous.
Qhov no yog tus cwj pwm ntawm kev khav theeb uas raug cim tseg raws li lus faj lem nyob hauv cov Protestant uas tau ntxeev kev ntseeg, uas pub rau lawv ua txuj hais tias lawv tau tuav txoj hauj lwm siab dua hauv kev ncaj ncees thiab kev nom kev tswv, thaum qhov tseeb lawv twb tso tseg lawv tej luag hauj lwm pej xeem raws li txoj kev cia siab khoob lug tias lawv cov neeg tawm tsam hauv kev nom kev tswv yuav khaws lawv lo lus. Txoj kev txhais uas nquag siv heev txog kev vwm yog kom pheej ua tib yam ntawd dua thiab dua, thaum tseem cia siab tias yuav muaj ib qho txiaj ntsig txawv, los txog thaum cov Republicans sib cav hais tias yog cov Democrats thiaj yog cov uas raug kis los ntawm txoj kev vwm, raws li pom tshwm hauv lawv txoj kev ntxub Trump.
Txawm li cas los xij, txoj kev vwm ntawm cov Republicans raug nthuav tawm ntau zaus thaum lawv pom zoo rau tej kev sib hais kom sib haum, raws li lub tswv yim tias kev sib haum yog ib feem ntawm txoj haujlwm tsim cai lij choj, thaum lawv tej kev sib haum hauv nom tswv, uas lawv hais tias yog nyob saum lub hauv paus ntsiab cai ntawm “txoj haujlwm tsim cai lij choj,” yog ua nrog ib pab neeg uas yeej tsis sib haum. Cov Democrats tsuas yog thim chaw hauv txoj txheej txheem nom tswv thaum lawv raug txwv kiag li los ntawm cov lej uas tawm tsam lawv. Lawv yeej tsis tau muab pov thawj tias lawv ua haujlwm tiag tiag los nrhiav ib thaj chaw nruab nrab hauv txoj txheej txheem nom tswv. Txoj kev vwm ntawm cov Republicans yog lawv txoj kev cia siab zoo rau lwm tus, uas rov muaj dua ntau zaus thiab tsis muaj ib qho laj thawj tsim nyog li.
Feem coob leej feem coob ntawm cov uas txhawb Donald Trump yuav ua tim khawv rau qhov tseeb tias tus cwj pwm phem tshaj plaws ntawm Trump yog nws txoj kev kam lees txais tib neeg los ua cov neeg txhawb nws txoj haujlwm thiab nws daim txheej txheem, thaum tej pov thawj uas muaj qhia meej tias nws yog kev khav theeb thiab kev twv xam yam tsis muaj cai kiag li ntawm Trump sab uas tau xaiv li ntawd. Kev khav theeb thiab kev twv xam yam tsis muaj cai yog tus yam ntxwv yav tom ntej uas sawv cev rau Protestantism uas tau poob kev ntseeg lawm. Xatas tau ntxias Khetos los ntawm kev hais Vajlugkub, tiam sis thaum nws ua li ntawd, Xatas tau nkhaus thiab yuam lub nqe Vajlugkub ntawd mus ua ib qho kev sim uas tsis muaj cai thiab tsis raws Vajlugkub.
Thiab nws coj Nws mus rau Yeluxalees, thiab tsa Nws sawv saum lub ncov ntawm lub tuam tsev, thiab hais rau Nws tias, Yog tias Koj yog Vajtswv Leej Tub, cia li dhia ntawm no nqes mus: Rau qhov muaj lus sau tseg tias, Nws yuav txib Nws cov tim tswv saib xyuas Koj, kom lawv khaws Koj cia: Thiab lawv yuav txhawb nqa Koj rau hauv lawv ob txhais tes, tsam muaj ib lub sijhawm twg Koj tsoo Koj ko taw rau ntawm ib lub pob zeb. Thiab Yexus teb hais rau nws tias, Muaj lus hais tseg tias, Koj yuav tsum tsis txhob sim tus Tswv uas yog koj tus Vajtswv. Luka 4:9–12.
Thaum txog txoj cai Hnub Caiv uas yuav los sai no, cov Protestant hauv Tebchaws Meskas yuav coj txoj cai qhuab qhia hauv Vajlugkub kom tsum tsis txhob ua haujlwm rau hnub Xanpataus, thiab yuav muab lo lus txib kom pe hawm Vajtswv rau hnub Xanpataus hnub xya tig kho mus ua ib lo lus txib cuav tias yeej yog hnub ntawm lub hnub uas yog kev teev dab qhuas cuav uas tibneeg raug kom pe hawm rau hnub ntawd. Lawv yuav muab ib nqe Vajlugkub tig kho ua ib qho kev sim uas tsis muaj cai raws li Vajlugkub thiab tsis raws li Vajlugkub.
Peb yuav txuas ntxiv txoj kev kawm no hauv tsab xov xwm tom ntej.
“Kuv pom tias tus tsiaj muaj ob lub kub ntawd muaj zaj qhov ncauj, thiab tias nws lub hwj chim nyob hauv nws lub taub hau, thiab tias txoj cai txib yuav tawm ntawm nws lub qhov ncauj los. Ces kuv pom Tus Niam ntawm Cov Pojniam Ua Luag; tias tus niam tsis yog cov ntxhais, tiamsis yog cais tawm thiab txawv meej ntawm lawv. Nws twb muaj nws lub caij lawm, thiab lub caij ntawd twb dhau mus lawm, hos nws cov ntxhais, uas yog cov Protestant pab pawg ntseeg, yog cov tom ntej uas los rau saum theem thiab ua raws tib lub siab uas tus niam muaj thaum nws tsim txom cov neeg dawb huv. Kuv pom tias raws li tus niam tau tab tom nqis zog hauv hwj chim, cov ntxhais twb tab tom loj hlob; thiab tsis ntev lawv yuav siv tib lub hwj chim uas tus niam ib txwm tau siv.”
“Kuv tau pom tias pawg ntseeg uas tsuas muaj npe xwb thiab cov Adventists uas tsuas muaj npe xwb, ib yam li Yudas, yuav ntxeev siab muab peb cob rau cov Catholics kom tau lawv lub hwjchim txhawb nqa los tawm tsam qhov tseeb. Ces cov neeg dawb huv yuav yog ib haiv neeg uas nyob twjywm thiab tsis tshua muaj leejtwg paub los ntawm cov Catholics; tab sis cov pawg ntseeg thiab cov Adventists uas tsuas muaj npe xwb, uas paub txog peb txoj kev ntseeg thiab peb tej kev coj (vim lawv ntxub peb vim yog hnub Xanpataus, rau qhov lawv tsis muaj peevxwm tawm tsam nws tau) yuav ntxeev siab rau cov neeg dawb huv thiab qhia lawv rau cov Catholics tias lawv yog cov uas tsis quav ntsej tej kev cai uas yog ntawm cov neeg; yog li no, tias lawv coj hnub Xanpataus thiab tsis quav ntsej hnub Sunday.”
“Tom qab ntawd cov Catholics yuav hu kom cov Protestants mus tom ntej, thiab yuav tshaj ib tsab cai tias txhua tus uas tsis kam hwm thawj hnub ntawm lub limtiam, hloov chaw rau hnub xya, yuav raug tua. Thiab cov Catholics, uas muaj coob tus heev, yuav sawv nrog cov Protestants. Cov Catholics yuav muab lawv lub hwjchim rau tus duab ntawm tus tsiaj qus. Thiab cov Protestants yuav ua raws li lawv niam tau ua ua ntej lawv, kom rhuav tshem cov neeg dawb huv. Tiamsis ua ntej lawv tsab cai yuav coj los yog txi tau txiv, cov neeg dawb huv yuav raug cawm dim los ntawm Lub Suab ntawm Vajtswv.” Spalding and Magan, 1, 2.