Tam sim no tab tom tshuaj xyuas kom ze heev txog cov cwj pwm cev lus faj lem ntawm keeb kwm ntawd uas thaum lub papacy rov qab los zaum saum lub zwm txwv ntawm lub ntiaj teb ua tus taub hau yim, uas yog ntawm xya lub taub hau. Peb ua li no kom thiaj li txheeb xyuas tau kom meej thiab ceev faj txog cov cwj pwm cev lus faj lem ntawm keeb kwm ntawd thaum tus thawj tswj hwm yim, uas yog ntawm xya tus thawj tswj hwm, ua kom tiav txoj kev tsim tsa daim duab ntawm tus tsiaj nyaum papal. Peb twb pib peb txoj kev xav txog cov tseeb no nrog Mount Carmel thiab Helaudex hnub yug. Ob daim duab piv txwv dawb huv no sawv cev rau txoj cai Sunday uas tab tom yuav los sai hauv Tebchaws Meskas, uas kuj raug sawv cev hauv nqe plaub caug-ib ntawm Daniel tshooj kaum ib thiab.

Nws kuj tseem yuav nkag mus rau hauv lub tebchaws muaj hwjchim ci ntsa iab, thiab ntau lub tebchaws yuav raug rhuav tshem; tiam sis cov no yuav dim tawm ntawm nws txhais tes, yog Edom, thiab Mo‑a, thiab cov thawj ntawm cov xeeb ntxwv Amon. Daniel 11:41.

Huab tais cuav ntawm sab qaum teb nkag mus rau hauv lub tebchaws muaj hwjchim ci ntsa iab hauv nqe ntawd. Lub tebchaws muaj hwjchim ci ntsa iab hauv keeb kwm ntawm cov Yixayee thaum ub yog lub tebchaws Yudas, thiab nws tau raug sawv cev ua ib thaj av uas ntws muaj mis nyuj thiab zib ntab, thiab vim li no, nrog rau lwm yam laj thawj, nws thiaj yog ib thaj av muaj hwjchim ci ntsa iab. Nws muaj hwjchim ci ntsa iab vim Khetos tau xaiv nws lub nroog peev Yeluxalees ua qhov chaw ntawm Nws lub tuam tsev, thiab ua lub nroog uas Nws tau xaiv los tso Nws lub npe rau ntawd.

Txij hnub uas Kuv coj Kuv haiv neeg tawm hauv tebchaws Iyi los, Kuv tsis tau xaiv ib lub nroog twg hauv txhua xeem neeg Ixayees kom txhim tsa ib lub tuam tsev rau hauv, kom Kuv lub npe nyob ntawd; thiab Kuv kuj tsis tau xaiv ib tug neeg twg los ua tus kav Kuv haiv neeg Ixayees: Tiamsis Kuv tau xaiv Yeluxalees, kom Kuv lub npe nyob ntawd; thiab Kuv tau xaiv Daviv los kav Kuv haiv neeg Ixayees. 2 Vaj Keeb Kwm 6:5, 6.

Lub tebchaws Yudas tiag yog lub tebchaws muaj yeeb koob rau cov Yixayee thaum ub tiag, thiab Tebchaws Meskas yog lub tebchaws Yudas sab ntsuj plig, yog lub tebchaws muaj yeeb koob rau cov Yixayee sab ntsuj plig niaj hnub no.

“Thaum lub tebchaws uas tus Tswv tau npaj tseg ua ib qho chaw nkaum rau Nws haiv neeg, xwv kom lawv thiaj pe hawm Nws raws li tej lus txib ntawm lawv tus kheej lub siab ntsws, lub tebchaws uas ntau xyoo ntev los lawm daim thaiv ntawm Tus Muaj Hwjchim Loj Kawg Nkaus tau nthuav los npog saum nws, lub tebchaws uas Vajtswv tau pub txiaj ntsim tshwjxeeb rau los ntawm kev tsa nws ua qhov chaw khaws cia ntawm txojkev ntseeg dawb huv ntawm Khetos,—thaum lub tebchaws ntawd, los ntawm nws cov neeg tsim cai lij choj, yuav tsis lees txais tej ntsiab cai ntawm Protestantism, thiab yuav txhawb nqa txojkev thim rov qab ntawm Loos hauv kev cuam tshuam nrog Vajtswv txoj kevcai,—ces yog lub sijhawm ntawd uas tes haujlwm kawg ntawm tus neeg txhaum yuav raug nthuav tawm.” Signs of the Times, June 12, 1893.

Tom qab tus vajntxwv dag ntawm sab qaum teb yeej tus vajntxwv ntawm sab qab teb (yav tas los yog Koom Haum Soviet), hauv nqe plaub caug, xyoo 1989, nws mam li kov yeej lub tebchaws muaj hwjchim ci ntsa iab (Tebchaws Meskas). Hauv nqe plaub caug ib, lo lus “countries” yog ib lo lus uas raug ntxiv rau, thiab tsis yog qhov tseeb txaus, rau qhov thaum txoj cai hnub Sunday los txog, cov “coob leej” uas raug rhuav tshem ntawd yog ib pawg neeg uas twb paub qhov txawv ntawm Hnub Xanpataus hnub xya thiab hnub ntawm lub hnub, ua ntej txoj cai hnub Sunday los txog.

“Kev hloov Hnub Xanpataus yog lub cim los yog lub ntawv foob ntawm txoj cai kav uas lub koom txoos Loos muaj. Cov uas, thaum nkag siab txog tej kev thov txim ntawm lo lus txib plaub, tseem xaiv yuav coj raws li hnub xanpataus cuav hloov chaw rau hnub xanpataus tseeb, los ntawm qhov ntawd lawv tab tom pe hawm rau lub hwj chim ntawd uas tsuas yog los ntawm nws xwb thiaj tau raug txib li ntawd. Lub cim ntawm tsiaj qus yog hnub xanpataus papal, uas lub ntiajteb tau txais los hloov chaw rau hnub uas Vajtswv tau teem tseg.”

“Tiamsis lub sij hawm los txais lub cim ntawm tus tsiaj qus, raws li tau teev tseg hauv lo lus faj lem, tseem tsis tau los txog. Lub sij hawm ntawm txoj kev sim siab tseem tsis tau los txog. Muaj cov Khixatia tseeb nyob hauv txhua pawg ntseeg, tsis suav tseg txawm yog kev koom tes ntawm Koom Txoos Loos Kas Tos Liv. Tsis muaj leej twg raug txiav txim kom txog thaum lawv tau txais txoj kev kaj thiab tau pom qhov kev khi lus uas nyob hauv nqe lus txib plaub. Tiamsis thaum daim ntawv txib yuav tawm mus yuam kom ceev hnub Xanpataus cuav, thiab thaum lub suab qw nrov ntawm tus tim tswv thib peb yuav ceeb toom tib neeg kom tawm tsam kev pe hawm tus tsiaj qus thiab nws tus duab, ces txoj kab cais yuav raug kos kom meej tseeb nruab nrab ntawm qhov cuav thiab qhov tseeb. Ces cov uas tseem pheej txuas ntxiv nyob hauv txoj kev txhaum cai yuav txais lub cim ntawm tus tsiaj qus rau ntawm lawv pliaj lossis rau ntawm lawv txhais tes.

“Nrog tej kauj ruam nrawm peb tab tom los txog rau lub sijhawm no. Thaum cov pawg ntseeg Protestant yuav koom tes nrog lub hwj chim ntiajteb los txhawb nqa ib txoj kev ntseeg cuav, uas vim tawm tsam qhov ntawd lawv cov yawg koob tau tiv kev tsim txom hnyav tshaj plaws, ces hnub Xanpataus ntawm lub hwj chim papal yuav raug yuam siv los ntawm txoj cai sib koom ua ke ntawm pawg ntseeg thiab xeev. Yuav muaj kev thim txojkev ntseeg ntawm tebchaws, uas yuav xaus tsuas yog hauv kev puastsuaj ntawm tebchaws xwb.” Bible Training School, February 2, 1913.

Pawg ntawm cov “coob leej” uas raug muab rhuav tshem thaum txoj kevcai Sunday uas yuav los sai no, yog cov uas yuav raug tuav kom lees txim raws li txoj kev kaj ntawm Hnub Xanpataus, uas yog txoj kev kaj uas raug muab rau lub sijhawm ntawd, uas yog ib qho chaw tig pauv, thiab yog ib qho kev kub ntxhov hauv keeb kwm ntawm ob leeg—lub koom txoos thiab haiv neeg ntiajteb. Pawg ntawd yog lub koom txoos ntawm Laodicean Adventism uas twb mus txog qhov xaus ntawm lawv txoj kev taug kev yuam kev hauv tebchaws moj sab qhua ntawm kev ntxeev siab lawm. Nyob ntawd lawv raug ntuav tawm ntawm tus Tswv lub qhov ncauj mus ib txhis. Laodicean Adventism yog cov uas raug hu los rau txoj kev kaj ntawm tus tim tswv thib peb, txawm yog thaum thawj Kadesh hauv keeb kwm xyoo 1844, mus txog xyoo 1863, los yog thaum Kadesh thib ob hauv keeb kwm xyoo 2001, mus txog txoj kevcai Sunday.

Nws hais rau nws tias, Phooj ywg, ua li cas koj thiaj los tau hauv no yam tsis hnav tsoos tsho tshoob kos? Thiab nws hais tsis tau ib lo lus li. Ces vajntxwv hais rau cov tub qhe tias, Cia li khi nws ob txhais tes thiab ob txhais taw, coj nws mus pov rau hauv qhov tsaus ntuj sab nraud; nyob ntawd yuav muaj kev quaj ntsuag thiab tom hniav. Rau qhov coob leej raug hu, tiamsis tsawg leej raug xaiv. Mathais 22:12–14.

Lub suab ntawm tus tim tswv thib peb, txawm yog xyoo 1844 los yog xyoo 2001, yog ib txoj kev hu caw los rau txoj kev tshoob kos. Cov “coob leej” uas raug muab rhuav tshem thaum txoj cai hnub Sunday los txog, yog cov “coob leej” uas tau tsis kam txais lub tshoob tsho ntawm Khetos txoj kev ncaj ncees, thiab hloov chaw los ua ib feem ntawm pawg kev sib yuav ntawm kaum tus vajntxwv nrog tus niam ntiav ntawm Loos. Rau txoj kev sib yuav ntawd, ib tug neeg kuj khaws tau nws tus kheej tej tsoos tsho, rau qhov txhua yam uas lawv xav tau kom tshem lawv txoj kev txaj muag tawm mus tsuas yog kom raug hu raws li lub xeem ntawm tus niam ntiav uas kav saum kaum tus vajntxwv xwb.

Thiab nyob rau hnub ntawd xya tus pojniam yuav los tuav ib tug txivneej, hais tias, Peb yuav noj peb tus kheej mov, thiab hnav peb tus kheej khaub ncaws; tsuas yog cia peb raug hu raws li koj lub npe xwb, kom tshem tau peb txoj kev txaj muag. Yaxayas 4:1.

Lawv poob qhov kev sim thawj zaug hais txog kev noj haus, rau qhov lawv xaiv noj lawv tus kheej cov mov, tsis yog mov saum ntuj. Lawv poob qhov kev sim zaum ob uas lawv yuav tsum ua kom Vajtswv tau koob meej los ntawm kev nthuav tawm Nws tus cwj pwm, tiam sis lawv xaiv hnav lawv tus kheej tej ris tsho. Lawv poob qhov kev sim txheeb xyuas zaum peb, rau qhov lawv tau nthuav tawm lub npe (cwj pwm) ntawm tus tsiaj qus, vim lawv xaiv tsis lees txais lub npe (cwj pwm) ntawm Khetos. Lub hom phiaj uas Nimrod tau txhim tsa ib lub nroog (xeev), thiab ib lub pej thuam (pawg ntseeg), hauv thawj qhov uas Npanpiloo raug hais txog, yog kom nws thiaj ua tau ib lub npe rau nws tus kheej.

Lawv txawm hais tias, Cia li los, peb yuav txhim ib lub nroog thiab ib tug pej thuam rau peb, uas nws lub ncov yuav mus txog saum ntuj; thiab cia peb ua kom peb muaj npe nrov, tsam peb yuav tawg mus nyob thoob plaws saum npoo av tag nrho. Chivkeeb 11:4.

Lub npe yog ib lub cim ntawm tus cwj pwm, thiab tus cwj pwm yaj saub ntawm tus tsiaj nyaum thib yim, uas yog ntawm xya tus, yog ob chav xwm ntawm kev koom ua ke ntawm Lub Koom Txoos (tus pej thuam) thiab Lub Xeev (lub nroog). Hauv txoj kev kub ntxhov ntawm hnub kawg no, tib neeg yuav sib cais ua ob pab.

“Yuav muaj tau tsuas yog ob pawg xwb. Txhua tog raug cim tseg kom meej, yog nrog lub foob ntawm Vajtswv uas muaj sia nyob, los yog nrog lub cim ntawm tsiaj nyaum lossis ntawm nws daim duab. Txhua tus tub thiab tus ntxhais ntawm Adas xaiv Khetos los yog Barabas ua nws tus thawj coj. Thiab txhua tus uas tso lawv tus kheej rau sab ntawm cov tsis ncaj ncees tab tom sawv hauv Xatas tus chij dub, thiab raug liam tias tau tsis kam lees thiab ua phem thuam Khetos. Lawv raug liam tias txhob txwm ntsia tus Tswv uas yog txoj sia thiab lub hwjchim ci ntsa iab rau saum ntoo khaub lig.” Review and Herald, January 30, 1900.

Ib pab yuav sawv cev rau tus yam ntxwv ntawm tus tsiaj qus, hos ib pab ntxiv yuav sawv cev rau tus yam ntxwv ntawm Khetos. Ib pab yuav hnav Khetos lub tsho tshoob kos, hos ib pab ntxiv yuav hnav “lawv tej ris tsho ntawm lawv tus kheej.” Ib pab yuav noj cov zaub mov saum ntuj ceeb tsheej, hos ib pab ntxiv yuav noj lawv “tej mov ntawm lawv tus kheej.” Pab uas noj lawv tej mov ntawm lawv tus kheej, thiab khaws lawv tej ris tsho ntawm lawv tus kheej, sawv cev rau “coob leej” uas tau raug hu los ntawm lub suab ntawm tus tim tswv thib peb, thiab lawv yog cov “coob leej” uas yuav raug muab rhuav tshem thaum txoj cai Sunday uas yuav los sai sai no los txog. Lawv qhov kev sim los txhiv lawv tus kheej txoj kev poob ploj thaum lawv tus cwj pwm raug nthuav tawm thaum lub sij hawm kev kub ntxhov ntawm txoj cai Sunday ntawd yog txoj kev cia siab cuav tias yog lawv txais lub npe ntawm tus niam ntiav ntawm Loos, ces qhov ntawd yuav tshem tau lawv “kev txaj muag.”

Lub sijhawm ntawd, cov tsawg leej uas raug xaiv raug tsa siab ua tus chij ntawm ib puas plaub caug plaub txhiab leej, thiab tom qab ntawd hauv nqe plaub caug-ib tseem muaj dua ib pab neeg uas ces “dim tawm” ntawm txhais tes ntawm tus vajntxwv cuav ntawm sab qaum teb. Lo lus Henplais uas raug txhais ua “dim tawm,” hauv nqe plaub caug-ib, txhais tias dim tawm zoo li vim kev nplua, thiab qhov kev txhais ntawd nqa lub tswv yim zoo li tuav ib daim xab npum hauv dej, thiab vim xab npum nplua heev, nws plam tawm ntawm koj txhais tes. Lub ntsiab tseem ceeb ntawm lo lus no, thaum siv hauv lus Henplais, yog tias yam twg dim tawm ntawd, yog ib yam uas ua ntej nws dim tawm, twb nyob hauv qab kev tswj hwm ntawm yam uas nws dim tawm ntawm lawm.

Hauv nqe plaub caug ib, txoj kev sib koom ua ib pawg peb seem ntawm tus zaj, tus tsiaj nyaum, thiab tus cev Vajtswv lus cuav, tau raug ua kom tiav.

“Cov Protestants hauv Tebchaws Meskas yuav yog cov xub ntiag tshaj plaws hauv kev ncab tes hla lub hav tob kom mus tuav tes ntawm Kev Ntseeg Ntsujplig; lawv yuav ncav tes hla lub chaw tob tob mus sib tuav tes nrog lub hwjchim Roman; thiab nyob hauv qab txoj kev cuam tshuam ntawm qhov kev sib koom peb npaug no, lub tebchaws no yuav taug raws li tej kauj ruam ntawm Loos hauv kev tsuj nphau cov cai ntawm lub siab dawb paug.” The Great Controversy, 588.

Thaum Tebchaws Meskas koom tes nrog Tebchaws Meskas Kev Sib Koom Siab, thiab nrog lub hwjchim papacy hauv txoj cai Sunday, muaj ib pab neeg uas yav tas los twb nyob hauv tes ntawm papacy lawm, ces lawv thiaj “dim” tawm hauv tes ntawm tus huab tais cuav ntawm sab qaum teb. Cov neeg ntawd yav tas los raug tuav cia hauv txoj kev tswj hwm ruaj khov ntawm lub hwjchim papal. Cov neeg ntawd raug sawv cev nyob rau hauv Herod hnub yug rooj noj mov los ntawm Yauhas uas ua kevcai raus dej, tus uas thaum ntawd raug kaw hauv tej qhov taub lojcuj Loos, tos ntsoov kev tuag lossis kev dim. Pab neeg uas dim tawm hauv kev poob cev qhev ntawm papacy thaum txoj cai Sunday los txog, raug sawv cev los ntawm peb xeem, thiab yog li no lawv ua cim qhia txog peb feem kev tsim ntawm Npanpiloo niaj hnub nimno.

Nyob rau tib lub sijhawm ntawd, lub suab thib ob hauv Tshwm Sim tshooj kaum yim hu cov neeg ntawd kom khiav tawm hauv Npanpiloo, xwv kom lawv tsis txhob koom nrog nws tej kev txiav txim uas yuav pib thaum ntawd. Lub suab thib ob ntawd yog lub suab ntawm Khetos, tiamsis nws sawv cev rau lub suab ntawm ib puas plaub caug plaub txhiab leej uas thaum ntawd tab tom tshaj tawm peb tug timtswv txoj xov nrog lub suab nrov nrov. Thaum cov uas dim tawm ntawm txhais tes (ib lub cim ntawm kev zwm rau), lawv dim tawm ntawm txhais tes ntawm tus vajntxwv cuav ntawm sab qaum teb, thiab ces lawv thiaj nrhiav tau txhais tes ntawm tus vajntxwv tseeb ntawm sab qaum teb.

Nyob rau saum Roob Khamel, cov yaj saub ntawm Npas-as raug tua, thiab raws li tus vajtswv cuav uas yog pojniamtxiv neej lawv sawv cev rau Lub Xeev, hos cov yaj saub ntawm Ashtaloos sawv cev rau lub Koom Txoos. Eliyas tua cov yaj saub ntawm Npas-as, li no thiaj qhia meej txog qhov kawg ntawm lub nceeg vaj thib rau, txawm li cas los xij txoj kev ntseeg ntawm Protestantism uas poob cev qhev, raws li sawv cev los ntawm Xalomes, tseem raug sawv cev nyob. Xalomes, Protestantism uas poob cev qhev, raws li Xalomes, ntxias Helauj, thiab kaum tus vajntxwv pom zoo los nkag mus rau hauv ib qho kev sib koom tes ntawm lub Koom Txoos thiab Lub Xeev nrog lub taub hau thib yim, uas yog los ntawm xya lub taub hau. Xalomes yog tus uas Helauj tus ua kev txhaum kev sib deev nrog kwvtij nkauj muam, muaj kev ntshaw tom qab hauv nws lub siab.

Tiamsis kuv hais rau nej tias, tus twg saib ib tug pojniam nrog kev ntshaw nws twb tau deev luag pojniam nrog nws hauv nws lub siab lawm. Mathais 5:28.

Kevexa txoj kev ntshaw phem uas yog kev sib deev nrog txheeb ze hauv nws lub siab, tau koom nkawd cev nqaij daim tawv ua ke rau hauv nws lub siab, thiab yog li ntawd nws thiaj los ua ib lub cev nrog Salome.

Vim li no ib tug txiv neej yuav tsum tso nws txiv thiab nws niam tseg, thiab yuav npuab nws tus poj niam: ces nkawd yuav dhau los ua ib cev nqaij. Chivkeeb 2:24.

Thaum lub rooj mov yug hnub ntawm Herod, Herod thiab Salome tau los koom ua ib; thiab Herod, uas raug piv txwv los ntawm Ahab, yog lub taub hau ntawm kaum tus vajntxwv ntawm lub nceeg vaj qaum teb. Thaum txoj cai Hnub Caiv uas yuav los sai no los txog, lub nceeg vaj thib rau ntawm tus tsiaj qus hauv ntiajteb xaus thaum cov kub, uas tau los ua ib lub kub sawv cev rau kev sib koom ua ke ntawm cov kub ntawm Koom Txoos thiab Xeev (tus yam ntxwv ntawm tus tsiaj qus), raug Eliyas tua. Ces Salome ntxias Herod, los ua ib nrog nws, thiab yaum kom nws muab ib nrab ntawm nws lub nceeg vaj (lub Xeev thoob ntiajteb) rau nws niam (lub Koom Txoos thoob ntiajteb). Ces Salome twb tau txeeb kev tswj hwm Ahab thiab nws kaum xeem lawm, rau qhov kaum tus vajntxwv ntawd txhua tus puav leej pom zoo nrog ib leeg.

Thiab kaum kub uas koj tau pom ntawd yog kaum tus vajntxwv, uas tseem tsis tau txais ib lub nceeg vaj li; tiamsis lawv yuav txais hwjchim ua vajntxwv ib ntus nrog tus tsiaj qus. Cov no muaj ib lub siab xwb, thiab lawv yuav muab lawv lub hwjchim thiab lawv lub zog pub rau tus tsiaj qus. Tshwmsim 17:12, 13.

Tus tsiaj nyaum uas lawv muab lawv lub hwj chim thiab lawv lub zog rau ntawd yog tus tsiaj nyaum uas tus niam ntiav caij saum nws. Tus tsiaj nyaum ntawd sawv cev rau tus cwj pwm ntawm daim duab, uas yog kev sib koom ua ke ntawm Koom Txoos thiab Xeev, nrog tus poj niam (Koom Txoos) kav txoj kev sib raug zoo ntawd, rau qhov ntawd yog ib txoj kev sib yuav Latin, uas lub xeem yog tus poj niam lub npe, thiab uas tus poj niam kav tus txiv neej, hauv kev ntxeev siab tawm tsam txoj kev sib yuav tseeb.

Nws hais rau tus pojniam tias, Kuv yuav muab koj txoj kev tu siab thiab koj txoj kev xeeb tub kom huam coob kawg li; hauv kev mob nkeeg koj yuav yug tau me nyuam; thiab koj txoj kev ntshaw yuav mus rau koj tus txiv, thiab nws yuav kav koj. Chiv Keeb 3:16.

Kaum kaum vaj ntxwv no muaj tib lub siab, thiab tib lub ntsws.

“Qhia Tshwm Sim 17:13–14 raug hais tseg. ‘Cov no muaj ib lub siab.’ Yuav muaj ib txoj kev sib koom ua ke thoob plaws ntiajteb, ib txoj kev sib haum xeeb loj kawg, ib lub koom haum ntawm Xatas cov tub rog. ‘Thiab yuav muab lawv lub hwjchim thiab lub daglub zog rau tus tsiaj nyaum.’ Yog li no thiaj qhia tawm tib lub hwjchim yuam raws li siab nyiam, tsim txom tawm tsam txojkev ywj pheej ntawm kev ntseeg, txojkev ywj pheej los pe hawm Vajtswv raws li tej lus txib ntawm lub siab dawb paug, ib yam li lub hwjchim ntawd tau raug qhia tawm los ntawm txojkev kav ntawm papacy, thaum yav tag los nws tsim txom cov neeg uas muaj siab tawv tsis kam yoog raws li cov kab ke thiab tej kab xwm txheej kev cai dab qhuas ntawm Romanism.

“Hauv qhov kev sib ntaus rog uas yuav raug ua nyob rau hauv hnub kawg yuav muaj txhua lub hwj chim phem uas tau thim kev ncaj ncees ntawm txoj kev mloog lus rau Yehauvas txoj kevcai los koom ua ke tawm tsam Vajtswv haiv neeg. Hauv qhov kev sib ntaus rog no Hnub Xanpataus ntawm lo lus txib plaub yuav yog lub ntsiab lus loj uas muaj kev tsis sib haum; rau qhov nyob hauv lo lus txib txog Hnub Xanpataus ntawd Tus Muab Kevcai Loj tshaj plaws qhia txog Nws tus kheej tias yog Tus Tsim lub ntuj thiab lub ntiajteb.” The Seventh-day Adventist Bible Commentary, 983.

Kaum vajntxwv, uas Ahaj, lossis Helauj, yog lawv tus thawj, tau raug Salome, tus ntxhais ntawm Herodias, ntxias lawm. Lub Koom Haum Tebchaws United Nations, uas thaum txog txoj cai Hnub Caiv raug Salome ntxias, uas yog txoj kev ntseeg cuav ntawm Protestantism uas tau thim kev ntseeg lawm, thiab uas yav tas los yog lub nceeg vaj thib rau hauv Vajlugkub tej lus faj lem, txeeb tau txoj cai kav lub nceeg vaj ntawm kaum vajntxwv, uas sawvdaws pom zoo muab ib nrab ntawm lawv lub nceeg vaj rau txoj kev ntseeg Catholicism. Lawv txiav txim siab no ua ib lub suab, rau qhov txhua tus vajntxwv twb raug Salome txoj kev seev cev ntxias lawm. Lawv pom zoo muab lawv lub zog sib koom ua ke rau hauv txoj hauj lwm tua cov uas Yauhas Tus Muab Neeg Ua Kev Cai Raus Dej sawv cev rau.

Tus tsiaj nyaum (United Nations) raug kav los ntawm ib tug vajntxwv thawj (Jezebel tus ntxhais). Jezebel twb qhia nws tus ntxhais kom pib txoj kev sib deev ua plees ua yi thiab sib deev nrog neeg txheeb ze nrog Herod thiab lwm cov vajntxwv, rau qhov nws yog niam ntawm cov niam ntiav. Nws yog tus neeg muag cev ntawm nws tus kheej tus ntxhais. Herod, Ahab thiab United Nations raug tus yaj saub cuav ntxias, uas yog United States. United States tsis ua lub nceeg vaj thib rau lawm thaum cov yaj saub ntawm Baal raug tua pov tseg, thiab cov yaj saub ntawm Ashtaroth (Salome) tam sim ntawd los ua lub hwjchim kav ntawm lub nceeg vaj thib xya, raws li nws luam dua hauv lub ntiajteb no yam uas nws nyuam qhuav ua tiav hauv United States.

Tsiaj nyaum yog cov vajntxwv uas nyob hauv ib txoj kev sib raug zoo nrog tus niam ntiav tus ntxhais, thiab tus niam ntiav yog tus pojniam uas kav tsiaj nyaum ntawd. Yexus piav qhia qhov kawg ntawm ib yam, los ntawm qhov pib ntawm ib yam. Ib yam li qhov piv txwv hauv Tshwmsim tshooj kaum xya hais txog yim lub tebchaws tau qhib tej uas raug kaw ntawm yim lub tebchaws hauv Daniyee tshooj ob, tsiaj nyaum thiab tus pojniam uas caij saum tsiaj nyaum ntawd kuj qhib tawm lwm qhov tseeb yaj saub, uas yog raws li thawj qhov sawv cev rau qhov kawg.

Tshwmsim tshooj kaum xya yog qhov kev hais kawg txog cov tebchaws ntawm tej lus faj lem hauv Phau Vajlugkub, thiab yog li ntawd thiaj yuam kom Daniyees tshooj ob, uas yog thawj qhov kev hais txog cov tebchaws ntawm tej lus faj lem hauv Phau Vajlugkub, raws li qhov yuav tsum muaj ntawm lus faj lem yuav tsum sawv cev ib yam nkaus rau yim lub nceeg vaj, uas lub nceeg vaj thib yim yog los ntawm xya lub ntawd. Ib yam li ntawd thiab, txoj kev txiav txim rau tus pojniam thiab tus tsiaj qus uas nws caij nyob hauv tshooj kaum xya, yuav tsum raug sawv cev nyob hauv thawj qhov kev txiav txim rau tus niam ntiav hauv xyoo 1798.

Tus tim tswv tau qhia rau Yauhas thaum pib ntawm tshooj kaum xya tias nws yuav qhia rau nws pom txoj kev txiav txim ntawm tus niam ntiav loj thiab ntawm tus tsiaj qus uas nws caij saum nws. Thawj zaug uas tus niam ntiav raug txiav txim ntawd twb tau raug to taub kom raug lawm tias yog xyoo 1798 thaum lub hwj chim papacy tau txais nws txoj kev raug mob tuag taus, thiab lub sij hawm kawg tau los txog. Tiamsis thaum ib “lub sij hawm kawg” raug sawv cev nyob hauv keeb kwm lus faj lem, ib txwm muaj ob lub cim ciam chaw uas raug piv txwv los ntawm tibneeg. Kev yug ntawm Aloos thiab nws tus kwv Mauxes yog lub sij hawm kawg hauv zaj keeb kwm ntawd. Ob lub cim ciam chaw ntawd tau ua qauv piv txwv txog kev yug ntawm Yauhas tus Ua Neeg Ua Kevcai Raus Dej, thiab rau lub hli tom qab ntawd nws tus kwvtij Yexus, yog li ntawd thiaj cim tseg lub sij hawm kawg rau zaj keeb kwm ntawd. Thaum kawg ntawm xya caum xyoo ntawm txoj kev poob cev qhev, uas ua qauv piv txwv txog lub sij hawm kawg hauv xyoo 1798, Dali-us thiab nws tus xeeb ntxwv Kwxalus yog ob lub cim ciam chaw ntawm lub sij hawm kawg. Nkawd ua ke ua qauv piv txwv txog Reebgans thiab Bush tus thawj, hauv lub sij hawm kawg ntawm xyoo 1989.

Xyoo 1798, uas yog lub sij hawm kawg thaum phau ntawv Daniyees raug qhib hauv keeb kwm Millerite, tau qhia txog txoj kev tuag raws li lus faj lem ntawm qhov tseem hwv-kev tswj hwm ntawm tus tsiaj nyaum ntawm Catholicism. Napoleon tus thawj tub rog Berthier tau taug kev ncaj qha mus rau hauv Vatican, ntes tus pope thiab xaus rau txoj cai kav teb chaws ntawm tus tsiaj nyaum ntawm Catholicism. Ib xyoos tom qab, hauv 1799, tus poj niam uas tau caij saum tus tsiaj nyaum ntawd thoob plaws ntau pua xyoo, uas tus pope sawv cev rau, tau tuag hauv kev raug kaw. Kev txiav txim rau tus niam ntiav ntawd, suav nrog kev txiav txim rau tus tsiaj nyaum uas nws tau siv los kav tej teb chaws. Tshwm Sim tshooj kaum xya qhia meej ob qho tib si txog kev txiav txim rau tus tsiaj nyaum, thiab kuj rau tus niam ntiav uas kav thiab caij saum tus tsiaj nyaum ntawd.

“Lub ntiaj teb puv npo rau cua daj cua dub thiab kev ua tsov ua rog thiab kev tsis sib haum xeeb. Los tseem nyob hauv ib lub taub hau—lub hwj chim papal—cov tibneeg yuav koom siab los tawm tsam Vajtswv hauv tus kheej ntawm Nws cov tim khawv.” Testimonies, volume 7, 182.

Lub taub hau yim, uas yog ntawm xya lub, yog lub hwjchim papacy uas kav saum tus tsiaj qus uas muaj kaum tus vajntxwv sib sau ua ke, cov uas raug tswj hwm los ntawm tus ntxhais ntawm tus pojniam deev luag pojniam uas caij saum tus tsiaj qus. Cov ntsiab ntawm lub nceeg vaj yim, uas yog ntawm xya lub, yuav tsum raug pom nyob hauv tus thawj tswj hwm yim thiab tus kawg, uas yog ntawm xya tus thawj tswj hwm, thaum tus duab ntawm tus tsiaj qus raug tsim tsa nyob hauv Tebchaws Meskas. Kev sib txuas ua ke ntawm cov kub qaug ntawm Republicanism thiab Protestantism yuav tsum muaj ib “lub taub hau” uas kav saum tus duab ntawm tus tsiaj qus, thiab tus kav ntawd yuav yog ib tug thawjcoj siab phem txawv tshaj plaw.

Peb yuav txuas ntxiv txoj kev kawm no hauv tsab xov xwm tom ntej.

Ib Zaj Nkauj, lossis ib Zaj Nkauj Qhuas Vajtswv ntawm Asaph. Au Vajtswv, thov tsis txhob nyob twjywm; thov tsis txhob ntsiag to, thiab tsis txhob nyob tus yees, Au Vajtswv. Vim saib seb, koj cov yeeb ncuab tabtom ua suab nrov kub ntxhov; thiab cov uas ntxub koj tau tsa taub hau siab. Lawv tau sib tuav tswv yim dag ntxias tawm tsam koj haiv neeg, thiab sib tham tawm tsam koj cov uas koj khaws cia zais. Lawv tau hais tias, Cia li los, peb yuav muab lawv txiav kom ploj ntawm kev ua ib haiv neeg; xwv kom lub npe Ixayees tsis muaj leejtwg nco txog ntxiv lawm. Vim lawv tau sib tham ua ke nrog ib lub siab pom zoo; lawv tau koom ua ib pab tawm tsam koj: cov tsev ntaub ntawm Edaws, thiab cov Ishama-ees; ntawm Mau-a, thiab cov Haka-ees; Gebal, thiab Amoos, thiab Amalek; cov Filixatee nrog cov neeg nyob hauv Thee; Assur kuj tau los koom nrog lawv thiab: lawv tau pab cov tub ntawm Lauj. Selah. Ntawv Nkauj 83:1–8.