Qhov kev sim siab loj rau haiv neeg ntawm Vajtswv uas lawv yuav tsum hla dhau ua ntej lawv raug muab lub foob yog kev tsim tsa tus duab ntawm tus tsiaj qus. Qhov kev tsim tsa ntawd tshwm sim txij lub Cuaj Hlis 11, 2001 mus txog rau txoj cai Hnub Caiv hauv Tebchaws Meskas. Lub sijhawm yaj saub ntawd sawv cev rau lub sijhawm muab lub foob rau ib puas plaub caug plaub txhiab leej, thiab yog lub sijhawm uas txhua lub zeem muag hauv phau Vajlugkub nrhiav tau nws txoj kev ua tiav zoo kawg nkaus. Nyob hauv lub sijhawm ntawd, lub kub tiag tiag uas yog Protestant yuav raug ntxuav kom huv thiab yuav xav txog tus duab ntawm Khetos mus ib txhis, vim Khetos yog ib tug Protestant.

“Khetos yog ib tug Protestan. Nws tau tawm tsam txoj kev pe hawm raws li kab ke ntawm haiv neeg Yudais, uas tau tsis kam lees yuav Vajtswv txoj kev ntuas tawm tsam lawv tus kheej. Nws hais rau lawv tias lawv qhia tibneeg kom tej lus qhuab qhia yog tej lus txib ntawm neeg, thiab tias lawv yog cov dag ua neeg ncaj ncees thiab cov neeg siab phem cuav. Zoo li tej ntxa uas pleev dawb, sab nraud zoo nkauj, tiamsis sab hauv puv npo ntawm kev qias neeg thiab kev xeb ntxwv. Cov Neeg Hloov Kev Ntseeg muaj keeb kwm rov mus txog rau Khetos thiab cov thwj tim. Lawv tau tawm los thiab cais lawv tus kheej tawm ntawm ib txoj kev ntseeg uas puv npo ntawm kab ke thiab tej kev ua hmoov ua kevcai. Luthaw thiab nws cov thwjtim tsis yog cov uas tsim txoj kev ntseeg hloov kho tshiab. Lawv tsuas yog lees txais txoj kev ntseeg ntawd raws li Khetos thiab cov thwj tim tau muab nthuav tawm. Phau Vajlugkub raug muab rau peb ua ib qho kev coj txaus nkaus; tiamsis tus pope thiab nws cov neeg ua haujlwm muab nws rho tawm ntawm cov pejxeem ib yam li nws yog ib yam kev foom phem, vim nws nthuav lawv tej kev dag ntxias thiab cem lawv txoj kev pe mlom.” Review and Herald, June 1, 1886.

Nyob rau lub sijhawm muab lub cim, lub horn Protestant raug ntxuav kom dawb huv thiab lim kom huv si. Nyob rau tib lub sijhawm ntawd, lub horn Republican uas tau poob kev ntseeg koom nrog cov Protestant uas tau poob kev ntseeg, thiab li ntawd thiaj tsim tau ib lub horn ntawm hwjchim uas yog kev sib xyaw ntawm pawg ntseeg thiab lub xeev. Ces ob lub horn ntawm tus tsiaj qus hauv ntiajteb yog daim duab ntawm tus tsiaj qus, thiab daim duab ntawm Khetos. Lub horn ntawm kev poob kev ntseeg yog txoj kev sib raug zoo ob npaug ntawm ib pawg ntseeg uas qias neeg nrog ib lub xeev uas qias neeg, hos lub horn ntawm kev ncaj ncees yog txoj kev sib raug zoo ob npaug ntawm Vajtswv txoj Kev Ntuj Ceeb Tsheej nrog tibneeg.

Tom qab ntawd, tus duab ntawm tus tsiaj qus raug tsim tsa hauv lub ntiaj teb no, thiab nws yog ib tug tsiaj qus muaj ob sab, uas raug sawv cev los ntawm ib lub Xeev (United Nations), uas tau lees txais txoj kev Protestant uas thim txoj kev ntseeg tseeb ntawm tus tsiaj qus hauv ntiaj teb ua nws lub taub hau coj ua thawj ntawm kaum lub taub hau. Saum tus tsiaj qus ntawd tus poj niam, uas yog leej niam ntawm cov poj niam deev luag txiv, kav tus tsiaj qus uas muaj kaum tus vajntxwv. Tus tsiaj qus uas nws caij ntawd yog kev sib xyaw ntawm Koom Txoos thiab Xeev, raws li sawv cev hauv Helauj txoj kev ua nkauj ua nraug ntawm sab ntsuj plig uas txhaum cai nrog Helauj‑as tus ntxhais Xalome. Thiab kev sib raug zoo ntawm tus poj niam uas kav tus tsiaj qus ntawd kuj yog ib qho kev sib xyaw ntawm Koom Txoos thiab Xeev thiab, nrog tus niam ntiav ntawm Loos txoj kev sib raug zoo uas txhaum cai nrog cov vajntxwv uas ua ke tsim lub ntiaj teb‑dav tus tsiaj qus, uas sawv cev rau United Nations. Hauv tus duab ntawm tus tsiaj qus uas raug yuam rau tag nrho lub ntiaj teb, txhua haiv neeg yuav raug koom tes nrog, txhua lub hwjchim uas twb raug qias lawm yuav sib sau ua ke.

“Qhia Tshwm 17:13–14 raug hais. ‘Cov no muaj tib lub siab.’ Yuav muaj ib txoj kev sib koom tes thoob qab ntuj, ib txoj kev sib haum xeeb loj kawg, yog ib pab koom tes ntawm Xatas tej quab yuam. ‘Thiab yuav muab lawv lub hwj chim thiab lawv lub zog rau tus tsiaj nyaum.’ Yog li no thiaj qhia tawm tib yam hwj chim uas txiav txim raws siab nyiam thiab tsim txom tawm tsam txoj kev ywj pheej ntawm kev ntseeg, yog txoj kev ywj pheej los pe hawm Vajtswv raws li tej lus qhuab qhia ntawm lub siab kaj siab lug, ib yam li lub hwj chim uas raug qhia tawm los ntawm lub papacy, thaum yav tag los nws tsim txom cov uas muaj siab tawv tsis kam yoog raws tej kab ke thiab tej txheej txheem kev ntseeg ntawm Romanism.

“Hauv kev ua rog uas yuav raug ua nyob rau hnub kawg, txhua lub hwj chim phem uas tau thim rov qab ntawm txoj kev mloog lus rau Yehauvas txoj kev cai yuav koom ua ke sawv tawm tsam Vajtswv haiv neeg. Hauv kev ua rog no, Hnub Xanpataus ntawm lo lus txib plaub yuav yog lub ntsiab tseem ceeb uas muaj teeb meem; rau qhov nyob hauv lo lus txib hais txog Hnub Xanpataus no, tus Tswv Tsim Kev Cai loj tshaj plaws qhia tias Nws tus kheej yog tus Tsim ntuj thiab lub ntiajteb.” The Seventh-day Adventist Bible Commentary, volume 8, 983.

Qhov tseeb uas txoj kev ntxeev siab uas txuas nrog tus tsiaj qus tus duab thoob qab ntuj yog “thoob plaws,” thiab sawv cev rau “txhua lub hwj chim phem uas tau thim ntawm txoj kev mloog lus rau Yehauvas txoj kevcai,” qhia meej tias kev tsim tus tsiaj qus tus duab nyob hauv Tebchaws Meskas yog kev koom ua ib tug ntawm txhua lub hwj chim phem uas tau thim lawm. Cov Protestants hauv Tebchaws Meskas tau thim txojkev ntseeg thaum lawv tsis kam txais thawj tug timtswv saum ntuj ceebtsheej txoj xov hauv xyoo 1844, thiab Laodicean Adventism tau thim lawm hauv xyoo 1863. Kev Protestantism uas tau thim thiab Laodicean Adventism yuav tsim ib “txoj hlua khi ntawm kev sib koom,” nrog rau cov pawg nom tswv uas nyob hauv lub kub ntawm Republicanism, uas raug tus yaj saub cuav ntxias kom tso ib nrab ntawm lawv lub tebchaws tseg.

Hais txog daim duab ntawm tus tsiaj nyaum hauv ntiaj teb no, yog tus yaj saub cuav uas dag ntxias lub ntiaj teb. Hauv daim duab ntawm tus tsiaj nyaum nyob hauv Tebchaws Meskas, tus yaj saub cuav uas tsim tawm qhov “koom haum ntawm Xatas tej tub rog” uas tsis dawb huv, tiamsis sib koom ua ib, kuj yuav tsum yog ib tug “yaj saub cuav” thiab. Daim duab ntawm tus tsiaj nyaum hauv ntiaj teb no muaj ob ntu, tiamsis nws kuj yog ib qho kev sib koom ua peb ntu thiab. Qhov kev sib koom ua peb ntu ntawd ntawm tus zaj, tus tsiaj nyaum, thiab tus yaj saub cuav coj lub ntiaj teb mus rau Harmakhidau. Hauv daim duab ntawm tus tsiaj nyaum uas xub tsim nyob hauv Tebchaws Meskas, kuj yuav tsum muaj ib qho kev sib koom ua peb ntu, uas kuj yog ib tug tsiaj nyaum uas muaj ob ntu thiab. Hauv ob daim duab rau tus tsiaj nyaum tib si, qhov xwm txheej muaj ob ntu ntawd yog kev sib txuas ntawm Pawg Ntseeg thiab Lub Xeev, nrog pawg ntseeg ua tus tswj txoj kev sib raug zoo ntawd.

Kev koom ua peb ntu yuav tsum raug sawv cev nyob rau hauv ob daim duab ntawm cov tsiaj nyaum, tiam sis muaj ob qhov kev tshwm sim ntawm tus zaj, tus tsiaj nyaum thiab tus yaj saub cuav nyob rau hauv phau Ntawv Qhia Tshwm. Cov qauv peb ntu ntawm daim duab ntiajteb dav dav ntawm tus tsiaj nyaum raug sawv cev los ntawm kev ntseeg dab (tus zaj), Khauthausliv (tus tsiaj nyaum) thiab Protestant uas tau thim txoj kev ntseeg lawm (tus yaj saub cuav). Txhua yam ntawm peb ntawd tsis yog tsuas muaj ib feem kev cai dab qhuas xwb (kev ntseeg dab, Khauthausliv thiab Protestant uas tau thim txoj kev ntseeg lawm), tiam sis lawv kuj muaj ib feem kev nom kev tswv thiab. Tus zaj (kev coj raws socialism hauv nws ntau hom), tus tsiaj nyaum (ib txoj kev kav teb chaws ntawm vaj ntxwv) thiab tus yaj saub cuav (pib ua ib lub xeev koom pheej, xaus ua ib txoj kev tswj hwm raws li pej xeem xaiv tsa).

Kev kev koom siab peb npaug uas los sib sau ua ke hauv Tebchaws Meskas raug yuam kom sib sau ua ke (raug dag ntxias) los ntawm tus yaj saub cuav, ib yam li daim duab tsiaj qus thoob ntiajteb. Hauv phau Ntawv Qhia Tshwm muaj dua ib txoj kev koom siab peb npaug uas raug txheeb los ntawm peb lub hwjchim uas thim txojkev ntseeg, uas sawv tawm hauv lub qhov tob uas tsis muaj qab. Kev ntseeg Kas Tos Liv sawv tawm hauv lub qhov tob uas tsis muaj qab nyob hauv tshooj kaum xya, thiab nws yog tus tsiaj qus ntawm txoj kev koom siab peb npaug uas tawm hauv lub qhov tob uas tsis muaj qab.

Tus tsiaj qus uas koj tau pom ntawd, yav tas los nws tau muaj, nim no tsis muaj lawm; thiab nws yuav nce tawm hauv lub qhov tob uas tsis muaj qab, thiab yuav mus rau txoj kev puam tsuaj: thiab cov uas nyob saum npoo ntiajteb yuav xav tsis thoob, yog cov uas lawv tej npe tsis tau sau rau hauv phau ntawv txoj sia txij thaum lub hauv paus ntawm lub ntiajteb raug tsim los, thaum lawv pom tus tsiaj qus uas yav tas los tau muaj, nim no tsis muaj lawm, thiab tseem muaj. Qhia Tshwm 17:8.

Lub hwjchim zaj ntawm kev tsis ntseeg Vajtswv sawv tawm hauv lub qhov tob uas tsis muaj qab hauv tshooj kaum ib.

Thaum lawv ua tim khawv tiav lawm, tus tsiaj qus uas nce tawm hauv lub qhov tob uas tsis muaj qab yuav tawm tsam ua rog rau lawv, thiab yuav kov yeej lawv, thiab tua lawv pov tseg. Tshwm Sim 11:7.

Tus yaj saub cuav ntawm Islam sawv tawm hauv lub qhov tob uas tsis muaj hauv qab hauv tshooj cuaj.

Thiab tus timtswv thib tsib tshuab raj nrov, thiab kuv pom ib lub hnub qub poob saum ntuj los rau hauv ntiajteb; thiab tau muab tus yuam sij ntawm lub qhov tob uas tsis muaj qab rau nws. Thiab nws qhib lub qhov tob uas tsis muaj qab; ces muaj pa taws tawm hauv lub qhov tob los, zoo li pa taws ntawm ib lub cub tawg loj kawg; thiab lub hnub nrog rau huab cua tau tsaus ntuj vim yog pa taws ntawm lub qhov tob. Thiab tawm hauv pa taws ntawd muaj koojtis los saum ntiajteb; thiab tau muab hwjchim rau lawv, ib yam li kab nplawm hauv ntiajteb muaj hwjchim. Qhia Tshwm 9:1–3.

Lub hnub qub uas poob saum ntuj los thiab qhib lub qhov tob uas tsis muaj hauv qab, yog tus yaj saub cuav Mohammed; thiab thaum nws qhib lub qhov ntawd, nws tau coj cov tub rog ntawm Islam, uas raug sawv cev ua “kooj”, los rau hauv zaj lus faj lem txog hnub kawg. Kev koom siab peb npaug ntawm lub qhov tob uas tsis muaj hauv qab muaj ib tug zaj (kev tsis ntseeg Vajtswv), thiab ib tug tsiaj nyaum (Catholicism), thiab ib tug yaj saub cuav (Islam). Hauv daim duab thoob ntiaj teb ntawm tus tsiaj nyaum, tus yaj saub cuav yog Protestantism uas tau thim rov qab ntawm txoj kev ntseeg. Tus yaj saub cuav ntawd dag ntxias tag nrho lub ntiaj teb, los ntawm Salome txoj kev seev cev ntxias siab, lossis txoj kev seev cev ntawm cov yaj saub ntawm Npa‑as saum Roob Carmel. Hauv Tshwmsim tshooj kaum peb, nws dag ntxias lub ntiaj teb los ntawm tej txuj ci tseem ceeb uas nws ua rau ntawm tus tsiaj nyaum xub ntiag. Cov cim sawv cev ntawm kev dag ntxias ntawd, sawv cev rau lub zog ntawm kev quab yuam nyiaj txiag thiab hwj chim tub rog.

Thiab nws ua tej txujci loj kawg nkaus, txog npaum li nws ua hluav taws nqes saum ntuj los rau hauv ntiajteb no tabmeeg tibneeg pom. Thiab nws dag ntxias cov uas nyob hauv ntiajteb no los ntawm tej txujci uas nws tau txais hwjchim ua ntawd rau ntawm tus tsiaj qus xubntiag; hais rau cov uas nyob hauv ntiajteb no kom lawv ua ib tug mlom rau tus tsiaj qus, uas raug ntaj txhab los tseem ciaj sia. Thiab nws muaj hwjchim pub sia rau tus mlom ntawm tus tsiaj qus, kom tus mlom ntawm tus tsiaj qus thiaj li hais tau lus, thiab ua rau txhua tus uas tsis kam pe hawm tus mlom ntawm tus tsiaj qus raug tua pov tseg. Thiab nws ua kom sawvdaws, tsis hais tus me lossis tus loj, tus nplua nuj lossis tus pluag, tus ywj pheej lossis tus qhev, txais ib lub cim rau ntawm lawv sab tes xis lossis rau ntawm lawv hauv pliaj: kom tsis txhob muaj leejtwg yuav tau lossis muag tau, tsuas yog tus uas muaj lub cim ntawd, lossis muaj lub npe ntawm tus tsiaj qus, lossis muaj tus lej ntawm nws lub npe. Tshwmsim 13:13–17.

Kev dag ntxias thiab tej txuj ci tseem ceeb uas txuas nrog tus yaj saub cuav ntawd, qhov tseeb sawv cev rau lub zog uas tshwm los ntawm kev lag luam nyiaj txiag (“tsis pub leejtwg yuav lossis muag”), thiab lub hwj chim tub rog (“yuav tsum raug tua”). Tus yaj saub cuav ntawm Islam nyob hauv phau Vajlugkub sawv cev rau tes haujlwm ntawm Islam hauv kev ua kom cov tebchaws chim thiab ntxhov siab. Lawv ua tiav lawv tes haujlwm uas ua kom chim thiab ntxhov siab ntawd los ntawm kev ua rog, thiab phau Vajlugkub qhia tias lawv txoj kev ua rog ntawd kuj tsim kom muaj kev puastsuaj nyiaj txiag thiab kev lag luam. Kev ua rog ntawm Islam thiab kev puas tsuaj nyiaj txiag uas raws qab los yog qhov teeb meem uas coj los sib sau ua ke “tag nrho tej hwj chim qias neeg uas tau ncaim ntawm txoj kev mloog lus rau Yehauvas txoj kevcai” hauv Tebchaws Meskas.

Ntawm tus ntoo khaub lig, cov Xadukais thiab cov Falixais tau “thim kiag ntawm kev mloog lus rau Yehauvas txoj kevcai,” thaum lawv tuaj sib koom ua ke los ntsia tus kub muaj tseeb ntawm cov Protestants rau saum ntoo khaub lig. Hauv lawv txoj kev tsis kam lees Khetos, lawv xaiv Npala‑pas, tus uas sawv cev rau ib tug Khetos cuav. “Bar” txhais tias tub, thiab “Abba” txhais tias txiv. Npala‑pas txhais tias “Tub ntawm Leej Txiv”. Khetos yog tus loj tshaj plaws ntawm txhua tus yaj saub, hos Npala‑pas yog ib lub cim ntawm ib tug yaj saub cuav.

Nyob rau hauv lub sijhawm ntawm kev muab lub cim ntim rau ib puas plaub caug plaub txhiab leej, ob lub kub ntawm tus tsiaj nyaum hauv ntiajteb los txog rau lub ntsiab chaw ntawm lawv txoj kev tshwm sim yav tom ntej zaum kawg. Ib lub sawv cev rau tus yam ntxwv ntawm Khetos, hos lwm lub sawv cev rau tus yam ntxwv ntawm tus tsiaj nyaum. Hauv keeb kwm uas ob lub kub no tshwm sim lawv tus kheej, Protestantism uas tau ncaim txoj kev tseeb pib nws txoj kev mus rau txoj cai Hnub Caiv uas yuav los sai no nrog Patriot Act xyoo 2001. Tus cim txheej xwm ntawd sib haum nrog Declaration of Independence, uas thaum chiv thawj tau hais lus zoo li ib tug menyuam yaj, rau qhov nws tau nthuav tawm txoj kev tawm tsam ntawm Protestantism tawm tsam txoj hwjchim vajntxwv thiab txoj kev kav ntawm papacy. Tus cim txheej xwm uas nws sib haum nrog thaum xaus (Patriot Act) nthuav tawm txog kev tsuj thiab txwv Protestantism.

Qhov cim ciam teb thib ob hauv txoj kev taug ntawm ob tug kub thaum lub sijhawm muab lub cim foob tau raug sawv cev thaum pib los ntawm Txoj Cai Lij Choj, uas tau muab kev cais ntawm ob lub hwj chim los sau cia ua txoj cai, uas yog lub zog ntawm tus tsiaj qus hauv ntiajteb. Lub cim ciam teb ntawd tau mus txog rau nws qhov sib txig sib luag thaum kawg, nrog rau “Kangaroo Court” ntawm cov rooj sib hais hnub tim 6 Lub Ib Hlis, 2021, qhov chaw uas tej cai tsim nyog uas yog lub hauv paus ntawm Txoj Cai Lij Choj raug muab tso tseg cia ib sab, vim kev yooj yim rau kev nom kev tswv.

Tus ciam qhia kawg hauv txoj kev taug uas xaus ntawm ob lub kub yog txoj cai Hnub Caiv uas yuav los sai sai no, uas hauv nws qhov pib tau raug ua qauv qhia los ntawm Alien and Sedition Acts. Yog li ntawd, peb tus ciam qhia ntawm keeb kwm thaum pib ntawd qhia txog ib qho kev hloov ntawm kev ywj pheej thiab kev dim dawb uas tus Menyuam Yaj sawv cev rau (1776), uas yog tib txoj kev xwb uas yuav ua rau muaj kev ywj pheej tiag tiag, mus txog rau txoj kev qhev ntawm tus zaj (1798).

Peb txoj kev cim qhia peb lub sij hawm ntawm kev muab foob txheeb qhia txog txoj kev taug zaum kawg ntawm tus tsiaj qus hauv ntiajteb, uas yog tus yaj saub cuav. Txoj kev taug ntawd xaus rau hauv Yeluxalees, thaum tus chij cim raug tsa siab, thiab thaum ntawd coob leej yuav hais tias, “Cia li los, thiab peb mus nce mus rau saum roob ntawm tus Tswv, mus rau hauv tsev ntawm Vajtswv uas yog Yakhauj tug; thiab nws yuav qhia peb txog nws tej kev, thiab peb yuav taug hauv nws tej kev: rau qhov txoj kevcai yuav tawm hauv Xi-oos mus, thiab tus Tswv lo lus ntawm Yeluxalees los.”

Txoj kev taug kawg uas muaj peb kauj ruam ntawm tus tsiaj qus hauv ntiajteb, yog txoj kev taug ntawm ib tug yaj saub cuav uas tab tom mus rau Yeluxalees. Thaum Tus Yaj Saub Tseeb los txog thiab nkag mus rau hauv Yeluxalees, Nws tau ua li ntawd los ntawm kev caij saum ib tug nees luav. Tus tsiaj qus hauv ntiajteb kuj caij ib tug “nees luav” mus rau hauv Yeluxalees, vim tias raws li tus yaj saub cuav (tus tsiaj qus hauv ntiajteb), nws raug sawv cev los ntawm Npala-as. Npala-as, hauv nws txoj kev nrhiav koob meej thiab nyiaj txiag, tau tig ntawm txoj kev hu kom ua ib tug yaj saub tseeb, thiab “thim txoj kev ncaj ncees rau Yehauvas txoj kevcai.” Nws tau txiav txim siab koom tes hauv kev foom phem rau Vajtswv haiv neeg, ib yam li Tebchaws Meskas yuav ua rau hauv txoj kevcai hnub Sunday uas yuav los txog sai no.

Bala-as txoj kev taug raug ua tiav los ntawm kev caij saum ib tug nees luav, thiab thaum nws tab tom taug nws txoj kev ntawd, muaj peb zaug uas tau qhia meej tias Bala-as tus nees luav tau coj kev nyuaj siab los rau Bala-as. Thawj zaug, tus nees luav tig tawm ntawm txoj kev.

Tus nees luav pom tus tim tswv ntawm tus Tswv sawv ntawm txoj kev, thiab nws rab ntaj twb rho tawm nyob hauv nws txhais tes lawm; ces tus nees luav tig hla kev mus rau hauv teb; thiab Npalas ntaus tus nees luav kom muab nws tig rov los rau hauv txoj kev. Numbers 22:23.

Hnub Cuaj Hlis 11, 2001, Islam ntawm kev txom nyem thib peb, tus nees luav qus Arabian ntawm kev yaj saub hauv Vajlugkub, tau ua rau Bala‑a muab tig tawm ntawm txoj kev mus, rau qhov thaum tej vaj tse loj ntawm New York City poob los, qhov ntawd yog ib qho “chaw tig” hauv keeb kwm ntawm tej haiv neeg thiab pawg ntseeg. Tus tim tswv uas sawv hauv txoj kev ntawd, yog tus tim tswv muaj hwjchim uas thaum ntawd nqes los ua kom lub ntiajteb ci nrog Nws lub yeeb koob. Tus nees luav yuav rov ua rau Bala‑a raug kev nyuaj siab dua ib zaug.

Tiamsis tus tim tswv sawv hauv ib txojkev ntawm tej vaj hmab, muaj ib phab ntsa nyob sab no thiab ib phab ntsa nyob sab tod. Thaum tus luj pom tus tim tswv ntawm tus Tswv, nws txav cev mus rau ntawm phab ntsa, thiab nias Npanas ko taw rau phab ntsa; ces nws tseem ntaus nws dua. Xwm Txheej 22:24, 25.

Tom qab lub Cuaj Hlis 11, 2001, Vajtswv haiv neeg yuav tsum hu zaj lus ntawm zaj nkauj txog lub vaj txiv hmab (Yaxayas tshooj nees nkaum xya), uas tam sim no yog qhov chaw Npala‑as nyob, nrog ib “phab ntsa” nyob sab no, thiab ib “phab ntsa” nyob sab ntawd. Phab ntsa ntawm ciam teb sab qab teb ntawm Tebchaws Meskas yog qhov teeb meem uas tuaj ua ntej kev poob ntawm “phab ntsa ntawm kev cais Koom Txoos thiab Xeev” ntawm txoj kevcim thib peb thiab zaum kawg. Qhov teeb meem ntawm “phab ntsa” ntawm ciam teb sab qab teb yog qhov chaw uas Npala‑as “ko taw” raug nias npluav, thaum ib qho kev tsov rog sab hauv txog kev nkag tebchaws pib faib tus tsiaj qus hauv ntiajteb ua ob tog sib tawm tsam ua ntej ntawm kev rov muaj dua ntawm Tsov Rog Hauv Tebchaws.

Keeb kwm nyob nruab nrab ntawm ob phab ntsa yog keeb kwm uas sawv cev los ntawm daim paib qhia txoj kev ntawm Txoj Cai Lij Choj txij xyoo 1789 mus txog 1798, uas yog yam piv txwv rau keeb kwm ntawm xyoo 2015, thaum Trump tshaj tawm nws txoj kev sib tw rau txoj hauj lwm ua thawj tswj hwm teb chaws nrog nws qhov kev hais kom tseem ceeb txog “kev txhim tsa phab ntsa”, mus txog thaum txoj cai Hnub Caiv uas tab tom yuav los sai no rhuav tshem phab ntsa ntawm kev cais tawm ntawm Tsev Teev Ntuj thiab Lub Xeev.

Tom qab lub Cuaj Hlis 11, 2001, tus tsiaj nyaum hauv ntiajteb, uas Balaam sawv cev rau, tau pib sib faib. Kev sib cais ntawm Balaam ob phab ntsa ntawd sawv cev rau kev cais tawm ntawm ob pawg nyob hauv ob lub kub ntawm tus tsiaj nyaum hauv ntiajteb, uas raug sawv cev los ntawm kev xaiv tsa Trump xyoo 2016, kev tuag ntawm ob tug tim khawv xyoo 2020, Pelosi cov kev txiav txim ntawm Lub Ib Hlis 6, 2021, kev tsa ob tug tim khawv sawv rov los xyoo 2023, thiab tus nees luav ua rau Balaam ceg tawv rau Lub Kaum Hli 7, 2023.

Lub cim kawg ntawm txoj kev taug ntawm Npasla‑as yog thaum tus nees luav “hais lus,” thiab qhov ntawd yog ntawm txoj cai Hnub Caiv uas yuav los sai, qhov uas Tebchaws Meskas hais lus ib yam li ib tug zaj, qhov uas tus timtswv saum ntuj ceeb tsheej hauv Tshwmsim kaum yim hais lus zaum ob, thiab qhov uas Hanpaku txoj kev yog toog uas tau ncua ntawd hais lus. Txoj kev yog toog uas tau ncua ntawd yog txoj kev yog toog hais txog Islam ntawm txoj kev txom nyem thib peb, thiab nws hais lus ib yam li ib tug nees luav qus los ntawm nws tej kev ua qus ntawm txoj cai Hnub Caiv uas yuav los sai.

Ces tus tim tswv ntawm tus Tswv txav mus ntxiv, thiab sawv hauv ib qho chaw nqaim, uas tsis muaj kev tig mus rau sab xis los sab laug li. Thaum tus luj kuj pom tus tim tswv ntawm tus Tswv, nws txawm poob hauv qab Npasla-as; thiab Npasla-as txoj kev chim thiaj kub lug, nws txawm muab ib tug pas ntaus tus luj kuj. Ces tus Tswv qhib tus luj kuj lub qhov ncauj, thiab nws hais rau Npasla-as tias, Kuv tau ua dabtsi rau koj, uas koj thiaj ntaus kuv peb zaug no? Npasla-as teb tus luj kuj tias, Vim koj tau thuam kuv; yog kuv muaj rab ntaj hauv kuv txhais tes mas, nimno kuv yeej yuav muab koj tua. Ces tus luj kuj hais rau Npasla-as tias, Kuv tsis yog koj tus luj kuj, tus uas koj caij txij hnub uas kuv yog koj tug mus txog niaj hnub no los? Kuv puas tau ib txwm ua li no rau koj dua? Nws teb tias, Tsis tau. Ces tus Tswv qhib Npasla-as ob lub qhov muag, thiab nws pom tus tim tswv ntawm tus Tswv sawv hauv txoj kev, tuav rab ntaj twb rho tawm hauv tes lawm; nws txawm nyo hau thiab plhuav cev tsees poob ntsej muag rau hauv av. Teev Npe 22:26–31.

Tebchaws Meskas yog tus yaj saub cuav uas dag lub ntiajteb kom tsa tau ib tug duab thoob qab ntuj rau tus tsiaj nyaum. Nyob rau lub caij nyoog uas yog lub sij hawm ntawm kev tsim tus duab ntawm tus tsiaj nyaum nyob hauv Tebchaws Meskas, Tebchaws Meskas raug tus yaj saub cuav nqa, uas raug sawv cev los ntawm Npala‑as tus luj. Tus yaj saub cuav hauv lub sij hawm muab ntim ntawm ib puas plaub caug plaub txhiab, uas yuam kom txhua yam hwjchim phem ntawd hauv Tebchaws Meskas los sib koom ua ke rau hauv ib txoj kev sib raug zoo ntawm pawg ntseeg thiab lub xeev, yog Islam ntawm txoj kev txom nyem zaum peb.

Nws ua tiav nws txoj haujlwm los ntawm kev ua tsov rog, thiab los ntawm kev vau ntawm kev khwv nyiaj txiag uas raug coj los txog los ntawm qhov kev ua tsov rog ntawd. Ob yam cwj pwm no yog tib lub zog uas tus yaj saub cuav ntawm Tebchaws Meskas siv los yuam tag nrho lub ntiaj teb thaum nws rov ua dua txoj haujlwm uas tus yaj saub cuav ntawm lub qhov tob uas tsis muaj chaw kawg tau ua hauv Tebchaws Meskas.

Tebchaws Asmeskas tam sim no nyob nruab nrab ntawm qhov teeb meem ntawm phab ntsa (kev tsiv teb tsaws chaw), uas yog lub hauv paus ntsiab lus ntawm Alien and Sedition Acts xyoo 1798, thiab phab ntsa ntawm kev cais pawg ntseeg thiab xeev, uas yuav raug rhuav tshem tag nrho hauv txoj cai Hnub Caiv uas yuav los sai no. Tebchaws Asmeskas twb raug ua kom qaug zog nyiaj txiag lawm, rau qhov nws cov nuj nqis hauv tebchaws twb dhau qhov kho tsis tau lawm. Lub hwj chim zaj tam sim no tab tom txhawb nqa ib qho kev twv xyuas nyiaj txiag cuav, tiamsis ntawd yog ib qho dag uas hais tias kev nplua nuj raug tsim tawm los ntawm lub tshuab luam nyiaj; txawm li ntawd los, zaj yog tus dag ntawm kev faj lem hauv Vajlugkub. Nws tshaj tawm nws txoj kev dag los ntawm tus sawv cev niaj hnub no ntawm Hitler lub tshuab tshaj xov xwm nto npe, yog li muab txoj kev xav rau kom qhov ntsiab lus thib plaub ntawm Alien and Sedition Acts rov qab raug siv dua, uas tau muab cai rau tus thawj tswj hwm kaw txhua qhov chaw tshaj xov xwm uas tawm tsam nws tej tswv yim.

Yexus ib txwm siv qhov kawg ntawm ib yam los ua piv txwv nrog qhov pib ntawm ib yam. Tus duab ntawm tsiaj qus hauv Tebchaws Meskas yuav tsum muaj tib yam yam ntxwv yaj saub li tus duab ntawm tsiaj qus thoob ntiajteb, thiab nws yeej muaj, tiamsis txoj kev dag ntxias uas tsim kom muaj kev koom tes qias vuab tsuab nyob hauv tus yaj saub cuav ntawm tsiaj qus hauv ntiajteb yog tus yaj saub cuav ntawm Islam. Ob leeg Balaam thiab tus nees luav yog cov cim ntawm cov yaj saub cuav. Keeb kwm ntawm kev muab lub cim rau ib puas plaub caug plaub txhiab leej yog keeb kwm ntawm peb lub hwjchim ntawm qhov tob tsis muaj kawg. Islam uas tawm hauv qhov tob tsis muaj kawg yog thawj txoj kevcim ntawm Cuaj Hlis 11, 2001. Kev tsis ntseeg Vajtswv ntawm qhov tob tsis muaj kawg sawv los tua ob tug timkhawv hauv xyoo 2020, thiab Catholicism ntawm qhov tob tsis muaj kawg sawv tawm hauv nws txoj kev tuag thaum txoj cai Hnub Caiv yuav los txog sai.

Peb yuav txuas ntxiv txoj kev kawm no hauv tsab xov xwm tom ntej.

“Lub ntiajteb tsis zoo tuaj ntxiv lawm. Cov neeg phem thiab cov neeg dag ntxias yuav phem zuj zus ntxiv mus, dag luag thiab raug dag thiab. Los ntawm kev tsis lees txais Vajtswv Leej Tub, tus yam ntxwv tseeb ntawm tib tug Vajtswv uas yog tus tseeb xwb, uas muaj kev zoo, kev hlub tshua, thiab kev hlub uas tsis paub nkees, tus uas nws lub siab ib txwm raug tib neeg txoj kev txom nyem kov, thiab xaiv ib tug neeg tua neeg los hloov nws chaw, cov Yudais tau qhia tias tib neeg tus yam ntxwv muaj peev xwm ua tau dab tsi thiab yuav ua dab tsi thaum Vajtswv Tus Ntsuj Plig lub hwj chim uas txwv tuav raug tshem tawm, thiab tib neeg nyob hauv tus neeg thim txoj kev ntseeg txoj kev tswj kav. Cov uas xaiv Xatas ua lawv tus kav yuav nthuav qhia tus ntsuj plig ntawm tus tswv uas lawv tau xaiv.”

“Lub ntiajteb yuav tsis zoo tuaj mus txog thaum Vajtswv tawm hauv Nws qhov chaw los rau txim rau nws vim nws tej kev phem kev qias. Ces lub ntiajteb yuav nthuav tawm nws cov ntshav, thiab yuav tsis zais nws cov neeg raug tua lawm. Khetos tau ceeb toom Nws cov thwjtim hais tias, ‘Ceev faj kom tsis txhob muaj leejtwg dag ntxias nej. Rau qhov coob leej yuav los hauv kuv lub npe, hais tias, Kuv yog Khetos; thiab lawv yuav dag ntxias coob leej. Thiab nej yuav hnov txog tej kev tsov rog thiab lus xaiv txog kev tsov rog: nej yuav tsum tsis txhob ntxhov siab; rau qhov txhua yam no yuav tsum tshwm sim los, tiamsis qhov kawg tseem tsis tau txog. Rau qhov ib haiv neeg yuav sawv tawm tsam ib haiv neeg, thiab ib lub nceeg vaj tawm tsam ib lub nceeg vaj: thiab yuav muaj kev tshaib nqhis, thiab kab mob kev tuag, thiab av qeeg, nyob rau ntau qhov chaw. Tag nrho tej no yog qhov pib ntawm kev txom nyem. Ces lawv yuav muab nej cob rau kom raug tsim txom, thiab yuav muab nej tua: thiab txhua haiv neeg yuav ntxub nej vim kuv lub npe. Thiab thaum ntawd coob leej yuav ntog kev ntseeg, thiab yuav sib ntxeev siab, thiab yuav sib ntxub. Thiab yuav muaj ntau tus yaj saub cuav sawv los, thiab yuav dag ntxias coob leej. Thiab vim txojkev phem yuav muaj coob zuj zus, coob leej txojkev hlub yuav txias zuj zus. Tiamsis tus uas yuav thev taus mus txog thaum kawg, tus ntawd yuav raug cawm dim.’”

“Thaum Khetos tseem nyob saum lub ntiajteb no, lub ntiajteb xaiv Barabas dua. Thiab niaj hnub no lub ntiajteb thiab cov koom txoos tabtom ua tib qho kev xaiv ntawd. Cov xwm txheej ntawm txoj kev ntxeev siab, txoj kev tsis kam txais, thiab txoj kev ntsia Khetos saum tus ntoo khaub lig twb raug rov ua dua lawm, thiab yuav rov raug ua dua ib zaug ntxiv rau hauv ib qho loj kawg nkaus. Tibneeg yuav raug puv npo nrog tej cwj pwm ntawm tus yeeb ncuab, thiab nrog lawv nws tej kev dag ntxias yuav muaj hwjchim loj heev. Raws nraim li qhov uas qhov kaj raug tsis kam txais, yuav muaj kev nkag yuam kev thiab kev to taub yuam kev. Cov uas tsis kam txais Khetos thiab xaiv Barabas tabtom ua haujlwm nyob hauv ib qho kev dag ntxias uas coj mus rau kev puastsuaj. Kev hais tsis ncaj thiab timkhawv cuav yuav loj hlob mus txog kev tawm tsam qhib lug. Lub qhov muag ua phem lawm, tag nrho lub cev yuav puv npo nrog kev tsaus ntuj. Cov uas muab lawv txoj kev hlub rau ib tug thawjcoj twg los xij uas tsis yog Khetos yuav pom lawv tus kheej nyob hauv kev tswj kav, cev nqaij daim tawv, ntsujplig, thiab tus ntsuj, ntawm ib qho kev qaug ntxias uas ntxim nyiam ntes tau siab kawg li; nyob hauv nws lub hwjchim, tej ntsuj plig tig deb ntawm kev mloog qhov tseeb mus ntseeg txoj kev dag. Lawv raug cuab thiab raug ntes lawm, thiab los ntawm lawv txhua yam kev ua lawv qw tias, Cia li tso Barabas rau peb, tiamsis cia li ntsia Khetos saum tus ntoo khaub lig.”

“Txawm yog tam sim no los, txoj kev txiav txim siab no tab tom raug ua. Cov xwm txheej uas tau raug ua tawm ntawm tus ntoo khaub lig tab tom raug ua dua tshiab. Hauv cov pawg ntseeg uas tau ncaim ntawm qhov tseeb thiab txoj kev ncaj ncees, tab tom raug qhia tawm tias tib neeg lub cev xeeb ceem yuav ua tau dab tsi thiab yuav ua dab tsi thaum Vajtswv txoj kev hlub tsis yog ib txoj cai nyob ruaj khov hauv tus ntsuj plig. Peb tsis tas yuav ceeb rau ib yam dab tsi uas tej zaum yuav tshwm sim tam sim no. Peb tsis tas yuav xav tsis thoob rau ib yam kev loj hlob ntawm kev txaus ntshai. Cov uas tsuj Vajtswv txoj cai nyob hauv lawv tej ko taw tsis huv muaj tib tug ntsuj plig ib yam li cov neeg uas tau thuam thiab ntxeev siab rau Yexus. Tsis muaj ib qho kev mob siab ntawm lub siab dawb paug li, lawv yuav ua tej haujlwm ntawm lawv txiv, yog dab ntxwg nyoog. Lawv yuav nug lo lus nug uas tawm los ntawm Yudas tus di ncauj ntxeev siab tias, Nej yuav muab dab tsi rau kuv yog kuv ntxeev siab muab Yexus tus Khetos cob rau nej? Txawm yog tam sim no los, Khetos tab tom raug ntxeev siab hauv tus kheej ntawm nws cov neeg dawb huv.” Review and Herald, January 30, 1900.