Lub zeem muag txog Khetos hauv Daniyees tshooj kaum ntawd, yog tib lub zeem muag uas Yauhas tau pom hauv Phau Ntawv Qhia Tshwm. Nws yog lub zeem muag “marah,” uas yog txoj kev hais nyob rau poj niam yam ntawm lub zeem muag “mareh” txog kev tshwm sim ntawm Khetos. “Mareh” yog lub zeem muag hais txog ob txhiab peb puas xyoo, thiab nws lub ntsiab lus tseem ceeb yog “kev tshwm sim.” “Kev tshwm sim” ntawm Khetos rau Daniyees thiab Yauhas yog ob leeg tib yam, yog cov zeem muag txog Khetos uas tau txais hwjchim ci ntsa iab lawm.
Thiab nyob rau hnub nees nkaum plaub ntawm thawj lub hli, thaum kuv nyob ntawm ntug tus dej loj, uas yog Hiddekel; ces kuv tsa kuv ob lub qhov muag ntsia, thiab saib seb, muaj ib tug txivneej hnav ntaub linen, nws lub duav raug qhwv nrog kub zoo huv ntawm Uphaz: Nws lub cev zoo li beryl, thiab nws lub ntsej muag zoo li qhov tshwm sim ntawm xob laim, thiab nws ob lub qhov muag zoo li tej teeb hluav taws, thiab nws ob txhais npab thiab ob txhais taw muaj xim zoo li tooj liab ci txhuam, thiab lub suab ntawm nws tej lus zoo li lub suab ntawm ib pab neeg coob. Daniel 10:4–6.
Lo lus “mareh” uas txhais tias “kev tshwm sim” raug txhais ua “kev tshwm sim ntawm xob laim” hauv nqe ntawd. Lo lus no raug siv plaub zaug hauv tshooj kaum, thiab ob zaug raug txhais ua “zeem muag”, hos ob zaug raug txhais ua “kev tshwm sim.” Nws tseem raug siv peb zaug ntxiv hauv nws daim ntawv pojniam. Lo lus “marah” yog daim ntawv pojniam uas qhia txog zeem muag ntawm “kev tshwm sim.” Nws raug txhais tseg tias yog “iav tsom”, thiab nws yog ib lo lus qhia yam uas “ua kom muaj tshwm sim” thaum raug pom.
Ib lo lus txhawb kev ua kom muaj tshwm sim yog tsim los ntawm ib lo lus qhia yam ntxwv uas ua rau ib yam dab tsi tshwm sim lossis ua kom muaj ib qho txiaj ntsig. Hauv lus thiab qauv sau ntawv, feem ntau nws hais txog cov lus qhia kev ua lossis cov qauv kab lus uas qhia txog lub ntsiab tias ua rau ib tug neeg lossis ib yam dab tsi ua ib qho kev txav tes lossis ntsib ib qho xwm txheej.
Piv txwv li, hauv kab lus hais tias “Nws ua rau nws luag,” lo lus ua “ua” yog ib lo lus qhia txog kev ua rau muaj tshwm sim, vim nws qhia tias tus tswv kab lus (nws) ua rau tus txais kev ua (nws) ua qhov kev txav ntawd (luag).
“Kuv tau kom kho kuv lub tsheb.” (Hauv kab lus no, tus neeg ua kab lus “kuv” yog tus ua kom muaj ib tug neeg khác ua txoj haujlwm kho lub tsheb.)
“Nws ua kom nws cov tub ntxhais kawm kawm rau qhov kev xeem.” (Ntawm no, tus txhais “Nws” yog tus ua rau nws cov tub ntxhais kawm koom tes hauv txoj kev ua ntawm kev kawm rau qhov kev xeem.)
“Nws tau mus txiav nws cov plaub hau lawm.” (Hauv rooj no, tus neeg ua kab lus “Nws” yog tus ua kom lwm tus los ua txoj haujlwm txiav nws cov plaub hau.)
“Lub tuam txhab tau kom lub tsev ntawd raug kho dua tshiab.” (Hauv kab lus no, lub tuam txhab tau ua kom muaj lwm tus tuaj ua txoj haujlwm kho dua tshiab lub tsev ntawd.)
“Peb yuav kom cov me nyuam pab ua tej hauj lwm hauv tsev.” (Ntawm no, lub ntsiab “Peb” npaj yuav ua kom cov me nyuam koom nrog hauv txoj kev ua uas yog pab ua tej hauj lwm hauv tsev.) Hauv txhua yam piv txwv no, cov lus qhia uas qhia txog kev ua kom lwm tus ua (had, made, got, get) qhia tias lub ntsiab ua rau lwm tus ua qhov kev ua uas tau teev tseg los ntawm lo lus qhia tseem ceeb (repaired, study, cut, renovated, help).
Lub zeem muag “mareh” ntawm qhov kev tshwm sim, thaum muab hais nyob rau hauv hom pojniam “marah”, thiab raws li tau txhais tias yog “iav tsom saib”, qhia meej tias lub zeem muag ntawm tus Khetos uas tau txais koob meej lawm, raug rov ua kom tshwm nyob rau hauv cov uas ntsia pom lub zeem muag ntawd. Thaum Daniyees pom “qhov kev tshwm sim” ntawm Khetos zoo li xob laim, ib pab neeg khiav ntshai mus, tiam sis rau Daniyees nws ua rau muaj ib txoj kev hloov pauv txuj ci tseem ceeb nyob hauv nws.
Thiab kuv, Daniyee, tib leeg xwb thiaj pom zaj yog toog ntawd; rau qhov cov txivneej uas nrog kuv nyob tsis pom zaj yog toog ntawd li; tiamsis ib qho kev tshee hnyo loj heev poob los rau saum lawv, ces lawv thiaj khiav mus zais lawv tus kheej. Yog li ntawd kuv thiaj raug tso cia nyob ib leeg, thiab pom zaj yog toog loj no, thiab tsis tshuav ib qho zog nyob hauv kuv li lawm; rau qhov kuv qhov zoo nraug zoo nkauj hauv kuv twb hloov mus ua kev puas tsuaj, thiab kuv tsis khaws tau ib qho zog li. Daniyee 10:7, 8.
Qhov tseeb yog sawv cev los ntawm lo lus Henplais uas txhais tias “qhov tseeb,” uas raug tsim los ntawm thawj, kaum peb, thiab tsab ntawv kawg ntawm tus niam ntawv Henplais. Thawj tsab ntawv thiab tsab ntawv kawg yeej ib txwm yog tib yam rau Khetos, raws li Alpha thiab Omega, ib txwm sawv cev rau qhov kawg nrog qhov pib. Tsab ntawv nruab nrab los yog tsab ntawv kaum peb sawv cev rau kev ntxeev siab. Daniyee hais tias, “Kuv Daniyee tib leeg thiaj pom zaj yog toog ntawd,” tiamsis cov txiv neej uas nrog Daniyee nyob, uas tab tom nyob hauv kev ntxeev siab, “tsis pom zaj yog toog ntawd.” Yog li ntawd Daniyee “tib leeg” thiaj “pom zaj yog toog loj ntawd.” Thaum pib thiab thaum kawg Daniyee tib leeg pom zaj yog toog ntawd, thiab qhov kev hais txog zaum ob ua rau cov uas khiav dim ntawd qhia lawv txoj kev ntxeev siab tawm los. Daniyee sawv cev rau Vajtswv haiv neeg nyob rau hnub kawg uas raug hloov mus rau hauv Khetos tus yam ntxwv los ntawm txoj txheej txheem ntawm kev ntsia ntsoov Nws tus yam ntxwv. Peb yuav tsum ntsia rau zaj yog toog ntawm “daim iav.”
“Peb yuav tsum muaj kev paub txog Vajtswv los ntawm kev ua neej nyob uas tau ntsib tiag. Yog peb rau siab mus kom paub tus Tswv, peb yuav paub tias Nws txoj kev tawm los twb npaj cia lawm ib yam li thaum kaj ntug. Khetos hu peb kom puv npo tag nrho Vajtswv txoj kev puv npo. Ces peb thiaj sawv cev tau tiag tiag rau txoj kev zoo tag nrho ntawm txoj kev ntseeg Khetos. ‘Tus twg haus dej uas Kuv yuav pub rau nws,’ tus Cawmseej tshaj tawm, ‘yuav tsis nqhis dej ib txhis li; tiam sis dej uas Kuv yuav pub rau nws yuav nyob hauv nws ua ib lub qhov dej txhawv mus rau txoj sia nyob mus ib txhis.’ Khetos xav kom peb ua cov neeg koom tes ua hauj lwm nrog Nws. Thaum peb raug muab nchuav kom tus kheej ploj tag, Nws yuav pub Nws txoj kev tshav ntuj rau peb coj mus pub rau lwm tus. Ob ceg ntoo txiv ntseej uas, los ntawm ob txoj raj kub, nchuav cov roj kub tawm ntawm lawv tus kheej, yuav muaj tseeb muab qhov kaj thiab kev nplij siab thiab kev cia siab thiab kev hlub rau cov thooj txhij uas twb raug ntxuav lawm, rau cov neeg uas txom nyem. Peb yuav tsum muab rau Vajtswv ntau dua li kev ua hauj lwm uas ua ib ntus ib zaug raws kev hloov siab hloov ntsws. Tiamsis peb ua tau li no tsuas yog thaum peb kawm ntawm Yexus, tuav rawv Nws txoj kev mos siab muag thiab kev txo hwj chim hauv siab. Cia peb nkaum peb tus kheej rau hauv Vajtswv. Cia peb tso siab rau Nws. Cia peb nyob ruaj hauv Khetos. Ces peb txhua tus, ‘nrog ntsej muag qhib lug ntsia tus Tswv lub yeeb koob ib yam li hauv daim iav, raug hloov mus rau hauv tib daim duab ntawd ib theem yeeb koob mus rau lwm theem yeeb koob,’—ntawm ib tus yam ntxwv mus rau lwm tus yam ntxwv. Vajtswv tsis xav kom muaj yam uas ua tsis tau ntawm koj lossis ntawm kuv. Thaum ntsia saib Nws, peb yuav raug hloov mus ua Nws daim duab.” Signs of the Times, April 25, 1900.
Hauv Daniel tshooj kaum thiab tshooj cuaj, Gabriel muab kev txhais txog tej yaj saub ua yog tej kev pom sab nraud thiab sab hauv rau Daniel, thiab Daniel thawj lo lus hais hauv nqe ib ntawm tshooj kaum yog tias nws tau muaj kev to taub txog ob qho kev pom ntawd, uas raug sawv cev ua “yam ntawd” thiab “zaj yog toog.” Nws tau txais txoj kev to taub ntawd thaum kawg ntawm nees nkaum ib hnub uas nws tau nyob hauv kev quaj ntsuag. Nees nkaum ib hnub ntawd xaus nrog tus thawj tim tswv Michael tuaj txog. Tus lej ob puas nees nkaum, thiab tus lej nees nkaum ob, uas yog ib feem kaum lossis ib feem xyeem ntawm ob puas nees nkaum, yog ib lub cim qhia txog kev koom ua ke ntawm Vajtswv txoj keeb xwm nrog tib neeg, thiab yog hnub nees nkaum ob uas Daniel raug hloov kom zoo ib yam li Khetos.
Kuv tsis tau noj ib yam mov qab ntxiag li, thiab tsis muaj nqaij los yog cawv nkag rau hauv kuv lub qhov ncauj li, thiab kuv kuj tsis tau pleev roj rau kuv tus kheej ib zaug li, mus txog thaum puv peb lub lis piam nkaus. Thiab rau hnub nees nkaum plaub ntawm thawj lub hli, thaum kuv nyob ntawm ntug tus dej loj, uas yog Hiddekel; ces kuv tsa kuv lub qhov muag ntsia, thiab saib seb, muaj ib tug txivneej hnav ntaub linen, nws lub duav raug khi nrog kub zoo zoo ntawm Uphaz. Daniel 10:3–5.
Daniyees sawv cev rau Vajtswv haiv neeg nyob rau hnub kawg, cov uas tau pom los ntawm Vajtswv Txojlus cev Vajtswv lus tias lawv tau tawg khiav ua sab ua sua lawm, thiab cov uas tab tom quaj ntsuag rau lawv qhov xwm txheej tawg khiav ntawd thiab nrhiav qhov kaj. Lawv qhov xwm txheej tawg khiav ntawd raug piav ua ib lub hav puv npo cov pob txha tuag qhuav hauv Ezekiel tshooj peb caug xya. Cov pob txha ntawd tuag lawm, thiab lawv tawg ua sab ua sua, los lawv raug txheeb tias yog tsev neeg Ixayees. Tsev neeg Ixayees ntawm hnub kawg yog ib puas plaub caug plaub txhiab leej. Lawv tawg ua sab ua sua, ib yam li Daniyees tau pom los ntawm Yelemis thiab Mauxes tej ntawv. Hauv Ezekiel, qhov uas lawv tuag ntawd qhia tias lawv lees paub lawv tus kheej qhov xwm txheej.
Ces nws hais rau kuv tias, Leej Tub ntawm neeg, tej pob txha no yog tag nrho tsev neeg Ixayees: saib seb, lawv hais tias, Peb tej pob txha qhuav lawm, thiab peb txoj kev cia siab ploj lawm: peb raug txiav tawm rau peb tej feem. Ezekiel 37:11.
Lub tsev neeg Ixayees, uas yog cov pob txha, tshaj tawm tias lawv “raug txiav tawm ntawm peb tej feem.” Lawv tau lees paub lawv qhov xwm txheej tawg tas mus li. Lub tsev neeg Ixayees ntawm hnub kawg ua kom tiav zaj lus piv txwv txog kaum tus nkauj xwb raws nraim txhua lo lus, thiab hauv keeb kwm Millerite qhov kev ua tiav ntawm kev lees paub tias lawv raug txiav tawm ntawm lawv tej feem, raug txheeb pom thaum cov nkauj xwb uas muaj tswvyim los nkag siab tias lawv nyob hauv lub sijhawm ncua, thiab kuj tias lub sijhawm ncua yog ib ntu tshwj xeeb ntawm zaj lus piv txwv ntawd. Cov uas nyob hauv Exekees uas lees paub lawv qhov xwm txheej tawg tas mus li yog cov uas tom qab thawj zaug kev poob siab tau lees paub tias lawv nyob hauv lub sijhawm ncua.
Ob leeg tib si, cov pob txha qhuav ntawm Exekees, thiab cov neeg txawj ntse hauv zaj lus piv txwv txog kaum tus nkauj xwb, raug sawv cev los ntawm Daniyee txoj kev quaj ntsuag nyob rau hauv nees nkaum ib hnub ntawd. Tom qab nees nkaum ib hnub, rau hnub nees nkaum ob, Mikhaees nqes los, thiab Daniyee tau txais ib lub zeem muag txog Khetos uas raug tsa nto kom muaj hwjchim, uas hloov Daniyee kom los muaj tus yam ntxwv zoo li Khetos. Cov nkauj xwb txawj ntse thiab cov pob txha tuag qhuav kuj yuav tsum tau hla dhau txoj kev hloov uas raug ua tiav los ntawm lub zeem muag hauv daim iav.
Daniyees, Exekees cov pob txha tuag, thiab cov nkauj xwb uas txawj ntse hauv keeb kwm Millerite, txhua tus puav leej sib haum nrog ob tug tim khawv uas raug tua nyob hauv Tshwmsim tshooj kaum ib. Mauxes thiab Eliyas raug tua, tiam sis nkawd yuav tsum raug tsa sawv rov los thaum kawg ntawm peb hnub thiab ib nrab uas yog cim yaj saub. Mauxes raug tsa sawv rov los los ntawm Mikhaees raws li tau qhia tseg hauv phau Yudas.
Tiamsis Mikha-ee tus thawj tubtxib saum ntuj, thaum sib cav nrog dab ntxwg nyoog txog Mauxes lub cev, nws tsis tau ua siab tawv hais lus thuam thiab liam txim tawm tsam nws, tiam sis nws hais tias, Tus Tswv txwv koj. Yudas 1:9.
Hauv Daniyee tshooj kaum, Daniyee tau txais txoj kev ua yog toog pom ntawm daim iav thaum Mikha-ee nqes los tom qab nees nkaum ib hnub ntawm kev quaj ntsuag. Nws yog lub suab ntawm Mikha-ee uas tsa cov neeg tuag sawv rov los.
Vim tus Tswv nws tus kheej yuav nqes saum ntuj los nrog ib lub suab qw nrov, nrog tus thawj tim tswv lub suab, thiab nrog Vajtswv lub raj nrov; thiab cov neeg tuag hauv Khetos yuav sawv rov los ua ntej. 1 Thexalaunika 4:16.
Daniyees tshooj kaum qhia kom pom qhov kev hloov ntawm txoj kev txav Laodicea ntawm tus timtswv thib peb mus rau txoj kev txav Philadelphia ntawm tus timtswv thib peb. Nws phim raws nraim nrog ob tug timkhawv hauv Tshwmsim tshooj kaum ib, cov pob txha tuag hauv Exekees tshooj peb caug xya, cov nkauj xwb txawj ntse hauv zaj lus piv txwv txog kaum tug nkauj xwb, thiab cov Millerites uas tau ua tiav zaj lus piv txwv ntawd. Kaxaliyis tau muab kev txhais ntawm lub zeem muag iav loj, thiab thaum ua tiav tes haujlwm txhais lus uas nws tau pib hauv tshooj cuaj. Qhov kev txhais ntawd tau ua tiav los ntawm Kaxaliyis qhov uas nws qhia txog keeb kwm yaj saub uas muaj nyob hauv tshooj kaum ib, uas yeej txuas mus txog peb nqe thawj hauv tshooj kaum ob. Ces hauv nqe plaub ntawm tshooj kaum ob, Daniyees raug hais kom kaw ntim nws phau ntawv tseg.
Hauv Daniyee tshooj kaum, “kab raws kab”, Daniyee sawv cev rau Vajtswv haiv neeg hauv hnub kawg; tib haiv neeg ntawd kuj raug sawv cev hauv Daniyee tshooj ob tias tab tom kub siab lug nrhiav kom to taub (nyob rau hauv kev hem thawj ntawm txoj kev tuag) zaj lus cev faj lem sab nraud uas raug sawv cev los ntawm Nebukhanexas daim duab zais uas yog tej tsiaj qus. Nws kuj tab tom nrhiav kom to taub lub zeem muag ntawm zaj lus cev faj lem sab hauv uas raug sawv cev los ntawm ob txhiab peb puas hnub. Tom qab nees nkaum ib hnub cim txwv ntawm txoj kev quaj ntsuag hauv tshooj kaum, thaum kawg nws raug sawv cev tias twb to taub ob qho kev tshwm sim lawm. Nws txoj kev to taub ntawd raug ua kom tiav thaum tus tim tswv thawj nqes los, thiab nws raug kov peb zaug.
Nws qhov kev paub uas nws tau ntsib nrog Michael, uas yog lub zeem muag txog Michael uas tsuas yog nws tib leeg thiaj pom, npaj nws kom txais tau qhov kev txhais puv npo ntawm ob qho tib si yog cov zeem muag sab hauv thiab cov zeem muag sab nraud ntawm txojkev cev Vajtswv lus. Qhov kev paub ntawd raug nthuav tawm, ib kab txuas ib kab, nyob rau hauv ib txojkev ntxaws ntxaws heev thaum muab Ezekiel tshooj peb caug xya, Revelation tshooj kaum ib, thiab Isaiah tshooj rau los sib txuas ua ke. Nqe nyob hauv tshooj kaum ib uas Gabriel coj ob lub zeem muag los sib sau ua ke yog nqe kaum, rau qhov nyob ntawd vajntxwv sab qaum teb nce mus txog rau lub chaw ruaj khov, tab sis tsis dhau ntawd ntxiv lawm. Lub chaw ruaj khov ntawd yog haiv neeg, lossis lub peev, lossis vajntxwv ntawm Iyi tebchaws nyob hauv nqe ntawd, raws li Isaiah tau txhais tseg hauv tshooj xya.
Vim lub taub hau ntawm Syria yog Damaxaka, thiab lub taub hau ntawm Damaxaka yog Reesin; thiab tsis dhau rau caum tsib xyoos Efa-i yuav raug rhuav kom txhob muaj ua ib haiv neeg lawm. Thiab lub taub hau ntawm Efa-i yog Xamalis, thiab lub taub hau ntawm Xamalis yog Remaliyas tus tub. Yog nej tsis ntseeg, mas yeej tsis muaj cuab kav sawv ruaj khov. Yaxayas 7:8, 9.
Hauv nqe kaum, ntawm Daniyee tshooj kaum ib, tus vajntxwv qaum teb nce los txog ciam teb ntawm tebchaws Iziv, thiab nqe ntawd txhais qhov ntawd tias yog “lub chaw ruaj khov” ntawm tebchaws Iziv (tus vajntxwv qab teb). Nqe kaum no tuaj yeem raug qhia tias sawv cev rau xyoo 1989, thaum lub Soviet Union raug cheb ploj mus los ntawm lub hwjchim papacy thiab nws pab tub rog sawv cev, yog Tebchaws Meskas. Qhov ntawd yog thawj zaug ntawm peb txoj kev tsov rog sawv cev, uas thaum kawg txawj hloov mus ua Tsov Rog Ntiaj Teb Zaum III hauv txoj kev tsov rog sawv cev zaum peb (Panium). Txoj kev tsov rog sawv cev zaum ob raug sawv cev los ntawm nqe kaum ib thiab kaum ob, thiab nimno tab tom muaj nyob rau hauv Ukraine, qhov chaw uas Russia tab tom sawv cev rau tus vajntxwv qab teb, ib yam li lub Soviet Union tau sawv cev rau tus vajntxwv qab teb hauv nws txoj kev swb xyoo 1989.
Kuv tau siv lo lus hais “cold war” yav dhau los kom qhia qhov txawv nruab nrab ntawm peb qho kev tsov rog sawv cev no thiab cov kev tsov rog ntiaj teb. Qhov tseeb tiag kuj muaj kev ua rog tiag tiag tab tom tshwm sim hauv Ukraine, yog li ntawd nws tsis yog ib qho “cold war” tiag, tiam sis nws yog ib qho kev tsov rog sawv cev nruab nrab ntawm lub hwj chim papacy thiab nws cov phoojywg, thiab Russia. Tiamsis yuav muaj ib qho kev tsov rog ntiaj teb thib peb, uas yuav suav hais tias yuav luag txhua haiv neeg yog lub hom phiaj.
“Au tus yog tias Vajtswv haiv neeg yuav muaj kev nkag siab txog txoj kev puas tsuaj uas tab tom yuav los rau ntau txhiab lub nroog, uas nim no twb yuav luag raug muab rau kev pe dab pe mlom lawm!...”
“Kev txhaum cai twb yuav txog nws qhov txwv lawm. Kev ntxhov siab puv nkaus lub ntiajteb, thiab ib txoj kev ntshai loj kawg yuav los txog rau saum tibneeg tsis ntev no. Qhov kawg twb nyob ze heev lawm. Peb cov uas paub qhov tseeb yuav tsum tabtom npaj txhij rau yam uas tsis ntev no yuav los raug saum lub ntiajteb no ib yam li ib qho kev ceeb loj heev uas poob nthav.” Review and Herald, September 10, 1903.
Hauv nqe kaum thiab kaum ob, Russia, tus vajntxwv sab qab teb, yuav kov yeej pawg tub rog sawv cev ntawm lub hwjchim papacy, uas raug sawv cev los ntawm tsoomfwv Nazi uas tab tom tswj kev ua tsov rog ntawm Ukraine, thiab uas tau txais kev txhawb nqa los ntawm pawg tub rog sawv cev yav dhau los ntawm papacy, yog Tebchaws Asmeskas. Hauv Tsov Rog Ntiaj Teb Zaum II, pawg tub rog sawv cev ntawm papacy, tus vajntxwv sab qaum teb, tawm tsam Russia uas yog Communist, yog tsoomfwv Nazi ntawm lub tebchaws Yelemes, thiab pawg tub rog sawv cev ntawd tau swb lawm, ib yam nkaus li nws yuav rov swb dua hauv Ukraine yav tsis ntev tom ntej no.
Tsov rog sawv cev thib peb raug sawv cev nyob hauv nqe kaum peb mus txog kaum tsib, thiab hauv keeb kwm txheej thaum ub nws tau raug ua kom tiav los ntawm tsov rog Panium. Tsov rog sawv cev thib peb no yuav raug coj los ua los ntawm Tebchaws Meskas, uas yog pab tub rog sawv cev ntawm lub hwj chim papacy, thiab tus vajntxwv qaum teb yuav yeej hauv tsov rog ntawd tawm tsam kev tsis ntseeg Vajtswv, ib yam li nws tau ua hauv tsov rog sawv cev thawj zaug (tsov rog txias). Hauv tsov rog sawv cev thawj zaug thiab thib peb, tus vajntxwv qaum teb—uas yog papacy—yeej tus vajntxwv qab teb (Soviet Union), thiab tom qab ntawd yeej United Nations. Nws pab tub rog sawv cev hauv ob qho tsov rog ntawd yog, thiab yuav rov yog dua, Tebchaws Meskas.
Trump yuav raug rov xaiv dua los ua tus thawj tswj hwm thib yim, yog ib tug ntawm xya tus thawj tswj hwm uas tau kav hauv Tebchaws Meskas txij thaum thawj qhov kev tsov rog sawv cev (cold war) tau tiav rau xyoo 1989, uas yog lub sijhawm kawg rau txoj kev txav hloov tshiab ntawm tus tim tswv thib peb. Trump sawv cev rau lub kub Republican ntawm tus tsiaj nyaum hauv ntiajteb, thiab nws tau txais ib qho kev raug mob tuag taus ntawm tes ntawm tus tsiaj nyaum ntawm “woke” kev tsis ntseeg Vajtswv rau xyoo 2020, raws li kev ua tiav ntawm ob tug tim khawv hauv Tshwmsim tshooj kaum ib raug tua rau hauv txoj kev.
Future for America sawv cev rau tus kub uas yog Protestant tseeb nyob rau tib zaj keeb kwm ntawd, thiab xyoo 2020, Future for America tau raug ib qhov txhab tuag taus nyob rau ntawm tes ntawm tus tsiaj qus ntawm “woke” kev tsis ntseeg Vajtswv. Xyoo 2023, nees nkaum ob xyoos tom qab 2001, Michael nqis los pib txoj txheej txheem uas Ezekiel, John, Daniel thiab Isaiah tau sawv cev txog—uas yog tsa sawv ib pab tub rog loj muaj hwj chim, pab tub rog uas yuav raug tsa siab ua ib daim chij thaum txoj cai Hnub Caiv yuav los txog sai sai.
Xyoo 1856, kev txav ntawm cov Millerite hauv Philadelphia tau hloov mus ua kev txav ntawm cov Millerite hauv Laodicea, thiab nyob ntawd thiab lub sijhawm ntawd lawv tau tsis lees txais txoj kev paub ntxiv txog xya lub sijhawm, thiab tom qab ntawd lawv thiaj li ua kom lawv txoj kev ntxeev siab tiav tag nrho hauv xyoo 1863. Cov Millerite tau hloov ntawm lub xeev uas sawv cev los ntawm pawg ntseeg thib rau hauv Philadelphia, mus rau txoj kev paub dhau los ntawm pawg ntseeg thib xya, thiab qhov chaw tig ntawd sib haum nrog keeb kwm ntawm xyoo 2023, thaum kev txav ntawm Laodicea ntawm Future for America hloov ntawm txoj kev paub dhau los ntawm pawg ntseeg thib xya rov qab mus rau txoj kev paub dhau los ntawm pawg ntseeg thib rau hauv Philadelphia. Hauv daim ntawv thov yaj saub no, lub kub muaj hniav tiag ntawm Protestant, ib yam li lub kub muaj hniav ntawm Republican, dhau los ua tus thib yim, uas yog ntawm xya.
Tus yuam sij uas pab kom paub tias tsov rog hauv Ukraine yog tsov rog sawv cev thib ob, yog “lub chaw ruaj khov tiv thaiv” hauv nqe kaum, thiab hauv nqe xya. Hauv nqe xya, uas sawv cev rau thaum papacy tau txais nws qhov txhab tuag taus xyoo 1798, vajntxwv sab qab teb tau nkag mus rau hauv “lub chaw ruaj khov tiv thaiv” ntawm vajntxwv sab qaum teb, thiab qhov no tau ua tiav thaum Napoleon tus thawj tub rog taug kev mus rau hauv Vatican thiab ntes tus pope mus ua neeg raug kaw. Vajntxwv sab qab teb tau nkag mus rau hauv lub chaw ruaj khov tiv thaiv. Hauv nqe kaum vajntxwv sab qaum teb, uas sawv cev rau papacy thiab nws pab tub rog sawv cev yog Tebchaws Asmeskas, tau cheb rhuav tshem tus qauv tsim ntawm Soviet Union, tiamsis nws cia “lub chaw ruaj khov tiv thaiv” tseem sawv. “Lub chaw ruaj khov tiv thaiv” ntawd yog lub taub hau, yog lub peev—nws yog Russia.
Tiamsis lub “taub hau,” lossis lub chaw ruaj khov, tsuas yog yuav raug tsa tau raws li ob lossis peb tug tim khawv xwb los ntawm kev siv Yaxayas tshooj xya, nqe xya thiab yim. Yaxayas xya, nqe yim thiab cuaj, yog lub ntsiab chaw siv los ua kev qhuab qhia rau Hiram Edson cov kab lus sib law liag hais txog “xya lub sij hawm” uas raug luam tawm xyoo 1856. Ob nqe vaj lug kub uas tsa tau hais tias Russia yog lub chaw ruaj khov uas kov yeej nyob rau hauv kev ua rog tam sim no hauv Ukraine, kuj yog ob nqe uas tsa lub chaw pib rau ob qho “xya lub sij hawm,” tawm tsam lub tebchaws qaum teb thiab lub tebchaws qab teb ntawm Ixayees. Nqe kaum ntawm tshooj kaum ib txheeb qhia txog lub zeem muag sab nraud, uas Muam White qhia tias yog raws li kev sawv thiab kev poob ntawm tej nceeg vaj.
“Ntawm kev sawv thiab kev poob ntawm tej haiv neeg raws li tau raug ua kom meej nyob hauv cov phau Daniel thiab Tshwm Sim, peb yuav tsum kawm kom paub tias lub yeeb koob sab nraud thiab ntiajteb no xwb tsis muaj nqis npaum li cas. Npanpiloo, nrog rau tag nrho nws lub hwj chim thiab nws txoj kev ci ntsa iab, uas peb lub ntiajteb txij thaum ntawd los tsis tau pom dua ib zaug li,—lub hwj chim thiab txoj kev ci ntsa iab uas rau cov neeg nyob rau tiam ntawd zoo li ruaj khov thiab nyob mus ntev heev,—nim no tau ploj mus tag nrho npaum li cas! Ib yam li ‘lub paj ntawm nyom,’ nws tau qhuav tuag lawm. Yakaunpaus 1:10. Li ntawd lub nceeg vaj Medo-Persia kuj tau ploj mus, thiab cov nceeg vaj Kili thiab Loos kuj ib yam nkaus. Thiab ib yam li ntawd, txhua yam uas tsis muaj Vajtswv ua nws lub hauv paus kuj ploj mus. Tsuas yog yam uas raug khi nrog Nws lub hom phiaj, thiab qhia tawm Nws tus cwj pwm xwb, thiaj nyob ruaj khov taus. Nws tej ntsiab cai yog tib yam uas ruaj khov uas peb lub ntiajteb no paub.” Prophets and Kings, 548.
Peb qhov kev tsov rog sawv cev peb zaug no raug “qhia kom meej hauv cov phau ntawv Daniel thiab Phau Ntawv Qhia Tshwm,” thiab tus yawm sij rau qhov tseeb no yog “lub chaw ruaj khov” hauv nqe kaum, ntawm Daniel kaum ib. Tiamsis nqe kaum kuj hais txog zaj yog toog sab hauv thiab, rau qhov qhov pib rau ob qho tib si “xya lub sij hawm,” kuj raug qhia tseg hauv Yaxayas tshooj xya nqe yim thiab cuaj. Sab nraud thiab sab hauv cais tsis tau, thiab ob lub sij hawm ntawm ob txhiab tsib puas nees nkaum xyoo kuj yog Exekees ob tug pas nrig, uas thaum muab txuas ua ke lawm, sawv cev rau kev muab khi rau cim ntawm ib puas plaub caug plaub txhiab leej, uas yog kev koom ua ke ntawm Vajtswv txoj Vajtswv-txheej nrog tibneeg-txheej.
Kev paub uas Daniyee tau ntsib nrog lub zeem muag “marah” uas muaj lub zog ua rau muaj ib yam tshwm sim sawv cev rau kab lus cev Vajtswv lus uas Mika‑ee nqes los thiab tsa Nws haiv neeg hnub kawg sawv hauv qhov tuag rov los. Txoj kev sawv hauv qhov tuag rov los ntawd sawv cev rau tej theem uas Khetos ua kom tiav kom txuas Nws txoj Kev Ua Vajtswv nrog Nws haiv neeg hnub kawg txoj kev ua neeg. Qhov no raug ua kom tiav los ntawm kev koom ua ke ntawm lub siab Divine nrog lub siab tib neeg kom lawv muaj ib lub siab xwb, thiab nws raug ua kom tiav hauv chav zwm txwv, hauv Qhov Chaw Dawb Huv Tshaj Plaws, uas yog “lub chaw ruaj khov” uas Muam White qhia tias yog “lub citadel” (lub chaw ruaj khov) ntawm tus ntsuj plig.
Hauv chav kawg no, Vajtswv haiv neeg tau txais Khetos lub siab hauv chav zwm txwv, thiab tom qab ntawd lawv raug tsa zaum ua ke nrog Khetos hauv tej chaw saum ntuj ceeb tsheej. Qhov chaw saum ntuj ceeb tsheej uas Khetos zaum ntawd yog lub chaw ruaj khov, los yog lub taub hau ntawm lub tuam tsev. Lub tuam tsev uas yog lub cev muaj ib yam xwm txheej qis dua, uas yog cev nqaij daim tawv, los yog lub cev. Nws kuj muaj ib yam xwm txheej siab dua, uas yog lub siab. Hauv Daniyees tshooj kaum ib nqe kaum, tus yuam sij uas cim lub chaw ruaj khov ntawm txoj kev yog toog pom sab nraud, kuj cim lub chaw ruaj khov ntawm txoj kev yog toog pom sab hauv thiab, thiab thaum ua li ntawd nws qhia meej txog keeb kwm uas ob lub kub ntawm Republicanism thiab Protestantism hloov mus ua tus tsiaj lub duab (Republicanism), los yog Vajtswv lub duab (Protestantism tseeb). Ces ob lub kub ntawd puav leej dhau los ua tus thib yim uas yog ntawm xya.
Lub kub tseeb ntawm Kev Ntseeg Protestant, ces, yog lub kub Philadelphian uas yog Exekees pab tub rog muaj hwj chim loj, thiab yog Yaxayas tus chij uas raug tsa siab rau hauv kev ua rog tawm tsam tus tsiaj qus tus duab, xub thawj hauv Tebchaws Meskas, thiab tom qab ntawd hauv ntiajteb no. Daniyees kaum ib, nqe kaum, qhia meej txog lub sijhawm hauv keeb kwm dawb huv uas kev koom ua ke ntawm ob rab pas pib. Tsov rog Ukraine pib xyoo 2014, tiam sis tsuas yog txog xyoo 2022 xwb uas Russia thiaj pib txeeb tebchaws Ukraine. Xyoo 2023, nees nkaum ob xyoos tom qab xyoo 2001, Mikhaee pib Nws tes haujlwm tsa sawv rov qab cov uas tau raug lawv txoj kev poob siab thawj zaug raws li kev ua tiav ntawm zaj lus piv txwv txog kaum tus ntxhais nkauj xwb hauv xyoo 2020. Nws xub tsa ib “lub suab” sawv, uas tam sim no tab tom quaj nrov hauv tebchaws moj sab qhua. Thaum Lub Xya Hli xyoo 2023, lub suab ntawd pib quaj, thiab nws yog tib lub suab uas tau raug tsa sawv thaum pib ntawm kev txav kho dua tshiab ntawm tus timtswv thib peb xyoo 1989, rau qhov Yexus ib txwm siv qhov pib los ua duab qhia txog qhov kawg.
“lub suab” uas quaj nrov hauv hav zoov suab puam tau pib nrov los ntawm kev nthuav Qhia Tshwm tshooj ib, qhov chaw uas kev sib xyaw ua ke ntawm Vajtswv Txoj Kev Yog Vajtswv nrog tib neeg raug sawv cev ua Qhia Tshwm txog Yexus Khetos, yog ib qho kev tshwm uas raug qhib tawm tam sim ua ntej lub sijhawm sim siab kaw. Daniyee tau ntsib qhov kev tshwm ntawd hauv tshooj kaum, nrog txoj kev yog toog pom “ua rau muaj.” Kev sib xyaw ua ke ntawm Vajtswv Txoj Kev Yog Vajtswv nrog tib neeg hauv thawj nqe ntawm Qhia Tshwm sawv cev rau qhov tseeb uas tseem ceeb tshaj plaws, raws li txoj cai ntawm thawj zaug uas raug hais txog. Kev sib xyaw ua ke ntawm Vajtswv Txoj Kev Yog Vajtswv nrog tib neeg, uas yog txoj kev muab lub cim rau ib puas plaub caug plaub txhiab leej, raug ua kom tiav los ntawm Vajtswv Txojlus. Txojlus ntawd raug muab los ntawm Leej Txiv rau Leej Tub, tus uas muab rau Nws tus timtswv, tus uas ces muab txoj xov rau ib tug neeg sawv cev. Ob kauj ruam thawj raug sawv cev los ntawm Vajtswv Txoj Kev Yog Vajtswv. Ob kauj ruam ntawd muaj qhov txawv tshwj xeeb no tias kauj ruam thib ob ntawm Vajtswv Txoj Kev Yog Vajtswv sawv cev rau Vajtswv Txoj Kev Yog Vajtswv uas tau tsim txhua yam. Ob kauj ruam tom ntej raug sawv cev los ntawm Vajtswv cov tsim. Kauj ruam thawj yog ib tug timtswv uas tsis tau poob, thiab qhov kev tshwm sim thib ob ntawm Vajtswv txoj kev tsim yog tus uas tau raug muab hwjchim los rov tsim raws li nws tus kheej hom. Kauj ruam thib plaub ntawd, uas sawv cev rau tib neeg, yuav tsum tau txais txoj xov ntawd thiab xa mus rau cov pawg ntseeg, kom cov pawg ntseeg thiaj “nyeem thiab mloog” tej yam uas tau raug sau cia hauv ntawd.
Peb yuav txuas ntxiv txoj kev kawm no hauv zaj lus tom ntej.
Yexus Khetos txojkev tshwm sim, uas Vajtswv tau muab rau nws, kom nws qhia rau nws cov tub qhe paub txog tej yam uas yuav tsum muaj tshwm sim sai no; thiab nws txib nws tus tim tswv mus qhia nws raws cim rau nws tus tub qhe Yauhas: tus uas ua tim khawv txog Vajtswv txojlus, thiab txog Yexus Khetos zaj lus tim khawv, thiab txog txhua yam uas nws tau pom. Foom koob hmoov rau tus uas nyeem, thiab rau cov uas mloog tej lus ntawm zaj lus faj lem no, thiab khaws tej yam uas tau sau rau hauv ntawd cia: rau qhov lub sijhawm twb los ze lawm. Yauhas mus rau xya pawg ntseeg uas nyob hauv Asia: Thov kom nej tau txojkev tshav ntuj thiab kev thaj yeeb, los ntawm tus uas yog, thiab tus uas tau yog, thiab tus uas yuav los; thiab los ntawm xya Leej Ntsuj Plig uas nyob ntawm nws lub zwm txwv xub ntiag; thiab los ntawm Yexus Khetos, tus uas yog tus tim khawv ncaj ncees, thiab tus xub yug hauv cov tuag rov los, thiab tus thawj kav cov vajntxwv hauv ntiajteb. Cia li rau tus uas hlub peb, thiab tau ntxuav peb dim ntawm peb tej kev txhaum hauv nws cov ntshav ntawm nws tus kheej, thiab tau tsa peb ua vajntxwv thiab ua pov thawj rau Vajtswv thiab nws Leej Txiv; rau nws muaj koob meej thiab hwjchim kav mus ib txhis ib txhis li. Amees. Saib seb, nws los nrog huab; thiab txhua lub qhov muag yuav pom nws, thiab cov uas tau nkaug nws los kuj yuav pom nws thiab: thiab txhua xeem neeg hauv ntiajteb yuav quaj ntsuag vim yog nws. Yog li ntawd, Amees. Kuv yog Alpha thiab Omega, qhov pib thiab qhov kawg, tus Tswv hais li ntawd, tus uas yog, thiab tus uas tau yog, thiab tus uas yuav los, tus Muaj Hwjchim Loj Kawg Nkaus. Kuv Yauhas, tus uas kuj yog nej tus kwvtij, thiab yog tus nrog nej sib koom hauv kev txom nyem, thiab hauv lub nceeg vaj thiab kev ua siab ntev ntawm Yexus Khetos, tau nyob rau hauv kob uas hu ua Patmos, vim Vajtswv txojlus, thiab vim Yexus Khetos zaj lus tim khawv. Kuv nyob hauv tus Ntsuj Plig rau hnub tus Tswv, thiab kuv hnov ib lub suab nrov loj tom qab kuv, zoo li suab raj nrov, hais tias, Kuv yog Alpha thiab Omega, tus thawj thiab tus kawg: thiab, Yam uas koj pom, cia li sau rau hauv ib phau ntawv, thiab xa mus rau xya pawg ntseeg uas nyob hauv Asia; mus rau Ephesus, thiab mus rau Smyrna, thiab mus rau Pergamos, thiab mus rau Thyatira, thiab mus rau Sardis, thiab mus rau Philadelphia, thiab mus rau Laodicea. Tshwm Sim 1:1–11.