Ntawm Panium, uas yog Caesarea Philippi, uas yog nqe kaum peb mus txog kaum tsib hauv tshooj kaum ib ntawm phau ntawv Daniyees, uas yog keeb kwm uas cov kub Republican thiab Protestant ua tiav qhov paub tsis meej ntawm kev yog tus yim uas yog ntawm tus xya, uas yog keeb kwm uas Lub Cim Ntawm Vajtswv raug muab luam ruaj khov mus ib txhis rau saum ib puas plaub caug plaub txhiab leej, thiab yog keeb kwm ntawm kev los txog ntawm txoj xov ntawm Kev Quaj Nruab Nrab Hmo Ntuj, Khetos tau muab ib lo lus cog tseg rau Nws haiv neeg hauv hnub kawg.

Thiab kuv hais rau koj thiab tias, koj yog Petus, thiab saum lub pob zeb no kuv yuav txhim tsa kuv lub koom txoos; thiab tej rooj vag ntawm ntuj txiag teb tsaus yuav tsis kov yeej nws. Thiab kuv yuav muab cov yuam sij ntawm lub nceeg vaj saum ntuj rau koj: thiab txhua yam uas koj khi rau hauv ntiaj teb yuav raug khi rau saum ntuj: thiab txhua yam uas koj daws rau hauv ntiaj teb yuav raug daws rau saum ntuj. Mathais 16:18, 19.

Lub sij hawm ntawm kev kaw lub cim uas tau pib rau lub Cuaj Hlis 11, 2001, thaum cov tsev loj muaj hwjchim hauv New York City raug muab rhuav tshem poob qis, thiab uas xaus rau txoj cai hnub Sunday uas tab tom yuav los sai, raug tus Alpha thiab Omega tsim cia. Qhov kawg kawg nkaus ntawm lub sij hawm ntawd rov ua dua ib yam li qhov pib thawj kawg nkaus ntawm lub sij hawm ntawd. Rau lub Cuaj Hlis 11, 2001, tus Tswv tau coj Nws haiv neeg rov qab mus rau tej kev qub, qhov chaw uas, nrog rau lwm yam tseeb, lawv nrhiav tau “xya lub sij hawm,” ib yam li tau pom nyob rau hauv vajntxwv Josiah lub caij nyoog. Ces nag tom qab thiaj pib txau me me, thiab ib txoj kev sim uas tsim tau kev cais tawm ntawm ob pawg neeg pe hawm thiaj pib.

Hauv kev ua kom tiav rau Habakkuk tshooj ob, ob daim ntawv qhia dawb huv ntawd tau raug nrhiav pom thiab tau los ua ib lub cim sawv cev rau lub caij nyoog keeb kwm ntawd. Ib yam tseem ceeb ib yam nkaus, “kev sib cav” ntawm Habakkuk tshooj ob tau pib, nruab nrab ntawm txoj kev qhuab qhia ib kab saum ib kab, uas yog txoj kev qhuab qhia ntawm nag lig, tawm tsam rau txoj kev qhuab qhia ntawm Protestantism uas tau poob kev ntseeg, uas Adventism tau txais los siv zuj zus txij li thaum pib ntawm kev tawm tsam xyoo 1863.

Yexus tau cog lus tias Nws yuav muab “cov yawm sij ntawm lub nceeg vaj” rau Nws haiv neeg hnub kawg, thiab thaum Nws hais li ntawd, Nws tab tom hais txog txoj kev siv Vajlugkub uas yog lawm, uas muaj cov yawm sij cev lus faj lem tsim nyog los paub txog, los tsim kom ruaj, thiab los tshaj tawm txoj xov ntawm Kev Quaj Hmo Ib Tag Hmo thiab Kev Quaj Nrov Loj.

“Cov uas koom siab nrog Vajtswv taug kev hauv qhov pom kev ntawm Lub Hnub ntawm Kev Ncaj Ncees. Lawv tsis ua saib tsis taus lawv tus Txhiv Dim los ntawm kev ua kom lawv txoj kev phem qias neeg rau ntawm Vajtswv xub ntiag. Qhov kaj saum ntuj ci ntsa iab saum lawv. Thaum lawv los ze rau qhov xaus ntawm zaj keeb kwm ntiajteb no, lawv txoj kev paub txog Khetos, thiab txog tej lus faj lem uas hais txog nws, nce ntxiv heev. Lawv muaj nqes tsis kawg nyob hauv Vajtswv lub qhov muag; rau qhov lawv nyob hauv kev sib haum xeeb nrog nws Leej Tub. Rau lawv, Vajtswv Txojlus muaj kev zoo nkauj thiab ntxim hlub dhau txhua yam. Lawv pom nws qhov tseem ceeb. Qhov tseeb raug nthuav tawm rau lawv. Txoj kev qhuab qhia hais txog kev yug los ua neeg raug muab qhwv nrog ib txoj kev ci muag muag. Lawv pom tias Vajluskub yog tus yuam sij uas qhib txhua yam tsis to taub thiab daws txhua yam teeb meem. Cov uas tsis kam txais qhov kaj thiab taug kev hauv qhov kaj yuav tsis muaj peev xwm to taub qhov tsis txawj txhais txog kev ua neeg dawb huv, tiam sis cov uas tsis tau yig los ris tus ntoo khaublig thiab raws Yexus qab, yuav pom qhov kaj hauv Vajtswv qhov kaj.” The Southern Watchman, April 4, 1905.

Cov uas Petus sawv cev rau, uas yog ib puas plaub caug plaub txhiab leej, yog cov uas lees txais zaj lus Laodicea uas tuaj txog rau hnub Cuaj Hlis 11, 2001, uas tam sim no rov raug tshaj dua txij lub Xya Hli, 2023 los. Zaj lus Laodicea uas tuaj txog xyoo 1856 yog kev paub ntxiv txog “xya zaug,” thiab thaum Khetos coj cov pob txha tuag los sib sau ua ke, thiab tom qab ntawd coj lawv los ua neej, lawv thiaj hloov ntawm Laodicea txoj kev txav ntawm tus tim tswv thib peb mus rau Filadefia txoj kev txav ntawm ib puas plaub caug plaub txhiab leej. Txoj kev hloov ntawd raug coj los txog los ntawm Khetos Txojlus, rau qhov lawv raug ua kom dawb huv los ntawm Nws Txojlus, thiab Nws Txojlus yog “qhov tseeb,” thiab Nws Txojlus yog “yawm sij” uas qhib Nws Txojlus.

Thiab rau tus tim tswv ntawm pawg ntseeg hauv Philadelphia sau hais tias; Tej no yog tus uas dawb huv hais, tus uas tseeb hais, tus uas tuav tus yuam sij ntawm Daviv, tus uas qhib lawm tsis muaj leej twg kaw tau; thiab kaw lawm tsis muaj leej twg qhib tau; Kuv paub koj tej haujlwm: saib maj, kuv tau tsa ib lub qhov rooj qhib cia rau ntawm koj xub ntiag, thiab tsis muaj leej twg kaw tau nws: vim koj muaj zog me ntsis xwb, thiab koj tau ceev kuv lo lus tseg, thiab tsis tau tsis lees kuv lub npe li. Qhia Tshwm 3:7–8.

Txoj kev xyaum “kab ntxiv rau kab” yog tus yawm sij uas Khetos tau cog lus rau Nws haiv neeg tiam kawg rau hauv kev sib ntaus ntawm cov “rooj vag”. Ib lub “rooj vag” yog ib pawg ntseeg.

Thiab Yakhauj txawm sawv tsees hauv nws txojkev pw tsaug zog, thiab nws hais tias, Muaj tseeb tiag, tus Tswv nyob hauv qhov chaw no; thiab kuv tsis paub li. Thiab nws ntshai, thiab hais tias, Qhov chaw no txaus ntshai kawg li! qhov no tsis yog lwm yam li tsuas yog Vajtswv lub tsev xwb, thiab qhov no yog lub rooj vag saum ntuj. Chivkeeb 28:16, 17.

Tsov rog ntawm tej rooj vag sawv cev rau tej kev sib ntaus sib tua ntawm sab kev ntseeg uas tshwm sim nruab nrab ntawm qhov tseeb thiab qhov yuam kev, thiab qhov yuam kev ntawm kev ntseeg tim Kili yog rooj vag ntawm ntuj txiag teb tsaus, hos kev ntseeg ntawm Laodixeya Adventism uas thim rov qab kuj yog ib lub rooj vag thiab. Lub rooj vag Laodixeya Adventist sawv cev rau qhov chaw uas kev sib cav hauv Habakkuk tau ua tiav.

Hnub ntawd, Yawmsaub uas kav txhua pab tub rog yuav yog lub mom ci ntsa iab, thiab yog lub kaus mom muaj kev zoo nkauj, rau cov seem uas tseem tshuav ntawm Nws haiv neeg, thiab yuav yog tus ntsuj plig txiav txim rau tus uas zaum txiav txim, thiab yog lub zog rau cov uas tig rog rov qab rau ntawm rooj vag. Tiamsis lawv kuj tau yuam kev vim cawv txiv hmab, thiab vim dej cawv muaj zog lawv tau plam txoj kev; tus pov thawj thiab tus yaj saub tau yuam kev vim dej cawv muaj zog, lawv raug cawv txiv hmab nqos tag, lawv tau plam txoj kev vim dej cawv muaj zog; lawv yuam kev hauv kev ua yog toog pom, lawv dawm taw hauv kev txiav txim. Rau qhov txhua lub rooj puv nkaus ntuav thiab kev qias neeg, ces tsis tshuav ib qho chaw huv li. Nws yuav qhia kev paub rau leej twg? Thiab Nws yuav ua kom leej twg to taub txog tej lus qhuab qhia? Yog cov uas nyuam qhuav txiav tawm ntawm mis, thiab rho tawm ntawm xub ntiag mis lov? Rau qhov yuav tsum yog lus qhuab qhia ntxiv rau lus qhuab qhia, lus qhuab qhia ntxiv rau lus qhuab qhia; kab ntxiv rau kab, kab ntxiv rau kab; ntawm no me ntsis, thiab ntawm ntawd me ntsis: Rau qhov Nws yuav hais rau haiv neeg no los ntawm daim di ncauj txhaws txham thiab lwm yam lus. Rau cov uas Nws tau hais tias, Nov yog qhov chaw so uas nej yuav ua rau tus qaug zog tau so; thiab nov yog qhov kev ua kom rov muaj zog dua tshiab: los lawv tsis kam mloog. Tiamsis Yawmsaub lo lus tau los rau lawv ua lus qhuab qhia ntxiv rau lus qhuab qhia, lus qhuab qhia ntxiv rau lus qhuab qhia; kab ntxiv rau kab, kab ntxiv rau kab; ntawm no me ntsis, thiab ntawm ntawd me ntsis; kom lawv thiaj mus, thiab ntog rov qab, thiab tawg nthe, thiab raug ntxiab, thiab raug ntes. Vim li no nej cov neeg thuam uas kav haiv neeg no nyob hauv Yeluxalees, nej mloog Yawmsaub lo lus. Yaxayas 28:5-14

Cov yuam sij ntawm lub nceeg vaj yog cov lus hauv Vajluskub, uas raug muab rau Vajtswv haiv neeg nyob rau hnub kawg los ntawm Txojlus.

“Muaj tej qhov tseeb nyob hauv lo lus uas, zoo li tej hlab ntxhia muaj nqis, raug zais cia hauv qab nplaim. Lub cuab tam zais ntawd raug nrhiav pom thaum muab nrhiav, ib yam li tus khawb av nrhiav kub thiab nyiaj. Cov pov thawj ntawm qhov tseeb ntawm Vajtswv lo lus nyob hauv lo lus nws tus kheej. Vajluskub yog tus yuam sij uas qhib Vajluskub. Lub ntsiab lus tob ntawm tej qhov tseeb hauv Vajtswv lo lus raug nthuav qhia rau peb lub siab los ntawm Nws tus Ntsuj Plig.”

“Phau Vajlugkub yog phau ntawv kawm loj kawg rau cov tub ntxhais kawm hauv peb tej tsev kawm ntawv. Nws qhia tag nrho Vajtswv lub siab nyiam hais txog Adas cov tub thiab cov ntxhais. Nws yog txoj cai qhia txoj sia, qhia peb txog tus cwj pwm uas peb yuav tsum tsim kom tiav rau txoj sia yav tom ntej. Peb tsis xav tau txoj kev kaj plooj tsaus ntawm kab lig kev cai los ua kom Vajluskub nkag siab tau. Ib yam nkaus thiab, peb yuav xav tau ib yam li hais tias lub hnub tav su ci ntsa iab yuav tsum tau lub teeb tsauv tsau tsa me me ntawm ntiajteb los ntxiv rau nws lub hwjchim ci ntsa iab. Tej lus hais ntawm pov thawj thiab xibhwb tsis yog yam yuav tsum muaj thiaj cawm tau neeg kom dim ntawm kev yuam kev. Cov uas mus nrhiav kev sab laj ntawm Txoj Lus Qhia los saum ntuj yuav tau txais kev kaj. Nyob hauv Vajlugkub txhua txoj hauj lwm raug ua kom meej. Txhua zaj lus qhia uas raug muab yog to taub tau. Txhua zaj lus qhia qhia rau peb paub Leej Txiv thiab Leej Tub. Txoj Lus muaj peev xwm ua kom sawvdaws muaj tswvyim mus txog txoj kev cawm seej. Nyob hauv Txoj Lus, txuj ci ntawm txoj kev cawm seej raug nthuav tawm meej tseeb. Cia li tshawb nrhiav Vajluskub, rau qhov ntawd yog Vajtswv lub suab tab tom hais rau tus ntsujplig.” Testimonies, volume 8, 157.

Cov yawm sij uas Khetos tau muab rau pawg ntseeg hauv hnub kawg muaj tib lub hwjchim ib yam li lawv tau muaj thaum lawv raug muab rau Petus.

“Petus tau hais tawm qhov tseeb uas yog lub hauv paus ntawm pawg ntseeg txoj kev ntseeg, thiab Yexus tam sim no tau hwm nws ua tus sawv cev ntawm tag nrho lub cev ntawm cov ntseeg. Nws hais tias, ‘Kuv yuav muab cov yuam sij ntawm lub nceeg vaj saum ntuj rau koj; thiab yam twg koj yuav khi rau hauv ntiaj teb no, yam ntawd yuav raug khi rau saum ntuj; thiab yam twg koj yuav daws rau hauv ntiaj teb no, yam ntawd yuav raug daws rau saum ntuj.’”

“‘Cov yuam sij ntawm lub nceeg vaj saum ntuj ceeb tsheej’ yog cov lus ntawm Khetos. Tag nrho cov lus hauv Vajlugkub Dawb Huv yog Nws li, thiab raug suav nrog rau ntawm no. Cov lus no muaj hwjchim qhib thiab kaw ntuj ceeb tsheej. Lawv tshaj tawm cov xwm txheej uas tibneeg raug txais los yog raug tsis lees txais. Yog li no txoj hauj lwm ntawm cov uas tshaj tawm Vajtswv txoj lus yog ib qho tsw qab ntawm txoj sia mus rau txoj sia, los yog ntawm txoj kev tuag mus rau txoj kev tuag. Lawv tes dej num yog ib txoj haujlwm uas hnyav nrog tej txiaj ntsig nyob mus ib txhis.” The Desire of Ages, 413.

Lub hwj chim uas raug qhia tawm los ntawm Nws cov lus, thaum muab tso rau hauv tibneeg txhais tes, yog muaj lub hauv paus nyob saum tej ntsiab cai uas raug qhia tseg hauv Nws Txojlus. Tej zaum qhov yooj yim tshaj plaws, thiab tej zaum kuj yog qhov tob tshaj plaws, yog tias qhov tseeb raug tsa ruaj khov los ntawm ob leeg tim khawv.

“Lwm qhov kev phem loj ntxiv uas tau tshwm sim hauv pawg ntseeg yog qhov uas cov kwv tij coj ib leeg mus foob raws li txoj cai. Twb tau npaj tseg muaj txaus rau kev daws tej kev nyuaj ntawm cov ntseeg lawm. Khetos tus kheej twb tau muab lus qhia meej txog yuav kho tej xwm txheej zoo li no li cas. Tus Cawm Seej tau ntuas tias, ‘Yog koj tus kwv tij ua txhaum rau koj, cia li mus qhia nws nws qhov txhaum thaum neb nyob ib leeg xwb; yog nws mloog koj, koj twb tau koj tus kwv tij rov qab lawm. Tiamsis yog nws tsis mloog koj, ces coj ib lossis ob tug ntxiv nrog koj mus, kom txhua lo lus raug tsa kom ruaj los ntawm ob lossis peb tug timkhawv lub qhov ncauj. Thiab yog nws tsis quav ntsej mloog lawv, cia li qhia rau pawg ntseeg paub; tiamsis yog nws tsis quav ntsej mloog pawg ntseeg thiab, cia nws rau koj ib yam li ib tug neeg lwm haiv neeg thiab ib tug neeg sau se. Kuv hais tseeb rau nej tias, txhua yam uas nej yuav khi rau hauv ntiajteb yuav raug khi rau saum ntuj ceeb tsheej; thiab txhua yam uas nej yuav daws rau hauv ntiajteb yuav raug daws rau saum ntuj ceeb tsheej.’ Mathais 18:15–18.” Tes Haujlwm ntawm Cov Thwj Tim, 304.

Muaj tsawg kawg peb tug timkhawv txog thaj chaw rau lub sij hawm uas ib puas plaub caug plaub txhiab raug muab cim rau ntawm Lub Suab Quaj Ib Tag Hmo. Nco ntsoov txog qhov tseeb tias thaum lub suab quaj thaum ib tag hmo nrov, ces twb lig dhau lawm rau kev txais tau cov roj, peb pom timkhawv ntawm thaj chaw los ntawm lub rooj sib txoos pw hav zoov hauv Exeter uas muab ib qho piv txwv txog lub ntsiab lus ntawm qhov chaw uas Vajtswv haiv neeg hnub kawg raug muab cim, thiab peb pom qhov tseeb ntawd raug sawv cev los ntawm thaj chaw ntawm Caesarea Philippi, thiab kuj pom nyob hauv timkhawv ntawm kev ua rog ntawm Panium, hauv nqe kaum peb mus txog kaum tsib ntawm Daniyee tshooj kaum ib. Tej zaum nws yuav txawv me ntsis uas yuav hu peb tug timkhawv no tias yog timkhawv txog thaj chaw, tiam sis kuv siv lo lus ntawd vim thaj chaw yeej yog ib feem ntawm qhov chaw txheej xwm hauv Exeter thiab Caesarea Philippi. Yexus tso Petus rau hauv thaj chaw yaj saub uas ib puas plaub caug plaub txhiab pom lawv tus kheej nyob hauv hnub kawg. Ces Nws txib ib lo lus txib.

Kuv yuav muab cov yuam sij ntawm lub nceeg vaj saum ntuj rau koj; thiab txhua yam uas koj yuav khi rau hauv ntiajteb yuav raug khi rau saum ntuj; thiab txhua yam uas koj yuav daws rau hauv ntiajteb yuav raug daws rau saum ntuj. Ces nws txib nws cov thwjtim kom lawv txhob qhia rau leejtwg paub tias nws yog Yexus tus Khetos. Txij thaum ntawd los Yexus pib qhia rau nws cov thwjtim tias nws yuav tsum mus rau Yeluxalees, thiab raug cov txwj laus, cov thawj pov thawj, thiab cov xib hwb hauv txoj kevcai ua kom raug txom nyem ntau yam, thiab raug tua, thiab yuav sawv rov los rau hnub peb. Ces Petus coj nws mus ib cag thiab pib cem nws, hais tias, Tus Tswv, thov kom qhov no txhob muaj rau koj li; qhov no yuav tsis tshwm sim rau koj. Tiamsis nws tig los thiab hais rau Petus tias, Cia li mus rau tom qab kuv, Xatas; koj yog ib qho chaw dawm rau kuv; rau qhov koj tsis xav txog tej uas yog ntawm Vajtswv, tiamsis yog tej uas yog ntawm neeg. Mathais 16:19–23.

Lo lus “Exeter” yog lub npe ntawm ib lub nroog nyob hauv Devon, England. Nws keeb txheeb npe tuaj yeem taug rov qab mus txog rau Lus Askiv Qub, qhov chaw uas nws tau raug hu ua “Exanceaster” lossis “Execestre.” Lub npe no ntseeg tias muaj keeb los ntawm cov lus hauv Lus Askiv Qub hu ua “Exe” (hais txog tus Dej Exe, uas lub nroog ntawd nyob rau saum nws) thiab “ceaster” (txhais hais tias “lub chaw tiv thaiv Loos” lossis “lub nroog muaj phab ntsa thaiv”). Yog li ntawd, “Exeter” txhais hais tias yog “lub chaw tiv thaiv nyob saum tus Dej Exe,” lossis “lub nroog muaj phab ntsa thaiv nyob ntawm tus Dej Exe.” Lub thaj chaw uas muaj feem nrog kev los txog thiab kev ua tiav ntawm Midnight Cry hauv keeb kwm Millerite qhia txog ib qho chaw uas muaj dej, sawv cev rau kev txhawv nchuav tawm ntawm Vaj Ntsuj Plig Dawb Huv, thiab ib qho chaw uas Vajtswv tab tom tsa ib pab tub rog sawv los tshaj tawm txoj xov ntawd rau lub ntiaj teb, uas Sister White qhia rau peb tias tau mus zoo li ib “nthwv dej loj heev.” Ib nthwv dej loj heev tsis yog dej ntws hauv tus dej xwb; nws yog dej uas muaj hwjchim loj heev ntxiv tshwj xeeb.

Keeb kwm ntawm cov Millerite yog qhov ua tiav ntawm zaj lus piv txwv hais txog kaum tus nkauj xwb, thiab thaum ib puas plaub caug plaub txhiab leej raug coj los txog rau qhov xaus ntawm lub sijhawm khi lub cim, lawv yuav rov hais dua cov ciam tseem ceeb uas tau raug txheeb tseg thaum pib ntawm lub sijhawm khi lub cim, thiab kuj yog keeb kwm ntawm lub rooj sib tham pw hav zoov hauv Exeter. Ib tug tim tswv yuav nqis los nrog ib zaj lus xeem xyuas uas yuav tsum tau noj. Zaj lus ntawd yuav coj mus rau tej hauv paus, thiab nws yuav ntsib ob pab neeg nrog “xya lub sijhawm,” ntawm Leviticus nees nkaum rau. Nws yuav suav nrog Kev Qhia Tshwm ntawm Yexus Khetos, uas Petus sawv cev tias yog kev lees txais tias Yexus tau raug pleev roj los ua tus Khetos, thaum lub cim ntuj ceeb tsheej nqis los hauv tus yam ntxwv zoo li ib tug nquab, ua tus qauv qhia txog Cuaj Hlis 11, 2001. Nws yuav suav nrog txoj kev nkag siab tias Yexus yog Vajtswv Leej Tub uas los saum ntuj los, thiab kuj hais tias vim Yexus tau muab cev nqaij daim tawv ntawm noob neej uas poob rau saum Nws tus kheej qhov muaj tswv ntuj, Nws kuj yog Neeg Leej Tub.

Cov lus tseeb no yuav tsim tau ob pawg neeg pe hawm, ib yam li lawv tau ua tom qab lub Cuaj Hlis 11, 2001. Ob pawg no tau raug sawv cev nyob rau hauv rooj sib txoos pw hav zoov Exeter, rau qhov hauv rooj sib txoos pw hav zoov ntawd muaj ib lub tsev ntaub uas ib pab neeg tuaj ntawm Watertown tau tsa, cov uas tsis lees txais txoj xov ntawm Lub Suab Hu Thaum Ib Tag Hmo raws li tau nthuav tawm los ntawm Samuel Snow. Lawv tau tuav tej rooj sib txoos dag cuav uas nrov heev thiab muaj kev xav kub ntxhov heev ua rau cov thawj coj ntawm Snow cov rooj sib txoos mus cuag lawv thiab ceeb toom kom lawv txo suab nqis. Nyob rau hauv rooj sib txoos pw hav zoov ntawd, ob pawg neeg tau raug nthuav tawm, thiab ob tog puav leej lees tias muaj kev koom nrog dej, tiam sis ib tog yog dag cuav thiab sawv cev rau cov neeg ruam uas tsis muaj roj. Pab neeg hauv Exeter lub tsev ntaub yog pab tub rog uas yog lub nroog, uas kuj yog ib lub chaw ruaj khov thiab, rau qhov lawv yog tus yam ntxwv ntawm Exekees cov pob txha qhuav uas twb tuag lawm, cov uas raug tsa sawv los ua ib pab tub rog muaj hwj chim loj thaum txoj xov ntawm Lub Suab Hu Thaum Ib Tag Hmo tawm los.

Hauv keeb kwm uas ob pab neeg ntawd raug muab tshwm tawm los, Petus tau sawv cev rau ob pab tib si. Nws txoj kev lees uas qhia kom paub tias Yexus yog tus Khetos, thiab yog Vajtswv Leej Tub, tau yug los ntawm Vaj Ntsuj Plig Dawb Huv txoj kev tshoov siab, rau qhov Khetos tau hais meej rau nws tias, “Flesh and blood hath not revealed it unto thee, but my Father which is in heaven.” Thaum ntawd Yexus qhia rau cov thwjtim txog tus ntoo khaub lig, Petus, uas thaum ntawd tsis muaj Vaj Ntsuj Plig Dawb Huv txoj kev txhawb nqa, tau coj Khetos mus, “and began to rebuke Him, saying, Be it far from thee, Lord: this shall not be unto thee. But He turned, and said unto Peter, Get thee behind me, Satan: thou art an offence unto me: for thou savourest not the things that be of God, but those that be of men.”

Qhov kev tawm tsam siab ntsws ntawm Petus tau sib haum nrog txoj kev pe hawm uas raug tsav los ntawm kev xav uas tab tom muaj nyob hauv lub tsev ntaub ntawm Watertown thaum Samuel Snow tab tom nthuav tawm txoj xov ntawm Midniag Quaj. Nyob rau theem ntawd, Petus sawv cev rau cov uas yog cov neeg sib tw kom tau nyob hauv cov ib puas plaub caug plaub txhiab. Cov neeg sib tw ntawd sawv cev rau ib pab uas muaj roj, uas yog tus Vaj Ntsuj Plig Dawb Huv, thiab nws yog txoj xov thiab nws yog tus cwj pwm, hos lwm pab tsis muaj roj. Hauv qhov xwm txheej ntawm Caesarea Philippi, Khetos pib nthuav tawm tias “nws yuav tsum mus rau Yeluxalees, thiab raug kev txom nyem ntau yam ntawm cov txwj laus thiab cov thawj pov thawj hlob thiab cov kws sau ntawv, thiab raug tua, thiab sawv rov los dua rau hnub peb.”

Kev chim siab ntawm cov thwjtim thaum cov xwm txheej ntawd tau muaj tiav lawm tiag tiag saum tus ntoo khaub lig yog zaj keeb kwm uas Muam White siv los piv txwv txog kev chim siab ntawm Lub Kaum Hli 22, 1844, thiab kev chim siab ntawm cov Henplais ntawm kev hla Hiav Txwv Liab thaum Falau cov tub rog tab tom los ze thiab dej hiav txwv nyob ntawm lawv xub ntiag. Tag nrho cov tim khawv ntawd qhia txog txoj cai hnub Sunday uas yuav los sai no, thiab qhov kev tshwm sim ntawm nqe kaum peb mus rau kaum tsib ntawm Daniyees kaum ib, muab zaj lus tim khawv txog cov xwm txheej uas coj mus txog txoj cai hnub Sunday ntawd. Thaum ua li ntawd lawm lawv kuj sawv cev rau “qhov feem ntawm Daniyees tej lus faj lem uas hais txog hnub kawg.”

Peb yuav txuas ntxiv txoj kev kawm no hauv tsab xov xwm tom ntej.

“Kev kawm kom zoo zoo txog cov qauv thiab qhov uas ua tiav raws li cov qauv ntawd tau coj mus rau qhov kev pom tias kev ntsia Khetos saum tus ntoo khaub lig tau tshwm sim nyob rau hnub ntawd tiag tiag hauv kev ncig txhua xyoo ntawm tej kab ke uas tau muab rau cov Ixayees, thaum tus menyuam yaj Hla Dhau raug tua. Yog li ntawd, puas yog kev ntxuav lub chaw dawb huv, uas tau raug piv txwv tseg hauv Hnub Theej Txhoj—uas poob rau hnub thib kaum ntawm lub hli xya—yuav tsis tshwm sim ib yam nkaus nyob rau hnub ntawd tiag tiag hauv lub xyoo uas raug ua kev nco hauv tus qauv? (saib The Great Controversy, 399). Raws li txoj kev suav sij hawm tseeb hauv Mauxe txoj cai, hnub ntawd yuav yog Lub Kaum Hli 22. Thaum ntxov lub Yim Hli, xyoo 1844, hauv ib lub rooj sib txoos pw hav zoov ntawm Exeter, New Hampshire, qhov kev pom no tau raug nthuav tawm thiab tau raug lees txais ua hnub rau kev ua tiav ntawm zaj lus faj lem txog 2300 hnub. Zaj lus piv txwv txog kaum tug nkauj xwb hauv Mathais 25:1–13 tau txais ib qho tseem ceeb tshwj xeeb—kev ncua sij hawm ntawm tus nraug vauv, kev tos thiab kev tsaug zog ntawm cov uas tos txoj kev tshoob, lub suab qw thaum ib tag hmo, kev kaw lub qhov rooj, thiab lwm yam. Txoj xov hais tias Khetos tab tom los rau hnub Lub Kaum Hli 22 tau los paub tias yog ‘lub suab qw thaum ib tag hmo.’ Ellen White tau sau tias, ‘“Lub suab qw thaum ib tag hmo” tau raug tshaj tawm los ntawm ntau txhiab tus ntseeg.’ Nws tseem ntxiv tias:

“‘Zoo li ib nthwv dej loj, txoj kev txav [lub hli xya] tau cheb hla thoob plaws lub teb chaws. Los ntawm ib lub nroog mus rau ib lub nroog, los ntawm ib lub zos mus rau ib lub zos, thiab mus txog tej chaw deb nroog uas nyob deb, nws tau mus, mus txog rau thaum cov neeg uas tos ntsoov Vajtswv tau raug tsa kom tsim dheev tag nrho.—The Great Controversy, 400.’

“Qhov kev ceev uas txoj xov ntawd tau nthuav mus raug piav tseg los ntawm cov kws sau ntawv uas L. E. Froom tau hais los siv:

“Bates tau tseg cia tias txoj xov Exeter ntawd ‘ya nrawm ib yam li nyob saum tis cua.’ Txiv neej thiab poj niam maj nrawm taug kev los ntawm tsheb ciav hlau thiab nkoj, los ntawm tsheb nees thauj neeg thiab caij nees, nqa tej pob ntawv ntawm cov phau ntawv thiab ntawv xov xwm, faib tawm lawv ‘ntau nplua mias ib yam li nplooj ntoo caij nplooj zeeg.’ White hais tias, ‘Tes haujlwm uas nyob ntawm peb xub ntiag yog kom ya mus rau txhua qhov hauv thaj teb dav ntawd, nrov lub suab ceeb toom, thiab tsa cov uas tsaug zog kom sawv.’ Thiab Wellcome ntxiv tias txoj kev txav ntawd tawg los zoo li cov dej uas raug tso tawm ntawm ib lub kwj dej thaiv. Tej liaj teb uas qoob loo twb siav lawd raug tso tseg sawv ntsug tsis tau sau, thiab tej qos yaj ywm loj hlob tiav raug tso tseg hauv av tsis tau khawb. Kev los txog ntawm tus Tswv twb nyob ze lawm. Nim no tsis muaj sijhawm rau tej yam hauv ntiaj teb no lawm.—The Prophetic Faith of Our Fathers, Vol. IV, p. 816.

“Raws li ib tug timkhawv pom nrog nws lub qhov muag thiab ib tug neeg koom nrog hauv txoj kev txav ntawd, Ellen White tau piav txog tus yam ntxwv ntawm txoj hauj lwm uas tab tom ceev nrooj nrawm tuaj mus li no:

“‘Cov ntseeg pom tias lawv txoj kev ua xyem xyav thiab kev ntxhov siab tau raug tshem tawm lawm, thiab kev cia siab nrog kev ua siab tawv tau txhawb lawv lub siab. Txoj hauj lwm ntawd dawb huv ntawm tej yam kawg nkaus uas ib txwm tshwm sim thaum muaj kev kub siab ntawm tib neeg yam tsis muaj tus cwj pwm tswj hwm ntawm Vajtswv txoj lus thiab tus Ntsuj Plig…. Nws nqa tau cov cim uas qhia txog Vajtswv txoj hauj lwm hauv txhua tiam. Muaj kev xyiv fab siab ntsws tsawg heev, tiamsis yog kev tshuaj xyuas lub siab tob tob, kev lees txim ntawm kev txhaum, thiab kev tso tseg lub ntiaj teb tseg. Kev npaj txhij mus ntsib tus Tswv yog lub nra hnyav ntawm tej ntsuj plig uas quaj ntsuag….

“‘Ntawm txhua txoj kev txav loj hauv kev ntseeg txij hnub cov tubtxib los, tsis muaj ib qho twg uas dim dua ntawm tibneeg tej kev tsis txawj tag thiab Xatas tej tswv yim dag ntxias tshaj li txoj kev txav ntawd nyob rau lub caij nplooj zeeg xyoo 1844. Txawm yog nimno, tom qab ntau xyoo twb dhau mus lawm [1888], txhua tus uas tau koom nrog txoj kev txav ntawd thiab uas tau sawv ruaj nreb saum lub hauv paus tseeb tseem hnov tus yam ntxwv dawb huv ntawm txoj hauj lwm uas tau koob hmoov ntawd thiab ua timkhawv tias nws yog los ntawm Vajtswv.—Ibid., 400, 401.’”

“Txawm yog tias muaj tej pov thawj ntawm ib txoj hauj lwm uas tab tom hla thoob plaws lub teb chaws thiab tab tom rub ntau txhiab leej los koom rau hauv kev sib raug zoo ntawm Txoj Kev Los Zaum Ob, thiab muaj kwv yees li ob puas tus xibhwb los ntawm ntau pawg ntseeg koom siab tshaj tawm txoj xov ntawd, [Saib C. M. Maxwell, Tell it to the world, pp. 19, 20.] los cov pawg ntseeg Protestant tag nrho feem coob tsis kam lees nws thiab siv txhua txoj hau kev uas lawv muaj peev xwm los txwv tsis pub txoj kev ntseeg txog Khetos txoj kev yuav los sai sai ntawd nthuav mus. Tsis muaj leej twg muaj siab tawv hais txog txoj kev cia siab ntawm Yexus txoj kev yuav los sai sai hauv ib lub rooj sib txoos pe hawm hauv pawg ntseeg li, tiam sis rau cov uas tab tom tos ntsoov rau qhov xwm txheej ntawd, mas txawv kiag li.”

“Ellen White tau hais tias nws zoo li cas:

“‘Txhua lub sij hawm zoo li muaj nqis heev thiab tseem ceeb tshaj plaws rau kuv. Kuv hnov tias peb tab tom ua ib txoj hauj lwm rau txoj kev nyob mus ib txhis, thiab cov uas tsis quav ntsej thiab tsis muaj kev txaus siab nyob hauv txoj kev phom sij loj tshaj plaws. Kuv txoj kev ntseeg tsis muaj ib qho huab thaiv li, thiab kuv tau coj Yexus tej lus cog tseg muaj nqis los ua kuv tus kheej….

“‘Los ntawm kev tshawb nrhiav lub siab nrog kev kub siab thiab kev lees txim nrog kev txo hwj chim, peb tau los txog rau lub sijhawm ntawm txoj kev cia siab nrog kev thov Vajtswv. Txhua tag kis peb hnov tias peb tes haujlwm thawj zaug yog yuav tsum ua kom tau qhov pov thawj tias peb lub neej yog raug nyob rau ntawm Vajtswv xub ntiag. Peb pom tseeb tias yog peb tsis tab tom loj hlob mus rau hauv kev dawb huv, ces peb yuav muaj tseeb rov qab poob qis. Peb txoj kev mob siab rau ib leeg nce ntxiv; peb thov Vajtswv ntau nrog ib leeg thiab thov rau ib leeg.”

“‘Peb tau sib sau ua ke hauv tej vaj txiv ntoo thiab tej hav zoov kom muaj kev sib raug zoo nrog Vajtswv thiab muab peb tej lus thov tsa rau Nws, hnov Nws lub xub ntiag meej dua thaum peb raug puag ncig los ntawm Nws tej hauj lwm hauv ntuj tsim. Kev xyiv fab ntawm txoj kev cawm seej tseem tsim nyog rau peb tshaj peb tej mov thiab dej haus. Yog huab tsaus npog peb lub siab, peb tsis twv so lossis tsaug zog txog thaum tej ntawd raug tshem tawm mus los ntawm kev paub meej tias peb raug tus Tswv txais yuav.—Life Sketches of James White and Ellen G. White (1880), 188, 189.” Arthur White, The Ellen White Biography, volume 1, 51, 52.