Yog to taub kom raug, nqe kaum txog nqe nees nkaum peb ntawm Daniyees tshooj kaum ib, txhua nqe puav leej phim raws li keeb kwm zais uas nyob hauv nqe plaub caug ntawm tib tshooj ntawd. Nqe plaub caug muaj keeb kwm txij xyoo 1989 mus txog nqe plaub caug ib. Nqe ib thiab nqe ob ntawm tshooj kaum ib pib rau xyoo 1989, thiab qhia txog Donald Trump thawj zaug kev sib tw ua thawj tswj hwm hauv xyoo 2015 mus txog rau xyoo 2020, thaum txoj kev xaiv tsa raug nyiag ntawm Trump los ntawm tus tsiaj nyaum ntawm kev tsis ntseeg Vajtswv. Ob nqe ntawd qhia txog txoj kev tawm tsam uas pib thaum Trump “tsa kom txhua thaj av ntawm Grecia sawv.”
Txij thaum Trump pib nws txoj kev sib tw xaiv tsa, ib qho kev ua rog tau pib uas kav mus thoob plaws nws thawj lub sijhawm ua thawj tswj hwm. Lub Tsev Neeg Sawv Cev tau tsa txim rau nws thaum lub Kaum Ob Hlis 2019, ces lawv rov ua dua ib zaug ntxiv rau hnub tim 13 Lub Ib Hlis 2020. Hauv ob kis ntawd, Lub Tsev Neeg Txwj Laus tau tsis lees txais cov kev siv zog ntawm Lub Tsev Neeg Sawv Cev. Txawm li ntawd los, nws yog tib tug thawj tswj hwm nkaus xwb hauv keeb kwm ntawm Tebchaws Meskas uas raug tsa txim ob zaug. Kev thoob ntiaj teb koom ua ib lub zog twb raug qhib sawv lawm.
Thiab nim no kuv yuav qhia qhov tseeb rau koj. Saib seb, tseem yuav sawv los muaj peb tug vajntxwv ntxiv hauv Persia; thiab tus plaub yuav nplua nuj tshaj lawv sawvdaws: thiab vim nws lub zog los ntawm nws tej kev nplua nuj, nws yuav ua kom sawvdaws sawv tawm tsam lub tebchaws Grecia. Daniel 11:2
Ib yam li nqe plaub caug, nqe ob kuj tseg ib zaj keeb kwm zais cia los ntawm Trump thawj zaug kev sib tw xaiv tsa thiab nws lub sijhawm ua thawj tswj hwm uas xaus rau hnub tim 20 Lub Ib Hlis, 2021. Txij hnub ntawd hauv xyoo 2021 mus txog rau nqe peb, thaum Alexander the Great raug nthuav tawm los ua ib lub cim sawv cev rau United Nations (lub xya lub nceeg vaj hauv Vajlugkub tej lus faj lem), zaj keeb kwm txij lub sijhawm pib tsa tes haujlwm xyoo 2021 mus txog rau txoj cai Sunday, qhov chaw uas kev koom siab peb chav raug tsa los, sawv cev rau ib zaj keeb kwm zais cia. Ob zaj keeb kwm zais cia hauv nqe plaub caug thiab nqe ob puav leej coj mus txog thiab xaus rau ntawm txoj cai Sunday.
Nqe kaum coj peb rov qab los rau lub sij hawm kawg hauv xyoo 1989 dua ib zaug ntxiv, ib yam li nqe ib tau ua, thiab ob leeg no tib si qhia txog qhov xaus ntawm zaj lus tim khawv tiag tiag ntawm nqe plaub caug, txawm li ntawd los tseem muaj keeb kwm nyob nruab nrab ntawm qhov xaus hauv nqe plaub caug thiab txoj cai Sunday uas tab tom yuav los sai. Dhau ntawm qhov tsuas yog qhia txog xyoo 1989 xwb, nqe kaum dhau los ua tus yuam sij uas coj los sib sau peb tug tim khawv rau keeb kwm ntawm nqe plaub caug, uas ua kom phim nrog txoj hauj lwm ntawm txoj kev kav papacy thiab nws lub hwj chim sawv cev, Tebchaws Meskas, hauv kev cheb rhuav tshem Soviet Union hauv xyoo 1989. Peb tug tim khawv ntawd tsa kom ruaj ib qho tseem ceeb hauv tus qauv yaj saub ntawm nqe plaub caug txij xyoo 1989 mus txog rau txoj cai Sunday.
Tus qauv keeb kwm raws li yaj saub hais txog ib qho kev ua tsov rog ntawm tus vajntxwv sab qaum teb thiab tus vajntxwv sab qab teb, uas tus vajntxwv sab qaum teb yuav nyab hla thiab hla dhau mus ntawd, raug txheeb qhia hauv nqe plaub caug, thiab kuj nyob hauv nqe kaum thiab.
Qauv keeb kwm ntawm txojkev yaj saub raug txhawb ntxiv los ntawm zaj lus tim khawv ntawm txojkev qauv lus, uas hais tias lo lus “nyab lug hla dhau,” uas yog tus vajntxwv sab qaum teb ua tawm tsam tus vajntxwv sab qab teb, yog tib lo lus Henplais kiag hauv ob nqe vajlugkub ntawd, ib yam li nyob hauv zaj lus tim khawv thib peb uas muaj nyob hauv Yesaya tshooj yim, nqe yim.
Hauv nqe kaum, vajntxwv qaum teb “yuav muaj tseeb tuaj, thiab hla nyab, thiab hla mus”; thiab hauv nqe plaub caug, vajntxwv qaum teb “yuav hla nyab thiab hla dhau mus.” Hauv Yaxayas tshooj yim, nqe yim, vajntxwv qaum teb “yuav hla nyab thiab mus dhau.” Peb lo lus hais no yog tib lo lus Henplais nkaus xwb uas raug txhais txawv me ntsis, txawm li ntawd los tseem khaws tib lub ntsiab lus qub. Vajntxwv qaum teb hauv nqe kaum yog tim lyiv teb chaws ntawm Ptolemy, tab sis hauv nqe plaub caug vajntxwv qab teb yog tim lyiv teb chaws sab ntsuj plig, yog vajntxwv ntawm kev tsis ntseeg Vajtswv, yog Soviet Union; hos hauv Yaxayas, lub tebchaws Yudas sab qab teb yog vajntxwv qab teb. Raws li lawv ib leeg zuj zus, vajntxwv qaum teb yog Seleucid Empire, tom qab ntawd yog papacy, hos hauv Yaxayas nws yog Assyria.
Hauv ob hauv peb nqe uas sib xws, qhov chaw uas vajntxwv qaum teb txoj kev tuaj txeeb xaus raug qhia meej tseeb. Hauv nqe kaum, nws xaus rau ntawm “lub chaw ruaj khov,” uas tau muaj kev ua tiav hauv keeb kwm thaum cov Seleucid xaus lawv txoj kev tawm tsam ntawm ciam teb Ixayees, rau qhov Lo Lus faj lem tau qhia tias vajntxwv qaum teb “yuav yeej tuaj tiag, thiab nyab hla, thiab hla dhau mus: ces nws yuav rov qab los, thiab raug tsa kom kub lug, txawm mus txog rau nws lub chaw ruaj khov.” “Lub chaw ruaj khov” sawv cev rau tim Ejypt, uas yog lub peev ntawm lawv lub nceeg vaj.
Hauv Yaxayas yim yim, Sennakhexib “yuav hla dhau Yudas; nws yuav nyab hla thiab ntws dhau mus, nws yuav ncav txog txij caj dab los.” “Lub peev,” “tus vajntxwv,” thiab “lub taub hau” yog txhua yam cim uas siv hloov chaw tau sib npaug, uas twb tau muab tsa ruaj khov cia los ntawm ob tug tim khawv hauv nqe ntawv ntawd xwb uas Sennakhexib tau nce tuaj txog Yeluxalees.
Vim lub taub hau ntawm Syria yog Damaxaka, thiab lub taub hau ntawm Damaxaka yog Rezin; thiab tsis pub dhau rau caum tsib xyoos Ephraim yuav raug rhuav kom txhob ua ib haiv neeg ntxiv lawm. Thiab lub taub hau ntawm Ephraim yog Xamalis, thiab lub taub hau ntawm Xamalis yog Remaliah tus tub. Yog nej tsis ntseeg, mas nej yeej yuav tsis raug tsa kom ruaj khov. Yaxayas 7:8, 9.
Syria yog lub tebchaws, Damascus yog lub nroog peev, thiab Rezin yog tus vajntxwv, thiab lub peev nrog tus vajntxwv yog cov cim uas siv hloov chaw ib leeg rau ib leeg. Lub peev thiab tus vajntxwv ob leeg puav leej yog “taub hau.” Thaum Sennacherib tuaj “mus txog caj dab” ntawm Yudas, nws tuaj txog Yeluxalees thiab nres, vim nws tau nres ntawm “taub hau,” uas raug txhawb nqa los ntawm “caj dab.” Thaum cov Seleucids tuaj tawm tsam Ptolemy lawv nres ntawm “lub chaw ruaj khov,” thiab “lub chaw ruaj khov” ntawd yog lub tebchaws Iyiv.
Nqe kaum ntawm Daniyee kaum ib, thiab nqe yim ntawm Yaxayas yim, nyob hauv qhov ntsiab lus ntawm nqe yim thiab cuaj ntawm tshooj xya ntawm Yaxayas, sawv cev rau ob tug tim khawv uas tau qhia tseg tias, thaum vaj ntxwv sab qaum teb nyob hauv nqe plaub caug ntawm Daniyee kaum ib “nyab hla thiab hla dhau” vaj ntxwv sab qab teb xyoo 1989, lub taub hau, uas yog haiv neeg uas yog lub peev ntawm lub nceeg vaj sab qab teb (Russia), tseem raug cia sawv twj ywm.
“Lub chaw ruaj khov” ntawm nqe kaum yog tus yuam sij rau kev txheeb paub txog Tsov Rog Ukrainian tam sim no, thiab kuj qhia txog qhov tseeb tias Russia yuav yog tus yeej. Txawm li ntawd los, daim ntawv thov ntawm yav tom ntej uas tsa kom muaj tseeb rau qhov no, yog txuas ncaj qha nrog thiab raug tsim tsa tag nrho rau saum cov nqe Vajlugkub qub ntawd tib si uas tau raug qhib rau Hiram Edson, uas tau luam tawm hauv cov ntawv Review and Herald xyoo 1856. Cov ntawv ntawd txheeb qhia txog “xya lub sijhawm,” ntawm Leviticus nees nkaum-rau.
Txij thaum Lub Xya hli ntuj xyoo 2023 los, Tsov Ntxhuav ntawm xeem Yudas tau nthuav tawm los ntawm tib cov nqe Vajlugkub ntawd tias ob zaj lus faj lem ntawm ob txhiab tsib puas nees nkaum xyoo uas tawm tsam rau lub nceeg vaj sab qaum teb thiab lub nceeg vaj sab qab teb, tsis yog tsuas yog sawv cev rau ib lub sijhawm ntawm kev tawg khiav mus xwb, tiam sis kuj qhia txog txoj hauj lwm tiag tiag ntawm Khetos hauv kev ua kom Vajtswv-yeej los koom ua ke nrog tib neeg-yeej. Hauv qhov kev nthuav tawm ntawd, nws raug qhia meej tias “taub hau” yog tus yam ntxwv siab dua ntawm tib neeg. “Taub hau” yog “lub chaw ruaj khov” hauv lub tuam tsev tib neeg, uas Muam White qhia tias yog lub chaw tiv thaiv nruab nrab ntawm tus ntsuj plig. Lub chaw tiv thaiv nruab nrab yog ib lub chaw ruaj khov.
Yog li no thiaj raug tsa ruaj tias “lub chaw ruaj khov” sab nraud hauv Daniyee tshooj kaum ib nqe kaum, kuj sawv cev rau “lub chaw ruaj khov” sab hauv thiab. Thaum tsov rog (sab nraud) hauv Ukraine pib xyoo 2014, kev nkag los ntawm Xatas tej lus qhuab qhia uas tuaj ntawm “qab ntuj” thiab Wales (sab hauv) raug coj los nkag rau hauv kev txav ntawm Future for America, thiab txoj kev muab cim khi tau mus txog dua ib theem ntxiv. Txog xyoo 2020, ob tug kub xob, yog Republican thiab Protestant, raug tua rau hauv tej kev ntawm lub nroog loj ntawd, qhov chaw uas peb tus Tswv kuj raug ntsia saum ntoo khaub lig thiab.
Xyoo 2020, Donald Trump tau swb hauv nws txoj kev sib tw zaum ob rau txoj hauj lwm ua thawj tswj hwm, thiab lub sij hawm ncua ntawm kaum tus nkauj xwb tau los txog. Xyoo 2022, Trump tau pib nws txoj kev sib tw zaum peb rau txoj hauj lwm ua thawj tswj hwm raws li txoj cai, thiab nws txoj kev sib tw thawj zaug uas tau ua tiav rau txoj hauj lwm ua thawj tswj hwm sawv cev rau nws txoj kev sib tw kawg. Xyoo 2023, ib “lub suab qw hauv tebchaws moj sab qhua” tau pib hais rau cov pob txha qhuav uas tuag lawm.
Nqe kaum peb mus txog kaum tsib no, hais txog keeb kwm tom qab kev ua tsov rog Ukrainian los ntawm Putin, txawm yog yeej los nws yuav tsis tau txais txiaj ntsig los ntawm qhov yeej ntawd, raws li Russia rov ua dua keeb kwm ntawm Napoleon Bonaparte.
Kev ntiab Napoleon tawm mus nyob txim thiab nws qhov xaus tau raug piv raws li vajntxwv Uxiya qhov kev ntiab tawm mus nyob txim thiab nws qhov xaus, tus uas kuj tsis tau txais kev txhawb zog los ntawm nws tej kev yeej hauv kev ua rog, thiab tus uas ua tus qauv qhia ua ntej txog Ptolemy IV hauv nqe kaum ib thiab kaum ob, nkawd ob leeg puav leej tsis tau txais kev txhawb zog los ntawm nkawd tej kev yeej hauv kev ua rog. Uxiya thiab Ptolemy IV ob leeg puav leej nrhiav yuav mus ua kevcai fij hauv lub tuam tsev, thiab ob leeg raug txwv tsis pub ua li ntawd. Vajntxwv Uxiya raug mob ruas rau ntawm nws hauv pliaj thaum nws tab tom sim ua li ntawd. Lub cim rau ntawm nws hauv pliaj ntawd tsis yog tsuas yog sawv cev rau lub cim ntawm tus tsiaj qus xwb, tiamsis kuj yog ib qho qauv qhia txog thawj tus vajntxwv sab qab teb hauv xyoo 1989, tus uas kuj tau mus rau hauv ib hom kev ntiab mus nyob txim thiab thaum nws (Gorbachev) tau tawm hauv Soviet Union mus koom nrog United Nations. Ib yam li vajntxwv Uxiya, Gorbachev muaj ib qho cim loj tseemceeb rau ntawm nws hauv pliaj. Vajntxwv Uxiya, vajntxwv Ptolemy IV, Napoleon thiab Gorbachev sawvdaws puav leej yog cov qauv qhia txog Putin qhov kawg. Tag nrho plaub leeg ntawd yog vajntxwv sab qab teb uas xaus lawv tus kheej txoj kev kav raws cajces, ua qauv qhia txog qhov kawg ntawm Putin lub Russia.
Ces nqe kaum peb caug mus rau kaum tsib qhib tawm zaj lus tim khawv uas tau pib rau xyoo 200 BC, thiab ua yam piv txwv txog lub sij hawm thib peb thiab zaum kawg ntawm Donald Trump, tus uas sawv cev rau tus kub ntawm Republican. Ces kaum plaub cim tseg lub sij hawm uas txoj kev kav ntawm papacy pib hu nws tej nkauj ntawm kev nkauj kev nraug raws li tus niam ntiav ntawm Tyre, thiab ces kaum tsib txheeb xyuas txoj kab ntawm tus kub Protestant uas tau thim txoj kev ntseeg nrog keeb kwm ntawm cov Maccabees. Peb nqe no muaj peb txoj kab yaj saub.
Keeb kwm ntawm cov Maccabees tsis raug zais ib yam li qhov kawg ntawm nqe ob mus txog nqe peb, los yog ib yam li qhov kawg ntawm nqe plaub caug mus txog nqe plaub caug ib, tiam sis txoj kab ntawd, tsawg kawg nkaus, tsaus nti rau thaum xub thawj kev tshawb nrhiav. Txawm li ntawd los, hauv zaj keeb kwm yaj saub uas me ntsis plooj plooj ntawd, kev koom tes ntawm cov Yudais nrog Loos raug nthuav tawm, thiab nws txheeb qhia txog kev tsim tsa daim duab ntawm tus tsiaj nyaum. Kev tsim tsa daim duab ntawm tus tsiaj nyaum kuj raug ua piv txwv qhia nyob hauv keeb kwm zais ntawm Daniyees tshooj ob, uas Nebukhadnezzas tau ua ib zaj npau suav, uas nws tsis nco tau, thiab uas Daniyees, nyob hauv kev hem thawj tuag, raug kom txhais, yam tsis paub zaj npau suav ntawd. Zaj lus thov ntawm Daniyees thiab peb tug neeg tsim txiaj hauv tshooj ob sawv cev rau zaj lus thov kom tau txais qhov kaj sab nraud uas txuam ntxiv rau Daniyees zaj lus thov hauv tshooj cuaj rau kev hloov sab hauv.
Kab ke caj ces ntawm cov Maccabees sib haum nrog txoj kev zais tob tob uas nkaum nyob hauv Daniyees tshooj ob. Txoj kev zais ntawm Daniyees ob muab thawj zaj tim khawv faj lem txog lo lus tsis meej faj lem ntawm tus yim uas yog los ntawm xya, uas pab txhawb rau kev tshwm sim ntawm txoj kev sawv rov los ntawm ob tug tim khawv hauv Tshwmsim tshooj kaum ib. Txoj kev sawv rov los ntawm ob tug tim khawv, nyob hauv kev txuas nrog tus yim uas yog los ntawm xya, tsa kom ruaj tias hauv keeb kwm sib luag ntawm cov Millerites thiab ib puas plaub caug plaub txhiab leej, txoj kev hloov rov qab ntawm cov Millerites mus rau Laodicea, sib haum nrog ib puas plaub caug plaub txhiab leej hloov ntawm Laodicea mus rau Philadelphia.
Kab Maccabees uas tsis meej pem thiab Npanpiloo huab tais Nenpukhanexas txoj kev npau suav uas raug zais tseg, txhua yam ntawd tau raug kaw ruaj meej tshwj xeeb cia kom txog rau thaum tom qab txoj txheej txheem tsa ob tug timkhawv sawv rov qab pib xyoo 2023. Lawv thiaj raug qhib tawm ua ntej kiag lub sij hawm ntawm “av qeeg loj,” uas cim txog kev kaw ntawm lub sij hawm sim siab rau Cov Xya Hnub Advenees. Qhov kev sim uas cov Advenees ntawd yuav tsum xeem dhau ua ntej lawv txais Vajtswv lub cim, thiab ua ntej lub sij hawm sim siab kaw, yog qhov kev sim uas txuas nrog kev tsim tsa tus duab ntawm tus tsiaj qus.
Kab caj ces ntawm cov Maccabees, Nebuchadnezzar txoj kev npau suav zais cia, qhov txuj ci tsis meej ntawm tus thib yim uas yog ntawm xya tus, thiab ob tug kub ntawm tus tsiaj qus hauv ntiajteb, txhua yam no pab txhawb rau txoj kev sim uas raug ua kom tiav thaum tus duab ntawm tus tsiaj qus raug tsim los. Kev lees paub cov kab no tias yog tej qhov tseeb uas nyob rau hauv ib txoj kev yaj saub “zais cia tej qhov tseeb,” yog yam uas ua pov thawj tias lawv yog cov qhov tseeb uas tus Tsov Ntxhuav ntawm xeem Yudas tam sim no tab tom qhib lub foob.
Kev qhib tawm txog kev txheeb qhia tias ob tug tim khawv yog leejtwg—uas sawv cev rau ob tug kub ntawm txoj tsiaj hauv ntiajteb ntawm Tshwmsim tshooj kaum peb, ib tug yog Republican thiab ib tug yog Protestant—ua ke nrog txoj kev tseeb tias txhua tug kub khiav sib txig nrog lwm tug, thiab tias ib tug kub twg los xij kuj muaj ob chav yam ntxwv sab hauv, yog ib qho cim qhia txog qhov pib ntawm kev qhib tawm Tshwmsim ntawm Yexus Khetos. Qhov tseeb uas twb raug qhib lawm ntawd muaj xws li kev qhib tawm txog keeb kwm zais cia ntawm xya lub nroo, thiab kuj muaj txoj kev txhais ntawm lo lus Henplais “Truth.”
Thaum lub sijhawm kawg ntawm xya lub suab nroo tau raug lees paub tias sawv cev rau peb lub cim-keeb ntawm thawj qhov kev poob siab, tom qab ntawd yog txoj xov ntawm Kev Quaj Nruab Nrab Hmo Ntuj, thiab ces xaus nrog qhov kev poob siab loj, raws li lo lus Henplais “Qhov Tseeb,” ces kev tshwm sim uas cim tseg hnub tim Lub Xya Hli 18, 2020, uas yog kev ua tiav zoo tag nrho ntawm txoj xov Kev Quaj Nruab Nrab Hmo Ntuj uas coj mus rau txoj cai Hnub Caiv, thiaj li raug tsa ruaj khov.
Xya lub nroo xya xob twb raug txheeb xyuas ua ntej Lub Xya Hli, 2023 tias yog keeb kwm sib txig ntawm thawj tus tim tswv txoj kev txav thiab tus tim tswv thib peb txoj kev txav, tiam sis thaum ntawd lub sijhawm kawg uas muaj peb theem tsis tau raug suav tias yog ib lub sijhawm tshwj xeeb uas sawv cev los ntawm xya lub nroo. Tam sim no qhov kev lees paub ntawd raug tsa ruaj ua “Qhov Tseeb.”
Phau Ntawv Qhia Tshwm Sim ntawm Yexus Khetos raug qhib cia li ua ntej lub sijhawm ntawm kev sim siab xaus, thiab nws muaj ob tug timkhawv hauv Tshwm Sim tshooj kaum ib. Phau Ntawv Qhia Tshwm Sim ntawm Yexus Khetos muaj keeb kwm uas tau muab zais ntawm xya lub xob quaj. Phau Ntawv Qhia Tshwm Sim ntawm Yexus Khetos muaj qhov txhiaj txhais uas hais tias “tus yim yog ntawm tus xya”, uas rov qhia txog kev hloov ntawm cov Millerites mus rau Laodicea, nrog rau kev hloov uas mus ib txhis sib txig ntawm ib puas plaub caug plaub txhiab mus rau Philadelphia. Tus yim uas yog ntawm tus xya kuj sawv cev rau ib lo lus qhia yav tom ntej txog qhov kev sim ntawm tus tsiaj qus tus duab, vim ob lub kub ntawm Republican thiab Protestant puav leej mus txog lawv qhov xaus thaum lub kub Republican tsim ib daim duab nom tswv ntawm tus tsiaj qus, uas tawm tsam thiab nyob hauv kev sib cav nrog, lub kub Protestant tseeb uas tab tom tsim ib daim duab ntawm Khetos, cov uas tom qab ntawd raug tsa kom siab ua tus chij.
Cov lus tseeb no tau pib qhib tawm thaum kawg ntawm lub Xya hli ntuj, xyoo 2023, thiab tag nrho cov lus tseeb no sawv cev rau keeb kwm cev lus faj lem uas tau ua tiav nyob hauv keeb kwm uas muab zais, uas yog “ib feem ntawm cev lus faj lem hauv Daniyee uas muaj kev cuam tshuam rau hnub kawg.”
Yog li no peb muaj ib daim qauv yaj saub ntawm keeb kwm zais ntawm nqe plaub caug, txij lub sij hawm kawg xyoo 1989 mus txog rau txoj cai Hnub Caiv ntawm nqe plaub caug-ib uas tso cai rau peb muab nqe ib thiab nqe ob ntawm Daniel tshooj kaum ib tso saum toj. Ces peb thiaj muab nqe kaum txog nqe kaum tsib tso rau hauv tib txoj kab ntawd. Ces peb thiaj coj txoj kab ntawm cov Maccabees uas, yog to taub kom raug, pib hauv nqe kaum peb thiab txuas mus txog nqe nees nkaum peb los tso rau hauv tib txoj kab ntawd. Ces peb thiaj coj txoj kab ntawm ob tug tim khawv ntawm Qhia Tshwm tshooj kaum ib, nqe xya mus txog nqe kaum ob, los tso rau hauv tib txoj kab ntawd. Nrog ob tug tim khawv ntawm Daniel thiab Qhia Tshwm, peb muaj ib daim qauv ntawm keeb kwm zais ntawm nqe plaub caug.
Xyoo 1989, lub Koom Txoos Xoviets tau raug muab tshem tawm los ntawm ib txoj kev koom tes ntawm lub hwj chim papacy thiab nws pab tub rog sawv cev, uas yog Tebchaws Meskas. Thaum Gorbachev rhuav thiab muab lub Koom Txoos Xoviets cais ua tej ntu, lub sijhawm kawg rau ib puas plaub caug plaub txhiab leej tau los txog. Ronald Reagan yog thawj tus vajntxwv cev Vajlugkub ntawm Tebchaws Meskas txij lub sijhawm kawg los, Reagan, ib tug Protestant thim txoj kev ntseeg thiab yog Republican uas raug sawv cev los ntawm vajntxwv Darius, tom qab ntawd yog Cyrus, ces peb tug vajntxwv ntxiv, thiab ces tus vajntxwv nplua nuj thib plaub.
Vajntxwv Khaulis sawv cev rau Bush tus Ib, ib tug neeg lees tias yog Republican tab sis yog neeg thoob ntiajteb, uas tom qab ntawd raug raws los ntawm tus neeg thoob ntiajteb Democrat hu ua Clinton, uas tom qab ntawd raug raws los ntawm tus neeg lees tias yog Republican tab sis yog neeg thoob ntiajteb hu ua Bush tus Kawg, uas tom qab ntawd raug raws los ntawm Obama, tus neeg thoob ntiajteb Democrat Islamic, uas tom qab ntawd raug raws los ntawm tus thawj tswj hwm nplua nuj tshaj plaws ntawm lawv txhua tus, ib tug Protestant Republican uas tau thim kev ntseeg lawm, Donald Trump.
Xyoo 2014, kev ua rog Ukrainian ntawm Russia thiab pab tub rog Nazi uas yog tus sawv cev hloov ntawm lub hwj chim papacy tau pib, thaum pab tub rog sawv cev hloov yav dhau los ntawm papacy (Tebchaws Meskas) tau muab kev txhawb nqa rau pab tub rog sawv cev hloov Ukrainian. Xyoo 2014, kev txav Future for America raug cov neeg sawv cev ntawm tus zaj nkag los cuam tshuam, thiab xyoo 2015, Donald Trump tau pib thawj zaug ntawm peb txoj kev sib tw rau txoj hauj lwm thawj tswj hwm uas nws yuav ua kom tiav. Nws yeej hauv nws thawj txoj kev sib tw, tiamsis nws txoj kev sib tw nruab nrab raug nyiag lawm, thiab hauv nws txoj kev sib tw kawg nws yuav yeej dua. Xyoo 2020, ob leeg—lub raj Republican tau txais ib qho mob txaus tuag vim qhov kev xaiv tsa raug nyiag lawm, thiab lub raj Protestant tiag tau txais ib qho mob txaus tuag vim nws tshaj tawm ib qho kev twv ua ntej cuav—uas tau tshwm sim ib feem los ntawm kev nkag los cuam tshuam uas tau pib xyoo 2014, thiab uas tau nyiag txoj xov los ntawm kev coj los qhia ntau yam kev siv lus faj lem cuav.
Xyoo 2020, ib qho kev xaiv tsa thiab ib txoj xov cev Vajtswv lus raug nyiag lawm, thiab ob lub raj kub hnyiab ntawd kuj raug tua raws li lub cim los ntawm cov sawv cev ntawm tus zaj. Qhov kev xaiv tsa raug nyiag los ntawm ib txoj kev koom tes ob npaug ntawm cov neeg ntiajteb siab phem uas lees tias yog Republican thiab cov Democrat ntiajteb siab phem, uas tau txais kev txhawb nqa los ntawm ib pawg xov xwm tshaj tawm dag ntxias ntiajteb siab phem thiab cov tub lag luam ntiajteb siab phem. Txoj xov ntawd raug nyiag los ntawm ib tug ntxhais me tsis tau yuav txij nkawm los ntawm sab qab teb ntuj thiab ib tug tub me uas twb sib nrauj lawm los ntawm Wales, uas lawv lub hom phiaj zais cia yog coj los thiab txhawb nqa txoj txheej txheem ntawm cov neeg nyiam tib pojniam txivneej, thiab thov txim rau “tus neeg ntawm kev txhaum.” Tus thawj coj ntawm Future for America ris txhua txoj kev txhaum rau txoj kev nkag los ntawm Xatas, vim nws muaj lub luag hauj lwm los tiv thaiv txoj kev txav no, tiamsis nws kam dhau heev lawm cia cov tub xa xov uas tsis raug dawb huv los tuav ib txoj hauj lwm thawj coj. Donald Trump kuj yog tus raug liam rau qhov kev xaiv tsa raug nyiag lawm, rau qhov cov neeg uas nws tau xaiv cia nyob hauv nws lub voj voog hwj chim sab hauv tab tom txhob txwm rhuav tshem txoj haujlwm uas nws tau txais los ua.
Xyoo 2022, Donald Trump tau pib nws txoj kev sib tw thib peb, thiab xyoo 2023 ib “lub suab quaj hauv roob moj sab qhua” tau pib xa ib txoj xov mus rau cov pawg ntseeg. Tsis ntev los no ib “lub pob zeb” (uas kuv txhais tias yog cov uas nyob sab nraud ntawm “qhov tseeb tam sim no” tau quaj tawm), uas tej zaum yog ib lub siab ntse tshaj plaws hauv qhov chaw nom tswv tam sim no ntawm pej xeem chaw, tau hais qee yam tseeb uas muaj kev pom tob heev. Nws lub npe yog Victor Davis Hanson, thiab yog tias koj tab tom taug qab tej xwm txheej uas tab tom tshwm sim nyob ib ncig ntawm koj thiab muab tej xwm txheej ntawd los piv nrog tej lus twv ua ntej hauv Nws Txojlus, ces Victor Davis Hanson yog ib lub “pob zeb,” uas tab tom ncha rov qab tib txoj xov uas cia siab tias nej tab tom kawm.
“Vajtswv xav kom peb kawm txog tej xwm txheej uas tab tom muaj nyob ib puag ncig peb, thiab muab piv nrog tej lus twv yav tom ntej hauv Nws txoj lus, xwv kom peb thiaj to taub tias peb tab tom nyob hauv hnub kawg. Peb xav tau peb phau Vajlugkub, thiab peb xav paub yam uas tau sau tseg hauv ntawd. Tus tub kawm txog tej lus faj lem uas mob siab rau yuav tau txais nqi zog yog qhov tseeb raug tshwm tawm meej, rau qhov Yexus tau hais tias, ‘Koj txoj lus yog qhov tseeb.’” Signs of the Times, October 1, 1894.
Hauv ib qho kev sib tham uas @FreyjaTarte tau tshaj tawm rau X.com, Hanson pib los ntawm kev hais tias, “Lawv [cov Democrats] saib Trump zoo li ib tug vampire.” Nws txuas ntxiv mus los hais txog qhov kev ntshai ntawm cov Democrats rau qhov uas Donald Trump yuav raug xaiv tsa dua ib zaug ntxiv. Kuv tsis muaj ib qho laj thawj yuav ntseeg tias Hanson to taub tias raws li Tshwm Sim tshooj kaum ib, Trump raug tsa sawv rov los (zoo li ib tug vampire), thiab tias thaum qhov ntawd tshwm sim lawm, cov uas yav tas los tau zoo siab rau nws txoj kev tuag yuav ntshai. Txawm li ntawd los, qhov ntawd yog yam uas nws qhia tawm hauv nws tag nrho cov lus piav qhia.
Thiab tom qab peb hnub thiab ib nrab, tus Ntsuj Plig uas yog txoj sia los ntawm Vajtswv tau nkag los rau hauv lawv, thiab lawv sawv ntsug rau saum lawv ob txhais taw; thiab kev ntshai loj heev tau poob rau saum cov uas pom lawv. Tshwm Sim 11:11.
Peb yuav txuas ntxiv txoj kev kawm no rau hauv zaj lus tom ntej.
“Peb tau mus txog lub caij nyoog uas tau raug xub qhia tseg hauv cov vaj lug kub no lawm. Lub sijhawm kawg twb los txog, cov yaj saub tej yog toog pom twb raug qhib lawm, thiab lawv cov lus ceeb toom hnyav kawg ntawd taw qhia peb mus rau peb tus Tswv txoj kev los nyob hauv hwjchim ci ntsa iab uas twb nyob ze ntawm tes lawm.
Cov Yudais txhais yuam kev thiab siv yuam kev Vajtswv txoj lus, thiab lawv tsis paub lub sijhawm uas Vajtswv tuaj xyuas lawv. Cov xyoo ntawm txoj hauj lwm qhuab qhia ntawm Khetos thiab Nws cov tubtxib saum ntuj,—cov xyoo kawg uas muaj nqis heev ntawm txoj kev tshav ntuj rau haiv neeg uas raug xaiv,—lawv tau siv mus rau hauv kev npaj siab ua kom Huab Tais cov tubtxib raug puas tsuaj. Kev ntshaw lub ntiajteb no tau nqos lawv lub siab thiab lub tswv yim tas nrho, thiab qhov kev caw tuaj rau lub nceeg vaj sab ntsuj plig tau los cuag lawv yam tsis muaj nqis. Ib yam li ntawd niaj hnub no thiab, lub nceeg vaj ntawm lub ntiajteb no nqus tibneeg tej kev xav mus, thiab lawv tsis quav ntsej txog tej lus faj lem uas tab tom tiav sai sai thiab tej cim ntawm Vajtswv lub nceeg vaj uas tab tom los ze nroos.
“‘Tiamsis nej, cov kwvtij, nej tsis nyob hauv qhov tsaus ntuj, kom hnub ntawd txhob los cuag nej yam li tub sab. Nej sawvdaws yog cov menyuam ntawm qhov kaj, thiab cov menyuam ntawm nruab hnub: peb tsis yog neeg ntawm hmo ntuj, los yog ntawm qhov tsaus ntuj li.’ Txawm yog peb tsis tsim nyog paub lub sij hawm uas peb tus Tswv yuav rov qab los, los peb yeej yuav paub tau thaum lub sijhawm ntawd twb nyob ze lawm. ‘Yog li ntawd, cia peb tsis txhob tsaug zog ib yam li lwm tus; tiamsis cia peb ceev faj thiab nyob rau hauv kev txawj tswj tus kheej.’ 1 Thexalaunikes 5:4-6.’ The Desire of Ages, 235.