Kuv npaj siab yuav qhia kom pom tias “xya lub sijhawm” hauv Leviticus nees nkaum-rau yog “zais nyob rau qhov pom tseeb” hauv phau Daniyee, thiab tib lub sijhawm kuj yuav qhia tias nws tau raug zais los ntawm cov cuab yeej tibneeg uas Vajtswv tau siv hauv kev nthuav tawm “lub pob zeb” uas neeg dawm ntog rau hauv phau Daniyee. Kom ua raws li qhov kaj ntawm qhov kev nthuav qhia no, yuav tsum muaj “kev ncaj ncees ruaj khov.” Lub ntsiab lus ntawm kev ncaj ncees ruaj khov uas kuv tab tom hais no, yuav txhais tau tias yog kev sib xws ruaj khov hauv ib tug neeg tej kev ua, tej nqi tseem ceeb, tej txheej txheem, thiab tej ntsiab cai. Nws yuav tsum kom peb lo ruaj rau yam uas tau raug tshwm tawm nyob hauv Vajtswv Txojlus, txawm yog thaum nws tsis phim tibneeg tej tswv yim uas tawm tsam Vajtswv Txojlus.
“Kev ncaj ncees ruaj khov yuav tsum raug txhua tus tub kawm khaws cia muaj nqis. Txhua lub siab yuav tsum tig los nrog txoj kev hwm ntshai mloog Vajtswv Txojlus uas tau tshwm tawm lawm. Qhov kaj thiab txoj kev tshav ntuj yuav raug pub rau cov uas mloog Vajtswv lus li no. Lawv yuav pom tej yam txaus xav tsis thoob hauv Nws txoj kevcai. Tej qhov tseeb loj uas txij hnub Peetekos los tau pw tsis raug quav ntsej thiab tsis raug pom, yuav ci tawm hauv Vajtswv Txojlus nyob hauv lawv txoj kev dawb huv qub txeeg qub teg. Rau cov uas hlub Vajtswv tiag tiag, Vaj Ntsuj Plig Dawb Huv yuav nthuav tej qhov tseeb uas twb ploj zuj zus ntawm lub siab lawm, thiab tseem yuav nthuav tej qhov tseeb uas tshiab kiag li. Cov uas noj Leej Tub ntawm Vajtswv cev nqaij thiab haus Nws cov ntshav yuav nqa tawm ntawm phau ntawv Daniyees thiab Tshwmsim tej qhov tseeb uas Vaj Ntsuj Plig Dawb Huv tshoov siab. Lawv yuav ua rau tej zog quab yuam sawv los txav mus uas tsis muaj leejtwg txwv tau. Cov menyuam yaus daim di ncauj yuav raug qhib kom tshaj tawm tej yam tob tob uas tau muab zais ntawm tibneeg lub siab. Tus Tswv tau xaiv tej yam ruam ntawm lub ntiajteb no los ua rau cov neeg txawj ntse poob ntsej muag, thiab xaiv tej yam qaug zog ntawm lub ntiajteb no los ua rau cov neeg muaj hwjchim poob ntsej muag.” The Fundamentals of Christian Education, 474.
Ib qho piv txwv uas pom tau yooj yim txog ob qho tib si—kev yuam kev tibneeg uas pom muaj nyob hauv phau Daniyees, thiab kev tsis kam lo ruaj rau Vajtswv Txojlus—yuav pom tau nyob hauv lo lus uas tau txhais ua “niaj hnub” hauv Daniyees tshooj yim. Kev ncaj ncees yuav tsum kom yog tias Ellen White tau hais lus piav txog lo lus ntawd, ib yam li nws tau ua lawm, ces peb uas yog Seventh-day Adventists uas lees tias peb txhawb nqa tus Ntsuj Plig ntawm Lus Qhia Yav Tom Ntej, yuav cia li siv nws cov lus piav txog lo lus ntawd los coj peb txoj kev to taub.
“Ces kuv thiaj pom txog qhov ‘Niaj Hnub,’ tias lo lus ‘kev fij xyeem’ yog tibneeg txoj kev txawj ntse ntxiv nkag los, thiab tsis yog ib feem ntawm nqe vajlugkub ntawd; thiab tias tus Tswv tau muab txoj kev to taub uas raug rau cov uas tau tshaj tawm txoj kev quaj hu txog lub sijhawm txiav txim. Thaum tseem muaj kev sib haum xeeb, ua ntej xyoo 1844, yuav luag txhua tus puavleej koom siab rau txoj kev to taub uas raug txog qhov ‘Niaj Hnub;’ tab sis txij li xyoo 1844 los, nyob hauv txoj kev ntxhov thiab tsis meej pem, lwm yam kev xav tau raug lees txais, thiab kev tsaus ntuj nrog kev tsis meej pem tau ua raws los.” Review and Herald, November 1, 1850.
Peb yuav siv sij hawm ntau heev rau ob kab lus no, rau qhov thaum kawg lawv raug muab tso rau hauv phau ntawv Early Writings, cov neeg kho los ntawm tibneeg tau tso ib qho kev txhais yuam kev rau yam uas tau hais tseg, tiam sis qhov ntawd yog ib zaj dab neeg txawv lawm. Rau peb lub hom phiaj no, peb tsuas xav taw tes rau ob lub ntsiab lus uas cuam tshuam xwb. Lub ntsiab lus thawj yog tias Muam White hais tias, “lo lus ‘sacrifice’ yog tibneeg tej tswv yim txawj ntse ntxiv nkag los, thiab tsis yog ntawm nqe ntawv ntawd.”
Ces kuv hnov ib tug neeg dawb huv hais lus, ces muaj dua ib tug neeg dawb huv hais rau tus neeg dawb huv uas tab tom hais ntawd tias, Lub zeem muag hais txog txoj kev txi niaj hnub, thiab kev ua txhaum uas ua rau muaj kev puam tsuaj, uas muab ob qho tib si lub chaw dawb huv thiab pab tub rog rau luag tsuj rau hauv qab ko taw, yuav kav ntev npaum li cas? Daniel 8:13.
Nqe uas los ua ntej yog lo lus nug uas ua rau tau lo lus teb ntawm nqe kaum plaub, thiab lo lus teb ntawd sawv cev rau tus ncej tseem ceeb nruab nrab thiab lub hauv paus ntawm Kev Ntseeg Adven. Thiab nyob rau hauv lo lus nug uas tsim tawm qhov kaj loj ntawd uas raug sawv cev ua tus ncej tseem ceeb nruab nrab ntawm Kev Ntseeg Adven, peb raug ceeb toom tias tib neeg txoj kev txawj ntse tau ua yuam kev los ntawm kev tso ib lo lus ntxiv rau hauv kev txhais ntawm nqe ntawd.
Muaj tiag tiag ntau pua lo lus uas tau ntxiv rau hauv qhov kev txhais Vajlugkub KJV xyoo 1611, tiam sis tsuas muaj ib zaug xwb uas Vajtswv qhia meej tias ib lo lus hauv cov ntau pua lo lus ntxiv ntawd yog yuam kev. Thiab pom tseeb tias qhov ntawd yog ib qho yuam kev uas raug tsim los ntawm sab tibneeg hauv qhov kev sib xyaw ntawm tibneeg thiab Vajtswv txoj kev ntuj uas tau tsim tawm los ua Vajtswv Txojlus. Qhov tseem ceeb tshaj ntawd yog tias yuav tsis muaj ib qho lus piav qhia uas raug tshoov siab txog lo lus ntxiv “kev txi” yog hais tias lo lus ntawd tsis yog ib yam uas ua rau muaj kev to taub yuam kev txog nqe Vajlugkub ntawd. Pom tseeb tias nws ua li ntawd, rau qhov lus piav qhia uas raug tshoov siab ntawd tsis yog tsuas qhia tias lo lus ntawd tsis tsim nyog nyob ntawd xwb, tabsis kuj tseem qhia tias “cov uas tau tshaj tawm txoj xov quaj hu txog lub sij hawm txiav txim,” tau txais “qhov kev nkag siab uas yog” txog “txoj haujlwm niaj hnub” los ntawm tus Tswv. Kev ncaj ncees yuam kom peb siv ob kab lus ntawd raws nraim li lawv tau sau tseg.
Cov uas tshaj tawm txoj kev quaj ntawm teev kev txiav txim tau txheeb xyuas tias “yam niaj hnub” yog ib lub cim sawv cev rau kev pe mlom lossis Loos kev pe mlom, nyob ntawm lub ntsiab lus uas nws nyob hauv. Lo lus uas tau txhais ua “niaj hnub” tshwm sim tsib zaug hauv phau Daniyee. Tag nrho tsib zaug ntawd yog siv ua ib lo lus npe. Lo lus ntawd tshwm sim ib puas plaub zaug hauv Vajtswv Txojlus, thiab cuaj caum cuaj zaug nws raug siv ua ib lo lus qhia yam ntxwv, tab sis tsuas yog hauv phau Daniyee xwb thiaj siv ua ib lo lus npe. Cov txiv neej uas txhais Vajlugkub King James pom lo lus ntawd cuaj caum cuaj zaug ua ib lo lus qhia yam ntxwv, yog li thaum lawv los txog rau phau Daniyee, lawv thiaj sim ua kom nws yog ib lo lus qhia yam ntxwv kom haum nrog txhua zaus uas nws tshwm sim ua ib lo lus qhia yam ntxwv. Yuav kom ua tau li ntawd, lawv thiaj ntxiv lo lus “kev txi.” Tab sis Vajtswv, los ntawm Ellen White, tau hais tias lo lus “kev txi” yuav tsum raug tshem tawm, uas txhais hais tias “yam niaj hnub” yuav tsum raug to taub tias yog ib lo lus npe.
Cov neeg uas sawv tawm tsam Vajtswv txoj lus ntuas txog lo lus no hauv Adventism txhais lo lus ntawd tias yog ib lub cim ntawm Khetos txoj hauj lwm ua pov thawj hauv lub chaw dawb huv saum ntuj ceeb tsheej, tiam sis cov uas tau tshaj tawm txoj kev quaj hu txog teev txiav txim tau txhais nws kom raug tias yog kev teev dab teev mlom. Adventism niaj hnub no siv ib lub cim ntawm ib lub hwj chim Xatas los sawv cev rau Khetos!
Los ntawm tibneeg txoj kev txiav txim uas yuam kev, txoj kev to taub tseeb txog lo lus uas txhais ua “qhov niaj hnub” tau raug zais ntawm Adventism. Cov Adventist uas tsa lawv txoj kev kawm txog tej yaj saub los ntawm tej ntsiab lus uas tshwm sim tsis raws kab ke dhau xyoo dhau xyoo hauv lawv cov ntawv Sabbath School quarterlies, ua neeg tub nkeeg haus nkaus li “Kool-Aid” uas muab faib tawm los ntawm cov quarterlies ntawd, thiab uas raug cov xibhwb lees paub—cov xibhwb uas lawv tus kheej tsis muaj qhov ncaj ncees tsim nyog los pub kom muaj ib qho kev pab tswv yim twg li los ntawm Niam Tsev Dawb cov lus hais txog qhov kev kawm ntawd.
Keeb kwm ntawm qhov kev sib cav txog “the daily” tau mus txog rau lub ntsiab chaw tig ncig kwv yees li xyoo 1911, thaum uas Muam White tau hais ncaj qha tias cov uas tau tsis lees txais txoj kev to taub ntawm cov pioneer hais tias “the daily” yog kev pe dab qhuas, thiab cov uas tab tom qhia tias “the daily” sawv cev rau Khetos txoj hauj lwm qhuab qhia nyob hauv lub tuam tsev dawb huv, twb tau txais lawv txoj kev to taub ntawd los ntawm “cov tim tswv uas raug ntiab tawm saum ntuj ceeb tsheej” (20 MR 17).
Qhov tseeb txog “txoj hauj lwm txhua hnub” twb raug Muam White qhia kom meej lawm, thiab nws qhia tias “cov tim tswv dawb huv” tau coj William Miller lub siab, hos “cov tim tswv raug ntiab tawm saum ntuj ceeb tsheej” yog cov coj lub siab ntawm cov uas qhia tias “txoj hauj lwm txhua hnub” sawv cev rau Khetos txoj hauj lwm qhuab qhia hauv lub chaw dawb huv saum ntuj ceeb tsheej. Qhov tseeb txog “txoj hauj lwm txhua hnub,” raws li cov uas tau tshaj tawm txoj suab quaj txog teev txiav txim tau nthuav tawm, yog William Miller tus uas nrhiav tau.
“Kuv nyeem mus ntxiv, thiab nrhiav tsis pom ib rooj plaub twg ntxiv uas lo lus ntawd [the daily] raug siv, tsuas yog nyob hauv Daniyees xwb. Ces kuv [nrog kev pab ntawm ib phau concordance] thiaj coj cov lus uas sawv txuas nrog nws los tshuaj xyuas, xws li, ‘rho tawm mus;’ nws yuav rho tus daily tawm mus; ‘txij lub sijhawm uas tus daily raug rho tawm mus,’ thiab lwm yam. Kuv nyeem mus ntxiv, thiab xav tias tej zaum kuv yuav nrhiav tsis tau ib qho kaj rau ntawm nqe ntawd; thaum kawg kuv mus txog 2 Thess. ii, 7, 8. ‘Rau qhov txoj kev tsis ncaj ncees uas zais twb tab tom ua haujlwm lawm; tsuas yog tus uas tam sim no tseem txwv yuav tseem txwv mus kom txog thaum nws raug tshem tawm ntawm txoj kev, ces tus neeg phem ntawd yuav raug muab qhia tawm los,’ thiab lwm yam. Thiab thaum kuv los txog nqe ntawd lawm, Au, qhov tseeb tau tshwm los meej thiab muaj hwjchim kawg nkaus npaum li cas! Nyob ntawd ntag! Qhov ntawd yog tus daily! Zoo, tam sim no, Povlauj txhais li cas thaum hais tias ‘tus uas tam sim no tseem txwv,’ los yog tseem tabkaum? Los ntawm ‘tus neeg txhaum,’ thiab tus ‘neeg phem,’ yog hais txog txoj kev Kav Tos Liv. Zoo, yog li ntawd, yam twg yog yam uas tabkaum txoj kev Kav Tos Liv tsis pub raug muab qhia tawm? Yog lawm, nws yog kev pe dab pe mlom; yog li ntawd, ‘tus daily’ yuav tsum txhais hais tias kev pe dab pe mlom.” Second Advent Manual, 66.
Qhov uas txaus ntshai tiag tiag txog Miller txoj kev nrhiav pom tias “the daily” sawv cev rau kev teev dab teev mlom, yog qhov chaw uas nws nrhiav tau qhov tseeb ntawd. Nws nrhiav tau nws hauv ib nqe ntawm tus tubtxib Povlauj cov ntawv sau uas Povlauj tsis yog tsuas txhais “the daily” tias yog kev teev dab teev mlom xwb, tiamsis tseem yog nqe uas qhia tias cov uas tsis txais txoj kev hlub rau qhov tseeb, yuav txais kev dag ntxias muaj hwjchim loj. Kev lees txais “the daily” ua ib lub cim ntawm Khetos txoj hauj lwm qhuab qhia hauv lub chaw dawb huv, uas yog txoj kev txhais uas los ntawm cov timtswv uas raug ntiab tawm saum ntuj ceeb tsheej, yog lub cim ntawm cov nyob hauv Adventism uas tsis muaj txoj kev ncaj ncees txaus uas yuav faib kom raug lo lus ntawm qhov tseeb, thiab yog li ntawd twb raug teem tseg lawm kom txais kev dag ntxias muaj hwjchim loj.
Kuv tsis xav tig qhov ntsiab lus uas peb tab tom nrhiav kom paub ntawd mus rau lwm txoj kev. Qhov ntsiab lus ntawd yog tias “xya lub sijhawm” uas raug qhia tseg hauv tib lub zeem muag uas muaj “qhov txi niaj hnub” nyob ntawd, tau raug zais tseg los ntawm tibneeg txhais tes, txawm li cas los xij nws tseem nyob qhib lug rau qhov muag pom. Qhov no tsuas yog ib qho piv txwv yooj yim txog qhov uas ib qho kev yuam kev hauv tibneeg kev txhais lus uas tau tshwm sim ntau pua xyoo dhau los, uas tom qab ntawd raug cov timtswv uas raug ntiab tawm saum ntuj ceeb tsheej tswj thiab khoov hauv tibneeg lub siab, raug siv niaj hnub no rau lub sijhawm tseem ceeb no ua ntej qhov kev kub ntxhov kawg ntawm ntiajteb kawg, kom ua rau tibneeg lub siab dig muag rau qhov tseeb uas qhov tseeb twb nyob qhib lug rau qhov muag pom lawm.
Nyob rau lub caij nyoog xyoo 1910, thaum txoj kev ntxeev siab txog “the daily” nyuam qhuav pib tshwm sim, W. W. Prescott thiab A. G. Daniells tab tom coj ua tus thawj hauv txoj hauj lwm Xatas uas tsis lees txais txoj kev to taub hauv paus ntsiab lus txog “the daily.” Tsab xov xwm hauv qab no yog ib tsab ntawv los ntawm lub sijhawm ntawd tiag tiag, uas Muam White hais txog txoj kev xav uas yog ntawm Xatas tias “the daily” hauv phau Daniel sawv cev rau Khetos txoj hauj lwm hauv lub tuam tsev teev ntuj saum ntuj. Lub sijhawm ntawd, ob tug txivneej no tab tom txhawb lub tswv yim kom rov mus rau hauv cov phau ntawv qub ntawm cov pioneer thiab hloov lawv txoj kev to taub ntawm cov pioneer mus rau lawv txoj kev txhais tshiab uas yog ntawm Xatas. Kuv cia siab tias peb yuav xyaum coj ncaj ncees thaum peb nyeem tsab xov xwm no.
“Nyob rau theem no ntawm peb tej kev paub no, peb tsis tsim nyog cia peb lub siab raug rub kom tig mus deb ntawm txoj kev kaj tshwjxeeb uas tau muab [rau peb] los xav txog hauv lub rooj sib sau tseem ceeb ntawm peb lub koom txoos. Thiab muaj Tij Laug Daniells, uas tus yeeb ncuab tab tom ua haujlwm rau hauv nws lub siab; thiab koj lub siab thiab Txwj Laus Prescott lub siab kuj raug cov timtswv uas raug ntiab tawm saum ntuj los ua haujlwm rau. Xatas txoj haujlwm yog kom hloov nej lub siab kom txhob tsom rau qhov tseem ceeb, xwv kom tej qhov me me thiab tej ntawv me me raug coj los nkag, yam uas tus Tswv tsis tau tshoov nej kom coj los. Tej ntawd tsis yog yam tseem ceeb. Los qhov no muaj nqis heev rau qhov ua num ntawm qhov tseeb. Thiab yog hais tias nej lub siab raug rub mus rau tej qhov me me lossis tej ntawv me me xwb, ces qhov ntawd yog ib txoj haujlwm uas Xatas tau npaj tseg. Nej xav hais tias kev kho tej yam me me hauv cov phau ntawv uas twb sau lawm yuav yog ua ib txoj haujlwm loj heev. Tiamsis kuv raug txib hais tias, Kev ntsiag to yog kev hais lus muaj hwjchim.”
“Kuv raug txib kom hais tias, Tsum nej tsis txhob nrhiav qhov txhaum ntxiv lawm. Yog tias lub hom phiaj no ntawm dab ntxwg nyoog tsuas yog ua tiav tau xwb, ces [yam ntawd] zoo li tshwm rau nej [tias] nej txoj hauj lwm yuav raug suav hais tias yog yam uas zoo kawg tshaj plaws hauv kev xav tsim. Nws yog tus yeeb ncuab txoj kev npaj kom coj tag nrho tej yam uas xav tias tsis tsim nyog ntawd los tso rau qhov chaw uas txhua pawg neeg lub siab tsis pom zoo.”
“Ces yog dab tsi ntxiv? Txoj hauj lwm ntawd uas ua rau dab ntxwg nyoog txaus siab heev yuav tshwm sim. Yuav muaj ib yam kev sawv cev muab rau cov neeg sab nraud, tsis yog hais txog peb txoj kev ntseeg raws nraim li ntawd, tiamsis yog yam uas yuav haum rau lawv xwb; thiab qhov ntawd yuav txhim kho tej yam cwj pwm uas yuav ua rau muaj kev ntxhov siab loj thiab yuav noj tseg cov sij hawm kub uas tsim nyog yuav tsum siv nrog kev kub siab los coj txoj xov loj ntawd los rau ntawm cov neeg. Cov lus nthuav qhia hais txog txhua yam ntsiab lus uas peb tau ua hauj lwm rau lawm yuav tsis muaj peev xwm sib haum txhua yam, thiab qhov tshwm sim yuav yog ua rau cov neeg ntseeg thiab cov tsis ntseeg lub siab ntxhov thiab tsis meej pem. Qhov no yog yam uas Xatas twb tau npaj tseg kom yuav tshwm sim—txhua yam uas yuav raug nthuav kom loj hlob tau zoo li ib qho kev tsis sib haum xeeb.”
“Nyeem Exekhee, tshooj 28. Tam sim no, ntawm no muaj ib txoj hauj lwm loj, uas tej ntsuj plig txawv txawv yuav tuaj yeem ua feem nyob hauv. Tiamsis tus Tswv muaj ib txoj hauj lwm uas yuav tsum [tau] ua kom cawm tau cov ntsuj plig tab tom yuav piam; thiab tej chaw uas Xatas, thaum nws zais nws tus kheej, yuav nkag los puv tau, ua rau peb cov qeb sawv ntxhov, nws yuav ua kom tiav npo, thiab tag nrho tej kev sib txawv me me ntawd yuav loj hlob, tshwm meej nrov ncha.”
“Thiab txij thaum chiv thawj kuv twb raug qhia lawm tias tus Tswv tsis tau muab lub nra ntawm txoj hauj lwm no rau Txwj Laus Daniells los sis Prescott li. Puas yuav cia Xatas tej tswv yim dag ntxias raug coj los nkag, puas yuav cia lo lus “Daily” no dhau los ua ib yam tseem ceeb loj npaum li ntawd kom raug coj los ua rau tej siab ntxhov thiab thaiv kev ua hauj lwm kom txhob vam meej nyob rau lub sijhawm tseem ceeb no? Tsis tsim nyog li, txawm yuav yog li cas los xij. Tsis tsim nyog muab zaj lus no los tsa tawm, rau qhov tus ntsuj plig uas yuav raug coj los nkag yuav yog tus txwv tsis pub, thiab Lusifaw tab tom saib txhua txoj kev txav. Tej quab yuam uas yog Xatas li yuav pib nws txoj hauj lwm, thiab kev ntxhov siab yuav raug coj los rau hauv peb cov qib. Nej tsis muaj kev hu kom mus nrhiav qhov sib txawv ntawm kev xav uas tsis yog ib lo lus nug sim tib neeg; tiam sis nej qhov uas nyob ntsiag to ntawd yog kev hais lus muaj zog. Kuv pom txhua yam teeb meem no meej nthuav nyob ntawm kuv xub ntiag. Yog dab ntxwg nyoog yuav cuam tshuam tau ib tug twg hauv peb haiv neeg ntawm cov ntsiab lus no, raws li nws tau npaj siab yuav ua, Xatas tes dej num yuav yeej. Tam sim no, txoj hauj lwm yuav tsum raug txais los ua yam tsis txhob ncua, thiab tsis txhob hais tawm ib qho [kev sib txawv] ntawm kev xav li.”
“Xatas yuav tshoov siab rau cov neeg ntawd uas tau tawm ntawm peb mus kom koom nrog cov tim tswv phem thiab thaiv peb txoj hauj lwm vim tej lus nug uas tsis tseem ceeb, thiab yuav muaj kev zoo siab npaum li cas [nyob ntawd] hauv lub yeej ntawm tus yeeb ncuab. Cia nej sib nias los ua ke, sib nias los ua ke. Cia txhua qhov kev txawv txav raug faus tseg. Tam sim no peb txoj hauj lwm yog muab tag nrho peb lub cev lub zog thiab lub hlwb-ntshav hlab zog fij rau kev tshem tej kev txawv no kom ploj ntawm txoj kev, thiab kom sawv daws sib haum xeeb. Yog Xatas, nrog nws txoj kev txawj ntse loj uas tsis raug ua kom dawb huv, raug tso cai kom tau tsuas yog qhov tuav me tshaj plaws xwb, [nws yuav zoo siab].”
“Tam sim no, thaum kuv pom nej ua hauj lwm li cas, kuv lub siab nkag siab tag nrho qhov xwm txheej thiab cov txiaj ntsig uas yuav tshwm sim yog nej tseem yuav mus ntxiv thiab pub rau cov pab neeg uas tau ncaim ntawm peb lawm txawm yog ib nyuag sijhawm xwb los coj kev ntxhov siab los rau hauv peb cov qeb. Nej qhov tsis muaj tswvyim ntawd yeej yog yam Xatas xav kom muaj ntag. Nej txoj kev tshaj tawm nrov ncha ntawd tsis yog nyob hauv tus Vaj Ntsuj Plig Dawb Huv txoj kev tshoov siab. Kuv raug qhuab ntuas kom hais rau nej tias, nej txoj kev xaiv nrhiav qhov txhaum hauv cov ntawv sau ntawm cov neeg uas Vajtswv tau coj lawm tsis yog yam uas tau txais kev tshoov siab los ntawm Vajtswv. Thiab yog hais tias qhov no yog yam tswvyim uas Txwj Laus Daniells yuav muab rau haiv neeg, ces tsis txhob muab ib txoj hauj lwm nom tswv rau nws hlo li, rau qhov nws tsis muaj peev xwm txiav txim los ntawm qhov ua rau mus txog qhov tshwm sim. Nej txoj kev ntsiag to txog zaj no yog nej txoj kev tswvyim. Tam sim no, txhua yam uas zoo li xaiv nrhiav qhov txhaum hauv cov ntaub ntawv luam tawm ntawm cov neeg uas tsis muaj sia nyob lawm tsis yog tes dej num uas Vajtswv tau muab rau nej ib tug twg ua. Rau qhov yog cov txiv neej no—Txwj Laus Daniells thiab Prescott—tau ua raws li cov lus qhuab qhia uas tau muab hais tseg rau kev ua hauj lwm hauv cov nroog, ces yeej yuav muaj coob leej, coob leej heev, raug qhuab ntuas kom lees paub qhov tseeb thiab hloov siab lees txim, yog cov neeg muaj peev xwm uas [tam sim no] nyob hauv tej txoj hauj lwm uas tom qab no lawv yuav tsis raug mus cuag li.”
“Tag nrho lub ntiajteb no yuav tsum raug suav tias yog ib tsevneeg loj tibsi. Thiab thaum nej muaj ib qhov chaw txhawv ntawm kev paub zoo li ntawd uas nej yuav txawb tau los ntawm, ua cas nej thiaj cia lub ntiajteb puas tsuaj mus tau ntau xyoo nrog tej lus timkhawv uas peb tus Tswv Yexus Khetos tau muab tseg? Kev ntseeg tseeb qhia peb kom saib txhua tus txivneej thiab pojniam tias yog ib tug neeg uas peb yuav ua tau zoo rau nws.
“Qhov no twb raug luam tawm tau ntau xyoo lawm: ‘Lub Siab Xav Uas Muaj Kev Sib Npaug,’ lus tim khawv rau Txwj Laus Andrews. Lub siab yuav raug cob qhia kom dhau los ua ib lub hwj chim paub tias yuav hais thaum twg thiab yuav ris cov nra twg thiab yuav nqa lawv li cas, vim Khetos yog koj tus Xibfwb. Thiab kuv tau ntshai kawg rau koj [thaum kuv pom koj] tsa koj tus kheej txoj kev txawj ntse siab thiab taug ib txoj kev kom coj kev sib txawv ntawm kev xav los. Tus Tswv hu cov neeg txawj ntse uas paub nyob ntsiag to thaum ntawd [yog] kev txawj ntse rau lawv ua li ntawd. Yog koj yuav ua ib tug neeg tiav txhij, koj yuav tsum tau kev dawb huv los ntawm Yexus Khetos. Nim no muaj ib txoj hauj lwm nyuam qhuav pib xwb, thiab cia kev txawj ntse tshwm hauv txhua tus xibhwb, hauv txhua tus thawj tswj hwm ntawm [ib] rooj sab laj. Tab sis ntawm no muaj ib txoj hauj lwm uas koj tsim nyog tau los tuav ntau xyoo dhau los uas koj raug xav tau kom tsa koj lub suab rau txoj hauj lwm no ntag. Khetos tau muab tej lus qhia tshwj xeeb rau tag nrho Nws haiv neeg hais txog yam lawv yuav tsum ua thiab yam uas lawv yuav tsum tsis txhob ua. Thiab tshuav me ntsis sijhawm rau peb ua tiav Tus Tswv txoj kev ncaj ncees. Koj yeej to taub Tus Tswv txoj kev. Kuv tau pom koj lub hom phiaj xav coj tej xwm txheej mus raws li qhov koj tus kheej npaj tseg tom qab koj raug tsa los ua thawj tswj hwm. Koj tau xav tias koj yuav ua tau tej yam loj kawg nkaus, uas yuav yog ib txoj hauj lwm uas Vajtswv tsis tau muab tso rau hauv koj txhais tes kom ua. Nim no, koj txoj hauj lwm tsis yog los tsim txom tiam sis los tso dim txhua yam kev tsim nyog raws li ua tau yog Tus Tswv tau txais koj los ua haujlwm. Tab sis thaum ntxov heev koj twb muab pov thawj lawm tias kev txawj ntse thiab kev txiav txim siab uas raug dawb huv tsis tau tshwm sim hauv koj li. Koj tau nthuav tej xwm txheej tawm los uas yuav tsis raug txais yuav tshwj tsis yog Tus Tswv yuav muab txoj kev kaj.”
“Kuv tau raug qhuab qhia tias tej kev txav nrawm nrawm zoo li ntawd tsis tsim nyog tau ua, xws li xaiv koj los ua tus thawj tswj hwm ntawm rooj sablaj ib xyoos ntxiv thiab. Tiamsis tus Tswv txwv tsis pub muaj kev txiav txim nrawm nrawm zoo li ntawd ntxiv lawm mus txog thaum coj qhov teeb meem no los rau ntawm tus Tswv hauv kev thov Vajtswv; thiab vim hais tias twb muaj lus ceeb toom los txog koj lawm tias tes haujlwm ntawm tus Tswv uas nyob saum tus thawj tswj hwm yog ib lub luag haujlwm dawb huv thiab hnyav heev, koj tsis muaj cai raws li kev ncaj ncees los kub siab tawm li koj tau ua txog zaj lus ntawm ‘Daily’ thiab xav tias koj lub hwjchim yuav txiav txim tau lo lus nug ntawd. Tseem muaj Txwj Laus Haskell, uas tau ris cov luag haujlwm hnyav, thiab tseem muaj Txwj Laus Irwin thiab ob peb tug txivneej ntxiv uas kuv yuav hais npe tau, uas muaj cov luag haujlwm hnyav ntawd.”
“Nej txoj kev hwm rau cov txivneej laus nyob qhov twg? Nej yuav siv tau txoj cai dab tsi yog tsis coj txhua tus txivneej uas muaj lub luag haujlwm los tshuaj xyuas qhov teeb meem no? Tiamsis nimno cia peb tshawb xyuas qhov teeb meem no. Nimno peb yuav tsum rov xav dua seb puas yog tus Tswv txoj kev txiav txim, nyob rau hauv lub ntsej muag ntawm txoj hauj lwm uas twb raug tsis quav ntsej lawm, kom qhia nej txoj kev kub siab los ris txoj hauj lwm ntawd mus ntxiv ib xyoos ntxiv. Yog nej yuav ris txoj hauj lwm ntawd ntxiv ib xyoos nrog txoj kev pab uas yuav koom tes nrog nej, ces yuav tsum muaj ib qho kev hloov tshwm sim hauv nej thiab hauv Txwj Laug Prescott. Thiab cia li txo nej lub siab ntawm nej tus kheej rau ntawm Vajtswv xub ntiag. Tus Tswv yuav tsum pom nyob hauv nej ib qho kev qhia txog ib txoj kev paub tshiab txawv dua, rau qhov yog muaj ib zaug twg uas cov neeg yuav tsum raug hloov dua siab tshiab dua tshiab nyob rau lub sijhawm no, ces yog Txwj Laug Daniells thiab Txwj Laug Prescott.”
“Yuav tsum xaiv xya tug txivneej uas yog cov txivneej muaj tswvyim, thiab uas los ntawm txoj haujlwm ntawm Vajtswv txoj kev tshav ntuj [muab] pov thawj [ntawm] ib txoj kev tig rov los tshiab. Rau qhov yog muaj ib co txivneej dig muag kawg li uas lawv tsis txawj xav txij ntawm qhov ua rau mus txog qhov tshwm sim, uas lawv yuav tsis quav ntsej cov txivneej uas tau ris lub luag haujlwm ntawm tes haujlwm no thiab cov thawj tswj hwm ntawm cov koom txoos no, [uas] cov txivneej [uas] tau nqa tes haujlwm no dhau ob xyoos yuav raug saib tsis taus, thiab muaj ib qho kev txiav txim siab kub siab li ntawd tshwm sim uas cov txivneej yuav tsis quav ntsej tes haujlwm uas twb muab khaws cia rau ntawm lawv xub ntiag tau ntau xyoo lawm—tes haujlwm hauv cov nroog—thiab tsis muaj, lossis tsuas muaj tsawg kawg nkaus, kev mloog lus rau cov txivneej laus kom tau tswv yim, tiam sis tshaj tawm tej yam uas lawv xaiv los muab rau cov neeg, ces qhov ntawd yeej ua timkhawv ntawm nws tus kheej txog qhov tsis muaj kev nyab xeeb ntawm cov txivneej uas yuav raug tso siab rau nrog ib tes haujlwm loj thiab txaus kawg no.
“Khetos tsis tuag. Nws yuav tsis pub kom Nws tes dej num raug coj mus ua raws li txoj kev txawv no li. Cia cov ntawv ntawd nyob twj ywm. Yog muaj ib qho kev hloov twg uas tseem ceeb tiag, Vajtswv yuav ua kom muaj kev sib haum nyob hauv qhov kev hloov ntawd kom phim raws li qhov tsim nyog, tiam sis thaum ib txoj xov tau muab tso siab rau tibneeg nrog tej luag hauj lwm loj uas nrog los, [Vajtswv] thov kom muaj kev ncaj ncees uas yuav ua hauj lwm los ntawm txoj kev hlub thiab ntxuav tus ntsuj plig kom dawb huv. Cov txwj laus Daniells thiab Prescott nkawd ob leeg puav leej yuav tsum hloov dua siab tshiab dua. Ib txoj hauj lwm txawv txawv twb nkag los lawm, thiab nws tsis sib haum nrog tes dej num uas Khetos tau los rau peb lub ntiaj teb no ua; thiab txhua tus uas hloov siab los ntseeg tiag tiag yuav ua tej hauj lwm uas yog Khetos tej hauj lwm.”
“Peb sawv daws [yuav tsum] ua tiav txoj hauj lwm uas yuav ua rau Leej Txiv tau koob meej. Peb twb los txog rau lub sij hawm txiav txim siab no lawm—yuav yog ua kom haum raws li tus cwj pwm ntawm Yexus Khetos nyob rau hauv lub sij hawm npaj no kiag, lossis tsis txhob sim [ua li ntawd] li. Txwj Laus Daniells, [koj tsis yog] yuav xav tias koj muaj kev ywj pheej cia koj lub suab raug hnov nrov nrov saum siab raws li koj tau ua nyob rau hauv tej xwm txheej zoo ib yam no. Thiab nej yuav tsum to taub tias, tus thawj tswj hwm ntawm ib lub koom txoos rooj sab laj tsis yog ib tug kav. Nws ua hauj lwm nrog kev sib txuas nrog cov neeg txawj ntse uas nyob hauv txoj hauj lwm ua thawj tswj hwm uas Vajtswv tau lees txais. Nws tsis muaj kev ywj pheej los cuam tshuam nrog tej ntaub ntawv uas sau rau hauv cov phau ntawv luam tawm los ntawm tej cwj mem uas Vajtswv tau lees txais. Lawv tsis tsim nyog muaj hwj chim kav ntxiv lawm tsuas yog lawv qhia tawm kom tsawg dua txog lub hwj chim kav tswj, tswj hwm lwm tus. Lub sij hawm txiav txim siab twb los txog lawm, rau qhov Vajtswv yuav raug thuam tsis taus npe.”
“Tus Tswv saib tej nroog uas tsis tau ua haujlwm rau li cas? Khetos nyob saum ntuj. Tam sim no yuav tsum muaj kev lees paub li no tias, ‘Tsis muaj txoj cai kav ua vajntxwv lawm. Thiab tam sim no yog lub sijhawm txiav txim ntawm lub ntiajteb no. Tam sim no Kuv yog lub Hwjchim cawm los yog rhuav tshem. Tam sim no yog lub sijhawm uas txoj hmoo ntawm txhua tus nyob hauv Kuv txhais tes. Kuv twb muab Kuv txoj sia los cawm lub ntiajteb. Thiab “Kuv, yog tias Kuv raug tsa siab,” txoj kev tshav ntuj cawm dim uas Kuv yuav pub yuav ua pov thawj tias txhua tus uas yuav raug tsim kom zoo ib yam li tus yam ntxwv saum ntuj ceeb tsheej thiab yuav los ua ib tug nrog Kuv yuav ua haujlwm ib yam li Kuv ua nrog Kuv lub hwjchim ntawm txoj kev tshav ntuj cawm dim.’ Tus twg uas xav los, [cia nws] koom tes nrog nws cov kwvtij los ua tes haujlwm uas tau muab rau lawv ua thaum lawv nyob hauv tej haujlwm uas muaj lub luag haujlwm raws li tej lus qhuab qhia uas tus Tswv muab, thiab nrhiav kom kawg siab kawg ntsws ua haujlwm hauv kev sib haumxeeb puv npo nrog Nws tus uas hlub lub ntiajteb heev npaum li ntawd Nws thiaj muab Nws txoj sia ua ib txi tag nrho rau kev cawm dim ntawm lub ntiajteb. Kuv hais rau peb cov xibhwb tias, thaum lawv pib ua haujlwm hauv peb tej nroog, cia kom muaj ib txoj kev tus siab tus yees dawbhuv nrog txoj hauj lwm qhuab qhia ntawm Txojlus. Peb tsis muaj peevxwm ua kom muaj qhov kev txhawb zoo raws li tsim nyog rau hauv cov neeg lub siab yog tias peb... [Qhov qis ib feem peb ntawm nplooj ntawv no tseg dawb paug.]”
“Kuv muab luam tawm hauv kuv Phau Ntawv Sau Hnub. Qhov tseeb raws li nws nyob hauv Yexus—hais nws, thov Vajtswv raws nws, ntseeg txhua lo lus hauv nws qhov yooj yim. Nej yuav tau dabtsi yog tias tej kev yuam kev raug coj los rau ntawm cov neeg uas twb tau ncaim ntawm txoj kev ntseeg lawm thiab tau mloog tej ntsuj plig dag ntxias, cov neeg uas tsis ntev los no tseem nrog peb nyob hauv txoj kev ntseeg? Nej puas yuav sawv ntawm sab dab ntxwg nyoog? Cia nej lub siab tsom rau tej tshav teb uas tseem tsis tau ua haujlwm. Ib txoj haujlwm thoob qab ntuj tab tom nyob rau ntawm peb xub ntiag. Kuv tau txais tej yam sawv cev hais txog John Kellogg.”
“Ib tug neeg ntxim nyiam heev tab tom sawv cev rau tej tswv yim ntawm cov lus sib cav uas zoo li muaj tseeb uas nws tab tom nthuav tawm, tej kev xav uas txawv ntawm qhov tseeb tiag ntawm Vajlugkub. Thiab cov uas tab tom tshaib plab thiab nqhis dej nrhiav ib yam tshiab tau tab tom txhawb tej tswv yim [uas zoo li muaj tseeb ua luaj] uas ua rau Txwj Laus Prescott nyob rau hauv kev phom sij loj heev. Txwj Laus Daniells kuj nyob rau hauv kev phom sij loj heev [ntawm] kev raug qhwv rau hauv ib txoj kev dag ntxias tias yog tej kev xav no yuav raug hais tawm mus thoob plaws txhua qhov chaw ces nws yuav zoo li yog ib lub ntiaj teb tshiab.”
“Yog lawm, yeej yuav yog li ntawd tiag, tiam sis thaum lawv lub siab tab tom raug nqus mus li ntawd, kuv tau raug qhia tias Tij Laug Daniells thiab Tij Laug Prescott tab tom xaws ntxig rau hauv lawv tej kev paub tej kev xav uas muaj yam ntxwv zoo li sab ntsuj plig [spiritualistic], thiab tab tom rub peb haiv neeg los cuag tej kev xav zoo nkauj uas yuav dag ntxias tau, yog ua tau, txawm yog cov raug xaiv los lawm. Kuv yuav tsum siv kuv tus cwj mem sau tseg [qhov tseeb] tias cov tij laug no yuav pom tej qhov yuam kev nyob hauv lawv cov tswv yim dag ntxias uas yuav muab qhov tseeb tso rau hauv ib qho kev tsis paub tseeb; thiab [los] lawv [yuav] sawv tawm zoo li [yuav yog lawv muaj] kev pom sab ntsuj plig loj heev. Nim no kuv yuav tsum hais rau lawv [tias] thaum kuv raug qhia txog zaj teeb meem no, thaum Txwj Laus Daniells tab tom tsa nws lub suab nrov li raj kub lug txhawb nws tej tswv yim hais txog ‘Txhua Hnub,’ cov txiaj ntsig tom qab ntawd twb raug muab nthuav rau kuv lawm. Peb haiv neeg tab tom pib ntxhov siab thiab tsis meej pem. Kuv pom qhov tshwm sim ntawd, thiab tom qab ntawd kuj tau muab tej lus ceeb toom rau kuv tias yog Txwj Laus Daniells, tsis saib txog qhov yuav tshwm sim tom qab, tseem cia kom muaj kev txhawb no saum nws thiab cia nws tus kheej ntseeg tias nws nyob hauv Vajtswv txoj kev tshoov siab, ces kev tsis ntseeg thiab kev ua xyem xyav yuav raug tseb thoob plaws hauv peb tej qib sawv daws, thiab peb yuav poob rau qhov chaw uas Xatas yuav nqa nws tej lus los. Kev tsis ntseeg ruaj khov thiab kev ua xyem xyav yuav raug tseb rau hauv tibneeg lub siab, thiab tej qoob loo phem txawv txav yuav los hloov qhov tseeb chaw.—Ms 67, 1910, 1–8. Manuscript Release, volume 20, 17–22.”
Cov uas tau tshaj tawm txoj kev qw txog lub sijhawm txiav txim tau txais txoj kev to taub raug txog “qhov niaj hnub” hauv phau ntawv Daniyee. Los ntawm tej tes neeg uas tau txhais phau ntawv Daniyee, thiab tom qab ntawd los ntawm tej tibneeg uas raug tej timtswv uas raug ntiab tawm saum ntuj ceeb tsheej coj kev, txoj kev to taub uas raug txog “qhov niaj hnub” twb raug muab zais lawm, txawm yog nws nyob rau qhov pom tseeb. Hauv Daniyee, thaum lo lus uas txhais ua “qhov niaj hnub” tshwm sim, nws tsis yog yuav tsum suav nrog lo lus neeg ntxiv tias “kev txi.” Hauv nqe kaum peb ntawm Daniyee yim, peb pom ib zaug ntawm tsib zaug uas qhov no tshwm sim hauv phau ntawv Daniyee. Hauv tib nqe ntawd kiag, “xya zaug” ntawm Leviticus nees nkaum rau kuj raug qhia tseg thiab, tiamsis los ntawm tib yam kev ntxias raws li tibneeg txoj kev xav, nws twb raug muab zais rau qhov pom tseeb lawm.
Peb yuav saib qhov tseeb no hauv tshooj lus tom ntej.