Phau ntawv Daniyees thiab Qhia Tshwm yog tib phau ntawv nkaus xwb, ib yam li Phau Qub thiab Phau Tshiab yog tib phau ntawv raws li qhov tseeb tsis hloov li ntawd. Tsuas yog me ntsis ua ntej lub sij hawm sim siab xaus, Kev Qhia Tshwm ntawm Yexus Khetos raug qhib lub foob tawm.
Ces nws hais rau kuv tias, Tsis txhob kaw cov lus ntawm tej lus faj lem hauv phau ntawv no tseg: rau qhov lub sij hawm twb los ze lawm. Tus uas tsis ncaj, cia nws tseem ua tsis ncaj ntxiv mus: thiab tus uas qias neeg, cia nws tseem qias neeg ntxiv mus: thiab tus uas ncaj ncees, cia nws tseem ua ncaj ncees ntxiv mus: thiab tus uas dawb huv, cia nws tseem ua dawb huv ntxiv mus. Thiab, saib seb, kuv los sai sai; thiab kuv qhov nqi zog nrog nraim kuv, kom muab rau txhua tus raws li nws tej hauj lwm yuav yog. Kuv yog Alpha thiab Omega, tus pib thiab tus kawg, tus thawj thiab tus tom qab. Tshwmsim 22:10–13.
“Txoj cai hais thawj zaug” hauv Vajlugkub, uas suav nrog qhov tseeb tias qhov kawg ntawm ib yam raug ua piv txwv los ntawm qhov pib ntawm ib yam ntawd, hais txog qhov tseem ceeb ntawm peb tshooj thawj hauv phau Daniel, rau qhov lawv yog thawj qhov tseeb uas raug hais tseg hauv phau ntawv uas yog ob phau Daniel thiab Qhia Tshwm. Yexus yog Alpha thiab Omega, yog li ntawd qhov pib ntawm phau ntawv uas yog ob phau Daniel thiab Qhia Tshwm yuav tsum sawv cev rau qhov tseeb uas raug qhib thaum kawg. Yog li ntawd, nyob rau ib theem, qhov tseeb uas raug qhib ntawd yog txoj moo zoo nyob mus ib txhis ntawm cov timtswv saum ntuj ceeb tsheej hauv Qhia Tshwm tshooj kaum plaub.
Qhov Kev Qhia Tshwm ntawm Yexus Khetos uas raug nthuav tawm nyob hauv nqe thawj ntawm tshooj ib ntawm Phau Ntawv Qhia Tshwm, yog txoj xov uas yuav tsum raug xa mus rau cov pawg ntseeg thaum “lub sij hawm twb los txog ze,” thiab lub sij hawm uas “los txog ze” nyob hauv tshooj ib ntawm Phau Ntawv Qhia Tshwm, yuav tsum yog tib lub sij hawm uas “los txog ze,” tam sim ua ntej lub sij hawm sim siab kaw nyob hauv tshooj nees nkaum ob ntawm Phau Ntawv Qhia Tshwm.
Qhov Tshwm Sim Tshwm Ntawm Yexus Khetos, uas Vajtswv tau muab rau nws, kom nws qhia rau nws cov tub qhe txog tej yam uas yuav tsum muaj tshwm sim sai no; thiab nws tau txib nws tus tim tswv mus qhia nws kom meej rau nws tus tub qhe Yauhas: tus uas tau ua tim khawv txog Vajtswv txoj lus, thiab txog Yexus Khetos zaj lus tim khawv, thiab txog txhua yam uas nws tau pom. Foom koob hmoov rau tus uas nyeem, thiab rau cov uas hnov tej lus ntawm zaj lus faj lem no, thiab ceev tej yam uas tau sau tseg hauv no: rau qhov lub sij hawm twb los ze lawm. Tshwmsim 1:1-3.
Txoj lus uas yog txoj lus kawg, uas raug qhib thaum me ntsis ua ntej lub sijhawm sim siab kaw, thaum “lub sijhawm twb los ze lawm,” yog txoj lus nag lig ntawm tus tim tswv thib ob thiab Lub Suab Quaj Thaum Ib Tag Hmo. Nws yog qhov tseeb uas txuas nrog “keeb kwm zais cia” ntawm Xya Lub Xob Nroo. Nws yog kev tshwm sim ntawm “tus yim uas yog ntawm xya,” thiab txoj xov kub uas xaws txhua yam kev tshwm sim muaj nqis no ua ke rau hauv lub tsho zoo nkauj ntawm Khetos txoj kev ncaj ncees yog “muaj nqis” “xya zaug,” ntawm Leviticus nees nkaum rau. Daniel tshooj ib, thiab rov ntxiv dua, Daniel tshooj ib txog peb, yog txoj lus ntawd. “Qhov zais” ntawm tshooj ob, kuj yog txoj lus ntawd.
Tshooj ib ntawm Daniyee sawv cev rau tus timtswv thawj lo lus ceeb toom, thiab ib yam li txhua lub cim qhia kev yaj saub ntawm peb tus timtswv tej lus ceeb toom sawv cev nyob hauv tus timtswv thawj lo lus ceeb toom ntawm Tshwmsim tshooj kaum plaub; txhua lub cim qhia kev yaj saub ntawm peb lo lus ceeb toom ntawd kuj sawv cev nyob hauv Daniyee tshooj ib thiab. Cov ntsiab no yog txoj kev sim peb-theem, uas hauv Daniyee tshooj ib sawv cev rau ib txoj kev sim txog kev noj haus, uas tom qab ntawd muaj ib txoj kev sim pom ntawm qhov muag, thiab qhov ntawd coj mus rau ib txoj kev sim txheeb kawg. Tshooj ib, thaum muab xav txog nyob rau hauv kev sib raug zoo nrog tshooj ob thiab peb, sawv cev rau txoj kev sim txog kev noj haus, thiab tshooj ob yog txoj kev sim pom ntawm qhov muag, hos tshooj peb yog txoj kev sim txheeb kawg. Peb tus timtswv tej lus ceeb toom hauv Tshwmsim tshooj kaum plaub, thiab Daniyee tshooj ib mus txog peb, muab plaub tug timkhawv rau txoj kev sim peb-theem.
Tshooj plaub thiab tsib ntawm Daniyee sawv cev rau ib txoj kab keeb kwm yaj saub uas tob heev. Txoj kab uas ob tshooj ntawd tsim tawm los muaj tsawg kawg yog rau txoj kab yaj saub sib txawv. Ib txoj kab yaj saub ntawm cov ntawd pib rau xyoo 723 BC, thiab txuas mus txog rau txoj cai Hnub Caiv. Lwm txoj kab ntawm rau txoj kab ntawd sawv cev rau keeb kwm txij xyoo 1798 mus txog rau txoj cai Hnub Caiv, thiab nyob hauv txoj kab ntawd, peb txoj kab yaj saub raug sawv cev tib lub sijhawm; yog txoj kab ntawm tus tsiaj qus hauv ntiajteb (Tebchaws Meskas), tom qab ntawd yog txoj kab ntawm tus kub Protestant thiab kuj yog txoj kab ntawm tus kub Republican. Ua ke lawv tsim tsa ib txoj kab thib tsib rau thaum pib ntawm txoj kab yaj saub ntawm Tebchaws Meskas. Txoj kab ntawd cim txog kev qhib cov ntsaws ruaj ntawm Daniyee tshooj xya, yim thiab cuaj hauv xyoo 1798. Thaum kawg ntawm txoj kab yaj saub ntawm Tebchaws Meskas, ib txoj kab thib rau raug tsim tawm los, uas cim txog kev qhib cov ntsaws ruaj ntawm tshooj kaum, kaum ib thiab kaum ob hauv xyoo 1989.
Qhov pib ntawm txoj kab yaj saub ntawm tus tsiaj nyaum hauv ntiajteb, raws li tau sawv cev hauv Daniel tshooj plaub, raug cim tseg los ntawm lub cim “xya sij hawm,” thiab qhov xaus ntawm txoj kab yaj saub ntawm tus tsiaj nyaum hauv ntiajteb kuj raug cim tseg los ntawm lub cim “xya sij hawm.” Qhov pib thiab qhov xaus ntawm lub sijhawm keeb kwm uas raug sawv cev los ntawm kev qhib ntawm tshooj xya, yim, thiab cuaj kuj raug cim tseg los ntawm lub cim “xya sij hawm.” Qhov pib thiab qhov xaus ntawm lub sijhawm keeb kwm uas raug sawv cev los ntawm kev qhib ntawm Daniel tshooj kaum, kaum ib, thiab kaum ob kuj raug cim tseg los ntawm “xya sij hawm.”
Qhov xaus ntawm lub sijhawm keeb kwm uas tau pib thaum Daniyees tshooj xya, yim, thiab cuaj raug qhib thaum “lub sijhawm kawg” nyob rau xyoo 1798, yog xyoo 1863. Qhov pib ntawm lub sijhawm keeb kwm uas tau pib thaum Daniyees tshooj kaum, kaum ib, thiab kaum ob raug qhib thaum “lub sijhawm kawg” yog xyoo 1989. Txij xyoo 1863 mus txog xyoo 1989 sib npaug ib puas nees nkaum rau xyoo. Ib puas nees nkaum rau xyoo yog ib feem kaum, lossis ib feem kaum daws cev, ntawm ib txhiab ob puas rau caum xyoo. Yog li ntawd, tus lej ib puas nees nkaum rau yog ib lub cim ntawm ib txhiab ob puas rau caum xyoo, uas sawv cev rau “roob moj sab qhua,” uas rov yog ib lub cim ntawm ob txhiab tsib puas nees nkaum xyoo ntawm “xya lub sijhawm.”
Qhov tseeb no qhia kom paub tias, hauv keeb kwm ntawm tus tsiaj qus hauv ntiajteb no, hauv txoj kev txav ntawm tus tim tswv thawj thaum pib, thiab tom qab ntawd hauv txoj kev txav ntawm tus tim tswv thib peb thaum xaus, ob qho tib si raug cim rau ntawm lawv qhov pib thiab lawv qhov xaus los ntawm “xya lub sij hawm.” Thiab lub caij nyoog uas nyob nruab nrab ntawm ob txoj kev txav ntawd, uas khi lawv sib txuas ua ke, kuj raug sawv cev los ntawm “xya lub sij hawm.”
Yog tsis siv txoj kev hauv Vajluskub uas yog “kab saum kab,” ces hom kev tshwm sim no yeej tsis muaj peev xwm pom thiab to taub tau li; rau qhov yog tsis muaj txoj kev ntawd, phau ntawv uas raug kaw ntawd kuj yuav muab tau rau ib tug neeg uas tau kawm txawj ntse hauv txuj kev ntseeg, ces yuav nug kom nws piav tias phau ntawv uas raug kaw ntawd txhais li cas. Nws txoj kev khav theeb hauv nws tus kheej lub tswv yim yuav coj nws mus qhia tias phau ntawv uas raug kaw ntawd tsis muaj peev xwm to taub tau, vim nws raug kaw lawm. Ces koj mam li nqa phau ntawv uas raug kaw ntawd mus muab rau ib tug ntawm pab yaj uas tus neeg txawj pom kev ntawd tswj thiab txiav txim kom qaug zog lawm, thiab pab yaj uas twb xis nyob nrog kev noj mov ntawm tus kws txuj kev ntseeg tej tais dab neeg cuav lawm, yuav tsis kam coj phau ntawv uas raug kaw ntawd los siv, rau qhov lawv paub meej tias tsuas yog cov uas yog tswvcuab ntawm pawg Sanhedrin kev txuj kev ntseeg xwb thiaj raug tsa los txiav txim seb qhov tseeb yog dabtsi.
“‘Nej tus kheej, thiab xav tsis thoob; quaj nrov nrov, thiab quaj; lawv qaug dej qaug cawv tabsis tsis yog vim cawv txiv hmab; lawv tsaug zog ntog; tabsis tsis yog vim dej cawv muaj zog. Rau qhov tus Tswv tau hliv tus ntsuj plig ntawm txoj kev tsaug zog tob los rau saum nej, thiab tau kaw nej ob lub qhov muag; cov yaj saub thiab nej cov thawj coj, cov pom kev, nws tau npog lawm. Thiab lub zeem muag ntawm txhua yam tau los rau nej zoo li tej lus hauv ib phau ntawv uas raug muab kaw, uas neeg muab rau tus uas txawj nyeem hais tias, thov nyeem qhov no; thiab nws hais tias, Kuv nyeem tsis tau.’”
“‘Vim li no tus Tswv hais tias, Vim haiv neeg no txav los ze kuv nrog lawv tej qhov ncauj, thiab hwm kuv nrog lawv daim di ncauj, tiamsis lawv lub siab twb txav mus deb ntawm kuv lawm, thiab lawv txoj kev ntshai kuv tsuas yog kawm raws li neeg tej lus qhuab qhia xwb; yog li ntawd, saib maj, kuv yuav ua ib txoj haujlwm uas xav tsis thoob, thiab ib yam kev xav tsis thoob; rau qhov lawv cov neeg txawj ntse txoj kev txawj ntse yuav puam tsuaj mus, thiab lawv cov neeg paub tab txoj kev to taub yuav raug zais cia. Kev puas tsuaj rau cov uas nrhiav kev nkaum lawv tej tswv yim tob tob ntawm tus Tswv, thiab lawv tej haujlwm nyob hauv qhov tsaus ntuj, thiab lawv hais tias, Leejtwg pom peb, thiab leejtwg paub peb? Muaj tseeb tiag, nej txoj kev muab tej yam ntxeev tiaj ntxeev tog yuav raug suav ib yam li tus kws puab lauj kaub tej av nplaum; rau qhov puas yog yam uas raug ua yuav hais txog tus uas ua nws tias, Nws tsis tau ua kuv, lossis puas yog yam uas raug puab yuav hais txog tus uas puab nws tias, Nws tsis muaj kev to taub?’”
“Txhua lo lus ntawm qhov no yuav raug ua tiav. Muaj qee leej uas tsis txo lawv lub siab rau ntawm Vajtswv, thiab yuav tsis mus raws txoj kev ncaj ncees. Lawv zais lawv tej hom phiaj tseeb, thiab tseem koom nrog tus tim tswv poob uas hlub thiab tsim tej lus dag. Tus yeeb ncuab tso nws tus ntsuj plig rau saum cov neeg uas nws siv tau los dag ntxias cov uas tseem ib nrab nyob hauv qhov tsaus ntuj. Muaj qee leej tab tom raug tsau nrog qhov tsaus ntuj uas kav mus, thiab tab tom muab qhov tseeb tso tseg mus txais kev yuam kev. Hnub uas lus faj lem tau qhia tseg twb los txog lawm. Tsis to taub txog Yexus Khetos. Rau lawv, Yexus Khetos tsuas yog ib zaj dab neeg cuav. Nyob rau theem no ntawm keeb kwm ntiajteb, coob leej coj li neeg qaug cawv. ‘Nej cia li nyob twj ywm, thiab xav tsis thoob; nej cia li quaj nrov nrov, thiab quaj; lawv qaug cawv, los tsis yog vim cawv txiv hmab; lawv nthos ntog, los tsis yog vim dej cawv muaj zog. Vim tus Tswv tau nchuav tus ntsuj plig ntawm kev tsaug zog tob heev los rau saum nej, thiab tau kaw nej lub qhov muag lawm. Cov yaj saub thiab nej cov thawj coj, cov uas pom kev tshwm sim, nws tau npog lawv lawm.’ Ib yam kev qaug cawv ntawm sab ntsuj plig nyob saum coob leej uas xav tias lawv yog haiv neeg uas yuav raug tsa kom siab. Lawv txoj kev ntseeg kev cai dab qhuas yeej zoo ib yam nkaus li tau piav tseg hauv nqe Vajluskub no. Nyob hauv nws txoj kev cuam tshuam ntawd, lawv mus tsis taus ncaj. Lawv ua tej kev nkhaus hauv lawv txoj kev coj. Ib tug dhau lawm ces dua ib tug, lawv co los rov los. Tus Tswv ntsia lawv nrog kev khuv leej loj heev. Lawv tsis tau paub txoj kev tseeb. Lawv yog cov neeg txawj xav txawj npaj raws kev txawj ntse ntiajteb, thiab cov uas yeej muaj peev xwm thiab tsim nyog yuav tau pab, vim muaj qhov muag pom kev ntawm sab ntsuj plig meej, los lawv tus kheej twb raug dag lawm, thiab tab tom txhawb nqa ib txoj hauj lwm phem.”
“Cov xwm txheej uas tab tom tshwm sim hauv cov hnub kawg no yuav sai tau raug txiav txim meej. Thaum tej kev dag ntxias ntsuj plig no raug nthuav tawm tias lawv yog yam uas lawv muaj tseeb tiag,—yog tej hauj lwm zais ntsiag to ntawm dab phem,—ces cov uas tau koom tes ua ib feem hauv tej ntawd yuav zoo li cov neeg uas twb plam lawv lub siab lawm.
“‘Vim li no tus Tswv hais li no, Vim cov neeg no los ze kuv ntawm lawv lub ncauj, thiab hwm kuv ntawm lawv daim di ncauj, tiamsis lawv tau muab lawv lub siab txav mus deb ntawm kuv lawm, thiab lawv txoj kev ntshai kuv tsuas yog kawm raws li tej lus qhuab qhia ntawm neeg xwb; yog li ntawd, saib seb, kuv yuav ua ib txoj hauj lwm uas txaus xav tsis thoob nyob hauv cov neeg no, yog, ib txoj hauj lwm txaus xav tsis thoob thiab ib yam uas ua rau ceeb; rau qhov kev txawj ntse ntawm lawv cov neeg txawj ntse yuav ploj mus, thiab kev nkag siab ntawm lawv cov neeg paub tab yuav raug muab zais tseg. Puas tsuaj rau cov uas nrhiav kev zais tob tob lawv tej lus npaj ntawm tus Tswv, thiab lawv tej haujlwm ua nyob hauv qhov tsaus ntuj, thiab lawv hais tias, Leejtwg pom peb, thiab leejtwg paub peb? Muaj tseeb tiag, nej txoj kev muab txhua yam ntxeev tiaj ntxeev tog yuav raug suav ib yam li cov av nplaum hauv tes tus kws puab lauj kaub; rau qhov puas yog yam uas raug tsim yuav hais txog tus uas tsim nws tias, Nws tsis tau tsim kuv? lossis puas yog yam uas raug puab yuav hais txog tus uas puab nws tias, Nws tsis muaj kev nkag siab?’”
“Nws raug nthuav tawm rau kuv tias nyob hauv peb tej kev paub dhau los peb twb tau ntsib thiab tseem tab tom ntsib qhov xwm txheej no ntag. Cov neeg uas tau txais qhov kaj loj thiab tej txiaj ntsig tshwj xeeb uas zoo kawg nkaus tau txais lo lus ntawm cov thawj coj uas xav tias lawv tus kheej muaj tswvyim, cov uas tus Tswv tau pub txiaj ntsig thiab foom koob hmoov ntau heev rau, los lawv tau rub lawv tus kheej tawm ntawm Vajtswv txhais tes thiab muab lawv tus kheej tso rau hauv cov qeb ntawm tus yeeb ncuab. Lub ntiaj teb yuav raug nyab los ntawm tej lus dag ntxias uas zoo li muaj tseeb. Ib lub siab neeg, thaum lees txais tej lus dag no lawm, yuav ua hauj lwm rau saum lwm lub siab neeg, cov uas twb tig cov pov thawj muaj nqis ntawm Vajtswv qhov tseeb mus ua cuav lawm. Cov neeg no yuav raug cov tim tswv poob ntxias, thaum uas lawv tsim nyog yuav tsum tau sawv ua cov neeg zov ncaj ncees, ceev faj rau tej ntsuj plig, ib yam li cov uas yuav tsum muab lus suav txog. Lawv tau tso tseg tej cuab yeej ntawm lawv txoj kev ua rog, thiab tau mloog tej dab ntxias. Lawv ua rau Vajtswv tej lus ntuas poob hwj chim thiab muab nws tej lus ceeb toom thiab lus qhuab ntuas tso tseg, thiab tiag tiag sawv ntawm Xatas sab, mloog tej dab ntxias thiab tej lus qhuab qhia ntawm dab phem.
“Kev qaug cawv sab ntsuj plig tam sim no los rau saum cov neeg uas tsis tsim nyog yuav tabtom qaug yees ua ib yam li cov neeg raug cawv muaj zog tswj. Kev ua txhaum, kev tsis xwm yeem, kev dag ntxias, kev cuav, thiab kev lag luam tsis ncaj ncees puv npo hauv lub ntiaj teb no, raws li tej lus qhuab qhia ntawm tus thawj coj uas tau ntxeev siab hauv cov tshav ntuj saum ntuj ceeb tsheej.
“Keeb kwm yuav rov muaj dua. Kuv yeej hais meej tau tias yam dab tsi yuav tshwm sim nyob rau yav tom ntej uas twb nyob ze lawm, tiam sis lub sijhawm tseem tsis tau los. Cov duab cev ntawm cov neeg tuag yuav tshwm sim, los ntawm Xatas txoj kev dag ntxias txawj ntse, thiab coob leej yuav txuas lawv tus kheej nrog tus uas nyiam thiab ua tej lus dag. Kuv ceeb toom peb cov neeg tias nyob hauv peb nruab nrab no qee leej yuav tig ncaim ntawm txoj kev ntseeg, thiab yuav mloog tej ntsuj plig dag ntxias thiab tej lus qhuab qhia ntawm dab phem, thiab vim lawv no qhov tseeb yuav raug hais phem txog.” Battle Creek Letters, 123–125.
Daniyee tshooj ib, uas sawv cev rau thawj tus tim tswv hauv Tshwmsim tshooj kaum plaub, phim nrog keeb kwm thaum pib ntawm tus tsiaj qus hauv ntiajteb. Daniyee tshooj ib, ob thiab peb, uas sawv cev rau tej lus ntawm peb tug tim tswv huvsi hauv Tshwmsim tshooj kaum plaub, phim nrog qhov kawg ntawm Tebchaws Meskas. Nebukhanexas sawv cev rau keeb kwm ntawm thawj tus tim tswv, thiab rau thawj tshooj ntawm Daniyee. Belxaxas sawv cev rau keeb kwm ntawm tus tim tswv thib peb, thiab rau thawj peb tshooj ntawm Daniyee.
“Rau tus thawjcoj kawg ntawm Npanpiloo, ib yam li hauv daim duab piv txwv rau nws tus thawjcoj thawj zaug, lo lus txiav txim ntawm tus Saib Xyuas los saum ntuj twb los txog lawm tias: ‘Au vajntxwv,… rau koj lo lus no tau hais lawm; lub nceeg vaj twb raug muab tshem tawm ntawm koj lawm.’ Daniyees 4:31.” Prophets and Kings, 533.
Peb yuav txuas ntxiv peb txoj kev kawm txog Nebuchadnezzar thiab Belshazzar hauv tsab xov xwm tom ntej.
“Belshazzar, raug txoj kev nthuav tawm txog Vajtswv lub hwjchim no ua rau ntshai thiab qhuas kawg, qhia tias lawv twb muaj ib tug timkhawv lawm txawm yog lawv tsis paub li, twb tau muaj tej sijhawm zoo kawg los paub txog tej hauj lwm ntawm Vajtswv uas muaj txoj sia nyob, thiab Nws lub hwjchim, thiab los ua Nws lub siab nyiam. Nws twb tau txais txoj cai tshwjxeeb nrog txoj kev kaj ntau heev. Nws yawg, Nebuchadnezzar, twb raug ceebtoom txog nws txoj kev phom sij hauv kev hnov qab Vajtswv thiab tsa nws tus kheej kom tau koob meej. Belshazzar twb paub txog nws raug ntiab tawm ntawm tibneeg lub zej zog, thiab nws txoj kev nrog cov tsiaj qus tom teb ua ke; thiab tej no, uas tsim nyog yuav tsum tau ua ib zaj lus qhia rau nws, nws tsis quav ntsej, zoo li yog tsis tau muaj dua li; thiab nws tseem mus ntxiv rov ua tej kev txhaum ntawm nws yawg. Nws twb muaj cuabkav ua siab tawv mus ua tej kev phem uas coj Vajtswv tej kev txiav txim los rau saum Nebuchadnezzar. Nws raug txiav txim, tsis yog vim nws tus kheej ua phem xwb, tiamsis vim nws tsis tau siv tej sijhawm thiab tej peevxwm uas nws muaj, uas yog nws xyaum kom loj hlob lawm ces nws yuav tau ua qhov yog.” Testimonies to Ministers, 436.