Tshooj rau ntawm Daniyees yog kab thib peb hauv rau tshooj thawj ntawm Daniyees, uas nthuav tawm ncaj qha ib daim qauv piv txwv txog kev kub ntxhov ntawm txoj cai hnub Sunday. Hauv tshooj peb, tus mlom kub ntawm Nenpukhanexales, thiab peb tug neeg tsim nyog ntawd, sawv cev rau lub chij uas raug tsa kom siab, thiab tag nrho lub ntiajteb pom nws.
Ces Vajntxwv Npanpilooaxa tus vaj nom tswv, cov thawj xeev, cov thawj tub rog, cov kws txiav txim, cov tuav nyiaj txiag, cov kws pab tswv yim, cov thawj tub ceev xwm, thiab txhua tus nom tswv kav tej xeev, kom tuaj rau lub koob tsheej fij tsa tus mlom uas Vajntxwv Npanpilooaxa tau tsa tsa. Daniel 3:2.
Hauv tshooj peb, peb tug neeg tsim nyog ntawd tsis kam pe hawm, thiab lawv qhov kev ua ntawd coj kev tsim txom ntawm lub cub hluav taws los rau saum lawv; hos Daniel hauv tshooj rau, pe hawm peb zaug ib hnub, thiab nws qhov kev ua ntawd coj kev tsim txom ntawm lub qhov tsov ntxhuav los rau saum nws. Ib kab ntxiv ib kab, lawv sawv cev rau kev tsim txom ntawm Sunday law raws li ib qho kev txiav txim siab txog kev pe hawm, uas nyob rau ob kis ntawd, twb raug txiav txim lawm los ntawm cov ncaj ncees. Cov uas raug sawv cev los ntawm kev sib xyaw ntawm peb thiab ib, uas yog lub cim ntawm ib puas plaub caug plaub txhiab leej, tau ruaj khov rau hauv qhov tseeb lawm ua ntej qhov kev co ntawm kev tsim txom yuav los txog.
“Tus tim tswv hais tias, ‘Tsis lees yus tus kheej; nej yuav tsum maj nrawm mus.’ Qee leej ntawm peb twb muaj sijhawm los txais qhov tseeb thiab nce mus ib kauj ruam zuj zus, thiab txhua kauj ruam uas peb tau taug lawm tau muab lub zog rau peb los taug kauj ruam tom ntej. Tiamsis nimno lub sijhawm twb yuav xaus lawm, thiab yam uas peb tau siv ntau xyoo kawm, lawv yuav tsum kawm kom tau nyob rau ob peb hlis xwb. Lawv kuj tseem yuav muaj ntau yam yuav tsum muab tshem tawm ntawm qhov uas lawv tau kawm, thiab muaj ntau yam yuav tsum kawm dua tshiab. Cov uas yuav tsis kam txais lub cim ntawm tus tsiaj qus thiab ntawm nws daim duab thaum txoj cai tshaj tawm mus, yuav tsum muaj kev txiav txim siab tam sim no los hais tias, Tsis yog, peb yuav tsis hwm txoj kab ke ntawm tus tsiaj qus.’ Early Writings, 68.”
Nyob hauv tshooj tsib, txoj cai hnub Sunday tab tom hais txog qhov kawg ntawm tus tsiaj qus hauv ntiajteb, thiab txoj kev txiav txim uas raug coj los ntawm cov yeeb ncuab uas tuaj hla ntawm phab ntsa.
Hmo ntawd xwb, Belshazzar tus vajntxwv ntawm cov Khauldais raug tua lawm. Thiab Darius tus Medes tau txais lub tebchaws, thaum nws muaj kwv yees rau caum ob xyoos. Daniel 5:30, 31.
Hauv zaj tshooj rau, kev muab cim rau Vajtswv haiv neeg—uas raug sawv cev los ntawm vajntxwv lub cim foob raug muab tso rau saum lub qhov tsov ntxhuav—raug qhia tawm.
Ces lawv nqa ib lub pob zeb los tso rau saum qhov ncauj ntawm lub qhov tsov ntxhuav; thiab vajntxwv muab nws lub nplhaib cim khi rau ntawd, thiab nrog nws cov nom loj tej lub nplhaib cim thiab, kom tej kev txiav txim hais txog Daniyee tsis txhob raug hloov. Daniyee 6:17.
Peb txoj kab no txhua txoj kev pab txhawb rau cov yam ntxwv ntawm tus chij uas raug tsa rau hauv ib tauv huab, thaum lub sijhawm ntawm qhov av qeeg loj hauv Tshwmsim tshooj kaum ib.
Thiab lawv hnov ib lub suab nrov loj los saum ntuj hais rau lawv tias, Nej cia li nce los ntawm no. Thiab lawv tau nce mus saum ntuj nyob hauv ib tau huab; thiab lawv cov yeeb ncuab tau ntsia pom lawv. Thiab tib lub sij hawm ntawd kuj muaj ib qho av qeeg loj, thiab ib feem kaum ntawm lub nroog vau hlo, thiab hauv qhov av qeeg ntawd muaj xya txhiab leej neeg raug tua tuag; hos cov seem uas tshuav txawm ntshai kawg, thiab tau qhuas lub yeeb koob rau Vajtswv uas nyob saum ntuj. Revelation 11:12, 13.
Daniyee tshooj rau, qhia txog kev muab cim rau Vajtswv haiv neeg, tiam sis nws hais tshwj xeeb dua txog txoj kev rau txim rau lub koom txoos ntawm cov “nom thawj, cov tswv xeev, thiab cov thawj, cov kws pab tswv yim, thiab cov thawj tub rog,” uas dag ntxias vajntxwv kom tua Daniyee. Txoj kev dag ntxias vajntxwv (uas yog ib lub cim ntawm lub xeev), yog ib zaj lus faj lem tseem ceeb, uas muaj ntau tus timkhawv hauv lus faj lem. Tsis zoo li Nebukhanexas hauv tshooj peb, lossis Belshaxas hauv tshooj tsib, uas nkawd ob leeg tsis quav ntsej txog Daniyee thiab peb tug timkhawv mus txog thaum tom qab txoj kev kub ntxhov twb los txog lawm, Dali-us txoj “kev nyiam dua” rau Daniyee, ua ntej txoj kev kub ntxhov, qhia txog ib qho chaw txheej xwm txawv rau txoj kev kub ntxhov ntawm txoj cai Hnub Caiv.
Daniyee tau raug “nyiam dua” tshaj ob tug thawj tswj hwm ntxiv, thiab peb tug thawj tswj hwm ntawd nyob saum ib puas nees nkaum tug nom tswv. Daniyee raug muab piv tshwj xeeb rau cov thawj tswj hwm thiab cov nom tswv, thiab nws tau txais kev nyiam tshaj ob tug uas tsim ib pab koom tes ntawm kev dag ntxias uas raug sawv cev los ntawm tsib (tsib tug nkauj xwb uas ruam).
Vajntxwv Dali-aus tsa tsa ib puas nees nkaum tus thawj kav kom kav thoob plaws txhua lub nceeg vaj; thiab saum cov no muaj peb tus thawj loj, uas Daniyee yog tus thawj ib. Kom cov thawj kav ntawd yuav tsum muab tej ntaub ntawv lees txim rau lawv, thiab vaj ntxwv thiaj tsis raug kev puas tsuaj li. Ces tus Daniyee no thiaj raug tsa siab dua cov thawj loj thiab cov thawj kav, vim muaj ib tug ntsuj plig uas zoo tshaj plaws nyob hauv nws; thiab vaj ntxwv xav tsa nws kav tag nrho lub teb chaws. Ces cov thawj loj thiab cov thawj kav txawm nrhiav ib qho xwm txheej tawm tsam Daniyee hauv tej haujlwm ntawm lub nceeg vaj; tiam sis lawv nrhiav tsis tau ib qho xwm txheej los sis ib qho txhaum li; vim nws yog tus ncaj ncees, thiab tsis pom muaj ib qho yuam kev los sis ib qho txhaum nyob hauv nws li. Ces cov txivneej ntawd hais tias, Peb yuav nrhiav tsis tau ib qho xwm txheej tawm tsam tus Daniyee no li, tsuas yog peb nrhiav tawm tsam nws raws li txoj kevcai ntawm nws tus Vajtswv xwb. Daniel 6:1–5.
Darius raug siv los ua piv txwv txog ib txoj kev dag ntxias uas raug coj los siv tawm tsam tus vajntxwv, uas sawv cev rau kaum tus vajntxwv (United Nations), thaum kawg ntawm lub ntiajteb. Txoj kev dag ntxias ntawd ua rau muaj kev ntxub ntxaug uas kaum tus vajntxwv (United Nations) qhia tawm rau tus pojniam liab qab qias neeg (papacy), uas ua rau lawv “ua rau nws puam tsuaj thiab liab qab,” thiab “noj nws cev nqaij, thiab hlawv nws nrog hluav taws.”
Thiab kaum kub uas koj pom saum tus tsiaj qus, lawv yuav ntxub tus poj niam luag poj luag txivneej ntawd, thiab yuav ua rau nws raug puam tsuaj thiab liab qab, thiab yuav noj nws cev nqaij daim tawv, thiab muab nws hlawv rau hauv hluav taws. Rau qhov Vajtswv twb tso rau hauv lawv lub siab kom ua raws li nws lub siab nyiam, thiab kom lawv sib pom zoo, thiab muab lawv lub nceeg vaj rau tus tsiaj qus, mus txog thaum Vajtswv tej lus yuav tiav hlo. Thiab tus poj niam uas koj pom yog lub nroog loj ntawd, uas kav saum tej vajntxwv hauv ntiajteb. Qhia Tshwm 17:16–18.
Cov teb chaws United Nations (lub nceeg vaj thib xya) yuav rhuav tshem txoj papacy, txawm hais tias nyuam qhuav tsis ntev los no lawv mam li tau muab lawv lub nceeg vaj rau nws lawm, rau qhov lawv kav tsuas yog ib “ntus luv” xwb.
Thiab muaj xya tus vajntxwv: tsib tus twb poob lawm, ib tus tseem muaj nyob, hos tus uas seem ntawd tseem tsis tau los; thiab thaum nws los lawm, nws yuav tsum nyob ib ntus luv luv. Qhia Tshwm 17:10.
Thaum txog txoj cai Sunday ces lub nceeg vaj thib rau hauv Vajlugkub tej lus faj lem, yog tus tsiaj qus hauv av ntawm Tshwm Sim tshooj kaum peb (Tebchaws Meskas), nyuam qhuav xaus nws txoj kev kav ntawm xya caum xyoo cim, uas nyob hauv ntawd lub nceeg vaj thib tsib hauv Vajlugkub tej lus faj lem, yog tus tsiaj qus hauv hiav txwv ntawm Tshwm Sim tshooj kaum peb (lub hwj chim papacy), tau raug tsis nco qab nyob rau xya caum xyoo cim ntawd ntawm Yaxayas tshooj nees nkaum peb.
Thiab yuav muaj tias nyob rau hnub ntawd, lub nroog Tyre yuav raug hnov qab xya caum xyoo, raws li hnub nyoog ntawm ib tug vajntxwv; tom qab xaus xya caum xyoo ntawd, Tyre yuav hu nkauj ib yam li ib tug pojniam luag pojniam. Cia li nqa ib lub nkauj ncas, mus ncig lub nroog, koj tus pojniam luag pojniam uas luag twb hnov qab lawm; ua kom suab paj nruag qab zib, hu ntau zaj nkauj, xwv kom luag nco txog koj dua. Thiab yuav muaj tias tom qab xaus xya caum xyoo, tus Tswv yuav los xyuas Tyre, thiab nws yuav rov qab mus rau nws tej nqi zog, thiab yuav ua nkauj ua nraug nrog txhua lub nceeg vaj hauv lub ntiajteb saum npoo av. Yaxayas 23:15–17.
Thaum txog txoj cai Hnub Sunday, lub nceeg vaj xya hauv tej lus faj lem hauv Phau Vajlugkub, uas yog kaum tus vajntxwv (United Nations), pib kav, tabsis tsuas yog ib ntus luv xwb; vim tus vajntxwv thawj ntawm kaum tus vajntxwv ntawd mam pib nws txoj hauj lwm yuam kom tag nrho lub ntiajteb los sib haum nyob hauv qab tus qauv ntawm tus tsiaj qus, uas yog kev sib koom ua ke ntawm pawg ntseeg thiab lub xeev, thiab raug cim ua daim duab ntawm tus tsiaj qus.
Thiab kuv pom dua ib tug tsiaj qus ntxiv sawv tawm hauv ntiajteb los; thiab nws muaj ob tug kub zoo li ib tug menyuam yaj, thiab nws hais lus zoo li ib tug zaj. Thiab nws siv tag nrho txoj cai ntawm thawj tug tsiaj qus ntawd nyob ntawm nws xubntiag, thiab ua rau lub ntiajteb thiab cov uas nyob hauv ntawd pe hawm thawj tug tsiaj qus, tus uas nws lub qhov txhab tuag taus twb raug kho zoo lawm. Thiab nws ua tej txujci loj kawg nkaus, ua rau hluav taws nqes saum ntuj los rau hauv ntiajteb ntawm neeg qhov muag pom, thiab dag ntxias cov uas nyob hauv ntiajteb los ntawm tej txujci uas nws tau lub hwjchim ua ntawd nyob ntawm tus tsiaj qus xubntiag; hais rau cov uas nyob hauv ntiajteb kom lawv ua ib daim mlom rau tus tsiaj qus uas raug ntaj txhab, thiab tseem ciaj sia. Qhia Tshwm 13:11–14.
Ib qho tseem ceeb hauv lub cim qhia txog tus tsiaj qus hauv ntiajteb (Tebchaws Meskas), uas pib zoo li ib tug menyuam yaj thiab xaus rau kev hais lus zoo li ib tug zaj, yog nws txoj kev hais lus. Hauv txoj kev cev lus faj lem, kev hais lus qhia txog ib qho haujlwm ntawm cov thawj coj tsim cai lij choj thiab cov thawj coj txiav txim plaub ntug.
“Kev hais lus ntawm ib lub teb chaws yog kev ua ntawm nws cov thawj coj tsim kev cai lij choj thiab kev txiav txim.” The Great Controversy, 443.
Thaum Tebchaws Asmeskas xub hais lus zoo li ib tug menyuam yaj, nws tau tsim Tsab Cai Lij Choj ntawm Tebchaws Asmeskas, yog li tsa ib thaj av chaw nkaum rau cov uas khiav dim ntawm txoj kev tsim txom ntawm lub hwjchim kav ntseeg papacy thiab ntawm cov vajntxwv hauv Tebchaws Europe.
Thiab lub ntiajteb tau pab tus pojniam, thiab lub ntiajteb qheb nws lub qhov ncauj, thiab nqos tus dej nyab uas tus zaj pov tawm ntawm nws lub qhov ncauj. Tshwmsim 12:16.
Thaum kawg ntawm xya caum xyoo piv txwv ntawd, tus tsiaj nyaum hauv ntiajteb rov hais dua, tiam sis lub sij hawm ntawd nws hais raws li ib tug zaj, thaum nws yuam kom pe hawm hnub Sunday, uas yog lub cim ntawm hwjchim papal. Thaum lub cim ntawm hwjchim papal raug yuam kom txais yuav, papacy raug nco txog, thiab nws kuj raug nco txog, thaum Txojlus Sam thawj uas tsis txhob raug hnov qab ntawd raug ua txhaum cai los yog ua txhaum txoj cai rau kev ua raws li nws.
Nco ntsoov hnub Xanpataus, kom nej yuav ua kom hnub ntawd dawb huv. Rau hnub koj yuav ua haujlwm, thiab ua txhua yam haujlwm uas yog koj li: Tiamsis hnub xya yog hnub Xanpataus ntawm tus Tswv uas yog koj tus Vajtswv: nyob hauv hnub ntawd koj yuav tsum tsis txhob ua ib yam haujlwm li, tsis yog koj, tsis yog koj tus tub, tsis yog koj tus ntxhais, tsis yog koj tus tub qhe, tsis yog koj tus ntxhais qhe, tsis yog koj tej tsiaj txhu, thiab tsis yog tus neeg txawv tebchaws uas nyob hauv koj tej rooj vag: Vim rau rau hnub tus Tswv tau tsim ntuj thiab tebchaws, hiav txwv, thiab txhua yam uas nyob hauv lawv, thiab tau so rau hnub xya: yog li ntawd tus Tswv thiaj foom koob hmoov rau hnub Xanpataus, thiab ua kom hnub ntawd dawb huv. Khiav Dim 20:8–11.
Tom qab ntawd, kev tso txoj kev ntseeg tseg ntawm ib haiv neeg yuav coj los rau kev puastsuaj ntawm tib haiv neeg ntawd, thiab peb lub hwj chim uas coj lub ntiajteb mus rau Armageddon yuav koom tes sib txuas tes ua ke.
“Los ntawm tsab cai uas yuam kom tsa lub koom haum Papacy tseg, uas yog kev ua txhaum rau Vajtswv txoj kevcai, peb lub teb chaws yuav txiav nws tus kheej kom plam kiag ntawm txoj kev ncaj ncees. Thaum Protestantism yuav ncab nws txhais tes hla lub kwj deg sib cais mus tuav tes nrog lub hwjchim Loos, thaum nws yuav ncav tes hla lub hav tob mus koom tes nrog Kev Ntseeg Ntsuj Plig, thaum, nyob hauv txoj kev cuam tshuam ntawm txoj kev sib koom ua peb txheej no, peb lub teb chaws yuav tsis lees txais txhua lub hauv paus ntsiab lus ntawm nws Txoj Cai Lij Choj raws li ib tsoomfwv Protestant thiab republican, thiab yuav npaj kev txhawb rau kev nthuav tawm ntawm cov lus dag thiab kev ntxias ntawm papal, ces peb yuav paub tias lub sij hawm twb los txog rau Xatas txoj haujlwm uas txaus ntshai kawg nkaus, thiab tias qhov kawg twb nyob ze lawm.” Testimonies, volume 5, 451.
Thaum “Protestantism” (Tebchaws Meskas), “the Roman power” (Vatican) thiab “Spiritualism” (United Nations), sib tuav tes ntawm txoj cai Sunday, lawv pib coj lub ntiaj teb mus rau Armageddon, uas raug sawv cev ua ntej li kev yuam lub ntiaj teb kom lees txais txoj cai kav ntawm ib lub tseem fwv ib-tug-ntiaj-teb, uas muaj pawg ntseeg thiab lub xeev koom ua ke, nrog pawg ntseeg yog tus tswj txoj kev sib raug zoo ntawd. Lub hwj chim ntawm tej txuj ci tseem ceeb uas raug siv los ntawm tus tsiaj qus hauv ntiaj teb, tsis yog tsuas ua kom muaj tus niam ntiav Tyre txoj kev deev luag poj luag txiv nrog cov vajntxwv hauv ntiaj teb xwb, tiam sis nws tseem yuam kom muaj “kev hais lus” ntawm tus yam ntxwv ntawm tus tsiaj qus thoob plaws ntiaj teb. Raws li txoj kev txhais hauv lus faj lem, qhov no txhais tias lub tseem fwv ib-tug-ntiaj-teb yuav tsum muaj ib lub cev tsim cai lij choj (nyob hauv New York), thiab ib lub cev txiav txim plaub ntug (nyob hauv Hague).
Thiab dag ntxias cov uas nyob saum npoo ntiajteb los ntawm tej txujci tseemceeb uas nws tau txais hwjchim ua rau pom nyob ntawm xubntiag tus tsiaj qus; nws hais rau cov uas nyob saum npoo ntiajteb kom lawv ua ib tug mlom rau tus tsiaj qus, tus uas raug ntaj txhab los twb tseem ciaj sia. Thiab nws tau txais hwjchim pub txoj sia rau tus mlom ntawm tus tsiaj qus, xwv kom tus mlom ntawm tus tsiaj qus hais tau lus, thiab ua kom txhua tus uas tsis kam pe tus mlom ntawm tus tsiaj qus raug tua pov tseg. Thiab nws ua kom sawvdaws, tus me thiab tus loj, tus nplua nuj thiab tus pluag, tus ywj pheej thiab tus qhev, txais ib lub cim rau ntawm lawv sab tes xis lossis rau ntawm lawv hauv pliaj: kom tsis txhob muaj leejtwg yuav lossis muag tau, tsuas yog tus uas muaj lub cim, lossis lub npe ntawm tus tsiaj qus, lossis tus lej ntawm nws lub npe xwb. Ntawm no yog txoj kev txawj ntse. Cia tus uas muaj kev nkag siab suav tus lej ntawm tus tsiaj qus: rau qhov nws yog tus lej ntawm ib tug neeg; thiab nws tus lej yog Rau pua rau caum rau. Qhia Tshwm 13:14–18.
Tsiaj qus hauv ntiajteb (Tebchaws Meskas), yuav dag ntxias tag nrho lub ntiajteb kom lees txais ib tug duab ntawm tsiaj qus thoob qab ntuj, tib tug duab uas Tebchaws Meskas twb tau tsa lawm thaum nws coj mus rau thiab thaum kawg yuam kom ua raws li txoj cai Hnub Caiv. Tom qab ntawd nws yuav muab hwjchim rau tsoomfwv ib ntiajteb kom yuam kom nws tej kev cai raug coj los siv, nrog rau kev rau txim tuag, thiab/los sis kev rau txim nyiaj txiag. Kev dag ntxias Dali‑aus tus vajntxwv, yog ib lub cim ntawm kev dag ntxias cov vajntxwv uas raug qhia rov thiab rov dua hauv tej lus faj lem, rau qhov thaum tsiaj qus hauv ntiajteb pib yuam lub ntiajteb kom lees txais tsoomfwv ib ntiajteb, lo lus sib cav uas raug siv los yuam lub ntiajteb kom lees txais qhov kev npaj ntawd yog hais tias lub hwjchim uas tau ua rau cov haiv neeg npau taws (Islam), yuav tsum raug tawm tsam nrog ib qho kev ua tsov rog thoob qab ntuj.
Tebchaws Asmeskas yuam kom muaj lub cim ntawm txoj cai papal, rau qhov Vajtswv txoj kev txiav txim tau coj ib qho xwm txheej kev kub ntxhov loj li ntawd los rau hauv Tebchaws Asmeskas ua ntej txog txoj cai Hnub Caiv, uas qhov kev daws teeb meem tau raug muab los hais tias los ntawm kev rov qab mus cuag tus vajtswv ntawm Kas Tos Liv, tej kev txom nyem nyiaj txiag uas tau nce zuj zus los yuav xaus. Tiamsis thaum txog txoj cai Hnub Caiv, tus yeeb ncuab uas tau nyiag nkag los hauv qab phab ntsa qis dua ntawd, coj los txog txoj kev txiav txim ntawm kev puam tsuaj rau lub tebchaws.
“Thiab tus dag ntxias loj yuav ntxias tibneeg kom ntseeg tias cov uas ua haujlwm rau Vajtswv yog cov ua kom tej kev phem no tshwm sim. Pawg neeg uas tau ua rau Saum Ntuj tsis txaus siab yuav muab tag nrho lawv tej kev txom nyem los rau saum cov uas lawv txoj kev mloog lus rau Vajtswv cov lus txib yog ib qho kev qhuab ntuas tsis tu ncua rau cov neeg ua txhaum. Yuav muaj lus tshaj tawm tias tibneeg ua txhaum rau Vajtswv los ntawm kev rhuav hnub Xanpataus Hnub Caiv; tias txoj kev txhaum no tau coj kev puas tsuaj los uas yuav tsis tu mus txog thaum kev coj Hnub Caiv hnub Sunday raug yuam kom ua raws nruj nreem; thiab tias cov uas nthuav tawm cov lus thov ntawm lo lus txib plaub, yog li rhuav tshem kev hwm rau hnub Sunday, yog cov uas tsim kev kub ntxhov rau haiv neeg, txwv tsis pub lawv rov qab tau txoj kev haum siab ntawm Vajtswv thiab kev vam meej hauv lub neej no. Yog li ntawd, txoj kev iab liam uas yav tag los tau muab rau tus tub qhe ntawm Vajtswv yuav raug hais dua, thiab rau tej hauv paus uas zoo sib npaug: ‘Thiab tau muaj tias, thaum Ahab pom Eliyas, Ahab hais rau nws tias, Koj puas yog tus uas tsim kev kub ntxhov rau cov Ixayees? Thiab nws teb tias, Kuv tsis tau tsim kev kub ntxhov rau cov Ixayees; tiam sis yog koj, thiab koj txiv tsev neeg, vim nej tau tso tseg tus Tswv tej lus txib tseg, thiab koj tau raws li cov Npa-as.’ 1 Vajntxwv 18:17, 18. Thaum kev npau taws ntawm tibneeg raug kub ntxhov los ntawm tej lus iab liam cuav, lawv yuav coj ib txojkev rau Vajtswv cov tub txib uas zoo ib yam nkaus li txojkev uas cov Ixayees uas thim txojkev ntseeg tau coj rau Eliyas.” The Great Controversy, 590.
Hauv “teev” ntawm “av qeeg loj” hauv Tshwmsim tshooj kaum ib, “Qhov Kev Puas Tsuaj” thib peb ntawm Islam, uas kuj yog Lub Raj Ntxeev thib Xya thiab, ces yuav nrov, thiab nws yuav ua rau txhua haiv neeg chim. Txoj kev chim siab ntawm txhua haiv neeg tawm tsam Islam ntawd yuav raug siv los dag ntxias lub ntiajteb kom lees txais tib lo lus cog tseg khoob uas nyuam qhuav swb rau tsiaj qus hauv ntiajteb. Lo lus cog tseg khoob ntawd yog tias; los ntawm kev zwm rau txoj cai kav ntawm Catholicism, raws li tau sawv cev los ntawm lub cim ntawm papal authority, ces tej kev txiav txim ntawm Vajtswv uas tab tom nce ntxiv yuav tseg. Lo lus cog tseg ntawd, uas twb tau raug pov thawj lawm tias tsis muaj txiaj ntsig rau Tebchaws Meskas, yuav raug siv tom qab ntawd ua ib lo lus cog tseg rau lub ntiajteb uas tab tom ceeb ntshai.
Yuav raug txhawb hais tias yog txhua haiv neeg hauv ntiaj teb tsuas pom zoo thiab tso cai kom tsa tau ib lub tseemfwv ib-ntiajteb los rau lub hom phiaj ntawm kev daws kev tsov rog uas Islam tau coj los, ces kev ruaj khov yuav rov qab los. Islam yog lub hwjchim uas Vajluskub tau txheeb qhia tias yog tus uas ua rau txhua tus neeg los sib sau tawm tsam Islam, tiamsis qhov kev sib sau los ntawd yog txoj kev dag ntxias kawg nkaus ntawm cov vajntxwv.
Tus tim tswv ntawm tus Tswv hais rau nws tias, Saib seb, koj cev xeeb tub lawm, thiab koj yuav yug tau ib tug tub, thiab koj yuav hu nws lub npe ua Ixama‑ees; vim tus Tswv tau hnov koj txoj kev txom nyem. Thiab nws yuav yog ib tug neeg qus; nws txhais tes yuav tawm tsam txhua tus neeg, thiab txhua tus neeg txhais tes yuav tawm tsam nws; thiab nws yuav nyob ntawm xubntiag ntawm nws tej kwv tij sawv daws. Chiv Keeb 16:11, 12.
Ixama‑ees yog tus yawg koob sab ntsuj plig ntawm txoj kev ntseeg Islam. Yeej muaj tseeb tias Mohammed, tus yawg ntawm Islam, tsis tshwm sim hauv keeb kwm mus txog rau xyoo pua xya, tiam sis cov neeg qub uas muaj tiag raws li cev nqaij daim tawv yog yam uas Vajtswv siv los sawv cev rau cov neeg sab ntsuj plig nyob rau hnub kawg.
Tus Tswv, tus Vajntxwv ntawm cov Yixayee, thiab nws tus Txhivdim, tus Tswv ntawm cov thawj tubrog, hais li no tias; Kuv yog tus thawj, thiab Kuv yog tus kawg; thiab dua li Kuv tsis muaj ib tug Vajtswv twg li. Thiab leejtwg, zoo li Kuv, yuav hu tau, thiab yuav tshaj tawm tau qhov ntawd, thiab yuav muab nws teem ua ke rau ntawm Kuv xubntiag, txij thaum Kuv tsa haiv neeg thaum ub los? Thiab tej uas tab tom los, thiab uas yuav los, cia lawv qhia tej ntawd rau lawv. Yaxayas 44:6, 7.
Ua ntej Ishma‑ees yug los, twb muab nws lub npe rau lawm thiab twb qhia meej txog nws tes haujlwm cev Vajtswv lus lawm. Nws cov xeeb leej xeeb ntxwv sab ntsuj plig tes yuav “tiv thaiv txhua tus neeg, thiab txhua tus neeg txhais tes” yuav tiv thaiv “nws.” Thiab tsis zoo li txoj kev qhia ruam ntawm txoj kev ywj pheej loj hlob zuj zus, phau Vajlugkub qhia tias Ishma‑ees yuav “nyob rau ntawm tag nrho nws cov kwv tij xub ntiag.” Lawv tsis yaj mus nrog kab lis kev cai uas nyob ib ncig lawv, tiamsis ntau leej rov rau txim rau nws, tawm tsam nws thiab tua nws. Ntsuj plig ntawm Ishma‑ees yog tias “nws” yuav “ua ib tug neeg qus.” Lub tswv yim uas hais tias muaj ib pawg ntseeg ntawm txoj kev ntseeg Islam uas muaj kev thaj yeeb tsis raug txhawb los ntawm Vajtswv Txojlus, thiab tsis raug txhawb los ntawm phau Koran thiab.
Kev dag ntxias ntawm ob tug thawj tswj hwm thiab ib puas nees nkaum tus thawj kav tebchaws hauv Daniyees tshooj rau, yog tab tom qhia txog txoj kev dag ntxias uas yuav raug coj los rau saum kaum tus vajntxwv thaum lawv raug coj kom ntseeg tias lub hom phiaj thiab qhov xwm ceev rau kev tsim tsa ib lub tseemfwv ib ntiajteb, nyob hauv Loos kev tswj hwm, yog los daws qhov teebmeem ua rog ntawm Islam uas tab tom nce zuj zus, uas yog “kev Txom Nyem” thib peb. Thaum daim duab ntawm tus tsiaj qus raug tsa los thiab raug pub hwjchim kom “hais lus,” lub ntiajteb yuav pom, thaum twb lig dhau lawm, tias lub hom phiaj ntawm txoj kev papacy yog los tawm tsam cov uas tuav hnub Xanpataus hnub xya (Daniel), tsis yog tus yeeb ncuab uas nyiag nkag los dhau ntawm phab ntsa qab teb uas tsis muaj neeg zov.
“Vajtswv Txojlus tau ceeb toom txog txoj kev phom sij uas tab tom los; yog cia qhov no tseg tsis quav ntsej, lub ntiajteb Protestant yuav paub tias Loos lub hom phiaj tiag yog dabtsi tsuas yog thaum twb lig dhau lawm tsis muaj kev dim ntawm lub cuab ntxiab. Nws tab tom ntsiag to loj hlob mus rau hauv hwjchim. Nws tej lus qhuab qhia tab tom siv lawv txoj kev cuam tshuam hauv tej tsev sablaj tsim kevcai, hauv tej pawg ntseeg, thiab hauv neeg lub siab. Nws tab tom tsa ua ke tej tsev qauv siab loj thiab khov kho uas nyob hauv tej qhov chaw zais ntshis ntawm lawv ntawd nws tej kev tsimtxom yav tag los yuav rov muaj dua. Nyob twj ywm thiab tsis muaj leejtwg xav txog, nws tab tom ntxiv dag zog rau nws tej quab yuam kom txhawb nws tus kheej lub hom phiaj thaum lub sijhawm los txog uas nws yuav ntaus. Txhua yam uas nws ntshaw yog ib thaj chaw zoo rau nws sawv, thiab qhov no twb tab tom muab rau nws lawm. Tsis ntev peb yuav pom thiab yuav hnov tias lub hom phiaj ntawm lub ntsiab Roman yog dabtsi. Leejtwg los xij uas yuav ntseeg thiab mloog Vajtswv Txojlus yuav raug kev thuam thiab kev tsimtxom vim li ntawd.” The Great Controversy, 581.
Kev dag ntxias ntawm Tebchaws Koom Tes uas papacy ua, uas tsim tawm txoj kev pauj ntawm lawv lub siab, feem ntau raug piav qhia hauv Vajlugkub, thiab zaj dab neeg txog Darius yog ib qho piv txwv tseem ceeb tshaj plaws ntawm qhov tseeb no. Nws yog ib txoj kev dag ntxias uas xub ua tiav hauv Tebchaws Meskas, ces mam rov ua dua rau saum lub ntiajteb. Qhov tseeb no raug qhia tseg hauv zaj dab neeg txog Elijah thiab Jezebel, ces rov pom dua hauv zaj dab neeg txog John the Baptist thiab Herodias, ib yam nkaus li hauv kev ntsia Khetos saum ntoo khaub lig. Islam qhov ua rau cov tebchaws npau taws yog txoj kev ntxias uas lub hwj chim papal siv, uas muab chaw sawv zoo rau nws los tawm tsam cov uas ceev Hnub Xanpataus thoob plaws lub ntiajteb.
Qhov kev hais txog Islam thawj zaug yog kev qhia Yixama-ee los rau hauv Vaj Lug Kub, thiab lub luag hauj lwm uas Islam raug cim tseg rau thaum kawg ntawm lub ntiaj teb—uas yog ua kom lub ntiaj teb poob rau hauv kev ceeb ntshai thoob plaws txhua qhov txhia chaw kom lawv yuav kam txais txhua yam lus thov raws li ib txoj kev daws teeb meem—yog yam uas ua rau kev dag ntxias ntawd raug ua tiav. Kev dag ntxias ntawd yog yam uas txhawb cov United Nations (kaum tus vajntxwv), kom ua raws li Vajtswv lub siab nyiam, thiab pom zoo muab lawv lub nceeg vaj (lub nceeg vaj thib xya) rau tus papacy (tus tsiaj nyaum).
Kev dag ntxias uas Darius sawv cev, nrog rau lwm cov kab lus cev Vajtswv lus, muaj xws li lub luag hauj lwm ntawm Islam uas ua rau tej teb chaws chim, yog qhov laj thawj kawg uas papacy raug rhuav tshem los ntawm United Nations, thiab ib yam tseem ceeb tib yam ntawd, nws qhia kom paub txog tej xwm txheej uas nyob ib ncig ntawm qhov kev zais tsis meej ntawm lub yim lub nceeg vaj, uas yog ib lub ntawm xya lub uas raug tsa los ua lub taub hau ntawm Npanpiloo niaj hnub no.
Daniyee nyob hauv tsov ntxhuav qhov tsua yog ib daim duab cev Vajtswv lus uas ntxaws thiab tob heev, tiam sis txoj kev to taub ntawd tsuas muaj tau thaum siv txoj kev “kab txuas kab” xwb.
Peb yuav txuas ntxiv Daniyee tshooj rau hauv tsab xov xwm tom ntej.
“Thaum peb uas yog ib haiv neeg to taub tias phau ntawv no txhais li cas rau peb, ces yuav pom ib qho kev txhawb siab loj tshwm sim nyob hauv peb nruab nrab.” Testimonies to Ministers, 113.