Tau raug tsa ruaj khov lawm raws li ntau tus tim khawv tias hauv keeb kwm thiab hauv yav tom ntej qhia tseg, Loos ib txwm sawv los ua tus thib yim thiab yog ib tug ntawm xya tus. Zaj lus piv txwv yaj saub uas nyob hauv lub cim no yog ib feem ntawm yam Tsov Ntxhuav ntawm xeem Yudas qhib lub foob tawm ua ntej lub sij hawm sim neej xaus. Khetos yeej tsis hloov li, thiab hauv thawj zaug thiab loj kawg ntawm kev poob siab hauv keeb kwm Millerite, Nws tau tshwm sim ib txoj kev tseeb uas piav qhia txog qhov tsis meej ntawm txoj kev poob siab ntawd.
Tom qab Kev Nyuaj Siab Loj thawj zaug hauv keeb kwm cov Millerite, Nws tau thim Nws txhais tes tawm ntawm ib qho yuam kev hauv qee cov lej uas tau sawv cev rau saum daim chart xyoo 1843. Qhov yuam kev ntawd sawv cev rau txoj kev to taub yuam kev txog lus faj lem uas ua rau muaj Kev Nyuaj Siab Loj ntawd. Thaum kawg cov Millerite tau raug coj los txog rau ib theem ntawm ntau yam kev to taub, uas tau ruaj khov tsa hnub pib ntawm ob txhiab peb puas hnub. Muaj ib qho chaw pib ruaj khov, uas feem ntau raug tsim los ntawm hnub ntawm tus ntoo khaub lig, ces lawv thiaj pom tias tib cov pov thawj lus faj lem uas lawv tau siv los txheeb xyoo 1843 ntawd, yeej tsis yog tsuas txheeb tau xyoo 1844 xwb, tiam sis tseem txheeb tau hnub tseeb yog Lub Kaum Hli 22, 1844.
Tom qab Kev Poob Siab zaum ob thiab loj kawg ntawd, tus Tswv rov qhib ib qho tseeb ntxiv uas teb tau txhua yam teeb meem hauv kev yaj saub uas tau tshwm los ntawm lawv txoj kev tshaj tawm yuam kev hais tias hnub tim 22 Lub Kaum Hli, 1844 yog Khetos txoj Kev Los Zaum Ob. Tus Tswv qhib txog zaj lus ntawm lub Tuam Tsev Dawb Huv, thiab cov tseeb uas txuas nrog nws, thiab Kev Poob Siab Loj ntawd thiaj raug piav meej.
“Raws li ib haiv neeg, peb yuav tsum ua cov neeg kawm tej lus faj lem nrog lub siab kub siab lug; peb yuav tsum tsis txhob so kom txog thaum peb muaj kev nkag siab meej txog zaj lus qhuab qhia ntawm lub chaw dawb huv, uas raug nthuav tawm hauv tej yog toog ntawm Daniyees thiab Yauhas. Zaj lus no ci ntsa iab loj kawg rau peb txoj hauj lwm thiab peb txoj hauj lwm tam sim no, thiab muab tej pov thawj uas tsis txawj yuam kev rau peb tias Vajtswv tau coj peb hauv peb tej kev paub dhau los. Nws piav qhia peb txoj kev chim siab xyoo 1844, qhia rau peb tias lub chaw dawb huv uas yuav raug ntxuav tsis yog lub ntiajteb, raws li peb tau xav tseg, tiam sis yog thaum ntawd Khetos tau nkag mus rau hauv chav dawb huv tshaj plaws ntawm lub chaw dawb huv saum ntuj ceeb tsheej, thiab nyob ntawd Nws tab tom ua txoj hauj lwm kaw xaus ntawm Nws tes num pov thawj, kom raws li tej lus uas tus tim tswv tau hais rau tus yaj saub Daniyees, ‘Unto two thousand and three hundred days; then shall the sanctuary be cleansed.’”
“Peb txoj kev ntseeg hais txog cov lus ntawm tus tim tswv thawj, tus tim tswv thib ob, thiab tus tim tswv thib peb yeej yog qhov tseeb. Cov cim tseem ceeb loj uas peb twb hla dhau los lawm yog yam uas txav tsis taus. Txawm yog cov tub rog ntawm ntuj txiag teb tsaus yuav sim muab tej ntawd rwj tawm ntawm lawv lub hauv paus, thiab zoo siab hauv txoj kev xav tias lawv twb ua tiav lawm los xij, lawv yeej ua tsis tiav. Cov ncej ntawm qhov tseeb no sawv ruaj khov ib yam li cov roob mus ib txhis, tsis txav los ntawm txhua txoj kev siv zog ntawm tib neeg ua ke nrog Xatas thiab nws pab tub rog. Peb kawm tau ntau yam, thiab peb yuav tsum niaj hnub tshawb xyuas Vajlugkub kom pom tias tej no puas yog li ntawd. Nim no Vajtswv haiv neeg yuav tsum tsom lawv ob lub qhov muag rau saum ntuj ceeb tsheej lub chaw dawb huv, qhov uas peb tus Pov Thawj Hlob loj tab tom ua txoj hauj lwm kawg nkaus hauv txoj hauj lwm txiav txim,—qhov uas Nws tab tom thov rau Nws haiv neeg.” Review and Herald, November 27, 1883.
Qhov kev poob siab ntawm cov thwjtim thaum lub sijhawm raug ntsia saum ntoo khaub lig ntawd tau muaj lub hauv paus rau ntawm lawv txoj kev to taub tsis raug txog lub nceeg vaj uas Khetos yuav tsum tsa los ntawm saum ntoo khaub lig. Txoj hauj lwm qhuab qhia ntawm Yauhas uas ua kevcai raus dej thiab tus tubtxib Povlauj kuj muaj nrog rau tes haujlwm ntawm kev txheeb kom paub tias lub sijhawm kev txiav txim ntawm cov Yixayee tiag tiag thiab lub chaw dawb huv hauv ntiajteb tiag tiag tau hloov mus rau cov Yixayee sab ntsuj plig thiab lub chaw dawb huv saum ntuj ceeb tsheej sab ntsuj plig lawm. Tsov Ntxhuav ntawm xeem Yudas ib txwm piav qhia txoj kev poob siab ntawd rau cov “neeg txawj ntse.” Kev piav qhia txog lo lus txhiaj txhais yaj saub uas hais tias Loos yog “tus yim, tiam sis yog los ntawm xya,” yog ib feem ntawm tes haujlwm uas Tsov Ntxhuav ntawm Yudas tab tom ua kom tiav txhawm rau piav qhia txog txoj kev poob siab ntawm Lub Xya hli ntuj 18, 2020.
Cov neeg Miller pom Loos yog lub nceeg vaj plaub hauv tej lus faj lem hauv Phau Vajlugkub, thiab lawv pom qhov sib txawv ntawm kev pe dab qhuas thiab kev ua papacy, tiam sis lawv tsis tau pom Loos papal yog lub nceeg vaj tsib hauv tej lus faj lem hauv Phau Vajlugkub. Tsis ntev tom qab xyoo 1844, cov pioneers pom tias Tebchaws Meskas yog lub nceeg vaj tom ntej hauv tej lus faj lem hauv Phau Vajlugkub.
Qhov kev lees paub ntawd raug sawv cev rau saum daim chart ntawm cov pioneer xyoo 1850, tiam sis lawv lub peev xwm los paub txog daim duab piv txwv tag nrho ntawm tej nceeg vaj hauv Vajlugkub cov lus faj lem, raws li tau sawv cev hauv Tshwm Sim tshooj kaum xya, nyob dhau lawv lub peev xwm nkag siab, rau qhov lawv pib taug kev yuam kev hauv roob moj sab qhua ntawm Laodicea tom qab lawv tsis lees txais “xya sijhawm” xyoo 1863.
“Keeb kwm ntawm cov neeg Ixayees thaum ub yog ib qho piv txwv muaj hwj chim heev txog txoj kev paub dhau los yav tag los ntawm pawg Adventist. Vajtswv tau coj Nws haiv neeg nyob hauv kev txav advent, ib yam li Nws tau coj cov me nyuam Ixayees tawm hauv tebchaws Iyi. Hauv txoj kev chim siab loj ntawd lawv txoj kev ntseeg raug sim ib yam li cov Henplais raug sim ntawm Hiav Txwv Liab. Yog lawv tseem tso siab rau tes uas coj lawv, tes uas tau nrog lawv nyob hauv lawv tej kev paub dhau los lawm, lawv yuav tau pom Vajtswv txoj kev cawm seej. Yog txhua tus uas tau sib koom tes ua hauj lwm ntawd hauv xyoo 1844 tau txais zaj lus ntawm tus tim tswv thib peb thiab tshaj tawm nws hauv lub hwj chim ntawm tus Vaj Ntsuj Plig Dawb Huv, tus Tswv yuav tau ua hauj lwm loj kawg nkaus nrog lawv tej kev siv zog. Ib nthwv dej loj ntawm txoj kev kaj yuav tau raug nchuav rau saum lub ntiaj teb. Ntau xyoo dhau los lawm cov neeg nyob hauv ntiaj teb twb yuav tau raug ceeb toom, txoj hauj lwm xaus twb yuav tau ua kom tiav, thiab Khetos twb yuav tau los rau txoj kev txhiv dim ntawm Nws haiv neeg.”
“Tsis yog Vajtswv lub siab nyiam kom cov Yixayee yuav tsum taug kev yuam kev plaub caug xyoo hauv tebchaws moj sab qhua; Nws xav coj lawv ncaj qha mus rau lub tebchaws Khana-as thiab tsa lawv nyob ntawd ua ib haiv neeg dawb huv, muaj kev kaj siab lug. Tiamsis, ‘lawv tsis tau nkag mus vim yog kev tsis ntseeg.’ Henplais 3:19. Vim lawv txoj kev thim rov qab thiab kev tso txojkev ntseeg tseg, lawv thiaj tuag puam tsuaj hauv tebchaws moj sab qhua, thiab muaj lwm tus raug tsa sawv los nkag mus rau hauv Lub Tebchaws Uas Tau Cog Tseg. Ib yam nkaus li ntawd, tsis yog Vajtswv lub siab nyiam kom Khetos txoj kev los yuav raug ncua ntev ua luaj thiab kom Nws haiv neeg yuav nyob ntau xyoo ua luaj hauv lub ntiajteb uas muaj kev txhaum thiab kev quaj ntsuag no. Tiamsis kev tsis ntseeg tau cais lawv ntawm Vajtswv mus. Vim lawv tsis kam ua tes haujlwm uas Nws tau tsa cia rau lawv ua, thiaj muaj lwm tus raug tsa sawv los tshaj tawm txoj xov ntawd. Vim txoj kev hlub tshua rau lub ntiajteb, Yexus thiaj ncua Nws txoj kev los, kom cov neeg txhaum thiaj yuav muaj sijhawm hnov lo lus ceeb toom thiab nrhiav tau hauv Nws ib qho chaw nkaum ua ntej Vajtswv txoj kev npau taws yuav raug nchuav los.” The Great Controversy, 458.
Yakaunpaud thiab Ellen White nkawd ob leeg tau qhia meej tias txoj kev txav ntawd twb hloov mus ua txoj kev txav ntawm Laodicea xyoo 1856, thiab hauv nqe lus ua ntej ntawd nws qhia tias, “yog txhua tus uas tau sib koom siab ua hauj lwm hauv txoj hauj lwm ntawd xyoo 1844 tau txais tus tim tswv thib peb txoj xov thiab tshaj tawm nws hauv Vaj Ntsuj Plig Dawb Huv lub hwj chim, tus Tswv yeej yuav tau ua hauj lwm muaj hwj chim heev nrog lawv tej kev siv zog.” Tom qab ntawd nws hais tias, “Ib yam li ntawd,” “kev thim rov qab thiab kev ntxeev txoj kev ntseeg” uas cov Yixayee thaum ub tau nthuav tawm, ua rau cov Yixayee thaum ub “puam tsuaj hauv tebchaws moj sab qhua.” Nqe lus ntawd tab tom qhia tias Laodicean Adventism tau pib taug kev yuam kev hauv tebchaws moj sab qhua hauv lub sijhawm uas cov uas tau tshaj tawm txoj xov ntawm Kev Quaj Thaum Ib Tag Hmo tseem muaj txoj sia nyob.
Niaj hnub no cov neeg kawm vajlugkub txujci (cov txawj ntse) tau txheeb ntau yam kev siv rau Tshwm Sim tshooj kaum xya, uas yog muab los ntawm txoj kev txhais hu ua futurism uas cov Jesuits tau tsim, los yog los ntawm tej kev coj theology uas twb raug ua phem los ntawm Protestantism uas tau thim txoj kev ntseeg lawm. Cov cim hauv Tshwm Sim kaum xya ntawd yooj yim heev. Peb twb txheeb tau cov cim uas tsim nyog lawm, yog li peb yuav rov qab mus rau cov nceeg vaj uas raug sawv cev nyob ntawd thiab muab lawv los phim nrog cov nceeg vaj hauv Daniyees tshooj ob, rau qhov Yexus ib txwm siv qhov pib ntawm ib yam los ua qauv qhia txog qhov kawg ntawm ib yam.
Thiab tseem muaj xya tus vajntxwv: tsib tug twb poob lawm, ib tug tseem nyob, hos tus uas seem tsis tau los txog tam sim no; thiab thaum nws los txog, nws yuav tsum kav nyob ib ntus luv xwb. Thiab tus tsiaj qus uas tau muaj lawm, thiab tsis muaj lawm, nws tus ntawd yog tus thib yim, thiab yog ntawm xya tus ntawd los, thiab nws mus rau kev puas tsuaj. Hos kaum tug kub uas koj tau pom yog kaum tus vajntxwv, uas tseem tsis tau txais ib lub nceeg vaj; tiam sis lawv tau txais hwjchim ua vajntxwv ib teev nrog tus tsiaj qus. Tshwmsim 17:10–12.
Hauv nqe peb, Yauhas raug coj mus rau xyoo 1798 hauv sab ntsuj plig. Ntawm qhov chaw sawv ntawd hauv keeb kwm, nws raug qhia tias twb muaj tsib lub nceeg vaj uas twb poob lawm. Cov nceeg vaj ntawd yog Npanpiloo, Medo-Persia, Kili, Loos uas yog kev pe dab mlom, thiab Loos uas yog lub hwj chim papacy. William Miller tsis muaj peev xwm daws tau nqe no hauv tshooj kaum xya, vim nws tsis paub tias Loos papal yog ib lub nceeg vaj txawv ntawm Loos pagan. Txawm li ntawd los, txoj kab txheej txheem no twb raug hais txog hauv Tshwm Sim tshooj kaum ob thiab kaum peb lawm, vim tus zaj hauv tshooj kaum ob sawv cev rau Loos pagan, tus tsiaj nyaum uas tawm hauv hiav txwv los hauv tshooj kaum peb yog papacy, hos tus tsiaj nyaum hauv ntiajteb yog Tebchaws Meskas. Muam White txheeb xyuas tag nrho peb tug tsiaj nyaum no tias yog tus zaj, tus tsiaj nyaum, thiab tus yaj saub cuav. Hauv kev muab nws zaj lus tim khawv, nws qhia meej txog txoj kab txheej txheem ntawm cov nceeg vaj, thiab txoj kab txheej txheem ntawd haum raws li kev siv Tshwm Sim kaum xya uas peb tab tom ua.
“Nyob hauv qab cov cim ntawm ib tug zaj loj liab, ib tug tsiaj qus zoo li tsov txaij, thiab ib tug tsiaj qus uas muaj kub zoo li yaj, tej tsoom fwv hauv ntiajteb uas yuav tshwj xeeb tshaj yog koom tes hauv kev tsuj hnyo Vajtswv txoj kevcai thiab tsimtxom Nws haivneeg, tau raug nthuav qhia rau Yauhas. Tsov rog no tseem raug coj mus ntxiv mus txog thaum xaus lub sijhawm. Vajtswv haivneeg, uas raug cim los ntawm ib tug pojniam dawb huv thiab nws cov menyuam, raug sawv cev tias muaj tsawg heev piv rau lwm tus. Nyob rau hnub kawg tsuas tshuav ib pawg seem xwb thiaj tseem muaj nyob. Hais txog cov no Yauhas hais tias lawv yog cov uas ‘ceev Vajtswv tej lus txib, thiab muaj Yexus Khetos zaj lus timkhawv.’”
“Los ntawm txoj kev pe hawm dab mlom, thiab tom qab ntawd los ntawm txoj kev Kav Tos Liv, Xatas tau siv nws lub hwj chim tau ntau pua xyoo hauv ib qho kev siv zog los rhuav tshem Vajtswv cov tim khawv ncaj ncees tawm hauv ntiaj teb. Cov neeg pe dab pe mlom thiab cov neeg Kav Tos Liv raug tib tug zaj ntsuj plig txhawb. Lawv sib txawv tsuas yog qhov no xwb tias txoj kev Kav Tos Liv, uas ua txuj li tab tom ua haujlwm rau Vajtswv, yog tus yeeb ncuab uas txaus ntshai dua thiab lim hiam dua. Los ntawm txoj kev sawv cev ntawm Romanism, Xatas tau ntes lub ntiaj teb mus ua qhev. Lub koom txoos uas lees tias yog Vajtswv lub tau raug cheb mus rau hauv cov qeb ntawm txoj kev dag ntxias no, thiab ntau tshaj li ib txhiab xyoo Vajtswv haiv neeg tau raug txom nyem nyob hauv tus zaj txoj kev npau taws. Thiab thaum txoj kev Kav Tos Liv, raug txeeb nws lub zog lawm, raug yuam kom tsum tsis txhob tsim txom ntxiv lawm, Yauhas pom ib lub hwj chim tshiab tab tom sawv tuaj los ncha tus zaj lub suab, thiab txuas ntxiv mus ua tib txoj hauj lwm lim hiam thiab hais lus thuam Vajtswv ntawd. Lub hwj chim no, uas yog lub hwj chim kawg uas yuav ua rog tawm tsam lub koom txoos thiab Vajtswv txoj kev cai, tau raug piv txwv los ntawm ib tug tsiaj qus uas muaj ob tug kub zoo li me nyuam yaj.”
“Tiamsis txoj kab kos nruj ntawm tus cwjmem yaj saub qhia tawm tias yuav muaj ib txoj kev hloov hauv daim duab thaj yeeb no. Tus tsiaj qus uas muaj ob tug kub zoo li menyuam yaj hais nrog lub suab ntawm ib tug zaj, thiab ‘siv txhua txoj cai ntawm thawj tus tsiaj qus nyob ntawm nws xub ntiag.’ Yaj saub tshaj tawm tias nws yuav hais rau cov uas nyob saum lub ntiajteb kom lawv ua ib tug duab rau tus tsiaj qus, thiab tias ‘nws yuam kom sawvdaws, tus me thiab tus loj, tus nplua nuj thiab tus pluag, tus dawb thiab tus qhev, txais ib lub cim rau ntawm lawv sab tes xis, los yog rau ntawm lawv hauv pliaj; thiab kom tsis muaj leejtwg yuav tau los yog muag tau, tsuas yog tus uas muaj lub cim, los yog lub npe ntawm tus tsiaj qus, los yog tus lej ntawm nws lub npe xwb.’ Yog li no, Kev Ntseeg Protestant taug raws li cov hneev taw ntawm txoj Kev Kav Papacy.” Signs of the Times, November 1, 1899.
Hauv thawj nqe ntawm nqe lus kawg ntawd, Muam White qhia txog Loos teev dab mlom, Loos papacy, thiab Tebchaws Meskas tias yog “cov tseem fwv hauv ntiajteb no.” Hauv nqe ob nws qhia tias cov tseem fwv ntawd tshwm los ua ntu zus thaum nws hais tias, “los ntawm kev teev dab mlom, thiab tom qab ntawd los ntawm Papacy,” thiab “thaum Papacy, uas raug txeeb nws lub hwjchim lawm, raug yuam kom tsum tsis txhob tsim txom ntxiv, Yauhas thiaj pom ib lub hwjchim tshiab tabtom sawv los ncha tus zaj lub suab, thiab txuas ntxiv tib yam haujlwm lim hiam thiab thuam Vajtswv.” Tiamsis nws tsis xaus rau ntawd, rau qhov hauv nqe peb nws qhia tias Tebchaws Meskas yuav yuam kom muaj dua ib lub nceeg vaj rau saum tag nrho lub ntiajteb. Nws hais tias, “Tus tsiaj qus uas muaj ob tug kub zoo li menyuam yaj hais lus nrog tus zaj lub suab, thiab ‘ua raws nraim txhua lub hwjchim ntawm tus tsiaj qus thawj tug nyob ntawm nws xubntiag.’ Lus faj lem tshaj tawm tias nws yuav hais rau cov uas nyob hauv ntiajteb kom lawv ua ib tug duab rau tus tsiaj qus.”
Tshooj kaum ob thiab kaum peb hauv Phau Ntawv Tshwmsim, qhia meej txog Loos pagan, Loos papal, Tebchaws Meskas, thiab tus duab ntawm tus tsiaj qus rau ntiajteb, uas Tebchaws Meskas tsa los. Lub ntsiab txhais ntawm “tus duab ntawm tus tsiaj qus” yog kev sib koom ua ke ntawm Koom Txoos thiab Lub Xeev, thiab kom tag nrho lub ntiajteb tsa tus duab ntawm tus tsiaj qus, raws li lub ntsiab txhais lawm, qhov no qhia meej tias nyob rau hnub kawg, ib lub tseem fwv ib-ntiajteb yuav raug yuam rau tag nrho lub ntiajteb. Lub nceeg vaj ntawd yuav muaj Lub Xeev thiab ib lub Koom Txoos, nrog rau lub Koom Txoos kav tswj saum txoj kev sib raug zoo ntawd. Tshooj kaum ob thiab kaum peb hauv Phau Ntawv Tshwmsim qhia txog plaub lub nceeg vaj ua ntu zus, thiab tib cov nceeg vaj ntawd kuj raug sawv cev hauv tshooj kaum xya, thiab kuj nyob hauv Daniel tshooj ob thiab.
Xyoo 1798, Yauhas pom tias tsib lub tebchaws thawj zaug hauv lus faj lem hauv Phau Vajlugkub twb poob lawm lawm, thiab tias xyoo 1798, muaj ib lub tebchaws nyob lawm thaum ntawd. Lub tebchaws hauv lus faj lem hauv Phau Vajlugkub uas pib xyoo 1798 yog tus tsiaj qus hauv Qhia Tshwm tshooj kaum peb, uas pib zoo li ib tug menyuam yaj, tiamsis kawg nkaus ho hais lus zoo li ib tug zaj. Tebchaws Meskas yog lub tebchaws thib rau hauv lus faj lem hauv Phau Vajlugkub uas muaj ob tug kub, uas los tom qab lub tebchaws thib tsib, yog Npanpiloo sab ntsuj plig, uas tau txais ib qhov txhab tuag taus. Lub tebchaws thib tsib yog Npanpiloo sab ntsuj plig, uas tau raug ua qauv ua ntej los ntawm lub tebchaws thawj, yog Npanpiloo tiag tiag. Lub tebchaws thib rau uas muaj ob tug kub tau raug ua qauv ua ntej los ntawm ob txhais npab nyiaj.
Xyoo 1798, yuav tsum muaj ib lub tebchaws uas tseem yuav los nyob rau yav tom ntej, rau qhov xyoo 1798, “lwm tus tseem tsis tau los.” Thaum lub tebchaws xya ntawd los rau hauv keeb kwm, nws tsuas yog “nyob ib ntus luv” xwb. Lub tebchaws thib tsib tau txais ib qho kev raug mob txaus tuag, lub tebchaws thib rau muaj ob tug kub, thiab lub tebchaws thib xya tsuas nyob tau ib lub sijhawm luv xwb. Cov ntsiab lus ntawm nqe ntawd qhia meej tias lub tebchaws thib xya yog sawv cev los ntawm “kaum tus vajntxwv,” vim thaum “kaum tus vajntxwv” los ua ib lub tebchaws, lawv tsuas kav tau “ib teev” xwb, thiab “ib teev” yog ib “ntus” luv. Thaum “kaum tus vajntxwv” yeej kav tiag, lawv kav ua ke nrog tus tsiaj ntawd rau lub “ib teev.”
Thiab kaum kub uas koj tau pom yog kaum tug vajntxwv, uas tseem tsis tau txais ib lub tebchaws kav li; tiamsis lawv tau txais hwjchim ua vajntxwv ib pliag nrog tus tsiaj qus. Qhia Tshwm 17:12.
“Kaum kub” yog lub tebchaws xya, tiamsis lawv kav ua ke nrog tus tsiaj qus tau “ib teev”. “Ib teev” ntawd yog lub sijhawm ntawm kev kub ntxhov ntawm txoj cai Sunday uas pib nrog txoj cai Sunday uas yuav los sai no nyob hauv Tebchaws Meskas. Lawv pom zoo los kav nrog tus tsiaj qus, rau qhov lawv raug yuam kom ua li ntawd los ntawm tus vajntxwv loj tshaj, uas yog Tebchaws Meskas. Muam White, hauv nqe lus uas peb nyuam qhuav hais tseg, qhia meej tias lub hwjchim kawg uas tsim txom Vajtswv haiv neeg yog tus tsiaj qus hauv ntiajteb.
“Yauhas pom ib lub hwjchim tshiab sawv los kom ncha tus zaj lub suab, thiab txuas ntxiv ua tib yam haujlwm lim hiam thiab thuam Vajtswv. Lub hwjchim no, uas yog lub kawg uas yuav tawm tsam ua rog rau pawg ntseeg thiab Vajtswv txoj kevcai, raug sawv cev los ntawm ib tug tsiaj qus uas muaj kub zoo li menyuam yaj.” Signs of the Times, November 1, 1899.
Lub nceeg vaj kawg hauv Vajlugkub tej lus faj lem raug tsa sawv los los ntawm kev dag ntxias uas Tebchaws Meskas, raws li tus Cevlus Cuav, ua tiav lawm. Lub nceeg vaj ntawd tau pib ua ib tug menyuam yaj xyoo 1798, tiam sis nyob rau hnub kawg nws yuam lub ntiaj teb kom lees txais tus duab tsiaj qus thoob ntiajteb, uas raws li lub ntsiab lus txhais yog kev sib koom ua ke ntawm ib lub Koom Txoos thiab ib lub Xeev, nrog lub Koom Txoos ua tus tswj hwm txoj kev sib raug zoo ntawd. Lub nceeg vaj ntawd kuj raug txheeb tias yog ib qho kev sib koom ua peb txheej.
“Cov Protestant nyob hauv Tebchaws Meskas yuav yog cov ua ntej tshaj plaws ncab tes hla lub kwj hav tob kom tuav tes ntawm Kev Ntseeg Ntsujplig; lawv yuav ncav tes hla lub qhov taub tob mus sib tuav tes nrog lub hwjchim Loos; thiab nyob hauv qab txoj kev cuam tshuam ntawm txoj kev koom tes peb npaug no, lub tebchaws no yuav taug raws qab cov kauj ruam ntawm Loos hauv kev tsuj nyoos cov cai ntawm lub siab dawb paug.” The Great Controversy, 588.
Kev koom ua peb npaug yog kev koom ua ke ntawm tus zaj, tus tsiaj qus, thiab tus yaj saub cuav, uas nyob hauv Tshwmsim kaum rau tawm mus cuag cov vajntxwv hauv ntiajteb thiab coj lub ntiajteb mus rau Harmakhedoos.
Thiab kuv pom muaj peb tug ntsujplig qias neeg zoo li qav tawm hauv tus zaj lub qhov ncauj los, thiab tawm hauv tus tsiaj lub qhov ncauj los, thiab tawm hauv tus yaj saub cuav lub qhov ncauj los. Vim lawv yog cov ntsujplig ntawm dab phem, uas ua tej txuj ci tseem ceeb, thiab tawm mus cuag cov vaj ntxwv hauv ntiajteb thiab ntawm tag nrho lub qab ntuj, kom sib sau lawv los rau kev tsov rog ntawm hnub loj ntawd ntawm Vajtswv Tus Muaj Hwjchim Loj Kawg Nkaus. Qhia Tshwm 16:13, 14.
“Lub hwjchim Roman” yog lub papacy, tus tsiaj qus thiab lub nceeg vaj thib tsib hauv Vajlugkub txoj lus faj lem uas tau txais ib qho txhab tuag taus. “Cov Protestants” sawv cev rau Tebchaws Meskas, tus yaj saub cuav, lub nceeg vaj thib rau thiab lub kawg hauv Vajlugkub txoj lus faj lem. “Kev ntseeg dab” yog lub Koom Haum Tebchaws Ntiaj Teb, tus zaj thiab lub nceeg vaj uas pom zoo los kav ib teev nrog tus tsiaj qus. Qhov kev koom ua peb seem no tiav rau hauv “ib teev” uas yog “teev” ntawm “av qeeg loj” hauv Tshwmsim kaum ib, uas yog txoj cai Sunday uas yuav los sai no.
“Los ntawm txoj cai txiav txim uas yuam kom tsa thiab txhawb lub koom haum Papacy, ua txhaum rau Vajtswv txoj kevcai, peb haiv tebchaws yuav txiav nws tus kheej tawm kiag ntawm kev ncaj ncees. Thaum Protestantism yuav ncab nws txhais tes hla tus kwj deg tob ntawd mus tuav tes nrog lub hwjchim Roman, thaum nws yuav ncav dhau lub qhov tob mus koom tes nrog Spiritualism, thaum, nyob rau hauv tus cawv ntawm qhov kev sib koom peb ceg no, peb lub tebchaws yuav tsis lees paub txhua lub ntsiab cai ntawm nws Txoj Cai Lij Choj raws li ib lub xeev Protestant thiab Republican, thiab yuav npaj kev pab txhawb rau kev nthuav tawm tej kev dag thiab kev ntxias ntawm papal hwjchim, ces peb yuav paub tau tias lub sijhawm tau los txog rau txoj haujlwm hwjchim loj kawg nkaus uas Xatas ua, thiab tias qhov kawg twb nyob ze lawm.” Testimonies, volume 5, 451.
Hauv Daniyees tshooj ob, Npanpiloo, thawj lub nceeg vaj ntawm Vajlugkub tej lus faj lem uas sawv cev los ntawm lub taub hau kub, yog tus qauv qhia txog Npanpiloo sab ntsuj plig, lub nceeg vaj thib tsib ntawm Vajlugkub tej lus faj lem. Lub nceeg vaj ob sab ntawm cov Mees thiab cov Peesxias, yog ob lub xub pwg thiab ob txhais npab nyiaj, lub nceeg vaj thib ob ntawm Vajlugkub tej lus faj lem hauv Daniyees tshooj ob, sawv cev rau tus tsiaj qus ob tug kub los ntawm lub ntiaj teb, yog Tebchaws Asmeskas, lub nceeg vaj thib rau ntawm Vajlugkub tej lus faj lem. Tooj dag ntawm tus pej thuam hauv Daniyees tshooj ob, uas sawv cev rau tim Nkijteb, lub nceeg vaj thib peb ntawm Vajlugkub tej lus faj lem, sawv cev rau Koomhaum Tebchaws Ntiaj Teb, yog lub taub hau thib xya uas nyob mus ib “teev”, thiab uas pom zoo lees txais ib qho chaw nyob hauv kev koom tes peb sab ntawm tus zaj, tus tsiaj qus, thiab tus yaj saub cuav.
Lub nceeg vaj hlau hauv Daniyee tshooj ob, uas yog lub nceeg vaj thib plaub hauv tej lus faj lem hauv Vajlugkub, sawv cev rau lub nceeg vaj thib yim, uas yog ib lub ntawm xya lub. Loos teev dab qub tiag tiag, uas yog lub nceeg vaj thib plaub, sawv cev rau Loos niaj hnub no, uas yog ib lub nceeg vaj uas raug txhim tsa los ntawm kev sib koom ua ke ntawm Koom Txoos thiab Xeev, nrog rau Koom Txoos kav saum txoj kev sib raug zoo ntawd. Lub nceeg vaj ntawd muaj peb ntu hauv nws tus yam ntxwv, vim tus vaj thawj ntawm “kaum tus vaj” yog lub nceeg vaj thib rau uas yog tus tsiaj qus hauv ntiajteb. Lub nceeg vaj thib rau yog Ahaj, tus uas tau yuav Yexanpe. Lub nceeg vaj thib rau, thaum raug sawv cev hauv nws txoj kev koom siab peb ntu, yog Loos niaj hnub no, uas tau raug ua ntej los ntawm lub nceeg vaj thib tsib uas yog Loos papal, uas kuj tau raug ua ntej los ntawm lub nceeg vaj thib plaub uas yog Loos teev dab qub.
Cov Millerites tsuas pom Loos xwb ua lub nceeg vaj plaub thiab yog lub nceeg vaj kawg. Lawv lees paub tias nws muaj ob chav yam ntxwv, tiamsis lawv tsis pom muaj lwm lub nceeg vaj hauv ntiajteb uas yuav los tom qab. Lub nceeg vaj plaub yog Loos teev dab mlom, uas ua ntej Loos papal, lub nceeg vaj tsib, thiab tom qab ntawd yog Loos niaj hnub no, lub nceeg vaj rau. Lub nceeg vaj rau yog lub thib peb hauv peb yam kev tshwm sim ntawm Loos.
Kev kev sib koom ua peb npaug ntawm tus zaj, tus tsiaj qus thiab tus yaj saub cuav yog ob yam tib si: Loos niaj hnub no thiab kuj yog Npanpiloo Loj, uas nws lub qhov txhab tuag taus twb raug kho zoo lawm. Tebchaws Meskas, Koom Haum Tebchaws Meskas thiab tus poj niam deev luag pojniam ntawm Thailaub sawv cev rau lub tebchaws thib yim thiab zaum kawg, tiam sis lawv peb leeg puav leej yog cov phoojywg hauv kev sib koom ua peb npaug ntawm lub tebchaws thib rau, uas yog lub hwjchim kawg “yuav ua rog tawm tsam pawg ntseeg thiab Vajtswv txoj kevcai.”
Tebchaws Meskas yog ib feem peb ntawm lub nceeg vaj thib rau. Lub Koom Haum Tebchaws Ntiaj Teb (United Nations), raws li yog ib feem ntawm txoj kev koom ua peb tog, kuj yog ib feem peb ntawm lub nceeg vaj thib rau, thiab lub hwjchim papacy kuj yog ib feem peb ntawm lub nceeg vaj thib rau thiab. Nyob rau theem no tus lej rau Tebchaws Meskas yog RAU, thiab tus lej rau Lub Koom Haum Tebchaws Ntiaj Teb yog RAU, thiab tus lej ntawm papacy yog RAU. Txoj kev koom ua peb tog sawv cev rau tus lej ntawm ib tug neeg, tus “txiv neej ntawm kev txhaum,” thiab nws tus lej yog RAU-RAU-RAU.
Nov yog kev txawj ntse nyob ntawm no. Tus uas muaj kev to taub, cia nws xam tus naj npawb ntawm tus tsiaj qus; rau qhov nws yog tus naj npawb ntawm ib tug neeg; thiab nws tus naj npawb yog Rau pua rau caum rau. Tshwmsim 13:18.
Lub tebchaws thib rau thiab yog lub nceeg vaj cais kawg yog Tebchaws Meskas, tiam sis nws dag ntxias lub ntiajteb, rau qhov nws yog tus Yaj Saub Cuav.
Thiab nws siv tas nrho lub hwjchim ntawm tus tsiaj thawj nyob ntawm nws xub ntiag, thiab ua rau lub ntiajteb thiab cov uas nyob hauv ntawd pe hawm tus tsiaj thawj, uas nws lub qhov txhab tuag taus twb zoo lawm. Thiab nws ua tej yam txujci loj kawg, kom nws txawm ua hluav taws nqes saum ntuj los rau saum lub ntiajteb rau ntawm tibneeg lub qhov muag pom, thiab dag ntxias cov uas nyob hauv lub ntiajteb los ntawm tej txujci uas nws tau txais hwjchim ua rau ntawm tus tsiaj xub ntiag; hais rau cov uas nyob hauv lub ntiajteb kom lawv ua ib tug mlom rau tus tsiaj, uas raug rab ntaj txhab thiab tseem ciaj sia. Tshwmsim 13:12–14.
“Lub hwjchim ntawm thawj tug tsiaj qus nyob ntawm nws xub ntiag,” sawv cev rau lub hwjchim uas tau muab rau txoj kev kav ntawm tus papacy los ntawm cov vajntxwv ntawm Tebchaws Europe, pib nrog Clovis nyob rau xyoo 496. Tebchaws Meskas siv nws lub hwjchim tub rog, nrog rau nws lub hwjchim nyiaj txiag, los dag ntxias thiab yuam lub ntiajteb. Tebchaws Meskas yuam lub ntiajteb kom pe hawm tus papacy, los ntawm kev coj kom siv kev pe hawm hnub Sunday. Tebchaws Meskas ua tej txujci loj kawg los ntawm kev ua kom hluav taws, (uas yog ib lub cim ntawm ib txoj lus) nqes los saum ntuj los, uas yog yuav raug ua kom tiav los ntawm Txoj Kev Loj Tshaj Tawm Xov Xwm, uas sawv cev rau txoj kev loj hlob puv npo ntawm kev ntxuav hlwb thiab kev tshaj tawm dag ntxias, uas yog daim qauv tshwm sim niaj hnub no ntawm kev qaug tsaug zog los ntawm kev tswj siab. Vim yog txoj kev kub ntxhov uas tab tom nce zuj zus uas Islam coj los rau saum lub ntiajteb, thaum lawv ua tiav lawv tes haujlwm hauv kev ua kom cov tebchaws npau taws, lub ntiajteb thiaj raug dag ntxias kom lees txais lub txheej txheem thoob ntiajteb ntawm kev sib xyaw ntawm Koom Txoos thiab Xeev uas muaj tus zaj, tus tsiaj qus, thiab tus yaj saub cuav.
Thaum nqe kaum yim ntawm Qhia Tshwm tshooj kaum peb hais tias kom suav tus lej ntawm tus tsiaj nyaum, tus lej ntawd yog peb lub hwj chim uas tuaj sib koom ua ke los tsim lub nceeg vaj thib rau thiab yog lub nceeg vaj kawg. Thaum lub nceeg vaj ntawd uas yog 666 raug tsa los, nws yuav yog qhov ua tiav ntawm zaj lus zais yaj saub hais tias tus vaj ntxwv thib yim yog los ntawm xya leej. Zaj lus zais yaj saub ntawd yog ib feem ntawm qhov tseeb uas raug qhib thaum Tus Tsov Ntxhuav ntawm xeem Yudas qhib Qhia Tshwm ntawm Yexus Khetos.
Vim li no qhov txhiaj txhais txog lub tebchaws kawg uas yog lub tebchaws thib rau uas muaj peb chav, uas kuj yog Npanpiloo sab ntsuj plig uas raug tsis nco qab rau xya caum xyoo uas yog cim, thiab uas yog Loos niaj hnub no, thiab uas kuj yog tus duab ntawm tus tsiaj qus thoob qab ntuj, uas tau raug ua qauv tseg los ntawm thawj lub tebchaws Npanpiloo, thiab lub tebchaws thib plaub uas yog Loos pagan, thiaj raug ua tim khawv ob zaug los ntawm qhov kev txheeb qhia tias cov “txawj ntse” thiaj yuav to taub qhov tseeb no, rau qhov zaj paub tsis meej ntawm 666 yog tsa rau saum cov uas muaj tswvyim, ib yam li zaj paub tsis meej hais txog tus vajntxwv thib yim yog los ntawm xya tus.
Ntawm no yog kev txawj ntse. Tus uas muaj kev nkag siab, cia nws suav tus lej ntawm tus tsiaj nyaum: rau qhov nws yog tus lej ntawm ib tug neeg; thiab nws tus lej yog Rau pua rau caum rau. Qhia Tshwm 13:18.
Thiab ntawm no yog lub siab uas muaj kev txawj ntse. Xya lub taub hau ntawd yog xya lub roob, saum lawv tus pojniam zaum. Tshwmsim 17:9.
Kev qhib tawm ntawm Kev Qhia Tshwm ntawm Yexus Khetos yog cov “neeg txawj ntse” thiaj to taub, tsis yog cov neeg phem. Ob qho kev hais txog kev txawj ntse hauv phau Ntawv Qhia Tshwm yog hais txog cov uas muaj “kev nkag siab,” thiab yam uas cov “neeg txawj ntse” to taub yog “kev paub uas nce ntxiv”. Qhov “kev paub uas nce ntxiv” uas yog Kev Qhia Tshwm ntawm Yexus Khetos yog qhov kev tshwm sim tias lub nceeg vaj thib yim, uas yog lub nceeg vaj peb txheej ntawm 666, kuj raug sawv cev hauv Daniyee tshooj ob thiab, vim hais tias cov pob zeb muaj nqis hauv Miller tus npau suav yuav ci ntsa iab kaum npaug tshaj hauv hnub kawg.
Peb yuav txuas ntxiv txoj kev kawm no hauv zaj ntawv tom ntej.
“Hauv Phau Ntawv Qhia Tshwm muaj daim duab qhia txog tej yam tob kawg ntawm Vajtswv. Qhov npe uas twb muab rau nws cov nplooj ntawv uas raug tshoov siab ntawd, ‘Phau Ntawv Qhia Tshwm,’ nws tus kheej twb tawm tsam lo lus hais tias phau no yog ib phau ntawv uas raug kaw lawm. Kev tshwm sim yog ib yam uas raug qhia tawm. Tus Tswv Nws tus kheej tau qhia rau Nws tus tub qhe txog tej yam zais tob uas muaj nyob hauv phau ntawv no, thiab Nws npaj kom tej ntawd qhib rau sawv daws kawm. Nws tej qhov tseeb raug hais rau cov uas nyob hauv hnub kawg ntawm keeb kwm ntiajteb no, ib yam li rau cov uas nyob hauv Yauhas tiam. Qee qhov xwm txheej uas raug piav hauv lo lus faj lem no twb dhau mus lawm, qee qhov tam sim no tseem tab tom muaj, qee qhov coj kom pom txog qhov xaus ntawm txoj kev sib ntaus loj nruab nrab ntawm tej hwj chim ntawm txoj kev tsaus ntuj thiab tus Tub Vaj Ntxwv saum ntuj ceeb tsheej, thiab qee qhov qhia tawm txog kev yeej thiab kev xyiv fab ntawm cov uas raug txhiv dim nyob hauv lub ntiajteb uas raug tsim dua tshiab.”
“Tsis txhob cia leejtwg xav tias, vim lawv piav tsis tau lub ntsiab ntawm txhua lub cim nyob hauv Phau Ntawv Qhia Tshwm, ces tsis muaj nqis rau lawv los tshawb nrhiav phau ntawv no kom paub lub ntsiab ntawm qhov tseeb uas muaj nyob hauv. Tus uas tau tshwm tej yam tsis paub meej no rau Yauhas yuav pub rau tus uas mob siab nrhiav qhov tseeb tau saj ua ntej me ntsis txog tej yam saum ntuj ceeb tsheej. Cov uas lawv lub siab qhib txais qhov tseeb yuav raug pab kom nkag siab nws tej lus qhuab qhia, thiab yuav tau txais txoj koob hmoov uas tau cog tseg rau cov uas ‘hnov tej lus ntawm zaj lus faj lem no, thiab ceev tej yam uas tau sau cia hauv ntawd.’”
“Hauv phau Ntawv Qhia Tshwm sim no, txhua phau ntawv hauv Phau Vajlugkub los sib ntsib thiab xaus rau ntawd. Nov yog qhov ua kom tiav ntawm phau ntawv Daniyees. Ib phau yog lus faj lem; hos lwm phau yog kev tshwm sim. Phau ntawv uas raug kaw tsis yog phau Qhia Tshwm sim, tiamsis yog qhov seem ntawm lus faj lem hauv phau Daniyees uas hais txog hnub kawg. Tus tim tswv tau txib hais tias, ‘Tiamsis koj, Au Daniyees, cia li kaw cov lus no, thiab muab phau ntawv no nias ruaj, mus txog rau lub sijhawm kawg.’ Daniyees 12:4.” Acts of the Apostles, 584, 585.