Ua ntej kiag uas lub sijhawm ntawm kev sim siab yuav kaw, qhov lus zais uas yog qhov kawg hauv kev qhia yav tom ntej raug tus Tsov Ntxhuav ntawm xeem Yudas qhib tawm, thiab cov neeg txawj ntse yog cov uas to taub txog qhov kev paub uas nce ntxiv uas raug tsim los ntawm qhov kev qhib tawm ntawd. Ob tug tim khawv hauv Phau Tshwm Sim ci ib txoj kev kaj rau ib feem ntawm yam uas raug qhib tawm rau lub sijhawm ntawd.
Ntawm no yog kev txawj ntse. Cia tus uas muaj kev nkag siab suav tus lej ntawm tus tsiaj qus ntawd: rau qhov nws yog tus lej ntawm ib tug neeg; thiab nws tus lej yog Rau pua rau caum rau. … Thiab ntawm no yog lub siab uas muaj kev txawj ntse. Xya lub taub hau ntawd yog xya lub roob, uas tus poj niam zaum saum lawv. Tshwm Sim 13:18, 17:9.
“Lub hwjchim kawg uas yuav ua rog tawm tsam pawg ntseeg thiab Vajtswv txoj kevcai, tau raug sawv cev los ntawm ib tug tsiaj muaj ob lub kub zoo li yaj,” yog Tebchaws Meskas. Nws yog lub nceeg vaj thib rau hauv Vajlugkub tej lus cev Vajtswv lus, thiab tus qauv ntawm nws lub nceeg vaj yog tib yam qauv (duab), ib yam li lub nceeg vaj thib tsib hauv Vajlugkub tej lus cev Vajtswv lus. Nws dhau los ua ib lub nceeg vaj uas Pawg Ntseeg kav saum Xeev, thiab tom qab ntawd yuam kom tag nrho lub ntiajteb lees txais tib qho kev teeb tsa ntawd. Kev koom ua ke ntawm Pawg Ntseeg thiab Xeev raug txhim kho kom tiav nyob rau hauv Tebchaws Meskas thaum txoj cai Hnub Caiv yuav los sai no.
“Tus ‘duab rau tus tsiaj nyaum’ sawv cev rau hom Protestantism uas twb poob ntawm txoj kev ntseeg lawm, uas yuav raug tsim los thaum cov koom txoos Protestant nrhiav kev pab ntawm hwj chim nom tswv kom yuam kom lawv tej lus qhuab qhia muaj zog siv. Tus ‘cim ntawm tus tsiaj nyaum’ tseem yuav tsum tau muab txhais kom meej ntxiv.” The Great Controversy, 445.
Tus mlom ntawm tus tsiaj nyaum thiab lub cim ntawm tus tsiaj nyaum yog ob lub cim sib txawv, tiam sis yog thaum txoj cai Hnub Sunday los txog uas tus mlom ntawm tus tsiaj nyaum thiaj mus txog rau nws txoj kev loj hlob puv npo.
“Kev yuam kom ceev Hnub Caiv rau hnub Sunday ntawm cov koom txoos Protestant yog kev yuam kom pe hawm tus papacy—uas yog tus tsiaj qus. Cov uas, vim nkag siab txog tej lus thov cai ntawm nqe lus txib plaub, ho xaiv los ceev hnub Xanpataus cuav hloov chaw ntawm hnub Xanpataus tseeb, ces lawv tab tom muab kev hwm rau lub hwj chim ntawd uas tsuas yog los ntawm nws xwb thiaj tau muaj lo lus txib ntawd. Tiamsis nyob hauv qhov kev ua uas yuam ib txoj hauj lwm kev ntseeg los ntawm hwj chim pej xeem, cov koom txoos lawv tus kheej yuav tsim ib tug duab rau tus tsiaj qus; yog li ntawd, kev yuam kom ceev Hnub Caiv rau hnub Sunday hauv Tebchaws Meskas yuav yog kev yuam kom pe hawm tus tsiaj qus thiab nws tus duab.” The Great Controversy, 448, 449.
Thaum txog txoj cai Hnub Sunday, Txoj Cai Loj ntawm Tebchaws Meskas raug rhuav tshem tag nrho, thiab lub tebchaws tau cais tawm ntawm kev ncaj ncees kiag li. Ces, nyob hauv Xatas txoj kev tswj hwm puv npo, Tebchaws Meskas yuam lub ntiaj teb kom lees txais tib txoj kev cai sib koom ntawm Koom Txoos thiab Xeev uas nyuam qhuav raug tsim tsa hauv Tebchaws Meskas. Tsoomfwv ntiaj teb yog United Nations, thiab Roman church yog lub Koom Txoos uas kav txoj kev sib raug zoo ntawd.
“Lub ntiaj teb puv npo rau tej cua daj cua dub, kev tsov kev rog, thiab kev tsis sib haum xeeb. Txawm li ntawd los, nyob hauv ib lub taub hau—uas yog hwj chim papal—cov neeg yuav koom ua ke tawm tsam Vajtswv nyob hauv tus kheej ntawm Nws cov timkhawv.” Testimonies, volume 7, 182.
Txoj kab ke ntawm Tsev Teev Ntuj thiab Lub Xeev uas raug sawv cev ua tus duab ntawm tsiaj qus hauv tej lus faj lem kuj yog ib txoj kev sib koom peb feem ntawm tus zaj, tus tsiaj qus, thiab tus yaj saub cuav. Kaum tus vaj ntxwv hauv Tshwmsim kaum xya, uas yog lub taub hau xya, sawv cev rau lub hwj chim ntawm tus zaj.
“Cov vajntxwv thiab cov thawjcoj thiab cov nom tswv tau muab lub cim ntawm tus yeeb ncuab rau Khetos tso rau saum lawv tus kheej, thiab raug sawv cev ua tus zaj uas tawm mus ua rog nrog cov neeg dawb huv—nrog cov uas ceev Vajtswv tej lus txib thiab muaj txoj kev ntseeg ntawm Yexus.” Testimonies to Ministers, 38.
“Kaum vaj” sawv cev rau Lub Koom Haum Tebchaws United Nations, uas nws txoj kev ntseeg yog kev ntseeg dab, thiab txoj kev ntseeg ntawm tus yaj saub cuav yog Protestantism uas tau ncaim txoj kev ntseeg lawm, hos txoj kev ntseeg ntawm tus tsiaj qus yog Catholicism, uas tsuas yog kev ntseeg dab npog cia nrog daim ntawv lees hais tias yog Kev Ntseeg Khetos xwb.
“Los ntawm txoj cai txib uas yuam kom tsa lub hwj chim Papacy tseg rau qhov uas txhaum Vajtswv txoj kevcai, peb haiv tebchaws yuav txiav nws tus kheej tawm mus kom puv npo ntawm txoj kev ncaj ncees. Thaum Protestantism yuav ncab nws txhais tes hla lub qhov tob los tuav tes nrog lub hwj chim Loos, thaum nws yuav hla dua saum lub kwj ha uas txaus ntshai los sib tuav tes nrog Kev Ntseeg Ntsujplig Cuav, thaum, nyob hauv qab txoj kev cuam tshuam ntawm txoj kev koom siab peb npaug no, peb lub tebchaws yuav tsis lees paub txhua lub hauv paus ntsiab lus ntawm nws Txoj Cai Lij Choj raws li ib tsoomfwv Protestant thiab pejxeem tswj hwm, thiab yuav npaj kev pab rau kev nthuav tawm tej lus cuav thiab tej kev dag ntxias ntawm papal hwj chim, ces peb thiaj paub tau tias lub sijhawm rau Xatas tej haujlwm txujci tseem ceeb heev twb los txog lawm thiab tias qhov kawg twb nyob ze lawm.” Testimonies, volume 5, 451.
Thaum txog rau txoj cai Sunday, kev koom ua ib ntawm peb ceg—zaj, tsiaj nyaum, thiab tus yaj saub cuav—thiaj raug ua kom tiav. Ces Tebchaws Meskas yuam lub ntiaj teb kom lees txais tsoomfwv ib leeg rau tag nrho lub ntiaj teb ntawm United Nations, rau qhov thaum txog txoj cai Sunday lub ntiaj teb raug pov rau hauv ib qho kev kub ntxhov loj heev, thaum Islam coj kev txiav txim los rau saum Tebchaws Meskas vim yog kev yuam kom pe hawm lub hnub. Ces Xatas tshwm los ua txuj qhuas tias yog Khetos, thiab thaum Tebchaws Meskas yuam lub ntiaj teb kom lees txais txoj kev sib koom ua ib leeg ntawm pawg ntseeg thiab lub xeev rau tag nrho lub ntiaj teb, nws kuj yuam lub ntiaj teb kom lees txais hnub Sunday ua hnub so. Tib txoj kev sim uas tau tshwm sim hauv Tebchaws Meskas ntawd ces raug coj los rau saum tag nrho lub ntiaj teb.
“Lwm haiv neeg txawv teb chaws yuav ua raws li tus yam ntxwv piv txwv ntawm Tebchaws Meskas. Txawm yog nws yog tus coj mus ua ntej los xij, los tib yam kev kub ntxhov yuav los raug rau peb haiv neeg nyob txhua feem hauv lub ntiajteb.” Testimonies, volume 6, 395.
Lub hauv paus ntsiab cai uas kev thim txoj kev ntseeg ntawm ib haiv neeg yuav raug raws los ntawm kev puam tsuaj ntawm tib haiv neeg ntawd los txog rau txhua lub teb chaws thaum lawv lees txais hnub ntawm lub hnub ua hnub pe hawm. Kev kub ntxhov uas pheej nce ntxiv ntawd yog “ib teev” uas kaum tus vajntxwv kav nrog tus pope, “tus neeg txhaum.” Lawv tau pom zoo muab lawv lub nceeg vaj xya rau txoj cai kav ntawm papacy, vim lawv raug coj kom ntseeg tias txoj cai ncaj ncees ntawm papacy yog yam tsim nyog rau kev koom lub ntiaj teb ua ke tawm tsam tsov rog uas pheej loj hlob tawm tsam Islam. Xyoo 1798, United Nations tseem tsis tau tshwm sim rau hauv keeb kwm.
Thiab kaum kub uas koj tau pom ntawd yog kaum tug vajntxwv, uas tseem tsis tau txais ib lub nceeg vaj li; tiamsis lawv yuav tau txais hwjchim ua vajntxwv ib pliag nrog tus tsiaj qus. Cov no muaj tib lub siab, thiab lawv yuav muab lawv lub hwjchim thiab lawv lub zog rau tus tsiaj qus. Cov no yuav ua rog nrog tus Menyuam Yaj, thiab tus Menyuam Yaj yuav kovyeej lawv: vim nws yog Tus Tswv ntawm cov tswv, thiab tus Vajntxwv ntawm cov vajntxwv; thiab cov uas nrog nws nyob ntawd yog cov raug hu, thiab raug xaiv, thiab ncaj ncees. Qhia Tshwm 17:12–14.
Ib yam li ib txwm muaj los nrog tus pope, cov vajntxwv yuav muab lub hwjchim txhawb rau txoj papacy kom ua tau txoj kev tsim txom tawm tsam Vajtswv haiv neeg, thiab yog kaum tus vajntxwv ntawd uas ua rog nrog tus Menyuam Yaj, tiam sis lawv ua li ntawd raws li lo lus txib ntawm “tus neeg txhaum.” “Tus neeg txhaum” no kuj yog tib “tus txivneej” uas xya pawg ntseeg tuav rawv hauv Yaxayas tshooj plaub.
Hnub ntawd xya tus pojniam yuav los tuav ib tug txivneej, hais tias, Peb yuav noj peb tus kheej mov, thiab hnav peb tus kheej tsoos tsho: tsuas yog thov cia peb raug hu los ntawm koj lub npe xwb, kom tshem tau peb txoj kev txaj muag. Hnub ntawd ceg ntoo ntawm tus Tswv yuav zoo nkauj thiab muaj hwjchim ci ntsa iab, thiab tej txiv ntawm lub ntiajteb yuav zoo tshaj thiab ntxim saib rau cov uas dim dim ntawm cov Ixayees. Yaxayas 4:1, 2.
“Xya tus pojniam” sawv cev tias lub hwj chim papacy (tus neeg ntawm txojkev txhaum), muaj kev tswj kav saum txhua pawg ntseeg hauv ntiajteb, ib yam li nws muaj kev tswj kav saum txhua haivneeg. “Kev txaj muag” uas cov pawg ntseeg xav kom dim, yog “kev txaj muag” ntawm kev tsis kam lees txais lo lus thov kom pe hawm rau hnub Sunday. Cov uas ceev Hnub Xanpataus ncaj ncees yuav raug tsim txom vim lawv txojkev ncaj ncees, thiab Islam kuj yuav tsis kam ua raws hnub ntawm lub hnub. Daim ntawv cog lus uas Tebchaws Meskas npaj tseg nruab nrab ntawm papacy thiab United Nations yog tias txoj cai coj ncaj ncees ntawm tus neeg ntawm txojkev txhaum yog yam uas yuav tsum muaj los coj lub ntiajteb kom lees txais kev ua tsov rog tawm tsam Islam xwv thiaj tsa tau kev thajyeeb saum lub ntiajteb.
Tiamsis hais txog tej caij nyoog thiab tej sijhawm ntawd, cov kwv tij, nej tsis tas yuav kom kuv sau qhia rau nej lawm. Rau qhov nej tus kheej yeej paub meej kawg tias hnub ntawm tus Tswv yuav los zoo li tub sab los thaum hmo ntuj. Rau thaum lawv hais tias, Kev thaj yeeb thiab kev ruaj ntseg; ces kev puas tsuaj tam sim ntawd yuav los rau saum lawv, ib yam li kev mob yug menyuam los rau tus poj niam cev xeeb tub; thiab lawv yuav khiav tsis dim li. Tiamsis nej, cov kwv tij, tsis nyob hauv qhov tsaus ntuj, xwv hnub ntawd txhob los cuag nej zoo li tub sab. Nej sawv daws yog cov menyuam ntawm qhov kaj, thiab yog cov menyuam ntawm nruab hnub: peb tsis yog cov ntawm hmo ntuj, los yog cov ntawm qhov tsaus ntuj. 1 Thexalaunikes 5:1–5.
Lo lus “kev kaj siab lug thiab kev nyab xeeb” hauv Vajlugkub zaj lus faj lem, uas ib txwm raug sawv cev ua ib lo lus cuav, tsuas yog muaj tseeb raws li kev txawj xav hauv ib lub sijhawm thaum tsis muaj kev kaj siab lug thiab kev nyab xeeb. Tsis muaj laj thawj dab tsi los nthuav tawm ib lo lus “kev kaj siab lug thiab kev nyab xeeb,” thaum kev kaj siab lug thiab kev nyab xeeb twb muaj lawm. Islam tshem tawm tag nrho kev kaj siab lug thiab kev nyab xeeb. Lo lus “kev puas tsuaj sai sai” uas txuas nrog lo lus cuav ntawd yog ib txoj kev puas tsuaj uas nce ntxiv zuj zus, rau qhov nws zoo li “ib tug poj niam” hauv “kev mob yug me nyuam.” Kev mob yug thawj zaug ntawm Woe thib peb yog Cuaj Hlis 11, 2001.
Hauv cov kab lus cev Vajtswv lus hais txog Eliyas thiab Yauhas tus Neeg Ntxuav Neeg, kev dag ntxias ntawm lub hwj chim papal raug muab ua piv txwv kom pom tseeb. Thaum Ahaj rov qab mus rau Xamalis kom qhia Yexanpees tias Eliyas tus Vajtswv yog tus Vajtswv tseeb, vim Nws tau ua kom hluav taws nqes saum ntuj los, Ahaj thiaj paub tias Yexanpees tau dag nws txog nws txoj kev ntxub Eliyas. Tib txoj kev ntxub thiab kev dag ntxias ntawd kuj raug muab ua piv txwv thaum Helauj cog lus tias yuav muab ib nrab ntawm nws lub nceeg vaj rau Xalomes hauv nws lub rooj mov hnub yug. Xalomes yog Helau-adiyas tus ntxhais; yog li ntawd Helauj yog tus zaj, Helau-adiyas yog lub papacy, thiab Xalomes yog tus cev lus cuav.
Hauv zaj dab neeg no, lub hwj chim dag ntxias ntawm Salome txoj kev seev cev raug siv los coj Herod (kaum tus vajntxwv) kom muab ib nrab ntawm lawv lub tebchaws cob rau ib pawg ntseeg (ib tug pojniam). Tus pojniam ntawd (Salome) nyob hauv qab kev tswj hwm ntawm nws niam (Catholicism), thiab Herod mam li paub lig heev tias tus cwj pwm ntawm Herodias rau Yauhas yog tib yam li Jezebel muaj rau Eliyas. Hauv ob rooj no tib si, cov uas tuav hnub Xanpataus yuav tsum tuag.
Kev cai Islam maj mam zuj zus tab sis ceev nrooj tshem txoj kev thaj yeeb thiab kev nyab xeeb tawm hauv lub ntiaj teb no, thiab los ntawm qhov ntawd nws coj tib neeg sawv daws los sib koom tawm tsam Islam. Kev ua tsov rog ntawm Islam uas nce siab sai heev sawv cev rau txoj lus sib cav uas raug siv los tsim tsa tus tsiaj qus tus duab thoob qab ntuj hauv hnub kawg. Qhov kev dag ntxias uas raug coj los rau saum lub ntiaj teb (kaum tus vajntxwv), yog coj los ntawm Tebchaws Meskas (Salome), thiab nws ua rau lub ntiaj teb ntseeg tias lawv yuav tsum sib koom ua ke tawm tsam Islam, tiam sis lawv mam paub lig dhau lawm tias qhov kev npaj ntawd tsuas yog ib qho kev ntxias siv los tsim kev tsim txom rau cov uas ceev Hnub Xanpataus xwb. Qhov kev dag ntxias ntawd yog ib feem ntawm qhov laj thawj uas kaum tus vajntxwv ntxub tus niam ntiav, txawm yog thaum raug kev kub ntxhov lawv tau pom zoo muab lawv lub nceeg vaj thib xya rau nws.
Thiab kaum kub uas koj tau pom saum tus tsiaj nyaum, cov no yuav ntxub tus niam ntiav, thiab yuav ua rau nws puam tsuaj thiab liab qab, thiab yuav noj nws cev nqaij, thiab hlawv nws nrog hluav taws. Rau qhov Vajtswv tau muab rau hauv lawv lub siab kom ua tiav nws lub siab nyiam, thiab kom sib haum, thiab muab lawv lub nceeg vaj rau tus tsiaj nyaum, mus txog thaum Vajtswv tej lus yuav tiav. Qhia Tshwm 17:16, 17.
Cov neeg ntiaj teb thoob qab ntuj ntawm Koom Haum Tebchaws Meskas tsis yog tsuas yog “vajntxwv” ntawm lub ntiajteb xwb, tiam sis lawv kuj raug sawv cev ua “tub lag luam” thiab, yog li ntawd cov neeg ntiaj teb no muaj xws li tej hwjchim nom tswv thiab tej hwjchim nyiaj txiag. Qhov uas tus timtswv uas coj txoj kev yog toog hauv Tshwmsim kaum xya thiab kaum yim los rau Yauhas ua li ntawd, yog kom qhia rau Yauhas txog txoj kev txiav txim rau tus pojniam ua nkauj ua nraug loj ntawm Thailaub. Ob pab ntawm cov neeg ntiaj teb no puav leej quaj ntsuag txog txoj kev tuag ntawm lub papacy.
Vim li ntawd nws tej xwm txheej raug txim yuav los txog rau hauv ib hnub xwb, yog kev tuag, thiab kev quaj ntsuag, thiab kev tshaib kev nqhis; thiab nws yuav raug kub hnyiab tag nrho hauv hluav taws; rau qhov tus Tswv Vajtswv uas txiav txim rau nws yog tus muaj hwj chim loj. Thiab cov vaj ntxwv hauv ntiajteb, uas tau nrog nws ua nkauj ua nraug thiab nyob hauv kev nplua nuj nrog nws, yuav quaj ntsuag nws, thiab quaj nyiav rau nws, thaum lawv pom pa taws ntawm nws txoj kev kub hnyiab, sawv deb deb vim ntshai nws txoj kev tsim txom, hais tias, Alas, alas, lub nroog Npanpiloo uas loj ntawd, lub nroog uas muaj hwj chim ntawd! rau qhov hauv ib teev xwb koj txoj kev txiav txim twb los txog lawm. Thiab cov tub lag tub luam hauv ntiajteb yuav quaj thiab quaj ntsuag nws; rau qhov tsis muaj leejtwg yuav lawv tej khoom muag ntxiv lawm. Qhia Tshwm 18:8–11.
Cov tub lag luam thiab cov vajntxwv sawv nyob deb thiab qw tias, “Au, au.” Lo lus “au” hauv lus Kili yog txhais ua “kev txom nyem” hauv Tshwmsim tshooj yim.
Thiab kuv ntsia, thiab hnov ib tug timtswv ya hla nruab nrab saum ntuj, qw nrov nrov tias, Kev txom nyem loj, kev txom nyem loj, kev txom nyem loj, yuav los rau cov neeg uas nyob hauv lub ntiajteb no vim yog lwm cov suab raj ntawm peb tug timtswv uas tseem yuav tshuab ntxiv! Tshwm Sim 8:13.
Peb Txoj Kev Txom Nyem peb zaug ntawd sawv cev rau Lub Raj Tswb thib tsib, thib rau, thiab thib xya, thiab lawv yog tej cim ntawm Islam. Cov vajntxwv, cov tub lag luam, thiab cov thawj nkoj txhua tus quaj tawm hais tias “alas, alas” peb zaug nyob hauv tshooj kaum yim.
Thiab cov vajntxwv hauv ntiajteb, uas tau ua nkauj ua nraug nrog nws thiab nyob hauv kev nplua nuj qab zib nrog nws, yuav quaj ntsuag rau nws thiab quaj nyiav rau nws, thaum lawv pom pa taws ntawm nws txoj kev kub hnyiab, sawv deb deb vim ntshai nws txoj kev txom nyem, hais tias, Alas, alas, lub nroog Npanpiloo loj ntawd, lub nroog muaj hwjchim ntawd! rau qhov nyob hauv ib teev xwb koj txoj kev txiav txim twb los txog lawm. … Cov tub lag luam ntawm tej no, uas tau los ua neeg nplua nuj vim nws, yuav sawv deb deb vim ntshai nws txoj kev txom nyem, quaj thiab nyiav, Thiab hais tias, Alas, alas, lub nroog loj ntawd, uas tau hnav ntaub mos zoo, xim paj yeeb thiab xim liab ci, thiab dai kom zoo nrog kub, thiab pob zeb muaj nqis, thiab hlaws! Rau qhov nyob hauv ib teev xwb tej kev nplua nuj loj kawg nkaus ntawd tau los ua tsis muaj dabtsi. Thiab txhua tus thawj nkoj, thiab tag nrho cov uas nrog nkoj mus, thiab cov neeg caij nkoj, thiab txhua tus uas ua lag luam hauv hiavtxwv, sawv deb deb, Thiab qw thaum lawv pom pa taws ntawm nws txoj kev kub hnyiab, hais tias, Lub nroog twg thiaj zoo ib yam li lub nroog loj no! Thiab lawv muab plua tshauv pov rau saum lawv tej taubhau, thiab qw, quaj thiab nyiav, hais tias, Alas, alas, lub nroog loj ntawd, uas txhua tus uas muaj nkoj hauv hiavtxwv tau los ua neeg nplua nuj vim nws txoj kev muaj nqis loj! rau qhov nyob hauv ib teev xwb nws twb raug ua kom puam tsuaj lawm. Tshwmsim 18:9-10, 15–19.
“Teev” uas txoj kev txiav txim rau txoj kev kav papacy raug ua tiav, yog “teev” ntawm Tshwmsim kaum ib, uas yog “teev ntawm txoj av qeeg loj,” thiab nws sawv cev rau lub caij nyoog ntawm txoj cai Hnub Caiv uas pib ntawm txoj cai Hnub Caiv hauv Tebchaws Meskas thiab txuas ntxiv mus txog thaum Mika-ee sawv tsees thiab lub sijhawm txiaj ntsig rau noob neej raug kaw. Cov globalists uas ntxub tus pojniam ntiav, tiamsis tseem pom zoo muab lawv lub nceeg vaj rau nws ib teev, tsis yog tsuas rov hais “kev txom nyem, kev txom nyem” (alas, alas), peb zaug xwb, tabsis lawv nug lo lus nug tias, “Lub nroog twg zoo ib yam li lub nroog loj no?” Lawv kuj nug lo lus nug ntawd hauv phau Exekees.
Lawv yuav ua kom lawv lub suab hnov tawm tsam koj, thiab yuav quaj ntsuag iab kawg, thiab yuav pov hmoov av rau saum lawv tej taub hau; lawv yuav dov lawv tus kheej rau hauv tshauv. Thiab lawv yuav chais lawv tus kheej kom hau do huv si vim yog koj, thiab yuav sia ntaub quaj ntsuag, thiab lawv yuav quaj rau koj nrog lub siab iab thiab suab quaj ntsuag iab kawg. Thiab hauv lawv txoj kev quaj ntsuag lawv yuav tsa ib zaj kwv txhiaj quaj ntsuag rau koj, thiab yuav quaj txom nyem txog koj, hais tias, Lub nroog twg thiaj zoo li Tyrus, zoo li tus uas raug rhuav tshem nyob hauv nruab nrab hiav txwv? Thaum koj tej khoom lag luam tawm hauv hiav txwv mus, koj tau ua kom ntau haiv neeg puv npo; koj tau ua rau cov vaj ntxwv hauv ntiaj teb nplua nuj vim koj tej kev nplua nuj thiab koj tej khoom muag muaj ntau heev. Thaum txog lub sijhawm uas koj yuav raug hiav txwv tsoo ntsoog nyob hauv qhov tob ntawm dej, koj tej khoom lag luam thiab tag nrho koj pab neeg uas nyob hauv nruab nrab ntawm koj yuav poob tas. Txhua tus neeg nyob hauv tej koog pov txwv yuav xav tsis thoob vim yog koj, thiab lawv cov vaj ntxwv yuav ntshai kawg li, lawv tej ntsej muag yuav ntxhov ntshai. Cov tub lag tub luam nyob hauv cov haiv neeg yuav qw thuam koj; koj yuav dhau los ua yam txaus ntshai, thiab yuav tsis muaj nyob ntxiv lawm mus ib txhis. Ezekiel 27:30–36.
Exekees qhia txog lub nroog ntawd tias yog “Tyrus,” tus uas “raug rhuav tshem nyob hauv nruab nrab hiav txwv?” Yaxayas, thaum hais txog tus niam ntiav ntawm Tyre (Tyrus), uas kuj yog tus niam ntiav loj hauv Phau Ntawv Qhia Tshwm, uas yog lub Koom Txoos Kas Tos Liv, kuj tseem txheeb nws tias yog lub nroog uas muab mom rau vajntxwv.
Qhov no puas yog nej lub nroog uas muaj kev xyiv fab, uas nws tej keeb kwm yog txij thaum ub puag thaum chiv keeb los? Nws tej ko taw ntawm nws tus kheej yuav nqa nws mus deb kom mus nyob ib ntus txawv teb chaws. Leejtwg yog tus uas tau npaj tej lus txiav txim no tawm tsam Tyre, lub nroog uas pub mom vajntxwv, uas nws cov tub lag tub luam yog tej thawjcoj, uas nws cov neeg ua lag luam yog cov muaj meejmom nyob hauv lub ntiajteb? Tus Tswv uas kav txhua pab tub rog saum ntuj tau txiav txim li no, kom tsuas txhua txoj kev khav theeb ntawm txhua yam hwjchim ci ntsa iab, thiab kom coj txhua tus muaj meejmom hauv lub ntiajteb los rau hauv kev saib tsis taus. Yaxayas 23:7–9.
Lub hwjchim kav txiv plig nyob hauv Loos yog “lub nroog uas muaj lub kaus mom huab tais,” vim yog nws tus uas thov hais tias nws zaum ua ib tug poj huab tais kav saum peb tog kev sib koom ntawd.
Nws li nws tau qhuas nws tus kheej heev npaum li cas, thiab tau nyob hauv kev lom zem nplua nuj npaum li cas, cia li muab kev txom nyem thiab kev quaj ntsuag rau nws npaum li ntawd; vim nws hais hauv nws lub siab tias, Kuv zaum ua ib tug poj huab tais, thiab tsis yog poj ntsuam, thiab yuav tsis pom kev quaj ntsuag li. Qhia Tshwm 18:7.
Exekhee has hais tias tus niam ntiav txoj kev txiav txim raug ua tiav “hauv nruab nrab hiav txwv,” hauv nws zaj quaj ntsuag txog Tyrus.
Lo lus ntawm tus Tswv rov los cuag kuv dua, hais tias, Nimno, koj tus tub ntawm neeg, cia li tsa ib zaj quaj ntsuag rau Tyrus. … Cov nkoj ntawm Tarshish tau hu nkauj qhuas koj hauv koj lub khw muag khoom; thiab koj tau puv npo, thiab raug ua kom muaj hwjchim ci ntsa iab heev nyob nruab nrab hiav txwv. Koj cov neeg caij nkoj tau coj koj mus rau hauv tej dej loj; cua tuaj sab hnub tuaj tau tsoo koj ntsoog nyob nruab nrab hiav txwv. Ezekiel 27:1, 2, 25, 26.
Nws yog “cua sab hnub tuaj” uas coj kev txiav txim los rau tus niam ntiav ntawm Tyre, lub nroog uas muab lub mom huab tais, thiab “cua sab hnub tuaj” yog ib lub cim ntawm Islam. Kev ua rog uas kaum tus vaj ntxwv coj los tawm tsam Islam yog yam uas rhuav tshem txoj papacy ntawm hnub kawg. Kev paub tseeb ntawm kaum tus vaj ntxwv tias lawv tau raug dag ntxias kuj ua rau muaj kev ntshai hauv lawv lub siab.
Roob Xi-oos, uas zoo nkauj vim nws qhov chaw nyob, yog txoj kev xyiv fab ntawm tag nrho lub ntiajteb, nyob rau sab qaum teb, yog lub nroog ntawm tus Vajntxwv loj. Vajtswv raug paub nyob hauv nws tej tsev fuabtais ua qhov chaw nkaum ruaj khov. Rau qhov, saib seb, cov vajntxwv tau sib sau ua ke, lawv hla dhau mus ua ke. Lawv pom nws, ces lawv thiaj xav tsis thoob; lawv ntxhov siab, thiab maj nroos khiav mus. Kev ntshai tau los tuav lawv rau qhov ntawd, thiab kev mob, ib yam li pojniam uas tab tom yug me nyuam. Koj rhuav tej nkoj ntawm Tarshish nrog cua tuaj sab hnub tuaj. Raws li peb tau hnov, peb kuj tau pom ib yam ntawd hauv lub nroog ntawm tus Tswv uas kav txhua pab tub rog, hauv lub nroog ntawm peb tus Vajtswv: Vajtswv yuav tsa nws kom nyob ruaj mus ib txhis. Xela. Ntawv Nkauj 48:2–8.
Cov neeg txhawb kev tswj hwm thoob ntiajteb ntsia ntsoov rau Vajtswv lub nceeg vaj, raws li lub nroog Yeluxalees sawv cev, tiam sis lawv xaiv “lub nroog loj ntawd” Npanpiloo ua lawv lub taub hau. Thaum Vajtswv txiav txim rau lub nroog loj ntawd, lawv quaj thiab ntsaj quaj ntsuag thaum lawv pom tias lawv twb ploj lawm, rau qhov lub nroog loj uas lawv tau xaiv ntawd raug tsoo tawg nyob nruab nrab hiav txwv los ntawm kev ua rog uas Islam (cua tuaj sab hnub tuaj) coj los raug rau lawv. Thiab txoj kev ua rog ntawd yog ib txoj kev ua rog uas nce zuj zus thiab hnyav zuj zus mus, rau qhov nws zoo ib yam li ib tug pojniam uas tab tom mob yug menyuam.
Vajtswv uas yog Vajtswv li, uas lawv tau tsim txom rau lub hwj chim papacy, raug sawv cev nyob rau hauv Daniyee tshooj ob, qhov chaw uas peb raug ceeb toom tias nyob rau hauv “hnub nyoog ntawm cov vajntxwv [globalist] no,” Vajtswv yuav tsa Nws lub nceeg vaj nyob mus ib txhis.
Thiab nyob rau hauv lub caij nyoog ntawm cov vajntxwv no, Vajtswv saum ntuj ceeb tsheej yuav tsa ib lub nceeg vaj sawv, uas yuav tsis raug rhuav tshem mus ib txhis li; thiab lub nceeg vaj ntawd yuav tsis raug muab tseg rau lwm haiv neeg, tiamsis nws yuav tsoo tej nceeg vaj no tas huv si thiab muab lawv rhuav tshem, thiab nws yuav nyob ruaj mus ib txhis. Daniel 2:44.
Cov neeg Millerite ntseeg tias lawv tab tom nyob hauv “hnub nyoog ntawm cov vajntxwv no,” tiam sis kaum tus vajntxwv hauv Tshwmsim kaum xya tseem tsis tau los txog hauv keeb kwm li; qhov tseeb, lawv nyuam qhuav tab tom tshwm los rau pom tam sim no xwb. Cov Millerite hais yog lawm, tiam sis lawv txoj kev pom tseem muaj ciam. Vajtswv lub nceeg vaj uas raug tsa los nyob rau hauv hnub nyoog ntawm cov vajntxwv hauv Tshwmsim kaum xya thiab kaum yim, yog lub sijhawm ntawm nag lig.
“Kuv pom tias txhua yam tab tom ntsia nrog kev kub siab heev thiab ncab lawv tej kev xav mus rau qhov kev kub ntxhov uas tab tom yuav los nyob ntawm lawv xub ntiag. Cov kev txhaum ntawm cov Yixayee yuav tsum raug coj mus txiav txim ua ntej. Txhua txoj kev txhaum yuav tsum raug lees txim ntawm lub chaw dawb huv, ces txoj hauj lwm mam li txav mus tom ntej. Yuav tsum ua tam sim no. Cov seem uas tshuav nyob rau lub sij hawm kev txom nyem yuav quaj tias, Kuv tus Vajtswv, Kuv tus Vajtswv, vim li cas Koj thiaj tso kuv tseg?”
“Los nag tom qab tab tom los rau saum cov uas huv si—thaum ntawd sawvdaws yuav txais nws ib yam li yav tag los lawm.
“Thaum plaub tug timtswv tso tes lawm, Khetos yuav tsa Nws lub nceeg vaj. Tsis muaj leejtwg txais tau nag lig tsuas yog cov uas tab tom ua txhua yam uas lawv ua tau xwb. Khetos yuav pab peb. Txhua tus puavleej kov yeej tau los ntawm Vajtswv txoj kev tshav ntuj, dhau los ntawm Yexus cov ntshav. Tag nrho saum ntuj ceeb tsheej mob siab rau txoj hauj lwm no. Cov timtswv kuj mob siab rau thiab.” Spalding and Magan, 3.
Nyob rau lub sijhawm ntawm nag lig, thaum cov timtswv tso plaub cua tawm, uas yog nyob rau hauv “hnub ntawm cov vajntxwv no,” Khetos tsa Nws lub nceeg vaj. Nag lig ntawd yog ib txoj kev txav mus rau pem hauv ntej zuj zus, thiab tau pib txau me ntsis rau hnub tim 11 Cuaj Hlis, 2001, thaum txoj Kev Txom Nyem thib peb tau los txog rau hauv keeb kwm, tiam sis txoj kev chim ntawm cov haiv neeg tau raug txwv tam sim ntawd. Nws tseem nce ntxiv hauv qhov hnyav zuj zus, mus txog rau thaum txoj cai hnub Sunday nyob hauv Tebchaws Meskas, thaum ntawd nws coj los txog kev puas tsuaj ntawm lub tebchaws. Ces txoj kev txiav txim uas nce zuj zus ntawd tseem txuas ntxiv mus raws li txhua lub tebchaws ntxiv ua raws li tus qauv ntawm Tebchaws Meskas, thiab vim li ntawd thiaj raug tib yam kev txiav txim. Nws nce zuj zus mus txog rau thaum lub sijhawm ntawm kev sim txiaj xaus. Nws mus rau pem hauv ntej ib yam li ib tug pojniam tab tom mob plab yug menyuam.
Peb yuav txuas ntxiv kev txiav txim siab txog tus thib yim uas yog ntawm xya ntawd hauv zaj lus tom ntej.
“Tsuav yog ntev npaum li cov uas lees tias lawv tuav qhov tseeb tseem tab tom ua haujlwm rau Xatas, nws tus duab ntxoov ntxoo phem ntawm ntuj txiag teb tsaus yuav thaiv lawv txoj kev pom Vajtswv thiab ntuj ceeb tsheej. Lawv yuav zoo ib yam li cov uas tau plam lawv thawj txoj kev hlub lawm. Lawv tsis muaj peev xwm pom tej yam tseeb uas nyob mus ib txhis. Yam uas Vajtswv tau npaj cia rau peb ntawd raug sawv cev hauv Xekhaliya, tshooj 3 thiab 4, thiab 4:12–14: ‘Thiab kuv rov teb dua, thiab hais rau nws tias, Ob ceg ntoo txiv roj no yog dab tsi, uas los ntawm ob lub raj kub ntawd txhawv cov roj kub tawm ntawm lawv tus kheej? Thiab nws teb kuv thiab hais tias, Koj tsis paub tias cov no yog dab tsi lov? Thiab kuv hais tias, Tsis paub, tus Tswv. Ces nws hais tias, Cov no yog ob tug uas raug pleev roj, uas sawv ntawm tus Tswv ntawm tag nrho lub ntiajteb.’”
“Tus Tswv muaj txhua yam peev txheej puv npo. Nws tsis muaj qhov tsis txaus ntawm tej cuab yeej thiab txoj hau kev. Tsaus ntuj ntxoov ntxoo thiaj li tuaj sib sau nyob ib ncig ntawm peb, yog vim peb txoj kev tsis muaj kev ntseeg, peb txoj kev ntiajteb, peb tej lus pheej yig, peb txoj kev tsis ntseeg uas raug nthuav tawm hauv peb tej lus sib tham. Khetos tsis raug nthuav tawm hauv lo lus los yog hauv tus cwj pwm ua tus Uas ntxim hlub kawg nkaus, thiab yog tus tseem ceeb tshaj plaws hauv ib vam leej. Thaum tus ntsuj plig txaus siab tsa nws tus kheej mus rau yam tsis muaj nqis, tus Ntsuj Plig ntawm tus Tswv ua tau tsawg heev rau nws. Peb lub zeem muag luv luv tsuas pom tus ntxoov ntxoo xwb, tiam sis tsis pom lub hwjchim ci ntsa iab uas nyob dhau ntawd. Cov timtswv saum ntuj tab tom tuav plaub cua, uas raug sawv cev ua ib tug nees chim siab nrhiav kev yuav kom dim thiab khiav hla saum npoo ntawm tag nrho lub ntiajteb, nqa kev puas tsuaj thiab kev tuag raws nws txoj kev.”
“Peb puas yuav tsaug zog nyob ntawm ntug heev ntawm lub ntiajteb uas nyob mus ib txhis? Peb puas yuav tsaus muag, txias siab, thiab tuag lawm? Au, thov kom peb muaj hauv peb tej pawg ntseeg tus Ntsuj Plig thiab txoj pa ntawm Vajtswv tshuab rau hauv Nws haiv neeg, kom lawv sawv tau ntsug ntawm lawv ko taw thiab muaj sia nyob. Peb yuav tsum pom tias txoj kev nqaim, thiab lub rooj vag kuj nqaim. Tiamsis thaum peb hla dhau lub rooj vag nqaim ntawd lawm, nws qhov dav tsis muaj ciam txwv li.” Manuscript Releases, volume 20, 217.