Thaum Yaxayas nthuav tawm zaj lus uas xya caum tsib xyoos sawv cev (tshooj xya, nqe yim), rau tus thawjcoj phem ntawm Yeluxalees, nws ua li ntawd ntawm “thaj teb ntawm tus ntxhua khaub ncaws” thiab ntawm “qhov kawg ntawm tus kwj dej uas los ntawm lub pas dej sab saud,” hauv xyoo 742 BC. Xyoo 742 BC sawv cev rau 1863, rau qhov Yexus ib txwm siv qhov pib los ua duab qhia txog qhov kawg. Kev ntxeev siab xyoo 1863 kuj sawv cev rau txoj cai Hnub Caiv hauv Tebchaws Meskas, rau qhov Yexus ib txwm siv qhov pib ntawm ib yam los ua duab qhia txog qhov kawg ntawm tib yam ntawd. Xyoo 1863 yog qhov pib ntawm pawg ntseeg Laodikees cov Adventis uas raug sau npe raws cai, thiab pawg ntseeg ntawd raug tso tseg cia ua suab puam thaum “av qeeg loj” ntawm txoj cai Hnub Caiv. Ua li cas ib lub koom haum uas raws cai nyob hauv xeev txoj kev tswj hwm (tsis yog qhov rov qab uas pawg ntseeg tswj hwm lub xeev), tseem yuav txuas ntxiv tuav rawv Hnub Xanpataus hnub xya, thaum txog lub sij hawm uas tib tsoom fwv ntawd raws cai txwv tsis pub pe hawm rau hnub xya?
Thaum pib thiab thaum xaus ntawm Khetos txoj hauj lwm qhuab qhia, Nws tau ntxuav lub tuam tsev. Thaum thawj zaug ntxuav lub tuam tsev ntawd, Khetos qhia meej tias cov thawj coj tau ua “nws Leej Txiv lub tsev” los ua ib lub qhov tsua rau cov tub sab; tiam sis thaum kawg zaug ntxuav lub tuam tsev, Nws qhia tias “lawv lub tsev” raug tso tseg rau lawv nyob qhuav nphob. Yixayee puag thaum ub yog ib daim duab piv txwv txog Yixayee niaj hnub no. Nws tau tsa thiab ntxuav lub tuam tsev Millerite thaum chiv thawj ntawm Adventism, tiam sis thaum kawg zaug ntxuav, yog kev ntxuav ntawm ib puas plaub caug plaub txhiab leej, Laodicean Adventism raug nti tawm ntawm Nws lub qhov ncauj, thiab “lawv lub tsev” ces raug tso tseg nyob qhuav nphob.
Yaxayas nyob ntawm thaj teb ntawm tus ntxhua khaub ncaws thaum nws mus ntsib vajntxwv Ahax. Thaj teb ntawm tus ntxhua khaub ncaws sawv cev rau txoj kev ntxuav kom huv uas tus Neeg Xa Lus ntawm Daim Ntawv Cog Lus, tus uas mam li los txog rau hauv Nws lub tuam tsev, ua tiav, thiab ntxuav cov tub ntawm Levi ib yam li nrog “xab npum ntawm tus ntxhua khaub ncaws.” Txoj kev ntxuav kom huv no tau ua tiav thaum pib ntawm Adventism, thiab nws yuav raug ua tiav dua thaum kawg.
Saib seb, Kuv yuav xa Kuv tus tubtxib mus, thiab nws yuav npaj txojkev ua ntej Kuv; thiab tus Tswv uas nej tab tom nrhiav yuav los txog nws lub tuam tsev tam sid, yog tus tubtxib ntawm txojkev khi lus, uas nej zoo siab rau nws: saib seb, nws yuav los, hais tias tus Tswv ntawm cov pab tub rog. Tiamsis leejtwg thiaj yuav nyob taus hnub uas nws los? thiab leejtwg thiaj yuav sawv taus thaum nws tshwm sim? rau qhov nws zoo li hluav taws yaj hlau, thiab zoo li xab npum ntxuav khaub ncaws: Thiab nws yuav zaum ua tus yaj thiab tus ntxuav kom nyiaj huv si: thiab nws yuav ntxuav cov tub ntawm Levi kom huv, thiab lim lawv ib yam li kub thiab nyiaj, xwv kom lawv thiaj yuav muab kev txi rau tus Tswv hauv txojkev ncaj ncees. Ces kev txi ntawm Yudas thiab Yeluxalees yuav ua haum tus Tswv, ib yam li nyob rau hnub thaum ub, thiab ib yam li nyob rau xyoo yav tas los. Malakhi 3:1–4.
Yaxayas ntsib Ahaz, nrog rau lub cim ntawm nws tus tub, uas nws lub npe ua lub cim qhia tias nyob rau hnub kawg “ib pab seem yuav rov qab los.” Cov seem ntawd yog cov uas “rov qab los.” Yaxayas ntsib vajntxwv Ahaz uas phem nyob rau hauv keeb kwm ntawm kev ntxuav lub tuam tsev kom dawb huv, uas tau pib hauv keeb kwm Millerite xyoo 1844, thiab raug coj mus txog qhov xaus los ntawm kev tsis mloog lus hauv xyoo 1863. Nyob rau hnub kawg, kev ntxuav kom dawb huv ntawd yog keeb kwm ntawm kev muab lub cim ntim rau ib puas plaub caug plaub txhiab leej. Yog hais tias cov Millerites tau ua raws li Vajtswv txoj kev qhib hauv nws txoj kev coj uas tau los tom qab xyoo 1844, lawv yuav tau ua tiav txoj hauj lwm.
“Yog cov tias cov Adventist, tom qab txoj kev poob siab loj xyoo 1844, tau tuav lawv txoj kev ntseeg kom ruaj thiab tau txuas ntxiv mus ua ke hauv Vajtswv txoj kev coj qhib tawm, txais yuav txoj xov ntawm tus tim tswv thib peb thiab tshaj tawm nws rau ntiajteb no hauv lub hwjchim ntawm tus Vaj Ntsuj Plig Dawb Huv, lawv yuav tau pom Vajtswv txoj kev cawm seej, tus Tswv yuav tau ua haujlwm muaj hwjchim loj nrog lawv tej kev siv zog, tes haujlwm yuav tau tiav lawm, thiab Khetos yuav tau los ua ntej no lawm kom txais Nws haiv neeg mus rau lawv qhov nqi zog. Tiamsis nyob rau lub sij hawm ntawm kev ua xyem xyav thiab tsis muaj tseeb uas tau raws tom qab txoj kev poob siab ntawd, coob leej ntawm cov ntseeg advent tau tso lawv txoj kev ntseeg tseg.... Yog li ntawd tes haujlwm thiaj raug txwv, thiab lub ntiajteb raug tso cia rau hauv qhov tsaus ntuj. Yog hais tias tag nrho pawg Adventist tau sib koom siab rau Vajtswv tej lus txib thiab txoj kev ntseeg ntawm Yexus, peb keeb kwm yuav tau txawv dav npaum li cas!” Evangelism, 695.
Kev tsis ua raws “mus txuas ntxiv ua ke hauv txoj hau kev ntawm Vajtswv tej kev tuav tswj uas tab tom qhib tawm” tau coj lawv mus rau hauv ib qho xwm txheej Laodicean txog xyoo 1856, thiab txoj kev tawm tsam uas tshwm sim tom qab ntawd xyoo 1863 tau cim pib ntawm kev taug kev yuam kev hauv roob moj sab qhua, raws li tau raug piv txwv los ntawm cov Ixayees thaum ub thaum lawv swb lawv qhov kev sim siab thib kaum thiab kawg, thiab ces raug txiav txim kom tuag hauv roob moj sab qhua thoob plaws plaub caug xyoo tom qab ntawd.
Yaxayas tus tub muab lo lus cog tseg tias thaum kev ntxuav lub tuam tsev zaum kawg hauv hnub kawg “ib pab seem yuav rov qab los.” Lawv qhov “rov qab los” raug piav qhia los ntawm Yelemis, uas tau txais lo lus cog tseg tias yog nws yuav “rov qab los,” nws yuav dhau los ua Vajtswv tus neeg zov saib. Ib puas plaub caug plaub txhiab yog cov uas tau rov qab los ntawm ib qho kev poob siab.
Cov uas yog ib puas plaub caug plaub txhiab leej tau ntsib ib qho kev poob siab thiab tau tos ntsoov lawv tus Tswv. Lawv tau raug ua piv txwv los ntawm cov nkauj xwb uas muaj tswv yim hauv keeb kwm Millerite, thiab hauv ob zaj keeb kwm, thaum pib thiab thaum xaus, ob tug pas raug muab txuas ua ib haiv neeg, thaum lub sij hawm uas Vaj Ntsuj Plig Dawb Huv raug nchuav tawm hauv lub caij ntawm Lub Suab Quaj Hmo Ib Tag Hmo.
Vajntxwv Ahaz sawv cev rau txoj kev coj noj coj ua ntawm Yudas uas yuav tau hnov txoj xov, tiamsis lawv tsis lees txais txoj xov uas Yaxayas nthuav tawm, thiab thaum ua li ntawd lawv “ntaus dawm, thiab poob, thiab raug lov, thiab raug ntxias rau hauv cuab, thiab raug ntes.” Lawv yog cov uas “mus nrhiav cov muaj dab nrog, thiab cov khawv koob uas ntxhi nrov thiab yuj yees,” uas sawv cev rau qhov kev paub ntawm kev ntseeg ntsuj plig phem uas lawv poob rau thaum lawv txais qhov kev dag ntxias muaj hwj chim ntawm 2 Thexalaunika. Ahaz qhov kev tsis lees txais txoj xov ntawm Yaxayas xyoo 742 BC, sib haum nrog xyoo 1863, thaum txoj xov ntawm Miller raug tsis lees txais. Yaxayas ua tus qauv qhia txog Miller, thiab txoj xov ntawm Yaxayas thiab Miller ob leeg puav leej raug tsim tsa saum “xya lub sijhawm,” uas nrhiav tau lawv lub chaw khov nyob rau nqe yim, hauv Yaxayas tshooj xya. Miller tus tub (Yaxayas tus tub) sawv cev rau txoj kev txav ntawm Eliyas uas los rau hauv hnub kawg.
Lo lus ceeb toom tawm tsam Ahaz vim nws tsis kam lees txais ntawd muaj nrog rau txoj lus faj lem tias nws yuav raug tus vajntxwv qaum teb kov yeej, tus uas nyob rau hnub kawg yog kev koom siab peb npaug ntawm Loos Niaj Hnub No, uas nyob hauv qab kev kav ntawm lub hwj chim papacy.
Tus Tswv kuj hais dua rau kuv tias, Vim haiv neeg no tsis kam txais cov dej ntawm Shiloah uas ntws maj mam, thiab zoo siab rau Rezin thiab Remalias tus tub; yog li no, saib seb, tus Tswv yuav coj cov dej ntawm tus dej loj los saum lawv, muaj zog thiab coob heev, yog tus vajntxwv Axilia thiab tag nrho nws lub hwjchim ci ntsa iab; nws yuav sawv los hla dhau txhua nws txoj kab dej, thiab ntws dhau txhua nws ntug dej: Thiab nws yuav hla mus thoob Yudas; nws yuav nyab thiab hla dhau, nws yuav mus txog txawm rau caj dab; thiab qhov nthuav tawm ntawm nws ob tis yuav puv nkaus qhov dav ntawm koj thaj av, Au Immanuel. Yaxayas 8:5–8.
Yaxayas tau ntsib tus vajntxwv phem Ahaj ntawm qhov kawg ntawm tus kwj dej uas ntws tawm ntawm lub pas dej sab saud, thiab txawm yog cov neeg sau keeb kwm Vajlugkub thiab cov kws tshawb txog qub txeeg qub teg tseem tsis paub meej tias lub pas dej sab saud ntawd puas yog tib lub pas dej li lub pas dej Silo-as nyob rau tiam Khetos, los cov ntsiab lus ntawm Yaxayas tej lus faj lem tshem txhua qhov kev ua xyem xyav tawm mus, rau qhov Yaxayas qhia meej tias tus vajntxwv sab qaum teb yuav los tawm tsam Ahaj, vim nws tau tsis lees txais cov dej ntawm Shilo-as, uas ntws mos mos. “Shilo-as” yog lub npe hauv Phau Qub uas yog “Silo-as” hauv Phau Tshiab.
Nws yog ntawm lub pas dej Siloam uas Yexus kho tus neeg dig muag, thiab vajntxwv phem Ahaz sawv cev rau txoj thawj coj dig muag ntawm Laodicea, ob qho tib si nyob rau xyoo 1863, thiab thaum txoj cai Hnub Caiv cuav uas yuav los sai, uas lawv tsis kam cia raug kho. “Shiloah” thiab “Siloam” ob leeg txhais tias “xa tawm,” thiab ib txoj xov tau raug xa los ntawm Leej Txiv mus rau Leej Tub, tus uas mam li muab rau Gabriel thiab cov tim tswv dawb huv kom lawv xa mus rau Yaxayas, tus uas coj txoj xov uas tau “xa” los saum ntuj ceeb tsheej mus rau ib tug thawj coj dig muag ntawm Laodicea.
Txoj kev xa dej ntawm lub pas dej saud uas Yaxayas tau nthuav txoj xov sawv cev rau qhov chaw uas nag ntawm Vaj Ntsuj Plig Dawb Huv raug xa los txog rau Vajtswv haiv neeg, ib yam li cov kav kub hauv Xakhaliyas txoj yog toog, lossis tus ntaiv hauv Yakhauj txoj npau suav.
“Yam uas Vajtswv tau npaj tseg rau peb no raug sawv cev nyob hauv Xekhaliyas, tshooj 3 thiab 4, thiab 4:12–14: ‘Thiab kuv teb dua, thiab hais rau nws tias, Ob ceg ntoo txiv ntseej no yog dabtsi, uas los ntawm ob lub raj kub nchuav cov roj kub tawm ntawm lawv tus kheej? Thiab nws teb kuv thiab hais tias, Koj tsis paub tias cov no yog dabtsi lov? Thiab kuv hais tias, Tsis paub, tus Tswv ntawm kuv. Ces nws hais tias, Cov no yog ob tug uas raug pleev roj, uas sawv ntawm tus Tswv ntawm tag nrho lub ntiajteb.’”
“Tus Tswv muaj txhua yam peev txheej puv npo. Nws tsis txom nyem tsis muaj ib yam cuab tam los yog ib txoj kev pab twg. Qhov uas tej duab ntxoov ntxoo tsaus nti sib sau los nyob ib puag ncig peb ntawd, yog vim peb txoj kev ntseeg tsawg, peb txoj kev xauj ntiajteb, peb tej lus pheej yig, thiab peb txoj kev tsis ntseeg, uas tshwm tawm hauv peb tej kev sib tham. Khetos tsis raug nthuav tawm hauv lus los sis hauv tus cwj pwm raws li Tus Uas ntxim hlub kawg nkaus, thiab yog tus tshaj txhua txhiab txhiab leej. Thaum tus ntsuj plig txaus siab tsa nws tus kheej rau yam tsis muaj nqis, tus Ntsuj Plig ntawm tus Tswv yeej ua tau tsawg heev rau nws. Peb qhov muag pom ze dhau tsuas pom tus duab ntxoov ntxoo xwb, tiam sis tsis pom tau lub hwjchim ci ntsa iab uas nyob tom qab ntawd. Cov timtswv tab tom tuav plaub cua, uas sawv cev ua ib tug nees npau taws nrhiav kev txeeb dim thiab dhia hla saum npoo av thoob plaws ntiajteb, nqa kev puam tsuaj thiab kev tuag taug nws txoj kev.”
“Peb puas yuav tsaug zog rau ntawm ntug heev ntawm lub ntiajteb nyob mus ib txhis? Peb puas yuav ua neeg qaug zog, txias, thiab tuag lawm? Au, thov kom peb muaj nyob rau hauv peb tej pawg ntseeg tus Ntsuj Plig thiab pa ntawm Vajtswv uas tshuab rau hauv Nws haiv neeg, kom lawv sawv tau rau saum lawv ko taw thiab muaj sia nyob. Peb yuav tsum pom tias txojkev nqaim, thiab lub rooj vag kuj nqaim. Tiamsis thaum peb hla dhau lub rooj vag nqaim ntawd lawm, nws txoj dav tsis muaj chaw kawg li.” Manuscript Releases, volume 20, 216, 217.
“Roj kub,” yog tej lus ntawm Vajtswv tus Ntsuj Plig uas nqes los ntawm lub phiab saud los ntawm txoj kev xa dej uas yog ob lub raj kub, uas yog ob tug tim khawv ntawm phau Vajlugkub thiab Ntsuj Plig ntawm Kev Yaj Saub, lossis Phau Qub thiab Phau Tshiab, lossis txoj kevcai thiab cov yaj saub, lossis Mauxes thiab Eliyas.
“Cov neeg uas tau raug pleev sawv ntawm tus Tswv ntawm tag nrho lub ntiajteb, muaj txoj hauj lwm uas ib zaug tau muab rau Xatas ua tus kerub uas npog. Los ntawm cov muaj sia dawb huv uas nyob ib puag ncig nws lub zwm txwv, tus Tswv khaws cia kev sib txuas lus tsis tu ncua nrog cov neeg nyob hauv ntiajteb. Cov roj kub sawv cev rau txoj kev tshav ntuj uas Vajtswv siv los pub cov teeb ntawm cov neeg ntseeg kom muaj roj, xwv kom lawv txhob plam nthav thiab tuag. Yog tsis yog vim cov roj dawb huv no raug nchuav los saum ntuj los hauv cov lus ntawm Vajtswv tus Ntsuj Plig, ces tej cuab yeej ntawm kev phem yuav muaj kev tswj kav tag nrho rau saum tibneeg.”
“Vajtswv raug ua rau tsis tau koob meej thaum peb tsis txais tej lus ceeb toom uas Nws xa tuaj rau peb. Yog li ntawd peb tsis kam txais cov roj kub uas Nws yuav hliv rau hauv peb tej ntsuj plig kom xa mus rau cov uas nyob hauv qhov tsaus ntuj. Thaum lub suab hu yuav tuaj tias, ‘Saib seb, nraug vauv los lawm; nej cia li tawm mus ntsib nws,’ cov uas tsis tau txais cov roj dawb huv, cov uas tsis tau khaws cia txoj kev tshav ntuj ntawm Khetos hauv lawv lub siab, yuav pom, ib yam li cov nkauj xwb ruam, tias lawv tsis tau npaj txhij mus ntsib lawv tus Tswv. Lawv tsis muaj, nyob hauv lawv tus kheej, lub hwjchim kom tau cov roj ntawd, thiab lawv lub neej raug puam tsuaj. Tiamsis yog thov Vajtswv tus Ntsuj Plig Dawb Huv, yog peb thov ntshaw hnyav ib yam li Mauxes tau ua tias, ‘Qhia koj lub yeeb koob rau kuv,’ ces txoj kev hlub ntawm Vajtswv yuav raug muab nchuav thoob plaws hauv peb lub siab. Los ntawm cov kav kub, cov roj kub yuav raug xa los rau peb. ‘Tsis yog los ntawm lub zog, tsis yog los ntawm lub hwjchim, tiam sis yog los ntawm kuv tus Ntsuj Plig, tus Tswv ntawm cov Tub Rog hais li ntawd.’ Los ntawm kev txais cov kab ci ntsa iab ntawm Lub Hnub ntawm Kev Ncaj Ncees, Vajtswv cov me nyuam ci ntsa iab zoo li teeb nyob hauv lub ntiajteb.” Review and Herald, July 20, 1897.
Txoj lus uas Ahaz tau tsis kam lees ntawd yog txoj lus ntawm Midnight Cry, uas yuav tau mus txog qhov kawg hauv kev rov qab los zaum ob ntawm Khetos, yog tias cov thawj coj ntawm Laodicea tau txais txoj lus rau Laodicea uas tau “xa” tuaj rau lawv nyob rau xyoo 1856. Ces txoj lus ntawd yuav tau loj hlob mus ua ib lub suab qw nrov ncha, thiab Vajtswv haiv neeg yuav tau ua tiav txoj hauj lwm thiab nyob kaj siab lug. Tiamsis, lawv rov qab mus rau ntuav uas lawv tau raug cawm dim tawm los lawm.
Yaxayas thiab Ahax raug sawv cev tias tab tom nyob hauv txoj kev ntxuav kom dawb huv ntawm thaj teb uas tus kws ntxhua khaub ncaws siv, uas raug ua kom tiav los ntawm Tus Tubtxib ntawm Daim Ntawv Cog Lus hauv Malakis tshooj peb. Lawv raug muab tso rau hauv lub cim piv txwv ntawm qhov chaw uas “roj” (ib txoj xov) tab tom raug nchuav tawm hauv Xekhaliyas txoj yog toog pom, thiab hauv hnub kawg, Yaxayas txoj xov rau Ahax yog txoj xov ntawm Islam ntawm Woe thib peb; nws yog txoj xov ntawm keeb kwm zais cia ntawm xya lub xob quaj; nws yog txoj xov tias tus thib yim yog ntawm xya tus; nws yog txoj xov ntawm lub vaj txiv hmab; nws yog txoj xov ntawm “Qhov Tseeb,” uas yog txhua yam ntsiab ntawm Kev Qhia Tshwm ntawm Yexus Khetos, uas nyob hauv hnub kawg ua kom muaj txoj kev ntxuav kom dawb huv uas raug sawv cev los ntawm thaj teb uas tus kws ntxhua khaub ncaws siv.
Nws tau yog thiab tseem yog zaj lus ntawm “xya lub sij hawm” thiab, uas hloov ntawm Miller lub pob zeb hauv paus los ua lub pob zeb taub hau ntawm lub ces kaum, rau qhov nws yog thawj qhov tseeb, thiab yog li ntawd nws kuj yuav tsum yog qhov tseeb kawg. Xyoo 1863 cim txog qhov xaus ntawm ib txoj kev ntxuav kom huv uas tau pib nrog kev los txog ntawm tus tim tswv thib peb thaum Lub Kaum Hli 22, 1844, thiab thaum kawg mus txog qhov pom kev ntawm “xya lub sij hawm” xyoo 1856. Xyoo 1844 qhov pom kev ntawm ob txhiab peb puas xyoo cim txog ib qho pib uas coj mus rau qhov xaus uas tau raug cim los ntawm ob txhiab tsib puas nees nkaum xyoo. Txawm li cas los xij, Laodicea txoj kev dig muag thaum pib thiab thaum xaus tsis kam pom txoj kev sib raug zoo ntawm ob lub zeem muag ntawd. Xyoo 1863 sawv cev rau qhov xaus ntawm ib txoj kev ntxuav kom huv uas ib txwm tshwm sim thaum ib zaj lus raug qhib lub foob, thiab zaj lus ntawm tus tim tswv thib peb tau raug qhib lub foob thaum Lub Kaum Hli 22, 1844.
Qhov kaj ntawm tus timtswv thib peb uas raug qhib tawm hauv xyoo 1844, tsis yog ib qho kaj tshwj xeeb xwb; nws yog yam uas Muam White hu ua “qhov kaj uas tab tom nce mus ntxiv ntawm tus timtswv thib peb.” Qhov kaj uas tab tom nce mus ntxiv ntawm tus timtswv thib peb tau pib xyoo 1844, thiab tseem nce mus ntxiv mus txog thaum lub sijhawm xeem siab kaw lawm; tiam sis thaum nws xub los txog, thiab thaum kawg nws xaus tiag tiag, muaj ib lub sijhawm tshwjxeeb ntawm kev sim siab uas yog ntawm tus timtswv thib peb. Cov sijhawm sim siab ntawd, thaum pib thiab thaum xaus, kuj sawv cev rau ib txoj kev sim siab uas Daniel piav tias yog “kev txawj ntse yuav nce ntxiv,” uas kuj yog qhov kaj uas tab tom nce mus ntxiv ntawm tus timtswv thib peb.
Txoj kev sim thaum chiv thawj pib nyob rau xyoo 1844, thiab qhov kaj uas tab tom nthuav dav tau loj hlob hauv kev paub mus txog thaum nws mus txog nws qhov xaus nyob rau xyoo 1856. Qhov kaj ntawm qhov pib thiab qhov kaj ntawm qhov xaus ntawm lub sijhawm sim no yog ob zaj yog toog pom hauv Daniyees tshooj yim, nqe kaum peb thiab kaum plaub, uas sawv cev rau lub hauv paus thiab tus ncej tseem ceeb nruab nrab ntawm Kev Ntseeg Advent.
Lub sij hawm sim siab ntawm thawj tus tim tswv pib rau hnub tim 11 lub Yim Hli, 1840, thiab xaus rau thawj qhov kev poob siab rau hnub tim 19 lub Plaub Hlis, 1844. Tom qab ntawd lub sij hawm sim siab ntawm tus tim tswv thib ob pib, thiab txuas ntxiv mus txog hnub tim 22 lub Kaum Hli, 1844. Thaum ntawd tus tim tswv thib peb thiaj los txog, thiab lub sij hawm sim siab ntawm tus tim tswv thib peb txuas ntxiv mus txog thaum Laodicean Adventism tsis kam lees qhov kaj ntawm tus tim tswv thib peb hauv xyoo 1863.
Lub sijhawm raug sim ntawm tus tim tswv thib peb rau Millerite Adventism muaj ib qho pib thiab ib qho xaus, thiab qhov pib nrog qhov xaus yuav tsum sawv cev rau tib yam nkaus, rau qhov Yexus ib txwm siv qhov pib ntawm ib yam los ua piv txwv qhia txog qhov xaus ntawm yam ntawd. Kev qhib tawm ntawm qhov kaj uas tab tom nce mus ntawm tus tim tswv thib peb yog qhov kaj ntawm qhov tshwm sim los (lub zeem muag “mareh”), hauv nqe kaum plaub ntawm Daniyee tshooj yim. Qhov xaus ntawm qhov kaj uas tab tom nce mus ntawm tus tim tswv thib peb yog qhov kaj ntawm kev muab lub chaw dawb huv thiab pawg tub rog tsuj nqis (lub zeem muag “chazon”), hauv nqe kaum peb. Ob lub zeem muag no raug xaws sib txuas ua ke raws li lus faj lem.
Ces koj yuav tsum ua kom lub suab raj ntawm xyoo jubilee nrov ncha rau hnub kaum ntawm lub hli xya; rau hnub ua kevcai theej txhoj, nej yuav tsum ua kom lub suab raj nrov thoob plaws nej lub tebchaws. Leviticus 25:9.
Lub raj uas yuav tsum tau tshuab rau Hnub Kev Theej Txhoj, uas yog lub Kaum Hli 22, 1844, yog lub raj Yubili, uas sawv cev rau lub voj voog dawb huv ntawm xya xyoo, uas suav ua ke tau ob txhiab tsib puas nees nkaum hnub. Tus Tswv tau npaj yuav coj cov Ixayees thaum ub ncaj qha mus rau hauv Tebchaws Uas Cog Tseg, tiam sis lawv txoj kev ntxeev siab tau txwv tsis pub qhov ntawd muaj tshwm sim. Tus Tswv tau npaj yuav coj cov Ixayees tiam tshiab ncaj qha mus rau hauv Tebchaws Uas Cog Tseg, tiam sis txoj kev ntxeev siab tau txwv tsis pub qhov ntawd muaj tshwm sim. Yog hais tias cov Ixayees tiam tshiab tau mloog lus rau txoj kev kaj ntxiv zuj zus ntawm tus tim tswv thib peb, lawv yuav tau ceeb toom rau lub ntiajteb no lawm, thiab tus Tswv yuav tau rov qab los tshaj ib puas xyoo dhau los lawm.
Yuav kom qhov ntawd tshwm sim tau, tus Tswv yuav tsum tau ua ib qho kev hloov pauv nyob hauv cov Millerites, thiab qhov kev hloov pauv ntawd raug txheeb qhia hauv Vaj Lug Kub raws li Vajtswv txoj kev zais cia. Yog hais tias Adventism tau raws qab txoj kev kaj uas nce ntxiv ntawm tus tim tswv thib peb, ces lub raj ntawm lub Xyoo Jubilee yuav tau nrov txuas mus txog thaum kawg, vim hais tias yog nyob hauv cov hnub uas lub raj thib xya nrov ntawd, Vajtswv txoj kev zais cia thiaj ua tiav. Hauv Tshwmsim kaum, lub raj ntawd, uas yog lub raj Jubilee, thiab kuj yog lub raj ntawm kev txom nyem thib peb, tau pib nrov rau lub Kaum Hli 22, 1844.
Tus tim tswv uas kuv pom sawv saum hiav txwv thiab saum ntiajteb tsa nws txhais tes mus rau saum ntuj, thiab cog lus los ntawm tus uas muaj sia nyob mus ib txhis tsis kawg, tus uas tsim lub ntuj, thiab tej yam uas nyob hauv ntawd, thiab lub ntiajteb, thiab tej yam uas nyob hauv ntawd, thiab hiav txwv, thiab tej yam uas nyob hauv ntawd, tias yuav tsis muaj sijhawm ntxiv lawm; tiamsis nyob rau hauv cov hnub uas yog suab ntawm tus tim tswv xya, thaum nws yuav pib tshuab raj, ces tej yam zais cia ntawm Vajtswv yuav tiav lawm, ib yam li nws tau tshaj tawm rau nws cov tub qhe uas yog cov yaj saub. Qhia Tshwm 10:5–7.
Txoj kev sim thiab kev ntxuav kom huv uas tau pib rau hnub Kaum Hli 22, 1844, uas yog qhov kaj uas tab tom nce zuj zus ntawm tus tim tswv thib peb, tau pib nrog qhov kaj ntawm Daniyee tshooj yim, nqe kaum plaub, thiab nws tau xaus nrog qhov kaj ntawm Daniyee tshooj yim, nqe kaum peb. Nws tau pib nrog lo lus teb hauv nqe kaum plaub, thiab xaus nrog lo lus nug hauv nqe kaum peb.
Kaum kaum xyoos ntawd raug ua qauv qhia los ntawm kev tuaj txog ntawm Yaxayas txoj xov ceeb toom rau Ahaj, tus vajntxwv ntawm Yudas tiag, thaum tab tom muaj ib qho kev tsov rog hauv tebchaws ntawm sab qaum teb thiab sab qab teb. Kaum kaum xyoos ntawd tau xaus nrog tus vajntxwv ntawm sab qaum teb coj Ixayees mus ua qhev. Kaum kaum xyoos ntawd yog ib qho qauv qhia txog kev tuaj txog ntawm tus timtswv thib peb hauv xyoo 1844, mus txog rau kev ntxeev siab ntawm xyoo 1863. Lub teeb uas tab tom nce ntxiv ntawm tus timtswv thib peb raug sawv cev los ntawm Yaxayas txoj xov.
Kev tsis lees txais qhov kaj uas tab tom nce mus ntawd tau coj kev txav ntawm cov Millerite mus txog qhov kawg, thiab nyob rau lub sijhawm ntawm kev sim siab ntawd, Kev Txav Millerite uas yog Philadelphian tau hloov mus ua lub Koom Txoos Laodicean. Kaum cuaj xyoos uas tau pib rau xyoo 742 BC, thiab kaum cuaj xyoos uas tau pib rau xyoo 1844, ob qho tib si sawv cev rau ib txoj txheej txheem ntawm kev sim siab thiab kev ntxuav kom dawb huv hauv cov hnub kawg, uas yog lub sijhawm kawg ntawm kev sim siab txog qhov kaj uas tab tom nce mus ntawm tus tim tswv thib peb.
Nyob rau hauv txoj kev sim siab kawg ntawd, txoj kev paub tsis meej ntawm Vajtswv yuav tiav. Ib puas plaub caug plaub txhiab leej yog cov uas tos ntsoov, rov qab los, thiab raug muab khi ua cim.
Khi tej lus tim khawv cia, thiab muab txoj kevcai ntim rau hauv kuv cov thwjtim. Thiab kuv yuav tos ntsoov rau tus Tswv, uas zais nws lub ntsej muag ntawm tsev neeg Yakhauj, thiab kuv yuav cia siab rau nws. Saib seb, kuv thiab cov menyuam uas tus Tswv tau pub rau kuv, yog ua cim thiab ua yam txaus xav tsis thoob hauv Ixayees los ntawm tus Tswv uas muaj hwjchim kav txhua yam, tus uas nyob saum roob Xi-oos. Yaxaya 8:16–18
Lub sijhawm kawg ntawm kev sim siab uas hais txog qhov kaj uas tab tom vam meej ntawm tus timtswv thib peb hauv hnub kawg, tau pib ntawm qhov chaw uas lub sijhawm pib ntawm kev sim siab tau pib. Nws tau pib thaum Yexus tsa Nws txhais tes mus rau saum ntuj ceeb tsheej thiab tshaj tawm tias, “yuav tsis muaj sijhawm ntxiv lawm.” Qhov kev tshaj tawm ntawd tau muaj tshwm sim thaum Lub Kaum Hli 22, 1844, thaum lub xyu xya, tshaj tawm Txoj Kev Zoo Siab Loj nyob rau thaum xaus ntawm lub voj voog dawb huv ntawm xya. Lub voj voog ntawm xya xyoo, rov ua dua xya zaug, raws nraim yog plaub caug cuaj xyoo, lossis ob txhiab tsib puas nees nkaum hnub.
Xyoo 1989 cim txog “lub caij kawg” nyob rau hauv kev txav mus los ntawm ib puas plaub caug plaub txhiab leej, thiab 1989 cim txog qhov xaus ntawm ib puas nees nkaum rau xyoo uas tau pib thaum txoj kev fav xeeb xyoo 1863. Kev txav mus los ntawm ib puas plaub caug plaub txhiab leej tau pib ntawm “lub caij kawg,” nrog ib lub cim ntawm “xya lub sijhawm,” rau qhov ib puas nees nkaum rau yog ib feem kaum ntawm ib txhiab ob puas rau caum, uas kuj yog ib nrab ntawm ob txhiab tsib puas nees nkaum.
Yexus ib txwm sawv cev rau qhov kawg ntawm ib yam nrog rau qhov pib ntawm ib yam, thiab qhov pib ntawm txoj kev txav ntawm ib puas plaub caug plaub txhiab leej tau raug cim tseg los ntawm ib lub cim ntawm “xya sij hawm,” ib yam nkaus li thaum kawg ntawm txoj kev txav ntawd. Cov hnub ntawm lub suab nrov ntawm tus tim tswv thib xya, thaum qhov tsis paub tob ntawm Vajtswv raug ua kom tiav, tau pib thaum xaus ntawm peb hnub thiab ib nrab hauv Tshwmsim tshooj kaum ib. Lub Raj Ntxhiab thib Xya, uas kuj yog Kev Txom Nyem thib peb, tau nrov nws lub suab thib ob rau hnub tim 7 Lub Kaum Hli, 2023, thiab tam sim no qhov tsis paub tob ntawm Vajtswv tab tom raug ua kom tiav, raws li “nws tau tshaj tawm rau nws cov tub qhe cov yaj saub.” Qhov xaus ntawm txoj kev txav ntawd raug cim tseg los ntawm ib lub cim ntawm “xya sij hawm,” ib yam li qhov pib ntawm tib txoj kev txav ntawd thiab.
Thaum txog lub sijhawm kawg xyoo 1798, “xya lub sijhawm” ntawm Vajtswv txoj kev chim rau lub nceeg vaj qaum teb tau xaus lawm; thiab thaum kawg ntawm kev txav mus los ntawm cov Millerites, kev tsis lees txais tej qhov tseeb uas txuas nrog “xya lub sijhawm” tau cim tseg kev tawm tsam ntawm xyoo 1863. Yexus ib txwm siv qhov pib ntawm ib yam los ua duab piv txwv qhia qhov kawg ntawm ib yam, thiab kev txav mus los ntawm thawj tus tim tswv (cov Millerites) yog ib daim duab piv txwv qhia txog kev txav mus los ntawm tus tim tswv thib peb (ib puas plaub caug plaub txhiab leej). Ob qho kev txav no pib nrog thiab xaus nrog “xya lub sijhawm.” Koj tsis tuaj yeem tsim tej yam no los ntawm kev xav xwb.
Peb yuav txuas ntxiv txoj kev kawm no hauv tsab xov xwm tom ntej.
“Cov uas nyob hauv tej chaw muaj hauj lwm ris luag hauj lwm yuav tsum tsis txhob hloov siab los txais yuav tej hauv paus ntsiab lus ntawm lub ntiaj teb uas nyiam txaus siab rau tus kheej thiab siv nyiaj nplua nuj dhau ciam, rau qhov lawv them tsis taus qhov ntawd; thiab txawm yog lawv them taus los xij, tej hauv paus ntsiab lus zoo li Khetos kuj yuav tsis pub kom ua li ntawd. Yuav tsum muab kev qhia ntau yam. ‘Nws yuav qhia kev paub rau leej twg? thiab Nws yuav pub kom leej twg to taub txoj kev qhuab qhia? yog cov uas twb txiav mis lawm, thiab raug rho ntawm ob lub mis lawm. Rau qhov tej lus qhuab qhia yuav tsum nyob saum tej lus qhuab qhia, tej lus qhuab qhia saum tej lus qhuab qhia; kab saum kab, kab saum kab; ntawm no me ntsis, thiab ntawm tod me ntsis.’ Yog li no, lo lus ntawm tus Tswv yuav tsum raug coj los tso ua siab ntev rau ntawm cov me nyuam xub ntiag thiab muab khaws cia nyob ntawm lawv xub ntiag, los ntawm cov niam txiv uas ntseeg Vajtswv txoj lus. ‘Rau qhov Nws yuav hais rau haiv neeg no nrog daim di ncauj txawj txham txham thiab lwm yam lus. Tus uas Nws tau hais rau ntawd tias, Nov yog qhov chaw so uas nej yuav ua rau tus nkees tau so; thiab nov yog qhov chaw ua kom rov qab muaj zog: los lawv tsis kam mloog. Tiamsis lo lus ntawm tus Tswv rau lawv yog tej lus qhuab qhia saum tej lus qhuab qhia, tej lus qhuab qhia saum tej lus qhuab qhia; kab saum kab, kab saum kab; ntawm no me ntsis, thiab ntawm tod me ntsis; xwv kom lawv mus, thiab poob ntxeev rov qab, thiab raug lov, thiab raug cuab, thiab raug ntes.’ Vim li cas?—vim lawv tsis mloog lo lus ntawm tus Tswv uas tuaj cuag lawv.”
“Qhov no txhais hais tias cov uas tsis tau txais kev cob qhia, tiam sis tau tuav khov rau lawv tus kheej txoj kev txawj ntse, thiab tau xaiv ua haujlwm raws li lawv tus kheej tej tswv yim. Tus Tswv muab txoj kev sim no rau lawv, xwv kom lawv yuav tau xaiv lawv txoj hauj lwm los ua raws li Nws tej lus ntuas, los sis tsis kam thiab ua raws li lawv tus kheej tej tswv yim; ces tus Tswv yuav cia lawv mus txog qhov tshwm sim uas yeej yuav muaj tseeb. Nyob rau hauv txhua yam peb txoj kev, nyob rau hauv txhua yam peb txoj kev ua haujlwm pab rau Vajtswv, Nws hais rau peb tias, ‘Muab koj lub siab rau Kuv.’ Vajtswv xav tau tus ntsuj plig uas mloog lus, txo hwj chim, thiab kam kawm. Qhov uas ua rau kev thov Vajtswv muaj nqis tshaj yog qhov tseeb tias nws yog tus pa uas tawm ntawm lub siab hlub thiab mloog lus.”
“Vajtswv yuav tsum kom qee yam ntawm Nws haiv neeg; yog lawv hais tias, Kuv yuav tsis tso kuv lub siab tseg los ua qhov no, tus Tswv cia lawv mus raws li lawv qhov kev txiav txim uas lawv xav tias txawj ntse, tsis muaj lub tswvyim saum ntuj ceeb tsheej, mus txog thaum nqe Vajlugkub no [Yaxaya 28:13] tau tiav. Nej tsis txhob hais tias, Kuv yuav ua raws li tus Tswv txoj kev coj mus txog ib theem uas sib haum nrog kuv qhov kev txiav txim, ces tseem tuav rawv nej tus kheej tej tswv yim, tsis kam cia kom raug puab raws li tus Tswv tus yam ntxwv. Cia lo lus nug no raug nug tias, Qhov no puas yog tus Tswv lub siab nyiam? tsis yog, Qhov no puas yog —– qhov kev xav lossis qhov kev txiav txim?” Testimonies to Ministers, 419.