Tom qab peb tshuaj xyuas keeb kwm txij xyoo 1863 mus txog rau lub sijhawm kawg hauv 1989, nyob hauv cov ntsiab lus ntawm plaub yam qias vuab tsuab hauv Exekees tshooj yim, uas sawv cev rau plaub tiam ntawm Adventism, peb yuav tig peb lub siab mloog mus rau qhov kev nce ntxiv ntawm kev paub uas raug qhib tawm hauv 1989. Qhov kev nce ntxiv ntawm kev paub ntawd yog hais txog rau rau nqe kawg ntawm Daniyees tshooj kaum ib. Hauv 1989, peb pab pawg me kawm Vajluskub hnub Xanpataus tau tshawb pom cov kab kev hloov tshiab ntawm cov lus faj lem hauv Vajluskub, uas Future for America feem ntau hais txog, thiab uas tsim tsa cov txheej xwm sib law liag hauv txhua kab kev hloov tshiab, uas tom qab ntawd pub rau tus kawm txog lus faj lem xyaum siv txoj kev siv txheej txheem ntawm nag lig raws li “kab dhau kab.”

Tsis pub dhau ob peb xyoos (1992), kuv tau sau ib daim ntawv piav txog rau nqe kawg rau ntawm Daniyee tshooj kaum ib. Daim ntawv ntawd raug sau tseg rau kuv tus kheej txoj kev txaus siab xwb, vim kuv tsis muaj peev xwm los sis lub hom phiaj yuav muab txoj kev kawm no tshaj tawm rau sawv daws. Txog xyoo 1994, daim ntawv ntawd tau mus txog rau ib lub chaw hauj lwm Adventist uas txhawb nqa nws tus kheej, thiab txog xyoo 1995, ib pawg ntawm kaum ib tsab xov xwm hais txog rau nqe kawg ntawm Daniyee tshooj kaum ib tau luam tawm rau hauv ib phau ntawv xov xwm txhua hli uas lub chaw hauj lwm ntawd tsim. Tsuas muaj ob peb qhov kev hais meej txog Daniyee tshooj kaum ib nyob hauv cov ntawv sau ntawm tus Ntsuj Plig ntawm Lus Qhia Ua Yaj Saub, thiab qhov tseem ceeb tshaj plaws ntawm lawv txhua qhov tau los ua ib lub ntsiab lus sib cav tseem ceeb rau qhov raug cai ntawm daim ntawv thov uas kuv tau nthuav qhia hais txog cov nqe ntawd.

“Peb tsis muaj sij hawm yuav poob ntxiv lawm. Lub sijhawm kev txom nyem nyob tom ntej peb. Lub ntiaj teb raug qhib ntxias los ntawm tus ntsuj plig ntawm kev ua rog. Tsis ntev no cov xwm txheej kev txom nyem uas tau hais tseg hauv tej lus faj lem yuav tshwm sim. Cov lus faj lem hauv Daniyees tshooj kaum ib twb yuav luag mus txog rau nws qhov kev tiav puv npo lawm. Feem ntau ntawm keeb kwm uas twb tau tshwm sim los ua kom tiav cov lus faj lem no yuav rov muaj dua. Hauv nqe peb caug muaj ib lub hwj chim raug hais txog tias ‘yuav nyuaj siab, [Daniel 11:30–36 quoted.]’

“Tej xwm txheej uas zoo ib yam li tej uas tau piav tseg hauv cov lus no yuav tshwm sim.” Manuscript Releases, number 13, 394.

Muam White hais meej tias xyoo 1798 yog “lub sijhawm kawg.”

“Tiamsis nyob rau lub sij hawm kawg, tus yaj saub hais tias, ‘Coob leej yuav khiav mus los, thiab kev txawj ntse yuav nce ntxiv.’ Daniyees 12:4.... Txij xyoo 1798 los, phau ntawv Daniyees twb raug qhib lawm, kev paub txog tej lus faj lem twb nce ntxiv lawm, thiab coob leej tau tshaj tawm txoj xov tseem ceeb thiab hnyav ntawm txoj kev txiav txim uas nyob ze.” The Great Controversy, 356.

Nqe plaub caug ntawm Daniel tshooj kaum ib pib nrog lo lus no hais tias, “Thiab thaum lub sijhawm kawg.”

Thiab thaum txog lub sijhawm kawg, vajntxwv sab qab teb yuav tuaj tawm tsam nws; thiab vajntxwv sab qaum teb yuav tuaj tawm tsam nws ib yam li cua daj cua dub, nrog tsheb nees rog, thiab nrog cov neeg caij nees, thiab nrog ntau lub nkoj; thiab nws yuav nkag mus rau hauv tej tebchaws, thiab yuav nyab hla thiab hla dhau mus. Daniel 11:40.

Nws yog ib yam pom tseeb, txawm yog tsis muaj qhov kev lees paub ncaj qha ntawm tus Ntsuj Plig ntawm kev cev yaj saub los xij, tias nqe plaub caug cim txog qhov pib ntawm ib kab xwm txheej uas tau pib xyoo 1798. Cov xwm txheej ntawd coj mus txog rau qhov xaus ntawm tibneeg txoj kev sim siab, rau qhov nqe ib ntawm Daniel tshooj kaum ob hais tias, “Thiab lub sijhawm ntawd Mi-khas yuav sawv tsees,” thiab Muam White hais meej tias thaum Mi-khas sawv tsees lawm, tibneeg txoj kev sim siab kuj xaus lawm.

“‘Lub sijhawm ntawd, Mikha-ee yuav sawv tsees, tus Tub Vaj Ntxwv loj uas sawv cev rau cov me nyuam ntawm koj haiv neeg; thiab yuav muaj ib lub sijhawm ntawm kev txom nyem, yam uas tsis tau muaj dua li txij thaum muaj ib haiv neeg los txog rau lub sijhawm ntawd; thiab lub sijhawm ntawd koj haiv neeg yuav raug cawm dim, txhua tus uas pom muaj sau tseg nyob rau hauv phau ntawv.’ Daniel 12:1.

“Thaum tus tim tswv thib peb txoj xov kaw lawm, txoj kev hlub tshua tsis thov sawv cev rau cov neeg txhaum uas nyob hauv ntiajteb lawm ntxiv. Vajtswv haiv neeg twb ua tiav lawv tes haujlwm lawm. Lawv tau txais ‘nag lig,’ ‘kev txhawb siab uas los ntawm tus Tswv xub ntiag los,’ thiab lawv raug npaj txhij rau lub sijhawm kev sim siab uas nyob tom hauv ntej lawv. Cov tim tswv tab tom maj nroos mus los hauv ntuj ceeb tsheej. Ib tug tim tswv rov qab los ntawm ntiajteb tshaj tawm tias nws tes haujlwm tiav lawm; qhov kev sim zaum kawg twb raug coj los saum lub ntiajteb lawm, thiab txhua tus uas tau qhia tias lawv ncaj ncees rau tej lus qhuab qhia saum ntuj los twb tau txais ‘lub cim ntawm Vajtswv uas muaj txoj sia nyob.’ Ces Yexus tso tseg Nws txoj haujlwm thov sawv cev hauv lub tuam tsev teev ntuj saum toj. Nws tsa Nws ob txhais tes, thiab nrog suab nrov nrov hais tias, ‘Ua tiav lawm;’ thiab tag nrho pab tim tswv tshem lawv lub mom thaum Nws tshaj tawm txoj lus hnyav no tias: ‘Tus uas tsis ncaj, cia nws tsis ncaj ntxiv mus: thiab tus uas qias neeg, cia nws qias neeg ntxiv mus: thiab tus uas ncaj ncees, cia nws ncaj ncees ntxiv mus: thiab tus uas dawb huv, cia nws dawb huv ntxiv mus.’ Tshwm Sim 22:11. Txhua rooj plaub twb raug txiav txim lawm rau txoj sia lossis rau txoj kev tuag.” The Great Controversy, 613.

Nqe plaub caug ntawm Daniyees kaum ib pib xyoo 1798, thiab nyob hauv nqe plaub caug tsib, thaum vajntxwv sab qaum teb (papacy) los txog nws qhov kawg tsis muaj leejtwg pab tau, lub sijhawm uas tibneeg tseem raug txiav txim siab xaus lawm; vim nqe tom ntej hais tias, “Thiab nyob rau lub sijhawm ntawd,” ua li ntawd thiaj qhia meej txog “lub sijhawm” uas raug sawv cev hauv nqe dhau los, uas yog nqe plaub caug tsib ntawm Daniyees kaum ib. Vajntxwv sab qaum teb (papacy) los txog nws qhov kawg thaum lub sijhawm kaw ntawm tibneeg txoj kev raug txiav txim siab.

Yog li ntawd, keeb kwm ntawm rau nqe kawg hauv Daniyees tshooj kaum ib qhia meej txog ib txheej xwm sib law liag uas pib xyoo 1798 thiab xaus rau thaum lub sijhawm txoj kev sim siab rau tib neeg raug kaw. Thaum Muam White tseem muaj sia nyob, xyoo 1798 yeej meej tseeb tias twb nyob hauv nws keeb kwm yav dhau los lawm. Thaum nws hais tias “txoj kev faj lem hauv Daniyees tshooj kaum ib yuav luag twb mus txog nws qhov kev ua tiav tiav lawm,” nws tsuas yog tuaj yeem tab tom hais txog keeb kwm uas tshwm sim tom qab xyoo 1798, thiab ua ntej Mikhaees sawv los. Ces nws hais meej ntxiv tias “feem ntau ntawm keeb kwm uas tau tshwm sim los hauv kev ua tiav ntawm txoj kev faj lem no yuav raug rov qab ua dua,” yog li ntawd thiaj qhia rau tus kawm txog kev faj lem tias keeb kwm kawg ntawm Daniyees tshooj kaum ib, uas “yuav luag twb mus txog nws qhov kev ua tiav tiav lawm,” twb raug ua hom piv txwv tseg lawm nyob rau lwm ntu ntawm tej keeb kwm uas raug nthuav tawm hauv Daniyees tshooj kaum ib.

Thaum nws rov hais kom meej txog tus yuam sij tseem ceeb tshaj plaws ntawm txoj kev cev faj lem ntawd lawm, nws mam li hais nqe peb caug mus txog peb caug-rau, thiab tshaj tawm tias, “Tej xwm txheej uas zoo ib yam li cov uas tau piav tseg hauv cov lus no yuav tshwm sim.” Kev tshoov siab tau muab ib tug yuam sij rau cov tub ntxhais kawm cev faj lem uas xav to taub txog qhov kev ua tiav kawg nkaus ntawm Daniyees kaum ib. Tus yuam sij ntawd yog tias keeb kwm ntawm rau nqe kawg ntawm Daniyees kaum ib yog ib qho sib txig raws li keeb kwm uas sawv cev nyob hauv nqe peb caug mus txog peb caug-rau. Muaj ntau yam kaj lug nplua mias uas tau los ntawm qhov kev tshwm qhia no, tiam sis yam uas yuav tsum raug xam pom ntawm no yog tias nyob hauv Daniyees kaum ib nqe peb caug-ib, “the daily,” raug tshem tawm.

Yuav kom to taub keeb kwm uas piav qhia txog kev sib law liag ntawm cov xwm txheej uas coj mus txog rau lub sijhawm uas tibneeg txoj kev sim siab yuav xaus lawm, tus kawm txog tej lus faj lem yuav tsum muaj kev to taub raug txog “qhov niaj hnub.” Yog nqe peb caug-ib tab tom qhia tias Khetos txoj haujlwm ua hauj lwm qhuab qhia nyob hauv lub tuam tsev dawb huv raug muab tshem tawm, los sis yog nws tab tom qhia txog kev muab kev pe hawm dab cuav tawm mus, ces qhov no yog yam tseem ceeb tshaj plaws yuav tsum to taub, yog tias koj xav kom to taub raug txog keeb kwm uas sib txig raws li ntawd uas Muam White tau hais txog thaum nws sau tias, “Scenes similar to those described in these words will take place.”

Yog lawm, txoj kev ntseeg Advenyis ntawm Laodicea tsis tau lees paub qhov ua tiav ntawm nqe plaub caug hauv Daniyees kaum ib, tias nws qhia txog kev poob cev qhev ntawm Soviet Union xyoo 1989, los nqe ntawd yeej qhia txog cov xwm txheej ntawd tiag tiag. Rau cov uas xav kom nkag siab kom raug txog qhov kev nce ntawm kev paub txog yav tom ntej uas los txog nrog qhov ua tiav ntawm nqe plaub caug xyoo 1989, ces txoj kev to taub kom raug txog “the daily” thiaj los ua qhov tseeb rau lub sijhawm tam sim no. Thaum pib ntawm xyoo pua nees nkaum, txoj kev to taub kom raug ntawd yog ib yam tseem ceeb, rau qhov nws yog ib feem tseem ceeb ntawm cov lus tseeb hauv paus uas tus Tswv tau siv William Miller los tsim tsa.

Tiamsis nyob rau thawj kaum tsib xyoos ntawm lub xyoo pua nees nkaum, txoj kev xav Protestant uas yog los ntawm Xatas, uas hais tias “the daily” sawv cev rau Khetos tes haujlwm hauv lub tuam tsev dawb huv, tsuas yog ib txoj hauj lwm uas muaj neeg txhawb tsawg xwb, thiab tsis tsim nyog cia kom muaj kev sib cav txog qhov tseeb tias “the daily” yog ib lub cim ntawm kev teev dab teev mlom txawm pib los xij. Vim li no nej thiaj yuav hnov ntawm cov neeg Laodicean uas kho dua tshiab keeb kwm hais tias, lub ntsiab lus ntawm “the daily” “tsis txhob muab ua ib lo lus nug xeem kev ntseeg,” lossis “hais tias lub ntsiab lus ntawm ‘the daily’ tsis txhob muab ua kom kub ntxhov.” Yam uas cov neeg kho dua tshiab ib txwm tseg tawm thaum lawv coj cov tsis tau kawm hauv qhov kev sib tham no, yog cov lus txwv lossis kev tsim nyog uas kev tshoov siab ib txwm muab tso rau saum lub ntsiab lus no. Nqe lus hauv qab no yog hais ncaj qha rau Txwj Laus Haskell.

Txwj Laug Haskell yog tus tab tom coj kev tiv thaiv txoj kev to taub uas raug txog “the daily,” tawm tsam Prescott thiab Daniells cov kev tawm tsam nyob rau thawj thiab thib ob xyoo kaum ntawm xyoo pua nees nkaum. Thov ua tib zoo mloog, rau qhov Muam White yeej tsis tau qhia tias Haskell txoj kev to taub txog “the daily,” yog tsis raug; nws tsuas yog qhia nws kom tsis txhob cia qhov kev kub ntxhov ntawd txuas ntxiv mus, vim tus Tswv tsis xav muab ib lub sam thiaj txuas mus tsis tu ncua rau cov yeeb ncuab ntawm qhov tseeb (Prescott thiab Daniells), kom lawv pheej thawb lawv tej lus qhuab qhia cuav mus ntxiv. Hauv nqe lus ntawd Haskell raug cem txog “the chart”, thiab daim chart uas raug hais txog ntawd yog daim chart 1843. Haskell tau luam dua daim chart 1843 ua ib tug tim khawv hauv qhov kev sib cav ntawd. Tiamsis nws tsis yog tsuas luam dua xwb; nws tseem tau ntxiv rau hauv qab daim chart ntawd Muam White zaj lus, qhov uas nws hais tias “the 1843 chart was directed by the hand of the Lord and should not be altered.” Thaum koj nyeem nqe lus ntawd, suav seb pes tsawg zaus nws hais tias, “at this time.”

“‘Kuv raug qhia kom hais rau nej tias, Tsis txhob cia muaj tej lus nug raug tsa tawm los nyob rau lub sijhawm no hauv phau Review uas yuav coj mus ua rau tibneeg lub siab tsis ruaj.... Tam sim no peb tsis muaj sijhawm yuav mus nkag rau hauv tej kev sib cav uas tsis tsim nyog, tiam sis peb yuav tsum ua tib zoo xav txog qhov yuav tsum nrhiav tus Tswv kom tau kev hloov siab hloov ntsws tseeb hauv lub siab thiab hauv lub neej. Yuav tsum muaj kev rau siab ruaj nreb kom tau kev dawb huv ntawm tus ntsujplig thiab lub siab.’”

“Kuv twb tau txais tej lus ceeb toom hais txog qhov tsim nyog uas peb yuav tsum khaws ib txoj kev sawv ua ke. Qhov no yog ib yam uas tseem ceeb heev rau peb nyob rau lub sijhawm no. Raws li tib neeg nyias muaj nyias, peb yuav tsum ua nrog kev ceev faj tshaj plaws.

“Kuv tau sau ntawv mus rau Txwj Laus Prescott, qhia nws tias nws yuav tsum ceev faj heev kawg kom txhob coj tej ncauj lus los tso rau hauv Review uas yuav zoo li taw tes qhia txog tej qhov tsis txaus nyob hauv peb tej kev paub dhau los lawm. Kuv tau qhia nws tias zaj teeb meem no, uas nws ntseeg tias muaj ib qho yuam kev tau raug ua lawm, tsis yog ib lo lus nug tseem ceeb heev; thiab yog hais tias tam sim no muab nws tsa kom sawv tsees, peb cov yeeb ncuab yuav siv qhov no los ua kom tau zoo rau lawv, thiab yuav muab ib lub pob me ua ib lub roob loj.”

“Rau koj thiab kuv kuj hais tias, qhov teeb meem no [TUS NEEG TIAG NTAWM “TXHUA HNUB” HAUV DANIEL 8.] tsis tsim nyog raug tsa los ua kev sib cav nyob rau lub sijhawm no. Tsis yog, kuv tus kwvtij, kuv xav tias nyob rau lub caij nyoog muaj teeb meem no hauv peb txoj kev paub dhau los, daim ntawv qhia uas koj tau kom luam tawm dua ntawd tsis tsim nyog muab faib mus. Koj tau ua yuam kev hauv qhov teeb meem no. Xatas tab tom ua hauj lwm nrog kev txiav txim siab kom tsim tej xwm txheej uas yuav ua kom muaj kev ntxhov siab. Muaj ib txhia uas yuav zoo siab heev pom peb cov xibhwb mus txog ib qho teeb meem tsis sib haum hauv lo lus nug no, thiab lawv yuav hais nrov ncha txog nws.”

“Kuv tau raug qhuab ntuas tias, hais txog yam uas yuav raug hais nyob rau ob tog ntawm lo lus nug no, kev nyob ntsiag to rau lub sij hawm no yog kev hais lus uas muaj hwj chim. Xatas tab tom saib ntsoov nrhiav ib lub sijhawm los tsim kev sib cais nyob hauv peb cov xibhwb thawj coj. Nws yog ib qho yuam kev uas tau luam daim ntawv qhia ntawd tawm ua ntej nej sawv daws yuav tuaj yeem sib sau ua ke thiab los txog rau ib qho kev pom zoo hais txog qhov teeb meem ntawd. Nej tsis tau ua yam muaj tswvyim hauv kev nqa ib lub ntsiab lus los tso rau pem hauv ntej uas yuav tsum tsim kev sib cav thiab ua rau ntau yam kev xav sib txawv raug nthuav tawm, rau qhov txhua nqe yuav raug rub txhais thiab yuam kom muaj ib lub ntsiab uas yuav tsuas yog txhais tau tias kev puas tsuaj rau tes haujlwm xwb. Peb twb muaj txhua yam uas peb ua tau los daws cov lus hais cuav ntawm cov neeg uas tau muab pov thawj txog lawv txoj kev kam ua tim khawv cuav.” Manuscript Releases, volume 9, 106, 107.

Hauv zaj lus dhau los no peb tau txheeb paub tias Ellen White tau hais tias cov uas tshaj tawm txoj kev quaj hu txog teev txiav txim tau tuav txoj kev to taub raug txog “qhov niaj hnub,” thiab tias txoj kev xav ntawm Prescott thiab Daniells uas hais tias “qhov niaj hnub,” sawv cev rau Khetos txoj hauj lwm qhuab ntuas hauv lub chaw dawb huv, yog los ntawm Xatas. Nws tau cem Haskell vim nws tso cai rau qhov kev sib cav ntawd txuas mus ntxiv, tiam sis tsis yog vim nws txoj hauj lwm sawv ntawm qhov tseeb hais txog yam uas “qhov niaj hnub,” sawv cev rau. Lub sijhawm ntawd feem coob tseem ntseeg txoj kev to taub ntawm cov pioneer txog “qhov niaj hnub,” thiab qhov tseem ceeb dua, nqe vajlugkub hauv Daniyee kaum ib, uas yuav tsum raug qhib foob rau thaum “lub caij kawg” hauv xyoo 1989, tseem tshuav ntau caum xyoo mam los txog. Lub sijhawm ntawd (1989), qhov tseem ceeb ntawm txoj kev to taub raug txog “qhov niaj hnub,” yuav yog yam tsim nyog. Cov revisionists yeej ib txwm tso cov kev txwv uas Ellen White tau hais tseg, uas tsuas yog txwv rau lub sijhawm tshwj xeeb ntawd xwb, tawm ntawm lawv tej tais dab neeg cuav. Suav xyuas qhov kev txwv ntawm lub sijhawm hauv nqe lus nram qab no.

“Kuv muaj lus yuav hais rau cov kwv tij Butler, Loughborough, Haskell, Smith, Gilbert, Daniells, Prescott, thiab txhua tus uas tau kub siab thawb lawv tej kev xav hais txog lub ntsiab lus ntawm ‘yam niaj txwm’ hauv Daniel 8. Qhov no tsis tsim nyog muab ua ib lo lus nug xeem, thiab kev kub ntxhov uas tau tshwm sim los ntawm kev muab nws coj los ua li ntawd yog ib yam tsis tsim nyog heev. Kev ntxhov siab tau tshwm sim tuaj, thiab tej siab ntsws ntawm qee leej peb cov kwv tij tau raug tig kom khiav deb ntawm txoj kev xav tob uas tsim nyog yuav tsum tau muab rau tes haujlwm uas tus Tswv tau qhia tias yuav tsum ua nyob rau lub sijhawm no hauv peb tej nroog. Qhov no tau ua rau tus yeeb ncuab loj ntawm peb tes haujlwm txaus siab.”

“Qhov kaj uas tau muab rau kuv yog tias tsis tsim nyog ua ib yam dab tsi los ntxiv dag zog rau kev kub ntxhov txog lo lus nug no. Tsis txhob coj nws los rau hauv peb tej lus qhuab qhia thiab hais nyob ntev rau nws ib yam li yog ib qho teeb meem tseem ceeb heev. Peb muaj ib txoj hauj lwm loj nyob ntawm peb xub ntiag, thiab peb tsis muaj ib teev twg yuav poob ntawm txoj hauj lwm tseem ceeb uas yuav tsum tau ua. Cia peb txwv peb tej kev siv zog rau pej xeem rau kev nthuav qhia cov kab tseeb tseem ceeb uas peb muaj qhov kaj meej txog.

“Kuv xav coj nej los tsom ntsoov rau txoj kev thov Vajtswv kawg uas Khetos tau thov, raws li tau sau tseg hauv Yauhas 17. Muaj ntau yam ntsiab lus uas peb yuav hais tau txog,—tej qhov tseeb dawb huv, kuaj sim siab, zoo nkauj hauv lawv qhov yooj yim. Nej yuav nyob twjywm xav txog tej no nrog txoj kev kub siab tiag tiag. Tiamsis tsis txhob cia ‘yam niaj hnub,’ lossis lwm yam ntsiab lus uas yuav ua rau muaj kev sib cav ntawm cov kwvtij, raug coj los rau lub sijhawm no; rau qhov no yuav ncua thiab txwv txoj haujlwm uas tus Tswv xav kom tej siab ntawm peb cov kwvtij tsom ntsoov rau tam sim no. Cia peb tsis txhob ua kom tej lus nug uas yuav qhia tawm qhov sib txawv ntawm kev xav raug kub ntxhov, tiamsis cia peb coj tawm ntawm Txojlus tej qhov tseeb dawb huv hais txog tej lus thov tseg uas khi ruaj ntawm Vajtswv txoj kevcai.

“Peb cov xibhwb yuav tsum nrhiav txoj hau kev los nthuav qhia qhov tseeb kom zoo tshaj plaws. Raws li qhov ua tau, cia sawv daws hais tib yam. Cia tej lus qhuab qhia yooj yim, thiab hais txog tej ntsiab lus tseem ceeb uas nkag siab tau yooj yim. Thaum peb cov xibhwb txhua tus pom txog qhov tsim nyog uas yuav txo hwj chim rau lawv tus kheej, ces tus Tswv thiaj ua haujlwm nrog lawv tau. Tam sim no peb yuav tsum raug tig dua siab tshiab dua, kom Vajtswv cov tim tswv thiaj li koom tes nrog peb, thiab ua kom muaj ib txoj kev xav dawb huv nyob rau hauv tej siab ntawm cov uas peb ua haujlwm rau lawv.

“Peb yuav tsum koom ua ib tug nyob hauv tej hlua khi ntawm kev sib haum xeeb zoo li Khetos; ces peb tej haujlwm yuav tsis yog ua dawb ua vain. Cia li rub kom sib npaug hauv tej hlua, thiab txhob cia muaj kev sib ceg raug coj los rau hauv. Qhia tawm lub hwjchim uas sib sau ua ke ntawm qhov tseeb, thiab qhov no yuav ua rau muaj kev nkag siab tob thiab muaj zog rau hauv tibneeg lub siab. Hauv kev sib haum xeeb muaj zog.”

“Qhov no tsis yog lub sijhawm los tsa kom pom tseeb tej ntsiab lus sib txawv uas tsis tseem ceeb. Yog muaj qee leej uas tsis muaj kev txuas nrog tus Tswv uas muaj zog thiab ciaj sia, nthuav qhia rau lub ntiajteb lawv qhov qaug zog hauv kev paub dhau los ntawm tus Khetos, cov yeeb ncuab ntawm qhov tseeb uas tab tom saib xyuas peb nruj nreem yuav siv qhov ntawd kom tshaj plaws, thiab peb tes haujlwm yuav raug cuam tshuam. Cia txhua tus xyaum tus yam ntxwv mos siab muag, thiab kawm tej zaj lus ntawm Nws tus uas mos siab muag thiab txo hwj chim hauv siab.”

Lub ntsiab lus hais txog “qhov niaj hnub” yuav tsum tsis txhob ua rau muaj tej kev txav mus los zoo li tej uas twb tau muaj lawm. Vim yog txoj kev uas cov txiv neej ntawm ob tog hauv lo lus nug no tau coj los hais txog lub ntsiab lus no, kev sib ceg thiaj tau tshwm sim thiab kev ntxhov siab thiaj tau los ua tshwm sim.

“Qhov uas Kwv Tij Larry Smith tau ua hauv kev luam tawm ib daim ntawv tshaj tawm uas muaj kev txiav txim rau nws cov kwv tij thiab rau lawv txoj kev ntseeg, tsis yog yam uas Vajtswv tau pom zoo. Thiab rau Txwj Laug Prescott kuv yuav hais tias, Tus Tswv tsis tau tso ib lub nra rau saum nej hais txog zaj xwm txheej no.

“Kuv mob siab heev thaum hnov tias Txwj Laug Daniells, txawm paub tias muaj kev tsis sib haum hauv kev xav txog qhov teeb meem no nyob hauv peb cov kwv tij thawj coj, tseem thawb qhov teeb meem no los rau pem hauv ntej, raws li tau ua nyob rau qee qhov chaw.

“Ib txhia tug ntawm peb cov kwv tij tsis tau raug kev txawj ntse coj, thiab tsis tau xav raws meej ntawm qhov laj thawj mus rau qhov tshwm sim hais txog cov txiaj ntsig ntawm lawv tej kev siv zog los txhawb lawv cov kev xav txog kev txhais ntawm ‘qhov niaj hnub.’ Thaum lub sijhawm uas tam sim no tseem muaj qhov sib txawv ntawm kev xav txog zaj lus no, tsis txhob muab nws tsa kom tseem ceeb. Cia txhua yam kev sib cav tseg. Nyob rau lub sijhawm zoo li no, kev ntsiag to yog kev hais lus muaj hwjchim.”

“Lub luag haujlwm ntawm Vajtswv cov tub qhe nyob rau lub sijhawm no yog los tshaj tawm Txojlus hauv tej nroog. Khetos tau los cawm tej ntsuj plig, thiab peb, ua cov uas faib Nws txoj kev tshav ntuj pub dawb, yuav tsum qhia rau cov neeg nyob hauv tej nroog loj kom paub txog Nws qhov tseeb uas cawm dim.” Pamphlets, number 20, 11, 12.

Kwvtij Larry Smith, tus uas nws hais txog ntawd tau chim heev rau qhov xwm txheej no, vim yog nws txiv phau ntawv, *Daniel and the Revelation*, uas Prescott thiab Daniells xav rov sau dua kom hloov yam uas nws tau sau hais txog “the daily.” Kwvtij Smith tab tom tiv thaiv qhov tseeb, thiab kuj tiv thaiv nws txiv thiab. Nws rov hais meej txog qhov kev sib cav no ntau zaus nrog cov lus hais tias, “at this time,” thiab thaum mus txog qhov kawg nws hais tias, “While the present condition of difference of opinion regarding this subject exists, let it not be made prominent.” Tag nrho cov tsev kawm qib siab hauv Adventism uas qhia txog “the daily” niaj hnub no, qhia txoj kev xav uas yog Xatas li. Nws pom tseeb tias tej xwm txheej niaj hnub no tsis zoo ib yam li thaum ntawd.

Tus tiam thib ob ntawm Adventism tau pib thaum muaj kev ntxeev siab xyoo 1888, thiab kev ntseeg dab qhuas ntsuj plig tau raug tsa ruaj khov nyob hauv cov thawj coj. Qhov xwm txheej ntawd tau qhib qhov rooj rau kev nce qib ntawm tej kev dag ntxias ntsuj plig uas loj dua, uas yuav coj los tsim ib puag ncig ntawm kev sib nrug deb thiab kev sib cais, thaum cov txiv neej uas nyob hauv tej hauj lwm muaj lub luag hauj lwm txiav txim siab txhawb yam twg los xij uas lawv tus kheej suav tias yog qhov tseeb. Cov txiv neej xws li Daniells, Prescott thiab Kellogg tau los ua cov cim ntawm zaj keeb kwm uas Ezekiel tau txheeb hais txog thaum nws qhia tias xya caum tus txwj laus, “cov txwj laus ntawm tsev neeg Ixayees,” yuav “ua dab tsi hauv qhov tsaus ntuj, txhua tus nyob hauv chav ntawm nws tej duab xav? rau qhov lawv hais tias, Tus Tswv tsis pom peb li.”

Nyob rau tiam ntawd cov tub txib uas nqa txoj xov xyoo 1888, nkawd ob leeg tau plam kev hauv tej kev sib cav, kev kub ntxhov, thiab kev ntseeg dab uas tau nqos Exekees cov xya caum leej txwj laus uas tau kos tej mlom rau saum phab ntsa ntawm lub tuam tsev, thiab rau saum phab ntsa ntawm lawv lub siab. Tes hauj lwm kho mob raug muab tshem tawm vim Kellogg txoj kev ntseeg dab, los tseem cov uas kho dua tshiab hauv Laodicean Adventism ho coj cov tsis tau kawm kom ntseeg tias muaj ib yam kev yeej twg tawm los ntawm txoj kev kub ntxhov ntawm tiam ntawd. Muaj ib zaj keeb kwm sib txig sib luag nyob rau hauv lub sij hawm ntawm Cov Neeg Txiav Txim, uas qhov kev xaus luv ntawm keeb kwm ntawm Cov Neeg Txiav Txim phim lub caij nyoog no zoo kawg nkaus, rau qhov nqe kawg ntawm Phau Ntawv Cov Neeg Txiav Txim hais tias:

Nyob rau hauv cov hnub ntawd tsis muaj vajntxwv nyob hauv cov Yixayee; txhua tus neeg ua raws li qhov uas yog raug nyob rau hauv nws tus kheej lub qhov muag. Cov Txiav Txim 21:25.

Peb yuav qhia tias yog vim li cas keeb kwm ntawm Phau Ntawv Cov Txiav Txim phim nrog keeb kwm ntawm tiam thib ob ntawm Adventism raws li peb txuas ntxiv nrog cov ntawv no, tiam sis yuav tsum nco ntsoov tias thaum xav txog keeb kwm ntawm Laodicean Adventism, keeb kwm uas nrhiav tau yooj yim ntawd twb raug muab los ntawm cov uas xyaum hloov kho keeb kwm lawm. Muam White yeej tsis xav kom lub ntsiab lus ntawm “the daily” raug ua kom sawv kub ntxhov nyob rau hauv lub sijhawm keeb kwm ntawd, thaum qhov tseeb tiag yog tsuas yog ib pab txiv neej tsawg heev uas nws tau hais tias raug coj los ntawm “cov tim tswv uas raug ntiab tawm saum ntuj ceeb tsheej” thiaj tau txais ib lub chaw qhib rau pej xeem los txhawb lawv tej tswv yim yuam kev. Tab sis qhov uas yuav hais tias Muam White puas tau txhawb lub tswv yim tias yeej zoo lawm kom khaws kev yuam kev cia tseg, qhov ntawd yog qhov ncaj qha tawm tsam yam uas nws ntseeg kiag li.

“Cov kwvtij, raws li ib tug tim khawv sawv cev rau Khetos, kuv ceeb toom nej kom ceev faj txog tej teeb meem sab nraud no, uas muaj txoj kev coj kom lub siab tig mus deb ntawm qhov tseeb. Kev yuam kev yeej tsis muaj kev phom sij tsawg li. Nws yeej tsis ua kom dawb huv, tiam sis ib txwm coj kev ntxhov siab thiab kev sib ceg sib cais los. Nws ib txwm txaus ntshai. Tus yeeb ncuab muaj hwjchim loj heev saum cov siab uas tsis tau raug tiv thaiv ruaj khov los ntawm kev thov Vajtswv thiab tsis tau raug tsa ruaj hauv qhov tseeb hauv Vajlugkub.” Testimonies, volume 5, 292.

Peb yuav txuas ntxiv zaj kev kawm no hauv tsab xov xwm tom ntej.

“Peb tsis muaj sijhawm yuav poob tseg. Lub caij nyoog muaj kev txom nyem tab tom nyob rau tom hauv ntej peb. Lub ntiaj teb raug ntxhov los ntawm tus ntsuj plig ntawm kev ua rog. Tsis ntev no tej xwm txheej ntawm kev ntxhov siab uas tau hais tseg hauv tej lus faj lem yuav tshwm sim. Lo lus faj lem hauv Daniyees tshooj kaum ib twb yuav luag mus txog rau nws qhov kev tiav hlo lawm. Feem ntau ntawm keeb kwm uas twb tau muaj tshwm sim los ua kom tiav lo lus faj lem no yuav rov muaj dua. Hauv nqe peb caug muaj ib lub hwj chim raug hais txog uas ‘yuav chim siab, thiab rov qab mus, thiab yuav npau taws tawm tsam daim ntawv cog lus dawb huv; nws yuav ua li ntawd; nws tseem yuav rov qab los, thiab yuav muaj kev sib koom siab nrog cov uas tso tseg daim ntawv cog lus dawb huv. Thiab cov tub rog yuav sawv ntawm nws ib sab, thiab lawv yuav ua kom lub chaw dawb huv uas yog chaw ruaj khov qias neeg, thiab yuav tshem tawm txoj kev txi niaj hnub, thiab lawv yuav tsa qhov kev qias neeg uas ua kom raug puam tsuaj. Thiab cov uas ua phem tawm tsam daim ntawv cog lus nws yuav ntxias kom puam tsuaj los ntawm tej lus qhuas ntxias; tiam sis cov neeg uas paub lawv tus Vajtswv yuav muaj zog, thiab yuav ua tau tej yam loj. Thiab cov uas muaj kev nkag siab nyob hauv cov neeg yuav qhia ntau leej; los lawv yuav ntog los ntawm rab ntaj, thiab los ntawm nplaim taws, thiab los ntawm kev raug ntes, thiab los ntawm kev raug txeeb, ntau hnub. Nim no thaum lawv ntog lawm, lawv yuav tau txais kev pab me ntsis; tiam sis coob leej yuav los koom nrog lawv los ntawm tej lus qhuas ntxias. Thiab ib txhia ntawm cov uas muaj kev nkag siab yuav ntog, kom sim lawv, thiab ntxuav lawv kom huv, thiab ua kom lawv dawb paug, mus txog lub sijhawm kawg: vim qhov no tseem cia rau lub sijhawm uas raug teem tseg. Thiab tus vajntxwv yuav ua raws li nws lub siab nyiam; thiab nws yuav tsa nws tus kheej siab, thiab qhuas nws tus kheej loj dua txhua tus vajtswv, thiab yuav hais tej lus txawv kawg tawm tsam Vajtswv tus Vajtswv, thiab nws yuav vam meej mus txog thaum txoj kev npau taws tiav lawm: rau qhov yam uas tau txiav txim tseg yuav tsum muaj tiav.’ Daniyees 11:30–36.”

“Cov xwm txheej zoo ib yam li cov uas tau piav tseg hauv cov lus no yuav tshwm sim. Peb pom tej pov thawj tias Xatas tab tom maj nroos tau txoj kev tswj kav rau saum tib neeg lub siab thiab lub tswv yim uas tsis muaj kev ntshai Vajtswv nyob ntawm lawv xub ntiag. Cia txhua tus nyeem thiab to taub tej lus faj lem hauv phau ntawv no, rau qhov tam sim no peb tab tom nkag mus rau lub caij nyuaj siab uas tau hais tseg no:

“‘Thiab lub sijhawm ntawd Mikha-ee yuav sawv los, tus thawj loj uas sawv cev rau cov me nyuam ntawm koj haiv neeg; thiab yuav muaj ib lub sijhawm kev txom nyem loj kawg nkaus, yam uas tsis tau muaj dua txij thaum muaj ib haiv neeg los txog rau lub sijhawm ntawd: thiab lub sijhawm ntawd koj haiv neeg yuav raug cawm dim, txhua tus uas pom muaj npe sau tseg rau hauv phau ntawv. Thiab coob leej ntawm cov uas tsaug zog hauv plua av ntawm lub ntiajteb yuav sawv rov los, ib txhia mus rau txoj sia nyob mus ib txhis, thiab ib txhia mus rau kev txaj muag thiab kev raug saib tsis taus nyob mus ib txhis. Thiab cov uas muaj tswvyim yuav ci ntsa iab ib yam li qhov kaj ntawm lub ntuj; thiab cov uas coj coob leej los rau txoj kev ncaj ncees yuav zoo li cov hnub qub mus ib txhis li. Tiamsis koj, Au Daniyee, cia li kaw cov lus no, thiab muab phau ntawv no kaw nrog lub cim foob, mus txog rau lub sijhawm kawg: coob leej yuav khiav mus los, thiab kev paub yuav nce ntxiv.’ Daniyee 12:1–4.” Manuscript Releases, number 13, 394.