Txoj lus hauv Daniyees tshooj yim thiab cuaj, uas raug sawv cev los ntawm tus dej Ulai, tau raug qhib tshem lub cim foob tawm hauv xyoo 1798. Cov lus faj lem hauv tshooj yim raug Gabriyees txhais nyob hauv tshooj cuaj, tiamsis tsis yog txog thaum Daniyees tau tsa ib txoj kev thov Vajtswv tawm los, uas raug suav hais tias yog ib qho ntawm tej kev thov Vajtswv ntawm tibneeg uas tseem ceeb tshaj plaws hauv phau Vajlugkub. Hauv txoj kev thov Vajtswv ntawd Daniyees qhia tias nws tau pom paub lawm tias kev puam tsuaj ntawm Yeluxalees yuav kav xya caum xyoo raws li yam uas nws tau nrhiav pom hauv phau ntawv Yelemis.
Nyob rau thawj xyoo uas Dali‑aus, Ahaxawelus tus tub, uas yog caj ces ntawm cov Medes, tau raug tsa ua vajntxwv kav lub tebchaws ntawm cov Khasdais; nyob rau thawj xyoo ntawm nws txoj kev kav, kuv, Daniyees, tau nkag siab los ntawm tej phau ntawv txog cov xyoo suav, uas raws li lo lus ntawm tus Tswv tau los rau Yelemis tus yaj saub, tias Nws yuav ua kom tiav xya caum xyoo hauv kev raug puam tsuaj ntawm Yeruxalees. Daniel 9:1, 2.
Yelemis kuj tau qhia meej tias thaum kawg ntawm xya caum xyoo ntawd, Belshazzar yuav tuag thaum Khaulas, tus thawj tub rog ntawm Dali-us, kov yeej Npanpiloo.
Thiab tag nrho lub tebchaws no yuav raug ua kom puam tsuaj thiab ua yam uas txaus ntshai heev; thiab cov tebchaws no yuav ua qhev rau tus vajntxwv Npanpiloo xya caum xyoo. Thiab yuav muaj li no tias, thaum xya caum xyoo tiav lawd, kuv yuav rau txim rau tus vajntxwv Npanpiloo, thiab rau haiv neeg ntawd, hais tias tus Tswv, vim lawv tej kev txhaum phem, thiab rau lub tebchaws ntawm cov Khadias; thiab kuv yuav ua kom nws puam tsuaj mus ib txhis. Yelemis 25:11, 12.
Daniyee kuj qhia thiab tias xya caum xyoo ntawm txoj kev puam tsuaj ntawd yog qhov kev ua tiav ntawm ib lo lus faj lem uas Mauxes tau sau cia.
Yog lawm, tag nrho cov Ixayees tau ua txhaum koj txoj kevcai, txawm yog los ntawm kev ncaim mus, kom lawv tsis mloog koj lub suab; yog li ntawd txoj kev foom tsis zoo thiaj raug nchuav los saum peb, thiab lo lus cog tseg uas tau sau cia rau hauv Mauxes uas yog Vajtswv tus tub qhe txoj kevcai, vim peb tau ua txhaum tawm tsam nws. Thiab nws tau ua kom nws cov lus ruaj khov, tej uas nws tau hais tawm tsam peb, thiab tawm tsam peb cov txiav txim uas tau txiav txim rau peb, los ntawm kev coj ib qho kev phem loj los rau saum peb; vim hais tias hauv qab tag nrho lub ntuj tsis tau muaj dab tsi ua los zoo li yam uas tau ua rau saum Yeluxalees. Raws li tau sau cia rau hauv Mauxes txoj kevcai, tag nrho txoj kev phem no tau los rau saum peb; los peb tsis tau thov Vajtswv rau ntawm tus Tswv uas yog peb tus Vajtswv, kom peb thiaj tig ntawm peb tej kev ua phem, thiab nkag siab koj txoj kev tseeb. Daniyees 9:11–13.
“Lus lus” uas cov Yixayee tau rhuav, uas ua rau muaj “kev foom phem,” yog “xya npaug” ntawm Leviticus nees nkaum rau. Lo lus uas txhais ua “xya npaug” hauv Leviticus nees nkaum rau yog tib lo lus Henplais uas tau txhais ua “lus cog tseg,” hauv Daniel cuaj. Mauxes txoj lus cog tseg, uas sawv cev los ntawm lo lus uas txhais ua “xya npaug,” yog thawj zaj lus faj lem txog sij hawm uas William Miller tau tshawb pom, thiab nws yog thawj qhov ntawm nws tej kev tseeb uas yog lub hauv paus uas raug tso tseg rau xyoo 1863. William Miller sawv cev rau Eliyas, thiab qhov no raug lees paub los ntawm Ntsuj Plig ntawm Kev Yaj Saub.
“Muaj ntau txhiab leej tau raug coj kom los puag txais qhov tseeb uas William Miller tau tshaj tawm, thiab cov tub qhe ntawm Vajtswv tau raug tsa sawv hauv tus ntsuj plig thiab lub hwj chim ntawm Eliyas kom tshaj tawm txoj xov ntawd.” Early Writings, 233.
Xyoo 1863, txoj kev txav Millerite tau xaus lawm thaum cov uas yav tas los tau nyob hauv txoj kev txav ntawd pib tsa lub koom txoos Seventh-day Adventist. Thaum lawv pib ua ib lub koom txoos lawm, txoj kev txav ntawd thiaj xaus. Nws tau xaus thaum lawv tua Mauxes raws li tau sawv cev hauv “xya zaug” ntawm Leviticus nees nkaum-rau, thiab tib lub sijhawm lawv kuj tua Eliyas, tus tubtxib uas tau nthuav qhia “lus cog tseg” ntawm Mauxes rau txoj kev txav ntawd. Mauxes thiab Eliyas nkawd ob leeg raug tua hauv xyoo 1863, thiab yuav tsis raug tsa sawv rov los mus txog tom qab Cuaj Hlis 11, 2001, thaum Vajtswv coj txoj kev txav Future for America rov qab mus rau tej qub kev.
Future for America tau lees paub hnub tim Cuaj Hlis 11, 2001 tias yog qhov tuaj txog ntawm kev ceeb txom thib peb, thiab yam uas tsa tau qhov kev txheeb xyuas ntawd txog Islam txoj kev tawm tsam rau hnub tim Cuaj Hlis 11 yog keeb kwm ntawm ob qhov kev ceeb txom thawj, raws li cov Millerites tau txheeb xyuas, uas raug sawv cev tshwj xeeb rau saum ob daim qauv pioneer xyoo 1843 thiab 1850. Los ntawm kev rov qab mus rau keeb kwm Millerite kom txhawb nqa Islam lub luag hauj lwm niaj hnub no, ces tus Tswv qhib Future for America txoj kev to taub txog “xya sij hawm” hauv Leviticus nees nkaum rau, uas raug nthuav qhia meej meej rau saum ob daim qauv ntawd hauv kem nruab nrab. Thiab hauv ob daim qauv ntawd, qhov nruab nrab ntawm kem nruab nrab yog tus ntoo khaub lig. Thaum Vajtswv coj hauv kev tsim ob daim rooj ntawm Habakkuk, Nws tau ua kom paub tseeb tias “lus cog tseg” ntawm Mauxes, yog “xya sij hawm” hauv Leviticus nees nkaum rau, yog qhov nruab nrab ntawm tag nrho lwm cov duab yaj saub, thiab tias rau saum ob daim rooj ntawd Khetos raug muab tso rau hauv qhov nruab nrab tiag tiag.
Qhov no yog sib haum nrog ib ntu sijhawm uas nyob hauv lwm zaj lus faj lem, uas Gabriel tau txhais nyob hauv Daniyee tshooj cuaj, uas qhia tias Khetos yuav lees paub thiab ruaj khov rau txoj kev cog lus nrog coob leej rau ib limtiam.
Thiab nws yuav cog lus ruaj nrees nrog coob leej rau ib lim tiam; thiab hauv nruab nrab ntawm lub lim tiam nws yuav ua kom kev txi thiab kev xyeem nres tseg, thiab vim txoj kev nthuav dav ntawm tej kev qias vuab tsuab nws yuav ua kom nws raug kev puam tsuaj, mus txog rau thaum kawg nkaus, thiab yam uas tau teem tseg lawm yuav raug nchuav los rau saum tus uas raug muab ua kom puam tsuaj. Daniel 9:27.
Ib lub limtiam yaj saub yog ob txhiab tsib puas nees nkaum hnub cim, thiab zaj yaj saub uas Nkablias tab tom piav ntawd qhia tias nyob hauv “nruab nrab” los yog qhov chaw nruab nrab ntawm ob txhiab tsib puas nees nkaum hnub cim ntawd Khetos yuav raug ntsia saum ntoo khaub lig. Khetos yog qhov chaw nruab nrab ntawm “ob txhiab tsib puas nees nkaum” nyob saum ob daim ntawv ntawm Habakkuk thiab kuj yog lub limtiam uas Nws tau lees paub txoj kev khi lus nrog coob leej.
Xyoo 1863, Adventism tau pib ua ib lub koom txoos, thiab txoj kev txav Millerite uas twb tau txais hwjchim nrog tus ntsuj plig ntawm Eliyas lawm, raug tua lawm. Txoj kev txav Millerite tau to taub tias, nyob hauv lub ntsiab lus ntawm xya lub koom txoos hauv Phau Ntawv Qhia Tshwm, lawv tau yog lub koom txoos Filadefia. Cov uas tau cais tawm ntawm lawv tom qab Kev Poob Siab Loj ntawm xyoo 1844, ces raug txheeb tias yog cov Laodikeas. Xyoo 1856, James White tau pib ib txheej ntawv hauv Review and Herald qhia tias txoj kev txav uas tau pib ua Filadefia tau dhau los ua Laodikea lawm thiab cov tswvcuab thaum ntawd yuav tsum nrhiav txoj kev kho uas tau muab rau lub koom txoos Laodikea. Hauv tib lub xyoo ntawd, hauv tib daim ntawv tshaj tawm ntawd, James White tau luam tawm ib txheej ntawv uas Hiram Edson tau sau txog yav tom ntej lus faj lem ntawm ob txhiab tsib puas nees nkaum xyoo hauv Levi Tej Kevcai nees nkaum-rau. Cov ntawv ntawd tsis tau ua kom tiav li.
Thaum tus Tswv coj txoj kev txav ntawm Future for America rov qab mus rau tej kev qub tom qab lub Cuaj Hlis 11, 2001, cov ntawv uas Edson tau sau raug rov nrhiav pom dua, thiab thawj zaug hauv keeb kwm ob lub sijhawm ntawm ob txhiab tsib puas nees nkaum xyoo raug lees paub tias yog ob lo lus foom phem. Ib lo tawm tsam kaum xeem sab qaum teb thiab lwm lo tawm tsam ob xeem sab qab teb. Miller tau txheeb xyuas xya lub sijhawm uas tawm tsam lub nceeg vaj sab qab teb ntawm Yudas, tiamsis Edson tau txheeb xyuas xya lub sijhawm uas tawm tsam lub nceeg vaj sab qaum teb ntawm Ixayees. Future for America pom tias yuav tsum siv nkawd ob leeg. Thaum ob txoj kev tawg khiav raug muab sib txuas ua ke, lawv tsim muaj txoj kev kaj ntawm txoj lus faj lem uas Miller lossis Edson yeej tsis tau lees paub dua li.
Thaum tus Tswv coj Future for America rov qab los rau tej qub kev tom qab xyoo 2001, “lus cog tseg” ntawm Mauxes tau rov ciaj sia los thiab sawv ntsug rau saum nws ob txhais taw. Txoj xov uas txuas nrog “lus cog tseg” ntawd ces tau raug tshaj tawm los ntawm cov tub txib ntawm tus tim tswv thib peb ib yam li nws tau raug tshaj tawm thiab ua qauv qhia los ntawm cov tub txib ntawm tus tim tswv thib ib. Future for America yog txoj kev txav uas tshaj tawm txoj xov uas “Mauxes” sawv cev rau hauv lub hwj chim ntawm “Eliyas,” thiab Elijas yeej meej tseeb tau muab Mauxes zaj lus tim khawv mus txog rau thaum xaus ntawm ib txheej kev nthuav qhia hu ua Habakkuk’s Tables, uas xaus rau ncig xyoo 2012. Thaum txheej kev nthuav qhia ntawd xaus lawm, tus tsiaj nyaum tawm hauv lub qhov tob uas tsis muaj qab thiaj nce los ua rog tawm tsam Mauxes thiab Elijas. Tsov rog ntawd tau pib thaum Future for America txiav txim siab kom tsum txoj hauj lwm uas nws tau ua txij xyoo 1996 los, thiab pib ib lub tsev kawm, uas nyob hauv nws txoj kev khav theeb nws hu ua, The School of the Prophets. Zoo dua yuav yog hu lub tsev kawm ntawd tias, lub tsev kawm ntawm cov yaj saub cuav!
Kev kev kub ntxhov thiab kev tsis meej pem uas tau tshwm sim thaum lub tsev kawm pib cia cov uas tsis tau raug tus Tswv lees paub ib zaug li ua Nws cov tub txib los nthuav lawv tus kheej tej tswv yim, tau xaus rau nrog rau kev tuag ntawm Future for America thaum Lub Xya hli ntuj 18, 2020. Nyob rau lub sij hawm ntawd, Mauxes thiab Eliyas twb raug tua lawm hauv txoj kev.
Thiab thaum lawv ua tiav lawv zaj lus tim khawv lawm, tus tsiaj qus uas nce tawm hauv lub qhov tob uas tsis muaj chaw kawg yuav ua rog tawm tsam lawv, thiab yuav kov yeej lawv, thiab tua lawv. Thiab lawv tej cev tuag yuav pw rau hauv txoj kev ntawm lub nroog loj, uas raws sab ntsuj plig hu ua Sodom thiab Iyi tebchaws, qhov chaw uas peb tus Tswv kuj raug ntsia saum ntoo khaub lig. Tshwmsim 11:7, 8.
Zaj lus tim khawv uas tsim nyog ntseeg, yog zaj lus tim khawv uas tau xaus rau thaum kawg ntawm zaj txheej txheem hu ua Habakkuk’s Tables. Ces tus tsiaj qus tau tawm tsam. Kuv tsis paub hlo tias leej twg tab tom ua raws cov tshooj ntawv tam sim no no, tiam sis kuv xav tias nws yog ib pawg muaj tib yam li los ntawm cov yeeb ncuab ntawm Future for America ib yam nkaus li los ntawm cov uas tseem tab tom sim lees txais qhov kev poob siab ntawm Lub Xya hli ntuj 18. Vim li ntawd kuv cia siab tias cov uas nyob hauv pawg uas kuv txhais tias yog yeeb ncuab yuav taw qhia tias qhov kev siv keeb kwm yav tom ntej no zoo li yog pab tus kheej li cas raws li lawv lub siab xav pom. Ua li ntawd los tau. Lub sij hawm luv dhau lawm uas yuav ua txuj tias keeb kwm ntawm Future for America tsis tau raug txheeb meej tias yog txoj kev txav uas tau raug ua yam piv txwv los ntawm txoj kev txav Millerite, thiab nws luv dhau lawm uas yuav ua txuj tias tus tibneeg xa xov Laodicean uas muaj kev txhaum tsis tiav, uas raug tsa sawv los coj hauv txoj kev txav ntawd, tsis tau raug ua yam piv txwv los ntawm William Miller.
Miller yog ib tug nyob hauv Philadelphia, thiab kuv tau los rau hauv Kev Ntseeg Adventist tawm hauv lub ntiaj teb xyoo 1975, yog li ntawd kuv yog ib tug Adventist Laodicean uas muaj ntawv pov thawj. Kuv zaj keeb kwm hauv lub neej ua tim khawv txog qhov tseeb ntawd. Yog li ntawd los xij, tus Vajtswv muaj kev hlub tshua saum ntuj ceeb tsheej tsis ntev los no tau qhuab qhia kuv kom muab txoj xov uas Nws tab tom nthuav tawm tam sim no sau cia ua ntawv thiab xa mus rau cov pawg ntseeg. Nws txoj kev qhuab qhia los nrog txoj lus cog tseg tias thaum Nws tsa Mauxes thiab Eliyas sawv hauv qhov tuag rov qab los, nkawd yuav raug tsa sawv rov qab los ua cov neeg Philadelphia, tsis yog ua cov neeg Laodicean. Txoj kev txav uas tau pib hauv keeb kwm Millerite yog lub sij hawm ntawm Philadelphia, uas thaum kawg thiaj hla dhau mus rau hauv Laodicea xyoo 1856 thaum nws pib tus txheej txheem ntawm nws txoj kev tsis lees txais cov hauv paus uas cov Millerites tau tsa tseg. Txoj kev tsis lees txais ntawd tau pib nrog kev muab tseg rau ib sab txoj kev txhim kho tshiab ntawm qhov kaj uas tau muab los ntawm tus cwj mem ntawm Hiram Edson. Xya xyoo tom qab, xyoo 1863, txoj kev txav ntawm Eliyas uas tau nthuav tawm txoj xov ntawm Mauxes raug tua tuag. Tib lub sijhawm uas txoj kev txav raug tua tuag ntawd, ib lub koom txoos raug coj los tsa los hloov chaw txoj kev txav ntawd. Mauxes thiab Eliyas raug tua tuag thaum pib ntawm Adventism, thiab nkawd raug tua tuag dua ib zaug ntxiv thaum xaus ntawm Adventism.
Thaum kawg ntawm Laodicea raws li lus faj lem, xyoo 1989 kev ua yog toog pom ntawm tus dej Hiddekel tau raug qhib lub foob, thiab ib qho kev txav pib los uas yug los ntawm ib tug niam Laodicea. Tus Tswv tsis yog raug ntes yam tsis paub, thiab Nws twb paub tias Nws yuav ua kom Nws tes haujlwm ntawm peb tug tim tswv tiav ib yam li Nws tau pib nws. Nws yuav xaus nws nrog ib qho kev txav ntawm cov Philadelphian, ib yam li Nws tau pib nws, thiab kom ua tau li no, qhov kev txav uas yog Laodicean los ntawm kev yug yuav tsum raug tua thiab sawv rov los ua Philadelphian. Thaum ua li ntawd, qhov kev txav uas raug coj tawm hauv pawg ntseeg Laodicea yuav dhau los ua tus thib yim uas yog ntawm xya tus, hauv keeb kwm ntawd tiag uas txoj kev koom siab peb npaug yuav dhau los ua tus thib yim uas yog ntawm xya tus. Thiab hauv tib qho keeb kwm ntawd xwb, tus kub ntawm Republicanism kuj yuav ntsib ib txoj kev sawv rov los ntawm tus thib yim uas yog ntawm xya tus thiab uas tau raug tua lawm los ntawm “woke-ism” ntawm tim lyiv teb chaws thiab Sodom, tab sis kab lus faj lem ntawd yuav raug hais txog tom qab no hauv cov tshooj lus.
Thiab cov neeg, thiab tej xeem, thiab tej lus, thiab tej haiv neeg yuav pom nkawd lub cev tuag tau peb hnub ib nrab; thiab yuav tsis pub muab nkawd lub cev tuag tso rau hauv qhov ntxa. Thiab cov uas nyob saum npoo ntiajteb yuav zoo siab rau nkawd, thiab ua kev lomzem, thiab yuav sib xa khoom plig rau ib leeg rau ib leeg; vim ob tug yaj saub no tau tsim txom cov uas nyob saum npoo ntiajteb. Thiab tom qab peb hnub ib nrab, tus Ntsuj Plig uas pub txojsia los ntawm Vajtswv tau los rau hauv nkawd, thiab nkawd sawv tsees rau saum nkawd ob txhais taw; thiab kev ntshai loj heev poob rau saum cov uas pom nkawd. Qhia Tshwm 11:9–11.
Future for America tsis tau raug muab tso rau hauv lub ntxa; nws tsuas yog pw nyob ntawd hauv txoj kev uas nws tau raug tua xwb, thaum nws cov yeeb ncuab zoo siab hlo rau nws txoj kev tuag uas pom tau sab nraud. Txawm li ntawd los, “tom qab peb hnub thiab ib nrab, tus Ntsuj Plig uas yog txoj sia los ntawm Vajtswv nkag los rau hauv lawv, thiab lawv sawv ntsug rau saum lawv txhais ko taw.” Lub sijhawm tsis muaj lawm, yog li peb hnub thiab ib nrab ntawd yog ib lub cim sawv cev rau ib txhiab ob puas rau caum hnub lossis xyoo, uas hauv Tshwm Sim tshooj kaum ob nqe rau thiab kaum plaub sawv cev rau tebchaws moj sab qhua qhov chaw uas lub chaw dawb huv thiab pab tub rog raug tsuj nqes. Yog lawv tau raug muab tso rau hauv lub ntxa lawm, lawv yuav tsis nyob hauv ib txoj kev uas lawv yuav raug tsuj nqes tau. Kev raug tsuj nqes ntawm Future for America tsis yog tsuas yog ib ntu sijhawm uas muaj lub ntsiab cim xwb, tiam sis nws yog ntu sijhawm muaj lub ntsiab cim ntawm zaj lus ntawm “xya zaug” raws li sawv cev los ntawm lo lus cog tseg uas Mauxes tau hais.
Thiab lawv yuav poob rau ntawm ntug rab ntaj, thiab yuav raug coj mus ua neeg raug txhom hauv txhua haiv neeg; thiab Yeluxalees yuav raug Lwm Haiv Neeg tsuj hwm, mus txog thaum lub sijhawm ntawm Lwm Haiv Neeg tiav lawm. Lukas 21:24.
Muaj peb zaug uas Yeluxalees raug muab tsuj nqes. Thawj zaug yog los ntawm Npanpiloo txij xyoo 677 BC mus txog xyoo 607 BC. Zaug thib ob uas raug tsuj nqes yog los ntawm Loos uas yog neeg txawv teb chaws txij xyoo 66 AD mus txog xyoo 70 AD. Zaug thib peb yog los ntawm Loos sab ntsuj plig txij xyoo 538 mus txog xyoo 1798. Kev tsuj nqes Yeluxalees los ntawm Lwm Haiv Neeg uas raug qhia tseg hauv Lukas nees nkaum ib yog ib txhiab ob puas rau caum xyoo ntawm txoj kev kav ntawm papacy. Tshwmsim kaum ib, qhov chaw uas peb pom Mauxes thiab Eliyas tej lus tim khawv, qhib los nrog kev qhia meej txog lub sijhawm ntawd.
Thiab kuv tau txais ib tug pas ntsuas zoo li ib tug qws; thiab tus tim tswv sawv, hais tias, Sawv tsees, thiab ntsuas Vajtswv lub tuam tsev, thiab lub thaj, thiab cov uas pe hawm nyob hauv ntawd. Tiamsis lub tshav puam uas nyob sab nraum lub tuam tsev cia tawm mus, thiab txhob ntsuas nws; rau qhov nws twb raug muab rau lwm haiv neeg lawm: thiab lawv yuav tsuj lub nroog dawb huv rau hauv qab taw tau plaub caug ob hlis. Tshwm Sim 11:1, 2.
Txoj lus txib rau Yauhas kom ntsuas lub tuam tsev thiab cov uas pe hawm nyob hauv ntawd sawv cev rau kev qhib ntawm txoj kev txiav txim hauv xyoo 1844, vim ob nqe uas ua ntej ntawd qhia tias Yauhas tau raug kev iab kev khuv xim ntawm Kev Poob Siab Loj hauv xyoo 1844, ces tom qab uas nws raug hais rau tias nws yuav tsum rov ua txoj hauj lwm tshaj tawm txoj xov ntawd dua, nqe ib ntawm tshooj kaum ib qhia tias txoj kev txiav txim nyuam qhuav pib lawm.
“Lub sij hawm twb los txog lawm uas txhua yam uas raug muab co tau yuav tsum raug muab co, xwv kom tej yam uas co tsis taus ntawd yuav nyob ruaj. Txhua rooj plaub tab tom raug coj los tshuaj xyuas rau ntawm Vajtswv xub ntiag; rau qhov Nws tab tom ntsuas Vajtswv lub tuam tsev, thiab cov uas pe hawm nyob hauv ntawd. ‘Tej no, tus uas tuav xya lub hnub qub hauv nws sab tes xis, uas taug kev nyob hauv nruab nrab xya lub teeb kub, hais li no; Kuv paub koj tej haujlwm…. Kuv muaj ib yam tawm tsam koj, vim koj tau poob koj txoj kev hlub thawj zaug lawm; yog li ntawd nco ntsoov saib ntawm qhov chaw uas koj tau poob los, thiab hloov siab lees txim, thiab ua tej haujlwm thawj zaug; txwv tsis pub, Kuv yuav los cuag koj sai sai, thiab yuav tshem lub teeb tawm ntawm nws qhov chaw mus.’ ‘Cia li hloov siab lees txim; txwv tsis pub Kuv yuav los cuag koj sai sai, thiab Kuv yuav tawm tsam koj nrog rab ntaj ntawm Kuv lub qhov ncauj. Tus uas muaj pob ntseg, cia nws mloog yam uas tus Ntsuj Plig hais rau cov pawg ntseeg: Tus uas kov yeej, Kuv yuav pub rau nws noj cov manna uas zais cia, thiab yuav muab ib lub pob zeb dawb rau nws, thiab nyob hauv lub pob zeb ntawd muaj ib lub npe tshiab sau cia, uas tsis muaj leejtwg paub tsuas yog tus uas tau txais xwb.’” The 1888 Materials, 1116.
Vim Yauhas tab tom sawv cev rau kev qhib ntawm txoj kev txiav txim tshuaj xyuas xyoo 1844, nws raug hais kom tso tseg lub tshav puam ntawm lub tuam tsev, rau qhov ntawd raug muab rau cov Neeg Lwm Haiv Neeg uas yuav tsuj nqes lub nroog dawb huv tau ib txhiab ob puas rau caum xyoo. Luka nees nkaum-ib qhia meej tias cov Neeg Lwm Haiv Neeg yuav tsuj nqes Yeluxalees mus txog thaum “cov sijhawm” ntawm cov Neeg Lwm Haiv Neeg tau tiav. Yauhas hauv tshooj kaum ib nyuam qhuav qhia meej tias lub sijhawm uas Yeluxalees raug cov Neeg Lwm Haiv Neeg tsuj nqes yog keeb kwm txij xyoo 538 mus txog 1798. Yauhas qhia lub sijhawm no ob zaug hauv tshooj kaum ob ua lub tebchaws moj sab qhua, uas yog ib ntus uas pawg ntseeg tau khiav mus rau hauv kom dim ntawm txoj kev tsim txom uas tus pope coj los.
Thaum Mauxes thiab Eliyas raug tua thiab raug tso cia rau ntawm txoj kev kom raug tsuj nqis rau ib ntus peb hnub thiab ib nrab, ces peb zaj keeb kwm yav dhau los uas Yeluxalees raug tsuj nqis yuav tsum raug to taub tias yog yam ntxwv sawv cev qhia txog lub sijhawm ntawd. Hauv Lukas nees nkaum ib, Lwm Haiv Neeg yuav tsuj nqis lub nroog dawb huv mus txog thaum “lub sijhawm” ntawm Lwm Haiv Neeg yuav tiav.
Yog li ntawd, Lukas qhia kom pom tias muaj ntau tshaj ib lub caij nyoog ntawm Lwm Haiv Neeg, tiam sis peb paub tias lub caij nyoog ntawm Lwm Haiv Neeg raug ua kom tiav lawm yog xyoo 1798. Thawj “lub caij nyoog ntawm Lwm Haiv Neeg” pib xyoo 723 BC thaum lub nceeg vaj qaum teb ntawm cov Ixayees raug Assyria tsuj nqes. Qhov kev tsuj nqes ntawd pib ib txoj kev tsuj thiab rhuav los ntawm ib lub hwj chim pej kum, thiab txuas mus txog xyoo 538 thaum lub hwj chim papacy tseem ua txoj haujlwm ntawd mus txog xyoo 1798. Pej kum tau ua kom cov Ixayees raws cev tawg khiav thiab raug tsuj nqes, hos papacy tau ua kom cov Ixayees sab ntsuj plig tawg khiav thiab raug tsuj nqes. Cov “caij nyoog” ntawm Lwm Haiv Neeg sawv cev rau ob txhiab tsib puas nees nkaum xyoo ntawm Leviticus nees nkaum rau uas sawv cev rau ob ntu sijhawm ntawm kev raug tsuj nqes. Thawj ntu raug ua tiav los ntawm pej kum raws li sawv cev los ntawm Assyria, ces Npanpiloo, ces Loos pej kum. Tom qab ntawd, lub hwj chim ua kom puam tsuaj zaum ob uas Miller tau txheeb xyuas nyob hauv lub qauv dawb ceev ntawm tej lus faj lem uas nws tau siv, yog papacy, uas yuav txuas ntxiv kev tsuj nqes mus txog xyoo 1798. Kev tsuj nqes los ntawm ob yam, pej kum thiab papacy, yog lo lus nug nraim uas raug tsa nyob hauv qhov kev sib tham saum ntuj uas tsim tawm lo lus teb uas yog lub hauv paus thiab tus ncej tseem ceeb nruab nrab ntawm Adventism.
Ces kuv hnov ib tug neeg dawb huv hais lus, thiab ib tug neeg dawb huv dua hais rau tus neeg dawb huv uas hais ntawd tias, Lub zeem muag hais txog txoj kev fij xyeem niaj hnub, thiab txoj kev txhaum uas ua kom puam tsuaj, uas yuav muab ob qho tib si lub chaw dawb huv thiab pab tub rog rau kom raug tsuj nram taw, yuav kav ntev npaum li cas? Thiab nws hais rau kuv tias, Mus txog ob txhiab peb puas hnub; ces lub chaw dawb huv yuav raug ntxuav kom huv. Daniel 8:13, 14.
Tus timtswv Khabli-eej thiab lwm cov timtswv tau coj Miller kom to taub tias “yam niaj hnub” sawv cev rau kev pe hawm dab qhuas, thiab tias “kev txhaum uas ua kom puam tsuaj” sawv cev rau txoj kev tswj hwm ntawm papacy. Ob qho tib si, kev pe hawm dab qhuas thiab papacy, yuav tsuj ntais lub chaw dawb huv thiab cov neeg coob coob. Yog li ntawd, “lub sij hawm” ntawm Lwm Haiv Neeg uas Lukas hais txog yog ob ntu sij hawm ntawm kev tsuj ntais, txhua ntu ntev ib txhiab ob puas rau caum xyoo, uas thaum muab ua ke yog xya lub sij hawm ntawm Levi Tej Kevcai nees nkaum rau.
Zaj lus ntawm “txoj kevcai cog tseg” ntawm Mauxes raug tua xyoo 1863, nrog rau tus tubtxib Eliyas uas tau tshaj tawm zaj lus ntawm Mauxes. Ob qho tib si, zaj lus ntawm Mauxes thiab tus tubtxib Eliyas, raug tsa sawv rov qab los tom qab lub Cuaj Hlis 11, 2001. Tom qab zaj lus ntawm Mauxes uas Eliyas tau tshaj tawm dua ib zaug ntxiv, nkawd ob leeg raug tua lawm thiab ces raug tso tseg rau ntawm txoj kev tsis muab faus rau ib txhiab ob puas rau caum hnub; qhov no yog ib txoj kev txuas ncaj qha rau zaj lus ntawm “xya lub sijhawm” uas Daniyees hu ua “txoj kevcai cog tseg” ntawm Mauxes. Lub zog txav thiab tus tubtxib uas rov hais dua zaj lus Eliyas ntawm Mauxes raws li Miller thiab cov Millerites tau ua tus qauv, thaum kawg yuav sawv ntsug rau saum nws txhais ko taw thiab raug tsa sawv rov qab los.
Tom qab peb hnub thiab ib nrab, Vajtswv tus Ntsuj Plig uas pub txojsia tau los nkag rau hauv lawv, thiab lawv sawv tsees ntawm lawv ko taw; thiab txoj kev ntshai loj heev poob rau saum cov uas pom lawv. Thiab lawv hnov ib lub suab nrov loj los saum ntuj ceeb tsheej hais rau lawv tias, Nej cia li nce los ntawm no. Thiab lawv tau nce mus rau saum ntuj ceeb tsheej hauv ib tauv huab; thiab lawv cov yeeb ncuab tau ntsia lawv. Qhia Tshwm 11:11, 12.
Peb yuav hais txog qhov tseeb no hauv tsab xov xwm tom ntej.