Peb nyuam qhuav hais txog “lub nra ntawm hav ntawm kev yog toog pom” hauv Yaxayas nees nkaum ob hauv ib tsab xov xwm tsis ntev los no. Nyob ntawd peb tau txheeb qhia tias “hav ntawm kev yog toog pom” yog ib lub cim qhia thaj chaw txog qhov sib txawv ntawm cov Laodicea thiab cov Filadefia hauv “hnub kawg.” Yam uas khi cov nkauj xwb Laodicea uas ruam ua tej pob rau cov hluav taws ntawm kev puas tsuaj yog cov “neeg tua xib xub.” Cov neeg tua xib xub hauv kev qhia yav tom ntej hauv Vajluskub sawv cev rau Islam.
Thiab Vajtswv hais rau Anplahasas tias, Tsis txhob cia qhov no ua rau koj tu siab vim tus menyuam tub thiab vim koj tus qhev pojniam; txhua yam uas Xalas hais rau koj, cia li mloog nws lub suab; rau qhov nyob hauv Ixaj xwb thiaj yuav hu koj caj ces. Thiab tus tub ntawm tus qhev pojniam thiab, Kuv kuj yuav ua kom dhau los ua ib haiv neeg thiab, vim nws yog koj caj ces. Ces Anplahasas sawv ntxov ntxov, thiab nqa mov ci thiab ib hwj dej, muab rau Hakas, muab tso rau saum nws xub pwg, nrog tus menyuam, thiab xa nws mus lawm: nws thiaj ncaim mus, thiab mus yuam kev hauv tebchaws moj sab qhua ntawm Npeyasepas. Thaum dej hauv hwj tas lawm, nws thiaj muab tus menyuam pov rau hauv qab ib tsob nroj. Ces nws txawm mus zaum nyob ib ntus deb ntawm nws, deb npaum li ib rab hneev tua tau ib xib xub: rau qhov nws hais tias, Tsis txhob cia kuv pom tus menyuam tuag. Ces nws zaum nyob ib ntus deb ntawm nws, thiab tsa nws lub suab quaj. Thiab Vajtswv hnov tus menyuam lub suab; thiab tus timtswv ntawm Vajtswv hu Hakas saum ntuj ceeb tsheej tuaj, thiab hais rau nws tias, Hakas, koj raug dabtsi? tsis txhob ntshai; rau qhov Vajtswv twb hnov tus menyuam lub suab hauv qhov chaw uas nws nyob lawm. Cia li sawv, tsa tus menyuam, thiab tuav nws rau hauv koj txhais tes; rau qhov Kuv yuav ua kom nws dhau los ua ib haiv neeg loj. Thiab Vajtswv qhib nws lub qhov muag, ces nws pom ib lub qhov dej; nws txawm mus thiab sau dej puv hwj, thiab muab dej rau tus menyuam haus. Thiab Vajtswv nrog tus menyuam nyob; nws thiaj loj hlob, thiab nyob hauv tebchaws moj sab qhua, thiab dhau los ua ib tug neeg tua hneev. Chivkeeb 21:12–21.
Ishmael, tus tub ntawm Hagar, yuav los ua tus yawg koob ntawm haiv neeg Islam, thiab nws raug sawv cev ua “ib tug neeg tua hneev.” Qhov kev hais txog Ishmael thawj zaug qhia meej txog nws tes haujlwm hauv txoj lus faj lem hauv Vajlugkub.
Ces tus tim tswv ntawm tus Tswv hais rau nws tias, Saib maj, koj xeeb tub lawm, thiab koj yuav yug tau ib tug tub, thiab koj yuav tis npe hu nws ua Ishmael; vim tus Tswv tau hnov koj txoj kev txom nyem. Thiab nws yuav yog ib tug neeg qus; nws txhais tes yuav tawm tsam txhua tus neeg, thiab txhua tus neeg txhais tes yuav tawm tsam nws; thiab nws yuav nyob rau ntawm xub ntiag ntawm nws cov kwv tij txhua tus. Chiv Keeb 16:11, 12.
Haiv neeg Islam yuav “tawm tsam txhua tus neeg,” thiab “txhua tus neeg txhais tes” yuav “tawm tsam nws.” Lo lus uas txhais ua “qus” ntawd yog tus nees luav qus Arabian, yog li ntawd txij thaum chiv keeb uas Ishmael sawv cev ua ib lub cim ntawm tej lus faj lem nws twb raug txuas nrog “tsev neeg nees,” thiab nws yuav coj txhua haiv neeg hauv ntiaj teb los sib sau ua ke tawm tsam nws haiv neeg.
Cov uas ntseeg raws li Miller pom tias peb txoj kev txom nyem hauv Tshwmsim cuaj sawv cev rau keeb kwm yaj saub ntawm Islam, thiab thaum lawv ua li ntawd lawv kuj tau nthuav qhia Islam raws li ib tug nees rau saum ob daim duab dawb huv ntawm Habakuk. Cov daim ntawv qhia ntawd tau “qhia los ntawm tus Tswv txhais tes” thiab twb raug yaj saub hais tseg nyob hauv Habakuk tshooj ob lawm. Kev tsis lees txais qhov tseeb tias Islam raug sawv cev los ntawm peb txoj kev txom nyem hauv Tshwmsim tshooj yim nqe kaum peb yog kev tsis lees txais Tus Ntsuj Plig ntawm Kev Yaj Saub thiab Habakuk. Qhov ntawd yog kev tsis lees txais ob leeg tib si, yog Vajlugkub thiab Tus Ntsuj Plig ntawm Kev Yaj Saub.
Thiab kuv ntsia, thiab hnov ib tug tim tswv ya mus rau nruab nrab ntuj, hais nrog suab nrov nrov tias, Kev txom nyem loj, kev txom nyem loj, kev txom nyem loj, yuav los rau cov neeg nyob hauv ntiajteb vim yog lwm cov suab raj ntawm peb tug tim tswv, uas tseem yuav tshuab ntxiv no! Tshwm Sim 8:13.
Tsis lees txais qhov tseeb yog raug khi rau txoj kev puas tsuaj hauv cov nplaim taws, thiab Adventism pib lawv txoj kev tsis lees txais qhov tseeb zuj zus xyoo 1863. Islam yog qhov teeb meem uas coj txhua haiv neeg hauv ntiaj teb los sib sau ua ke thaum lub suab ceeb thib peb. Kev sib koom no tau raug ua piv txwv rau hnub tim 11 lub Cuaj Hli, 2001, uas, raws li thawj tug cim taw qhia ntawm xya xob quaj, kuj yuav tsum sawv cev rau tug cim taw qhia kawg ntawm xya xob quaj. Tug cim taw qhia kawg ntawm xya xob quaj hauv “hnub kawg” yog txoj cai Hnub Caiv, ces lub suab ceeb thib peb los sai sai. Lub hwj chim uas ua rau tej haiv neeg npau taws yog Islam, thiab nyob rau hnub kawg Islam tau ua rau tej haiv neeg npau taws rau hnub tim 11 lub Cuaj Hli, 2001, tiam sis tib lub sijhawm lawv raug “tuav cia tsis pub txav.” Lub sijhawm ntawd nag tom qab pib poob me me ua ntej txoj kev nchuav tawm puv ntoob uas tshwm sim thaum tus nkauj nyab npaj nws tus kheej txhij lawm.
“Thaum lub sij hawm ntawd, thaum txoj hauj lwm cawm seej tab tom xaus, kev txom nyem yuav los rau saum lub ntiaj teb, thiab txhua haiv neeg yuav chim heev, los tseem raug txwv cia kom txhob cuam tshuam txoj hauj lwm ntawm tus tim tswv thib peb. Nyob rau lub sij hawm ntawd, ‘nag tom qab,’ los yog kev rov qab muaj zog tshiab uas los ntawm tus Tswv lub xub ntiag, yuav los, kom pub hwj chim rau lub suab nrov ncha ntawm tus tim tswv thib peb, thiab npaj cov neeg dawb huv kom sawv ruaj tau nyob rau lub caij uas xya lub phaj kawg yuav raug nchuav tawm.” Early Writings, 85.
Thaum lub Cuaj Hlis 11, 2001, kev txiav txim rau cov neeg ciaj sia tau pib, tej teb chaws tau npau taws vim txoj kev tawm tsam ntawm Islam tawm tsam Tebchaws Meskas, thiab nag tom qab tau pib poob. Kev txiav txim pib ntawm Vajtswv lub tsev, thiab kev txiav txim rau Vajtswv lub tsev xaus rau thaum muaj teeb meem ntawm txoj cai Hnub Caiv, ces kev txiav txim rau Vajtswv pab yaj lwm pab mam pib. Muaj ntau yam koom nrog qhov tseeb no uas tseem ceeb tshaj plaws, tiam sis cov tseeb no tau raug sau tseg zoo lawm hauv zaj txuas, Habakkuk’s Tables. Nws yog ib qho tseem ceeb uas yuav tso tej no rau hauv zaj lus no ua ntej peb rov qab mus rau zaj piav hauv Tshwm Sim tshooj kaum ib.
Thiab tib lub sij hawm ntawd txawm muaj ib qho av qeeg loj heev, thiab ib feem kaum ntawm lub nroog poob lawm; thiab hauv qhov av qeeg ntawd neeg raug tua tuag xya txhiab leej; hos cov uas seem nyob ntawd ntshai heev, thiab tau qhuas lub hwjchim rau tus Vajtswv saum ntuj ceeb tsheej. Qhov kev txom nyem thib ob twb dhau mus lawm; thiab, saib seb, qhov kev txom nyem thib peb los sai sai. Qhia Tshwm 11:13, 14.
“Av qeeg loj” uas cim tseg txog kev ntxeev pauv ntawm lub teb chaws Fabkis hauv Kev Tawm Tsam Fabkis sawv cev rau kev ntxeev pauv ntawm Tebchaws Meskas thaum txoj cai hnub Sunday los txog. Kev thim txoj kev ntseeg ntawm lub teb chaws yuav raug raws los ntawm kev puam tsuaj ntawm lub teb chaws, thiab thaum Tebchaws Meskas raug puam tsuaj tag nrho lub ntiaj teb yuav raug co mus txog lub hauv paus, yog li ntawd thiaj muaj lub cim ntawm “av qeeg.” Nyob rau lub sijhawm ntawd “qhov txom nyem thib peb los sai sai.” Islam raug qhia tseg rau saum ob daim phiaj dawb huv ua thawj thiab ob txoj kev txom nyem ntawm Tshwmsim cuaj, thiab yog thawj txoj kev txom nyem yog Islam thiab txoj kev txom nyem thib ob yog Islam, ces txoj kev txom nyem thib peb kuj yuav tsum yog Islam, rau qhov ib yam lus raug tsa ruaj khov raws li ob tug tim khawv tej lus tim khawv. Tebchaws Meskas yuav raug Islam ntaus dua ib zaug ntxiv thaum txoj cai hnub Sunday los txog.
Hais txog Exekees lub hav pob txha, Muam White tau sau li nram no.
“Cov tubtxib saum ntuj tab tom tuav plaub cua, uas sawv cev raws li ib tug nees chim npau taws nrhiav kev tawg dim thiab dhia hla saum npoo av tag nrho, nqa kev puas tsuaj thiab kev tuag tseg rau hauv nws txoj kev.”
“Peb puas yuav tsaug zog rau ntawm ntug ciam kawg nkaus ntawm lub ntiajteb uas nyob mus ib txhis? Peb puas yuav ua neeg npub, txias, thiab tuag lawm? Au, thov kom nyob hauv peb cov pawg ntseeg muaj Vajtswv tus Ntsuj Plig thiab nws txoj sia ua pa tshuab rau hauv Nws haiv neeg, xwv kom lawv yuav sawv tsees rau saum lawv ko taw thiab muaj txoj sia nyob. Peb yuav tsum pom tias txoj kev yog nqaim, thiab lub rooj vag kuj chaws. Tab sis thaum peb hla dhau lub rooj vag chaws ntawd lawm, nws qhov dav tsis muaj ciam txwv li.” Manuscript Releases, volume 20, 217.
Txoj xov ntawm “plaub cua” uas tsa ob tug yaj saub hauv Tshwm Sim kaum ib yog txoj xov ntawm tus nees npau taws hauv Vajluskub tej lus faj lem, raws li tau sawv cev thoob plaws hauv tej lus tim khawv ntawm Vajluskub, tiam sis kuj raug sawv cev pom tseeb saum ob lub rooj dawb huv ntawm Habakhuk thiab. Txoj xov uas coj Eliyas thiab Mauxes sawv ntsug yog txoj xov ntawm kev txom nyem thib peb uas los sai sai tom qab lawv raug tsa sawv ntsug; vim thaum txoj cai Hnub Caiv tuaj txog thiab Islam rov tawm tsam dua, Mauxes thiab Eliyas raug tsa siab ua lub chij rau tej haiv neeg.
Qhov kev txom nyem thib peb ntawm Islam kuj yog lub raj xya. Qhov pib ntawm kev nrov ntawm lub raj xya yog thaum Lub Kaum Hli 22, 1844, thaum txoj kev txiav txim tau pib.
Tiamsis nyob rau hauv tej hnub uas lub suab ntawm tus tim tswv thib xya, thaum nws pib tshuab raj, ces qhov tsis to taub ntawm Vajtswv yuav tiav lawm, raws li Nws tau tshaj tawm rau Nws cov tub qhe uas yog cov yaj saub. Qhia Tshwm 10:7.
“hnub ntawm lub suab ntawm tus timtswv xya” yog cov hnub ntawm txoj kev txiav txim tshuaj xyuas, uas tau pib rau hnub tim 22 Lub Kaum Hli, 1844. Ces txoj kev txiav txim rau cov neeg tuag thiaj pib. Thaum kev txom nyem thib peb los sai sai, lub suab raj nplaim ntawm tus timtswv xya rov raug cim tseg dua. Qhov kev nrov no tsis yog qhov pib ntawm txoj kev txiav txim tshuaj xyuas, tiam sis yog qhov kawg ntawm txoj kev txiav txim rau vajtswv lub tsev, thiab yog qhov pib ntawm txoj kev txiav txim rau Vajtswv lwm pab yaj.
Ces tus timthawj xya tshuab raj nrov; ces muaj suab loj nrov hauv ntuj ceeb tsheej hais tias, Lub nceeg vaj ntawm lub ntiajteb no twb los ua peb tus Tswv lub nceeg vaj thiab ua nws tus Khetos lub nceeg vaj lawm; thiab nws yuav kav mus ib txhis tsis kawg li. Ces nees nkaum plaub tug txwj laus, uas zaum ntawm lawv tej zwm txwv ntawm Vajtswv xub ntiag, txhos ntsej muag poob rau hauv av, thiab pe hawm Vajtswv, hais tias, Peb ua koj tsaug, Au tus Tswv Vajtswv uas Muaj Hwjchim Loj Kawg Nkaus, tus uas yog tus uas nyob, thiab tus uas twb muaj lawm, thiab tus uas yuav los; vim koj twb txais koj lub hwjchim loj los kav lawm. Qhia Tshwm 11:15–17.
“Qhov tseem fwv zais ntawm Vajtswv” yog Khetos nyob hauv peb, yog txoj kev cia siab ntawm lub yeeb koob, uas raug ua kom tiav hauv lub caij nyoog thaum Mauxes thiab Eliyas sawv tsees thiab raug tsa sawv rov los los ntawm ib txoj lus los ntawm Vajtswv Txojlus uas txheeb Islam. Yog txais txoj lus ntawd, nws khi ib tug ntsuj plig cia rau hauv lub tsev txhab saum ntuj; tiam sis rau cov uas tsis lees txais txoj lus ntawd, nws yog txoj lus ntawm cov neeg tua hneev ntawm Islam uas khi lawv ua tej pob los muab hlawv rau hauv cov hluav taws ntawm kev puastsuaj. Txoj lus ntawm lub raj xya kaw lub cim rau ib puas plaub caug plaub txhiab ua ntej lawv raug tsa siab ua ib lub chij los coj Vajtswv pab yaj lwm cov los rau hauv. Ob tug yaj saub uas raug tsa sawv rov los yuav tsum xub raug kaw lub cim ua ntej mam li ceeb toom tau lub ntiaj teb.
“Tes haujlwm ntawm Vaj Ntsuj Plig Dawb Huv yog los qhuab ntuas lub ntiajteb txog kev txhaum, txog kev ncaj ncees, thiab txog kev txiav txim. Lub ntiajteb tsuas raug ceeb toom tau xwb thaum nws pom cov uas ntseeg qhov tseeb raug dawb huv los ntawm qhov tseeb, ua raws li tej hauv paus ntsiab cai uas siab thiab dawb huv, qhia kom pom meej, nyob rau hauv txoj kev siab thiab tsa nto, txoj kab uas cais cov uas ceev Vajtswv tej lus txib tawm ntawm cov uas tsuj lawv rau hauv qab ko taw. Kev raug dawb huv los ntawm Vaj Ntsuj Plig qhia cim txog qhov txawv ntawm cov uas muaj Vajtswv lub foob thiab cov uas ceev ib hnub so cuav. Thaum lub sijhawm sim siab los txog, yuav pom meej tseeb tias tus cim ntawm tsiaj nyaum yog dabtsi. Nws yog kev ceev hnub Sunday. Cov uas, tom qab tau hnov qhov tseeb lawm, tseem txuas ntxiv suav hnub no tias yog hnub dawb huv, lawv ris tus cim npe ntawm tus neeg txhaum, tus uas xav hloov lub sijhawm thiab txoj kevcai. Bible Training School, December 1, 1903.”
Thaum ib puas plaub caug plaub txhiab leej raug tsa kom ua ib daim chij rau tej haiv neeg, tej haiv neeg yuav npau taws. Lub hwj chim uas ua rau tej haiv neeg npau taws hauv Vajlugkub tej lus faj lem yog Islam. Islam yuav rov ntaus tebchaws Meskas dua thaum txog txoj cai Hnub Xyaum.
Thiab tej tebchaws kuj npau taws, thiab koj txoj kev chim twb los txog lawm, thiab txog lub sijhawm rau cov neeg tuag kom raug txiav txim, thiab kom koj pub nqi zog rau koj cov tub qhe uas yog cov yaj saub, thiab rau cov neeg dawb huv, thiab rau cov uas hwm koj lub npe, tsis hais me los loj; thiab kom koj rhuav tshem cov uas rhuav tshem lub ntiajteb. Thiab lub tuam tsev ntawm Vajtswv raug qhib nyob saum ntuj, thiab pom nws lub xyeem ntawm nws txoj kev cog lus nyob hauv nws lub tuam tsev: thiab muaj xob laim, thiab suab nrov, thiab xob quaj, thiab av qeeg, thiab lawg loj heev. Qhia Tshwm 11:18, 19.
Tom qab cov txheej xwm yaj saub no tas lawm, Yauhas nthuav tawm pawg ntseeg uas yuav tsum yog tus chij.
Ces muaj ib qho cim loj tshwm nyob saum ntuj; ib tug poj niam hnav lub hnub ua ris tsho, thiab lub hli nyob hauv qab nws ob txhais taw, thiab saum nws taub hau muaj ib lub mom kub uas muaj kaum ob lub hnub qub. Thiab nws cev xeeb tub, nws quaj qw thaum mob yug menyuam, thiab raug kev txom nyem kom thiaj yug tau. Tshwm Sim 12:1.
Ntawm no yog pawg ntseeg uas raug tua, raug tsuj nphuab, sawv rov los, thiab tom qab ntawd raug coj mus rau saum ntuj ceeb tsheej thaum Vajtswv tus chij ci ntsa iab nrog lub hwjchim ci ntsa iab ntawm lub hnub. Lawv sawv saum lub hli, uas sawv cev rau tus duab ntxoov ntxoo ntawm kaum ob lub hnub qub saum lawv lub mom vaj. Tus duab ntxoov ntxoo ntawd yog kaum ob xeem ntawm Yixayee thaum ub, uas ua cim qhia thiab rov qab xav txog kaum ob tug thwjtim uas yog kaum ob lub hnub qub nyob hauv nws lub mom vaj. Qhov pib ntawm Yixayee thaum ub tab tom ua cim qhia txog qhov kawg ntawm Yixayee thaum ub hauv daim duab piv txwv no.
Tus pojniam tab tom yuav yug ib tug me nyuam, uas qhia txog kev yug ntawm Khetos thaum kawg ntawm cov neeg Ixayees thaum ub, tiam sis tam sim no sawv cev rau kev yug ntawm Lwm Haiv Neeg uas tawm hauv Npanpiloo los thiab koom nrog ib puas plaub caug plaub txhiab leej. Thaum Eliyas thiab Mauxes raug tsa kom ua tus chij, nws yug Vajtswv pab yaj lwm pab uas yuav teb rau tus chij ntawd.
“lub ntiajteb tsuas yog raug ceeb toom tau xwb” los ntawm kev pom ib puas plaub caug plaub txhiab leej raug tsa siab ua ib lub chij cim nyob rau lub sijhawm kev kub ntxhov uas pib thaum txoj cai hnub Sunday nyob hauv Tebchaws Meskas. Cov uas tawm hauv Npanpiloo los thiab sawv nrog ib puas plaub caug plaub txhiab leej ntawd raug sawv cev tias yog pab neeg coob kawg nkaus. Ob pab neeg ntawd uas nyob hauv Tshwmsim tshooj xya raug sawv cev los ntawm Mauxes thiab Eliyas saum roob Hloov Hwjchim, thiab Vajtswv pawg ntseeg uas yeej kov yeej, uas raug tsa sawv hauv qhov tuag rov los thiab raug tsa siab ua ib lub chij cim, los koom ua ke nrog Vajtswv lwm pab yaj uas thaum ntawd tseem nyob hauv Npanpiloo, nyob rau lub sijhawm kawg ntawm kev kub ntxhov ntawd.
Nej tus Tswv lo lus, nej cov uas tshee hnyo rau nws lo lus; Nej cov kwv tij uas ntxub nej, uas ntiab nej tawm vim yog kuv lub npe, tau hais tias, Cia tus Tswv tau koob meej qhuas: tiam sis nws yuav tshwm los ua nej txoj kev xyiv fab, hos lawv yuav raug txaj muag. Muaj ib lub suab nrov tawm hauv lub nroog, ib lub suab tawm hauv lub tuam tsev, yog tus Tswv lub suab uas pauj rau nws cov yeeb ncuab. Ua ntej nws yuav mob plab yug, nws twb yug tau lawm; ua ntej nws txoj kev mob los txog, nws twb yug tau ib tug tub lawm. Leejtwg tau hnov dua ib yam li no? Leejtwg tau pom dua tej yam li no? Puas yog lub ntiajteb yuav raug ua kom yug tau hauv ib hnub? Los yog ib haiv neeg puas yuav yug los tib si ib zaug xwb? Rau qhov thaum Xi-oos nyuam qhuav mob plab yug, nws twb yug tau nws cov me nyuam lawm. Kuv puas yuav coj mus txog lub sijhawm yug, tiam sis tsis ua kom yug tau? tus Tswv hais li ntawd: Kuv puas yuav ua kom yug tau, tiam sis kaw plab niam? koj tus Vajtswv hais li ntawd. Nej cia li zoo siab nrog Yeluxalees, thiab xyiv fab nrog nws, nej txhua tus uas hlub nws: nej cia li dhia paj dhia nruag nrog nws, nej txhua tus uas quaj ntsuag rau nws: kom nej thiaj tau noj mis thiab txaus siab ntawm nws lub mis uas nplij siab; kom nej thiaj tau nqus thiab zoo siab xyiv fab rau nws lub yeeb koob uas nplua mias. Rau qhov tus Tswv hais li no, Saib seb, kuv yuav nthuav kev thaj yeeb rau nws ib yam li ib tug dej, thiab lwm haiv neeg lub yeeb koob ib yam li ib tug kwj deg uas ntws si; ces nej yuav tau noj mis, nej yuav raug ris rau ntawm nws sab, thiab raug qoj qas saum nws lub hauv caug. Ib yam li ib tug neeg uas nws niam nplij nws siab, kuv kuj yuav nplij nej siab li ntawd; thiab nej yuav tau txais kev nplij siab hauv Yeluxalees. Thiab thaum nej pom qhov no, nej lub siab yuav xyiv fab, thiab nej cov pob txha yuav hlob vam meej zoo li tej nroj tsuag: thiab tus Tswv txhais tes yuav raug paub rau ntawm nws cov tub qhe, hos nws txoj kev npau taws rau ntawm nws cov yeeb ncuab. Yaxayas 66:5–14.
Cov neeg uas yug thaum lawv nce mus saum ntuj ceeb tsheej yog cov uas lawv cov kwv tij tau ntiab tawm lawm, yog cov kwv tij uas ntxub lawv. Lawv cov kwv tij uas ntxub lawv thiab zoo siab rau lawv txoj kev tuag, yog cov uas hais tias lawv yog Yudais, tab sis tsis yog. Lawv yog cov uas nyob hauv lub tsev sablaj ntawm Xatas, cov uas raws li tej lus faj lem yuav los pe hawm ntawm ko taw tus chij uas muaj los ntawm “cov neeg Ixayees uas raug ntiab tawm.”
Nws yuav tsa ib tug chij rau tej tebchaws, thiab yuav sau cov uas raug ntiab tawm ntawm Ixayees los ua ke, thiab yuav sau cov uas tawg khiav ntawm Yudas tuaj ntawm plaub ceg kaum ntuj. Yaxayas 11:12.
“Koj xav hais tias cov uas pe hawm ntawm cov neeg dawb huv ko taw (Tshwmsim 3:9) thaum kawg yuav tau txais kev cawm dim. Ntawm no kuv yuav tsum tsis pom zoo nrog koj; rau qhov Vajtswv tau qhia rau kuv tias pawg neeg no yog cov uas lees tias yog Adventist, uas twb thim rov qab lawm, thiab ‘ntsia Leej Tub ntawm Vajtswv rau saum ntoo khaub lig dua rau lawv tus kheej, thiab muab Nws ua qhov txaj muag rau sawvdaws pom.’ Thiab hauv ‘lub sijhawm ntawm kev sim siab,’ uas tseem yuav los tom ntej no, kom qhia tawm txhua tus tus cwj pwm tseeb, lawv yuav paub tias lawv poob lawm mus ib txhis, thiab raug kev txom nyem ntsuj plig heev kawg, lawv yuav txhos caug ntawm cov neeg dawb huv ko taw.” Word to the Little Flock, 12.
Tus uas muaj pob ntseg, cia nws mloog tej uas tus Ntsuj Plig hais rau cov pawg ntseeg.