Hauv hauv tsab xov xwm dhau los, peb tau muab cov yam ntxwv cev Vajtswv lus faj lem ntawm lub xyu nrov thib tsib, uas yog thawj txoj kev puas tsuaj, los sib phim nrog txoj cai hnub Sunday uas tab tom yuav los sai no. Kev saib lub xyu nrov thib tsib ua thawj lub ntawm peb lub xyu nrov kawg, raws li txoj kev nkag siab tias thawj yam yog tus piv txwv qhia txog yam kawg, ua rau lub luag hauj lwm cev Vajtswv lus faj lem ntawm Islam hauv thawj txoj kev puas tsuaj sib phim nrog av qeeg hauv Tshwmsim kaum ib. Kuv tau txais ib tsab email ntawm ib tug phooj ywg hnub tom qab peb tau sib tham txog tsab xov xwm no hauv rooj sib txoos Hnub Xanpataus, thiab kuv tus phooj ywg kuj tab tom sim muab lub xyu nrov thib rau, uas yog txoj kev puas tsuaj thib ob, los sib phim nrog txoj cai hnub Sunday uas tab tom yuav los sai no. Qhov no yog ib txoj kev nkag siab uas tsim nyog, rau qhov peb lub xyu nrov kawg yog peb txoj kev puas tsuaj.

Thiab kuv ntsia saib, thiab hnov ib tug timtswv ya hla nruab nrab ntuj, qw nrov nrov hais tias, Txoj kev txom nyem, txoj kev txom nyem, txoj kev txom nyem, yuav los rau cov neeg nyob saum lub ntiaj teb no vim yog lwm lub suab raj ntawm peb tug timtswv, uas tseem yuav tshuab ntxiv! Tshwmsim 8:13.

Peb lub suab raj kawg yog ib lub cim txawv tshwjxeeb nyob hauv xya lub suab raj, ib yam li peb pawg ntseeg kawg txawv tshwjxeeb ntawm plaub pawg thawj thiab peb lub foob kawg txawv tshwjxeeb ntawm xya lub foob. Qhov tseeb yav tom ntej no twb raug hais txog ntau zaus dhau ntau lub xyoo lawm. Nrog rau kev xav txog qhov kaj uas tshwm los ntawm kev saib thawj thiab peb txoj kev txom nyem ua ib lub cim alpha thiab omega, peb kuj yuav tsum xav txog peb txoj kev txom nyem no ua ib daim ntawv thov yav tom ntej peb npaug.

Kev siv lus faj lem peb theem no qhia meej tias txhua yam yam ntxwv faj lem ntawm thawj kev txom nyem thiab kev txom nyem thib ob yuav muaj nyob hauv kev txom nyem thib peb. Kev txom nyem thawj yog Islam ntawm Arabia, thiab kev txom nyem thib ob yog Islam ntawm Turkey. Kev txom nyem thawj yog los “txom nyem” neeg, hos kev txom nyem thib ob yog los “tua” ib feem peb ntawm tibneeg.

Kev Tsimtxom ntawm Thawj Txoj Kev Txom Nyem

Thiab raug pub rau lawv tias lawv tsis txhob tua lawv, tiamsis kom lawv raug tsim txom tsib lub hlis; thiab lawv txoj kev tsim txom zoo li txoj kev tsim txom ntawm tus npluav, thaum nws nkaug ib tug neeg. … Thiab lawv muaj tw zoo li cov npluav, thiab muaj koob nyob hauv lawv tej tw; thiab lawv lub hwjchim yog los tsim txom tibneeg tsib lub hlis. Tshwm Sim 9:5, 10.

Kev Tuag ntawm Qhov Kev Txom Nyem Zaum Ob

Thiab plaub tug timtswv ntawd thiaj raug tso tawm, yog cov uas twb raug npaj cia rau ib teev, thiab ib hnub, thiab ib hlis, thiab ib xyoos, kom mus tua ib feem peb ntawm noob neej. … Los ntawm peb yam no ib feem peb ntawm noob neej thiaj raug tua, yog los ntawm qhov hluav taws, thiab los ntawm cov pa taws, thiab los ntawm cov leej faj, uas tawm hauv lawv tej qhov ncauj los. Tshwmsim 9:15, 18.

Ob feem ob ntawm peb ntawm tibneeg uas tsis raug tua ntawd, tseem tsis hloov siab lees txim.

Hos cov neeg uas seem tshuav, uas tsis raug tua los ntawm cov kev raug mob no lawm los tseem tsis hloov siab lees txim ntawm tej haujlwm ntawm lawv txhais tes, kom lawv tsis txhob pe dab phem, thiab tej mlom kub, thiab nyiaj, thiab tooj liab, thiab pob zeb, thiab ntoo; tej uas tsis pom kev, tsis hnov lus, thiab tsis txawj taug kev; lawv kuj tsis hloov siab lees txim txog lawv tej kev tua neeg, los yog txog lawv tej khawv koob, los yog txog lawv tej kev ua nkauj ua nraug, los yog txog lawv tej kev tub sab. Qhia Tshwm 9:20, 21.

Xya lub raj ncas xya lub sawv cev rau xya lub xwm txheej phem kawg, thiab hauv nqe nees nkaum cov raj ncas no raug hu ua xwm txheej phem. Tebchaws Meskas yog ib feem peb ntawm kev sib koom ua peb npaug ntawm tus zaj, tsiaj nyaum, thiab yaj saub cuav, thiab nws raug tua ua lub nceeg vaj thib rau thaum txoj cai Hnub Caiv. Nws txoj kev tuag tau tshwm sim los vim kev pe hawm cuav, uas raug sawv cev los ntawm “tej hauj lwm ntawm lawv txhais tes,” kev “pe hawm” “dab phem thiab tej mlom kub, thiab nyiaj, thiab tooj daj, thiab pob zeb, thiab ntoo,” “kev tua neeg,” “kev ua khawv koob,” “kev deev luag poj luag txiv,” thiab “kev nyiag.”

Kev pe hawm cuav, uas kev pe hawm Hnub Sunday yog tus qauv qhia txog nws, yog “qhov ua rau” uas yuav tsum tau hloov siab lees txim txog; tiam sis lawv tsis hloov siab lees txim, yog li ntawd “qhov tshwm sim” yog txoj kev tsim txom thiab kev tuag uas cov kooj ntawm Islam coj los. Txawm hais tias ib feem peb ntawm tibneeg, yog Tebchaws Meskas, raug tua ntawm txoj cai Sunday, ob feem peb seem tseem tsis hloov siab lees txim.

Kev Txom Nyem Thiab Cov Tim Tswv Ntuj

Qhov kev txom nyem thawj thiab zaum ob sib phim rau tus tim tswv thawj thiab tus tim tswv zaum ob hauv keeb kwm Millerite, thiab keeb kwm ntawd raug rov ua dua ib yam nkaus nkaus li hauv keeb kwm ntawm ib puas plaub caug plaub txhiab leej. Keeb kwm ntawm ib puas plaub caug plaub txhiab leej yog keeb kwm ntawm tus tim tswv peb thiab sib phim rau qhov kev txom nyem thib peb. Ib yam li cov cim theem hauv keeb kwm Millerite raug rov ua dua hauv keeb kwm ntawm ib puas plaub caug plaub txhiab leej, tib yam ntawd thiab, cov cim theem ntawm kev txom nyem thawj thiab zaum ob kuj yuav raug rov ua dua hauv keeb kwm ntawm tus tim tswv peb.

“Cov lus tshaj tawm thawj thiab thib ob tau raug muab nyob rau xyoo 1843 thiab 1844, thiab nim no peb tab tom nyob hauv qab kev tshaj tawm ntawm lo lus thib peb; tiam sis tag nrho peb lo lus tshaj tawm no tseem yuav tsum raug tshaj tawm ntxiv mus. Nim no los tseem ceeb ib yam nkaus li yav dhau los txhua lub sij hawm tias lawv yuav tsum raug rov hais dua rau cov uas tab tom nrhiav qhov tseeb. Los ntawm cwjmem thiab suab lus peb yuav tsum nrov ncha txoj kev tshaj tawm ntawd, qhia lawv qhov kev txiav txim raws txheej, thiab txoj kev siv ntawm tej yaj saub tej lus uas coj peb los txog rau lo lus ntawm tus tim tswv thib peb. Tsis muaj peev xwm muaj lo lus thib peb yog tsis muaj lo lus thawj thiab lo lus thib ob. Cov lus no peb yuav tsum muab rau lub ntiaj teb no hauv tej ntawv luam tawm, hauv tej lus qhuab qhia, qhia raws kab keeb kwm yaj saub txog tej yam uas twb muaj lawm thiab tej yam uas tseem yuav muaj los.” Selected Messages, phau 2, 104.

Peb tes hauj lwm uas yog cov tub ntxhais kawm txog yaj saub tej lus faj lem yog los coj tus tim tswv thawj thiab tus tim tswv ob cov lus ceeb toom los koom ua ke rau hauv tus tim tswv peb cov lus ceeb toom. Yog tsis muaj ob zaj lus ceeb toom thawj ntawd ces yeej yuav tsis muaj zaj lus ceeb toom thib peb li, rau qhov “yuav tsis muaj tus thib peb yog tsis muaj tus thawj thiab tus ob.” Qhov no yog qhov tseeb raws li “kev sib law liag,” vim yog tsis muaj tus thawj thiab tus ob, ces tus thib peb yeej yog tus thawj tiag tiag. Qhov no kuj yog qhov tseeb raws li “cov ntsiab lus,” rau qhov tej yam ntxwv yaj saub ntawm tus thawj thiab tus ob qhia kom paub txog tej yam ntxwv ntawm tus thib peb. Raws lej mas tsis muaj tus thib peb yog tsis muaj tus thawj thiab tus ob, thiab raws li yaj saub mas yuav tsis muaj tej cim taw kev nyob hauv tus tim tswv peb yog tias tej cim taw kev ntawm tus thawj thiab tus ob raug tso tseg tawm lawm.

“Vajtswv tau muab tej lus ceeb toom hauv Tshwm Sim 14 tso rau hauv kab kev yaj saub, thiab lawv tes haujlwm yuav tsis tseg mus txog thaum xaus ntawm zaj keeb kwm ntawm lub ntiajteb no. Tej lus ceeb toom ntawm tus timtswv thawj thiab tus timtswv ob tseem yog qhov tseeb rau lub sijhawm no, thiab yuav tsum khiav mus ua ke raws nraim nrog zaj uas los tom qab no. Tus timtswv thib peb tshaj tawm nws txoj kev ceeb toom nrog ib lub suab nrov. ‘Tom qab tej no lawm,’ Yauhas hais tias, ‘kuv pom dua ib tug timtswv nqes saum ntuj los, muaj hwjchim loj, thiab lub ntiajteb ci lug vim nws lub yeeb koob.’ Hauv qhov kev ci ntsa iab no, txoj kev kaj ntawm tag nrho peb zaj lus ceeb toom raug muab sib koom ua ke.” The 1888 Materials, 803, 804.

Peb txoj haujlwm yog los qhia “hauv txoj kab keeb kwm yaj saub tej yam uas twb muaj lawm” hauv txoj kev txav ntawm cov Millerites, “thiab tej yam uas yuav muaj” hauv txoj kev txav ntawm ib puas plaub caug plaub txhiab leej.

“Tus Tswv tab tom yuav rau txim rau lub ntiaj teb no vim nws tej kev tsis ncaj. Nws tab tom yuav rau txim rau tej pawg ntseeg vim lawv tau tsis lees txais qhov kaj thiab qhov tseeb uas twb tau muab rau lawv lawm. Txoj xov loj, uas muab cov xov ntawm thawj tug tim tswv, tug tim tswv thib ob, thiab tug tim tswv thib peb los ua ke, yuav tsum raug muab tshaj tawm rau lub ntiaj teb no. Qhov no yuav tsum yog lub ntsiab nra hnyav ntawm peb txoj hauj lwm.” The Seventh-day Adventist Bible Commentary, volume 7, 950.

Kev muab thawj tug timtswv thiab tus timtswv ob zaj lus los sib txuas ua ke yog yam uas ua rau lub ntiajteb ci ntsa iab thaum tus timtswv hauv Tshwmsim kaum yim nqes los. Nws tau hais tias, “‘Tom qab tej no,’ Yauhas hais tias, ‘Kuv pom dua ib tug timtswv nqes saum ntuj los, muaj hwjchim loj, thiab lub ntiajteb tau ci ntsa iab los ntawm nws lub yeeb koob.’ Hauv qhov kev ci pom no, qhov kaj ntawm tag nrho peb zaj lus raug muab los sib txuas ua ke.” Qhov “kev ci pom” uas txuas nrog “lub ntiajteb” raug “ci ntsa iab” ntawd raug ua kom tiav thaum “qhov kaj ntawm tag nrho peb zaj lus raug muab los sib txuas ua ke.” Tes haujlwm ntawm kev muab kab rau kab los sib txuas ua ke, yog peb zaj lus, los ntawm kev coj keebkwm Millerite los tso rau hauv kev sib txig nrog keebkwm ntawm ib puas plaub caug plaub txhiab leej, kuj yuav tsum raug ua kom tiav nrog peb qho kev txomnyem.

Kev poob ntawm Npanpiloo, raws li tus tim tswv thib ob tau tshaj tawm, tsis tuaj yeem cais tawm ntawm txoj xov ntawm tus tim tswv thib ib. Txoj xov ntawm tus tim tswv thib ib tau txheeb kom meej txog Kev Rov Los Zaum Ob ntawm Khetos nyob rau xyoo 1843, thiab thaum txoj xov ntawd poob tsis raws li tau tshaj tawm, qhov tshwm sim ntawm txoj xov ntawd thiaj ua rau cov pawg ntseeg Protestas poob. Qhov tshwm sim ntawd yog tus tim tswv thib ob, hos qhov ua rau muaj yog qhov kev poob tsis raws ntawm tus tim tswv thib ib. Yog tsis muaj tus tim tswv thib ib, ces yuav tsis muaj kev poob ntawm Npanpiloo raws li tus tim tswv thib ob tau tshaj tawm. Lub ntsiab uas khi qhov ua rau muaj thiab qhov tshwm sim no ua ke yog “sijhawm.” “Lub sijhawm” (1843) tsis tau tshwm sim raws li tau cia siab, thiab qhov kev poob tsis raws ntawd thiaj tsim tau “qhov tshwm sim.” “Qhov ua rau muaj” yog qhov yuam kev ntawm kev txheeb tias peb zaj lus faj lem uas Miller tau xaus yuam kev tias yuav xaus ncig xyoo 1843. Peb zaj lus faj lem ntawd, yog 1335, 2300, thiab 2520 xyoo, Miller tau ntseeg tias yuav xaus nrog Khetos txoj kev los saum cov huab xyoo 1843. Thaum cov lus faj lem txog lub sijhawm uas Miller tau to taub yuam kev ntawd poob tsis raws, nws thiaj muab lub hauv paus rau cov Protestas tsis kam txais txoj xov ntawm tus tim tswv thib ib, thiab tus tim tswv thib ob thiaj los txog. Tus tim tswv thib ib yog “qhov ua rau muaj,” hos tus tim tswv thib ob yog “qhov tshwm sim.”

Cov lus ceeb toom ntawm thawj tus tim tswv thiab tus tim tswv thib ob tsis tuaj yeem cais tawm ntawm ib leeg, rau qhov lawv raug txuas ua ke raws li yaj saub los ntawm lub sij hawm yaj saub. Thawj txoj kev txom nyem thiab txoj kev txom nyem thib ob kuj raug txuas ua ke raws li yaj saub los ntawm “lub sij hawm.” Zaj lus faj lem txog lub sij hawm ntawm thawj txoj kev txom nyem uas qhia txog ib puas tsib caug xyoo ntawm kev tsim txom xaus kiag ntawm qhov chaw uas zaj lus faj lem txog peb puas cuaj caum ib xyoos thiab kaum tsib hnub ntawm txoj kev txom nyem thib ob uas tua neeg, pib. Zaj lus faj lem txog lub sij hawm txuas thawj txoj kev txom nyem thiab txoj kev txom nyem thib ob, thiab kuj txuas cov lus ceeb toom ntawm thawj tus tim tswv thiab tus tim tswv thib ob.

Kev ua tiav ntawm tej lus faj lem hais txog lub sij hawm ntawm thawj thiab qhov kev txom nyem thib ob tau muab hwj chim rau thawj tug tim tswv txoj xov thiab coj tus tim tswv hauv Tshwmsim kaum nqes los kom ci ntsa iab rau lub ntiaj teb nrog nws lub hwjchim ci ntsa iab. Hais txog thawj tug tim tswv, Muam White tau sau tseg tias nws “tau raug qhia tias nws tes haujlwm yog kom ua rau lub ntiaj teb pom kev nrog nws lub hwjchim ci ntsa iab thiab ceeb toom tibneeg txog Vajtswv txoj kev npau taws uas tab tom los.” Qhov ntawd yog tib tes haujlwm nkaus ntawm tus tim tswv thib peb hauv Tshwmsim kaum yim.

“Tus tim tswv uas koom ua ke hauv kev tshaj tawm txoj xov ntawm tus tim tswv thib peb yuav tsum ci kom tag nrho lub ntiajteb kaj nrog nws lub yeeb koob. Ntawm no tau raug qhia yav tom ntej txog ib txoj hauj lwm uas nthuav mus thoob qab ntuj thiab muaj hwjchim loj tshaj qhov ib txwm muaj. Kev txav mus los hais txog txoj kev rov los ntawm Khetos xyoo 1840–44 yog ib qho kev tshwm sim uas muaj yeeb koob ntawm Vajtswv lub hwjchim; txoj xov ntawm tus tim tswv thawj tau raug nqa mus txog rau txhua qhov chaw tshaj txoj moo zoo hauv lub ntiajteb, thiab hauv qee lub tebchaws muaj kev txaus siab rau kev ntseeg loj tshaj plaws uas tau pom nyob hauv ib thaj av twg txij li lub sijhawm Kev Hloov Kev Ntseeg ntawm xyoo pua kaum rau los; tiam sis cov no yuav raug dhau los ntawm txoj kev txav mus los uas muaj hwjchim loj kawg nyob hauv qab lo lus ceeb toom kawg ntawm tus tim tswv thib peb.”

“Txoj hauj lwm ntawd yuav zoo ib yam li hnub Xaiv Ntsuj Plig Dawb Huv. Raws li ‘nag thaum xub thawj’ tau raug pub, hauv kev nchuav los ntawm tus Ntsuj Plig Dawb Huv thaum pib ntawm txoj moo zoo, kom ua rau cov noob muaj nqis txhawv tuaj, ib yam nkaus ntawd ‘nag thaum kawg’ yuav raug pub thaum xaus rau qhov ntawd kom ua rau qoob loo siav. ‘Ces peb yuav paub, yog peb rau siab ntso paub tus Tswv: Nws txoj kev tawm tuaj twb npaj tseg ib yam li thaum kaj ntug; thiab Nws yuav los cuag peb ib yam li nag, ib yam li nag thaum kawg thiab nag thaum xub thawj rau lub ntiaj teb.’ Hosea 6:3. ‘Nej cov me nyuam Xi-oos, nej cia li zoo siab thiab xyiv fab hauv tus Tswv nej tus Vajtswv: rau qhov Nws twb pub nag thaum xub thawj rau nej kom haum raws li tsim nyog, thiab Nws yuav ua kom nag los rau nej, yog nag thaum xub thawj, thiab nag thaum kawg.’ Joel 2:23. ‘Nyob rau hnub kawg no, Vajtswv hais tias, Kuv yuav nchuav ib feem ntawm Kuv tus Ntsuj Plig rau saum txhua cev nqaij daim tawv.’ ‘Thiab yuav muaj li no tias, txhua tus uas hu txog tus Tswv lub npe yuav tau txais kev cawm dim.’ Acts 2:17, 21.”

“Tes hauj lwm loj ntawm txoj moo zoo yuav tsis xaus nrog kev tshwm sim tsawg dua ntawm Vajtswv lub hwj chim tshaj qhov uas cim nws txoj kev qhib. Cov lus faj lem uas tau ua tiav nyob rau hauv kev nchuav tawm ntawm nag ua ntej thaum pib ntawm txoj moo zoo, yuav rov ua tiav dua nyob rau hauv nag tom qab thaum nws xaus. Ntawm no yog ‘lub caij nyoog ntawm kev ua kom rov qab muaj zog’ uas tus tubtxib Petus tau ntsia ntsoov mus rau yav tom ntej thaum nws hais tias: ‘Yog li ntawd nej yuav tsum hloov siab lees txim, thiab tig los cuag Vajtswv, kom nej tej kev txhaum raug lwv tawm, thaum lub caij nyoog ntawm kev ua kom rov qab muaj zog yuav los ntawm tus Tswv lub xub ntiag; thiab Nws yuav txib Yexus los.’ Tubtxib Tes Haujlwm 3:19, 20.” The Great Controversy, 611.

Kev ua tiav ntawm tej lus faj lem hais txog lub sijhawm ntawm thawj zaug kev txom nyem thiab kev txom nyem thib ob tau coj tus tim tswv nqes los kom ci rau lub ntiajteb nrog nws lub yeeb koob nyob rau xyoo 1840, yog li ntawd thiaj txhawb zog rau zaj lus ntawm thawj tus tim tswv; thiab kev ua tiav ntawm kev txom nyem thib peb tau coj tus tim tswv nqes los kom ci rau lub ntiajteb nrog nws lub yeeb koob rau hnub tim 9/11, yog li ntawd thiaj txhawb zog rau zaj lus ntawm tus tim tswv thib peb. Kev ci rau lub ntiajteb no raug ua tiav los ntawm kev sib koom ua ke ntawm ob txoj kev txav nyob rau hauv ib daim ntawv thov sib txig sib luag—kab saum kab. Nws yog zaj lus ntawm peb txoj kev txom nyem uas txhawb zog rau zaj lus ntawm peb tug tim tswv. Lawv raug xaws ua ke zoo li ob txoj kab; ib txoj yog sab hauv, hos ib txoj yog sab nraud. Peb tug tim tswv sawv cev rau txoj hauj lwm ntawm Vajtswv haiv neeg, thiab lawv txoj hauj lwm raug txhawb zog los ntawm kev ua tiav ntawm peb txoj kev txom nyem. Sab nraud yog Islam thiab nws txoj hauj lwm yaj saub, hos sab hauv yog Khetos nyob hauv Nws haiv neeg—txoj kev cia siab ntawm lub yeeb koob. Vim li no, Yudas thiaj raug khi rau tus nees luav hauv Yakhauj tej lus faj lem hais txog lub cim ntawm nws kaum ob tug tub nyob rau hnub kawg.

Thiab Yakhauj hu nws cov tub los, thiab hais tias, Cia li sib sau ua ke, xwv kuv thiaj qhia tau rau nej txog yam uas yuav tshwm sim rau nej rau hnub kawg. Cia li sib sau ua ke, thiab mloog, nej cov tub ntawm Yakhauj; thiab mloog lus rau Ixayees uas yog nej txiv. … Yudas, koj yog tus uas koj cov kwv tij yuav qhuas: koj txhais tes yuav nyob rau saum caj dab ntawm koj cov yeeb ncuab; koj txiv cov me nyuam yuav pe hawm ntsoog rau ntawm koj xub ntiag. Yudas yog ib tug menyuam tsov ntxhuav: ntawm qhov quab tua, kuv tus tub, koj twb nce los lawm: nws txhos caug nqes, nws pw nthav ib yam li tsov ntxhuav, thiab ib yam li tus tsov ntxhuav laus; leej twg yuav tsa nws sawv? Lub hwj chim kav yuav tsis ncaim ntawm Yudas mus, thiab tus uas muab kevcai los yuav tsis ncaim ntawm nruab nrab nws ob txhais taw mus, mus txog thaum Shiloh los; thiab haiv neeg yuav sib sau los cuag nws. Nws khi nws tus menyuam nees luav rau ntawm hmab txiv hmab, thiab nws tus menyuam luav rau ntawm hmab uas zoo tshaj plaws; nws ntxuav nws tej tsoos tsho hauv cawv txiv hmab, thiab nws tej ris tsho hauv ntshav txiv hmab: Nws ob lub qhov muag yuav liab vim cawv txiv hmab, thiab nws cov hniav dawb vim mis nyuj. Chivkeeb 49:1, 2, 8–12.

Khetos yog Tsov Ntxhuav ntawm xeem Yudas, tus uas ntxhua Nws cov tsoos tsho hauv ntshav, thiab tus uas yog “tsob hmab uas xaiv tshaj,” uas raws li lus faj lem raug khi rau “tus me nyuam nees luav.” Txoj xov sab nraud ntawm peb txoj kev ceeb toom raug khi rau txoj xov sab hauv ntawm peb tug tim tswv. Tus tim tswv thawj thiab tus tim tswv ob taug kev mus sib txig nrog tus tim tswv peb, thiab thawj txoj kev ceeb toom thiab txoj kev ceeb toom ob kuj yuav tsum taug kev mus sib txig nrog txoj kev ceeb toom peb.

Tus Ntsiab Lus Qhib

Tsov rog ntawm Nineveh yog tus “yuam sij” uas coj txoj kev tsaus ntuj ntawm Islam los saum lub ntiaj teb thaum lub rwj txaus ntshai ntawm Roman Catholicism raug kho kom zoo ntawm txoj cai Hnub Sunday uas yuav los txog sai, uas yog av qeeg ntawm Tshwm Sim kaum ib qhov chaw uas txoj kev qhuab ntuas thib peb los txog tam sid. Nws los txog hauv “teev” ntawm av qeeg ntawd.

Thiab nyob rau tib lub sijhawm ntawd kuj muaj ib qho av qeeg loj heev, thiab ib feem kaum ntawm lub nroog tau poob lawm; thiab hauv qhov av qeeg ntawd xya txhiab leej tibneeg raug tua tuag; hos cov seem uas tshuav ntawd ntshai kawg li, thiab tau qhuas lub hwjchim rau Vajtswv saum ntuj. Kev txom nyem zaum ob twb dhau lawm; thiab saib seb, kev txom nyem zaum peb tabtom yuav los sai sai no. Tshwmsim 11:13, 14.

Txoj cai hnub Sunday pib lub sijhawm sim ntawm daim duab ntawm tus tsiaj qus rau lub ntiaj teb, thiab kev sib ntaus ntawm Nineveh yog tus yuam sij uas qhia kom paub txog kev kov yeej ntawm lub nceeg vaj thib rau raws li tus niam ntiav ntawm Tyre raug nco txog thaum nws pib hu nws tej nkauj raws li kev ua tiav ntawm Yaxayas nees nkaum-peb. Kev sim ntawm daim duab ntawm tus tsiaj qus yog qhov kev sim uas tus neeg txoj hmoo nyob mus ib txhis raug txiav txim, thiab nws raug txiav txim ua ntej lub sijhawm txiav txim siab rau neeg yuav xaus. Lub sijhawm txiav txim siab rau neeg xaus rau lub ntiaj teb thaum Michael sawv tsees. Lub sijhawm sim ntawm daim duab ntawm tus tsiaj qus rau lub ntiaj teb hauv Tshwmsim tshooj kaum-peb, nqe kaum-ob thiab mus ntxiv, raug ua qauv tseg hauv lub sijhawm sim ntawm daim duab ntawm tus tsiaj qus rau Tebchaws Meskas.

“Thaum America, uas yog thaj av ntawm kev ywj pheej hauv kev teev ntuj, yuav koom nrog Papacy hauv kev yuam lub siab dawb paug thiab quab yuam tib neeg kom hwm hnub Xanpataus cuav, cov neeg ntawm txhua lub teb chaws thoob plaws lub ntiaj teb yuav raug coj kom raws nws tus qauv.” Testimonies, volume 6, 18.

Lub sijhawm ntawm kev sim siab txog tus duab ntawm tus tsiaj qus hauv Tebchaws Meskas cais tawm thiab muab lub cim ntim rau ib puas plaub caug plaub txhiab leej hauv Tshwmsim xya, thiab lub sijhawm ntawm kev sim siab txog tus duab ntawm tus tsiaj qus rau lub ntiajteb no muab lub cim ntim rau pawg neeg coob kawg nkaus hauv Tshwmsim xya.

“Lwm haiv neeg txawv teb chaws yuav ua raws li tus qauv ntawm Tebchaws Asmeskas. Txawm yog nws yog tus coj ua ntej los, los tib yam teebmeem ntawd yuav los raug rau peb haiv neeg nyob rau txhua qhov chaw hauv lub ntiajteb.” Testimonies, volume 6, 395.

Tus yuam sij uas sawv cev los ntawm kev sib ntaus sib tua ntawm Nineveh cim txog qhov pib ntawm lub sijhawm sim duab rau lub ntiaj teb, thaum tib lub sijhawm nws kuj cim txog qhov kawg ntawm lub sijhawm sim duab rau Tebchaws Meskas. Ib tug yuam sij uas sawv cev los ntawm kev sib ntaus sib tua ntawm Nineveh qhib lub qhov tob tsis muaj qab uas coj dej nyab ntawm Islam los, uas raug sawv cev ua kooj hauv lub ntiaj teb. Tus yuam sij ntawd thaum kawg ntawm txoj kev quaj thaum ib tag hmo raug ua qauv los ntawm ib tug yuam sij uas qhib tib lub qhov ntawd hauv Tebchaws Meskas thaum pib ntawm txoj kev quaj thaum ib tag hmo.

Tus yawm sij hauv Tebchaws Meskas raug sawv cev hauv Leviticus nees nkaum peb tias yog kevcai noj mov hu ua lub tsiab peb caug ntawm tej raj nrov, thaum tus luj raug daws tawm thaum pib ntawm kev tshaj tawm txog lub suab qw thaum ib tag hmo. Tus yawm sij ntawd raug tig thaum cov pob hluav taws ntawm Nashville tuaj txog. Lub tsiab peb caug ntawm tej raj nrov, thiab kev tawm tsam rau Nashville thaum Islam raug daws tawm, yog ib yam piv txwv txog kev sib ntaus sib tua ntawm Nineveh thaum txoj cai Sunday.

Txoj cai Hnub Caiv yog qhov xaus ntawm kev tshaj tawm ntawm lub suab quaj “ib tag hmo,” vim thaum ntawd lub suab quaj hloov mus ua lub suab quaj “nrov nrov,” thiab qhov pib ntawm lub sijhawm ntawd yuav tsum, raws li qhov yuav tsum muaj ntawm kev ua yaj saub, ua ib daim duab qhia txog qhov kawg. Hauv thawj txoj kev txom nyem, Islam yuav tsum ua kom cov tub rog Loos raug kev tsim txom, cov uas ua piv txwv txog Tebchaws Meskas, rau ib puas tsib caug xyoo. Tus yuam sij (kev sib ntaus sib tua ntawm Nineveh) cim txog qhov pib ntawm kev tshaj tawm lub suab quaj ib tag hmo, ib yam li kev ua koob tsheej hu raj. Hauv Leviticus nees nkaum peb muaj kaum tsib hnub nyob nruab nrab ntawm kev ua koob tsheej hu raj thiab Pentecost, uas kuj yog kev ua koob tsheej Tsev Plaub. Kaum tsib hnub ntawd hauv lub sijhawm sim ntawm tus yam ntxwv ntawm tus tsiaj qus hauv Tebchaws Meskas sib raug rau ib puas tsib caug xyoo ntawm kev tsim txom hauv thawj txoj kev txom nyem. Kaum tsib yog ib feem kaum ntawm ib puas tsib caug.

Kaum kaum hnub ntawd (ib puas tsib caug xyoo) xaus thaum peb puas cuaj caum ib xyoos thiab kaum tsib hnub pib. Txij li Lub Kaum Hli 22, 1844 los, lub sijhawm cev Vajtswv lus twb tsis siv tau lawm ntxiv, yog li ntawd ib puas tsib caug xyoo ntawm kev tsim txom yog ib lub cim ntawm kaum tsib hnub hauv Leviticus nees nkaum peb uas pib nrog rooj mov noj Hnub Qhuab Ntxeev, tom qab ntawd tsib hnub ntxiv yog kev nce siab ntawm tus chij cim, tom qab ntawd tsib hnub ntxiv yog txoj kev txiav txim ntawm Hnub Kev Theej Txhoj, thiab xaus nrog tsib hnub mus txog kev nchuav los ntawm Vaj Ntsuj Plig raws li Hnub Peetekos.

Nyob ntawd “teev, thiab ib hnub, thiab ib hlis, thiab ib xyoos, kom tua ib feem peb ntawm neeg” pib. “Teev” yog teev ntawm txoj av qeeg loj, uas yog txoj cai Hnub Caiv. “Hnub” yog hnub ntawm tus Tswv txoj kev pauj thaum pawg ntseeg Laodicean Xya-Hnub Advens nyob raug ntiab tawm ntawm tus Tswv lub qhov ncauj.

Vim lawv yog ib haiv neeg uas tsis muaj lus ntuas, thiab tsis muaj ib qho kev nkag siab nyob hauv lawv li. Au, yog lawv txawj ntse, yog lawv to taub qhov no, yog lawv yuav xav txog lawv qhov xaus kawg! Yuav ua li cas ib tug thiaj caum tau ib txhiab, thiab ob tug thiaj ntiab tau kaum txhiab khiav, yog tsis yog lawv lub Pob Zeb tau muab lawv muag lawm, thiab tus Tswv tau kaw lawv cia? Rau qhov lawv lub pob zeb tsis zoo li peb lub Pob Zeb, txawm yog peb cov yeeb ncuab lawv tus kheej los kuj ua tim khawv tau. Rau qhov lawv hmab yog los ntawm hmab ntawm Sodoos, thiab los ntawm tej liaj teb ntawm Kaumaulas: lawv tej txiv hmab yog txiv hmab iab phem, lawv tej pawg txiv hmab puv npo kev iab: Lawv tej cawv txiv hmab yog tshuaj lom ntawm tej zaj, thiab yog tej nab viper tej tshuaj lom phem kawg. Puas yog qhov no tsis tau muab khaws cia nrog kuv, thiab muab kaw ruaj rau hauv kuv tej nyiaj txiag? Kev pauj thiab kev them rov qab yog kuv li; lawv txhais ko taw yuav nplua thaum txog lub sijhawm tsim nyog: rau qhov hnub ntawm lawv txoj kev puastsuaj twb los ze lawm, thiab tej yam uas yuav los raug lawv kuj maj nroos los. Rau qhov tus Tswv yuav txiav txim rau nws haiv neeg, thiab yuav hloov nws lub siab rau nws cov tub qhe, thaum nws pom tias lawv lub hwj chim twb ploj tag lawm, thiab tsis tshuav ib tug raug kaw cia, lossis tshuav nyob li. Thiab nws yuav hais tias, Lawv tej vajtswv nyob qhov twg, lawv lub pob zeb uas lawv cia siab rau? Deuteronomy 32:28–37.

“teev” ntawm qhov av qeeg yog “hnub ntawm lawv txoj kev puas tsuaj.” Nws yog txoj kev txiav txim rau cov nyob hauv Adventism uas tsis muaj kev nkag siab txog txoj kev paub uas tau nce ntxiv rau hnub kawg no. Lawv tau xaiv ib lub pob zeb cuav los txhim tsa lawv lub tsev rau saum nws, thiab qhov tseeb tiag, lawv lub pob zeb ntawd yog xuab zeb.

“Lo lus ceeb toom twb los txog lawm: Tsis pub cia ib yam dab tsi nkag los uas yuav ua rau lub hauv paus ntawm txoj kev ntseeg uas peb tau txhim tsa saum no txij li thaum txoj xov los txog xyoo 1842, 1843, thiab 1844 raug cuam tshuam. Kuv twb nyob hauv txoj xov no, thiab txij thaum ntawd los kuv yeej tau sawv ntawm lub ntiajteb xub ntiag, ncaj ncees rau txoj kev kaj uas Vajtswv tau pub rau peb. Peb tsis npaj yuav txav peb ob txhais ko taw tawm ntawm lub laj thawj uas lawv tau muab tso rau saum, thaum ib hnub dhau ib hnub peb nrhiav tus Tswv nrog kev thov Vajtswv kub siab, nrhiav kom tau txoj kev kaj. Nej puas xav tias kuv yuav tso tseg txoj kev kaj uas Vajtswv tau pub rau kuv? Nws yuav tsum zoo li Lub Pob Zeb Ruaj Khov Mus Ib Txhis. Nws twb tau coj kuv kev txij thaum uas nws raug pub los lawm.” Review and Herald, Plaub Hlis 14, 1903.

Lo lus “lub hli” sawv cev rau thawj lub hli.

Yog li ntawd, nej cov me nyuam Xiyoos, cia li zoo siab, thiab cia li xyiv fab hauv tus Tswv uas yog nej tus Vajtswv; rau qhov nws twb pub nag thaum ntxov rau nej raws li qhov tsim nyog, thiab nws yuav ua kom nag nqes los rau nej, yog nag thaum ntxov thiab nag thaum lig hauv thawj lub hli. Thiab tej tshav nplej yuav puv npo nplej, thiab tej cawv txiv hmab nyem thiab roj nyem yuav ntws puv nphau. Thiab kuv yuav kho rov qab rau nej tej xyoo uas kooj txeeb tau noj tas lawm, thiab tus cab noj nplooj, thiab tus kab ntsig, thiab tus kooj rhuav tshem, yog kuv pab tub rog loj uas kuv tau txib tuaj nyob hauv nej nruab nrab. Thiab nej yuav tau noj nplua mias, thiab yuav txaus siab, thiab yuav qhuas lub npe ntawm tus Tswv uas yog nej tus Vajtswv, tus uas tau ua yam txaus hwj chim thiab txawv tshaj plaw rau nej; thiab kuv haiv neeg yuav tsis txaj muag ib txhis li. Thiab nej yuav paub tias kuv nyob hauv nruab nrab ntawm cov Yixayee, thiab tias kuv yog tus Tswv uas yog nej tus Vajtswv, tsis muaj dua lwm tus li; thiab kuv haiv neeg yuav tsis txaj muag ib txhis li. Yoos 2:23–27.

“Teev” ntawm txoj kevcai Sunday, Islam ntawm txoj kev txom nyem thib peb dheev ntaus los, thiab Laodicean Adventism raug txaj muag vim lawv tau tso siab rau hauv lub pob zeb ntawm tus nab. Lub sijhawm ntawd, hauv thawj lub hli, nag tom qab raug nchuav tawm rau saum ib haiv neeg uas raug ntxuav kom huv. Thaum ntawd Tebchaws Meskas raug tua, tom qab txoj kev tsim txom txij Nashville mus lawm tom ntej. Txoj kev tsim txom uas yog kev rhuav tshem tej nroog pib, thiab ntawm teev ntawm txoj kevcai Sunday Tebchaws Meskas xaus (raug tua) ua lub nceeg vaj thib rau ntawm Vajlugkub tej lus faj lem, qhib lub sijhawm sim siab ntawm tus duab ntawm tus tsiaj qus rau lub ntiajteb, uas xaus thaum lub nceeg vaj thib yim los txog rau nws qhov kawg, tsis muaj leejtwg pab (raug tua).

Tus Dej Euphrates

Tus Dej Euphrates raug txuas nrog kev cim rau Islam, thiab Euphrates txhais tias, “muaj txi ntsig, lossis tawg tawm los.” Hauv txoj kev puas tsuaj thib ob, plaub cua uas raug khi tseg ntawm Euphrates raug tso tawm.

Ces tus tim tswv nrov nws lub raj, ces kuv hnov ib lub suab tawm ntawm plaub tug kub ntawm lub thaj kub uas nyob ntawm Vajtswv xub ntiag tuaj, hais rau tus tim tswv thib rau uas tuav lub raj tias, “Cia plaub tug tim tswv uas raug khi ntawm tus dej loj Euphrates dim mus.” Ces plaub tug tim tswv ntawd raug tso dim, yog cov uas twb raug npaj tseg rau ib teev, thiab ib hnub, thiab ib hlis, thiab ib xyoos, kom tua tau ib feem peb ntawm noob neej. Tshwmsim 9:13–15.

Tus Dej Eufalees sawv cev rau ciam teb sab hnub tuaj ntawm Lub Tebchaws Cog Tseg, thiab Islam yog cov “me nyuam sab hnub tuaj” hauv kev faj lem. Lawv tus yam ntxwv raws li kev faj lem yog tias lawv raug txwv thiab raug tso tawm, pib ntawm Ha-kas raug Xala txwv.

Thiab Vajtswv hais tias, Xalaus uas yog koj tus pojniam yuav yug ib tug tub rau koj tiag tiag; thiab koj yuav hu nws npe hu ua Ixaj; thiab kuv yuav tsa kuv txojkev cog lus nrog nws ua ib txojkev cog lus nyob mus ib txhis, thiab nrog nws cajces tom qab nws. Hos rau Ixumayees, kuv twb hnov koj lawm: Saib seb, kuv twb foom koob hmoov rau nws lawm, thiab yuav ua kom nws txi txiv, thiab yuav muab nws huam vam coob kawg nkaus; nws yuav yug tau kaum ob tug thawj, thiab kuv yuav ua kom nws dhau los ua ib haiv neeg loj. Chivkeeb 17:19, 20.

Ishmael raug tsim kom muaj txi ntsig, thiab Euphrates txhais hais tias muaj txi ntsig. Thaum xaus ntawm zaj lus faj lem txog ib puas tsib caug xyoo ntawm kev tsim txom ntawm thawj txoj kev ceeb, zaj lus faj lem txog ib teev, ib hnub, ib hlis thiab ib xyoos tau pib thaum Islam raug tso tawm los tua ib feem peb ntawm tibneeg. Thaum muaj txoj cai hnub Sunday, lub nceeg vaj thib rau hauv Vajlugkub tej lus faj lem raug tua, thiab nws yog ib feem peb ntawm Loos niaj hnub no. Islam tau raug txwv cia thaum lub Yim Hli 11, 1840, thaum thawj tus tim tswv zaj lus raug muab hwj chim, thiab nws raug tso tawm thaum tus tim tswv thib peb zaj lus raug muab hwj chim rau 9/11.

Thaum hnub 9/11, kev muab lub cim rau ib puas plaub caug plaub txhiab leej tau pib thaum kev txiav txim rau cov neeg tuag xaus lawm, thiab kev txiav txim rau cov neeg ciaj sia tau pib. Thaum Islam ntawm txoj kev txom nyem thib peb raug tso tawm rau hnub 9/11, tam sim ntawd nws raug txwv cia nyob rau lub sijhawm muab lub cim.

“Qhov kev pom no tau raug muab rau xyoo 1847 thaum tseem tsuas muaj ob peb tug kwvtij Adventist uas ceev Hnub Xanpataus xwb, thiab ntawm cov no kuj tsuas muaj ob peb tug uas xav tias kev ceev nws muaj qhov tseem ceeb txaus los kos ib txoj kab cais nruab nrab ntawm haiv neeg ntawm Vajtswv thiab cov tsis ntseeg. Nim no qhov kev ua tiav ntawm qhov kev pom ntawd tab tom pib pom tseeb lawm. ‘Pib ntawm lub sijhawm kev txom nyem’ uas tau hais ntawm no, tsis yog hais txog lub sijhawm thaum tej xwm txheej phem yuav pib raug nchuav tawm, tiam sis yog hais txog ib ntus luv luv ua ntej lawv raug nchuav tawm, thaum Khetos tseem nyob hauv lub tuam tsev dawb huv. Lub sijhawm ntawd, thaum txoj haujlwm cawm dim tab tom xaus, kev txom nyem yuav tab tom los saum lub ntiajteb, thiab tej haiv neeg yuav npau taws, los tseem raug tuav kom nyob hauv kev tswj kom txhob cuam tshuam txoj haujlwm ntawm tus timtswv ceebtoom thib peb. Lub sijhawm ntawd ‘nag tom qab,’ los yog kev rov ua kom muaj zog tshiab uas los ntawm xub ntiag ntawm tus Tswv, yuav los, kom pub hwjchim rau lub suab nrov nrov ntawm tus timtswv ceebtoom thib peb, thiab npaj cov neeg dawb huv kom sawv taus nyob rau lub sijhawm thaum xya yam xwm txheej phem kawg yuav raug nchuav tawm.” Early Writings, 85.

Lub “sijhawm luv” uas coj mus txog rau thaum xaus ntawm lub sijhawm sim yog lub sijhawm uas “Khetos nyob hauv lub tuam tsev dawb huv” “kaw” “txoj hauj lwm ntawm txoj kev cawm seej.”

“Hauv txoj kev txheej txheem ua piv txwv, uas yog ib tug duab ntxoov ntxoo ntawm Khetos txoj kev txi thiab txoj hauj lwm pov thawj, kev ntxuav lub chaw dawb huv yog txoj hauj lwm kawg uas tus pov thawj hlob ua nyob hauv txoj kev ua hauj lwm txhua xyoo. Nws yog txoj hauj lwm xaus ntawm txoj kev theej txhoj—yog kev tshem tawm los yog muab kev txhaum tshem ntawm cov Yixayee mus. Nws ua ntej qhia txog txoj hauj lwm xaus nyob hauv txoj kev ua hauj lwm ntawm peb tus Pov Thawj Hlob saum ntuj ceeb tsheej, nyob hauv kev tshem tawm los yog kev lwv kom ploj ntawm Nws haiv neeg tej kev txhaum, uas raug sau tseg nyob hauv tej ntaub ntawv saum ntuj ceeb tsheej. Txoj hauj lwm no muaj nrog ib txoj hauj lwm tshawb nrhiav, ib txoj hauj lwm txiav txim; thiab nws nyob tam sim ua ntej Khetos txoj kev los hauv tej huab saum ntuj nrog hwj chim thiab yeeb koob loj; vim thaum Nws los, txhua rooj plaub twb raug txiav txim lawm. Yexus hais tias: ‘Kuv qhov nqi zog nrog Kuv nyob, kom muab rau txhua tus neeg raws li nws tes hauj lwm yuav yog.’ Revelation 22:12. Nws yog txoj hauj lwm txiav txim no, uas nyob tam sim ua ntej txoj kev rov qab los zaum ob, uas raug tshaj tawm hauv thawj tus tim tswv txoj xov ntawm Revelation 14:7: ‘Nej cia li ntshai Vajtswv, thiab muab yeeb koob rau Nws; vim lub sij hawm ntawm Nws txoj kev txiav txim twb los txog lawm.’” The Great Controversy, 352.

“Kev lwv tawm ntawm kev txhaum ntawm Nws haiv neeg” tshwm sim thaum lub sijhawm txiav txim rau cov neeg ciaj sia.

Yog li ntawd, nej cia li hloov siab lees txim, thiab tig rov los cuag Vajtswv, xwv kom nej tej kev txhaum raug lwv tseg, thaum lub caij uas muaj kev txhawb zog rov qab los yuav los ntawm ntawm tus Tswv lub xub ntiag los; thiab nws yuav txib Yexus Khetos, tus uas twb raug tshaj tawm rau nej lawm ua ntej: tus uas ntuj yuav tsum txais cia mus txog rau lub caij uas txhua yam raug rov muab tsim kho dua tshiab, uas Vajtswv tau hais tseg los ntawm qhov ncauj ntawm nws cov yaj saub dawb huv txhua tus txij thaum pib lub ntiajteb los. Tubtxib Tes Haujlwm 3:19–21.

Yuav kom muaj peev xwm hloov siab lees txim, tus neeg yuav tsum tseem muaj sia nyob, thiab txoj kev hloov siab lees txim uas Petus tab tom hais txog ntawm no hauv nws lub ntsiab lus tiav npo tshwm sim thaum “lub sijhawm ua kom rov qab muaj zog tuaj txog.” Txoj kev so thiab txoj kev ua kom rov qab muaj zog ntawd yog nag yav lig, uas tau pib thaum tus tim tswv muaj hwj chim loj ntawm Tshwm Sim kaum yim nqis los ua kom lub ntiajteb ci ntsa iab nrog Nws lub yeeb koob. Tus tim tswv muaj hwj chim loj ntawd kuj yog tib tug tim tswv thawj zaug ntawm lub Yim Hli 11, 1840 uas tau nqis los thaum Islam raug txwv tsis pub txav mus, thiab tus tim tswv ntawd yog “tsis yog lwm tus li Yexus Khetos xwb.” “Txoj kev ua kom rov qab muaj zog” thiab “lub sijhawm uas txhua yam raug muab rov qab los” pib nrog Islam raug tso kom dim tawm los ua rau tej haiv neeg chim, thiab tom qab ntawd raug txwv tseg thaum ib puas plaub caug plaub txhiab leej raug muab khi lub cim. 9/11 cim tseg txog lub sijhawm ntawm txoj kev ua kom rov qab muaj zog thiab txoj kev so, uas yog nag yav lig, thiab nws cim tseg txog lub caij nyoog ntawm “kev muab txhua yam rov qab los.” Yam uas raug muab rov qab los yog pawg ntseeg, uas txij li kev ntxeev siab xyoo 1863 los nws tau yog pawg ntseeg tub rog, tiam sis yuav dhau los ua pawg ntseeg yeej nyob rau lub sijhawm muab khi lub cim rau ib puas plaub caug plaub txhiab leej.

Lub koom txoos tseem tab tom ua rog yog ib qho sib xyaw ntawm nplej thiab txhauv, thiab lub koom txoos yeej lawm yog thawj phaum txiv hmab txiv ntoo ntawm kev fij nplej rau Hnub Peetekos. 9/11 yog thawj zaug Npala‑as ntaus tus nees luav, thiab Npala‑as (Tebchaws Meskas) tau pib ib qho kev ua tsov rog thoob ntiaj teb tawm tsam kev ua phem tam sim ntawd tom qab qhov kev tawm tsam uas tuaj tsis ceev faj ntawd. Npala‑as tus nees luav sawv cev rau peb txoj kev txom nyem uas ua ke tsim tsa txoj kev txom nyem thib peb, thiab uas khiav mus raws ib sab nrog peb tug tim tswv tej lus. Vim li no, peb txoj kev txom nyem no raug kav raws li lus faj lem los ntawm peb theem ntawm peb tug tim tswv. Vim qhov no, zaum ob uas Npala‑as ntaus tus nees luav ntawd yog ib qho muab ua ob npaug, raws li ib txwm muaj nyob rau theem ob. Nyob nruab nrab ntawm ob lub vaj txiv hmab ntawm thaj av muaj koob meej qub thaum ub raws nraim thiab thaj av muaj koob meej tshiab raws sab ntsuj plig, Islam tau ntaus Ixayees thaum lub Kaum Hli 7, 2023, thiab tam sim ntawd tau muaj ib qho kev txwv muab tso rau Gaza, thiab tom qab ntawd Islam yuav ntaus Nashville.

Kev tua hauv Nashville yog qhov thib ob ntawm ob zaug kev tawm tsam uas tuaj yam tsis tau ceeb toom, uas nyob hauv Npala-as zaj lus tim khawv tshwm sim nyob nruab nrab ntawm tej vaj hmab. Nashville cim tus ciam txheej yaj saub thaum zaj lus ntawm txoj kev quaj thaum ib tag hmo los koom nrog tus tim tswv thib ob. Zaj lus quaj thaum ib tag hmo pib thaum Khetos ob tug thwjtim, (uas sawv cev rau zaj lus ntawm tus tim tswv thib ob) daws tus luav khi ntawm thaum pib ntawm txoj kev nkag mus uas yeej koob meej. Txoj kev taug ntawd thaum kawg coj mus txog saum tus ntoo khaublig, uas sawv cev rau qhov av qeeg ntawm txoj cai Hnub Caiv cuav yuav los sai, thaum tus niam ntiav ntawm Loos kov yeej lub nceeg vaj thib rau ntawm Vajlugkub tej yaj saub lus tom qab uas nws raug tsis nco qab lawm rau hauv keeb kwm ntawm Tebchaws Meskas.

Thaum tus pojniam deev luag pib hu nws tej nkauj thaum txog txoj cai Hnub Xaiv, ces tsov rog Nineveh yuav tau rov muaj dua, thiab tus yawm sij yuav tau tig lawm uas cim txog kev qhib lub sij hawm ntawm kev sim siab txog tus duab ntawm tus tsiaj nyaum hauv ntiaj teb. Tsov rog Nineveh yog qhov xaus ntawm txoj kev tshaj tawm suab quaj thaum ib tag hmo, uas tom qab ntawd hloov mus ua suab quaj nrov ntawm tus tim tswv thib peb. Qhov pib ntawm lub caij nyoog ntawd, uas raug cim tseg los ntawm qhov kev tawm tsam ceev faj tsis txog saum Nashville, kuj yuav tau raug ua hom qhia tseg los ntawm tsov rog Nineveh thiab, rau qhov Yexus, raws li Alpha thiab Omega, ib txwm siv qhov pib los piav qhia qhov kawg. Qhov kev tawm tsam Nashville, raws li qhov yuav tsum muaj hauv lus faj lem, yuav muaj cov ntsiab lus ntawm yeej ntawm Loos saum Persia uas pub Islam los puv npo lub ntiaj teb nrog kev tsaus ntuj. Donald Trump yog lub cim ntawm tus duab ntawm Loos, yog li ntawd nws yuav yeej hauv tsov rog Nineveh uas txuas nrog qhov kev ntaus Nashville, tiam sis nws lub zog los tiv thaiv dej nyab ntawm Islam yuav tau qhuav tas lawm.

Tsov rog uas Ronald Reagan tau ua tiav hauv kev yeej xyoo 1989 yog ib tsov rog txias uas tau pib rau thaum kawg ntawm Tsov Rog Ntiaj Teb Zaum Ob. Trump tsov rog txias yog tsov rog ntawm Panium, thiab nws coj mus rau Tsov Rog Ntiaj Teb Zaum Peb ntawm txoj cai hnub Sunday, uas tau raug ua piv txwv ua ntej los ntawm tsov rog ntawm Actium thiab kuj los ntawm tsov rog ntawm Nineveh. Trump tsov rog txias, uas raug sawv cev los ntawm tsov rog ntawm Panium, coj mus rau kev rhuav nqis ntawm “phab ntsa” uas cais pawg ntseeg thiab lub xeev nyob rau hauv Txoj Cai Lij Choj, ib yam li tau raug ua piv txwv los ntawm kev rhuav nqis ntawm Berlin “phab ntsa” xyoo 1989.

Nashville sawv cev rau qhov chaw uas Npala-as tus nees luav tsoo Npala-as ko taw rau ntawm phab ntsa, yog li qhia txog kev ua kom ceg tawv ntawm phab ntsa. Lub sijhawm ntawm txoj kev quaj thaum ib tag hmo pib nrog ib qho xwm txheej uas tsoo nkag rau hauv phab ntsa ntawm kev cais nyob hauv Txoj Cai Lij Choj, yog li cim txog qhov pib ntawm kev tsa tus yam ntxwv ntawm tus tsiaj qus (kev sib koom ua ke ntawm pawg ntseeg thiab lub xeev) nrog ib lub cim taw qhia uas ua qauv txog kev rhuav tshem phab ntsa ntawm kev cais thaum kawg ntawm kev tsa tus yam ntxwv ntawm tus tsiaj qus. Donald Trump yuav hais lus raws li yaj saub nrog ib daim executive order uas ua qauv txog kev hais lus ntawm txoj cai hnub Sunday, raws li tau ua qauv tseg nrog Alien and Sedition Acts of 1798. Nyob ntawd nws yuav kov yeej cov globalists ntawm Democratic party thiab lawv cov neeg sib thooj uas yog RINO globalists ntawm Republican party. Nws txoj kev yeej cov yeeb ncuab uas Persia sawv cev rau hauv tsov rog Nineveh, yuav ua rau ob tog ntawm kev ua rog nom tswv qaug zog tag nrho ntawm lub zog uas tsim nyog los tawm tsam cov kooj tis ntawm Islam uas yuav kis thoob plaws lub tebchaws. Trump ko taw uas raug tsoo yog phab ntsa thaum pib ntawm kev tshaj tawm txoj kev quaj thaum ib tag hmo uas coj mus rau phab ntsa thaum kawg.

Peb yuav txuas ntxiv qhov kev xav txog peb qhov kev txom nyem no nyob rau hauv tsab xov xwm tom ntej.