Txoj lus hais txog nag tom qab yog ib lo lus ceeb toom txog txoj kev yuav los txog ntawm kev kaw sijhawm sim neej, nrog rau ib qho kev hu kom txhua tus npaj tus kheej. Ob lub ntsiab lus no raug sawv cev nyob hauv tshooj kaum thiab kaum ib ntawm Yaxayas txoj kev yog toog pom, thiab qhov no raug nthuav tawm nyob hauv lub ntsiab lus ntawm zaj lus hauv Daniyee kaum ib uas raug qhib lub cim hauv xyoo 1989, thiab nws zaj keeb kwm uas tau zais cia raug qhib lub cim thaum lub sijhawm muab lub cim rau ib puas plaub caug plaub txhiab leej, uas raug sawv cev hauv txoj kev yog toog pom ntawd los ntawm Yaxayas thiab nws cov tub. Ob txoj kab no ua ke sawv cev rau ib lo lus ceeb toom rau Ahaj, uas sawv cev rau cov Laodicea uas tsis muaj “kev to taub” txog ob txoj kab sab hauv thiab sab nraud no uas nthuav dav thoob plaws hauv tej lus faj lem hauv Vajluskub.
Daniyees 11:11 thiab Qhia Tshwm 11:11 nthuav tawm tib yam kev sawv cev sab nraud thiab sab hauv, uas Daniyees sawv cev rau sab nraud hos Qhia Tshwm sawv cev rau sab hauv. Ob nqe “tshooj thiab nqe” no uas yog sab hauv thiab sab nraud, txuas ncaj qha nrog tej lus sab nraud thiab sab hauv ntawm tshooj kaum thiab tshooj kaum ib, thiab lawv ua li ntawd nyob rau hauv Yaxayas 11:11.
Yaxaya tshooj rau yog 9/11 thiab qhia txog kev ntxuav kom dawb huv thiab kev pleev tsa Yaxaya ua ib tug tubtxib ntawm 9/11. Txij tshooj xya mus ntxiv yog ib daim qauv qhia txog zaj lus uas tuaj txog rau 9/11. Tshooj kaum yog qhia kom paub txog txoj hauj lwm ntawm rau nqe kawg ntawm Daniyee tshooj kaum ib, rau qhov ntawd yog zaj lus uas raug qhib lub cim thaum lub sijhawm kawg xyoo 1989.
Tshooj kaum ib ntawm Yaxayas sawv cev rau 9/11 thiab rau kev pleev roj tsa Yaxayas nrog nws zaj lus. Nqe ib raug txuas nrog nqe kaum los ntawm “Yexais,” thiab nqe kaum hais tias, “Thiab nyob rau hnub ntawd,” ces nqe kaum ib txuas ntxiv hais tias, “Thiab yuav muaj li no nyob rau hnub ntawd, uas tus Tswv yuav tsa nws txhais tes dua zaum ob los rov qab sau cov seem uas tshuav ntawm nws haiv neeg.”
Hnub ntawd yog xyoo 1850.
Yuav muaj ib tug ceg me tawm hauv tus qia ntawm Yexi, thiab ib ceg tshiab yuav hlob tawm hauv nws cov cag: Tus Ntsuj Plig ntawm tus Tswv yuav nyob saum nws, yog tus ntsuj plig ntawm kev txawj ntse thiab kev nkag siab, tus ntsuj plig ntawm kev tawm tswv yim thiab hwj chim, tus ntsuj plig ntawm kev paub thiab kev ntshai tus Tswv; thiab yuav ua rau nws muaj kev nkag siab sai hauv kev ntshai tus Tswv: nws yuav tsis txiav txim raws li qhov uas nws lub qhov muag pom, thiab nws yuav tsis cem raws li qhov uas nws pob ntseg hnov: Tiamsis nws yuav txiav txim rau cov pluag nrog txoj kev ncaj ncees, thiab yuav txiav txim rau cov neeg txo hwj chim hauv ntiajteb nrog kev ncaj nraim: nws yuav ntaus lub ntiajteb nrog tus pas nrig ntawm nws lub qhov ncauj, thiab nrog pa ntawm nws daim di ncauj nws yuav tua cov neeg phem. Kev ncaj ncees yuav yog txoj siv sia ntawm nws lub duav, thiab kev ncaj siab yuav yog txoj siv sia ntawm nws lub plab mog. Tus hma yuav nyob nrog tus menyuam yaj, thiab tus tsov txaij yuav pw nrog tus menyuam tshis; tus nyuj hluas thiab tus tsov ntxhuav hluas thiab tus tsiaj rog yuav nyob ua ke; thiab ib tug menyuam yaus me yuav coj lawv. Tus nyuj thiab tus dais yuav noj zaub; lawv cov menyuam yuav pw ua ke: thiab tus tsov ntxhuav yuav noj quav nyab ib yam li tus nyuj. Tus menyuam mos uas tseem noj mis yuav ua si ntawm lub qhov nab tsuag, thiab tus menyuam uas twb txiav mis lawm yuav muab nws txhais tes rau saum lub zes nab lom. Lawv yuav tsis ua mob thiab yuav tsis rhuav tshem nyob hauv kuv lub roob dawb huv tag nrho: rau qhov lub ntiajteb yuav puv npo nrog kev paub txog tus Tswv, ib yam li dej npog hiav txwv.
11:10 Thiab nyob rau hnub ntawd yuav muaj ib tug cag ntawm Yexi, uas yuav sawv ua ib lub chij rau haiv neeg; rau nws cov Neeg Lwm Haiv Neeg yuav nrhiav los: thiab nws qhov chaw so yuav muaj hwjchim ci ntsa iab.
11:11 Thiab yuav muaj tias nyob rau hnub ntawd, tus Tswv yuav tsa nws txhais tes dua zaum ob los txhiv cov seem uas tshuav ntawm nws haiv neeg, uas tseem tshuav nyob hauv Assyria, thiab hauv Egypt, thiab hauv Pathros, thiab hauv Cush, thiab hauv Elam, thiab hauv Shinar, thiab hauv Hamath, thiab hauv cov koog pov txwv hauv hiav txwv.
11:12 Thiab nws yuav tsa ib lub chij rau cov haiv neeg, thiab yuav sau cov uas raug ntiab tawm ntawm Ixayees los ua ke, thiab yuav sib sau cov uas tawg khiav ntawm Yudas tawm ntawm plaub ceg kaum ntuj.
Kev khib ntawm Efa‑i yuav ploj mus thiab cov yeeb ncuab ntawm Yudas yuav raug txiav pov tseg: Efa‑i yuav tsis khib Yudas, thiab Yudas yuav tsis tsim txom Efa‑i. Tiamsis lawv yuav ya mus saum xub pwg ntawm cov Filixatee mus rau sab hnub poob; lawv yuav txeeb tej uas nyob sab hnub tuaj ua ke; lawv yuav tsa tes rau saum Edoos thiab Mo‑as; thiab cov xeeb ntxwv Amoos yuav mloog lus lawv.
Thiab tus Tswv yuav rhuav tshem kiag tus nplaig ntawm hiav txwv Iyi; thiab nrog Nws lub cua muaj hwjchim loj Nws yuav tsa Nws txhais tes hla tus dej, thiab yuav ntaus nws ua xya ntu dej, thiab ua rau neeg hla mus ko taw qhuav. Thiab yuav muaj ib txoj kev loj rau cov seem ntawm Nws haiv neeg, uas yuav tshuav tseg, tawm hauv Assyria los; ib yam li nws tau muaj rau cov Ixayees hnub uas nws tawm hauv tebchaws Iziv los. Yaxayas 11:1–16.
Nqe ib hais tias, “Thiab yuav muaj ib tug qws tawm hauv lub hauv paus ntawm Yexi, thiab ib ceg tshiab yuav hlob tawm ntawm nws cov cag: Thiab tus Ntsuj Plig ntawm tus Tswv yuav nyob saum nws.” Txoj kev piav qhia muaj hwjchim txog Khetos tseem txuas ntxiv mus, TIAMSIS txoj kev piav qhia no siv ntau dua rau hnub nyoog kawg, dua li rau lub sijhawm Yaxayas lossis txawm yog lub sijhawm uas Khetos taug kev nyob hauv tibneeg nruab nrab.
Kev nyeem kom ua tib zoo pom tau tias nqe ib mus txog nqe cuaj yog txhua yam cim qhia txog Khetos, thiab nyob hauv nqe kaum nws hais tias, “Thiab yuav muaj ib tug qws hlav tawm los.” Tsis muaj kev txiav nyob hauv txoj kev ntws ntawm lub tswv yim txij nqe ib mus txuas ntxiv txog nqe kaum. Nqe kaum hais tias, “thiab nyob rau hnub ntawd,” yam uas yuav tsum tshwm sim hauv tib hnub li nqe ib. Ob leeg—nqe kaum thiab nqe ib—qhia txog “hauv paus,” thiab ua li ntawd thiaj khi ob nqe ntawd ua ke, kab rau kab.
Nqe ib thiab nqe kaum ua ke hais tias, “Thiab yuav muaj ib tug qws tawm hauv lub hauv paus ntawm Yexai, thiab ib ceg yuav hlob tawm hauv nws cov cag: Thiab hnub ntawd yuav muaj ib cag ntawm Yexai, uas yuav sawv ua ib lub cim rau haiv neeg; rau nws cov neeg Lwm Haiv Neeg yuav nrhiav: thiab nws qhov chaw so yuav muaj koob meej.”
Ib tug “pas nrig” yog lub cim ntawm txoj cai tswj hwm.
Nws yug ib tug me nyuam tub, uas yuav kav txhua haiv neeg nrog ib tug pas nrig hlau; thiab nws tus me nyuam raug muab tsa mus cuag Vajtswv, thiab mus rau nws lub zwm txwv. Kev Qhia Tshwm 12:5.
Ib “pas nrig” yog ib lub cim qhia txog kev xaiv, kev faib, thiab kev cais tawm.
Mauxes thiaj muab cov pas nrig cia rau ntawm tus Tswv xub ntiag hauv lub tsev ntaub uas yog lub chaw tim khawv. Thiab tau muaj tias, rau hnub tom qab, Mauxes nkag mus rau hauv lub tsev ntaub uas yog lub chaw tim khawv; thiab saib seb, Aloos tus pas nrig rau Levi tsev neeg twb tawm ceg, thiab txi tau tej hlav, thiab tawg paj, thiab txi tau txiv mab txiv ntoo almonds. Thiab Mauxes nqa tag nrho cov pas nrig tawm ntawm tus Tswv xub ntiag los rau txhua tus Yixayee cov me nyuam; lawv thiaj saib, thiab nyias coj nyias tus pas nrig mus. Thiab tus Tswv hais rau Mauxes tias, Cia li muab Aloos tus pas nrig rov qab tso rau ntawm lub tim khawv xub ntiag, kom khaws cia ua ib lub cim tawm tsam cov neeg ntxeev siab; thiab koj yuav tshem lawv tej lus yws tawm ntawm kuv mus kom tag, xwv kom lawv tsis txhob tuag. Thiab Mauxes ua li ntawd: raws li tus Tswv tau txib nws, nws kuj ua li ntawd. Xwm Txheej 17:7–11.
Tug pas nrig uas txi txiv qhia kom paub ib tug “pas nrig” nyob rau hauv lub sij hawm nag lig, rau qhov tug pas nrig ntawm Aloos yog tib tug xwb ntawm kaum peb tug “pas nrig” uas tau txi noob tawm tuaj. Qhov txi noob tawm ntawd yog ib lub cim ntawm lub sij hawm nag lig thaum Vajtswv yuav qhia kom pom tseeb qhov sib txawv ntawm kaum ob tug “pas nrig” uas ntxeev siab, cov uas hais tias lawv muaj txoj xov ntawm nag lig, thiab ib yam li tau muab ua piv txwv nrog Eliyas qhov kev ua tim khawv los ntawm hluav taws uas cim qhia qhov sib txawv ntawm qhov tseeb thiab qhov cuav. Ib tug “pas nrig” kuj yog ib lub cim ntawm kev ntsuas thiab kev txiav txim.
Thiab muaj ib tug pas zoo li ib tug qws raug muab rau kuv; thiab tus tim tswv sawv, hais tias, Cia li sawv tsees, thiab ntsuas Vajtswv lub tuam tsev, thiab lub thaj txi ntuj, thiab cov uas pe hawm nyob hauv ntawd. Tshwmsim 11:1.
Tus “pas nrig” tawm los hauv tus qia ntawm Jessie, thiab “Jessie” txhais tias ‘sawv tawm los’ ib yam li tej cim taw qhia hauv kev yaj saub hauv phau Vajlugkub. Pharez yog tus “hauv paus” tiag tiag ntawm Jessie, thiab Pharez txhais tias “ib qho kev tawg, tawg tawm los lossis tawg khiav.” Pharez yog lub hauv paus lossis qhov pib ntawm Jessie caj ces. Yog li ntawd, “hauv paus ntawm Jessie” yog ib lub cim ntawm alpha Pharez, hos omega yog Jessie—qhov pib thiab qhov kawg. Hauv paus ntawm Jessie pib nrog kev tawg khiav (Pharez) thiab xaus rau ntawm ib lub cim taw qhia txog ib tug neeg sawv ntsug. Raws li kev yaj saub, cov neeg sawv los yog ib qho cim qhia txog ib lub nceeg vaj. Hauv phau Vajlugkub, Pharez pib ib txoj kab caj ces, tsis muaj kev txuas ua ntej nws tshwm sim, thiab nws lub npe txhais tias ib qho kev tawg; yog li ntawd, cov ntaub ntawv txog nws caj ces thiab nws lub npe yog qhia kom paub tias Pharez yog qhov pib, ua rau Jessie yog qhov kawg. Melchizedek kuj yog ib tug neeg hauv phau Vajlugkub uas raug qhia tias tsis muaj ib txoj caj ces ua ntej, ib yam li nyob hauv rooj plaub ntawm Pharez. Hauv paus ntawm Pharez muaj qhov tseeb tias nws sawv cev rau ib txoj haujlwm pov thawj raws li Melchizedek, tus uas Anplaham tau them ib feem kaum rau.
Kev txheej txheem pov thawj ntawm Melchizedek yog txheej txheem pov thawj ntawm Khetos.
Qhov chaw uas tus mus ua ntej rau peb twb nkag mus lawm, yog Yexus, uas raug tsa ua tus pov thawj hlob mus ib txhis raws li kev txiav txim ntawm Melkhixedes. Henplais 6:20.
Lub hauv paus ntawm Jessie yog txoj hauj lwm pov thawj ntawm Melchizedek, thiab qhov pib yuav tsum yog ib yam uas qhia txog qhov kawg. Jessie sawv cev rau pawg kawg ntawm txoj hauj lwm pov thawj ntawm Melchizedek uas yuav sawv los, uas raws li Yaxayas hais, yog ib tug chij rau txhua haiv neeg.
Lo lus “qia” txhais hais tias ‘txiav nqes (ntoo); tus ncej lossis lub qia ntawm ib tsob ntoo (raws li tau raug txiav los yog raws li tau cog),’ thiab lo lus “qia” hlob tawm ntawm ib lub nceeg vaj uas twb raug hla dhau lawm ib yam li Nebuchadnezzar hauv Daniel tshooj plaub. Ib tsob ntoo yog ib lub nceeg vaj raws li yaj saub txoj lus, thiab thaum ib lub nceeg vaj xaus lawm ces tsob ntoo ntawd twb raug txiav nqes lawm.
“Qia” hauv nqe lus no tawm los ntawm ib lub cag ntoo uas raug txiav tseg lawm—tsis yog ntawm ib ceg siab saud. Tawm hauv ib lub nceeg vaj yav dhau los uas raug sawv cev los ntawm lub cag ntoo ntawd, ib tug “pas nrig,” uas yog ib lub cim ntawm txoj cai, tawm los; thiab txoj cai ntawd yog raws li seb tus “pas nrig” ntawd puas nqa tau cov “noob thiab paj” ntawm txoj xov xwm nag lig. Txoj cai ntawd raug muab los ntawm ib lub nceeg vaj ua ntej ntawd, uas twb raug txiav poob lawm.
“Lub cag” yog “lub cag ntawm Yixai,” thiab “lub qia” uas tawm hauv “lub hauv paus txiav tseg” yog tawm hauv “lub hauv paus txiav tseg” uas nws cov cag yog lub cag ntawm Yixai. Lub qia uas tsim tawm txoj cai kav los ntawm lub hauv paus txiav tseg, tiam sis tus Ceg tawm ntawm lub cag—thiab lub cag yog tus chij. Lub cag yog qhov pib, thiab qhov xaus yog tus ceg.
Lo lus “branch” txhais tias tus zov saib lossis tus cim qhia kev. Yaxayas qhia rau peb tias tus Ceg Txiv hmab los txog thaum hnub Sunday txoj cai los.
Thiab nyob rau hnub ntawd, xya tug pojniam yuav tuav rawv ib tug txivneej, hais tias, Peb yuav noj peb tus kheej mov, thiab hnav peb tus kheej ris tsho: tsuas yog cia peb raug hu raws li koj lub npe xwb, kom tshem peb txoj kev txajmuag mus. Nyob rau hnub ntawd, tus Ceg ntawm tus Tswv yuav zoo nkauj thiab muaj hwjchim ci ntsa iab, thiab cov txiv ntawm lub ntiajteb yuav zoo tshaj thiab ntxim saib rau cov uas dim ntawm cov Yixayee. Thiab yuav muaj li no tias, tus uas tseem tshuav nyob hauv Xi‑oos, thiab tus uas tseem nyob hauv Yeluxalees, yuav raug hu ua dawbhuv, yog txhua tus uas raug sau cia nrog cov ciaj sia nyob hauv Yeluxalees: thaum tus Tswv ntxuav tau tej kev qias neeg ntawm cov ntxhais ntawm Xi‑oos lawm, thiab ntxuav tau cov ntshav ntawm Yeluxalees tawm hauv nruab nrab ntawd los ntawm tus ntsujplig ntawm txoj kev txiav txim, thiab los ntawm tus ntsujplig ntawm kev kub hnyiab. Yaxayas 4:1–4.
“Tib neeg ib leeg” uas xya tus pojniam los tuav yog tus pope, uas dhau los ua tus yim, tus uas yog ntawm xya tus ntawd, thaum muaj txoj cai Hnub Caiv, ua yam cuav zoo li yim tus ntsuj plig nyob saum lub nkoj. Thaum muaj txoj cai Hnub Caiv, “nyob rau hnub ntawd” “tus ceg ntawm tus Tswv yuav zoo nkauj thiab muaj hwjchim ci ntsa iab” “thaum tus Tswv yuav ntxuav kom ploj mus tej kev qias ntawm cov ntxhais Xi‑oos, thiab yuav ntxuav cov ntshav ntawm Yeluxalees tawm hauv nruab nrab ntawm nws los ntawm tus ntsuj plig ntawm kev txiav txim, thiab los ntawm tus ntsuj plig ntawm kev kub hnyiab.” Kev ntxuav kom dawb huv los ntawm tus ntsuj plig ntawm kev txiav txim thiab kev kub hnyiab ntawd raug ua tiav los ntawm Tus Tubtxib ntawm Txojlus Cog Tseg hauv Malakhi peb thaum muaj txoj cai Hnub Caiv. “Tus ceg zoo nkauj” yog ib puas plaub caug plaub txhiab tus uas tsis tawm hauv lub hauv paus ntoo seem, tiamsis tawm hauv lub hauv paus cag ntawm Yexai, uas yog tus chij.
Lawv txoj cai raug sawv cev los ntawm tus pas uas tawm ntawm ib ceg ntoo ntawm ib lub nceeg vaj uas twb poob lawm. Lub nceeg vaj Philadelphia tau poob txij xyoo 1856 mus txog xyoo 1863, thiab txoj cai uas tau raug tsa tseg nyob rau hauv lub nceeg vaj uas poob ntawd yuav raug tsa dua tshiab thaum txog txoj cai hnub Sunday. Thaum tus ceg ntoo uas yog tus chij raug tsa siab, txoj kev txav ntawm Laodicea ntawm ib puas plaub caug plaub txhiab leej hloov mus rau txoj kev txav ntawm Philadelphia ntawm ib puas plaub caug plaub txhiab leej. Ces yog thaum ntawd txoj cai lossis tus pas uas tawm ntawm lub nceeg vaj Millerite lossis Philadelphian raug sawv cev los ntawm ib tug yuam sij uas muab tso rau saum Eliakim hauv Yaxayas 22:22.
Thiab tus yuam sij ntawm tsev neeg Daviv kuv yuav muab tso rau saum nws lub xub pwg; ces nws yuav qhib, thiab yuav tsis muaj leejtwg kaw tau; thiab nws yuav kaw, thiab yuav tsis muaj leejtwg qhib tau. Yaxayas 22:22.
Nqe vajlugkub no taw qhia hnub tim Lub Kaum Hli 22, 1844 thiab qhia tias Eliakim tab tom txais ib “yawm sij.” Hauv ob nqe vajlugkub ua ntej no, txoj cai kav ntawm Laodicea raug muab rho tawm ntawm Shebna thiab muab rau Eliakim. Thaum txog txoj cai hnub Sunday, txoj cai uas ib zaug tau muab rau haiv neeg ntawm txoj kev cog lus uas raug xaiv lawm yuav raug muab rho tawm ntawm lub nceeg vaj ntawm Laodicean Seventh-day Adventism thiab muab rau lub nceeg vaj ntawm Philadelphian movement ntawm ib puas plaub caug plaub txhiab leej—uas yog lub nceeg vaj ntawm lub yeeb koob.
Nws hais rau lawv tias, Tiamsis nej hais tias kuv yog leejtwg? Thiab Ximoos Petus teb hais tias, Koj yog tus Khetos, Vajtswv uas muaj sia nyob Leej Tub. Thiab Yexus teb hais rau nws tias, Ximoos Npas‑Yau‑na, koj tau koob hmoov lawm; rau qhov tsis yog nqaij thiab ntshav qhia qhov no rau koj, tiamsis yog kuv Leej Txiv uas nyob saum ntuj. Thiab kuv kuj hais rau koj thiab tias, koj yog Petus, thiab saum lub pob zeb no kuv yuav tsa kuv pawg ntseeg; thiab rooj vag ntuj txiag teb tsaus yuav tsis kov yeej nws. Thiab kuv yuav muab yuam sij ntawm lub nceeg vaj saum ntuj rau koj; thiab yam twg uas koj khi rau hauv ntiajteb yuav raug khi rau saum ntuj; thiab yam twg uas koj daws rau hauv ntiajteb yuav raug daws rau saum ntuj. Mathais 16:16–19.
Tus qws kav xwm, uas raug sawv cev ua ib tug yawm sij uas muab rau Petus, raug muab tso rau saum Eli‑akim lub xub pwg nyob hauv Yaxayas 22:22. Petus sawv cev rau ceg ntawm ib puas plaub caug plaub txhiab leej uas nkag mus rau hauv kev cog lus nrog Khetos tam sim ua ntej txoj cai Hnub Caiv. Hauv nqe lus ntawd Petus nyob hauv Caesarea Philippi, uas yog Panium ntawm nqe kaum peb mus rau kaum tsib ntawm Daniyee kaum ib. Nws lub npe raug hloov, uas sawv cev rau ib txoj kev sib raug zoo ntawm kev cog lus, thiab lub npe Petus thaum xam raws kev muab cov chaw lej ntawm txhua tus tsiaj ntawv sib ntau ua ke, sib npaug rau 144,000. Txoj cai kav, los yog tus pas kav, los yog tus yawm sij uas raug muab tso rau Eli‑akim thaum Shebna raug muab ntiab pov rau hauv ib daim teb zoo li ib lub pob, thiab yog tus “pas” uas tawm los ntawm tus cag tawv ntawm Philadelphian Millerite Adventism uas raug txiav nqes txij xyoo 1856 mus txog 1863.
Petus tab tom txais txoj cai ntawm Vajtswv haiv neeg ntawm txoj kev cog lus thaum lub sij hawm cais cov nplej thiab cov txhauv, rau qhov cov nplej yuav raug tsa siab ua qhov fij ncuav yoj ntawm Hnub Peetekos. Cov txhauv xub raug cais tawm, raws li sawv cev los ntawm cov keeb hauv cov ncuav yoj ntawm Hnub Peetekos uas raug tshem tawm dhau ntawm txoj kev ci. Txoj cai ntawm tus pas nrig lossis tus yawm sij los ntawm lub hauv paus ceg uas tseem tshuav ntawm ib lub nceeg vaj uas poob lawm, thiab ceg uas yog lub cim chij ntawd los ntawm tus cag ntawm Yexai thiab kuj yog tus cag ntawm Yexai, rau qhov Yexus qhia qhov kawg ntawm ib yam los ntawm qhov pib ntawm ib yam. Tus cag yog qhov pib thiab ceg yog qhov kawg. Daim ntawv thov yav tom ntej no tsis muaj peev xwm to taub tau los ntawm cov Yudais uas sib cav txom nyem nyob rau tiam Khetos lossis niaj hnub no, rau qhov nws yog lub ntsiab cai tseem ceeb ntawm txoj kev ua raws txheej txheem ntawm nag lig, thiab nws kuj raug sawv cev ua tus yawm sij ntawm tsev Daviv. Tus yawm sij qhib lub qhov rooj rau tsev Daviv uas tau raug kaw lawm. Tus yawm sij qhib lub qhov rooj mus rau lub tuam tsev saum ntuj ceeb tsheej, uas yog tsev Daviv. Tus alpha ntawm Lub Kaum Hli 22, 1844 rov tshwm sim dua hauv tus omega ntawm txoj cai Hnub Caiv.
Daviv, Yexai tus tub, tau sau ib lo lus tob uas xaus txhua yam kev sib cav ntxiv nrog cov Yudais uas nyiam sib ceg nyob rau tiam Tswv Yexus, thiab yog li ntawd cim txog qhov kawg ntawm Nws tej lus tim khawv rau cov Yudais.
Ib Zaj Nkauj ntawm Daviv. Tus Tswv tau hais rau kuv tus Tswv tias, Koj cia li zaum ntawm kuv sab tes xis, mus txog thaum kuv muab koj tej yeeb ncuab ua lub rooj tso quav rau koj txhais ko taw. Tus Tswv yuav xa tus pas nrig ntawm koj lub hwj chim tawm hauv Xi-oos los: koj cia li kav nyob hauv nruab nrab ntawm koj tej yeeb ncuab. Koj haiv neeg yuav zoo siab hlo rau hnub uas koj lub hwj chim tshwm, nyob hauv txoj kev zoo nkauj ntawm kev dawb huv txij thaum lub plab yug ntawm thaum kaj ntug los: koj muaj lwg ntawm koj thaum hluas. Tus Tswv tau cog lus ruaj khov, thiab yuav tsis hloov siab, Koj yog ib tug pov thawj mus ib txhis raws li txoj kev txiav txim ntawm Melkhixedes. Ntawv Nkauj 110:1–4.
Palmoni tau txiav txim muab nqe no tso rau hauv Ntawv Nkauj 110, uas yeej yog ib tug lej ntxiv thiab hauv lub ntiaj teb kev xam lej raug lees paub tias yog ib tug lej tshwj xeeb. Ib nrab ntawm “220” thiab kaum npaug ntawm “11” yuav coj ib tug ntsuj plig kom cia siab tias tus lej “110” muaj ib qho tseem ceeb, thiab nws yeej muaj—ib yam li nqe ntawd nws tus kheej. Nws yog ib zaj nkauj ntawm Daviv, thiab Daviv yog ib lub cim ntawm ib puas plaub caug plaub txhiab tus, yog li ntawd nws yog ib nqe los ntawm zaj nkauj ntawm lub vaj txiv hmab, uas yog zaj nkauj ntawm Mauxes thiab tus Menyuam Yaj. Nws qhia tias thaum twg cov neeg ua liaj ua teb qub ntawm lub vaj txiv hmab raug hla tseg lawm thiab lub vaj txiv hmab raug muab rau ib puas plaub caug plaub txhiab tus. Thaum qhov ntawd tshwm sim, nws yog “hnub ntawm koj lub hwj chim” uas sib haum nrog lub hwj chim ntawm Hnub Pemtakos thaum txog ncov ntawm lub caij Pemtakos.
Vajtswv cov neeg yuav “txaus siab” rau hnub uas lawv tawm los ntawm “plab ntawm thaum kaj ntug,” nrog “koj cov hluas lwg.” Kev yug dua tshiab yog ib daim duab piv txwv txog kev hloov siab los ntseeg thiab txoj sia. Ib puas plaub caug plaub txhiab leej raug coj tawm ntawm plab nyob rau lub Xya hli ntuj xyoo 2023, thiab lawv yug los nrog lawv cov hluas lwg, rau qhov lawv yug los rau hauv txoj xov ntawm Lub Suab Quaj Thaum Ib Tag Hmo, uas kuj tau tshwm sim nrog cov Millerites thaum chiv keeb, los sis thaum lawv “hluas.” Nws yog tib cov lwg ntawd, rau qhov nws yog kev rov ua dua ntawm keeb kwm alpha nyob hauv keeb kwm omega. Nyob rau “hnub ntawm lawv” txoj ‘kev txhawb hwj chim,’ thaum Shebna raug ntiab “ntawm” nws “txoj hauj lwm, thiab ntawm” nws “xeev txheej” thiab raug rub “nqes los” Eliakim, ib puas plaub caug plaub txhiab leej raug tsa ua cov pov thawj omega, rau qhov lawv raug tsim raws li Melchizedek txoj cai, rau qhov ib puas plaub caug plaub txhiab leej yuav tsis saj txoj kev tuag, los sis ib yam li Melchizedek lawv yog cov pov thawj mus ib txhis.
Hnub uas yog “hnub ntawm Nws lub hwjchim” ntawd, tus Tswv yuav xa “tus pas nrig ntawm Nws lub zog tawm hauv Xi-oos” mus. Txoj cai kav ntawm Nws ob lub nceeg vaj, yog txoj kev tshav ntuj (kev ncaj ncees los ntawm kev raug suav tias ncaj) thiab lub yeeb koob (kev dawb huv), twb muab tso rau saum cov uas ris Nws lub mom yeeb koob lawm, rau qhov lawv sawv cev rau Nws lub nceeg vaj. Lawv raug xa tawm hauv Xi-oos mus, rau qhov lub ntsiab ntawm Xi-oos sawv cev rau tus chij ntawm ib puas plaub caug plaub txhiab leej.
Thaum cov Falixais tseem sib sau ua ke, Yexus nug lawv hais tias, Nej xav li cas txog Khetos? Nws yog leej tub ntawm leejtwg? Lawv teb rau Nws tias, Yog Daviv tus tub.
Nws hais rau lawv tias, Yog li ntawd, ua cas Daviv, hauv Ntsuj Plig, hu nws ua Tus Tswv, hais tias, Tus Tswv hais rau kuv tus Tswv tias, Koj cia li zaum ntawm kuv sab xis, mus txog thaum kuv muab koj cov yeeb ncuab ua rooj tso rau koj ko taw? Yog li ntawd, yog Daviv hu nws ua Tus Tswv, ua cas nws ho yog nws tus tub?
Tsis muaj ib tug neeg muaj peev xwm teb tau nws ib lo lus li; thiab txij hnub ntawd mus tsis muaj leej twg muaj siab tawv nug nws ib lo lus ntxiv lawm. Mathais 24:41–46.
Daviv txoj kev sib raug zoo raws li txoj lus cev Vajtswv lus nrog Khetos nyob rau hauv qhov ntsiab ntawm alpha thiab omega—qhov pib thiab qhov xaus—yog txoj cai thawj ntawm txoj kev siv “kab rau kab” ntawd, thiab cov Yudais uas nyiam sib cav ntawd tsis muaj peev xwm nkag siab tau txoj cai ntawd ib yam li ib tug Laodicean Seventh-day Adventist tsis muaj peev xwm to taub tias keeb kwm ntawm cov Millerites thaum lub sijhawm ntawm txoj xov Midnight Cry yog qhov chaw uas lwg saum ntuj tau raug nchuav tawm nyob rau hauv lub sijhawm hluas ntawm Adventism. “Lwg” ntawm koj txoj hluas nyob saum ib puas plaub caug plaub txhiab tus, thiab nws tau pib txau thaum 9/11, thiab txoj cai hnub Sunday yog “hnub ntawm hwjchim,” thaum cov seem raug pleev roj tsa ua pov thawj raws li kab ke ntawm Melchizedek.
Los ntawm lub ciaj ntoo uas seem ntawm Laodicean Seventh-day Adventism (lub koom txoos tabtom ua rog) yuav tawm los ib ceg tshiab (lub koom txoos yeej lawm), hos los ntawm lub hauv paus ntawm Jessie, ib puas plaub caug plaub txhiab leej—yog ceg uas txi txiv muaj hwjchim ci ntsa iab, raug tsa ua ib qho yoj fij rau hnub uas nws lub hwjchim tshwm sim.
Peb yuav txuas ntxiv cov kev xav no hauv zaj lus tom ntej.
“Paj Lug Tshooj Ib”
“Plaub Hlis 1, 1850 Rau tus ‘Pab Yaj Me.’
“Cov kwv tij nkauj muam uas kuv hlub.—Hnub tim 26 Lub Ib Hlis, tus Tswv tau pub rau kuv pom ib lub zeem muag, uas kuv yuav piav no. Kuv pom tias ib txhia ntawm Vajtswv haiv neeg qaug zog thiab tsaug zog; lawv tsuas yog tsaug me ntsis xwb, thiab tsis paub meej txog lub sijhawm uas peb tab tom nyob tam sim no; thiab tias tus ‘txiv neej’ uas tuav ‘txhuam av’ twb nkag los lawm, thiab tias ib txhia tab tom nyob rau hauv kev phom sij uas yuav raug cheb mus. Kuv thov Yexus kom cawm lawv, kom zam rau lawv ib ntus ntxiv, thiab cia lawv pom lawv txoj kev phom sij txaus ntshai, xwv kom lawv thiaj npaj tau ua ntej yuav lig dhau mus mus ib txhis. Tus tim tswv hais tias, ‘Kev puam tsuaj tab tom los zoo li cua daj cua dub loj heev.’ Kuv thov tus tim tswv kom muaj kev khuv leej thiab cawm cov uas hlub lub ntiajteb no, thiab khi nrog lawv tej cuab tam, thiab tsis kam txiav txim siab tso lawv tseg, thiab muab lawv fij txi kom pab cov tub txib maj nroos mus rau ntawm lawv txoj kev los pub mov rau cov yaj tshaib plab, uas tab tom piam sij vim tsis muaj mov sab ntsuj plig.”
“Thaum kuv ntsia pom cov ntsuj plig txom nyem tab tom tuag vim tsis muaj qhov tseeb tam sim no no, thiab ib txhia uas lees tias ntseeg qhov tseeb ntawd tseem cia lawv tuag mus, vim lawv khaws tseg tsis pub tej yam uas tsim nyog rau kev ua Vajtswv tes dej num kom mus tom ntej, qhov kev pom ntawd mob siab kawg li, thiab kuv thov tus tim tswv kom tshem nws tawm ntawm kuv mus. Kuv pom tias thaum Vajtswv tes dej num hu kom lawv tso ib feem ntawm lawv tej cuab yeej cuab tam tawm, ib yam li tus tub hluas uas tuaj cuag Yexus, [Mathais 19:16–22.] lawv txawm ncaim mus nrog kev tu siab; thiab tias tsis ntev tom qab no tus nplawm uas nyab lug yuav hla dhau los thiab phuab lawv tej cuab yeej cuab tam huv si pov tseg, ces yuav lig dhau lawm rau kev txi tej khoom ntiajteb no, thiab khaws ib lub txhab nyiaj cia saum ntuj ceeb tsheej.”
“Kuv mam li pom tus Txhiv Dim uas muaj hwjchim ci ntsa iab, zoo nkauj thiab ntxim hlub, tias nws tau tso cov tebchaws uas muaj hwjchim ci ntsa iab tseg, thiab los rau hauv lub ntiajteb tsaus ntuj thiab kho siab no, kom pub nws txoj sia uas muaj nqes, thiab tuag, tus ncaj ncees hloov tus tsis ncaj ncees. Nws tau ris kev thuam luag phem thiab kev nplawm lim hiam, thiab hnav lub kaus mom pos uas luag xaws, thiab tawm hws ua tej tee ntshav loj hauv lub vaj; thaum lub nra ntawm tej kev txhaum ntawm tag nrho lub ntiajteb tau nyob saum nws. Tus timtswv nug tias, ‘Vim dabtsi?’ Au, kuv pom thiab paub tias yog vim peb; vim peb tej kev txhaum nws thiaj raug txomnyem tag nrho tej no, kom los ntawm nws cov ntshav uas muaj nqes nws yuav txhiv peb los cuag Vajtswv.
“Ces kuv kuj tau muab tsa los rau ntawm kuv xub ntiag dua yog cov uas tsis kam muab tej cuab tam hauv ntiajteb no tseg kom cawm tau cov ntsujplig uas tabtom yuav puastsuaj, los ntawm kev xa qhov tseeb mus cuag lawv, thaum Yexus sawv ntawm Leej Txiv xub ntiag thov Vajtswv rau lawv, nthuav nws cov ntshav, nws txoj kev txomnyem, thiab nws txoj kev tuag; thiab thaum Vajtswv cov tubtxib saum ntuj tabtom tos, npaj txhij yuav nqa qhov tseeb uas cawm dim mus cuag lawv kom lawv thiaj raug muab ntim nrog lub foob ntawm Vajtswv uas muaj sia nyob. Rau qee leej uas lees tias ntseeg qhov tseeb tam sim no, txawm yog ua me ntsis xwb xws li muab cov nyiaj uas yog Vajtswv tug rau cov tubtxib, uas nws tau qiv rau lawv kom lawv ua cov saib xyuam haujlwm rau, los kuj yog ib yam nyuaj kawg.”
“Tom qab ntawd Yes Xus uas raug kev txom nyem, nws txoj kev fij thiab txoj kev hlub uas tob kawg nkaus, txog npaum li tau pub nws txoj sia rau lawv, raug muab tsa rov los rau ntawm kuv xub ntiag dua; thiab tom qab ntawd yog tej neej ntawm cov uas tshaj tawm tias lawv yog nws cov thwjtim, uas muaj tej cuab tam ntawm lub ntiajteb no, thiab xav tias kev pab rau tes hauj lwm ntawm txoj kev cawm seej yog ib yam loj heev dhau. Tus timtswv hais tias, ‘Cov zoo li ntawd puas yuav tau nkag mus saum ntuj ceeb tsheej?’ Lwm tus timtswv teb tias, ‘Tsis tau li, tsis tau li, tsis tau li. Cov uas tsis muaj siab rau tes hauj lwm ntawm Vajtswv hauv ntiajteb no, yuav tsis muaj hnub hu tau zaj nkauj ntawm txoj kev hlub cawm dim saum toj no.’”
“Kuv pom tias txoj hauj lwm ceev uas Vajtswv tab tom ua nyob hauv ntiajteb yuav tsis ntev ces yuav raug txiav kom luv hauv kev ncaj ncees, thiab tias cov tub txib nrawm yuav tsum maj nroos mus raws lawv txoj kev los nrhiav pab yaj uas tawg khiav mus ua tej pab ua pawg. Ib tug tim tswv hais tias, ‘Puas yog sawv daws puav leej yog tub txib? Tsis yog, tsis yog, Vajtswv cov tub txib muaj ib txoj xov.’”
“Kuv pom tias tes haujlwm ntawm Vajtswv tau raug txwv cia, thiab raug coj los ua tsis hwm los ntawm ib txhia uas mus ncig, thaum lawv tsis muaj ib txoj xov ntawm Vajtswv. Cov ntawd yuav tsum tau muab lus teb rau Vajtswv txog txhua duas las uas lawv tau siv rau kev mus ncig rau tej chaw uas tsis yog lawv txoj hauj lwm yuav tsum mus; rau qhov cov nyiaj ntawd yuav tau pab txhawb tes haujlwm ntawm Vajtswv, thiab vim tsis muaj nws, tej ntsuj plig tau tshaib plab thiab tuag vim tsis muaj mov sab ntsuj plig, uas Vajtswv cov tub txib uas Nws tau hu thiab xaiv yuav tau muab pub rau lawv yog hais tias lawv tau muaj cov peev xwm ntawd.”
“Qhov kev co loj kawg twb tau pib lawm, thiab yuav txuas ntxiv mus, thiab txhua tus uas tsis kam tuav kom ruaj thiab sawv ruaj tsis txawj yws rau qhov tseeb, thiab txi rau Vajtswv thiab Nws tes hauj lwm, yuav raug co tawm mus. Tus timtswv hais tias, ‘Nej puas xav tias yuav muaj leejtwg raug yuam kom txi? Tsis yog li ntawd, tsis yog li ntawd. Nws yuav tsum yog ib yam khoom fij uas pub los ntawm lub siab dawb paug. Yuav tsum siv txhua yam thiaj yuav tau daim teb ntawd.’—Kuv quaj thov Vajtswv kom Nws khuvleej Nws haiv neeg, ib txhia ntawm lawv twb qaug zog thiab tabtom yuav tuag lawm.”
“Kuv pom tias cov uas muaj zog ua haujlwm nrog lawv ob txhais tes, thiab pab txhawb nqa tes haujlwm ntawd, lawv yuav tsum ris lub luag hauj lwm rau lub zog ntawd ib yam li lwm tus ris rau lawv tej cuab yeej cuab tam.
“Ces kuv pom tias tej kev txiav txim ntawm Vajtswv Tus Muaj Hwjchim Loj Kawg Nkaus tab tom los sai heev. Kuv thov tus timtswv kom hais rau haiv neeg ntawd hauv nws hom lus. Nws hais tias, ‘Txhua lub suab xob quaj thiab tej xob laim ntawm Roob Xinaimis yuav tsis ua rau cov uas tsis kam raug txav los ntawm tej qhov tseeb meej ntawm Vajtswv txoj lus ntawd txav; ib yam li ntawd, txawm yog ib txoj xov ntawm ib tug timtswv los kuj yuav tsis tsa lawv kom tsim dheev.’” Review and Herald, April 1, 1850.