Thaum peb coj los sib sau ua kab zuj zus ntawm cov kev xav txog ntau yam kev sib cav uas tau tshwm sim hauv keeb kwm Advent, kom xaus tau peb txoj kev to taub txog qhov teeb meem tam sim no, peb tau xaiv qee yam cwj pwm tshwj xeeb los ntawm tsib txoj kab yaj saub. Txoj kab thawj yog tib txoj kab kawg thiab, rau qhov ob qho kev sib cav ntawd tau tsim ncaj qha raws li Daniel kaum ib nqe kaum plaub hais txog “cov tub sab ntawm koj haiv neeg.” Peb tau xav txog cov kev sib cav ntawm Uriah Smith thiab James White, thiab qhov kev sib cav txog “the daily” hauv phau ntawv Daniel. Peb tau xav txog qhov kev sib cav uas tau tshwm sim tom qab kev qhib tawm ntawm rau nqe kawg ntawm Daniel kaum ib xyoo 1989, hais txog tus vaj ntxwv sab qaum teb. Tom qab ntawd peb tau xav txog plaub hom kab hauv phau ntawv Yoos. Tseem muaj ntau yam ntxiv uas yuav raug ntxiv tau rau txhua txoj kab no, tiam sis peb tsuas yog cais tawm qee yam cwj pwm tshwj xeeb uas tau pab txhawb rau cov sawv kev uas tsis lees txais tej qhov tseeb uas txuas nrog lub ntsiab lus hais txog Loos.

Tsib zaj keeb kwm, tiam sis thawj zaj uas tib lub sijhawm kuj yog zaj kawg sawv cev rau rau kab. Qhov chaw thiab lub sijhawm yaj saub uas teem tseg rau cov kab kev sib cav no yog hnub kawg, yog li ntawd cov kab no yuav tsum raug siv rau lub sijhawm kev sim siab ntawm tus duab ntawm tus tsiaj qus.

“Tus Tswv tau qhia rau kuv kom meej tseeb tias tus yam ntxwv ntawm tus tsiaj qus yuav raug tsim tsa ua ntej lub sijhawm sim ntsuam xaus; vim qhov no yuav yog txoj kev xeem loj rau haiv neeg ntawm Vajtswv, uas yuav txiav txim lawv txoj hmoo mus ib txhis....”

“Qhov no yog qhov kev sim uas cov neeg ntawm Vajtswv yuav tsum ntsib ua ntej lawv raug muab khi.” Manuscript Releases, volume 15, 15.

Qhov kev sim ntawm kev tsim tsa daim duab ntawm tus tsiaj nyaum yog, ib yam li rau lwm rau kab kev sib ceg, ib qho kev sim uas hais txog lub ntsiab lus yav tom ntej ntawm Loos. Qhov kev sim loj uas tshwm sim ua ntej Vajtswv haiv neeg raug muab khi ua cim yog hais txog kev tsim tsa daim duab ntawm tus tsiaj nyaum ntawm Loos. Tus tsiaj nyaum ntawd yog lub hwj chim papal, thiab Tebchaws Meskas tsim ib daim duab ntawm lub hwj chim papal ntawd thaum nws tab tom nce mus rau txoj cai Hnub Caiv uas yuav los sai no.

“Kom Tebchaws Meskas thiaj li yuav tsim tau ib daim duab ntawm tus tsiaj qus, lub hwjchim kev cai dab qhuas yuav tsum tswj hwm tsoom fwv pej xeem kom nruj nreem, kom lub hwjchim ntawm lub xeev kuj yuav raug pawg ntseeg siv los ua kom tiav nws tej hom phiaj ntawm nws tus kheej.” The Great Controversy, 443.

Txoj cai hnub Sunday ntawd hauv Tebchaws Meskas qhia meej tias tus duab ntawm tus tsiaj qus twb raug tsim kom tiav lawm hauv Tebchaws Meskas.

“Tiamsis, hauv qhov tseeb ntawm kev yuam kom ua ib txoj hauj lwm kev ntseeg los ntawm hwj chim ntiaj teb, cov pawg ntseeg lawv tus kheej yuav tsim ib daim duab rau tus tsiaj qus; vim li ntawd, kev yuam kom ceev Hnub Sunday hauv Tebchaws Meskas yuav yog kev yuam kom pe hawm tus tsiaj qus thiab nws daim duab.” The Great Controversy, 449.

Thaum txog txoj cai Hnub Caiv, daim duab ntawm tus tsiaj qus twb raug tsim kom tiav lawm hauv Tebchaws Meskas, thiab thaum ntawd Tebchaws Meskas raug txiav tawm ntawm Vajtswv kiag li, thiab nws pib nws tes haujlwm raws li lus faj lem uas yuam kom tag nrho lub ntiajteb tsim ib daim duab ntawm tus tsiaj qus. Thaum txog txoj cai Hnub Caiv hauv Tebchaws Meskas, Xatas pib nws txoj haujlwm uas txaus xav tsis thoob hauv kev coj txhua haiv neeg hauv ntiajteb no kom rov ua dua txoj txheej txheem ntawm kev tsim ib daim duab ntawm tus tsiaj qus uas suav nrog txhua haiv neeg hauv ntiajteb no.

“Los ntawm txoj cai tsab ntawv uas yuam kom tsa lub Papacy tseg rau qhov chaw uas txhaum Vajtswv txoj kevcai, peb haiv neeg yuav txiav nws tus kheej tawm kiag ntawm txoj kev ncaj ncees. Thaum Protestantism yuav ncab nws txhais tes hla lub hav tob kom tuav tes nrog lub hwjchim Roman, thaum nws yuav ncav hla lub kwj ha tob kom sib tuav tes nrog Spiritualism, thaum, nyob hauv lub hwjchim ntawm txoj kev koom ua peb npaug no, peb lub tebchaws yuav tsis lees txhua lub hauv paus ntsiab lus ntawm nws Txoj Cai Lij Choj uas yog ib tsoomfwv Protestant thiab koom pheej, thiab yuav npaj kev rau kev nthuav tawm tej cuav thiab tej kev dag ntxias ntawm papal hwjchim, ces peb thiaj yuav paub tias lub sijhawm twb los txog rau Xatas txoj haujlwm xav tsis thoob lawm thiab tias qhov kawg twb nyob ze.” Testimonies, volume 5, 451.

Thaum txoj cai Hnub Sunday uas yuav los txog sai no hauv Tebchaws Meskas raug tsim tsa, Xatas, koom tes nrog Tebchaws Meskas, yuav yuam kom txhua haiv neeg taug raws li tus qauv ntawm Tebchaws Meskas hauv kev tsim ib txoj kev cai uas koom pawg ntseeg thiab lub xeev ua ke, thiab hauv kev yuam kom pe hawm Hnub Sunday.

“Xatas yuav ua tej txujci tseemceeb kom dag ntxias cov uas nyob saum npoo ntiajteb. Kev ntseeg kev hu plig yuav ua nws tes haujlwm los ntawm qhov ua kom cov tuag raug coj los sawv cev ua cuav. Cov pawg ntseeg uas tsis kam mloog Vajtswv tej lus ceebtoom yuav poob rau hauv kev dag ntxias loj heev, thiab lawv yuav koom nrog lub hwjchim pejxeem los tsimtxom cov ntseeg dawb huv. Cov pawg ntseeg Protestant yuav koom nrog lub hwjchim papal hauv kev tsimtxom Vajtswv haivneeg uas ceev Nws tej lus txib. Qhov no yog lub hwjchim uas tsim los ua lub txheejtxheem loj ntawm kev tsimtxom uas yuav siv kev tswjfwm kev ntseeg los quab yuam tibneeg lub siab xav raws li lawv lub siab ntseeg.”

“‘Nws muaj ob tug kub zoo li tug yaj, thiab nws hais lus zoo li ib tug zaj.’ Txawm yog lawv lees tias lawv yog cov raws tus Menyuam Yaj ntawm Vajtswv qab los, los tibneeg kuj raug puv npo los ntawm tus zaj tus ntsuj plig. Lawv lees tias lawv yog cov txo hwjchim thiab txojsia mos nyoos, tiam sis lawv hais lus thiab tsim cai raws li Xatas tus ntsuj plig, qhia tawm los ntawm lawv tej haujlwm tias lawv yog qhov ntxeev ntawm yam lawv lees tias yog. Lub hwjchim zoo li yaj no koom nrog tus zaj ua rog tawm tsam cov uas ceev Vajtswv tej lus txib thiab muaj Yexus Khetos zaj lus timkhawv. Thiab Xatas kuj koom nrog cov Protestant thiab cov papist, ua haujlwm sib koom tes nrog lawv ua tus vajtswv ntawm lub ntiajteb no, txib kom tibneeg ua raws li lawv yog cov pejxeem hauv nws lub nceeg vaj, kom raug nws tuav, kav, thiab tswj raws li nws nyiam.”

“Yog tibneeg tsis kam pom zoo los tsuj ntiag taw tej lus txib ntawm Vajtswv, ces tus ntsuj plig ntawm tus zaj twb raug nthuav tawm lawm. Lawv raug kaw hauv tsev lojcuj, raug coj mus sawv ntawm cov rooj sab laj, thiab raug nplua. ‘Nws ua kom sawvdaws, tsis hais me los loj, nplua nuj los pluag, tus dawb los tus qhev, kom txais ib lub cim rau ntawm lawv sab tes xis, lossis rau ntawm lawv hauv pliaj’ [Revelation 13:16]. ‘Nws muaj hwjchim muab txoj sia rau daim duab ntawm tus tsiaj qus, kom daim duab ntawm tus tsiaj qus thiaj li hais tau, thiab ua kom txhua tus uas tsis kam pe hawm daim duab ntawm tus tsiaj qus raug tua’ [nqe 15]. Yog li no Xatas txeeb Yehauvas tej cai tshwjxeeb los tuav rau nws tus kheej. Tus neeg ntawm kev txhaum zaum rau saum Vajtswv lub chaw, tshaj tawm tias nws tus kheej yog Vajtswv, thiab coj nws tus kheej nyob saum Vajtswv.” Manuscript Releases, volume 14, 162.

Lub hwj chim papacy yog tus tsiaj nyaum, United Nations yog tus zaj, thiab United States yog tus cev Vajtswv cuav. Cov uas poob siab ntxhov rau qhov txhais ntawm antichrist, uas yog tib si Xatas thiab Xatas tus sawv cev hauv ntiajteb, tus pope ntawm Loos, thaum kawg yuav nyob rau sab ntawm antichrist.

Tebchaws Asmeskas tsis yog tus neeg txhaum ntawd. Tus neeg txhaum ntawd yog tus antichrist, thiab nws yog Xatas tus sawv cev nyob ntiajteb. Kev muab lub hwjchim uas tsa lub papacy rau saum lub zwm txwv ntawm lub ntiajteb no los ntxeev ua tib yam nkaus li lub papacy nws tus kheej, Povlauj sawv cev rau qhov ntawd tias yog pov thawj ntawm kev tsis hlub qhov tseeb. Kev tsis lees txais txoj kev sib raug raws li yajsaub qhia txog Loos pagan uas tau txwv lub hwjchim papal, mus txog thaum Loos pagan raug muab tshem tawm, kom lub hwjchim papal thiaj raug muab nthuav tawm, raws li tau qhia tseg hauv 2 Thessalonians tshooj ob, yog kev tsis lees txais txoj kev ntws tawm los ntawm tus Vaj Ntsuj Plig Dawb Huv thiab lees txais txoj kev ntws tawm los ntawm tus ntsuj plig tsis dawb huv, uas Povlauj hu tias yog kev dag ntxias muaj hwjchim loj. Li ntawd lawm, txhua tus yajsaub thaum ub tau hais ncaj qha txog hnub kawg ntau dua li txog cov hnub nyoog uas lawv tus kheej tau nyob.

“Txhua tus yaj saub puag thaum ub hais lus tsis yog ntau rau lawv tiam li rau peb tiam, yog li ntawd lawv tej lus cev Vajtswv lus tseem muaj hwjchim siv tau rau peb. ‘Tam sim no txhua yam no tau tshwm sim rau lawv ua yam piv txwv: thiab tej no raug sau cia ua lus ceeb toom rau peb, uas twb los txog rau qhov kawg ntawm lub ntiajteb lawm.’ 1 Khaulee 10:11. ‘Tsis yog rau lawv tus kheej, tiam sis rau peb lawv tau ua haujlwm pab rau tej yam ntawd, uas nim no cov uas tau tshaj tawm txoj moo zoo rau nej los ntawm tus Vaj Ntsuj Plig Dawb Huv uas raug txib nqes saum ntuj los twb tshaj qhia rau nej lawm; tej yam no yog yam cov timtswv xav ntsoov los saib kom tob.’ 1 Petus 1:12....”

“Phau Vajlugkub tau sau cia thiab muab nws tej cuab yeej muaj nqis khi ua ke tseg rau tiam neeg kawg no. Txhua yam xwm txheej loj thiab tej kev sib txoos uas dawb huv heev hauv keeb kwm Phau Qub tau rov muaj dua los lawm, thiab tab tom rov muaj dua, nyob hauv pawg ntseeg hauv cov hnub kawg no.” Selected Messages, book 3, 338, 339.

Loos sablaj qhua pej kum neeg txhaum hauv 2 Thexalaunikes sawv cev rau Tebchaws Meskas thiab Loos papal hauv hnub kawg. Kev to taub yuam kev txog qhov tseeb no yog ib qho pov thawj, nrog rau lwm yam, tias txawm yog ib tug neeg hais tias nws tab tom tsa nws txoj kev txhais ntiag tug rau saum lub hauv paus ntsiab cai ntawm “yam ntxwv thiab yam ua tiav raws yam ntxwv,” los tiag tiag nws tsis to taub “yam ntxwv thiab yam ua tiav raws yam ntxwv.” Tebchaws Meskas twb raug ua yam ntxwv los ntawm ntau lub hwj chim hauv keeb kwm dawb huv lawm. Txhua lub hwj chim uas muaj ob tug kub sawv cev rau Tebchaws Meskas hauv hnub kawg, txawm yog lub nceeg vaj qaum teb thiab qab teb ntawm cov Yixayee, lub Tebchaws Medo-Persia, los yog Fabkis uas tsis ntseeg Vajtswv uas raug sawv cev los ntawm Xaudoo thiab Ejypt.

Lub sijhawm thaum Tebchaws Meskas tsim ib daim duab zoo li thiab rau tus tsiaj qus ntawd twb raug ua qauv ua ntej los ntawm hlau thiab av nplaum hauv Daniyee ob, thiab los ntawm lub hwj me me uas tshwm tawm ua txiv neej thiab poj niam hauv Daniyee yim, ib yam li cov yaj saub ntawm Npa‑as thiab cov pov thawj ntawm lub hav ntoo dawb huv hauv Eliyas txoj kev ua tim khawv saum roob Khaumees. Xaloos ua qauv rau Tebchaws Meskas hauv zaj tim khawv txog Helauj rooj noj mov hnub yug uas qaug cawv. Pegakhaumas ua qauv rau Tebchaws Meskas thiab qhia txog txoj kev sib haum xeeb nrog kev yuam kev uas coj mus rau Thi‑yate‑las, uas ua qauv rau lub hwj chim papal ntawm hnub kawg.

Clovis, vajntxwv ntawm cov Franks xyoo 496, yog ib daim qauv sawv cev rau Tebchaws Meskas nyob rau tiam Ronald Reagan. Justinian xyoo 533 sawv cev rau Donald Trump ua ntej txoj cai Sunday law. Hauv txhua daim qauv sawv cev no, Tebchaws Meskas sawv cev rau lub hwjchim uas khoov cev mloog lus rau lub hwjchim papal ntawm hnub kawg. Lub hwjchim uas khoov cev mloog lus ntawd raug sawv cev tias tab tom ua kev hwm rau Loos. Qhov kev ua “homage” no suav nrog kev khoov cev rau vajntxwv, uas yog tus taub hau.

Tau twb tau qhia meej lawm tias Tebchaws Meskas yog lub hwjchim uas raug sawv cev los ntawm tus tsiaj qus uas muaj kub zoo li yaj, thiab tias txojkev cev lus faj lem no yuav tiav thaum Tebchaws Meskas yuav yuam kom ceev Hnub Xyaum Hnub Caiv, uas Loos hais tias yog qhov lees paub tshwjxeeb txog nws txoj kev muaj hwjchim loj tshaj. Tiamsis hauv txojkev hwm no rau txoj kev kav papacy, Tebchaws Meskas yuav tsis nyob ib leeg. Cawv yim ntawm Loos hauv cov tebchaws uas ib zaug tau lees paub nws txojkev kav tseem nyob deb heev ntawm kev raug rhuav tshem. Thiab txojkev cev lus faj lem twb hais ua ntej txog kev rov kho nws lub hwjchim. “Kuv pom ib lub ntawm nws tej taubhau zoo li raug mob mus txog kev tuag; thiab nws lub qhov txhab tuag taus twb raug kho lawm: ces tag nrho lub ntiajteb txawm xav tsis thoob thiab raws tus tsiaj qus qab.” Nqe 3. Kev raug muab lub qhov txhab tuag taus ntawd qhia txog kev poob ntawm papacy xyoo 1798.

“Tom qab no, tus yaj saub hais tias, ‘nws qhov txhab uas ua rau tuag tau raug kho zoo lawm: thiab tag nrho lub ntiaj teb kuj xav tsis thoob thiab raws tus tsiaj qus qab mus.’ Povlauj hais meej tseeb tias ‘tus neeg ntawm kev txhaum’ yuav nyob mus txog thaum Yexus rov qab los zaum ob. 2 Thessalonians 2:3-8. Txog rau thaum kawg kiag ntawm lub sij hawm nws yuav txuas ntxiv txoj hauj lwm dag ntxias mus. Thiab tus uas tau txais kev tshwm sim kuj tshaj tawm tias, tseem hais txog lub hwj chim papacy thiab: ‘Txhua tus uas nyob saum lub ntiaj teb yuav pe hawm nws, yog cov uas lawv cov npe tsis tau sau cia rau hauv phau ntawv ntawm txoj sia.’ Revelation 13:8. Nyob rau hauv ob lub Ntiaj Teb Qub thiab lub Ntiaj Teb Tshiab, lub hwj chim papacy yuav tau txais kev hwm pe hawm nyob rau hauv txoj kev qhuas uas muab rau hnub Caiv Sunday, uas tsuas yog tsa los saum txoj cai tswj hwm ntawm lub Koom Txoos Roman nkaus xwb.” The Great Controversy, 578.

Kab lus kawg no muab pov thawj ntxiv tias Muam White to taub lo lus hais tias, “lub ntiaj teb qub,” yog sawv cev rau Tebchaws Europe, thiab “lub ntiaj teb tshiab” yog sawv cev rau cov Americas. Vim yog li ntawd, Tebchaws Meskas thiaj pe hawm rau hwjchim papal thiab yuam kom tas seem ntiaj teb ua tib yam. Qhov no qhia meej tias Tebchaws Meskas nyob rau hauv kev mloog lus rau cov lus qhia ntawm hwjchim papal. Qhov uas Yaxayas qhia tseg thiab hais kom nkag siab txog “lub taubhau” thiaj yuav raug tsim tsa ruaj khov ntawd, pom nws lub hom phiaj saum ntuj ceeb tsheej nyob rau hauv qhov tseeb tias lub cim “lub taubhau” dhau los ua ib tug yuam sij rau kev to taub txoj kab sab nraud ntawm zaj lus faj lem, thiab kuj yog txoj kab sab hauv ntawm zaj lus faj lem thiab.

Vim lub taub hau ntawm Syria yog Damascus, thiab lub taub hau ntawm Damascus yog Rezin; thiab tsis pub dhau rau caum tsib xyoos Ephraim yuav raug rhuav kom tsis txhob ua ib haiv neeg lawm. Thiab lub taub hau ntawm Ephraim yog Samaria, thiab lub taub hau ntawm Samaria yog Remaliah tus tub. Yog nej tsis ntseeg, yeej tseeb nej yuav tsis raug tsa kom nyob ruaj khov. Yaxaya 7:8, 9.

Hnub kawg nkaus, uas yog lub sijhawm uas txhua tus yaj saub tej lus tim khawv tseem muaj hwj chim, “cov tub sab ntawm koj haiv neeg” tsa kom lub zeem muag raug tsim kom ruaj. Raws li lub hwj chim ntawm Ntsuj Plig ntawm Kev Yaj Saub, thiab raws li kev sib haum nrog cov lus tseeb hauv paus ntawm Kev Ntseeg Adventist, raws li tau sawv cev rau saum ob daim ntawv dawb ceev ntawm Habakkuk, “cov tub sab” yog ib lub cim qhia txog Loos. Thaum Loos ntawm kev pe hawm dab qhuas nkag los rau hauv keeb kwm thawj zaug hauv xyoo 200 BC, lawv yog ib daim qauv ua ntej ntawm Loos niaj hnub no hauv hnub kawg. Qhov tseeb ntawm kev yaj saub no yog yam uas tsim kom lub zeem muag ntawm hnub kawg raug tsa kom ruaj, thiab yog koj tsis kam pom tias “lub taub hau” ntawm Loos niaj hnub no yog lub hwj chim papal, ces yeej tseeb tiag tias koj yuav tsis raug tsa kom ruaj.

“Lub ntiaj teb puv npo nrog cua daj cua dub thiab kev tsov kev rog thiab kev tsis sib haum xeeb. Txawm li ntawd los, nyob hauv ib lub taub hau—lub hwj chim papal—haiv neeg yuav sib koom ua ke tawm tsam Vajtswv nyob hauv tus kheej ntawm Nws cov tim khawv.” Testimonies, volume 7, 182.

Yog nej muaj pob ntseg hnov, ces nej kuj yuav to taub tau tias ib qho kev poob qis loj ntawm cov Yudais nyob rau tiam Khetos yog tias lawv txheeb xyuas “duab ntxoov ntxoo” ua “qhov tseeb tiag.” Cov Yudais ua ntej thiab tom qab tus ntoo khaub lig tso siab rau cov piv txwv hauv lawv txoj kev pe hawm txheej txheem, thiab lawv tsis lees txais Tus Qauv Tiav. Lawv sib cav tias “duab ntxoov ntxoo” yog “qhov tseeb tiag,” thiab thaum lawv ua li ntawd, lawv tau tseg cia hauv cov ntaub ntawv uas raug tshoov siab ib haiv neeg nyob rau hnub kawg uas kuj yuav txheeb xyuas duab ntxoov ntxoo ua qhov tseeb tiag.

Thaum Tebchaws Meskas tsim ib tug duab rau tus tsiaj qus, lawv tab tom tsim ib tug duab ntxoov ntxoo ntawm tus tsiaj qus ntawd. Lawv tab tom tsim ib tug duab ntxoov ntxoo ntawm lub ntsiab tseeb, rau qhov ib tug duab yog ib yam piv txwv ua ntej. Yog yuav txheeb Tebchaws Meskas, thaum nws tsim daim duab ntawm tus tsiaj qus, ua lub cim ntawm Loos Tshiab, ces qhov ntawd yog muab sib piv rau Ixayees thaum ub txoj kev tsis lees txais thiab kev ntsia saum ntoo khaub lig tus Great Antitype.

Cov uas qhia txoj kev xav uas yuam kev tias Tebchaws Meskas yog cov tub sab ntawm koj haiv neeg hais ntau heev txog lawv txoj kev siv hom thiab qhov ua tiav ntawm hom, thiab lawv nquag txheeb Tebchaws Meskas tias yog daim duab ntawm tus tsiaj qus, thiab tseem xav ib yam li hais tias thaum lawv txheeb Tebchaws Meskas tias yog daim duab ntawm tus tsiaj qus ces qhov ntawd yeej ua pov thawj tias Tebchaws Meskas yog “cov tub sab.” Yog lawv yeej cia lawv tus kheej raug tswj los ntawm cov hauv paus ntsiab lus yooj yim ntawm “hom thiab qhov ua tiav ntawm hom,” lawv yuav pom sai sai tias txoj haujlwm yaj saub ntawm Tebchaws Meskas uas twb raug ua hom ntau zaus lawm hauv Vajtswv Txojlus qhia meej tias Tebchaws Meskas yog lub hwjchim uas nyob hauv qab txoj cai tswj hwm ntawm lub hwjchim papas. Lawv yuav pom tias yog tsis muaj tus tsiaj qus los ua lub ntsiab chaw siv los piv, ces yeej yog ib qho tsis tsim nyog kiag li los txheeb ib daim duab rau tus tsiaj qus uas tseem tsis tau muaj nyob. Tib yam nkaus xwb uas txhais tau daim duab ntawm tus tsiaj qus yog tus tsiaj qus nws tus kheej xwb, vim lub hwjchim papas yog yam uas tsa daim duab ntawd los rau hauv txoj kev yog toog pom hauv daim iav.

Txoj kab lus yav tom ntej uas mus sib txig rau Tebchaws Meskas tsim ib tug duab rau tus tsiaj qus yog thaum lub kub ntawm Protestantism tseeb tsim ib tug duab ntawm Khetos. Qhov kev tsim ntawd raug qhia meej tshwjxeeb hauv Daniyee tshooj kaum, thaum Daniyee pom “marah,” yog zaj yog toog pom, uas yog zaj yog toog pom ntawm “daim iav saib.” Daniyee sawv cev rau cov uas ntsia ntsoov Khetos, thiab hauv qhov uas lawv ua li ntawd lawv thiaj ci ntsa iab tawm Khetos tus cwj pwm. Yog tsis tau muab zaj yog toog pom txog Khetos qhia rau Daniyee, nws yeej yuav tsis muaj peev xwm ci ntsa iab tawm tus cwj pwm ntawm Khetos. Kom ib puas plaub caug plaub txhiab leej, uas Daniyee sawv cev rau hauv tshooj kaum hais txog kev tsim ib tug duab ntawm Khetos nyob sab hauv, lawv yuav tsum ntsia ntsoov Nws tus cwj pwm. Vim yog ntsia ntsoov, lawv thiaj raug hloov.

Tiamsis peb txhua tus, uas tsis muaj daim ntaub thaiv ntsej muag, tab tom ntsia hauv daim iav pom Vajtswv tus Tswv lub yeeb koob, ces peb raug hloov mus ua tib daim duab ntawd, txij yeeb koob mus rau yeeb koob, ib yam li yog los ntawm Vajtswv tus Tswv tus Ntsuj Plig. 2 Khaulee 3:18.

Lub ntsiab txhais Henplais ntawm lo lus “marah” hais txog zaj yog toog uas Daniyee tau pom nyob hauv tshooj kaum yog “ib zaj yog toog; thiab kuj yog (hauv lub ntsiab uas ua kom muaj) ib daim iav: —iav saib, zaj yog toog.” Lo lus Kilis uas raug txhais ua iav nyob hauv nqe lus dhau los txhais hais tias saib tus kheej hauv daim iav, yog hais tias, pom ib yam uas raug rov ci tawm los (hauv lub ntsiab piv txwv): —saib ib yam li nyob hauv daim iav.

Yakaunpau li ntawd kuj nthuav tawm ib txoj kab ntawm qhov tseeb uas txuas nrog daim iav.

Vim yog leejtwg tsuas yog ib tug hnov lo lus xwb, tsis yog ib tug ua raws, nws zoo ib yam li ib tug txiv neej ntsia nws lub ntsej muag tiag hauv daim iav; vim nws ntsia nws tus kheej lawm, ces nws txawm taug kev mus, thiab tam sim ntawd nws hnov qab tias nws yog neeg zoo li cas. Tiamsis tus uas ntsia mus rau hauv txoj kevcai uas zoo tag nrho uas pub kev ywj pheej, thiab nyob ruaj nreb hauv ntawd, tus ntawd tsis yog ib tug hnov uas hnov qab, tiamsis yog ib tug ua raws txoj hauj lwm, tus neeg no yuav tau koob hmoov hauv nws tej haujlwm. Yakaunpaus 1:23–25.

Yog peb hlub qhov tseeb, thiab vim li ntawd peb yog cov ua raws Txojlus, ces daim iav uas peb ntsia ntawd yog txoj kevcai uas zoo kawg nkaus ntawm txoj kev ywj pheej; tiam sis yog peb tsis hlub qhov tseeb, thiab tom qab ntawd tig mus taug peb tus kheej txojkev, ib yam li cov uas nrog Daniyees tau ua thaum lawv khiav mus, ces daim iav ntawd tsuas yog ib qho duab rov qab ntawm peb tus kheej xwb.

“Vajtswv txoj kevcai yog daim iav uas nthuav tawm ib daim duab puv npo ntawm tibneeg raws li nws yog tiag, thiab tsa daim duab piv txwv uas yog tseeb rau ntawm nws xub ntiag. Qee leej yuav tig mus deb thiab hnov qab daim duab no, hos lwm tus yuav siv tej lus thuam cem thiab tej npe saib tsis taus tawm tsam txoj kevcai, ib yam li yog tias qhov ntawd yuav kho tau lawv tej kev txhaum ntawm tus cwjpwm. Tseem muaj lwm tus uas txoj kevcai txiav txim rau lawv los yuav hloov siab lees txim rau lawv tej kev ua txhaum, thiab, los ntawm txojkev ntseeg hauv Khetos txoj haujlwm tsim txiaj, yuav ua kom tus cwjpwm Khetos xam taus puv npo.” Faith and Works, 31.

Daniyees tsis tau pom nws tus kheej hauv zaj yog toog hauv daim iav; nws pom Khetos, tus uas yog daim duab sawv cev zoo kawg nkaus ntawm Yakaunpaus txoj kev cai uas zoo tag nrho ntawm txoj kev ywj pheej.

“Yexus Khetos lub neej nyob hauv ntiajteb no yog ib daim duab ci ntsa iab zoo tag nrho uas qhia txog Vajtswv txoj kevcai. Hauv Nws muaj txoj sia, thiab kev cia siab, thiab qhov kaj. Cia li ntsia Nws, ces nej yuav raug hloov kom zoo ib yam li Nws tus yam ntxwv, hloov ntawm tus yam ntxwv mus rau tus yam ntxwv.” Signs of the Times, May 10, 1910.

Tus duab ntawm tus tsiaj nyaum yog ib qho uas thim tus tsiaj nyaum tus yam ntxwv, thiab kev tsim tsa tus duab ntawm tus tsiaj nyaum ntawd yog txoj kev sim siab loj rau Vajtswv haiv neeg, uas lawv txoj hmoo nyob mus ib txhis yuav raug txiav txim los ntawm ntawd. Thaum cov Protestant pawg ntseeg los tuav tswj hwm tsoomfwv hauv Tebchaws Meskas, lawv yuav tau tsim tsa ib tug duab ntawm lub koom txoos-thiab-lub xeev txoj kev tswj uas hwjchim papal ib txwm siv los lawm. Nyob rau tib lub caij nyoog ntawd, tus duab ntawm Khetos yuav raug tsim tawm hauv Nws haiv neeg hnub kawg. Txawm li ntawd los, cov uas nrog Daniyee nyob tsis tau pom zaj yog toog ntawd, rau qhov lawv tau khiav dim ntawm zaj yog toog ntawd.

Kev tsim kom muaj tus yam ntxwv ntawm Khetos ua rau muaj kev nthuav tawm ntawm ob pab neeg uas pe hawm. Ib pab tsis kam lees tus hauv paus ntsiab lus ntawm kev tsom rov qab. Tus hauv paus ntsiab lus ntawm kev tsom rov qab ntawd raug sawv cev los ntawm daim iav, rau qhov Khetos siv tej yam tseeb hauv ntiajteb no los sawv cev rau tej qhov tseeb sab ntsuj plig saum ntuj ceeb tsheej.

“Hauv Khetos txoj kev qhia los ntawm cov lus piv txwv, pom muaj tib lub ntsiab cai ib yam li nyob hauv Nws txoj hauj lwm tshaj tawm rau lub ntiajteb no. Kom peb thiaj paub Nws tus yam ntxwv thiab txoj sia uas yog los saum ntuj los, Khetos tau txais peb lub cev nqaij daim tawv thiab los nyob nrog peb. Vajtswv-txoj-kev-ua-Vajtswv raug qhia tawm hauv tibneeg-ntuj; lub hwjchim ci ntsa iab uas pom tsis tau raug qhia tawm hauv daim qauv neeg uas pom tau. Tibneeg thiaj kawm tau txog yam uas tsis paub los ntawm yam uas paub; tej yam saum ntuj ceeb tsheej raug qhib qhia los ntawm tej yam hauv ntiajteb no; Vajtswv raug qhia kom pom tseeb hauv daim duab zoo li tibneeg. Ib yam nkaus ntawd kuj muaj nyob hauv Khetos txoj kev qhia: yam uas tsis paub raug piav kom pom tseeb los ntawm yam uas paub; qhov tseeb los saum ntuj los raug piav los ntawm tej yam hauv ntiajteb no uas cov neeg paub tshaj plaws.”

“Vajlugkub hais tias, ‘Yexus tau hais tej no txhua yam rau cov neeg coob coob hauv cov lus piv txwv; … kom lo lus uas tus yaj saub tau hais ntawd thiaj li muaj tiav, hais tias, Kuv yuav qhib Kuv lub qhov ncauj hais lus piv txwv; Kuv yuav hais tej yam uas tau khaws cia zais cia txij thaum pib tsim lub ntiajteb los.’ Mathais 13:34, 35. Tej yam ntuj tsim yog qhov chaw uas siv los qhia tej yam ntawm sab ntsuj plig; tej yam hauv xwm thiab tej kev paub hauv lawv lub neej raug txuas nrog tej qhov tseeb ntawm Vajtswv Txojlus uas tau sau cia lawm. Los ntawm kev coj li no ntawm yam ntuj tsim mus rau lub nceeg vaj sab ntsuj plig, Khetos tej lus piv txwv yog tej qhov txuas hauv txoj saw ntawm qhov tseeb uas txuas tibneeg nrog Vajtswv, thiab lub ntiajteb nrog saum ntuj.” Christ’s Object Lessons, 17.

Lub hauv paus ntsiab cai sab ntsuj plig ntawm kev xav txog yog ua tiav los ntawm kev ntsia mus rau hauv daim iav uas sawv cev rau Khetos, thiab vim hais tias lub zeem muag “marah” yog ib lub zeem muag uas ua kom muaj tshwm sim, daim duab ntawm Khetos hauv daim iav thiaj tsim daim duab ntawm Khetos hauv tib neeg.

Kev hais tias Tebchaws Meskas yog yam uas txhim tsa txoj kev ua yog toog pom ntawd, kuj yog kev hais tias daim duab puab ntawm Daniyees yog yam uas txhim tsa Khetos. Khetos yog tus uas txhim tsa txoj kev ua yog toog pom ntawm Nws tus cwj pwm thiab Nws txoj haujlwm, thiab tus antikhetos yog tus uas txhim tsa txoj kev ua yog toog pom ntawm nws tus cwj pwm thiab nws txoj haujlwm. Txoj kev ua yog toog pom ntawd yog yam uas raug thim rov los hauv daim iav saib, thiab txoj kev ua yog toog pom ntawd raug txhim tsa los ntawm cov tub sab. Kev to taub yuam kev txog ib daim duab puab ntawm ib tug tsiaj qus, los ntawm kev txheeb daim duab ntawd tias yog tus tsiaj qus tiag tiag, ua rau muaj tej kab sib txig.

Tus neeg uas tseem tsis tau hloov siab los ntseeg pom nws tus kheej hauv daim iav; lossis yog nws pom Vajtswv txoj kev cai, nws kuj muab kev saib tsis taus rau txoj kev cai ntawd, hauv ib qho kev sim kom dim ntawm tej lus thov txim uas txoj kev cai ntawd tsa tawm. Tus neeg uas twb hloov siab los ntseeg lawm pom Khetos thiab Nws txoj kev cai hauv daim iav saib ntawd. Tebchaws Meskas tsim ib tug duab rau lub hwj chim papal los ntawm kev ntsia lub hwj chim papal thiab rov ua raws li nws. Tus antichrist raug rov ua dua tshiab los ntawm Tebchaws Meskas.

Lusifaw xav zaum saum Vajtswv tej zwm txwv thiab kev cai dab qhuas lub zwm txwv.

Au, Luxifaw, tus tub ntawm kaj ntug, koj poob saum ntuj los li cas! Au, koj uas ua rau txhua haiv neeg qaug zog, koj raug txiav ntog rau hauv av li cas! Rau qhov koj tau hais hauv koj lub siab tias, Kuv yuav nce mus saum ntuj, kuv yuav tsa kuv lub zwm txwv siab dua Vajtswv cov hnub qub; kuv yuav zaum saum lub roob ntawm lub koom txoos thiab rau sab qaum teb; kuv yuav nce siab dua qhov siab ntawm cov huab; kuv yuav zoo ib yam li Tus Siab Tshaj Plaws. Exekees 14:12–14.

Xatas yog tus timkhawv cuav tawm tsam Khetos, thiab hwjchim ntawm papacy kuj yog li ntawd thiab. Hwjchim papacy ntawd tau raug tsa nyob hauv pawg ntseeg thiab kav saum tej zwm txwv nom tswv ntawm Tebchaws Europe. Daim iav uas ua rau muaj qhov tshwm sim hauv Daniyee tshooj kaum, thaum pom raws li nws daim ntawv thov sab ntsuj plig, hloov cov uas ntsia rau ntawd kom zoo ib yam li tus yam ntxwv ntawm Khetos. Qhov tseeb ntawd kav txoj kab ntawm tus timkhawv cuav tawm tsam Khetos. Thaum ib haiv neeg lossis ib tug neeg ntsia rau hauv zaj yog toog zoo li daim iav ntawd, nws tsim ib qho kev cuam tshuam uas ua rau muaj qhov tshwm sim, vim nws rov tsim nws daim duab nyob rau hauv tus neeg lossis haiv neeg uas ntsia rau ntawd, thiab qhov ntawd tsim tau los yog daim duab ntawm Khetos lossis daim duab ntawm tus tsiaj qus. Nws sib haum nrog tib yam kev cuam tshuam uas Daniyee sawv cev. Khetos yog tus uas tsim tsa zaj yog toog rau Daniyee, thiab tus timkhawv cuav tawm tsam Khetos tsim tsa zaj yog toog rau Tebchaws Meskas thaum nws tsim ib daim duab ntawm tus tsiaj qus.

Peb yuav txuas ntxiv tej kev xav no hauv zaj ntawv tom ntej.