Thiab nyob rau lub sijhawm ntawd yuav muaj coob leej sawv tawm tsam tus vajntxwv sab qab teb; cov neeg tub sab ntawm koj haiv neeg kuj yuav tsa lawv tus kheej kom tsa kom muaj tseeb rau zaj yog toog; los lawv yuav poob. Daniyees 11:14.
Kev txheeb kom raug txog lub hwjchim nyob rau hauv hnub kawg uas raug sawv cev ua Loos Niaj Hnub No, thiab yog li ntawd yog lub hwjchim uas “tsa lub zeem muag kom ruaj,” yog yam tseem ceeb thiab cuam tshuam txog txoj kev cawm dim. Qhov no sawv cev rau ib feem ntawm txoj kev sim siab kawg rau ib puas plaub caug plaub txhiab leej. Lo lus “zeem muag” hauv nqe ntawd yog tib lo lus Henplais uas Xalaumoos tau xaiv siv thaum nws qhia tias yog vim li cas Vajtswv haiv neeg thiaj puam tsuaj.
Qhov uas tsis muaj yog toog pom, haiv neeg yuav puam tsuaj; tiam sis tus uas ceev txoj kevcai, nws yog tus tau koob hmoov. Paj Lug 29:18.
Cov yaj saub txhua tus tab tom hais ncaj qha txog hnub kawg ntau dua li txhua lub caij nyoog lwm yam hauv keeb kwm dawb huv, thiab Xalaumoo txoj kev ceeb toom txog qhov yuav tsum muaj “zeem muag” yog ib lo lus nug hais txog sia los tuag. Qhov tseeb ib txwm faib neeg thiab tsim muaj ob pawg neeg pe hawm. Nyob hauv nqe ntawd, muaj ib pawg uas puam tsuaj thiab ib pawg uas zoo siab hlo tuav rawv txoj kevcai. Txawm li ntawd los, yuav tsum nco tseg tias Xalaumoo txoj lus ntuas raug muab tso rau hauv lub ntsiab lus ntawm ib qho kev sib cav txog “qhov tseeb.” Nws kuj nyob hauv lub ntsiab lus ntawm zaj lus piv txwv txog kaum tug nkauj xwb, rau qhov zaj lus piv txwv txog kaum tug nkauj xwb yog ib qho piv txwv tseem ceeb tshaj plaws ntawm kev paub dhau los ntawm Vajtswv haiv neeg hauv hnub kawg.
Tus neeg ruam hais txhua yam uas nyob hauv nws lub siab tawm los huvsi; tiam sis tus neeg txawj ntse khaws nws cia mus txog tom qab mam hais. Yog tus kav mloog lus dag, ces nws cov tub qhe sawvdaws yog neeg phem. Tus pluag thiab tus neeg dag ntxias sib ntsib ua ke; tus Tswv pub qhov pom kev rau nkawd ob lub qhov muag. Tus vajntxwv uas txiav txim rau tus pluag nrog kev ncaj ncees, nws lub zwm txwv yuav raug tsa kom ruaj khov mus ib txhis. Tus pas nrig thiab kev qhuab ntuas pub kev txawj ntse; tiam sis tus menyuam uas tso cia raws li nws lub siab nyiam coj nws niam los rau kev txaj muag. Thaum cov neeg phem muaj coob zuj zus, kev txhaum loj hlob ntxiv; tiam sis cov neeg ncaj ncees yuav pom lawv txoj kev poob. Qhuab ntuas koj tus tub, ces nws yuav pub kev so rau koj; muaj tseeb, nws yuav pub kev kaj siab rau koj tus ntsuj plig. Qhov twg tsis muaj zaj yog toog, haivneeg yuav piam sij; tiam sis tus uas khaws txoj kevcai, nws yog tus tau koob hmoov. Paj Lug 29:11–18.
Kuv tsis yog npaj siab yuav taw tes liam rau cov uas tej zaum tuav ib txoj kev to taub txog Niaj Hnub Rome txawv ntawm qhov kuv to taub. Kuv lub hom phiaj yog los qhia meej tias Xalaumoo tab tom hais rau ob pawg neeg pe hawm, uas nws txheeb lawv tias yog ib tug “neeg txawj ntse” thiab ib tug “neeg ruam.” Tus “neeg ruam” kuj raug txheeb tias yog tus “neeg phem.” Cov nkauj xwb txawj ntse thiab cov nkauj xwb ruam hauv zaj lus piv txwv kuj raug txheeb hauv txoj kab yaj saub ntawm Daniel tshooj kaum ob tias yog cov neeg txawj ntse thiab cov neeg phem.
Coob leej coob yuav raug ntxuav kom dawb huv, thiab raug ua kom dawb, thiab raug sim; tiam sis cov neeg phem yuav tseem ua phem: thiab tsis muaj ib tug ntawm cov neeg phem yuav to taub; tiam sis cov neeg txawj ntse yuav to taub. Daniel 12:10.
Xalaumoos thiab Daniyees pom zoo sib xws rau ib leeg, rau qhov tag nrho tej lus tim khawv cev Vajtswv lus sib haum hauv hnub kawg. Cov neeg txawj ntse to taub txog “kev nce ntxiv ntawm kev paub.”
Cov neeg uas muaj tswvyim yuav ci ntsa iab ib yam li qhov ci ntawm lub ntuj khwb; thiab cov uas coj tau coob leej los rau txoj kev ncaj ncees yuav zoo li tej hnub qub mus ib txhis ib txhis li. Tiamsis koj, Au Daniyee, cia li kaw tej lus no, thiab muab phau ntawv no kaw ruaj, txog rau lub sijhawm kawg: coob leej yuav mus los mus thiab rov qab, thiab kev paub yuav muaj ntau zuj zus. Daniel 12:3, 4.
Nqe kaum qhia txog txoj kev sim peb theem uas lim cov nkauj xwb, cov uas raug hu kom nyob hauv pawg ib puas plaub caug plaub txhiab. Nyob rau ob qho tib si, txoj kev lim thiab kev sim no yog raws li seb cov nkauj xwb puas to taub txog kev nce ntxiv ntawm kev paub (lub zeem muag) uas raug qhib tawm thaum lub sijhawm kawg xyoo 1989.
“Lub sijhawm kawg” hauv cov hnub kawg yog xyoo 1989, thaum nqe plaub caug mus txog nqe plaub caug tsib ntawm Daniyees tshooj kaum ib raug qhib foob. Yog thaum ntawd thiaj raug tsim tsa tias lub ntsiab lus ntawm cov nqe ntawd yog qhov sawv rov los thiab qhov poob kawg ntawm vajntxwv sab qaum teb. Yog thaum ntawd thiaj raug tsim tsa tias vajntxwv sab qaum teb hauv cov nqe ntawd yog lub hwjchim papacy ntawm cov hnub kawg. Kev tshoov siab yeej tsis siv lo lus “Modern Rome.” Lo lus ntawd yog kuv tsim los, kom sawv cev rau lub hwjchim papacy ntawm cov hnub kawg, vim nyob hauv kev cev faj lem lo lus “modern” sawv cev rau cov hnub kawg. Ellen White yeej tsis tau siv lo lus “Modern Rome.”
Muaj ntau txoj kev xav uas tsis yog hais txog tus vajntxwv sab qaum teb sawv cev rau leejtwg nyob hauv rau nqe kawg ntawm Daniel kaum ib, tiam sis tsuas muaj ib txoj kev nkag siab xwb uas yog qhov tseeb. Qhov kev nkag siab hais tias tus vajntxwv sab qaum teb hauv cov nqe ntawd yog hwjchim papacy ntawd, raug muab los ntawm ntau tus timkhawv yaj saub. Nqe plaub caug pib los ntawm kev qhia txog papacy raug ib qho txhab tuag rau xyoo 1798, ces nqe plaub caug ib mus txog nqe plaub caug peb qhia txog cov txheej xwm uas koom tes nrog kev kho kom zoo ntawm qhov txhab tuag ntawd. Nqe plaub caug plaub piav txog txoj xov uas ua rau papacy chim heev thiab coj mus rau nqe plaub caug tsib thaum hwjchim papal tuaj txog nws qhov kawg kawg nkaus thiab tiav txhij. Lub zeem muag uas raug qhib tawm xyoo 1989 yog lub zeem muag hais txog qhov kev sawv rov los zaum kawg thiab kev poob kawg ntawm hwjchim papal nyob rau hnub kawg. Lub zeem muag ntawd yog qhov kev nce ntxiv ntawm kev paub uas tsim thiab ua kom tshwm muaj ob pawg neeg pe hawm, raws li lawv lees txais los sis tsis lees txais txoj kev paub uas nyob hauv cov nqe ntawd.
Raws li tib tshooj ntawd xwb uas qhov kev nce ntxiv ntawm kev paub tau raug qhib tshem daim foob rau xyoo 1989, cov “neeg tub sab ntawm koj haiv neeg,” uas “tsa lawv tus kheej kom siab” thiab thaum kawg “poob,” yog lub cim uas tsa kom ruaj khov rau “zaj yog toog.” Nyob rau hauv qhov kev lim cais zaum kawg, lo lus nug xub thawj ntawm txoj kev sim siab yog leejtwg thiaj raug sawv cev tias yog cov “neeg tub sab ntawm koj haiv neeg,” vim lawv yog lub cim yaj saub uas tsa kom ruaj khov rau “zaj yog toog.” Cov tub sab ntawd puas yog lub hwj chim papal, los yog puas yog Tebchaws Meskas?
Phau ntawv Daniyees thiab Qhia Tshwm yog tib phau ntawv, sawv cev rau ob tug tim khawv ntawm tib txoj kab lus faj lem. Daniyees yog qhov pib, hos Qhia Tshwm yog qhov xaus, thiab nkawd ua ke sawv cev rau ob tug tim khawv ntawm qhov tseeb uas raug qhib thaum lub sijhawm kawg xyoo 1989.
Daniyee piav txog txoj kev ntxuav kom dawb huv uas tshwm sim thaum Tsov Ntxhuav ntawm xeem Yudas qhib tej nqe plaub caug mus txog plaub caug tsib xyoo 1989. Lub sijhawm ntawd, ib txoj kev sim siab tau pib los txiav txim thiab qhia tawm tias leejtwg yuav yog cov “pov thawj” uas tsim tsa haiv neeg ntawm txoj kev khi lus, uas yog ib puas plaub caug plaub txhiab nyob rau hnub kawg. Hosea ntxiv tias cov uas tsis lees txais txoj kev paub uas nce ntxiv ntawm hnub kawg yuav tsis dhau los ua ib tug ntawm cov pov thawj uas tsim tsa ib puas plaub caug plaub txhiab.
Kuv haiv neeg raug rhuav tshem vim tsis muaj kev paub: vim koj tau muab kev paub pov tseg lawm, kuv kuj yuav muab koj pov tseg thiab, kom koj tsis txhob ua pov thawj rau kuv lawm: vim koj tau hnov qab koj tus Vajtswv txoj kevcai lawm, kuv kuj yuav hnov qab koj cov menyuam thiab. Hosea 4:6.
Phau ntawv Qhia Tshwm qhia meej tias txoj kev paub uas raug qhib tawm thiab raug ib pab neeg tsis lees txais, ua tiav lawv txoj kev raug muab tso tseg tam sim ua ntej lub sij hawm tshav ntuj xaus.
Nws hais rau kuv tias, Tsis txhob muab cov lus faj lem hauv phau ntawv no kaw cia: rau qhov lub sijhawm twb ze lawm. Tus uas tsis ncaj, cia nws tseem tsis ncaj ntxiv mus: thiab tus uas qias neeg, cia nws tseem qias neeg ntxiv mus: thiab tus uas ncaj ncees, cia nws tseem ncaj ncees ntxiv mus: thiab tus uas dawb huv, cia nws tseem dawb huv ntxiv mus. Tshwm Sim 22:10, 11.
Keeb kwm ntawm cov Millerite qhia txog keeb kwm ntawm ib puas plaub caug plaub txhiab tus, thiab ua ke, cov Millerites thiab ib puas plaub caug plaub txhiab tus sawv cev rau qhov pib thiab qhov xaus ntawm txoj xov thiab tes haujlwm ntawm peb tug timtswv hauv Tshwm Sim tshooj kaum plaub. Cov keeb kwm uas sib txig no qhia kom pom cov xwm txheej uas txuas nrog rau lub sijhawm kaw kev sim siab. Tes haujlwm ntawm ob yam keeb kwm no tau raug ua piv txwv los ntawm Eliyas thiab Yauhas tus Ua Kev Cai Raus Dej.
“Nrog kev tshee hnyo, William Miller pib nthuav tawm rau cov neeg tej yam tsis paub meej ntawm Vajtswv lub nceeg vaj, coj cov uas mloog nws hla mus raws tej lus faj lem mus txog rau qhov Khetos rov qab los zaum ob. Nrog txhua txoj kev siv zog nws thiaj li tau txais lub zog ntxiv. Ib yam li Yauhas uas ua kevcai raus dej tau tshaj tawm txog Yexus thawj zaug los thiab npaj txoj kev rau Nws txoj kev los, William Miller thiab cov uas koom nrog nws kuj tau tshaj tawm txog Vajtswv Leej Tub txoj kev los zaum ob.” Early Writings, 229, 230.
Txoj lus Millerite tau txheeb xyuas cov “xwm txheej” uas txuas nrog kev kaw lub sij hawm ntawm txoj kev sim siab, raws li tau sawv cev los ntawm ob leeg Eliyas thiab Yauhas tus Muab Neeg Ua Kev Cai Raus Dej.
“Yeej yog yam tsim nyog kom tibneeg yuav tsum raug tsa kom paub txog lawv txoj kev phom sij; kom lawv raug tsa kom npaj txhij rau tej xwm txheej loj thiab hnyav uas cuam tshuam nrog qhov xaus ntawm lub sij hawm kev sim siab.” The Great Controversy, 310.
Xyoo 1989, thaum lub Koomhaum Soviet poob lawm, ntu ntawd hauv phau ntawv Daniyees uas muaj feem xyuam rau hnub kawg tau raug qhib lub cim, thiab ib txoj kev sim siab tau pib. Qhov kev sim no tau tsa rau saum qhov peev xwm lossis qhov tsis muaj peev xwm ntawm Vajtswv haiv neeg los nkag siab lossis tsis lees txais qhov kev paub uas nce zuj zus, uas raug sawv cev nyob hauv rau nqe kawg ntawm Daniyees tshooj kaum ib; cov nqe uas coj mus rau nqe thawj ntawm tshooj kaum ob, uas qhia txog “lub sijhawm kaw kev sim siab.” Tom qab ntawd cov lus ntawm “tej xwm txheej uas txuas nrog lub sijhawm kaw kev sim siab” tau raug qhib lub cim, thiab txoj hauj lwm ntawm cov uas yog cov neeg tsim nyog los ua “cov pov thawj” ntawm ib puas plaub caug plaub txhiab tau pib. Lawv tes haujlwm yog los “nkag siab” thiab tshaj tawm cov lus uas raug sawv cev nyob hauv ntu ntawd. Cov lus thiab tes haujlwm ntawm ib puas plaub caug plaub txhiab yog los nthuav tawm cov lus uas twb raug qhib lub cim lawm kom txhawb neeg sawv “npaj rau tej xwm txheej loj thiab dawb huv uas txuas nrog lub sijhawm kaw kev sim siab.”
“Hnub no, nyob hauv tus ntsuj plig thiab lub hwj chim ntawm Elias thiab ntawm Yauhas uas ua kevcai raus dej, cov tubtxib uas Vajtswv tau tsa tab tom hu kom lub ntiajteb uas raug teem tseg rau txoj kev txiav txim no tig los mloog txog cov xwm txheej uas loj kawg thiab hnyav kawg uas yuav tshwm sim tsis ntev no nyob rau hauv kev txuas nrog cov sij hawm kawg ntawm lub sijhawm hlub uas tab tom kaw thiab nrog rau qhov uas Khetos Yexus yuav tshwm los ua Vajntxwv ntawm cov vajntxwv thiab Tswv ntawm cov tswv. Tsis ntev no txhua tus neeg yuav raug txiav txim raws li tej haujlwm uas tau ua nyob hauv lub cev nqaij daim tawv. Lub sijhawm ntawm Vajtswv txoj kev txiav txim twb los txog lawm, thiab saum cov tswvcuab ntawm Nws pawg ntseeg nyob hauv ntiajteb no muaj ib lub luag haujlwm hnyav thiab dawb huv, uas yog yuav tsum ceeb toom rau cov uas sawv zoo li nyob ntawm ntug kev puas tsuaj mus ib txhis lawm. Rau txhua tus tibneeg thoob plaws lub ntiajteb loj uas yuav mloog lus yuav tsum tau ua kom meej txog cov ntsiab cai uas tab tom raug cuam tshuam hauv txoj kev sib cav loj uas tab tom raug ua ntawd, yog cov ntsiab cai uas txoj hmoo ntawm txhua tus tibneeg sawvdaws dai rau.” Prophets and Kings, 715, 716.
Keeb kwm ntawm Yauhas Tus Muab Neeg Ua Kev Cai Raus Dej thiab Khetos, ib yam li keeb kwm ntawm cov Millerite thiab, qhia kom pom cov lus thiab tes haujlwm ntawm ib puas plaub caug plaub txhiab leej. Ob leeg, Yauhas thiab Khetos, nkag siab lawv cov lus tias sawv cev rau qhov kaw ntawm lub sij hawm kev sim siab.
Tiamsis thaum nws pom coob tus Falixai thiab Xadukais tuaj rau nws txoj kevcai raus dej, nws thiaj hais rau lawv tias, Au nej caj ces nab muaj taug, leejtwg tau ceebtoom nej kom khiav dim ntawm txoj kev npau taws uas yuav los? Mathais 3:7.
Khetos tau nthuav tawm txog kev puas tsuaj ntawm Yeluxalees—yog tib yam kev puas tsuaj uas Yauhas tau ceeb toom rau cov Yudais uas nyiam sib cav txog—raws li yam uas tab tom los ze. Yexus tau siv qhov kev puas tsuaj ntawd ua ib lub cim ntawm “kev chim” uas pib thaum Nws, raws li Mikhaees, sawv tsees hauv Daniyees tshooj kaum ob, nqe ib.
“Yexus Khetos pom hauv Yeluxalees ib lub cim ntawm lub ntiajteb uas twb tawv nrees rau hauv txoj kev tsis ntseeg thiab kev ntxeev siab, thiab tab tom maj nroos mus ntsib Vajtswv txoj kev txiav txim pauj rov qab. Cov kev txom nyem ntawm ib haiv neeg uas poob rau hauv kev txhaum, nias hnyav rau saum Nws tus ntsuj plig, thiaj yuam kom tawm ntawm Nws daim di ncauj lo lus quaj ntsuag uas iab kawg li. Nws pom daim ntawv teev kev txhaum raug kos tseg rau hauv tibneeg txoj kev txom nyem, kua muag, thiab ntshav; Nws lub siab raug tsuj los ntawm txoj kev hlub tshua tsis kawg rau cov raug txom nyem thiab raug kev txom nyem hauv ntiajteb no; Nws ntshaw kawg kom cawm lawv txhua tus dim ntawm tej ntawd. Tiamsis txawm yog Nws txhais tes los kuj tsis tau thim tau nthwv dej ntawm tibneeg txoj kev txom nyem rov qab; tsawg leej thiaj yuav nrhiav Nws, tus tib tug Chaw Pab uas lawv muaj. Nws txaus siab nchuav Nws tus ntsuj plig tawm mus txog rau kev tuag, kom coj txoj kev cawm dim los nyob hauv lawv qhov ncav cuag; tiamsis tsawg leej thiaj yuav los cuag Nws xwv kom lawv tau txoj sia.”
“Tus Hwjchim Saum Ntuj quaj kua muag! Vajtswv tus Tub uas tsis muaj ciam txhawj ntsuav hauv plig, nyo hau vim kev mob kev ntsaj! Zaj xwm ntawd ua rau tag nrho saum ntuj ceeb tsheej puv npo kev xav tsis thoob. Zaj xwm ntawd qhia rau peb pom txog qhov txhaum phem tshaj plaws ntawm txoj kev txhaum; nws qhia tias txawm rau Lub Hwjchim uas tsis muaj ciam los yeej yog ib txoj hauj lwm nyuaj npaum li cas thiaj cawm tau cov neeg txhaum kom dim ntawm tej txiaj ntsig uas los ntawm kev ua txhaum Vajtswv txoj kevcai. Yexus, thaum ntsia mus rau tiam kawg, pom lub ntiajteb poob rau hauv ib txoj kev dag ntxias zoo ib yam li txoj kev dag ntxias uas tau ua rau Yeluxalees raug kev puam tsuaj. Txoj kev txhaum loj ntawm cov Yudais yog lawv qhov tsis kam lees yuav Khetos; txoj kev txhaum loj ntawm lub ntiajteb Khixatia yuav yog lawv qhov tsis kam lees yuav Vajtswv txoj kevcai, uas yog lub hauv paus ntawm Nws txoj kev kav saum ntuj thiab hauv ntiajteb. Yehauvas tej lus txib yuav raug saib tsis taus thiab muab tso ua yam tsis muaj nqis. Ntau plhom leej raug khi rau hauv kev txhaum, yog Xatas qhev, raug txiav txim kom raug kev txom nyem hauv txoj kev tuag zaum ob, yuav tsis kam mloog tej lus tseeb hauv lawv hnub uas raug tuaj xyuas. Kev dig muag txaus ntshai! Kev qaug ntxias txawv kawg li!” The Great Controversy, 22.
Txoj lus ceeb toom uas Yauhas tus Uas Muab Kev Cai Raus Dej tau tshaj tawm thiab kuj yog los ntawm Khetos thiab, yog tib zaj lus ceeb toom ntawd, ib yam li zaj lus ceeb toom ntawm cov Millerites kuj yog tib zaj lus uas qhia kom paub txog tej xwm txheej txuas nrog rau lub sijhawm uas kev sim siab xaus, uas ib puas plaub caug plaub txhiab leej yuav tshaj tawm. Peb tug tim khawv; Yauhas tus Uas Muab Kev Cai Raus Dej, Khetos, thiab cov Millerites ua tim khawv tias tes haujlwm thiab zaj lus ntawm ib puas plaub caug plaub txhiab leej yog ib txoj kev sim uas txiav txim txog txoj sia lossis txoj kev tuag, uas ua tiav los ntawm kev paub uas nce ntxiv uas raug qhib tawm xyoo 1989. Zaj lus uas raug qhib tawm rau lub sijhawm ntawd yog lub zeem muag ntawm hnub kawg uas cov neeg txawj ntse yuav tsum to taub yog lawv yuav los ua cov “pov thawj” uas tsim ua ib puas plaub caug plaub txhiab leej. Yog cov neeg sib tw ntawd tsis to taub lub zeem muag ntawd, ces lawv raug txheeb tias yog cov neeg phem, lossis yog cov neeg ruam, thiab lawv puas tsuaj. Lawv thiab lawv cov me nyuam raug muab pov tseg raws li lawv tau tsis lees txais lub zeem muag uas yog qhov kev paub uas nce ntxiv.
Vajtswv Txojlus qhia meej tias Loos yog lub hwjchim uas tsa nws tus kheej siab, txeeb Vajtswv haiv neeg tej cuab tam, ces poob lawm thiab tsa lub zeem muag kom ruaj khov. Lo lus nug hais tias Loos Niaj Hnub No puas yog lub hwjchim papacy los yog Tebchaws Asmeskas yog txoj kev sim uas qhia tawm tias cov neeg sib tw ntawd yog cov nkauj xwb txawj ntse los yog cov nkauj xwb ruam. Txoj kev sim no yog ib txoj kev sim raws li yaj saub lus uas muab los ntawm phau Daniyees, thiab tom qab ntawd raug lees paub thiab coj mus txog qhov zoo tiav hauv phau Tshwmsim. Lub ntsiab lus ntawm Loos Niaj Hnub No tsis yog tsuas yog xaiv ntawm lub hwjchim papacy los yog Tebchaws Asmeskas xwb; nws yog txoj kev sim kawg rau ib puas plaub caug plaub txhiab leej. Nws yog ib txoj kev sim raws li yaj saub lus, thiab yog to taub kom raug ces nws khaws tag nrho txhua yam kev sawv cev ntawm txoj kev sim kawg uas tau muab nthuav tawm nyob hauv Vajtswv txoj timkhawv yaj saub uas twb raug dawb huv lawm.
Txojkev xeem xyuas nyob rau lub sijhawm uas Yauhas tus Neeg Ua Kev Cai Raus Dej thiab Khetos nyob ntawd tau muab los ntawm phau Daniyees, ib yam li txojkev xeem xyuas nyob rau lub sijhawm ntawm cov Millerites thiab. Ua ib qho kev sim raws li yaj saub, txoj kev siv txheej txheem uas qhov tseeb raug tsim kom ruaj yog tseem ceeb rau cov uas raug xaiv ntawd kom siv kom raug, ib yam li tsuas yog tuav rawv txojkev pom raug hais txog tus twg yog Loos Tshiab. Txawm yog kev txheeb kom raug txog Loos Tshiab, los yog kev siv txoj txheej txheem raug, ob qho no tib si ntawm txojkev sim ntawd raug muab tso cia rau hauv phau Daniyees. Hauv Daniyees tshooj ib, Daniyees tau hla dhau ib txojkev xeem xyuas peb theem pib ntawm kev noj haus, ces yog ib qho kev sim pom ntawm qhov muag, tom qab ntawd mam yog ib qho kev sim uas Nebukhanexas ua tiav, uas yog ib lub cim Vajlugkub qhia txog Vajntxwv Qaum Teb, yog hwjchim vaj qhuab qhia ntawm hnub kawg.
Hais txog plaub tug tub hluas no, Vajtswv pub rau lawv muaj kev txawj ntse thiab kev kawm hauv txhua yam kev txawj ntse thiab kev txawj xav; thiab Daniyees muaj kev to taub txog txhua yam yog toog pom thiab kev npau suav. Thaum txog hnub kawg uas vajntxwv tau hais kom coj lawv los rau hauv, tus thawj ntawm cov eunuchs thiaj coj lawv los rau ntawm Nebukhanexa. Vajntxwv hais lus nrog lawv; thiab hauv lawv txhua tus tsis pom muaj ib tug twg zoo ib yam li Daniyees, Hananiya, Mishaees, thiab Axaliya: yog li ntawd lawv thiaj sawv ntawm vajntxwv xub ntiag. Thiab hauv txhua yam hais txog kev txawj ntse thiab kev to taub uas vajntxwv nug lawv, nws pom tias lawv zoo dua kaum npaug tshaj txhua tus khawv koob thiab cov kws hnub qub uas nyob thoob plaws hauv nws lub tebchaws. Daniyees 1:17–20.
“Thaum kawg ntawm tej hnub,” uas raws li txoj kev yaj saub yog cov hnub kawg thaum ib puas plaub caug plaub txhiab leej raug sim, Daniyee thiab peb tug uas tsim nyog tau raug pom tias “zoo dua kaum npaug tshaj txhua tus neeg txawj ua khawv koob thiab cov neeg saib hnub qub uas nyob thoob plaws nws lub tebchaws,” thiab Daniyee muaj “kev nkag siab hauv txhua yam yog toog pom thiab npau suav.” Daniyee sawv cev rau ib puas plaub caug plaub txhiab leej, uas nyob rau cov hnub kawg nkag siab txog kev nce ntxiv ntawm kev paub uas los txog thaum Khetos, uas yog Tsov Ntxhuav ntawm xeem Yudas, tau qhib lub cim rau “feem ntawd ntawm phau Daniyee uas hais txog cov hnub kawg,” nyob rau xyoo 1989.
Daniyee tsis yog tsuas yog to taub ntau dua li lwm tus txog tej npau suav thiab tej zeem muag xwb, nws muaj “kev nkag siab hauv txhua yam zeem muag thiab npau suav.” Nws sawv cev rau cov uas siv txoj kev kawm ib kab ntxiv rau ib kab, rau qhov txoj kev ntawd coj “txhua yam zeem muag thiab npau suav” los sib sau ua ib zaj lus sib haum xeeb. Zaj lus uas coj txhua yam npau suav thiab zeem muag los koom ua ib txoj kab lus faj lem qhia txog “cov xwm txheej uas txuas nrog rau qhov kaw ntawm lub sij hawm sim neej.” Zaj lus ntawd raug tsa ruaj khov los ntawm lub cim faj lem uas yog Loos Niaj Hnub No, lub hwj chim uas tsa nws tus kheej siab, nyiag Vajtswv haiv neeg tej cuab tam, thiab poob lawm.
Lub hwjchim ntawd yuav raug tsim tsa tau tsuas yog los ntawm kev siv txoj kev ua raws li txoj kev raug xwb. Feem coob ntawm cov uas lees tias lawv kawm Vajlugkub tsis lees txais txoj kev ua kab saum kab, thiab ib txhia uas lees tias lawv siv nws, ho siv yuam kev cov cai uas tsim los ua txoj kev ua kab saum kab ntawd. Cov cai ntawd thawj zaug tau muab teev cia rau hauv ntaub ntawv pej xeem los ntawm cov Millerites, thiab Vajtswv haiv neeg ntawm hnub kawg twb raug ceeb toom ua ntej lawm tias cov uas yog cov tub txib tiag tiag ntawm tus tim tswv peb yuav siv William Miller cov cai ntawm kev txhais tej yaj saub.
“Cov uas koom tes tshaj tawm tus tim tswv thib peb txoj xov yog tab tom tshawb nrhiav Vajlugkub raws li tib txoj kev uas Txiv Miller tau siv.” Review and Herald, November 25, 1884.
William Miller sawv cev rau qhov pib ntawm peb tug tim tswv hauv Qhia Tshwm tshooj kaum plaub, thiab nws raug ua qauv los ntawm Yauhas Tus Muab Neeg Ua Kev Cai Raus Dej, uas yog qhov pib ntawm txoj xov uas Khetos yog qhov xaus ntawm nws. Muam White hais ncaj qha tias txoj kev sim ntawm Yauhas Tus Muab Neeg Ua Kev Cai Raus Dej mus rau Khetos yog sib haum nrog txoj kev sim ntawm peb tug tim tswv. Yauhas tau pib txoj xov ntawd, thiab tsuas yog txog kiag ua ntej tus ntoo khaub lig xwb, thaum Khetos tau coj Nws cov thwj tim mus rau Caesarea Philippi, Yexus mam li ntxiv cov ntsiab lus ntawm txoj xov uas Yauhas twb tau pib lawm. Qhov tseeb thawj zaug uas Yauhas taw qhia thaum nws pom Khetos yog, nws qhia tias Khetos yog Tus Menyuam Yaj ntawm Vajtswv, uas tshem tej kev txhaum ntawm lub ntiajteb mus.
Tej no tau ua muaj nyob rau pem Bethabara sab tim ub ntawm tus Dej Yaladee, qhov chaw uas Yauhas tab tom ua kevcai raus dej. Hnub tom qab ntawd Yauhas pom Yexus tab tom los cuag nws, thiab hais tias, Saib maj, tus Menyuam Yaj ntawm Vajtswv, uas ris tshem txoj kev txhaum ntawm lub ntiajteb no. Nov yog tus uas kuv tau hais txog tias, Tom qab kuv los muaj ib tug txivneej uas loj dua kuv: rau qhov nws twb nyob ua ntej kuv lawm. Yauhas 1:28–30.
Ces pib lub sijhawm sim siab peb xyoos ib nrab uas xaus rau saum tus ntoo khaub lig. Tom qab Yauhas raug tua tuag tsis ntev ua ntej tus ntoo khaub lig, Yexus thiaj pib piav qhia lo lus thawj zaug ntawd uas Yauhas tau hais.
Thaum Yexus los txog rau cheeb tsam Xesaliya Filipi, nws nug nws cov thwj tim hais tias, Neeg hais tias kuv, Neeg Leej Tub, yog leejtwg? Lawv teb tias, Ib txhia hais tias koj yog Yauhas tus uas ua kevcai raus dej; ib txhia hais tias yog Eliyas; thiab lwm tus hais tias yog Yelemis, los sis ib tug ntawm cov cev Vajtswv lus. Nws hais rau lawv tias, Tiamsis nej hais tias kuv yog leejtwg? Ximoos Petus teb hais tias, Koj yog tus Khetos, Vajtswv tus Tub uas muaj sia nyob. Yexus teb hais rau nws tias, Ximoos Pajau-yoona, koj tau koob hmoov lawm; rau qhov tsis yog cev nqaij daim tawv thiab ntshav uas qhia qhov no rau koj, tiamsis yog kuv Leej Txiv uas nyob saum ntuj. Thiab kuv kuj hais rau koj tias, koj yog Petus, thiab saum pob zeb no kuv yuav txhim tsa kuv pawg ntseeg; thiab rooj vag dabteb yuav tsis kov yeej tau nws. Thiab kuv yuav muab cov yuam sij ntawm lub nceeg vaj saum ntuj rau koj; txhua yam uas koj yuav khi rau hauv ntiajteb, yuav raug khi rau saum ntuj; thiab txhua yam uas koj yuav daws rau hauv ntiajteb, yuav raug daws rau saum ntuj. Ces nws txib nws cov thwj tim kom lawv txhob qhia rau leejtwg tias nws yog Yexus tus Khetos. Txij thaum ntawd los Yexus pib qhia rau nws cov thwj tim tias, nws yuav tsum mus rau Yeluxalees, raug cov txwj laus thiab cov pov thawj hlob thiab cov kws qhia Vajluskub tsimtxom ntau yam, thiab raug tua, thiab hnub peb yuav sawv rov los. Mathais 16:13–21.
Caesarea Philippi yog lub npe ntawm Panium nyob rau lub sijhawm ntawm Khetos, thiab Panium raug txheeb tseg hauv nqe vaj lug kub uas raws nqe kaum plaub ntawm Daniyee kaum ib, qhov chaw uas cov tub sab ntawm koj haiv neeg, uas tsa lawv tus kheej kom siab, tiam sis poob, raug nthuav qhia. Txoj xov ntawm Yauhas uas Muab Neeg Ua Kev Cai Raus Dej, uas yog tshoov siab thiab zoo tag nrho, yog txoj xov thaum chiv keeb uas sawv cev rau txoj xov Millerite, uas tau raug tsim tsa raws li Miller tej cai. Khetos txoj xov thaum qhov xaus, uas raug tsa saum thiab nthuav dav tawm ntawm Yauhas txoj xov, thiab nws yog tus qauv qhia ua ntej txog txoj xov thaum qhov xaus ntawm peb tug tim tswv, uas yog raws li Miller tej cai thiab cov ntsiab lus ntxaws uas raug ntxiv rau Miller txoj xov thaum txoj kev txheej txheem kab saum kab tuaj txog qhov xaus.
Kev mus txog ib txoj kev to taub yuam kev txog lub cim uas tsa lub zeem muag los ntawm lub cim ntawm Loos Niaj Hnub No yog sib txig nrog cov uas nyob hauv keeb kwm ntawm Khetos uas tau tsis lees txais txoj xov ntawm tus ntoo khaublig. Peb raug qhia tias cov Yudais uas tau tsis lees txais txoj xov ntawm Yauhas tus Muab Neeg Ua Kev Cai Raus Dej tsis muaj peev xwm txais txiaj ntsig los ntawm tej lus qhuab qhia ntawm Yexus, thiab tias keeb kwm ntawm cov Yudais ntawd uas tau ua yam ntawd sawv cev rau cov uas tau tsis lees txais thawj tus tim tswv txoj xov. Cov Millerite tau txheeb xyuas cov tub sab ntawm koj haiv neeg, uas tom qab no kuv tau hais tseg los ntawm cov lus tias, “Loos Niaj Hnub No,” tias yog lub hwj chim papacy.
Peb yuav txuas ntxiv cov kev txiav txim siab no hauv zaj lus tom ntej.