Xyoo 2026, Trump yuav ua kev zoo siab txog “250” xyoo ntawm tebchaws America, yog li ntawd nws thiaj sib haum nrog “250” xyoo txij 457 BC mus txog Antiochus Magnus hauv keeb kwm uas nyob nruab nrab ntawm tsov rog Raphia thiab tsov rog Panium. Thaum kawg ntawm “250” xyoo ntawd, Antiochus Magnus sawv nyob rau xyoo 207 BC, kaum xyoo tom qab Raphia thiab xya xyoo ua ntej Panium. Zaj lus tim khawv ntawm “250” xyoo no kuj sib haum nrog lub sij hawm “250” xyoo ntawm Loos txheej pagan, vim nyob rau xyoo 64 Nero tau pib tsim txom cov Khixatia, thiab “250” xyoo tom qab ntawd, raws li txoj cai tshaj tawm ntawm Milan xyoo 313, Constantine tus Loj tau ua kom kev ntseeg Khixatia raug cai, thiab kev tsim txom thiaj xaus.
Donald Trump yog paub zoo txog nws txoj kev siv zog ua kom Amelikas rov los ua neeg loj dua qub; qhov ntawd yog lub npe cim ntawm nws cov thwjtim—MAGA. Hauv txoj kev yaj saub, Trump tau raug ua hom piv txwv los ntawm Constantine tus Loj, Antiochus tus Loj, thiab yeej yog li ntawd hauv ob peb nqe thawj ntawm Daniel kaum ib, nws yog Cyrus tus Loj, Xerxes tus Loj thiab tom qab ntawd yog Alexander tus Loj. Txij ntawm txoj cai txib ntawm Cyrus, Darius thiab Artaxerxes xyoo 457 BC mus txog rau keeb kwm ntawm Panium yog ob puas tsib caug xyoo. Qhov kawg ntawm “250” xyoo ntawd nyob hauv ib nrab ntsiab lus ntawm Raphia thiab Panium, thiab 2026 kuj yog li ntawd. Xyoo 2026 yog nruab nrab ntawm Trump lub sij hawm thib ob. Nero cov “250” xyoo ntawm kev tsim txom coj mus rau ib txoj cai txib uas xaus kev tsim txom cov Khixatia. Nero txoj kab yog txoj kab nruab nrab ntawm peb txoj kab ntawm “250” xyoo uas sawv cev los ntawm Cyrus, Nero thiab Trump.
Xailes ua thawj tsab kev cai, thiab Ahtaxawxes ua tsab kev cai thib peb. Xailes yog thawj tug timtswv saum ntuj ceeb tsheej, thiab Ahtaxawxes yog tug timtswv saum ntuj ceeb tsheej thib peb. Kuv npaj yuav siv Xailes ua lub cim sawv cev rau tag nrho peb tsab kev cai uas ua ke qhia txog xyoo 457 BC.
Xailes pib ib txoj kab “250” xyoo hauv 457 BC uas xaus rau hauv keeb kwm ntawm Panium, uas yog keeb kwm ntawm Antiochus tus Loj, uas yog Donald Trump. Panium yog nqe ua ntej txoj cai Hnub Caiv. Xailes cim qhov pib ntawm txoj kab keeb kwm “250” xyoo uas sawv cev rau tus kub ntawm Republican ntawm tus tsiaj nyaum hauv ntiajteb, thiab Xailes kuj cim qhov pib ntawm txoj kab keeb kwm 2,300 xyoo uas sawv cev rau tus kub Protestant ntawm tus tsiaj nyaum hauv ntiajteb.
Nero pib ib txoj kab keeb kwm uas sawv cev rau kev tsim txom mus txog rau kev sib haum xeeb nrog kev swb siab. Tsis zoo li Cyrus thiab Tebchaws Meskas, uas sawv cev rau ib txoj kab uas xaus rau ntawm ib nrab ntawm ib lub sijhawm yaj saub, Nero txoj kab xaus nrog ib qho piv txwv ntawm ib lub sijhawm kev sib haum xeeb nrog kev swb siab uas nce zuj zus, pib nrog Txoj Cai Milan xyoo 313, ces thawj txoj cai Hnub Sunday xyoo 321, uas tom qab ntawd xyoo 330 raug raws qab los ntawm kev faib Loos ua sab hnub tuaj thiab sab hnub poob. Constantine raug sawv cev nyob rau hauv tag nrho peb hnub tim ntawd. Hauv Nero txoj kab, txij xyoo 313 mus txog xyoo 330 yog kaum xya xyoo. Hauv Cyrus txoj kab, txij ntawm rog Raphia xyoo 217 BC mus txog rog Panium xyoo 200 BC kuj yog kaum xya xyoo thiab.
Hauv zaj kaum ib ntawm Daniyees, Ataxawxee yog txoj cai tshaj tawm thib peb. Txoj cai tshaj tawm thib peb sawv cev rau tus timtswv ceeb toom thib peb thiab txoj cai Hnub Caiv. Lub “250” xyoo txij xyoo 457 BC thiab lub “250” xyoo txij xyoo 1776, ob qho tib si xaus rau hauv nruab nrab ntawm keeb kwm uas tshwm sim tam sim ua ntej txoj cai Hnub Caiv ntawm nqe kaum rau. Zaj kaum ib nthuav tawm cov nqe uas thaum kawg sawv cev rau keeb kwm xyoo 1989 hauv nqe kaum, thiab keeb kwm ntawm Tsov Rog Ukrainian uas tau pib xyoo 2014 sawv cev nyob rau hauv nqe kaum ib, thiab tom qab ntawd Trump rov qab los rau nws lub sij hawm thib ob xyoo 2024, raws li tau sawv cev hauv nqe kaum peb, thiab tom qab ntawd nqe kaum plaub qhia xyoo 2025, nrog thawj tus txiv plig loj los ntawm thaj av muaj hwjchim ci ntsa iab tsim tsa lub zeem muag sab nraud.
Daniel 11:40 tau raug ua tiav xyoo 1989 thaum lub Soviet Union raug rhuav poob los ntawm ib txoj kev koom tes zais cia ntawm John Paul II thiab Ronald Reagan. Txoj kev koom tes zais cia ntawd, nyob rau lub sij hawm kawg xyoo 1989, yog ib qho piv txwv ua ntej txog ib txoj kev koom tes qhib lug thaum kawg ntawm lub caij nyoog cev Vajtswv lus uas tau pib xyoo 1989. Txoj kev koom tes qhib lug ntawd yog yam uas tsa kom lub zeem muag ruaj khov.
Xyoo 2026 yog qhov kawg ntawm “250” xyoo ntawm keeb kwm cev Vajtswv lus faj lem, ib lub caij nyoog uas pib nrog nees nkaum ob xyoos txij xyoo 1776 mus txog rau lub sij hawm kawg hauv 1798. Nees nkaum ob xyoos ntawm qhov pib keeb kwm ntawd raug rov qhia nyob hauv nees nkaum ob xyoos keeb kwm txij 9/11 mus txog 2023. Thaum kawg ntawm nees nkaum ob xyoos ntawd hauv 1798, phau ntawv Daniyee raug qhib lub foob; ces thaum kawg ntawm nees nkaum ob xyoos uas pib ntawm 9/11 thiab xaus rau hnub Tim 31 Lub Kaum Ob Hlis, 2023, tus Tsov Ntxhuav ntawm xeem Yudas tau pib qhib lub foob ntawm Tshwmsim ntawm Yexus Khetos.
Txoj lus uas tau muab qhib lub cim thaum kawg ntawm nees nkaum ob xyoos hauv 1798, tau muab nthuav tawm rau pej xeem hauv 1831, ob puas nees nkaum xyoo tom qab phau Vajlugkub King James raug luam tawm hauv 1611. Txij xyoo 1798 mus txog 1831, Vajtswv Txojlus qhia yav tom ntej tau raug qhib tawm zuj zus. Txog xyoo 1831, nws twb nyob rau hauv thaj chaw pej xeem lawm, thiab txij thaum ntawd los txiv neej thiab poj niam thiaj raug tuav kom lav ris rau txoj lus uas tau raug qhib lub cim ntawd hauv 1798. Tom qab ntawd hauv 1840, “ib qho xwm txheej tseem ceeb ntxiv,” raws li Muam White hu nws, tau tshwm sim thaum ib lo lus twv hais txog Islam tau ua tiav.
Txij thaum xaus ntawm ib ntus nees nkaum ob xyoos (1798), mus txog thaum xaus ntawm ib ntus ob puas nees nkaum xyoos (1831); muaj ib ntus uas sawv cev rau kev qhib lub cim foob ntawm ib zaj lus. Daim duab piv txwv ntawd muaj ib lub cim taw qhia uas yog qhov chaw uas zaj lus raug muab teeb tsa ua qauv raws cai, tom qab ntawd muaj ib lub cim taw qhia uas txheeb xyuas ib lo lus twv ua ntej, uas tom qab ntawd tau raug xam dua tshiab, uas thaum tom qab ntawd raug ua tiav lawm, tsim tawm ib lub cim taw qhia uas txheeb xyuas qhov pib ntawm ib “qhov kev tshwm sim uas zoo kawg nkaus ntawm Vajtswv lub hwj chim.”
Lub sijhawm nees nkaum ob xyoos nyob rau thaum kawg ntawm txoj kev txav xyoo 1989 yog txij hnub 9/11 mus txog rau xyoo 2023, thaum ib zaug ntxiv muaj ib zaj lus faj lem raug qhib tawm. Zaj lus faj lem ntawd, raws li qhov yuav tsum muaj, yuav pib ib lub sijhawm uas kev paub yuav nce zuj zus, ib txoj kev paub uas yuav sim thiab cais tawm, rau qhov coob leej raug hu los, tiam sis tsawg leej raug xaiv. Yuav muaj ib lub ntsiab tes thaum cov lus ntawd yuav raug muab coj mus tso rau hauv pej xeem chaw. Cov lus ntawd yuav nqa cov yam ntxwv tias yog ib zaj lus uas raug rov xam dua raws li lus faj lem, thiab nws yuav ib zaug ntxiv muaj ib qho kev twv ua ntej nyob hauv. Thaum qhov kev twv rau pej xeem ntawd tiav lawm, cov lus ntawd yuav raug muab hwj chim raws li sawv cev los ntawm keeb kwm xyoo 1840 thiab Hnub Peetekos.
Thaum Soviet Union poob rau xyoo 1989, Daniyees 11:40 raug qhib lub foob; thiab xyoo 1996, zaj lus ntawm Daniyees 11 raug coj los tso rau hauv pej xeem qhov chaw. Xyoo 1996 yog ob puas nees nkaum xyoo tom qab xyoo 1776, uas tsis yog tsuas yog pib nees nkaum ob xyoos uas xaus rau xyoo 1798 xwb, tiam sis kuj pib ob puas tsib caug xyoo uas xaus rau xyoo 2026 thiab. Lub kub Republican ncav cuag ib nrab ntawm kev taug nyob rau cov kev xaiv tsa nruab nrab ntawm nom tswv xyoo 2026, thiab lub kub Protestant ncav mus txog xyoo 2026, uas yog qhov kawg ntawm ib lub sijhawm peb caug xyoo uas tau pib nrog kev teeb tsa kom raug cai ntawm zaj lus xyoo 1996, uas twb raug qhib lub foob thaum lub sijhawm kawg xyoo 1989. Yexus ib txwm siv qhov pib los ua piv txwv qhia txog qhov kawg, yog li ntawd xyoo 2026 yog xyoo uas zaj lus kho kom raug ntawm Lub Suab Quaj Thaum Ib Tag Hmo yuav tsum raug teeb tsa kom raug cai, peb caug xyoo tom qab zaj lus uas raug qhib lub foob xyoo 1989 raug teeb tsa kom raug cai xyoo 1996.
Kab “250” xyoo uas pib xyoo 1776 coj koj mus txog 2026, uas yog nruab nrab sijhawm ntawm Donald Trump, nyuam qhuav ua ntej qhov kev tsov rog ntawm Tebchaws Meskas thiab Russia, uas pib thaum tus nees luav raug daws tso thiab Islam rov ntaus Tebchaws Meskas dua ib zaug ntxiv ib yam li nws tau ua rau hnub 9/11.
Kab “250” xyoo ntawm Nero yog txoj kab nruab nrab ntawm peb txoj kab ntawd raws li keeb kwm thiab raws li lus cev Vajtswv lus. Qhov no txheeb xyuas Nero txoj kab tias yog tus tim tswv thib ob, uas yog txoj kev sim siab thib ob uas ua ntej txoj kev sim siab thib peb. Txoj kev sim siab thib ob ntawd yog txoj kev sim siab txog daim duab ntawm tus tsiaj qus, uas sawv cev rau kev tsa tsa mus zuj zus ntawm kev koom ua ke ntawm pawg ntseeg thiab lub xeev, uas raug piv txwv los ntawm txoj cai txib ntawm Milan hauv xyoo 313, uas tom qab ntawd coj mus rau thawj txoj cai Sunday, hauv xyoo 321, thiab ces mus rau kev puastsuaj hauv tebchaws uas ib txwm ua raws li ib txoj cai Sunday, raws li sawv cev los ntawm keeb kwm xyoo 330.
Txoj cai tshaj tawm ntawm Milan xyoo 313 qhia txog qhov pib ntawm kev tsa txoj kev sib raug zoo ntawm pawg ntseeg thiab lub xeev hauv Tebchaws Meskas, uas maj mam coj mus txog txoj cai Hnub Caiv uas nyob hauv nqe kaum rau. Txoj haujlwm ntawd tau pib thaum 9/11 nrog Patriot Act, tiam sis hauv lub fractal thaum kawg ntawm lub sijhawm kaw, Patriot Act thiab txoj cai tshaj tawm ntawm Milan ob leeg yog tus qauv qhia txog ib txoj cai uas pib ib lub sijhawm ntawm kev sib haum xeeb zuj zus uas coj mus txog txoj cai Hnub Caiv uas yuav los sai no. Nws yog thawj yam hauv ib pawg ntawm tej kev nqis tes ua yaj saub uas ncaj qha coj pawg ntseeg thiab lub xeev los koom ua ke hauv Tebchaws Meskas, thiab thaum kawg coj mus txog txoj cai Hnub Caiv.
Tsab cai ntawm Milan hauv xyoo 313 muaj cov ntsiab lus no nyob hauv nws daim ntawv keeb kwm tiag tiag, rau qhov nws tsis yog ib tsab cai nkaus xwb; nws yog ib pawg ntawv los ntawm Licinius, tus kav ntawm Loos sab hnub tuaj. Loos sab hnub tuaj thaum ntawd tseem muaj kev teev dab qub muaj zog heev, hos Constantine tab tom qhib nws lub nceeg vaj sab hnub poob rau txoj kev ntseeg Khixatia. Qhov kev pom zoo ntawd nws tus kheej tau muaj nyob rau lub Ob Hlis, xyoo 313, thaum lub rooj sib tham loj uas Licinius kuj tau yuav Constantine tus muam ib nrab kom khi lawv txoj kev sib koom tes kom ruaj khov. Cov ntawv ntawm Licinius uas raug tshaj tawm nyob hauv sab hnub tuaj ntawm lub teb chaws vam meej tau yuam kom muaj kev ywj pheej hauv kev pe hawm rau cov Khixatia thiab rau txhua tus lwm tus, nrog rau kev muab tej cuab yeej cuab tam ntawm cov Khixatia uas raug txeeb mus lawm rov qab los.
Txoj cai tshaj tawm ntawm Milan xaus rau “250” xyoo ntawm kev tsim txom thiab sawv cev rau ib ntu sijhawm uas txhua yam kev ywj pheej uas txoj cai tshaj tawm ntawd sawv cev yuav raug muab tshem tawm zuj zus ntawm cov Khixatia thaum lub ntiajteb taug kev nrog Trump mus rau txoj cai Hnub Caiv uas yuav los txog sai sai.
“Yog tus neeg nyeem xav nkag siab txog cov cuab yeej uas yuav raug siv rau hauv txoj kev sib ntaus uas yuav los sai no, nws tsuas yog yuav tsum tshawb raws cov keeb kwm ntawm cov hau kev uas Loos tau siv rau tib lub hom phiaj ntawd hauv cov tiam dhau los xwb. Yog nws xav paub tias cov Kas Tos Liv thiab cov Protestants uas koom ua ke yuav ua li cas rau cov uas tsis lees txais lawv tej lus qhuab qhia, cia nws pom tus ntsuj plig uas Loos tau qhia tawm rau hnub Xanpataus thiab rau cov uas tiv thaiv nws.”
“Cov vajntxwv tej lus txib, tej rooj sablaj loj dav dav, thiab tej kab ke ntawm pawg ntseeg uas tau txais kev txhawb nqa los ntawm hwjchim pejxeem yog cov theem uas ua rau lub koobtsheej ntawm haiv neeg teev dab qhuas ntawd tau txais nws txoj hauj lwm muaj meejmom nyob hauv lub ntiajteb Khetos. Qhov kev txiav txim thawj zaug uas tau tshaj tawm rau pejxeem kom yuam kom ceev hnub Sunday yog txoj cai uas Constantine tau tsim tsa. (A.D. 321) Tsab cai no kom cov neeg hauv nroog so rau ‘hnub uas tsim nyog hwm ntawm lub hnub,’ tabsis pub rau cov neeg nyob tom teb chaws txuas ntxiv lawv tej haujlwm ua liaj ua teb. Txawm hais tias yeej yog ib txoj cai ntawm cov neeg tsis ntseeg Vajtswv tiag tiag, los nws tseem raug tus vajntxwv yuam kom ua raws tom qab nws tau txais kev ntseeg Khetos tsuas yog raws npe xwb.” The Great Controversy, 573, 574.
Tus lej “25,” uas yog ib feem kaum ntawm “250” sawv cev rau kev tawm tsam thiab kev sib cais. Cov thawj coj “25” ntawm Laodicean Adventism uas pe hawm lub hnub nyob hauv Ezekiel tshooj yim raug cais tawm ntawm cov uas raug muab cim nyob hauv tshooj tom ntej kiag, thiab Sister White qhia meej tias kev muab cim hauv Ezekiel tshooj cuaj yog tib yam li kev muab cim ntawm ib puas plaub caug plaub txhiab leej hauv Phau Ntawv Qhia Tshwm. Cov txiv neej “25” ntawd tsuas yog ib feem kaum ntawm cov txiv neej “250” uas muaj koob npe thiab tau koom nrog Kausalaus, Dathas, thiab Abilam txoj kev tawm tsam. Sister White raug txwv tsis pub tawm ntawm rooj sib tham General Conference xyoo 1888, vim Gabriel tau hais rau nws tias nws yuav tsum nyob twj ywm thiab sau tseg txog kev tawm tsam ntawm Minneapolis, rau qhov ntawd yog ib qho rov muaj dua ntawm Kausalaus txoj kev tawm tsam. “250” yog ib lub cim ntawm kev tawm tsam thiab kev sib cais. Hauv Mathais “25” muaj peb zaj lus piv txwv uas qhia txog kev cais cov neeg phem tawm ntawm cov neeg txawj ntse. Ob lub kub ntawm Republican thiab Protestant puav leej nyob hauv ib lub sijhawm sim siab uas sawv cev ua plaub tiam neeg, thiab ob qho tib si—haiv neeg ntawm txoj kev khi lus thiab lub teb chaws uas haiv neeg ntawd raug tsa nyob—raug txiav txim nyob hauv tib lub sijhawm ntawd.
Nyob rau hauv “250” xyoo ntawm tus tsiaj hauv ntiajteb, uas yog lub nceeg vaj thib rau ntawm kev qhia yav tom ntej hauv Phau Vajlugkub thiab yog Tebchaws Meskas, kab ntawm Nero txheeb qhia ib daim cai txib, raws li sawv cev los ntawm Txoj Cai Milan uas cim qhov pib ntawm kev nce ntxiv zuj zus ntawm kev siv txoj cai los ua cuab tam tawm tsam, uas xaus rau ntawm daim cai txib ntawm hnub Caiv hauv xyoo 321, qhib ib lub caij nyoog uas xaus rau xyoo 330 thaum tag nrho lub ntiajteb raug faib ua ob chav kawm, sawv cev ua sab hnub tuaj thiab sab hnub poob. Lub caij nyoog cuaj xyoos ntawd txij xyoo 321 mus txog 330 kuj yog xya hnub ntawm Tsev Pheebsuab uas pib ntawm txoj cai hnub Caiv xyoo 321, thiab xaus thaum Michael sawv tsees thiab lub sijhawm ntawm txoj kev sim siab raug kaw rau xyoo 330.
Kev tsis lees txais txoj kev to taub hauv paus ntawm cov Millerite tias yog Loos tus uas tsa lub zeem muag ntawd, yog tsis dhau qhov kev sim hauv paus uas tuaj txog rau hnub Tim 31 Lub Kaum Ob Hlis, 2023 thiab xaus thaum thawj tug pope los ntawm thaj av uas muaj yeeb koob raug xaiv rau hnub Tim 8 Lub Tsib Hlis, 2025. Qhov tseeb hauv paus uas tau cia William Miller pom Loos ua lub cim uas tsa lub zeem muag ntawd yog qhov tseeb uas yog raug tsis lees txais ces coj los rau kev dag ntxias muaj hwj chim loj. Kev poob thawj qhov kev sim ntawd coj los rau qhov “strong delusion” hauv Thessalonians thiab ua pov thawj tias cov neeg ruam uas tsis to taub—tsis hlub “Qhov Tseeb.” Kev tsis lees txais lub cim uas tsa lub zeem muag sab nraud yog kev tsis lees txais qhov kev sim hauv paus, uas yog thawj ntawm peb qhov kev sim. Sister White muab thawj qhov kev sim nyob rau lub sij hawm ntawm Khetos coj los phim nrog txoj xov ntawm Yauhas tus Neeg Ua Kev Cai Raus Dej. Nws qhia meej tias cov uas tsis lees txais txoj xov ntawm Yauhas, yuav tsis tau txiaj ntsig los ntawm tej lus qhuab qhia ntawm Yexus, thiab lawv kuj yuav tsis muaj peev xwm pom qhov kev hloov ntawm txheej txheem kev cawm dim thaum Khetos txav tawm ntawm lub tshav puam mus rau Chaw Dawb Huv.
Nws muab txoj kev sim siab uas nce zuj zus ntawd txuas rau lub sij hawm ntawm cov Millerites thiab qhia tias cov uas tsis lees txais tus tim tswv thawj zaug txoj xov yog ib yam li cov Yudais uas tsis lees txais Yauhas txoj xov. Hauv txhua txoj kab keeb kwm, cov uas poob thawj qhov kev sim tsis tau txais txiaj ntsig los ntawm kauj ruam tom ntej, thiab lawv raug ua kom dig muag rau Khetos txoj kev hloov nyob hauv lub caij nyoog kev faib hauj lwm. Cov uas tsis lees txais txoj xov ntawm 9/11 tsis muaj peev xwm pom tias Khetos twb pib txiav txim rau cov neeg ciaj sia lawm. Cov uas poob qhov kev sim hauv paus ntawm xyoo 2023 yuav tsis pom txoj kev hloov theem ntawm pawg ntseeg uas tseem tab tom sib ntaus mus rau pawg ntseeg uas yeej lawm. Cov uas tsis lees txais ib qho twg ntawm cov kev sim hauv paus no kawg nkaus tau poob rau hauv “kev tsaus ntuj tag nrho.” Qhov twg tsis muaj yog toog pom, haiv neeg kawg nkaus poob rau hauv kev tsaus ntuj tag nrho, thiab yog Loos uas tsa lub teeb ntawm yog toog pom sab nraud. Qhov tseeb no yuav raug pom nyob hauv peb tug txiv plig thawj ntawm Loos thiab lawv txoj kev sib raug zoo rau peb tug thawj tswj hwm uas tab tom sawv hauv peb qhov kev sib ntaus ntawm nqe kaum, kaum ib, thiab kaum tsib ntawm Daniyees kaum ib.
Kab “250” xyoo sab nraud ntawm Cyrus uas xaus rau xyoo 207 BC nyob hauv nruab nrab ntawm ib lub sijhawm kaum xya xyoo uas raug cim los ntawm tsov rog Raphia mus txog rau tsov rog Panium, tau sib haum nrog kab “250” xyoo uas pib nrog Nero thiab xaus rau ntawm txoj cai tshaj tawm ntawm Milan xyoo 313, yog li ntawd thiaj cim lub sijhawm kaum xya xyoo ntawm Constantine tus Loj. Donald Trump tab tom sawv cev ua Antiochus tus Loj hauv xyoo 207 BC uas yog xyoo 2026, thiab nws kuj tab tom sawv cev ua Constantine tus Loj hauv xyoo 313, ntawm qhov pib ntawm lub sijhawm sim ntawm tus mlom ntawm tus tsiaj nyaum. Lub Xya Hli 4, 2026, Trump raws li Antiochus thiab Constantine tab tom ua kom America “zoo kawg.” Trump yog tus thib peb ntawm peb tug thawj tswj hwm uas sib haum nrog peb zaug tsov rog ntawm nqe kaum, kaum ib, thiab kaum tsib. Reagan yog tus xub thawj ntawm peb tug ntawd, thiab Obama yog tus nyob nruab nrab. Peb tug thawj tswj hwm ntawd nqa lub cim xeeb ntawm “qhov tseeb,” thiab Reagan nrog Trump sawv cev tsis yog rau tus thawj thiab tus thib peb xwb, tiam sis rau alpha thiab omega thiab.
Yam ntxwv cev Vajtswv lus ntawm txhua tus thawj tswj hwm yog tias thaum lawv kav, lawv muaj kev sib koom tes nrog tus pope ntawm lub caij nyoog ntawd. Reagan thiab John Paul II tau sib koom zais ntshis thaum lawv rhuav tshem lub Soviet Union xyoo 1989 raws li kev ua tiav ntawm nqe kaum thiab plaub caug hauv Daniyees kaum ib. Obama, tus thawj tswj hwm globalist uas ris lub tswv yim woke, uas nyob nruab nrab ntawm Reagan thiab Trump, tau koom ib lub tswv yim kev xav nrog tus pope woke Francis. Trump txoj kev sib koom tes nrog pope Leo yog qhib rau sawv daws pom, thiab xyoo 2025 Trump tau raug tsa ua thawj tswj hwm thiab Leo tau raug tsa ua tus antichrist. Kev sib raug zoo ntawm sab ntsuj plig ntawm ib tug thawj tswj hwm thiab ib tug pope yog sawv cev los ntawm Jezebel thiab cov yaj saub ntawm Npa-as. Kev sib raug zoo ntawm sab nom tswv ntawm ib tug thawj tswj hwm thiab ib tug pope yog sawv cev los ntawm Jezebel thiab Ahab. Hauv ob hom kev sawv cev no, Jezebel yog tus taub hau.
“Thaum peb tab tom los ze rau qhov kev txom nyem loj kawg, nws yog ib yam tseem ceeb heev uas yuav tsum muaj kev sib haum xeeb thiab kev koom siab nyob hauv cov cuab yeej uas tus Tswv siv. Lub ntiajteb puv npo nrog cua daj cua dub thiab kev ua tsov ua rog thiab kev tsis sib haum xeeb. Tiamsis nyob hauv ib tug thawj—lub hwjchim papacy—cov neeg yuav sib koom siab los tawm tsam Vajtswv nyob hauv tus kheej ntawm Nws cov timkhawv. Txoj kev sib koom no raug muab khi ruaj los ntawm tus thim txojkev ntseeg loj ntawd. Thaum nws nrhiav kev koom ua ke nws cov neeg ua hauj lwm los ua rog tawm tsam qhov tseeb, nws yuav ua hauj lwm los faib thiab ua kom tawg khiav cov uas txhawb nqa qhov tseeb ntawd. Kev khib, kev xav phem rau lwm tus, kev hais lus phem, yog nws ua kom muaj kom tsim tau kev tsis sib haum thiab kev sib ceg sib ntxub.” Testimonies, volume 7, 182.
“Nyob rau lub sijhawm no uas kev phem kev qias tab tom kav yeej, cov pawg ntseeg Protestant uas tau tsis lees txais ib lo lus tias, ‘Tus Tswv hais li no,’ yuav poob mus txog ib theem txawv txawv. Lawv yuav raug hloov los ua neeg ntiajteb. Vim lawv cais lawv tus kheej tawm ntawm Vajtswv, lawv yuav nrhiav ua kom kev dag thiab kev thim rov qab ntawm Vajtswv los ua txoj cai ntawm lub tebchaws. Lawv yuav ua hauj lwm rau cov thawj coj hauv lub tebchaws kom tsim tej kevcai los kho kom rov muaj dua txoj kev kav loj uas tus neeg txhaum, uas zaum hauv Vajtswv lub tuam tsev, qhia nws tus kheej tias nws yog Vajtswv, tau poob lawm. Cov ntsiab cai ntawm Roman Catholic yuav raug muab tso rau hauv kev tiv thaiv ntawm lub xeev. Kev tawm tsam uas yog qhov tseeb ntawm Vajlugkub yuav tsis raug kam lees ntxiv lawm los ntawm cov uas tsis tau ua Vajtswv txoj kevcai los ua lawv txoj cai tswj lawv lub neej.” Review and Herald, December 21, 1897.
Cov yaj saub cuav ntawm Npas-As tau noj mov ntawm Yexanpes lub rooj. Yexanpes yog tus poj huab tais, thiab cov yaj saub ntawd yog nws cov yaj saub. Hauv Daniyees kaum ib nqe plaub caug, Reagan raug sawv cev los ntawm “tsheb nees rog” thiab “cov caij nees,” uas yog tej cim qhia txog lub hwj chim tub rog, thiab kuj los ntawm “nkoj,” uas yog ib lub cim ntawm lub zog nyiaj txiag. Txawm li cas los xij, hauv nqe ntawd, tus papacy thiaj yog tus “vajntxwv” ntawm sab qaum teb. Hauv txoj kev yaj saub, Reagan tau nyob hauv qab Yexanpes. Nyob rau lub sijhawm ntawd, lub ntiajteb tau qhuas raws tus tsiaj qus, thaum pope John Paul II mus ncig thoob ntiajteb ntau tshaj li lwm tus pope twg. Malachi Martin, ib tug kws sau ntawv Jesuit uas muaj npe, tau sau txog pope John Paul II hauv nws phau ntawv, Keys of This Blood. Lub hauv paus ntsiab lus uas tau tshaj tawm ntawm phau ntawv ntawd yog tias, thaum lub caij uas John Paul II thiab Reagan nyob, lub ntiajteb thaum ntawd tab tom nyob hauv ib qho kev tawm tsam peb tog rau txoj kev kav lub ntiajteb, ntawm tus papacy, Tebchaws Meskas, thiab Soviet Union. Martin tau twv tias tus papacy yuav yeej hauv qhov kev tawm tsam ntawd. Daim ntawv cog lus zais cia ntawm Reagan thiab tus antichrist tau tshaj tawm tias cov kev txav los kho kom zoo rau qhov txhab tuag taus ntawm tus papacy twb tau pib lawm, raws li tau qhia nyob hauv Daniyees kaum ib nqe plaub caug thiab txuas mus ntxiv. Martin phau ntawv tau rov hais dua lub hom phiaj uas tus papacy tau tuav ntev los lawm, uas yog txeeb Protestant America. Reagan qhov kam kaw nws ob lub qhov muag rau qhov tseeb tias tus pope yog tus antichrist ntawm Vajlugkub tej lus faj lem, raws li nws tus kheej zaj lus tim khawv, tau ua raws li nws txoj kev siv tsis raug uas muab Soviet Union ua tus antichrist ntawm Vajlugkub tej lus faj lem.
“Cov uas poob siab thiab tsis meej pem hauv lawv txoj kev to taub txog lo lus, cov uas tsis pom lub ntsiab ntawm tus antichrist, lawv yuav muaj tseeb muab lawv tus kheej tso rau sab ntawm tus antichrist.” Kress Collection, 105.
Reagan yog thawj tug ntawm yim tus thawj tswj hwm uas raug txheeb qhia nyob rau hauv cov nqe thawj ntawm Daniel kaum ib, thiab nws kuj yog thawj tug ntawm peb tug ntawm cov yim tus thawj tswj hwm ntawd uas muaj kev sib raug zoo raws li yaj saub nrog tus antichrist. Hauv lub cim ntawm peb txoj kev sib koom tes ntawm Reagan, Obama thiab Trump, lub cim kos npe ntawm qhov tseeb yuav raug pom tau. Reagan, uas yog thawj tug, ua piv txwv txog tus kawg, thiab ntau yam kev sib piv ntawm Reagan thiab Trump yog qhov txaus ceeb thiab muaj nplua mias. Tus waymark nruab nrab ntawm peb kauj ruam uas tsim tsa lo lus Henplais “truth” yog kev ntxeev siab, uas Obama txoj kev ua thawj tswj hwm yog ib qho piv txwv qub txeeg qub tes heev ntawm qhov ntawd. Hnub tim 8 Tsib Hlis, 2025, thawj zaug muaj ib tug pope raug tsa los ntawm Tebchaws Meskas, thiab Reagan txoj kev sib koom tes zais cia tau mus txog rau Trump txoj kev sib koom tes qhib lug. Nyob rau xyoo 2025, lub papacy tau qhib lug tsa ib tug pope los ntawm lub tebchaws muaj hwjchim ci ntsa iab uas yog Tebchaws Meskas, uas yog lub hom phiaj tseeb ntawm nws cov kev tawm tsam txij li xyoo 1798 los lawm. Qhov uas tseem tshuav kom Malachi Martin txoj kev twv yuav los muaj tiav yog txoj cai Hnub Caiv, thaum txoj kev sib koom ua peb npaug ntawm tus zaj, tus tsiaj nyaum, thiab tus yaj saub cuav raug coj los siv.
“Los ntawm txoj cai txib uas yuam kom tsa lub koom haum Vaj Qhia Kav ua txhaum rau Vajtswv txoj kevcai, peb haiv tebchaws yuav txiav nws tus kheej tawm kiag ntawm txoj kev ncaj ncees. Thaum Protestantism yuav ncab nws txhais tes hla lub qhov chaw sib nrug ntawd mus tuav tes nrog lub hwjchim Loos, thaum nws yuav ncav hla lub hav tob mus koom tes nrog Kev Ntseeg Ntsujplig, thaum, nyob hauv kev cuam tshuam ntawm txoj kev sib koom ua peb txheej no, peb lub tebchaws yuav tsis lees paub txhua lub hauv paus ntsiab lus ntawm nws Txoj Cai Lij Choj raws li tsoomfwv Protestant thiab tsoomfwv koom pheej, thiab yuav npaj kev txhawb nqa rau kev nthuav tawm tej kev dag thiab kev yuam kev ntawm vaj qhia, ces peb thiaj paub tau tias lub sijhawm twb los txog rau Xatas txoj haujlwm txaus ntshai uas txawv tshaj plaw, thiab tias qhov kawg twb nyob ze lawm.” Testimonies, volume 5, 451.
Thaum Lub Xya Hli 4, 2026 Trump npaj siab ua kev ua koob tsheej rau cov “250” xyoo ntawd, thaum nws sawv ntawm nruab nrab ntawm nws lub sij hawm ua thawj tswj hwm. Qhov nruab nrab ntawd yog 207 BC, nyob nruab nrab ntawm kev sib ntaus rog ntawm Raphia thiab kev sib ntaus rog ntawm Panium. Qhov nruab nrab ntawm kaum xya xyoo ntawd kuj qhia txog qhov pib ntawm Nero kaum xya xyoo uas sawv cev rau xyoo 313, thiab kev tsa tsa mus zuj zus ntawm tus tsiaj qus tus duab ntawm pawg ntseeg thiab lub xeev uas coj mus rau txoj cai Sunday ntawm 321, thiab ntawm nqe kaum rau. Lub sij hawm ntawd pib rau xyoo 313 nrog kev sib yuav ntawm sab hnub tuaj thiab sab hnub poob, sawv cev los ntawm Constantine tus ntxhais xeeb ntxwv los ntawm kev yuav ntawm sab hnub poob thiab Licinius ntawm sab hnub tuaj. Lub sij hawm uas pib nrog kev koom tes sib yuav ntawm sab hnub tuaj thiab sab hnub poob xaus nrog kev sib cais los sis kev nrauj ntawm sab hnub tuaj thiab sab hnub poob. Lub cim waymark nruab nrab yog thawj txoj cai Sunday.
Reagan, Obama thiab Trump raug kav raws li kev qhia yav tom ntej los ntawm peb kauj ruam ntawm txoj moo zoo nyob mus ib txhis, uas raug sawv cev ua peb tug tim tswv nyob hauv Tshwmsim kaum plaub. Hauv Obama lub sijhawm ua thawj tswj hwm, uas yog kauj ruam thib ob, muaj ob tug pope. Francis, tus pope “woke,” tau los tom qab Joseph Ratzinger (tom qab no yog Pope Benedict XVI) uas tau ua tus thawj coj ntawm Congregation for the Doctrine of the Faith (CDF) txij lub Kaum Ib Hlis 25, 1981, mus txog thaum nws raug xaiv ua pope rau lub Plaub Hlis 19, 2005. Ratzinger tau so haujlwm, thiab Francis pib nws txoj kev kav, yog li ntawd thiaj ua rau muaj kev muab ob npaug ntawm cov pope hauv Obama lub sijhawm kav.
Obama raug liam hais tias nws ua neej ob npaug ua tus nyiam poj niam thiab tib lub sijhawm ua tus nyiam txiv neej, thiab nws yog ib lub cim ntawm tus yaj saub cuav ntawm cov Protestant Asmeskas uas tau thim txoj kev ntseeg, thaum tib lub sijhawm nws yog ib tug Muslim, uas kuj yog txoj kev ntseeg ntawm tus yaj saub cuav Mohammed. Obama yog tus sawv cev ntawm txoj kev tswj hwm nom tswv ntawm thaj av uas muaj koob meej—tus yaj saub cuav hauv Tshwmsim kaum rau, tiam sis nws txoj kev txhawb nqa nom tswv tiag tiag yeej koom nrog cov neeg thoob ntiaj teb—zaj. Hauv txoj kev yaj saub, Obama yog ib tug muaj lub siab faib ua ob, sawv cev rau ob txoj kev ntseeg cuav, ob yam kev nyiam kev sib deev, thiab ob txoj kev tswj hwm nom tswv; thiab hauv nws lub caij kav, muaj ob tug antichrist. Txawm yog kev nyiam kev sib deev, kev sib haum nom tswv, los yog kev ntseeg, Obama yeej mob siab rau nyob twj ywm hauv lub txee dai khaub ncaws hauv txhua cheeb tsam ntawd. Qee leej hu nws tias, “Obama tus Faib,” vim nws tej kev siv zog los faib cov pej xeem Asmeskas kom tawm tsam lawv tus kheej; qhov no kuj tshwm los ntawm nws tej kev ntseeg tus kheej, nom tswv, thiab kev ntseeg uas raug npog cia.
Tus thawj tus antichrist ntawm Obama txoj kev kav twb tau tswj hwm Pawg Saib Xyuas rau Txoj Kev Qhuab Qhia ntawm Txoj Kev Ntseeg tau nees nkaum plaub xyoos ua ntej nws los ua pope. Pawg Saib Xyuas rau Txoj Kev Qhuab Qhia ntawm Txoj Kev Ntseeg yog lub npe tshiab rau yam uas thaum chiv thawj hu ua Chaw Ua Haujlwm ntawm Kev Tshawb Nrhiav Kev Ntseeg. Kev tawm tsam ntawm lub sijhawm Obama sib haum nrog tus lej “13,” hauv lo lus Henplais uas txhais tias qhov tseeb, uas muaj tus thawj tsiaj ntawv ntawm tus niam ntawv Henplais (Reagan), tus tsiaj ntawv thib kaum peb (Obama), thiab Trump tus tsiaj ntawv thib nees nkaum ob. Kev tshawb nrhiav kev ntseeg ntawd yeej yog ib lub cim ntawm kev tawm tsam. Pope Benedict tau tso nws lub zwm txwv rau Francis xyoo 2013, thaum lub sijhawm kav uas muaj kev faib siab vwm ntawm lub cim ntawm cov yaj saub cuav ntawm Islam thiab Protestantism uas tau thim kev ntseeg.
Kauj ruam thib ob hauv txoj moo zoo uas kav mus ib txhis yog ib qho kev sim uas pom tau ntawm qhov muag, thiab yam uas pom tau hauv kev sib raug zoo ntawm Obama thiab ob tug txiv plig pope, yog txoj kev txuas ntawm kev tsim txom uas raug sawv cev los ntawm Lub Chaw Haujlwm Saib Xyuas Kev Tshawb Nrhiav Kev Ntseeg (Office of the Inquisition), thiab txoj kev khov kho mloog ntsoov ntawm cov neeg txhawb kev tswj hwm thoob ntiaj teb rau kev pe hawm niam ntiaj teb raws li tus pope woke sawv cev. Obama txoj kev ntseeg Muslim sawv cev rau kev ua kom cov haiv neeg chim los ntawm Islam, thiab rau qhov kev swb ntawm Protestantism uas tau thim txoj kev ntseeg hauv kev ua tiav lub luag haujlwm uas lub npe Protestant sawv cev. Ib tug Protestant yuav tsum tawm tsam Loos, tiam sis yuav tsum tsis txhob pe hawm Loos.
Tus thawj ntawm peb tug pope tshaj tawm rau lub ntiajteb tias nws ntseeg tias nws yog tus “pope zoo” hauv txoj kev qhia yav tom ntej ntawm Fatima raws li Kev Ntseeg Kas Tos Liv. John Paul II ntseeg txog nws tus kheej tias nws yog Fatima tus “pope zoo,” tus uas nws ntseeg tias thaum kawg yuav kav tag nrho lub ntiajteb nrog ib tug pas hlau thaum txoj kev tawm tsam peb tog ntawm lub papacy, Tebchaws Asmeskas, thiab cov globalists xaus lawm.
Txoj kev kav thawjcoj tom ntej no tshaj tawm txog tes haujlwm ntawm cov neeg ntiajteb no uas yog tus zaj, txog Islam uas ua rau tej haiv neeg npau taws, thiab txog txoj kev uas cov Protestant uas thim txoj kev ntseeg lawm tsis ua neeg Protestant lawm. Txoj kev kav thawjcoj ntawm Trump uas raug tsa ua haujlwm rau xyoo 2025 qhib siab hlo koom haum nrog tus antichrist ntawm xyoo 2025. Qhov kaj ntawm peb txoj kev sib koom tes no ntawm Rome thiab Tebchaws Meskas raug qhib daim foob tawm hauv keeb kwm ntawm qhov xaus ntawm tsov rog Raphia thiab qhov pib ntawm tsov rog Panium. Kev sib yuav ntawm nceeg vaj ntawm Licinius thiab Constantine thaum pib ntawm kaum xya xyoo sawv cev rau txoj kev sib koom tes ntawm xyoo 2025.
Kev koom tes ntawm xyoo 2025 yog zaj lus piv txwv cuav txog kaum tus ntxhais nkauj xwb. Ua ntej, kev tshoob kos raug ua tiav lawm, ces muaj ib ntus ntawm kev tshuaj xyuas uas thaum kawg coj mus rau theem ob ntawm kev tshoob kos uas qhov kev sib koom ua ib tug cev nqaij daim tawv tiav lawm, thiab lub qhov rooj raug kaw. Zaj lus piv txwv cuav txog kaum tus ntxhais nkauj xwb tau pib xyoo 2025, thiab nws raug ua kom tiav thaum txoj cai Sunday uas yuav los sai sai no nyob hauv nqe kaum rau thiab plaub caug ib ntawm Daniyee kaum ib. Hauv txoj kev sib yuav cuav no, leej txiv yog Xatas, tus nraug vauv yog lub hwj chim papacy, thiab tus nkauj nyab yog Asmeskas Protestant uas tau thim txoj kev ntseeg lawm. Hauv nqe kaum plaub ntawm Daniyee kaum ib, cov tub sab ntawm Daniyee haiv neeg yog Loos, tus uas tsa kom pom lub zeem muag ntawd ruaj khov. Kev tsis lees txais William Miller txoj kev txheeb xyuas tias Loos yog lub cim uas tsa kom pom lub zeem muag ruaj khov ntawd yog ib yam sib npaug rau kev tsis lees txais tus tim tswv thawj zaj lus thiab Yauhas tus Muab Neeg Ua Kev Cai Raus Dej cov lus. Thaum tus antichrist tam sim no tau los txais txoj hauj lwm xyoo 2025, nws tau tsa kom pom lub zeem muag ntawm yim tug thawj tswj hwm, thiab ua kom tiav nqe kaum plaub.
Tam sim no nyob hauv txoj kev xeem hauv lub tuam tsev lawm; yog txoj kev xeem thib ob uas los ua ntej txoj kev xeem litmus thiab txoj kev xeem thib peb.
Peb yuav txuas ntxiv cov no hauv tsab xov xwm tom ntej.