Tebchaws Meskas raug qhia meej nyob hauv Phau Vajlugkub. Muaj ob peb nqe Vajlugkub uas qhia meej txog Tebchaws Meskas nyob rau thaum kawg ntawm lub ntiajteb no. Hauv Tshwmsim tshooj kaum peb, Tebchaws Meskas yog tus tsiaj qus thib ob, lossis tus tsiaj muaj ob tug kub uas tawm los hauv lub ntiajteb, thiab txwv tsis pub tag nrho lub ntiajteb yuav lossis muag—tsuas yog lawv muaj lub cim ntawm tus tsiaj qus xwb.

Thiab kuv pom dua ib tug tsiaj qus ntxiv tabtom tawm hauv lub ntiajteb los; thiab nws muaj ob tug kub zoo li ib tug yaj, tiamsis nws hais lus zoo li ib tug zaj. Thiab nws siv tag nrho lub hwjchim ntawm thawj tug tsiaj qus ntawd nyob ntawm nws xubntiag, thiab ua rau lub ntiajteb thiab cov uas nyob hauv ntawd pe hawm thawj tug tsiaj qus ntawd, tus uas nws qhov txhab tuag taus twb raug kho zoo lawm. Thiab nws ua tej yam txujci loj kawg li, kom txog npaum li ua rau hluavtaws nqes saum ntuj los rau hauv ntiajteb ntawm neeg pom. Thiab nws dag ntxias cov uas nyob hauv ntiajteb los ntawm tej txujci uas nws muaj cai ua ntawd ntawm tus tsiaj qus xubntiag; nws hais rau cov uas nyob hauv ntiajteb kom lawv ua ib tug mlom rau tus tsiaj qus uas raug ntaj ntaus txhab los tseem ciaj sia. Thiab nws muaj hwjchim pub pa rau tus mlom ntawm tus tsiaj qus ntawd, kom tus mlom ntawm tus tsiaj qus ntawd txawm hais tau lus thiab ua rau txhua tus uas tsis kam pe hawm tus mlom ntawm tus tsiaj qus ntawd raug tua. Thiab nws ua rau sawvdaws, tsis hais tus me thiab tus loj, tus nplua nuj thiab tus pluag, tus ywj pheej thiab tus qhev, txais ib lub cim rau ntawm lawv sab tes xis lossis rau ntawm lawv hauv pliaj; thiab kom tsis muaj leejtwg yuav tau lossis muag tau li tsuas yog tus uas muaj lub cim ntawd, lossis muaj lub npe ntawm tus tsiaj qus, lossis muaj tus lej ntawm nws lub npe xwb.

Ntawm no yog kev txawj ntse. Cia tus uas muaj kev nkag siab suav tus tsiaj qus tus lej: rau qhov nws yog tus lej ntawm ib tug neeg; thiab nws tus lej yog Rau pua rau caum rau. Tshwm Sim 13:11–18.

Muaj xya yam cwj pwm tseem ceeb ntawm kev qhia yav tom ntej nyob hauv nqe no uas muaj feem nrog tus tsiaj qus muaj ob tug kub tawm hauv ntiajteb. Nws siv txoj cai thiab hwjchim ntawm tus tsiaj qus uas tuaj ua ntej nws; nws ua kom txhua tus neeg hauv lub ntiajteb pe hawm tus tsiaj qus uas nyob ua ntej nws; nws ua tej txuj ci loj uas sawvdaws pom; nws dag ntxias tag nrho lub ntiajteb thiab txib kom lub ntiajteb ua ib daim duab rau tus tsiaj qus uas nyob ua ntej nws; nws pub txoj sia rau daim duab ntawm tus tsiaj qus thiab daim duab ntawd hais lus; nws yuam tag nrho lub ntiajteb kom pe hawm daim duab ntawm tus tsiaj qus, nrog rau txim tuag rau cov uas tsis mloog; thiab nws yuam tag nrho lub ntiajteb kom txais lub cim ntawd rau ntawm pliaj lossis tes, thiab txwv tsis pub yuav lossis muag rau cov uas tsis muaj lub cim, lossis lub npe, lossis tus lej ntawm tus tsiaj qus.

Tes haujlwm ntawm kev dag ntxias uas ua tiav los ntawm tus tsiaj nyaum uas “nce tawm hauv lub ntiajteb” hauv nqe kaum ib yog dag ntxias heev thiab muaj hwjchim loj kawg li, xwv kom nws “dag cov neeg uas nyob saum lub ntiajteb.” Tag nrho lub ntiajteb yuav raug Tebchaws Meskas dag ntxias. Yog li ntawd, tsuas yog tsis suav Vajtswv pawg ntseeg xwb—tag nrho lub ntiajteb yuav raug dag ntxias kom lees txais lub cim ntawm tus timkhawv tawm tsam Khetos. Cov xwm txheej yajsaub uas mus ua ntej qhov kev dag ntxias thoob ntiajteb no twb tab tom pib muaj lawm.

Muaj ib txhia zaj dab neeg hauv Phau Vajlugkub uas neeg feem coob paub, txawm yog tsuas paub saum npoo xwb. Feem coob twb hnov txog tej kev sib ntsib sib tw ntawm Mauxes thiab Falau, Daniyees thiab Nebukhanexas, los yog Yexus thiab Philaj. Neeg paub cov zaj dab neeg hauv Vajlugkub no nyob rau ntau theem kev to taub sib txawv, tab sis lawv tsis tas yuav pom tias tej lus faj lem hauv Vajlugkub ncaj qha thiab meej tshwj xeeb qhia txog vajntxwv thiab tej nceeg vaj. Muaj tseeb tiag li ntawd rau Mauxes, Daniyees, thiab Khetos. Iziv, Npanpiloo, thiab Loos txhua lub yeej raug txheeb meej tshwj xeeb hauv tej lus faj lem hauv Vajlugkub ua ntej txog rau hauv keeb kwm uas lawv ua tiav cov lus twv tseg hais txog lawv tej nceeg vaj. Vajtswv tsis txawj hloov li.

Vim kuv yog tus Tswv, kuv tsis hloov; yog li no nej cov tub ntawm Yakhauj thiaj tsis raug puastsuaj. Malakhi 3:6.

Yexus Khetos yeej yog tib tug qub li nag hmo, thiab hnub no, thiab mus ib txhis li. Henplais 13:8.

Qhov tseeb uas Vajtswv tsis hloov ib txhis li ntawd ua rau peb siv tau ib co kev xav yooj yim rau peb qhov kev xam pom txog tus tsiaj qus ob lub kub ntawm thaj av hauv Tshwm Sim tshooj kaum peb. Vim peb paub tias Vajtswv tau qhia tej lus twv ua ntej uas qhia meej ncaj qha txog cov nceeg vaj ntawm Iyi tebchaws, Npanpiloo thiab Loos raws li lawv txhua tus tau koom tes nrog thiab tsim txom Vajtswv pawg ntseeg, peb thiaj muaj peev xwm tsim tsa tau ib txhia qhov tseeb hais txog tus tsiaj qus ntawm thaj av hauv Tshwm Sim tshooj kaum peb. Tus tsiaj qus ntawm thaj av ntawd, ib yam li Iyi tebchaws, Npanpiloo thiab Loos, yuav raug qhia meej ncaj qha hauv Vajlugkub tej lus faj lem ua ntej keeb kwm uas lo lus twv hais txog haiv neeg ntawd raug ua tiav. Kuv hais tias peb muaj peev xwm tsim tsa tau qhov tseeb no raws li ib txoj cai Vajlugkub uas yooj yim heev los tseem ceeb heev. Txoj cai ntawd qhia tias qhov tseeb raug tsim tsa los ntawm ob tug tim khawv lus tim khawv.

Raws li ntawm ob tug tim khawv, los yog peb tug tim khawv, tus uas tsim nyog raug tua yuav tsum raug tua; tiam sis raws li ntawm ib tug tim khawv xwb, nws yuav tsis raug tua. Deuteronomy 17:6.

Ib tug timkhawv xwb yuav tsis sawv los liam ib tug neeg txog ib qho kev tsis ncaj, los yog ib qho kev txhaum, hauv ib yam kev txhaum twg uas nws tau ua: raws li lo lus ntawm ob tug timkhawv, los yog raws li lo lus ntawm peb tug timkhawv, thiaj yuav tsa tau ib rooj plaub kom ruaj khov. Kevcai 19:15.

Nov yog zaum peb uas kuv yuav tuaj cuag nej. “Txhua lo lus yuav raug tsa kom ruaj los ntawm ob leeg lossis peb leeg tim khawv lub qhov ncauj.” 2 Khaulee 13:1.

Tsis txhob txais ib lo lus liam tawm tsam ib tug txwj laus, tsuas yog muaj ob los sis peb tug tim khawv ua ntej. 1 Timautes 5:19.

Cov yajlug kub hauv Vajlugkub tau hais ua ntej txog tim lyiv teb chaws thaum ub txoj kev puam tsuaj thaum Vajtswv txiav txim rau Falau uas ntxeev siab ntawm tim lyiv teb chaws. Cov yajlug kub hauv Vajlugkub tau hais ua ntej txog Npanpiloo thaum ub txoj kev sawv los thiab txoj kev poob, tib lub sijhawm kuj hais txog thiab txiav txim rau cov vaj ntxwv uas ntxeev siab ntawm Npanpiloo. Cov yajlug kub hauv Vajlugkub tau hais ua ntej txog txoj kev sawv los thiab txoj kev poob ntawm lub hwj chim teb chaws Loos tsis pe hawm Vajtswv thiab tau qhia meej txog, nrog rau txiav txim rau, cov neeg sawv cev uas qias tsis huv ntawm Loos. Qhov ruaj khov ntawm Vajtswv tus cwj pwm uas tsis hloov ib txhis qhia meej tias lub nceeg vaj uas tseem ceeb tshaj plaws uas raug hais txog hauv yajlug kub hauv Vajlugkub—tus tsiaj nyaum hauv ntiajteb ntawm Tshwmsim kaum peb—yuav raug qhia kom meej tseeb los ntawm yajlug kub hauv Vajlugkub.

Thaum txoj kev faj lem hais txog tus tsiaj hauv ntiajteb hauv Phau Ntawv Qhia Tshwm tshooj kaum peb tau muaj tiav lawm, Vajtswv pawg ntseeg yuav nyob rau hauv kev sib tawm tsam nrog kev coj noj coj ua hauv nom tswv thiab kev ntseeg ntawm tus tsiaj hauv ntiajteb, raws li txoj kev faj lem tau muab piv txwv qhia tseg los ntawm Mauxes, Daniyees, thiab Khetos. Lub luag hauj lwm raws txoj kev faj lem ntawm Tebchaws Meskas thaum kawg ntawm lub ntiajteb no yog ib qho ntsiab lus tseem ceeb hauv txoj kev faj lem hauv Vajlugkub. Thaum peb nthuav qhia cov ntaub ntawv hauv Vajlugkub uas qhia meej txog lub luag hauj lwm ntawm Tebchaws Meskas hauv txoj kev faj lem hauv Vajlugkub, peb yuav siv cov cai uas pom muaj nyob hauv Vajlugkub, rau qhov Vajtswv Txojlus tsis xav tau tibneeg los txhais. Cov Yixayee thaum ub tau txais tej cai ua kevcai dab qhuas, tej cai hais txog kev noj qab haus huv, kaum txoj cai ncaj ncees, tej cai hais txog kev ua liaj ua teb, thiab ntxiv mus tsis kawg. Vajtswv yog tus muaj kev txiav txim zoo thiab muaj txheej txheem.

Cia txhua yam kom ua tau kom tsim nyog thiab raws li kev txiav txim. 1 Khaulee 14:40.

Phau ntawv sau tseg hauv Vajluskub tsis muab ib qho timkhawv li uas yuav qhia tias ib tug neeg yuav tau koob hmoov los ntawm kev tsis quav ntsej tej cai uas Vajtswv tau muab. Leejtwg thiaj yuav cia siab tias yuav tau koob hmoov yog lawv tsis quav ntsej tej cai ntawm kev txhais yaj saub uas raug tsa muaj nyob hauv thiab los ntawm Vajluskub rau lub hom phiaj ntawm kev kawm yaj saub?

Nej los tam sim no, thiab cia peb sib cav ua ke, tus Tswv hais li no: txawm nej tej kev txhaum liab vog yam li ntaub liab plhawj, los lawv yuav dawb huv yam li daus; txawm lawv liab yam li xim liab tsaus, los lawv yuav zoo yam li yaj ntaub. Yaxayas 1:18.

Thaum peb siv cov cai hauv phau Vajlugkub, peb yuav cia phau Vajlugkub nws tus kheej los txiav txim thiab lees paub seb cov cai ntawd yog tseeb tiag los yog cuav. Ib yam li txhua yam ntawm Vajtswv tej cai ntau yam, yeej ib txwm muaj Xatas qhov cuav dag uas ua qauv cuav raws li cov cai ntawd. Vim li no, thaum ib txoj cai raug siv los tsim kom muaj ib qho tseeb, nws yog yam tsim nyog uas yuav tsum kuaj xyuas ob qho tib si: qhov tseeb uas raug txheeb tawm los thiab txoj cai uas raug siv.

Cov uas kuv hlub, nej txhob ntseeg txhua tus ntsuj plig, tiam sis nej yuav tsum sim cov ntsuj plig seb lawv puas yog los ntawm Vajtswv; rau qhov muaj ntau tus yaj saub cuav twb tawm mus rau hauv lub ntiaj teb lawm. 1 Yauhas 4:1.

Ib lub hom phiaj ntxiv, dhau ntawm kev txheeb xyuas lub luag hauj lwm ua yaj saub ntawm Tebchaws Meskas hauv txoj kev kawm no, yog los txheeb xyuas zaj lus zais cia hauv phau Ntawv Qhia Tshwm uas Yexus tau muab zais cia mus txog tiam neeg tshwj xeeb no.

Tej yam zais cia yog tus Tswv peb tus Vajtswv li; tiam sis tej yam uas raug tshwm tawm yog peb thiab peb tej tub ki li mus ib txhis, xwv kom peb yuav ua raws txhua lo lus ntawm txoj kevcai no. Deuteronomy 29:29.

Vajtswv tej yam zais ntawm Vajtswv uas raug muab tshwm tawm los, yog rau lub hom phiaj kom cov uas txais tau qhov yam zais ntawd thiaj muaj peev xwm coj raws Nws txoj kevcai. Tibneeg tsuas yuav coj tau raws Nws txoj kevcai xwb yog thaum txoj kevcai ntawd raug sau cia rau saum lawv lub siab. Yam zais uas tab tom raug qhib daim foob nyob hauv phau Ntawv Qhia Tshwm yog ib feem ntawm txoj hauj lwm uas Vaj Ntsuj Plig Dawb Huv tab tom sau Vajtswv txoj kevcai rau hauv peb sab hauv thiab rau saum peb lub siab. Yam zais uas raug qhib rau Vajtswv haiv neeg, thaum thiab yog tias lawv txais yuav los ntawm txoj kev ntseeg, kuj tsa tus timkhawv cog lus tshiab.

Saib seb, hnub yuav los, tus Tswv hais li no, uas kuv yuav cog ib txoj kevcai tshiab nrog tsev neeg Ixayees thiab nrog tsev neeg Yudas: tsis yog raws li txoj kevcai uas kuv tau cog nrog lawv cov yawg koob nyob rau hnub uas kuv tuav lawv tes coj lawv tawm hauv tebchaws Iziv los; txoj kevcai ntawd yog lawv tau rhuav lawm, txawm yog kuv tau ua ib tug txivneej rau lawv lawm los, tus Tswv hais li no: Tiamsis qhov no yuav yog txoj kevcai uas kuv yuav cog nrog tsev neeg Ixayees; tom qab cov hnub ntawd, tus Tswv hais li no, kuv yuav muab kuv txoj kevcai tso rau hauv lawv tej nruab siab, thiab yuav sau cia rau hauv lawv lub siab; thiab kuv yuav ua lawv tus Vajtswv, thiab lawv yuav ua kuv haiv neeg. Yelemis 31:31–33.

“Nyob rau hauv hnub kawg ntawm keeb kwm ntiajteb no, Vajtswv txoj kev cog lus nrog Nws haiv neeg uas ceev Nws tej lus txib yuav raug rov kho dua tshiab.” Review and Herald, February 26, 1914.

Tshwm Sim 1:1–3 Cov Lus Ceeb Toom Kawg Kawg:

Kev Tshwm Sim ntawm Yexus Khetos, uas Vajtswv tau pub rau nws, kom qhia rau nws cov tub qhe paub txog tej yam uas yuav tsum muaj tiav sai sai no; thiab nws tau txib nws tus tim tswv xa tuaj qhia tej no rau nws tus tub qhe Yauhas: Tus uas tau ua tim khawv txog Vajtswv txoj lus, thiab txog Yexus Khetos zaj lus tim khawv, thiab txog txhua yam uas nws tau pom. Foom koob hmoov rau tus uas nyeem, thiab rau cov uas hnov tej lus ntawm zaj lus faj lem no, thiab ceev tej yam uas tau sau tseg hauv no cia: rau qhov lub sijhawm twb nyob ze lawm. Tshwmsim 1:1–3.

Peb nqe lus ntawm Tshwm Sim tshooj ib qhia meej tias “Tshwmsim ntawm Yexus Khetos” yog zaj lus kawg rau tibneeg. Nws yeej yog ib zaj lus tiag, vim “Tshwmsim ntawm Yexus Khetos” tau raug muab rau Nws los ntawm Leej Txiv Saum Ntuj Ceeb Tsheej kom qhia rau Nws cov tub qhe txog yam uas “yuav tsum muaj tshwm sim sai sai no.”

Peb raug hais kom xav txog tias “Tus Ntsuj Plig Dawb Huv twb tau txhim kho txhua yam li no lawm, ob qho tib si hauv kev muab los ntawm zaj lus faj lem” thiab kuj “hauv tej xwm txheej uas raug piav qhia.”

“Tus Vaj Ntsuj Plig Dawb Huv tau txhim kho tej xwm txheej li no, ob qho tib si hauv kev muab cov lus cev Vajtswv lus thiab hauv cov xwm txheej uas raug piav qhia ntawd, kom qhia tias tus neeg sawv cev uas yog tibneeg yuav tsum raug muab zais kom txhob pom, muab zais rau hauv Khetos, thiab kom tus Tswv Vajtswv uas nyob saum ntuj ceeb tsheej thiab Nws txoj kevcai yuav tsum raug tsa kom siab. Nyeem phau ntawv Daniyee. Hu rov los, ib qho zuj zus, keeb kwm ntawm cov nceeg vaj uas raug sawv cev nyob ntawd.” Testimonies to Ministers, 112.

Cov “xwm txheej uas raug piav qhia” thiab kuj yog “kev muab los ntawm zaj lus faj lem” nyob hauv peb nqe thawj ntawm Tshwmsim tshooj ib, tshwj xeeb qhia meej txog tus txheej txheem ib qib zuj zus uas Vajtswv sib txuas lus rau tibneeg, thiab kuj qhia tias cov lus uas raug sib txuas lus ntawd hu ua “Tshwmsim ntawm Yexus Khetos.”

Tom qab ntawd Yexus Khetos tau ua ob yam nrog txoj xov uas nws tau txais los ntawm Vajtswv. Nws tau xa txoj xov ntawd los ntawm nws tus timtswv, thiab nws kuj tau qhia txoj xov ntawd ua cim los ntawm tus timtswv ntawd thiab. Ces nws tus timtswv tau coj txoj xov ntawd mus cuag tus yaj saub Yauhas uas tau sau cia tseg, thiab xa mus rau cov koom txoos rau koj thiab rau kuv. Peb nqe thawj ntawd tau raug “Tus Ntsuj Plig Dawb Huv” “puab tsim” kom hais muaj zog txog ob qho tib si, yog “txoj xov” thiab “txheej txheem kev sib txuas lus” uas koom nrog hauv kev xa txoj xov ntawd.

Peb peb nqe uas peb tab tom xav txog no nthuav tawm txoj lus kawg rau noob neej, tiam sis tsis yog tsuas yog txoj lus kawg xwb—yam tseem ceeb dua, peb peb nqe no sawv cev rau txoj lus “ceeb toom” kawg rau ntiaj teb no. Qhov uas txoj lus no muaj tus cwj pwm ntawm “kev ceeb toom” raug qhia tawm thaum ib pawg neeg raug qhia tias yog “cov tau koob hmoov” vim lawv tau nyeem, tau hnov, thiab tau ceev “tej uas tau sau tseg nyob hauv ntawd.” Muaj ib pawg neeg uas yuav tsis nyeem, thiab yuav tsis hnov ib txoj lus ceeb toom uas raug sawv cev ua “Yexus Khetos Txoj Kev Qhia Tshwm.” Tsis muaj peev xwm li rau lawv yuav tau koob hmoov. Nws pom tseeb tias yog muaj ib pawg uas tau koob hmoov vim nyeem, hnov, thiab ceev tej uas tau sau tseg, ces kuj muaj ib pawg uas tsis tau koob hmoov. Puas yog ib tug neeg yuav nyeem, hnov, thiab ceev txoj lus ntawm Yexus Khetos Txoj Kev Qhia Tshwm? Yog ua li ntawd, nws yuav tau koob hmoov; yog tsis ua li ntawd, nws yuav raug foom phem.

“Tus yaj saub hais tias: ‘Foom koob hmoov rau tus uas nyeem’—muaj cov uas yuav tsis nyeem; txoj koob hmoov ntawd tsis yog rau lawv. ‘Thiab rau cov uas hnov’—kuj muaj ib txhia uas tsis kam mloog ib yam dab tsi hais txog tej lus faj lem; txoj koob hmoov ntawd tsis yog rau pawg no. ‘Thiab khaws tej yam uas tau sau tseg hauv ntawd’—muaj coob leej tsis kam ua tib zoo mloog tej lus ceeb toom thiab tej lus qhia uas muaj nyob hauv Phau Ntawv Qhia Tshwm; tsis muaj ib tug ntawm cov no twg thiaj lees tau tias txoj koob hmoov uas tau cog lus cia yog lawv tug. Txhua tus uas thuam tej ntsiab lus ntawm tej lus faj lem thiab saib tsis taus tej cim uas tau muab qhia tawm ntawm no nrog txoj kev hnyav thiab dawb huv, txhua tus uas tsis kam hloov kho lawv lub neej thiab tsis npaj rau txoj kev los ntawm Leej Tub ntawm neeg, yuav tsis tau koob hmoov.” The Great Controversy, 341.

Kab lus hais tias “lub sij hawm twb los ze lawm” hauv nqe peb qhia meej tias muaj ib lub sij hawm tshwj xeeb hauv keeb kwm thaum txoj xov ceeb toom kawg los txog. “Lub sij hawm,”—(ib lub sij hawm tshwj xeeb) “twb los ze lawm.” Ib lub sij hawm tshwj xeeb tab tom yuav los txog, vim nws twb los ze lawm, thiab Vajtswv haiv neeg (uas sawv cev los ntawm Yauhas) to taub txoj xov ntawd ua ntej “lub sij hawm” los txog. Yauhas tau sau phau Ntawv Qhia Tshwm nyob rau thaum kawg ntawm thawj tiam xyoo pua, tiam sis cov nqe no qhia tias yuav muaj ib ncua hauv keeb kwm ntev tom qab xyoo 100, thaum txoj xov ceeb toom kawg yuav raug tshaj tawm. Thaum “lub sij hawm” ntawd “twb los ze lawm,” txoj xov uas qhia txog “tej yam uas yuav tsum tshwm sim tsis ntev no” yuav raug qhia tawm rau Vajtswv cov tub qhe.

Hauv hauv kab lus ntau ntu no, Vajlugkub thiab Ellen White tej ntawv sau yuav raug siv los ua txoj cai los txhawb nqa qhov kev piav qhia txog cov nqe Vajlugkub uas peb hais tseg.

Peb tseem yuav hais txog tej cai ntawm kev txhais lus cev Vajtswv lus uas William Miller tau sau ua ke, thiab txog tej cai uas raug txheeb tseg hauv phau kev sau ua ke uas muaj lub npe hu ua Prophetic Keys. Peb tseem yuav siv qhov kev kawm txog cev Vajtswv lus uas hu ua Habakkuk’s Tables.

Peb tsis npaj yuav txhais kom meej txhua txoj cai uas peb siv. Vim xav kom luv, peb tsuas yog yuav hais txog phau ntawv sau ua ke hu ua Prophetic Keys rau txhua tus uas xav nyeem ib qho pov thawj ntxaws dua txog txoj cai ntawd. Hauv zaj series Habakkuk’s Tables, peb npaj yuav taw tes rau qee yam kev nthuav qhia uas ib lub ntsiab lus uas peb yuav kov luv luv no, raug muab coj los piav kom tob dua.

Thaum peb tab tom kawm phau Ntawv Qhia Tshwm peb txhawb kom muaj kev teb tawm rau pej xeem, tiam sis peb yuav tsuas teb rau cov lus xa tuaj uas pab txhawb rau txoj kev kawm uas tab tom txuas mus no xwb. Qhov dav ntawm peb txoj kev sib tham yuav hais txog cov txheej txheem lus qhuab qhia uas tab tom nthuav tawm tam sim no, cov cai yaj saub uas peb siv, thiab cov ntaub ntawv uas muaj nyob hauv Habakkuk’s Tables.

Kev Qhia Tshwm ntawm Yexus Khetos, uas Vajtswv tau muab rau nws, kom qhia rau nws cov tub qhe paub txog tej yam uas yuav tsum tshwm sim sai sai no; thiab nws tau txib nws tus tim tswv mus qhia nws rau nws tus tub qhe Yauhas: tus uas tau ua tim khawv txog Vajtswv txoj lus, thiab txog Yexus Khetos zaj lus tim khawv, thiab txog txhua yam uas nws tau pom. Foom koob hmoov rau tus uas nyeem, thiab rau cov uas mloog tej lus ntawm zaj lus faj lem no, thiab ua raws li tej yam uas sau tseg rau hauv no: rau qhov lub sij hawm twb nyob ze lawm. Kev Qhia Tshwm 1:1–3.

Lo lus Kili uas txhais ua “qhia tseg” txhais hais tias “qhia tawm”. Nws tau xa txoj xov ntawd los ntawm “nws” tus timtswv, thiab nws tau qhia tseg nws los ntawm “nws” tus timtswv. “Nws” tus timtswv yog Khaubreeyee.

“Cov lus ntawm tus timtswv uas hais tias, ‘Kuv yog Gabriel, tus uas sawv ntawm Vajtswv xub ntiag,’ qhia tias nws tuav ib txoj hauj lwm muaj meej mom siab nyob hauv tej tshav ntuj saum ntuj ceeb tsheej. Thaum nws tuaj nrog ib zaj lus rau Daniyees, nws hais tias, ‘Tsis muaj leej twg uas nrog nraim kuv hauv tej no, tsuas yog Michael [Khetos] uas yog nej Tus Tub Vaj Ntxwv xwb.’ Daniel 10:21. Hais txog Gabriel, tus Cawm Seej hais nyob hauv Phau Tshwm Sim tias, ‘Nws txib Nws tus timtswv mus qhia nws rau Nws tus qhev Yauhas los ntawm tej cim.’ Revelation 1:1.” The Desire of Ages, 99.

Tus timtswv Nkas Npis Kheeb raug xa los nrog txoj xov, thiab tus timtswv Nkas Npis Kheeb kuj sawv cev rau txoj xov ntawd thiab. Thaum tibneeg los txog rau lub sij hawm hauv keeb kwm uas “lub sij hawm twb los ze lawm” rau txoj xov ceeb toom kawg yuav raug tshaj tawm, txoj xov kawg ntawd raug sawv cev los ntawm ib tug timtswv. Hauv phau Ntawv Qhia Tshwm, “cov xov” feem ntau raug sawv cev ua timtswv, thiab yeej muaj tseeb tias lo lus Kili uas raug txhais ua “timtswv” hauv Qhia Tshwm txhais tias tus xa xov.

Txhua qhov tseeb ntawm Vajtswv txhua yam uas tau los txog hauv keeb kwm yeej yog kev tshwm sim txog Yexus Khetos, tiam sis Txoj Kev Tshwm Sim ntawm Yexus Khetos hauv Tshwm Sim tshooj ib yog lo lus ceeb toom kawg rau noob neej, thiab nws tshwm sim nyob rau ib lub caij tshwj xeeb uas raug sawv cev tias yog ib “lub sijhawm.” Muaj dua ib nqe hauv phau Tshwm Sim uas Yauhas hais tias “lub sijhawm twb los ze lawm.” Nqe ntawd ntxiv ua tim khawv thib ob los sim xyuas cov lus hais thawj zaug uas kuv tau hais txog nqe ib txog nqe peb.

Nws hais rau kuv tias, “Cov lus no yog lus ncaj ncees thiab muaj tseeb; thiab tus Tswv Vajtswv ntawm cov yaj saub dawb huv tau txib nws tus timtswv los qhia rau nws cov tub qhe txog tej yam uas yuav tsum muaj tshwm sim sai sai no. Saib seb, Kuv los sai; foom koob hmoov rau tus uas khaws cia tej lus ntawm qhov kev faj lem hauv phau ntawv no.”

Kuv uas yog Yauhas tau pom tej no, thiab tau hnov tej no. Thiab thaum kuv tau hnov thiab tau pom lawm, kuv txhos caug pe hawm ntawm taw tus tim tswv uas qhia tej no rau kuv.

Ces nws hais rau kuv tias, “Saib, txhob ua li ntawd li; rau qhov kuv yog koj tus qhev koom haujlwm, thiab yog ib tug ntawm koj cov kwvtij uas yog cov yaj saub, thiab ntawm cov uas ceev tej lus ntawm phau ntawv no: pe hawm Vajtswv.”

Nws hais rau kuv tias, Tsis txhob muab tej lus faj lem hauv phau ntawv no kaw cia, rau qhov lub sij hawm twb ze lawm. Tus uas tsis ncaj, cia nws tseem tsis ncaj ntxiv mus; tus uas qias neeg, cia nws tseem qias neeg ntxiv mus; tus uas ncaj ncees, cia nws tseem ncaj ncees ntxiv mus; thiab tus uas dawb huv, cia nws tseem dawb huv ntxiv mus. Tshwmsim 22:6–11.

Thaum kawg ntawm phau Ntawv Tshwm Sim, peb pom tib yam ntsiab lus uas nyob thaum chiv keeb ntawm Tshwm Sim. Txoj txheej txheem kev sib txuas lus thiab zaj lus raug hais dua ib zaug ntxiv thaum “Tus Tswv Vajtswv” “xa nws tus tim tswv los qhia rau nws cov tub qhe paub txog tej yam uas yuav tsum muaj tshwm sim sai no.” Thiab tam sim ntawd uas cov tub qhe raug qhia txog zaj lus uas qhia meej txog “tej yam uas yuav tsum muaj tshwm sim sai no,” Khetos tshaj tawm tias Nws tab tom los sai. Qhov no yog zaj lus uas ua ntej Khetos txoj kev los zaum ob, thiab vim li ntawd nws yog zaj lus ceeb toom kawg—yog tib zaj lus nkaus xwb uas raug sawv cev ua “Yexus Khetos Tshwm Sim” hauv nqe ib ntawm tshooj ib. Txoj koob hmoov uas raug cog tseg hauv peb nqe thawj ntawm Tshwm Sim raug rov hais dua nrog lo lus hais tias, “Foom koob hmoov rau tus uas ceev cov lus ntawm tej lus faj lem hauv phau ntawv no.”

Hauv cov nqe no peb pom muaj kev nthuav dav ntxiv txog txoj kev sib txuas lus uas tau muab nthuav tawm hauv tshooj ib, vim peb pom tias tom qab Gabriel xa zaj lus ntawd rau Yauhas lawm, Yauhas raug zaj lus ntawd kov yeej siab ntsws kawg li, txog nthe nws nrhiav kev pe hawm Gabriel; ces Gabriel thiaj siv qhov Yauhas to taub yuam kev ntawd los qhia meej tias cov tim tswv saum ntuj ceeb tsheej, cov yaj saub hauv ntiajteb, thiab txhua tus uas tuav rawv tej lus ntawm zaj lus ntawd, yog “cov qhev ua haujlwm ib yam” uas yuav tsum pe hawm Tus Tswv uas yog Tus Tsim, tsis yog yam uas Vajtswv tau tsim.

Cov nqe no yog piav txog tib yam xwm txheej thiab tib yam lus uas peb tab tom txheeb xyuas hauv tshooj ib. Lawv rov hais dua cov lus ncaj ncees thiab muaj tseeb uas qhia rau Vajtswv cov tub qhe paub txog yam uas yuav tsum ua kom sai. Zaj lus ntawd rov raug muab tso rau hauv lub ntsiab ntawm txoj kev sib txuas lus nruab nrab ntawm Vajtswv thiab Nws cov tub qhe. Hauv tshooj nees nkaum ob peb pom ib qho pov thawj ntxiv tias zaj lus ntawd yog zaj lus ceeb toom kawg, rau qhov “sij hawm” uas “ze lawm” raug cim tias yuav muaj tshwm sim tam sim ua ntej lub sijhawm uas tibneeg lub sij hawm txiav txim siab kaw, vim lo lus tshaj tawm tias tus “uas tsis ncaj, cia nws tsis ncaj ntxiv mus: thiab tus uas qias neeg, cia nws qias neeg ntxiv mus: thiab tus uas ncaj ncees, cia nws ncaj ncees ntxiv mus: thiab tus uas dawb huv, cia nws dawb huv ntxiv mus,” yog ib lo lus cim txog kev kaw ntawm lub sijhawm txiav txim siab ntawd, thiab cim txog qhov pib ntawm xya lub nplawm kawg, uas thaum kawg xaus nrog Khetos txoj Kev Rov Los Zaum Ob.

“‘Lub sijhawm ntawd Mi-kha-ee yuav sawv los, tus Tub Vaj Ntxwv loj uas sawv cev rau cov me nyuam ntawm koj haiv neeg; thiab yuav muaj ib lub caij kev txom nyem, yam uas tsis tau muaj dua li txij thaum muaj ib haiv neeg mus txog rau lub sijhawm ntawd: thiab thaum ntawd koj haiv neeg yuav raug cawm dim, txhua tus uas yuav pom muaj npe sau tseg rau hauv phau ntawv.’ Daniyees 12:1.

“Thaum tus tim tswv thib peb txoj xov kaw lawm, txoj kev hlub tshua tsis thov ntxiv lawm rau cov neeg txhaum uas nyob hauv ntiajteb. Vajtswv haiv neeg twb ua tiav lawv tes hauj lwm lawm. Lawv tau txais ‘nag yav lig,’ ‘txoj kev rov qab muaj zog tshiab uas tuaj ntawm tus Tswv xub ntiag los,’ thiab lawv raug npaj txhij rau lub sij hawm kev sim siab uas nyob ntawm lawv xub ntiag. Cov tim tswv tabtom maj nroos mus los hauv ntuj ceeb tsheej. Ib tug tim tswv rov qab los ntawm ntiajteb tshaj tawm tias nws tes hauj lwm tiav lawm; txoj kev sim zaum kawg twb raug coj los rau saum lub ntiajteb lawm, thiab txhua tus uas tau qhia tias lawv muaj siab ncaj rau Vajtswv tej lus txib twb tau txais ‘lub cim ntawm Vajtswv uas muaj sia.’ Ces Yexus nres Nws txoj kev thov sawv cev hauv lub tuam tsev teev ntuj saum toj. Nws tsa Nws ob txhais tes thiab nrog ib lub suab nrov hais tias, ‘Twb tiav lawm;’ thiab tag nrho pab tim tswv txo lawv tej mom tawm thaum Nws tshaj tawm lo lus hnyav no tias: ‘Tus uas tsis ncaj, cia nws tsis ncaj mus li qub: thiab tus uas qias neeg, cia nws qias neeg mus li qub: thiab tus uas ncaj ncees, cia nws ncaj ncees mus li qub: thiab tus uas dawb huv, cia nws dawb huv mus li qub.’ Tshwm Sim 22:11. Txhua rooj plaub twb raug txiav txim lawm rau txoj sia los yog rau txoj kev tuag.” The Great Controversy, 613.

Thaum pib ntawm phau Ntawv Qhia Tshwm thiab thaum kawg ntawm phau Ntawv Qhia Tshwm, tib zaj keeb kwm raug nthuav tawm. Thaum muab ob nqe lus ntawd los sib txuas ua ke, nws pub rau peb nkag siab tias “Qhov Qhia Tshwm ntawm Yexus Khetos” yog txoj xov ceeb toom zaum kawg rau noob neej ua ntej Khetos Rov Los Zaum Ob. Txoj xov ntawd raug sawv cev ua cim los ntawm ib tug tim tswv uas tuaj txog tam sim ua ntej lub sij hawm sim txiav txim kaw. Txoj xov ntawd cais noob neej ua ob pab raws li seb lawv puas nyeem, hnov, thiab ceev faj raws li txoj xov uas raug qhib thaum “lub sij hawm twb ze lawm,”​—tam sim ua ntej lub sij hawm sim txiav txim kaw.

“Thaum peb los ze rau qhov xaus ntawm keeb kwm ntiajteb no, tej lus faj lem uas hais txog hnub kawg tshwj xeeb hu kom peb kawm. Phau ntawv kawg ntawm Phau Vajlugkub Tshiab puv npo ntawm qhov tseeb uas peb yuav tsum to taub. Xatas tau ua kom ntau leej lub siab dig muag, xwv kom lawv zoo siab txais yuav txhua yam lus zam txim uas ua rau lawv tsis txhob kawm Phau Ntawv Qhia Tshwm.”

“Phau ntawv Qhia Tshwm, txuas nrog phau ntawv Daniyees, hu kom kawm tshawb kom ze thiab tob. Cia txhua tus xibhwb uas hwm Vajtswv xav kom nkag siab thiab nthuav tawm txoj Moo Zoo kom meej tshaj plaws uas peb tus Cawmseej tau los tus kheej qhia rau Nws tus tub qhe Yauhas paub,—‘Qhov kev qhia tshwm ntawm Yexus Khetos, uas Vajtswv tau muab rau Nws, kom qhia rau Nws cov tub qhe txog tej yam uas yuav tsum muaj tiav sai no.’ Tsis txhob cia leejtwg poob siab hauv lawv txoj kev kawm phau Qhia Tshwm vim yog nws tej cim uas zoo li muaj qhov tob thiab zais ntsiab. ‘Yog leejtwg hauv nej tsis muaj tswvyim, cia nws thov Vajtswv, tus uas pub rau txhua tus neeg nplua mias, thiab tsis cem thuam li.’ ‘Foom koob hmoov rau tus uas nyeem, thiab rau cov uas hnov tej lus ntawm zaj lus faj lem no, thiab ceev tej yam uas tau sau tseg rau hauv ntawd; rau qhov lub sijhawm twb los ze lawm.’ Peb yuav tsum tshaj tawm rau lub ntiajteb no txog tej qhov tseeb loj thiab hnyav uas muaj nyob hauv phau ntawv Qhia Tshwm. Tej qhov tseeb no yuav tsum nkag mus rau hauv kiag tej qauv thiab tej ntsiab cai ntawm pawg ntseeg ntawm Vajtswv. Yuav tsum muaj kev kawm phau ntawv no kom ze dua thiab khwv dua, thiab muaj kev nthuav tawm tej qhov tseeb uas muaj nyob hauv nws nrog lub siab kub lug dua, tej qhov tseeb uas cuam tshuam rau txhua tus uas tab tom muaj sia nyob hauv cov hnub kawg no. Txhua tus uas tab tom npaj mus ntsib lawv tus Tswv yuav tsum ua kom phau ntawv no yog yam uas lawv kawm tshawb thiab thov Vajtswv txog nrog siab dawb paug. Nws yeej raws nraim li nws lub npe qhia,—yog ib qho kev qhia tshwm txog tej xwm txheej tseem ceeb tshaj plaws uas yuav muaj tshwm sim nyob rau hauv cov hnub kawg ntawm keeb kwm ntiajteb no. Yauhas, vim nws txoj kev ntseeg siab ruaj khov rau Vajtswv Txojlus thiab rau Yexus Khetos zaj lus tim khawv, thiaj raug ntiab mus rau kob Patmos. Tiamsis nws txoj kev raug ntiab ntawd tsis tau cais nws tawm ntawm Khetos. Tus Tswv tau tuaj xyuas Nws tus tub qhe ncaj ncees ntawd thaum nws raug ntiab, thiab tau muab lus qhuab qhia rau nws hais txog yam uas yuav los rau saum lub ntiajteb no.”

“Qhov lus qhuab qhia no yog ib yam uas muaj qhov tseem ceeb tshaj plaws rau peb; rau qhov peb tab tom nyob rau hnub kawg ntawm keeb kwm ntiajteb no. Tsis ntev no peb yuav nkag mus rau hauv kev ua tiav ntawm tej xwm txheej uas Khetos tau qhia rau Yauhas tias yuav tsum muaj tshwm sim. Thaum cov tub txib ntawm tus Tswv nthuav tawm cov kev tseeb uas hnyav thiab dawb huv no, lawv yuav tsum paub meej tias lawv tab tom tuav tej ntsiab lus uas muaj kev txaus siab mus ib txhis, thiab lawv yuav tsum nrhiav kev ua kevcai raus dej ntawm tus Vaj Ntsuj Plig Dawb Huv, xwv kom lawv thiaj hais tau, tsis yog lawv tus kheej cov lus, tiam sis yog cov lus uas Vajtswv pub rau lawv.”

“Phau Ntawv Qhia Tshwm yuav tsum raug qhib rau cov tibneeg. Muaj coob leej raug qhia tias nws yog ib phau ntawv raug kaw cia, tiamsis nws raug kaw cia rau cov uas tsis lees txais qhov tseeb thiab qhov kaj xwb. Cov lus tseeb uas muaj nyob hauv ntawd yuav tsum raug tshaj tawm, kom cov tibneeg thiaj muaj ib lub sijhawm los npaj rau tej xwm txheej uas yuav tshwm sim sai heev no. Xov ntawm tus timtswv thib peb yuav tsum raug nthuav tawm ua ib txojkev cia siab tib leeg rau txojkev cawm dim ntawm ib lub ntiajteb uas tabtom puas tsuaj.”

“Cov kev phom sij ntawm hnub kawg twb los txog saum peb lawm, thiab hauv peb tes haujlwm peb yuav tsum ceeb toom rau cov neeg txog txoj kev phom sij uas lawv nyob hauv. Tsis txhob cia tej xwm txheej hnyav thiab dawb ceev uas txoj lus faj lem tau nthuav tawm tias yuav tshwm sim sai no nyob twj ywm tsis raug kov. Peb yog Vajtswv cov tub txib, thiab peb tsis muaj sijhawm yuav nkim. Cov uas yuav ua haujlwm koom tes nrog peb tus Tswv Yexus Khetos yuav qhia tawm ib txoj kev txaus siab tob rau tej qhov tseeb uas muaj nyob hauv phau ntawv no. Nrog cwj mem thiab suab lus lawv yuav siv zog ua kom tej yam txaus ntshai kawg uas Khetos tau los saum ntuj ceeb tsheej los nthuav qhia ntawd meej.” Signs of the Times, July 4, 1906.

Ntau tshaj ib puas xyoo dhau los, hauv xyoo 1906, peb tau raug qhia tias tsis ntev “peb yuav nkag mus rau hauv kev ua tiav ntawm tej xwm txheej uas Khetos tau qhia rau Yauhas tias yuav tsum tshwm sim.” Txog xyoo 1906, txoj xov ntawd tseem raug kaw cia. Nws yog ib qho tseem ceeb kom to taub tias txoj xov ntawm Kev Tshwm Sim ntawm Yexus Khetos raug qhib tawm rau Vajtswv haiv neeg tsuas yog ua ntej tej xwm txheej ntawd tshwm sim xwb. Peb raug qhia tias phau ntawv Kev Tshwm Sim “yog kiag li raws li nws lub npe qhia,—ib txoj kev tshwm sim ntawm tej xwm txheej tseem ceeb tshaj plaws uas yuav tshwm sim nyob rau hnub kawg ntawm keeb kwm ntiajteb no.”

Lawv raug qhib tawm kom Vajtswv haiv neeg thiaj li yuav tshaj tau txoj kev ceeb toom, kom cov uas tab tom hnov txoj kev ceeb toom ntawd thiaj li “muaj ib lub sijhawm npaj rau tej xwm txheej uas yuav tshwm sim sai heev no.” Nws tsim nyog nco ntsoov tias (vim Yauhas sawv cev rau Vajtswv haiv neeg nyob rau lub sijhawm hauv keeb kwm uas zaj lus no yuav tsum raug tshaj tawm), Yauhas qhia meej txog ob yam teeb meem uas yog vim li cas nws raug tsim txom. Nws yog “vim nws txoj kev ntseeg ruaj khov rau Vajtswv txoj lus, thiab Khetos zaj lus tim khawv,” uas ua rau nws “raug ntiab mus rau lub koog pov txwv Patmos.” Nws raug ntiab mus vim nws lees txais ob qho tib si phau Vajlugkub thiab tus Ntsuj Plig ntawm Kev Yaj Saub, uas yog “Yexus zaj lus tim khawv.”

Thiab kuv txhos caug ntawm nws ko taw yuav pe hawm nws. Thiab nws hais rau kuv tias, Ceev faj txhob ua li ntawd: kuv yog koj tus qhev ua haujlwm nrog koj, thiab nrog koj cov kwvtij uas tuav rawv Yexus tej lus timkhawv: cia li pe hawm Vajtswv: rau qhov Yexus tej lus timkhawv yog tus ntsuj plig ntawm txojkev cev Vajtswv lus. Qhia Tshwm 19:10.

Yauhas sawv cev rau ib haiv neeg nyob rau thaum kawg ntawm lub ntiaj teb no uas to taub zaj lus ntawm Yexus Khetos txoj Kev Qhia Tshwm, thiab uas raug tsim txom vim lawv tuav rawv ob qho tib si Vajlugkub thiab Ntsuj Plig ntawm Lus Qhia Yav Tom Ntej.

Hauv thawj peb nqe ntawm tshooj ib, txheej txheem kev sib txuas lus ntawm Vajtswv Leej Txiv thiab Nws cov tub qhe raug hais tseg kom pom tseeb. Tshooj nees nkaum ob ntxiv kev piav qhia rau zaj lus hais txog txheej txheem kev sib txuas lus ntawd. Ob ntu no sawv cev rau qhov pib thiab qhov xaus ntawm phau Ntawv Qhia Tshwm, thiab ua ke lawv nthuav qhia meej txog Yauhas tes haujlwm hauv daim duab piv txwv cev Vajtswv lus. Nws tsis yog tsuas yog tus uas sau tej lus hauv Phau Ntawv Qhia Tshwm xwb, tiam sis nws tseem sawv cev rau cov uas nyob rau thaum kawg ntawm lub ntiajteb no uas tshaj tawm zaj lus ceeb toom kawg.

Tus Tswv tau muab txoj lus ntawd; coob kawg yog cov uas tshaj tawm nws. Ntawv Nkauj 68:11

Yauhas “pom” thiab “hnov” cov “yam” uas tsim muaj lo lus xov ntawd thiab nws raug txib kom sau thiab xa lo lus xov ntawd mus rau cov pawg ntseeg.

hais tias, Kuv yog Alpha thiab Omega, tus thawj thiab tus kawg: thiab, Yam uas koj pom, cia li sau rau hauv ib phau ntawv, thiab xa mus rau xya pawg ntseeg uas nyob hauv Asia; mus rau Efexaus, thiab mus rau Ximawna, thiab mus rau Pegamos, thiab mus rau Thyatiras, thiab mus rau Xatis, thiab mus rau Filadefia, thiab mus rau Laudekias. Qhia Tshwm 1:19.

Tej uas nws “hnov” thiab “pom” ntawd, nws raug txib kom sau cia thiab xa mus rau xya pawg ntseeg hauv Asia Minor, tiam sis thaum los txog rau txhua pawg ntseeg ib leeg, Yexus tau hais kom Yauhas sau cov lus ncaj qha, rau qhov txhua zaj lus rau txhua pawg ntseeg hauv xya pawg ntseeg ntawd pib nrog lo lus hais tias, “Thiab rau tus tim tswv ntawm pawg ntseeg hauv … sau.” Yexus tau hais kom Yauhas sau cov lus rau txhua pawg ntseeg ib leeg.

Yexus hais kom Yauhas sau cia, thiab Yexus kuj hais rau Yauhas kom sau yam uas nws tau pom thiab tau hnov, thiab muaj ib zaug Yexus hais rau Yauhas kom “tsis txhob” sau yam uas nws tau hnov.

Thiab quaj nrog ib lub suab nrov kawg, ib yam li thaum tsov ntxhuav nyooj; thiab thaum nws twb quaj lawm, xya lub xob quaj tau tsa lawv tej suab tawm los. Thiab thaum xya lub xob quaj twb tsa lawv tej suab tawm los lawm, kuv twb yuav sau cia; ces kuv hnov ib lub suab los saum ntuj ceeb tsheej hais rau kuv tias, Muab tej uas xya lub xob quaj tau tsa tawm los ntawd kaw cia, thiab tsis txhob sau tej ntawd. Tshwmsim 10:3, 4.

Yauhasais raug hais kom kaw cia yam uas xya lub xob quaj tau hais tawm, thiab hauv qhov uas nws ua li ntawd nws twb kaw cia cov lus ntawm xya lub xob quaj lawm, ib yam nkaus li Daniyees raug txib kom kaw nws phau ntawv cia mus txog rau lub sijhawm kawg.

Tiamsis koj mas, Au Daniel, cia li kaw tej lus no, thiab muab phau ntawv no lo ntim cia kom txog rau lub sijhawm kawg: coob leej yuav khiav mus los, thiab kev paub yuav raug nthuav kom ntau ntxiv.... Thiab nws hais tias, Koj cia li mus koj txoj kev, Daniel: rau qhov tej lus no raug kaw cia thiab raug muab lo ntim cia kom txog rau lub sijhawm kawg. Daniel 12:4, 9.

“Tom qab xya lub nroo no tau nrov lawv tej suab lawm, lo lus txib los txog rau Yauhas ib yam li rau Daniyees txog phau ntawv me ntawd: ‘Kaw ruaj tej yam uas xya lub nroo tau hais tawm los.’” The Seventh-day Adventist Bible Commentary, volume 7, 971.

Yam uas peb tab tom txheeb kom pom yog tias nyob rau thaum xaus thiab thaum pib ntawm phau Ntawv Qhia Tshwm muaj ib zaj lus raug txheeb tawm. Txoj kev uas zaj lus ntawd raug xa tawm kuj raug txheeb tawm thiab. Feem uas Yauhas ua hauv kev xa zaj lus ntawd raug hais meej tshwj xeeb. Muaj qee zaus nws tsuas yog sau yam nws pom thiab hnov xwb. Lwm zaus nws raug txib kom sau raws li tej lus uas hais rau nws, thiab muaj ib zaug nws raug hais kom tsis txhob sau yam uas nws tau hnov. Zaj lus ntawm Kev Qhia Tshwm ntawm Yexus Khetos yog muab los ntawm Leej Txiv, rau Yexus, rau Nkaslias, thiab tom qab ntawd rau tus yaj saub Yauhas, tus uas tau txais lub luag hauj lwm sau zaj lus ntawd thiab xa mus rau cov pawg ntseeg.

Sau cov uas koj tau pom lawd, thiab cov uas muaj tam sim no, thiab cov uas yuav muaj tshwm sim tom qab no. Tshwm Sim 1:19.

Tej zaum yuav nyeem tau nqe ntawd los tsis pom qhov ntsiab cai yaj saub uas raug qhia nyob hauv lo lus txib kom Yauhas sau. Kev sau tseg cov “yam” uas tau pom thiab tau hnov yog kev kaw tseg keeb kwm tam sim no, rau qhov nyob rau Yauhas lub sijhawm cov “yam” ntawd yeej muaj lawm. Kev kaw tseg keeb kwm tam sim no, thiab los ntawm qhov ua li ntawd tib lub sijhawm kuj yog kev sau tseg tej yam uas yuav muaj nyob rau yav tom ntej, yog txoj cai yaj saub tseem ceeb hauv phau Qhia Tshwm. Yauhas raug siv los hais kom pom tseeb thiab ua piv txwv txog qhov ntsiab cai ntawd thiab nws qhov tseem ceeb, rau qhov yeej yog hais rau nws kom sau “tej yam uas yog tam sim no, thiab” los ntawm qhov ua li ntawd koj yuav tau sau “tej yam uas yuav muaj tom qab no” vim keeb kwm rov muaj dua. Txoj kev yaj saub no yog Yexus tus cim kos npe, rau qhov cim kos npe yog ib lub npe, thiab hauv tshooj ib ntawm phau Qhia Tshwm Nws lub npe yog Alfa thiab Omega. Nws qhia qhov kawg nrog qhov pib.

Peb nyuam qhuav pib txoj kev kawm txog “Phau Ntawv Qhia Tshwm ntawm Yexus Khetos” thiab tam sim no peb tab tom xav txog peb nqe thawj ntawm tshooj ib. Txoj xov ceeb toom kawg uas muaj npe “Phau Ntawv Qhia Tshwm ntawm Yexus Khetos” no raug xa tawm ntawm Leej Txiv saum ntuj ceeb tsheej mus rau Yexus, mus rau Nkaspiloos, mus rau Yauhas, uas sau cia nws rau hauv ib phau ntawv kom xa mus rau tej pawg ntseeg. Vim txoj xov no raug hu ncaj qha tias “Phau Ntawv Qhia Tshwm ntawm Yexus Khetos,” ces yog ib yam tseem ceeb uas yuav tsum nco ntsoov tias, ntawm txhua yam uas twb raug sau tseg rau tibneeg los ntawm Txojlus tshoov siab uas qhia tawm txog Khetos lawm, ib qho cim tshwj xeeb hais txog Yexus yog leejtwg thiab yog dabtsi, raug nthuav tawm nyob hauv Yauhas txoj haujlwm uas sau tseg txoj xov no. Thaum nws sau tej yam uas lub sijhawm ntawd twb muaj lawm, nws kuj tseem sau tej yam uas tseem yuav muaj los yav tom ntej thiab.

Qhov tseeb txog keeb kwm rov muaj dua yog raug sawv cev thaum Yauhas sau ib lo lus ceeb toom rau nws tiam thiab nws lub caij nyoog, uas kuj yog ib lo lus ceeb toom rau ib lub sijhawm yav tom ntej thiab. Thaum Yauhas sau rau xya pawg ntseeg thaum pib ntawm pawg ntseeg Khixatia, nws kuj tseem tab tom sau ib lo lus ceeb toom rau pawg ntseeg Khixatia thaum kawg ntawm lub ntiaj teb. Yam ntxwv no ntawm Khetos tus cwj pwm yog raug sawv cev thaum Khetos raug hu ua Alpha thiab Omega, lossis yog qhov pib thiab qhov xaus, lossis yog thawj tug thiab tus kawg. Tseeb tiag, Vajlugkub qhia tias yam ntxwv no ntawm Khetos tus cwj pwm yog yam uas ua pov thawj tias Nws yog tib tug Vajtswv xwb.

Hauv thawj tshooj ntawm Phau Ntawv Qhia Tshwm, peb pom Yexus qhia Nws tus kheej tias yog Alpha thiab Omega.

Kuv raug nyob hauv tus Ntsuj Plig rau hnub ntawm tus Tswv, thiab kuv hnov ib lub suab nrov loj nyob tom qab kuv, zoo li suab raj nrov, hais tias, Kuv yog Alpha thiab Omega, tus thawj thiab tus kawg: thiab, Yam uas koj pom, cia li sau rau hauv ib phau ntawv, thiab xa mus rau xya pawg ntseeg uas nyob hauv Asia; rau Ephesus, thiab rau Smyrna, thiab rau Pergamos, thiab rau Thyatira, thiab rau Sardis, thiab rau Philadelphia, thiab rau Laodicea.

Thiab kuv tig mus saib lub suab uas hais nrog kuv. Thaum kuv tig lawm, kuv pom xya lub teeb kub; thiab nyob hauv nruab nrab ntawm xya lub teeb ntawd muaj ib tug zoo li Leej Tub Neeg, hnav ib lub tsho ntev txog ko taw, thiab ceev ib txoj siv kub nyob ncig ntawm hauv siab. Nws lub taub hau thiab nws cov plaub hau dawb zoo li plaub yaj, dawb ib yam li daus; thiab nws ob lub qhov muag zoo li nplaim taws; thiab nws ob txhais taw zoo li tooj dag ntshiab, zoo li tau kub hnyiab hauv cub tawg; thiab nws lub suab zoo li lub suab ntawm dej ntau. Thiab nws tuav xya lub hnub qub rau hauv nws sab tes xis; thiab tawm hauv nws lub qhov ncauj muaj ib rab ntaj ntse ob sab hniav tawm los; thiab nws lub ntsej muag ci zoo li lub hnub thaum ci hauv nws lub hwjchim.

Thiab thaum kuv pom nws, kuv txawm poob ntawm nws txhais ko taw zoo li tus tuag lawm. Thiab nws tsa nws sab tes xis rau saum kuv, hais rau kuv tias, Tsis txhob ntshai; kuv yog tus thawj thiab tus kawg. Qhia Tshwm 1:10–17.

Muaj tseeb ntau heev nyob hauv cov nqe no, tiam sis ntawm no kuv tsuas xav taw tes hais tias thaum Yauhas hnov Khetos lub suab zoo li suab raj nplaim thiab tig los saib seb Tus uas hais rau nws yog Leejtwg, nws tau pom Yexus Khetos ua tus Pov Thawj Hlob saum ntuj nyob hauv qhov chaw dawb huv ntawm lub tuam tsev teev hawm saum ntuj. Ces Yexus thiaj qhia txog Nws Tus Kheej tias Nws yog Alpha thiab Omega thiab yog tus thawj thiab tus kawg. Hauv zaj lus ntawd thiab hauv txoj kev tshaj tawm nws nyob hauv peb nqe thawj, peb tau pom ib txoj kab tseeb uas sib raug nrog txoj kab tseeb nyob tom kawg ntawm Phau Ntawv Qhia Tshwm. Raws li Alpha thiab Omega, Yexus qhia qhov kawg nrog qhov pib, tus kawg nrog tus thawj. Tom kawg ntawm Phau Ntawv Qhia Tshwm ib yam li thaum pib, Nws rov qhia txog Nws Tus Kheej dua tias Nws yog Alpha thiab Omega.

Thiab nws hais rau kuv tias, Cov lus no yog lus tseeb thiab ntseeg tau: thiab tus Tswv Vajtswv ntawm cov yaj saub dawb huv tau txib nws tus tim tswv los qhia rau nws cov tub qhe paub tej yam uas yuav tsum tshwm sim tsis ntev no. Saib seb, kuv los sai sai: tus uas ceev faj khaws tej lus ntawm cov lus faj lem hauv phau ntawv no mas nws tau koob hmoov.

Kuv yog Yauhas uas tau pom tej no, thiab tau hnov tej no. Thiab thaum kuv tau hnov thiab pom lawm, kuv txhos caug los pehawm ntawm tus timtswv ko taw uas tau qhia tej no rau kuv. Ces nws hais rau kuv tias, Ceev faj txhob ua li ntawd: rau qhov kuv yog koj tus qhev ua haujlwm nrog koj, thiab nrog koj cov kwv tij cov yaj saub, thiab nrog cov uas ceev cov lus hauv phau ntawv no: pehawm Vajtswv.

Ces nws hais rau kuv tias, Tsis txhob kaw ruaj tej lus faj lem hauv phau ntawv no; rau qhov lub sijhawm twb los ze lawm.

Tus uas tsis ncaj, cia nws tseem ua tsis ncaj mus; tus uas qias neeg, cia nws tseem qias neeg mus; tus uas ncaj ncees, cia nws tseem ua ncaj ncees mus; thiab tus uas dawb huv, cia nws tseem ua dawb huv mus.

Thiab saib, kuv yuav los sai sai; thiab kuv muaj kuv qhov txiaj ntsim nrog kuv, kom muab rau txhua tus raws li nws tej haujlwm yuav yog. Kuv yog Alpha thiab Omega, lub hauv paus chiv keeb thiab lub xaus, tus thawj thiab tus kawg. Qhia Tshwm 22:7–13.

Phau ntawv Tshwmsim piav qhia kom meej tias thaum Yauhas sau txoj xov ntawd tseg, txoj xov ntawd yuav raug tsa saum lub hauv paus ntsiab cai uas pib los ua piv txwv qhia txog qhov kawg. Txoj xov ntawd yog thawj qhov tseeb uas raug qhib tawm hauv phau ntawv Tshwmsim, thiab tib qhov tseeb ntawd xwb kuj yog qhov kawg uas raug hais tawm hauv phau ntawv ntawd. Thiab hauv zaj lus tim khawv nyob rau thaum pib thiab thaum xaus ntawm phau ntawv Tshwmsim, Yexus qhia Nws tus kheej tias yog Alfa thiab Omega, yog qhov pib thiab qhov kawg, thiab yog thawj tug thiab tus kawg.

Peb nqe lus thawj ntawm phau Ntawv Qhia Tshwm qhia meej txog zaj lus ceeb toom kawg rau noob neej. Nws yog zaj lus ceeb toom uas los ua ntej xya lub xwm txheej phem kawg thiab txoj kev Khetos rov qab los zaum ob. Zaj lus ntawm Kev Qhia Tshwm txog Yexus Khetos ntawd raug “xa thiab qhia los ntawm tej cim” “los ntawm nws tus tim tswv.”

Tom qab no tib lo lus ceeb toom ntawd raug txheeb qhia nyob hauv nqe kawg ntawm Phau Ntawv Qhia Tshwm, thiab nws kuj raug sawv cev ua tus tim tswv thib peb hauv Qhia Tshwm tshooj kaum plaub.

Ces tus tim thib peb txawm raws lawv qab los, hais nrog suab nrov tias, Yog leejtwg pe hawm tus tsiaj qus thiab nws tus mlom, thiab txais nws lub cim rau hauv nws lub hauv pliaj, lossis rau hauv nws txhais tes, tus ntawd yuav tsum haus cawv txiv hmab ntawm Vajtswv txoj kev chim, uas raug hliv tsis tov rau hauv lub khob ntawm Nws txoj kev npau taws; thiab nws yuav raug tsim txom nrog hluav taws thiab leej faj rau ntawm cov tim tswv dawb huv xub ntiag, thiab rau ntawm tus Menyuam Yaj xub ntiag: Thiab pa luam yeeb ntawm lawv txoj kev tsim txom nce mus ib txhiab ib txhis li: thiab lawv tsis muaj chaw so nruab hnub tsis tsaus ntuj, yog cov uas pe hawm tus tsiaj qus thiab nws tus mlom, thiab tus twg txais lub cim ntawm nws lub npe. Tshwmsim 14:9–11.

Txoj lus ceeb toom kawg yog txoj lus uas raug sawv cev los ntawm tus tim tswv thib peb. Nws yog txoj lus ceeb toom kawg vim nws taw qhia ncaj qha rau txoj kev xeem zaum kawg rau noob neej. Muaj dua ib tug tim tswv ntxiv uas los tom qab thiab koom nrog tus tim tswv thib peb, thiab tus tim tswv ntawd los kuj yog txoj lus ceeb toom kawg thiab.

Tom qab tej no lawm, kuv pom dua ib tug tim tswv nqes saum ntuj los, muaj hwjchim loj kawg; thiab lub ntiajteb ci ntsa iab vim nws lub yeeb koob. Thiab nws qw nrov ncha nrog lub suab muaj zog, hais tias, Npanpiloo tus loj kawg tau poob lawm, tau poob lawm, thiab tau dhau los ua chaw nyob ntawm dab phem, thiab ua chaw khaws cia rau txhua tus plig qias neeg, thiab ua tawb rau txhua yam noog tsis huv thiab ntxub kawg. Rau qhov txhua haiv neeg tau haus cawv txiv hmab ntawm txoj kev chim ntawm nws txoj kev nkauj kev nraug, thiab cov vajntxwv hauv ntiajteb tau ua nkauj ua nraug nrog nws, thiab cov tub lag tub luam hauv ntiajteb tau nplua nuj tuaj vim nws tej kev lom zem nplua mias.

Thiab kuv hnov dua ib lub suab los saum ntuj ceeb tsheej hais tias, Nej kuv haiv neeg, cia li tawm hauv nws los, xwv kom nej txhob muaj feem nrog nws tej kev txhaum, thiab xwv kom nej txhob raug txais nws tej xwm txheej phem. Rau qhov nws tej kev txhaum tau nce mus txog saum ntuj ceeb tsheej lawm, thiab Vajtswv tau nco ntsoov txog nws tej kev ua phem. Qhia Tshwm 18:1–5.

Txoj lus uas yog Tshwmsim ntawm Yexus Khetos raug sawv cev nyob hauv tshooj ib, tshooj kaum plaub, tshooj kaum yim, thiab tshooj nees nkaum ob. Txoj lus ntawd raug qhia los ntawm ib tug tim tswv uas hauv thawj qhov thiab qhov kawg uas raug hais tseg hauv Tshwmsim raug txheeb tias yog tus tim tswv Gablias, thiab tom qab ntawd hauv tshooj kaum plaub thiab kaum yim, txoj lus ntawd raug sawv cev raws li cim los ntawm ib tug tim tswv ya saum ntuj ceeb tsheej los yog nqes saum ntuj ceeb tsheej los.

Tus tim tswv uas nqes saum ntuj los hauv tshooj kaum yim twb raug ua ntej ua duab piv txwv lawm hauv tshooj kaum, thaum ib tug tim tswv nqes los thiab tso ib txhais ko taw rau saum av, hos lwm txhais rau saum hiav txwv. Tus tim tswv ntawd muaj ib phau ntawv uas Yauhas raug txib kom noj; phau ntawv ntawd ua rau nws lub qhov ncauj qab zib thiab ua rau nws plab iab. Phau ntawv uas Yauhas noj yog ib txoj xov, thiab txoj xov uas tus phau ntawv me sawv cev rau ntawd yog ib daim duab piv txwv txog txoj xov ntawm tus tim tswv hauv Tshwmsim kaum yim, yog li ntawd nws kuj yog ib qho sawv cev txog txoj xov ceeb toom kawg nkaus.

Peb tau raug qhia tias Vajtswv txoj xov twb raug xa los thiab raug qhia tawm los ntawm ib tug tim tswv, thiab thaum peb ua tib zoo nrhiav seb txoj xov ceeb toom kawg uas yuav raug piv txwv hauv phau Ntawv Qhia Tshwm yog dab tsi, peb pom tias xya zaus muaj ib tug tim tswv qhia txog txoj xov ceeb toom kawg ntawd. Hauv thawj zaug thiab hauv zaug kawg, tus tim tswv ntawd yog Kalilais. Ces hauv Qhia Tshwm tshooj kaum peb pom ib tug tim tswv nqes los nrog ib phau ntawv me nyob hauv nws txhais tes. Hauv Qhia Tshwm tshooj kaum plaub peb pom ntxiv peb tug tim tswv, txhua tus sawv cev rau txoj xov ceeb toom kawg ntawd. Tom qab ntawd hauv Qhia Tshwm tshooj kaum yim peb pom dua lwm tus tim tswv sawv cev rau tib txoj xov ceeb toom kawg ntawd kiag. Xya txoj xov ceeb toom kawg raug sawv cev los ntawm tej tim tswv. Tus thawj thiab tus kawg yog tus tim tswv Kalilais, hos tsib tug tim tswv nyob nruab nrab ntawm tus thawj thiab tus kawg yog tim tswv cim.

Yog lawm, txhua pawg ntseeg xya pawg ntawd kuj muaj ib tug tim tswv ib yam nkaus, tiam sis lawv tab tom nqa ib txoj xov mus rau cov pawg ntseeg; hos txoj xov ceeb toom kawg uas peb tau tham txog no yog ib txoj xov uas suav tag nrho lub ntiaj teb ua nws cov neeg mloog.

Txhua txoj kab yaj saub xya txoj uas sawv cev rau zaj lus ceeb toom kawg yuav tsum raug tshuaj xyuas kom ze thiab muab ua kom sib haum rau ib leeg, tiamsis nyob rau ntu no kuv tsuas xav piav kom meej ib lub hauv paus ntsiab cai yooj yim ntawm Alpha thiab Omega xwb. Thawj zaug uas ib lub ntsiab lus raug hais tseg hauv Vajtswv Txojlus yog qhov kev siv ua tim khawv uas tseem ceeb tshaj plaws. Thawj zaug uas lo lus “noob” raug hais hauv Phau Vajlugkub yog nyob hauv Chivkeeb 1:11, qhov uas peb raug qhia tias noob yuav txi txiv “raws li nws hom.” Thawj qhov kev hais txog noob no hais kom pom tseeb tias nws muaj DNA uas tsim nyog rau kev yug kom rov muaj dua nws tus kheej. Yexus tau txheeb Vajtswv Txojlus tias yog ib lub noob.

Hnub ntawd Yexus txawm tawm hauv tsev mus, thiab zaum ntawm ntug hiav txwv. Muaj neeg coob coob sib sau los cuag nws, ces nws txawm nce mus hauv ib lub nkoj thiab zaum; hos tag nrho cov neeg coob sawv ntawm ntug dej. Thiab nws hais ntau yam rau lawv ua lus piv txwv, hais tias,

Saib seb, muaj ib tug tseb noob tawm mus tseb; thiab thaum nws tseb, muaj qee cov noob poob rau ntawm ntug kev, ces cov noog txawm los nqos lawv tag: Qee cov poob rau tej chaw muaj pob zeb, qhov uas av tsis ntau; lawv txawm txi tawm tam sim ntawd, vim lawv tsis muaj av tob: Thiab thaum lub hnub sawv tuaj, lawv raug kub hnyiab; thiab vim lawv tsis muaj cag, lawv thiaj qhuav tuag mus. Thiab qee cov poob rau hauv tej pos; cov pos txawm hlob tuaj thiab txhawm lawv: Tiamsis lwm cov poob rau hauv av zoo, thiab txi txi txiv, qee pua npaug, qee rau caum npaug, qee peb caug npaug. Tus uas muaj pob ntseg hnov, cia nws mloog.

Cov thwjtim txawm tuaj cuag nws, thiab hais rau nws tias, Vim li cas koj hais rau lawv ua lus piv txwv?

Nws teb thiab hais rau lawv tias, Vim tau pub rau nej kom paub tej kev tsis paub tob ntawm lub nceeg vaj saum ntuj ceeb tsheej, tiamsis rau lawv tsis tau pub li. Rau qhov tus uas muaj lawm, yuav muab ntxiv rau nws, thiab nws yuav muaj nplua mias dua qub; tiamsis tus uas tsis muaj, txawm yog yam uas nws muaj los yuav raug muab rho tawm ntawm nws mus. Yog li ntawd kuv thiaj hais rau lawv ua lus piv txwv; rau qhov lawv saib los tsis pom, thiab hnov los tsis hnov, thiab lawv kuj tsis to taub. Thiab nyob hauv lawv, tej lus faj lem ntawm Esaias thiaj ua tiav, uas hais tias, Nej yuav hnov tiag los yuav tsis to taub; thiab nej yuav pom tiag los yuav tsis nkag siab: Rau qhov haiv neeg no lub siab twb qhwv tuab lawm, thiab lawv pob ntseg kuj txhaws hnov lus nyuaj, thiab lawv lub qhov muag lawv twb kaw lawm; tsam muaj ib lub sij hawm twg lawv yuav pom tau ntawm lawv lub qhov muag, thiab hnov tau ntawm lawv pob ntseg, thiab yuav to taub tau hauv lawv lub siab, thiab yuav tig los cuag kuv, ces kuv yuav kho lawv kom zoo.

Tiamsis foom koob hmoov yog nej ob lub qhov muag, rau qhov nej pom; thiab nej ob lub pob ntseg, rau qhov nej hnov. Rau qhov kuv hais tseeb rau nej tias, muaj ntau tus yaj saub thiab cov neeg ncaj ncees tau ntshaw yuav pom tej yam uas nej pom, los lawv tsis tau pom; thiab yuav hnov tej yam uas nej hnov, los lawv tsis tau hnov.

Yog li ntawd, nej cia li mloog zaj lus piv txwv txog tus tseb noob.

Thaum leejtwg hnov lo lus ntawm lub nceeg vaj, tiamsis tsis to taub, ces tus phem los txeeb qhov uas tau muab tseb rau hauv nws lub siab lawm. Tus ntawd yog tus uas tau txais noob tseb rau ntawm ntug kev.

Tiamsis tus uas tau txais noob poob rau tej chaw muaj pob zeb, tus ntawd yog tus uas hnov txoj lus, thiab tam sim ntawd zoo siab txais yuav nws; los nws tsis muaj cag hauv nws tus kheej, tsuas nyob ruaj ib ntus xwb: rau thaum kev txom nyem lossis kev tsim txom sawv los vim yog txoj lus, nws txawm ntog siab tam sim ntawd.

Tus uas txais noob poob rau hauv cov pos, yog tus uas hnov txoj lus; tiam sis kev txhawj xeeb txog lub ntiajteb no, thiab kev dag ntxias ntawm kev nplua nuj, txhawm txoj lus ntawd, ces nws txi tsis tau txiv.

Tiamsis tus uas tau txais noob rau hauv thaj av zoo yog tus uas hnov lo lus, thiab nkag siab nws; tus ntawd kuj txi txiv, thiab ua kom txi tau, qee leej ib puas npaug, qee leej rau caum npaug, qee leej peb caug npaug. Mathais 13:1–23.

Ib lub noob, uas yog Vajtswv Txojlus, muaj tag nrho cov qauv hauv paus uas tsim nyog los yug tau ib tsob nroj kom tiav. Thawj zaug uas ib lub ntsiab lus raug hais txog hauv Vajtswv Txojlus twb muaj nyob hauv nws tag nrho tej yam tseem ceeb ntawm lub ntsiab lus ntawd lawm. Qhov tseeb no raug hu ua “txoj cai ntawm kev hais thawj zaug.” Nim no txoj cai no raug tshuaj xyuas ze npaum li cas, nws yim muaj tseeb ruaj khov npaum li ntawd.

Ua ntej peb yuav txuas ntxiv mus hauv peb txoj kev piav txog Alpha thiab Omega thiab lub ntsiab txhais ntawm Vajtswv Txojlus ua ib lub noob, tsim nyog peb yuav xav txog, raws li nqe Vajlugkub uas peb nyuam qhuav hais tseg hauv Mathais, qee yam ntsiab lus uas muaj feem xyuam rau peb txoj kev txiav txim siab txog phau Ntawv Qhia Tshwm. Txhua tus yaj saub puav leej tab tom hais txog hnub kawg ntawm lub ntiajteb.

“Txhua tus yaj saub thaum ub txhua tus tau hais tsawg dua rau lawv tiam li rau peb tiam, yog li ntawd lawv tej lus faj lem tseem muaj hwjchim siv tau rau peb. ‘Tam sim no txhua yam no tau tshwm sim rau lawv ua yam ntxwv: thiab tej no raug sau cia ua lus ceeb toom rau peb, uas lub caij kawg ntawm lub ntiajteb twb los txog saum peb lawm.’ 1 Corinthians 10:11. ‘Tsis yog rau lawv tus kheej, tiamsis yog rau peb lawv tau ua tes haujlwm qhuab qhia tej yam ntawd, uas nim no raug tshaj tawm rau nej los ntawm cov uas tau tshaj tawm txoj moo zoo rau nej los ntawm tus Vaj Ntsuj Plig Dawb Huv uas raug txib nqes saum ntuj los; tej yam no yog tej uas cov timtswv ntshaw xav saib kom tob.’ 1 Peter 1:12....”

“Phau Vajlugkub tau sau tseg thiab khi ua ke nws tej txiaj ntsig muaj nqis cia rau tiam kawg no. Txhua yam xwm txheej loj thiab tej kev ua uas dawb ceev thiab tseem ceeb hauv keeb kwm Phau Qub tau rov tshwm sim, thiab tseem tab tom rov tshwm sim, hauv pawg ntseeg nyob rau hnub kawg no.” Selected Messages, phau 3, 338, 339.

Nqe lus no muab peb tug tim khawv, (Paul, Peter thiab Ellen White) ua tim khawv rau qhov tseeb tias tag nrho cov yaj saub txhua tus tab tom hais txog hnub kawg ntawm lub ntiajteb, uas yog lub sijhawm ntawd ntag thaum qhov zais cia hauv phau Ntawv Tshwm Sim raug qhib tawm. Vim li ntawd, hauv Mathais kaum peb thaum Yexus hais tias, “nej lub qhov muag tau koob hmoov, vim lawv pom: thiab nej lub pob ntseg, vim lawv hnov. Rau qhov kuv hais tseeb rau nej tias, muaj ntau tus yaj saub thiab cov neeg ncaj ncees tau ntshaw yuav pom tej yam uas nej pom, los lawv tsis tau pom; thiab yuav hnov tej yam uas nej hnov, los lawv tsis tau hnov,” Nws tab tom nthuav tawm tib qho koob hmoov uas raug sau tseg hauv thawj peb nqe ntawm Tshwm Sim tshooj ib.

Foom koob hmoov yog tus uas nyeem, thiab cov uas mloog tej lus hauv zaj lus faj lem no, thiab ua raws li tej yam uas tau sau tseg hauv ntawd; rau qhov lub sij hawm twb nyob ze lawm. Qhia Tshwm 1:3.

Yexus nthuav zaj lus piv txwv txog tus Tseb noob, thiab tom qab ntawd cov thwjtim raug coj los nrog Nws tham txog zaj lus piv txwv ntawd. Tiamsis ua ntej lawv tau raug coj los koom sib tham nrog Yexus, Nws tau hais rau lawv—thiab tseem ceeb tshaj rau peb—hais tias, “Tus uas muaj pob ntseg mloog, cia nws mloog.”

Yexus muab zaj lus piv txwv ntawd thiab xaus nws nrog lo lus ceeb toom rau cov uas yuav mloog—kom mloog. Ces cov thwj tim raug coj los rau hauv qhov kev sib tham uas Yexus hais txog tsawg kawg peb lub ntsiab kev xav tseem ceeb. Nws qhia meej txog qhov sib txawv ntawm ob pawg neeg mloog, thiab thaum ua li ntawd nws hais txog ib nqe hauv phau ntawv Yaxayas kom muab ua tim khawv thib ob txog ob pawg neeg mloog (vim nco ntsoov tias txhua yam no raug teeb tsa nyob rau hauv lub ntsiab lus ntawm cov uas yuav mloog). Lub tswv yim thib peb uas nws nthuav tawm, ntxiv dua ob pawg neeg mloog thiab phau ntawv Yaxayas ua tim khawv thib ob, yog qhov tseeb tias Vajtswv Txojlus yog ib lub noob. Qhov tseeb tias Vajtswv Txojlus yog ib lub noob yog li ntawd yog ib feem ntawm yam uas yuav tsum tau hnov los ntawm cov uas hnov Kev Qhia Tshwm ntawm Yexus Khetos hauv Qhia Tshwm tshooj ib. Muaj ob tug neeg mloog nyob hauv peb nqe thawj, ib yam li muaj ob pawg neeg mloog hauv Mathais kaum peb. Mathais kaum peb tsuas yog ntxiv qee qhov kev nkag siab txog ntau txoj kev uas cov uas tsis kam mloog xaiv txoj kev tsis mloog. Thiab tim khawv ntawm Yaxayas tseem ntxiv ntau dua rau hauv txoj xov uas peb yuav tsum hnov.

Nyob rau hauv lub xyoo uas vajntxwv Uxiyas tuag lawm, kuv kuj tau pom tus Tswv zaum saum ib lub zwm txwv, siab thiab raug tsa nto, thiab ntug nws lub tsho ntev puv nkaus lub tuam tsev. Saum toj no muaj cov serafis sawv; txhua tus muaj rau tis; ob tis nws siv los npog nws lub ntsej muag, ob tis nws siv los npog nws ob txhais ko taw, thiab ob tis nws siv ya. Thiab ib tug hu rau ib tug, hais tias, Dawb huv, dawb huv, dawb huv, yog tus Tswv uas kav cov tub rog saum ntuj: tag nrho lub ntiajteb puv nkaus nws lub hwjchim ci ntsa iab. Thiab cov ncej qhov rooj txav vim lub suab ntawm tus uas hu ntawd, thiab lub tuam tsev puv nkaus pa luam yeeb.

Ces kuv hais tias, “Txom nyem rau kuv! vim kuv twb puam tsuaj lawm; rau qhov kuv yog ib tug neeg uas daim di ncauj tsis huv, thiab kuv nyob hauv nruab nrab ib haiv neeg uas daim di ncauj tsis huv: vim kuv ob lub qhov muag tau pom tus Vajntxwv, tus Tswv ntawm cov tub rog.”

Ces ib tug ntawm cov seraphis thiaj ya los cuag kuv, nws tuav ib lub ncaig kub hauv nws txhais tes, uas nws tau siv cov raj los nqa tawm ntawm lub thaj txi Ntuj los: Thiab nws muab nws kov rau ntawm kuv lub qhov ncauj, thiab hais tias, Saib seb, qhov no twb kov koj daim di ncauj lawm; thiab koj txoj kev tsis ncaj twb raug tshem tawm lawm, thiab koj txoj kev txhaum twb raug ntxuav kom dawb huv lawm.

Kuv kuj hnov tus Tswv lub suab hais tias, “Kuv yuav txib leejtwg mus, thiab leejtwg yuav mus pab peb?” Ces kuv teb tias, “Kuv nyob ntawm no; thov txib kuv mus.”

Nws hais tias, Cia li mus, thiab hais rau haiv neeg no tias, Nej yuav hnov tiag tiag, los nej yuav tsis to taub; thiab nej yuav pom tiag tiag, los nej yuav tsis paub qheb. Cia li ua kom haiv neeg no lub siab rog, thiab ua kom lawv lub pob ntseg hnyav, thiab kaw lawv lub qhov muag; tsam lawv pom tau ntawm lawv lub qhov muag, thiab hnov tau ntawm lawv lub pob ntseg, thiab to taub tau hauv lawv lub siab, thiab tig rov qab los, thiab raug kho kom zoo.

Ces kuv hais tias, Tus Tswv, yuav ntev npaum li cas? Thiab nws teb tias, Mus txog thaum tej nroog puam tsuaj tsis muaj neeg nyob, thiab tej tsev tsis muaj neeg, thiab lub teb chaws raug qhuav qhawv huvsi, Thiab tus Tswv tau tshem neeg mus deb heev, thiab muaj kev raug tso tseg loj kawg nyob hauv nruab nrab ntawm lub teb chaws. Tiamsis tseem yuav tshuav ib feem kaum hauv nws, thiab nws yuav rov qab los, thiab yuav raug noj: ib yam li tsob teil tree, thiab ib yam li tsob ntoo qhib, uas lawv lub cev tseem nyob hauv lawv thaum lawv nplooj poob lawm: ib yam nkaus no noob dawb huv yuav yog nws lub cev ntawd. Yaxayas 6:1–13.

Tseeb mas, nqe no hauv Yaxayas no yeej ua rau xav tsis thoob kawg li rau qhov tob ntawm cov ntsiab lus yaj saub uas nws hais txog. Ntau yam ntawm cov ntsiab lus no twb raug tham dua ntau zaus hauv Habakkuk’s Tables lawm, yog li peb tsuas yuav nthuav luv luv txog cov ntsiab lus hauv nqe no uas txhawb peb txoj kev xav txog qhov uas Yexus hais tias Nws txoj lus yog ib lub noob xwb.

Tau twb raug tsim tsa lawm tias Yaxayas, hauv nqe lus ntawd, sawv cev rau ib tug yaj saub, thiab yog li ntawd sawv cev rau Vajtswv haiv neeg thaum lub caij kawg. Qhov tseem ceeb dua rau peb lub ntsiab lus yog tias, Yaxayas sawv cev rau ib haiv neeg uas tseem nyob hauv kev txhaum, thaum tab tom ua dej num nyob hauv Vajtswv pawg ntseeg. Txog thaum Yaxayas tau txais kev tshwm sim txog Vajtswv lub yeeb koob lawm, nws thiaj tsis paub txog nws tus kheej txoj kev txhaum. Nws yog Laodicea, nws dig muag.

“Yaxayas twb tau cem txhaum ntawm lwm tus; tiam sis nim no nws pom tias nws tus kheej raug nthuav tawm nyob hauv tib txoj kev raug txim uas nws tau tshaj tawm rau lawv. Nws twb txaus siab rau ib txoj kev ua kab ke txias thiab tsis muaj sia nyob hauv nws txoj kev pe hawm Vajtswv. Nws tsis tau paub li no txog thaum lub zeem muag ntawm tus Tswv raug muab rau nws. Nim no nws txoj kev txawj ntse thiab nws tej txuj ci zoo li me npaum li cas thaum nws ntsia rau txoj kev dawb huv thiab lub hwjchim muaj koob meej ntawm lub chaw dawb huv. Nws tsis tsim nyog npaum li cas! nws tsis haum rau txoj hauj lwm dawb huv npaum li cas! Nws txoj kev pom txog nws tus kheej tej zaum yuav raug hais tawm raws li cov lus ntawm tus tubtxib Povlauj, ‘Au, kuv yog tus neeg txom nyem phem npaum li cas! leejtwg yuav cawm kuv dim ntawm lub cev ntawm txoj kev tuag no?’”

“Tiamsis kev pab tau raug xa tuaj rau Yaxayas thaum nws nyob hauv nws txoj kev ntxhov siab. ‘Ces ib tug ntawm cov seraphim txawm ya tuaj cuag kuv, nws txhais tes tuav ib lub thee kub nplaim uas nws tau siv rab hlau nyias nqa tawm ntawm lub thaj txi Ntuj: Thiab nws muab tso rau saum kuv lub qhov ncauj, thiab hais tias, Saib maj, qhov no twb kov koj daim di ncauj lawm; thiab koj txoj kev tsis ncaj ncees twb raug tshem tawm lawm, thiab koj txoj kev txhaum twb raug ntxuav kom dawb huv lawm.” Yaxayas 6:6, 7.

“Lub zeem muag uas tau muab rau Yaxayas sawv cev rau Vajtswv haiv neeg tus yam ntxwv nyob rau hnub kawg. Lawv tau txais txoj cai tshwj xeeb uas pom tau los ntawm txoj kev ntseeg txog txoj hauj lwm uas tab tom mus tom ntej hauv lub chaw dawb huv saum ntuj ceeb tsheej. ‘Thiab Vajtswv lub tuam tsev tau qhib rau saum ntuj ceeb tsheej, thiab nyob hauv nws lub tuam tsev tau pom lub nkoj ntawm nws txoj kev cog lus.’ Thaum lawv ntsia los ntawm txoj kev ntseeg nkag mus rau hauv qhov chaw dawb huv tshaj plaws, thiab pom Khetos txoj hauj lwm hauv lub chaw dawb huv saum ntuj ceeb tsheej, lawv paub tias lawv yog ib haiv neeg di ncauj tsis huv,—ib haiv neeg uas lawv daim di ncauj tau hais lus qhuav qhawv ntau zaus, thiab lawv tej txuj ci peev xwm tsis tau raug ua kom dawb huv thiab siv rau Vajtswv lub yeeb koob. Lawv yeej tsim nyog poob siab thaum lawv muab lawv tus kheej txoj kev qaug zog thiab tsis tsim nyog los piv nrog txoj kev dawb huv thiab txoj kev ntxim hlub ntawm Khetos tus cwj pwm uas muaj yeeb koob. Tiamsis yog lawv, ib yam li Yaxayas, yuav txais qhov kev chwv tob uas tus Tswv npaj kom raug tsim rau hauv lub siab, yog lawv yuav txo lawv tus ntsuj plig rau ntawm Vajtswv xub ntiag, ces tseem muaj kev cia siab rau lawv. Zaj sawv ntawm txoj kev cog lus nyob saum lub zwm txwv, thiab txoj hauj lwm uas tau ua rau Yaxayas ntawd yuav raug ua hauv lawv. Vajtswv yuav teb cov lus thov uas tawm hauv lub siab tawg thiab txo hwj chim.”

“Lub hom phiaj ntawm txoj hauj lwm loj thiab dawb ceev no ntawm Vajtswv yog kom sau tej pob txha nplej los khaws rau hauv lub txhab saum ntuj ceeb tsheej; rau qhov lub ntiaj teb yuav tsum raug puv npo nrog Vajtswv tus Tswv txoj kev ci ntsa iab. Yog li ntawd, tsis txhob cia leej twg poob siab thaum lawv pom txoj kev phem uas nthuav dav thiab hnov tej lus uas tawm ntawm daim di ncauj tsis huv. Thaum tej hwj chim ntawm txoj kev tsaus ntuj sawv ua txheej txheem tawm tsam Vajtswv haiv neeg; thaum Xatas sau nws tej rog los rau txoj kev sib ntaus loj kawg, thiab nws lub hwj chim zoo li loj heev thiab yuav luag kov yeej tsis taus, [ces] txoj kev pom meej txog txoj kev ci ntsa iab saum ntuj los, lub zwm txwv uas siab thiab tsa siab kawg, vov ncig nrog tus zaj sawv ntawm lo lus cog tseg, yuav muab kev nplij siab, kev ruaj siab, thiab kev thaj yeeb.” Review and Herald, December 22, 1896.

Lub zeem muag no “sawv cev rau lub xeev ntawm Vajtswv haiv neeg nyob rau hnub kawg.” Vajtswv haiv neeg nyob rau hnub kawg yog cov Laodiceans.

Thiab rau tus tim tswv ntawm pawg ntseeg hauv Laodicea sau tias; Cov no yog yam uas tus Amen hais, tus tim khawv uas ncaj ncees thiab muaj tseeb, tus pib ntawm Vajtswv txoj kev tsim; Kuv paub koj tej haujlwm, tias koj tsis txias thiab tsis kub: Kuv xav kom koj txias los yog kub. Yog li ntawd, vim koj sov so, thiab tsis txias thiab tsis kub, Kuv yuav ntiab koj tawm hauv Kuv lub qhov ncauj. Vim koj hais tias, Kuv nplua nuj, thiab muaj cuab tam coob heev, thiab tsis muaj kev txom nyem ib yam dabtsi; tiamsis koj tsis paub tias koj yog tus txom nyem, thiab txaus hlub, thiab pluag, thiab dig muag, thiab liab qab: Kuv ntuas koj kom yuav kub ntawm Kuv, yog kub uas twb raug sim hauv hluav taws lawm, xwv kom koj thiaj nplua nuj; thiab ris tsho dawb, xwv kom koj hnav tau, thiab kom txoj kev txaj muag ntawm koj txoj kev liab qab txhob tshwm; thiab pleev tshuaj qhov muag rau koj ob lub qhov muag, xwv kom koj thiaj pom.

Txhua tus uas Kuv hlub, Kuv cem thiab qhuab ntuas nws: yog li ntawd nej yuav tsum kub siab lug, thiab hloov siab lees txim. Saib seb, Kuv sawv ntawm qhov rooj thiab khob: yog leejtwg hnov Kuv lub suab, thiab qhib qhov rooj, Kuv yuav los rau hauv cuag nws, thiab yuav noj mov nrog nws, thiab nws nrog Kuv. Tus uas kov yeej, Kuv yuav pub rau nws zaum nrog Kuv saum Kuv lub zwm txwv, ib yam li Kuv kuj tau kov yeej, thiab twb zaum nrog Kuv Txiv saum Nws lub zwm txwv.

Tus uas muaj pob ntseg, cia nws mloog yam uas tus Ntsuj Plig hais rau cov koom txoos. Tshwmsim 3:14–22.

“Tsab xov mus rau pawg ntseeg hauv Laodicea yog ib lo lus qhuab ntuas hnyav heev uas ua rau ceeb ntshai, thiab siv tau rau Vajtswv haiv neeg nyob rau lub sijhawm tam sim no.

“‘Thiab sau rau tus tim tswv ntawm pawg ntseeg hauv Laodicea hais tias: Tej no yog yam uas tus Amen, tus Timkhawv ncaj ncees thiab tseeb, tus Pib ntawm Vajtswv txoj kev tsim, hais; Kuv paub koj tej haujlwm, tias koj tsis txias los tsis kub: Kuv xav kom koj txias lossis kub. Yog li ntawd vim koj tsuas yog sov sov, thiab tsis txias los tsis kub, Kuv yuav nti koj tawm ntawm Kuv lub qhov ncauj. Vim koj hais tias, Kuv nplua nuj, thiab muaj cuab muaj tam ntau, thiab tsis xav tau ib yam dabtsi li; tiam sis koj tsis paub tias koj yog tus txom nyem, thiab khuv leej kawg, thiab pluag, thiab dig muag, thiab liab qab.’

“Tus Tswv ntawm no qhia rau peb tias txoj xov uas yuav tsum raug nqa mus rau Nws haiv neeg los ntawm cov xibhwb uas Nws tau hu los ceeb toom haiv neeg ntawd tsis yog ib txoj xov hais txog kev thaj yeeb thiab kev nyab xeeb. Nws tsis yog tsuas yog nyob rau hauv kev xav xwb, tiam sis yog yam muaj feem xyuam rau kev coj ua hauv txhua yam tshwj xeeb. Haiv neeg ntawm Vajtswv raug sawv cev hauv txoj xov rau cov Laodicean tias nyob rau hauv ib txoj hauj lwm ntawm kev ruaj siab raws li cev nqaij daim tawv. Lawv nyob kaj siab lug, ntseeg lawv tus kheej tias lawv nyob hauv ib qho xwm txheej siab kawg ntawm kev tau txais tej yam ntawm sab ntsuj plig. ‘Because thou sayest, I am rich, and increased with goods, and have need of nothing; and knowest not that thou art wretched, and miserable, and poor, and blind, and naked.’”

“Tsis muaj ib qho kev dag ntxias twg loj dua uas tuaj yeem los raug rau tibneeg lub siab dua li qhov lawv muaj kev ntseeg siab tias lawv yog lawm thaum qhov tseeb lawv yuam kev tas nrho! Txoj xov ntawm Tus Timkhawv Tseeb pom cov neeg ntawm Vajtswv nyob rau hauv ib txoj kev dag ntxias uas tu siab heev, txawm li ntawd los lawv tseem ncaj ncees nyob hauv txoj kev dag ntxias ntawd. Lawv tsis paub tias lawv lub xeev nyob rau hauv Vajtswv lub xub ntiag yog ib yam uas txaus tu siab heev. Thaum cov uas raug hais los ntawd tab tom qhuas lawv tus kheej tias lawv nyob rau hauv ib lub xeev sab ntsuj plig uas siab tshaj, txoj xov ntawm Tus Timkhawv Tseeb rhuav lawv txoj kev ruaj siab los ntawm txoj kev txiav txim uas ceeb ntshai txog lawv lub xeev tiag tiag ntawm kev dig muag sab ntsuj plig, kev txom nyem, thiab kev txom nyem txaus nplua mias. Zaj lus timkhawv ntawd, uas txiav tob thiab hnyav heev, tsis tuaj yeem yog ib qho yuam kev, rau qhov yog Tus Timkhawv Tseeb uas hais, thiab Nws zaj lus timkhawv yuav tsum yog qhov tseeb.”

“Yog ib nyuaj rau cov uas xav tias lawv ruaj khov hauv tej uas lawv twb ua tiav lawm, thiab uas ntseeg lawv tus kheej tias lawv nplua nuj hauv kev paub sab ntsuj plig, kom txais tau txoj xov uas tshaj tawm tias lawv raug dag ntxias thiab xav tau txhua yam txiaj ntsim sab ntsuj plig. Lub siab uas tsis tau raug ua kom dawb huv yog ‘dag ntxias tshaj txhua yam, thiab phem heev kawg li.’ Kuv raug qhia tias coob leej tab tom qhuas lawv tus kheej tias lawv yog cov Khixatia zoo, txawm yog lawv tsis muaj ib qho kaj ci hlo li ntawm Yexus. Lawv tsis muaj txoj kev paub ua neej nyob rau hauv Vajtswv txoj sia uas yog muaj sia nyob rau lawv tus kheej. Lawv yuav tsum muaj ib txoj hauj lwm tob thiab txhij txhua ntawm kev txo tus kheej rau ntawm Vajtswv xub ntiag, ua ntej lawv thiaj yuav hnov lawv txoj kev xav tau tiag tiag rau qhov kev siv zog kub siab thiab tsis tso tseg kom tau txais cov txiaj ntsim muaj nqis ntawm tus Ntsuj Plig.” Testimonies, volume 3, 252, 253.

Thaum Yesaya tau hloov siab lees txim tawm ntawm nws txoj kev mob nkeeg Laodicea lawm, nws txaus siab sawv los nqa zaj lus ceeb toom kawg mus rau lub ntiajteb no. Nqe peb ntawm tshooj rau txuas Yesaya zaj keeb kwm yaj saub nrog zaj keeb kwm yaj saub hauv Qhia Tshwm tshooj kaum yim, thaum tus timtswv nqes los thiab ua kom lub ntiajteb ci ntsa iab nrog nws lub yeeb koob.

Tom qab tej no lawm, kuv pom dua ib tug tim tswv nqes saum ntuj los, muaj hwjchim loj; thiab lub ntiajteb ci kaj lug vim nws lub yeeb koob. Tshwmsim 18:1.

Yaxayas tab tom sawv cev rau Vajtswv haiv neeg nyob rau lub sijhawm uas tus timtswv ceebtsheej hauv Tshwmsim kaum yim nqes los; vim thaum nws raug coj mus rau hauv lub tuam tsev ceebtsheej, nws hnov cov seraphim tshaj tawm tias, “Dawb huv, dawb huv, dawb huv yog tus Tswv ntawm cov tub rog: tag nrho lub ntiajteb puv npo nws lub yeeb koob.” Yaxayas, ib yam li Yauhas hauv phau Tshwmsim, sawv cev rau Vajtswv haiv neeg uas tshaj tawm txoj xov ceeb toom kawg. Yauhas hu Vajtswv haiv neeg tias “cov seem uas tshuav,” hos Yaxayas hu lawv tias “ib feem kaum,” los yog ib feem kaum uas muab rau Vajtswv. Lo lus cag hauv Henplais txhais hais tias “muab ib feem kaum.”

Lo lus nug yaj saub hais tias “ntev npaum li cas?” uas Yaxayas tau nug ntawd, raug nug rov thiab rov dua hauv Vajtswv Txojlus (thiab kom luv, lo lus teb rau lo lus nug tias “ntev npaum li cas?” yog tias nws cim txog kev tuaj txog ntawm txoj cai Sunday ntawm tebchaws hauv Tebchaws Meskas.) Raws li Ellen White, thaum lub sijhawm ntawd “kev thim txojkev ntseeg ntawm tebchaws yuav raug ua raws los ntawm kev puam tsuaj ntawm tebchaws,” thiab raws li Yaxayas, nws yog thaum “tej nroog yuav raug rhuav tshem kom tsis muaj neeg nyob, thiab tej tsev tsis muaj neeg, thiab lub tebchaws yuav qhuav qhawv tag nrho, Thiab tus Tswv tau muab neeg tshem mus deb heev, thiab yuav muaj ib txoj kev tso tseg loj nyob hauv nruab nrab ntawm lub tebchaws.” Txoj “kev tso tseg loj nyob hauv nruab nrab ntawm lub tebchaws” yog cov “coob leej” uas raug muab ntxeev pov tseg thaum txoj cai Sunday raws li Daniyees 11:41. Cov no yog cov neeg hauv Yaxayas rau thiab Mathais kaum peb uas muaj qhov muag los tsis pom thiab muaj pob ntseg los tsis hnov, thiab kuj yog cov hauv Tshwmsim peb uas tsis kam txais lo lus ntuas rau pawg ntseeg Laudekhiya.

Nws kuj yuav nkag mus rau hauv lub tebchaws uas muaj hwjchim ci ntsa iab; thiab ntau lub tebchaws yuav raug muab rhuav pov tseg; tiam sis cov no yuav dim ntawm nws txhais tes, yog Edom, thiab Moab, thiab cov thawj ntawm cov menyuam Amon. Daniel 11:41

Yaxayas tau muaj ib zaj yog toog pom txog Yexus Khetos hauv Nws lub tuam tsev dawb huv, ib yam li Yauhas tau pom hauv Phau Ntawv Qhia Tshwm. Yaxayas sawv cev rau “ib feem kaum” lossis ib feem kaum uas “rov qab los” thiab “yuav raug noj” ib yam li tsob ntoo. Lo lus Henplais uas txhais ua “raug noj” txhais hais tias raug kub hnyiab kom ploj mus. Txawm li ntawd los, “ib feem kaum” ntawd muaj ib “yam tseem ceeb” nyob hauv lawv uas hluav taws tsis kub hnyiab kom ploj. Pom tseeb tias cuaj feem kaum tsis muaj yam tseem ceeb ntawd? Hluav taws uas raug sawv cev tias noj thiab hlawv tsob teil thiab tsob ntoo qhib kom ploj mus yog hluav taws ntawm Tus Tubtxib ntawm Lo Lus Cog Tseg uas los tam sid rau hauv Nws lub tuam tsev raws li hauv phau Malakis.

Saib seb, kuv yuav txib kuv tus tubtxib mus, thiab nws yuav npaj txojkev ua kuv ntej; thiab tus Tswv, uas nej nrhiav, yuav los txog rau nws lub tuam tsev tam sim ntawd, yog tus tubtxib ntawm txoj kev khi lus, tus uas nej zoo siab rau: saib seb, nws yuav los, hais li tus Tswv uas kav cov tubrog ntuj.

Tiamsis leejtwg yuav nyob taus hnub uas nws los? thiab leejtwg yuav sawv tau thaum nws tshwm sim? rau qhov nws zoo li hluav taws uas lim kom huv, thiab zoo li xab npum uas cov neeg ntxhua khaub ncaws siv: Thiab nws yuav zaum ua tus lim thiab tus ua kom nyiaj huv si: thiab nws yuav ua kom cov tub ntawm Levi huv, thiab ntxuav lawv kom dawb huv ib yam li kub thiab nyiaj, xwv kom lawv thiaj muab tau ib qho khoom fij rau tus Tswv hauv txoj kev ncaj ncees. Ces cov khoom fij ntawm Yudas thiab Yeluxalees yuav txaus siab rau tus Tswv, ib yam li thaum ub, thiab ib yam li nyob rau xyoo thaum ntxov. Malachi 3:1–4.

Yaxayas feem kaum, (uas yog ib feem kaum) kuj yog Malakis “kev txi hauv txoj kev ncaj ncees.” Malakis qhov kev txi yog Vajtswv haiv neeg, uas raug sawv cev ua “cov tub ntawm Levi” uas raug ntxuav kom dawb huv los ntawm hluav taws kom tsim tau ib “kev txi hauv txoj kev ncaj ncees,” thiab cov uas raug hluav taws “noj” hauv Yaxayas zaj lus tim khawv yog ib feem kaum, los yog ib qho ib feem kaum.

Raws li Vajtswv txoj kev tshav ntuj uas tau muab rau kuv, ib yam li ib tug kws txhim tsa tsev uas muaj tswvyim, kuv twb tso lub hauv paus lawm, thiab lwm tus tab tom txhim tsa saum nws. Tiamsis cia txhua tus ceev faj saib nws txhim tsa saum nws li cas. Rau qhov tsis muaj leejtwg tso tau dua lwm lub hauv paus tshaj lub uas twb raug tso lawm, uas yog Yexus Khetos. Nimno yog leejtwg txhim tsa saum lub hauv paus no nrog kub, nyiaj, pob zeb muaj nqis, ntoo, quav nyab, qhuav nroj; txhua tus haujlwm yuav raug ua kom tshwm tawm: rau qhov hnub ntawd yuav qhia nws, vim nws yuav raug nthuav tawm los ntawm hluav taws; thiab hluav taws yuav sim txhua tus haujlwm saib yog hom twg. 1 Kaulinthaus 3:10–13.

Povlauj ntawm no tshaj tawm hais tias tej haujlwm ntawm txhua tus neeg yuav raug muab nthuav tawm los ntawm “hluav taws”. Hauv Malakaus, hluav taws hlawv tshem cov qias neeg tawm mus. Hauv Yaxayas, txoj kev ntxuav kom dawb huv ntawm “ib feem kaum” tshwm sim “thaum” lawv muab lawv cov nplooj pov tseg. Cov nplooj yog ib lub cim ntawm kev txhaum uas zais cia, kev ua txuj, thiab kev tawm tsam lub hwjchim raws li Adas thiab Evas tau ua tim khawv tseg.

Yaxayas “ib feem kaum” muaj ib yam tseem ceeb nyob hauv lawv uas tsis txawj raug hlawv kom ploj mus, thiab yam tseem ceeb ntawd yog “noob dawb huv”. Lawv muaj Khetos nyob hauv lawv, yog txoj kev cia siab ntawm lub yeeb koob. Yaxayas nws tus kheej yog “noob dawb huv” thiab kuj yog “ib feem kaum” uas nws qhia ntawd. Ob qho tib si, “noob dawb huv” thiab “ib feem kaum,” rov qab tawm hauv ib qho xwm txheej Laodicea mus rau qhov xwm txheej Philadephia los ntawm Kev Qhia Tshwm ntawm Yexus Khetos hauv Nws lub tuam tsev dawb huv.

Lub zeem muag ntawm Vajtswv lub hwjchim ci ntsa iab uas ua rau Yaxayas quaj tawm tias nws puam tsuaj lawm, tias nws yog ib tug neeg tsis huv thiab yog ib tug neeg txhaum uas xav tau kev zam txim, tshwm sim nyob hauv lub chaw dawb huv saum ntuj thaum cov ntoo poob lawv tej nplooj. Lo lus “poob” txhais tias “muab ntiab tawm,” lossis “txiav ib tsob ntoo ntog.” Kev ntiab Laudekhiya tawm yog qhov uas raug sawv cev ntawm no. Ib “feem kaum” lossis cov seem yuav hla dhau txoj “hluav taws” ntxuav kom huv uas raug coj los ntawm Malakias Tus Tubtxib ntawm Kevcog Lus, yog li ntawd ua rau lawv tej haujlwm tibneeg raug kub hnyiab mus ntawm sab ntsuj plig, thiab yog li ntawd tseg cia tsuas yog “yam tseem ceeb” uas kub hnyiab rhuav tsis tau, uas yog “Noob Dawb Huv.” Cov uas tsis kam mloog yuav raug muab ntiab tawm ib yam li tej nplooj qhuav tuag, lossis raug ntuav tawm hauv tus Tswv lub qhov ncauj.

Yexus yog lub Noob Qes Dawb Huv, thiab ib lub noob muaj tag nrho tej DNA uas tsim nyog los yug kom tawm los ua tiav tag nrho tsob nroj. Vajtswv Txojlus yog ib lub noob, yog li ntawd thawj zaug uas ib yam raug hais txog hauv Vajtswv Txojlus twb muaj tag nrho tej ntaub ntawv uas tsim nyog los coj qhov ntsiab ntawd mus txog nws txoj kev loj tiav puv npo hauv tus ntseeg, yog hais tias to taub kom raug.

Yaxayas tshooj rau qhia txog ib haiv neeg uas yuav tsis “hnov” nyob rau lub sijhawm uas nej YUAV TSUM hnov kom thiaj tau koob hmoov nrog txoj xov ntawm Kev Tshwm Sim txog Yexus Khetos. Cov neeg uas Yexus hais txog ntawd yog Vajtswv haiv neeg uas raug xaiv, lawv yog Nws tus pojniam, lawv yog Nws haiv neeg hauv txoj kev cog lus, lawv yog cov Yixayee thaum ub.

Ixayees qub teb thaum ub, los yog Ixayees thawj zaug, yog ib tug yam ntxwv qhia txog Ixayees niaj hnub no, los yog Ixayees kawg. Vajtswv haiv neeg thaum kawg ntawm lub ntiaj teb yog Cov Xya-hnub Adven-tis, Nws haiv neeg uas Nws xaiv tseg, Nws tus pojniam, Nws haiv neeg ntawm txoj kev cog lus—Ixayees niaj hnub no. Zaj lus tim khawv ntawm Yaxayas keeb kwm, thaum muab koom nrog Khetos keeb kwm, muab ob tug tim khawv uas tsa kom ruaj tias thaum kawg ntawm lub ntiaj teb kev ntseeg Xya-hnub Adven-tis yuav nyob hauv ib “xwm txheej” uas ploj lawm thiab cawm tsis tau, raws li tau sawv cev nyob hauv tsab xov rau Laudekhiya.

Lawv tsis yog tiag tiag cawm tsis tau, tiam sis tsuas yog cawm tsis tau nyob rau hauv lawv lub xeev Laodicea, ib yam li Yaxayas tau ua ntej nws qhov kev ntsib ntawd, thiab ib yam li cov Yudais hauv keeb kwm ntawm Khetos.

Ib yam uas ib tug neeg Laodicea yuav tsum “hnov” yog zaj lus piv txwv txog Tus Tseb Noob. Nws yuav tsum “hnov” hauv zaj lus piv txwv ntawd tias Vajtswv Txojlus yog ib “lub noob”, yog ib lub noob dawb huv. Thaum qhov ntawd raug “hnov” lawm, ces ib lub hauv paus yuav raug tsa los uas pib qhib zaj lus zais ntawm Phau Ntawv Qhia Tshwm, rau qhov zaj lus ntawd raug qhwv cia nyob hauv qhov kev lees paub tob kawg tias Yexus yog tus Alpha thiab Omega, tus Thawj thiab tus Kawg, tus Pib thiab tus Xaus. Kev to taub txog kev sib raug zoo ntawm qhov kawg nrog qhov pib suav nrog kev to taub tias Yexus yog Txojlus, thiab Nws yog Lub Noob.

Thaum chiv keeb yog Txojlus, thiab Txojlus nyob nrog Vajtswv, thiab Txojlus yog Vajtswv. Nws ntawd twb nyob nrog Vajtswv thaum chiv keeb lawm. Txhua yam tau raug tsim los ntawm nws; thiab yam uas tau raug tsim lawm, tsis muaj ib yam twg uas tsis yog raug tsim los ntawm nws. Hauv nws muaj txoj sia; thiab txoj sia ntawd yog qhov kaj rau tib neeg. Thiab qhov kaj ci hauv qhov tsaus ntuj; thiab qhov tsaus ntuj tsis to taub nws. Yauhas 1:1–5.

Tam sim no tej noob thiab nws caj ces twb tau txais tej lus cog tseg lawm. Nws tsis hais tias, Thiab rau tej caj ces, li yog hais txog coob leej; tiam sis li yog hais txog ib tug xwb, Thiab rau koj caj ces, uas yog Khetos. Kalatia 3:16.

Yuav kom nkag siab txog txoj kev sib raug zoo ntawm qhov xaus thiab qhov pib, yuav tsum to taub txog “txoj cai ntawm thawj zaug hais txog.” Txoj cai ntawm thawj zaug hais txog qhia tias qhov pib ntawm ib lub ntsiab lus yog qhov chaw siv los txheeb xyuas uas tseem ceeb tshaj plaws, vim nws muaj tag nrho zaj keeb kwm nyob hauv, rau qhov raws li Vajtswv Txojlus nws yog ib lub noob. Qhov chaw hais txog kawg yog qhov thib ob hauv qhov tseem ceeb, nyob rau hauv qhov kev txiav txim tias yog nyob ntawd txhua yam ntsiab ntawm zaj keeb kwm raug khi ua ke, tsis tseg ib qho kawg xoob. Tiamsis yog cov chaw hais txog nyob nruab nrab ntawm ib lub ntsiab lus uas ntxiv dag zog thiab kev meej rau zaj keeb kwm, thiab hauv qhov kev txiav txim ntawd qhov nruab nrab tseem ceeb ib yam li qhov pib lossis qhov xaus.

Tseem muaj ntau yam ntxiv uas yuav tsum hais txog hauv zaj lus no, tiam sis thaum rov qab los rau nqe Vaj Lug Kub hauv Mathais kaum peb peb pom tau tias Yexus tau qhia txog ob pab neeg uas hnov los sis tsis hnov. Nws qhia ntau dua ib txoj kev uas ua rau tsis hnov, tiam sis nws mam li tshaj tawm ib txoj koob hmoov rau cov uas hnov.

Tab sis foom koob hmoov rau nej ob lub qhov muag, vim lawv pom; thiab nej ob lub pob ntseg, vim lawv hnov. Rau qhov tseeb kuv hais rau nej tias, ntau tus yaj saub thiab cov neeg ncaj ncees tau ntshaw pom tej yam uas nej pom, los lawv tsis tau pom; thiab hnov tej yam uas nej hnov, los lawv tsis tau hnov. Yog li no, nej cia li mloog zaj lus piv txwv ntawm tus tseb noob. Mathai 13:16–18.

Nyob rau hauv kev cev Vajtswv lus, yog li ntawd, “txoj koob hmoov” no yeej yog tib txoj koob hmoov nkaus li hauv Tshwmsim 1:3:

Foom koob hmoov yog tus uas nyeem, thiab cov uas hnov tej lus uas nyob hauv zaj lus faj lem no, thiab ceev faj ua raws tej yam uas tau sau tseg hauv no; rau qhov lub sij hawm twb nyob ze lawm.

Yexus txoj kev hais txog hauv Mathais kaum peb mus rau Yaxayas rau, ua ke nrog Ellen White tej ntawv sau, lees paub tias muaj tej yam uas pom thiab hnov nyob rau thaum kawg ntawm lub ntiajteb uas loj kawg nkaus li, txog nthe ntau tus neeg ncaj ncees thiab cov yaj saub tau ntshaw kom muaj sia nyob hauv lub sijhawm ntawd thaum zaj lus ceeb toom kawg yuav raug qhib, thiab thaum ntawd tibneeg yuav “pom” thiab “hnov” tej ntawd.

Yauhas raug hais kom muab yam uas “Xya Lub Xob Quaj” tau hais tseg ntawd kaw cia rau hauv tshooj kaum, thiab hauv tshooj nees nkaum-ob muaj lo lus tshaj tawm tias, “Tsis txhob muab tej lus ntawm zaj lus faj lem hauv phau ntawv no kaw cia: rau qhov lub sij hawm twb nyob ze lawm.” Nqe tom qab ntawd qhia txog qhov kawg ntawm tib neeg txoj kev sim siab. Ua ntej me ntsis uas txoj kev sim siab kaw lawm, muaj ib lo lus tshaj tawm kom qhib “Xya Lub Xob Quaj”, uas yog tib ntu xwb hauv phau Ntawv Qhia Tshwm uas raug kaw cia rau lub sijhawm ntawd. Hais txog “Xya Lub Xob Quaj” no, peb raug ceeb toom tias lawv sawv cev rau qhov pib thiab qhov xaus ntawm Kev Tos Txog Kev Los Zaum Ob.

“Lub teeb tshwjxeeb uas tau muab rau Yauhas, uas tau nthuav tawm hauv xya lub xob quaj, yog ib qho kev piav meej txog tej xwm txheej uas yuav tshwm sim nyob hauv qab txoj xov ntawm thawj tus tim tswv thiab tus tim tswv thib ob....”

“Tom qab xya lub xob quaj no tau tshaj tawm lawv tej suab lawm, lo lus txib los rau Yauhas ib yam li rau Daniyees hais txog phau ntawv me ntawd: ‘Muab tej uas xya lub xob quaj tau tshaj tawm ntawd kaw cia.’ Tej no muaj feem rau tej xwm txheej yav tom ntej uas yuav raug qhib tawm raws li lawv tej kev txiav txim.” The Seventh-day Adventist Bible Commentary, volume 7, 971.

Xya Xob Cua sawv cev rau tej xwm txheej thaum lub sijhawm pib ntawm Kev Ntseeg Advent nyob hauv keeb kwm ntawm txoj xov ntawm thawj tug timtswv thiab tug timtswv thib ob, txij xyoo 1798 mus txog rau Lub Kaum Hli 22, 1844, thiab nyob hauv tib tsab ntawv uas tau hais saud no peb raug qhia tias Xya Xob Cua “muaj feem xyuam rau tej xwm txheej yav tom ntej uas yuav raug qhia tawm raws li lawv txoj kev txiav txim.” Keeb kwm thaum pib ntawm Kev Ntseeg Advent yog ib daim duab qhia txog qhov kawg ntawm Kev Ntseeg Advent, vim Yexus Khetos, raws li tus Alpha thiab Omega, tso Nws lub cim kos npe rau saum tag nrho keeb kwm ntawm Kev Ntseeg Advent, rau qhov ntawd yog ib keeb kwm dawb huv ib yam li keeb kwm ntawm cov Yixayee txheej thaum ub.

Raws li Yexus hais hauv Mathais tshooj kaum peb, tej xwm txheej no yog yam uas cov yaj saub ntshaw xav pom, thiab cov thwj tim raug foom koob hmoov vim lawv paub. Cov thwj tim ntawd sawv cev rau Vajtswv haiv neeg nyob rau thaum kawg ntawm lub ntiaj teb, uas raug foom koob hmoov vim yam lawv pom thiab hnov. Yam lawv pom thiab hnov yog txoj xov ntawm Yexus Khetos Txoj Kev Qhia Tshwm, uas kuj raug sawv cev los ntawm txoj xov ntawm Xya Lub Xob Nroo, uas sawv cev rau tib si keeb kwm Millerite thiab keeb kwm ntawm ib puas plaub caug plaub txhiab leej.

“Txhua txoj xov uas tau muab txij xyoo 1840–1844 yuav tsum raug nthuav tawm tam sim no nrog hwj chim, rau qhov muaj coob leej neeg uas tau plam lawv txoj kev taw qhia lawm. Cov xov ntawd yuav tsum mus cuag txhua pawg ntseeg.

“Yexus Khetos tau hais tias, ‘Nej lub qhov muag tau koob hmoov lawm, vim lawv pom; thiab nej lub pob ntseg, vim lawv hnov. Rau qhov tseeb kuv hais rau nej, tias muaj ntau tus yaj saub thiab cov neeg ncaj ncees tau ntshaw pom tej yam uas nej pom no, los lawv tsis tau pom; thiab tau ntshaw hnov tej yam uas nej hnov no, los lawv tsis tau hnov’ [Mathais 13:16, 17]. Cov qhov muag uas tau pom tej yam uas raug pom nyob rau xyoo 1843 thiab 1844 yeej tau koob hmoov lawm.”

“Txoj lus ceeb toom twb raug muab lawm. Thiab yuav tsum tsis txhob muaj kev ncua nyob rau hauv kev rov tshaj tawm txoj lus ceeb toom ntawd, rau qhov tej cim ntawm lub sijhawm tab tom muaj tiav; txoj hauj lwm xaus kawg yuav tsum raug ua kom tiav. Ib txoj hauj lwm loj yuav raug ua tiav nyob rau hauv ib lub sijhawm luv. Tsis ntev tom ntej no ib txoj lus ceeb toom yuav raug muab los ntawm Vajtswv txoj kev teem tseg uas yuav loj hlob mus ua ib lub suab quaj nrov ncha. Ces Daniyees yuav sawv hauv nws feem, kom muab nws zaj lus tim khawv.” Manuscript Releases, volume 21, 437.

Ellen White qhia meej tias keeb kwm uas Khetos tau txheeb tias yog keeb kwm uas cov neeg ncaj ncees ntshaw yuav pom ntawd, yog keeb kwm ntawm cov Millerites txij xyoo 1840 mus txog 1844, thiab tom qab ntawd nws hais tias ib “txoj xov yuav tsis ntev no raug muab los ntawm Vajtswv txoj kev teem tseg uas yuav hlob mus ua ib lub suab quaj nrov nrov.” “Lub suab quaj nrov nrov” ntawd yog lub cim sawv cev rau kev ceeb toom kawg ntawm tus timtswv thib peb, thiab thaum txoj xov ntawd raug muab, nws yuav rov ua dua keeb kwm ntawm thaum pib ntawm Adventism. Txoj xov ceeb toom kawg yog cov “xov” uas “yuav tsum mus rau txhua lub koom txoos,” thiab tag nrho “cov xov uas tau muab txij xyoo 1840–1844 yuav tsum raug ua kom muaj hwj chim tam sim no.”

Alpha thiab Omega qhia txog qhov xaus nrog rau qhov pib. Ellen White hais tias “cov lus ceeb toom yuav tsum mus cuag txhua pawg ntseeg,” thiab Yexus tau hais rau Yauhas tias “Kuv yog Alpha thiab Omega, tus thawj thiab tus kawg: thiab yam uas koj pom, cia li sau rau hauv ib phau ntawv, thiab xa mus rau xya pawg ntseeg uas nyob hauv Axia; rau Efexaus, thiab rau Xamayana, thiab rau Pegamauj, thiab rau Thaiyatira, thiab rau Xate, thiab rau Filadelfia, thiab rau Laodixias.”

Cov lus ceeb toom txij xyoo 1840 mus txog xyoo 1844 yog ib feem ntawm yam uas yuav tsum raug xa mus rau cov pawg ntseeg.