Peb tau tab tom tsa ntxiv saum Yaxayas zaj lus faj lem kawg uas pib hauv tshooj plaub caug nrog kev txheeb qhia txog lub sij hawm qeeb uas tau pib nrog txoj kev poob siab hnub Xya hli ntuj tim 18, 2020. Peb tau tab tom muab txoj kev tuag ntawm ob tug tim khawv hauv Phau Ntawv Qhia Tshwm los sib haum nrog cov uas tuag hauv Exekees lub hav uas puv nkaus cov pob txha qhuav uas tuag lawm hauv tshooj peb caug xya. Peb tab tom nrhiav, dhau ntawm kev rov hais dua, kom tsa tau kom ruaj khov raws nraim txog qhov txheej txheem xwm txheej tshwj xeeb uas txuas nrog kev sawv rov los ntawm cov uas raug tua nyob rau hauv txoj kev los ntawm tus tsiaj nyaum uas tau nce tawm hauv lub qhov tob tsis muaj chaw kawg.

Thaum peb muab cov nqe lus faj lem no los sib dhos kom haum, peb tab tom qhib tej feem ntawm Phau Ntawv Qhia Tshwm uas txog niaj hnub no yeej tsis tau raug lees paub li, rau qhov zaj lus no yog txoj kev qhib tawm ntawm Qhia Tshwm txog Yexus Khetos uas tshwm sim tam sim ua ntej lub sijhawm sim siab rau noob neej yuav xaus. Peb tab tom ua txoj hauj lwm no, vim “lub sijhawm twb nyob ze lawm.” Hauv kev qhib tawm tej qhov tseeb hauv Qhia Tshwm uas tam sim no twb nyob hauv txoj kev ua kom tiav lawm, peb tab tom ua tiav txoj hauj lwm uas twb raug txhais tseg tias yog Yauhas txoj hauj lwm nyob hauv Phau Ntawv Qhia Tshwm. Nws raug hais kom sau tej yam uas nws twb tau pom, uas yog tej yam uas muaj nyob rau lub sijhawm ntawd; thiab thaum Yauhas sau tseg tej yam ntawd, tib lub sijhawm nws kuj yuav tau sau tej yam uas yuav muaj los yav tom ntej.

Sau cov xwm txheej uas koj twb tau pom lawm, thiab cov xwm txheej uas tab tom muaj tam sim no, thiab cov xwm txheej uas yuav muaj tom qab no. Qhia Tshwm 1:19.

Ib qho chaw daig raws li kev xav rau Cov Xya-Hnub Adventist, tej zaum yuav yog lawv txoj kev to taub ib txwm muaj txog phau Ntawv Qhia Tshwm. Thaum ib tug neeg lees txais ib qho tseeb uas twb raug tsa ruaj lawm, tabsis tsis pom tias qhov tseeb uas twb raug tsa ruaj ntawd raug npaj cia kom loj hlob mus raws sijhawm, ces lawv txoj kev to taub thawj zaug uas yog tseeb ntawd kuj yuav hloov mus ua ib kab ke qub lossis ib txoj kev coj ua. Qhov tseeb uas tau hloov ua kab ke qub lawm ntawd, kuj yuav tsim tau qhov dig muag uas raug sawv cev hauv zaj lus rau Laodicea. Qhov tseeb thawj txwm tseem yog qhov tseeb, tabsis qhov uas tsis muaj peev xwm pom tias qhov tseeb ntawd loj hlob mus raws sijhawm thiaj ua rau muaj qhov dig muag. Qhov tseeb tsis yog qhov ua rau lawv dig muag; qhov dig muag tsuas yog ib qho tsos mob ntawm tus ua rau xwb. Tus ua rau yog cov pob ntseg uas tsis kam hnov, cov qhov muag uas tsis kam pom, thiab lub siab uas tsis kam hloov siab los ntseeg nyob hauv cov uas txaus siab rau lawv tus kheej nrog txoj kev kaj siab ntawm kab ke qub thiab txoj kev coj ua.

“Yexus Khetos nyob rau hauv Nws txoj kev qhuab qhia tau nthuav tawm tej qhov tseeb qub uas Nws Tus Kheej yog tus pib los, tej qhov tseeb uas Nws tau hais los ntawm cov yawg koob thiab cov yaj saub; tiam sis tam sim no Nws tau ci ntsa iab tshiab rau saum lawv. Lawv lub ntsiab txhais zoo txawv npaum li cas! Los ntawm Nws txoj kev piav qhia, ib nthwv dej loj ntawm qhov kaj thiab sab ntsuj plig tau raug coj los. Thiab Nws tau cog lus tias Vaj Ntsuj Plig Dawb Huv yuav ua kom cov thwjtim pom kev, kom Vajtswv txoj lus yuav niaj txhis qhib nthuav tawm rau lawv. Lawv yuav muaj peev xwm nthuav tawm nws tej qhov tseeb hauv ib txoj kev zoo nkauj tshiab.”

“Txij thaum thawj lo lus cog tseg txog txoj kev txhiv dim tau hais tawm hauv Edees los lawm, txoj sia, tus yam ntxwv, thiab txoj hauj lwm ua tus neeg nruab nrab ntawm Khetos tau yog yam uas tib neeg lub siab ntsws tau kawm tshawb nrhiav. Txawm li ntawd los, txhua lub siab uas Vaj Ntsuj Plig Dawb Huv tau ua hauj lwm los ntawm nws, yeej tau nthuav cov ntsiab lus no tawm hauv ib lub teeb pom kev uas tshiab thiab tshiab dua. Cov tseeb ntawm txoj kev txhiv dim muaj peev xwm loj hlob thiab nthuav dav mus tsis tu ncua. Txawm yog qub los, lawv yeej tshiab tas li, tsis tu ncua nthuav qhia rau tus uas nrhiav qhov tseeb pom ib lub hwjchim ci ntsa iab loj dua thiab ib lub hwjchim muaj zog tshaj dua.”

“Hauv txhua tiam nyoog yeej muaj ib qho kev nthuav tawm tshiab ntawm qhov tseeb, yog ib txoj xov ntawm Vajtswv rau haiv neeg ntawm tiam ntawd. Cov tseeb qub puav leej tseem ceeb tas nrho; qhov tseeb tshiab tsis yog ib yam cais tawm ntawm qhov qub, tiam sis yog kev nthuav qhia ntxiv ntawm qhov ntawd xwb. Tsuas yog thaum cov tseeb qub raug to taub lawm xwb peb thiaj muaj peev xwm nkag siab tau qhov tseeb tshiab. Thaum Khetos xav qhib rau Nws cov thwjtim paub qhov tseeb txog Nws txoj kev sawv hauv qhov tuag rov qab los, Nws pib ‘ntawm Mauxes thiab tag nrho cov yaj saub’ thiab ‘piav rau lawv nyob hauv txhua phau Vaj Lug Kub tej yam uas hais txog Nws.’ Luka 24:27. Tiamsis yog qhov kaj uas ci tawm hauv kev nthuav tawm tshiab ntawm qhov tseeb ntawd uas ua kom qhov qub muaj koob meej. Tus uas tsis lees txais los sis tsis quav ntsej qhov tshiab yeej tsis muaj qhov qub tiag tiag. Rau nws, qhov ntawd plam nws lub hwj chim uas muaj sia, thiab tsuas dhau los ua ib daim qauv uas tuag lawm xwb.”

“Muaj cov uas lees tias lawv ntseeg thiab qhia tej kev tseeb ntawm Phau Qub, thaum lawv tsis lees txais Phau Tshiab. Tiamsis hauv qhov uas lawv tsis kam txais Khetos tej lus qhia, lawv qhia tawm tias lawv tsis ntseeg yam uas cov yawg koob thiab cov cev Vajtswv lus tau hais. Khetos hais tias, ‘Yog nej ntseeg Mauxes, nej yeej yuav ntseeg Kuv; rau qhov nws tau sau txog Kuv.’ Yauhas 5:46. Vim li no thiaj tsis muaj hwjchim tseeb nyob hauv lawv txoj kev qhia txawm yog Phau Qub los xij.”

“Coob leej coob uas hais tias lawv ntseeg thiab qhia txoj moo zoo tab tom nyob hauv ib yam yuam kev zoo ib yam li ntawd. Lawv muab Vajluskub Phau Qub tso tseg, uas Khetos tau hais txog tias, ‘Cov no yog tej uas ua tim khawv txog Kuv.’ Yauhas 5:39. Thaum lawv tsis lees txais Phau Qub, qhov tseeb lawv kuj tsis lees txais Phau Tshiab thiab; rau qhov ob leeg yog tej feem ntawm ib tug kab ke uas sib cais tsis tau. Tsis muaj leejtwg twg yuav nthuav Vajtswv txoj kevcai tau kom raug yam tsis muaj txoj moo zoo, lossis txoj moo zoo yam tsis muaj txoj kevcai. Txoj kevcai yog txoj moo zoo uas raug ua kom muaj cev, thiab txoj moo zoo yog txoj kevcai uas raug nthuav tawm. Txoj kevcai yog cag, txoj moo zoo yog lub paj ntxhiab tsw thiab cov txiv uas nws txi.” Christ’s Object Lessons, 127.

Cov neeg uas lees tias lawv ntseeg qhov qub, tiamsis tsis kam txais qhov tshiab, qhov no haj yam siv tau muaj zog dua rau cov Seventh-day Adventists uas lees tias lawv ntseeg phau Vajlugkub tag nrho, tiamsis tsis kam txais cov ntawv sau ntawm Ntsuj Plig Qhia Yav Tom Ntej. Hauv phau Tshwmsim, Yauhas yog ib lub cim sawv cev rau Vajtswv haiv neeg nyob rau hnub kawg uas raug tsim txom vim lawv txais yuav ob leeg tib si, yog phau Vajlugkub thiab Ntsuj Plig Qhia Yav Tom Ntej.

Kuv Yauhas, uas yog nej tus kwvtij thiab tus khub koom hauv kev txom nyem, thiab hauv lub nceeg vaj thiab kev ua siab ntev ntawm Yexus Khetos, tau nyob hauv kob uas hu ua Patmos, vim yog Vajtswv txoj lus, thiab vim yog Yexus Khetos zaj lus tim khawv. Tshwmsim 1:9.

Yog ib tug neeg lees txais Yexus tej lus tim khawv, uas yog Ntsuj Plig ntawm Kev Yaj Saub, uas yog Ellen White tej ntawv sau, ces zaj lus dhau los ntawm nws tej ntawv sau ntawd qhia meej txog lo lus nug uas kuv tab tom hais no. Nws tau sau hais tias “cov tseeb ntawm txoj kev txhiv dim muaj peev xwm loj hlob thiab nthuav dav mus tsis tu ncua. Txawm yog qub, los lawv yeej ib txwm tshiab, pheej qhia rau tus uas nrhiav qhov tseeb pom ib lub hwjchim ci ntsa iab loj dua thiab ib lub zog muaj hwjchim tshaj dua,” thiab hais tias hauv “txhua tiam nyoog yeej muaj ib txoj kev nthuav dav tshiab ntawm qhov tseeb, ib zaj lus ntawm Vajtswv rau cov neeg ntawm tiam ntawd.”

Txawm yog tias txoj kev to taub raws li ib txwm hais txog phau Ntawv Qhia Tshwm uas ib tug Neeg Xya-Hnub Adas-Ven-tais feem ntau yuav tuav tseg yog qhov tseeb, tag nrho phau Ntawv Qhia Tshwm yog ib zaj lus tim khawv txog hnub kawg. Tam sim no peb tab tom siv ib qhov tseeb uas nyuam qhuav tab tom raug qhib, thiab qhov tseeb ntawd yuav tsis raug lees paub los ntawm cov uas tsis kam txais tias txhua nqe lus hauv phau Ntawv Qhia Tshwm yog ib feem ntawm Kev Qhia Tshwm ntawm Yexus Khetos uas raug qhib rau hnub kawg.

Kev nkag siab uas Adventism tau tuav txog Tshwm Sim kaum ib, tias nws yog qhov kev ua tiav hauv Fab Kis Kev Tawm Tsam, yog qhov tseeb, thiab Muam White txhawb qhov kev nkag siab tseeb ntawd. Txawm li ntawd los, qhov tseeb ntawd tsuas yog ib zaj keeb kwm xwb, uas raug sau cia los ua piv txwv qhia txog hnub kawg. Tag nrho phau ntawv Tshwm Sim nyob hauv txoj cai kav ntawm qhov tshwm sim yaj saub no.

Peb tab tom txhim tsa saum keeb kwm zais cia ntawm xya lub xob quaj ua ib txoj kev taw qhia kom coj Ezekiel peb caug xya, Yaxayas plaub caug, thiab Tshwmsim kaum ib los ua ke nrog Mathais nees nkaum tsib zaj lus piv txwv txog kaum tus nkauj xwb. Lwm txoj kab yaj saub uas txhawb nqa kev siv ntawm txoj kev sib law liag ntawm cov xwm txheej yaj saub uas peb tab tom hais txog no muaj nyob hauv txoj kab ntawm Khetos, uas kuj muaj ib tug tim khawv theem ob thiab. Yexus muaj peb caug xyoo thaum Nws raug ua kevcai raus dej thiab los ua Yexus Khetos, rau qhov “Khetos” hauv lus Kili ntawm Phau Tshiab, los sis “Mexiyas” hauv lus Henplais ntawm Phau Qub, txhais tias tus uas raug pleev roj.

Lo lus ntawd, kuv hais tias, nej yeej paub lawm, uas tau raug tshaj tawm thoob plaws tag nrho Yudas tebchaws, thiab tau pib ntawm Kalilais, tom qab txoj kev cai raus dej uas Yauhas tau tshaj tawm; hais tias Vajtswv tau pleev Yexus uas yog neeg Naxales nrog tus Vaj Ntsuj Plig Dawb Huv thiab nrog hwjchim li cas: tus uas tau mus ib qho chaw rau ib qho chaw ua qhov zoo, thiab kho txhua tus uas raug dab ntxwg nyoog tsim txom kom zoo lawm; rau qhov Vajtswv nrog nws nyob. Tubtxib Tes Haujlwm 10:37, 38.

Tau peb caug xyoo, Yexus tau npaj kom raug pleev roj, thiab thaum Nws raug pleev roj hauv Nws txoj kev cai raus dej lawm, Nws, uas yog Khetos, tau nthuav tawm Nws txoj xov rau peb hnub yaj saub ib nrab. Tom qab ntawd Nws raug tua, muab tso rau hauv qhov ntxa, sawv hauv qhov tuag rov qab los, thiab mam li nce mus saum ntuj ceeb tsheej. Qhov pib ntawm Nws txoj hauj lwm qhuab qhia peb xyoos ib nrab yog Nws txoj kev cai raus dej, uas sawv cev rau Nws txoj kev tuag thiab kev sawv rov los, thiab thaum kawg ntawm Nws ib txhiab ob puas rau caum hnub ntawm txoj hauj lwm qhuab qhia Nws raug ntsia saum ntoo khaub lig thiab tom qab ntawd sawv rov los—vim Nws yog qhov pib thiab qhov kawg. Qhov xwm txheej ntawm Nws txoj kev tuag thiab kev sawv rov los tau tsim ib pab tub rog muaj hwj chim loj, uas rau dua peb xyoos ib nrab ntxiv tau coj txoj moo zoo mus rau cov Yudais, thiab tom qab ntawd mus rau lub ntiaj teb.

Lub Koom Txoos Kas Tos Liv, uas yog tus antichrist hauv Vajlugkub tej lus faj lem, kuj tau muaj peb caug xyoo ntawm kev npaj ua ntej nws raug pleev roj nrog hwjchim. Xyoo 508, “qhov niaj hnub” raug muab tshem tawm. Muam White qhia peb ncaj qha tias cov Millerites muaj txoj kev to taub raug txog “qhov niaj hnub” hauv phau Daniel, txawm yog hais tias lub Koom Txoos Xya-hnub Adventist Laodicean tau rov qab mus rau txoj kev xav phem ntawm Xatas txog “qhov niaj hnub” uas los ntawm Protestantism uas tau thim txoj kev ntseeg, nyob rau xyoo 1930s.

“Ces kuv thiaj pom txog qhov ‘txhua hnub’ (Daniel 8:12) tias lo lus ‘kev txi’ yog tibneeg txoj kev txawj ntse ntxiv los, thiab tsis yog ib feem ntawm nqe Vajlugkub ntawd, thiab tias tus Tswv tau muab txoj kev to taub uas raug txog qhov ntawd rau cov uas tshaj tawm txoj kev quaj hu txog teev txiav txim.” Early Writings, 74.

Lo lus “txhua hnub” sawv cev rau kev teev dab teev mlom, thiab Loos teev dab teev mlom yog lub hwj chim uas txwv thiab tiv thaiv kom papacy tsis txhob nce mus rau saum lub zwm txwv ntawm lub ntiaj teb. Raws li tau raug hais tseg hauv phau ntawv Daniyee, thiab tom qab ntawd raug keeb kwm lees paub, thiab tom qab ntawd cov tim tswv tau qhia rau William Miller, thiab tom qab ntawd Ellen White tau lees paub; xyoo 508, txoj kev txwv ntawm kev sawv los ntawm papacy uas yog ntawm kev teev dab teev mlom tau raug tshem tawm. Ib yam li Khetos, tau peb caug xyoo antichrist npaj kom tau txais hwj chim nyob rau xyoo 538. Khetos, thiab antichrist, tau npaj tau peb caug xyoo kom tau txais hwj chim. Thaum papacy tau txais hwj chim xyoo 538 lawm, nws tau tshaj nws txoj xov ntawm txoj kev tuag rau peb xyoos rhais ib nrab raws li lus faj lem, ib yam li Khetos tau tshaj Nws txoj xov ntawm txoj sia rau peb xyoos rhais ib nrab. Ob tug tim khawv hauv Tshwm Sim tshooj kaum ib, uas hauv keeb kwm ntawm Fab Kis Kev Tawm Tsam sawv cev rau Phau Qub thiab Phau Tshiab, kuj tau raug muab hwj chim kom cev lus faj lem rau peb hnub rhais ib nrab raws li lus faj lem.

Thiab kuv yuav pub hwjchim rau kuv ob tug timkhawv, thiab nkawd yuav cev lus faj lem ib txhiab ob puas rau caum hnub, hnav ntaub tsaj. Qhia Tshwm 11:3.

Xyoo 1798, tom qab ib txhiab ob puas rau caum hnub cev Vajtswv lus, tus yeeb ncuab Khetos tau txais nws lub qhov txhab tuag taus, ib yam li Khetos tau tuag saum tus ntoo khaub lig tom qab ib txhiab ob puas rau caum hnub, thiab ib yam li ob tug tim khawv, uas sawv cev rau Vajtswv Txojlus, raug tua rau hauv txoj kev tom qab ib txhiab ob puas rau caum hnub.

Hnub peb Khetos tau sawv hauv qhov tuag rov los, thiab ib qho ntawm cov ntsiab lus tseem ceeb ntawm tus timkhawv cuav hauv phau Ntawv Qhia Tshwm yog kev kho nws qhov txhab uas ua kom tuag taus kom zoo, los yog nws txoj kev sawv hauv qhov tuag rov los. Kev sawv hauv qhov tuag rov los ntawm Khetos tau tshwm sim rau hnub peb, thiab kev sawv hauv qhov tuag rov los ntawm ob tug timkhawv tau tshwm sim tom qab peb hnub ib nrab. Tus timkhawv cuav raug tsa sawv rov los raws li cim rau hnub peb, vim nyob rau hauv ntau zaj timkhawv yaj saub, hnub peb yog ib lub cim ntawm txoj cai Hnub Caiv. Thaum txoj cai Hnub Caiv los txog, tus tsiaj nyaum hauv hiav txwv ntawm Qhia Tshwm tshooj kaum peb raug tsa sawv rov los, thiab lub cim ntawm tus tsiaj nyaum hauv hiav txwv ntawd yuav dhau los ua ib qho kev sim siab. Ces United Nations, kaum tus vajntxwv ntawm Qhia Tshwm tshooj kaum xya, raws li kev qhia ntawm Tebchaws Meskas, uas yog tus vajntxwv thawj tshaj ntawm kaum tus vajntxwv, yuav tsa tus timkhawv cuav kom nyob siab ua lub taub hau ntawm kev sib koom ua peb txheej, thaum txoj kev kav ntawm papacy nce mus zaum saum lub zwm txwv ntawm lub ntiajteb.

“Thaum peb tab tom los ze rau txoj kev kub ntxhov kawg, nws yog ib yam tseem ceeb tshaj plaws uas kom muaj kev sib haum xeeb thiab kev koom siab nyob hauv cov cuab yeej uas tus Tswv siv. Lub ntiaj teb puv npo nrog cua daj cua dub thiab kev ua tsov rog thiab kev tsis sib haum xeeb. Tiam sis nyob hauv ib tug thawj—uas yog hwj chim papal—cov neeg yuav koom ua ib pab los tawm tsam Vajtswv hauv tus kheej ntawm Nws cov timkhawv. Txoj kev koom no raug muab khi ruaj los ntawm tus loj uas tau thim kev ntseeg lawm. Thaum nws nrhiav kev koom nws cov neeg sawv cev ua rog tawm tsam qhov tseeb, nws tseem yuav ua hauj lwm los cais thiab ua kom cov uas txhawb nqa qhov tseeb tawg ua pab ua pawg. Kev khib, kev xav phem txog lwm tus, kev hais lus phem, yog nws tus uas tsa kom muaj kev tsis sib haum thiab kev sib ceg sib cav.” Testimonies, volume 7, 182.

Thaum tus tim-khetos raug tsa sawv rov los, nws nce mus zaum saum lub zwm txwv kav ntiajteb thiab coj txoj kev sib koom ua peb seem ntawd taug nws txoj kev mus rau Armageddon ib yam li Jezebel tau coj Ahab mus rau saum roob Carmel. Tus sau nkauj qhuas Vajtswv Asaph qhia txog kaum haiv neeg, sawv cev rau United Nations, tias yog ib pab koom tes phem ntawm Vajtswv cov yeeb ncuab, uas tsa lawv “taub hau” siab, uas yog “hwj chim papal.”

Ib Zaj Nkauj lossis Ntawv Nkauj ntawm Asaph. Au Vajtswv, tsis txhob nyob twjywm; tsis txhob tuav koj txoj kev ntsiag to, thiab tsis txhob nyob tus yees, au Vajtswv. Rau qhov saib maj, koj cov yeeb ncuab tab tom ua suab nrov ntxhov; thiab cov uas ntxub koj twb tsa taub hau siab. Lawv tau siv tswv yim ntxias dag tawm tsam koj haiv neeg, thiab tau sib sab laj tawm tsam koj cov uas koj khaws cia zais. Lawv tau hais tias, Cia li los, peb txiav lawv pov tseg kom tsis txhob ua ib haiv neeg lawm; kom lub npe Ixayees tsis muaj leejtwg nco txog ntxiv lawm. Rau qhov lawv tau sib sab laj ua ke nrog ib lub siab pom zoo; lawv tau koom tes tawm tsam koj: cov tsev pheeb suab ntawm Edoo, thiab cov Ixamahees; ntawm Mo‑ab, thiab cov Hagalees; Kheebas, thiab Amoos, thiab Amalej; cov Filixatee nrog cov neeg nyob hauv Thees; Axaws kuj tau los koom nrog lawv thiab; lawv tau pab cov me nyuam ntawm Lauj. Xela. Ntawv Nkauj 83:1–8.

Lub cim chij ntawm peb tug timtswv saum ntuj ceeb tsheej tab tom ya nyob nruab nrab saum ntuj lawm.

Thiab kuv pom dua ib tug tim tswv ya saum nruab ntug, tuav txoj moo zoo uas nyob mus ib txhis los tshaj tawm rau cov uas nyob hauv ntiajteb, thiab rau txhua haiv neeg, txhua xeem, txhua yam lus, thiab txhua pab neeg, nws hais nrov nrov tias, Nej yuav tsum ntshai Vajtswv, thiab muab koob meej rau nws; rau qhov lub sijhawm uas nws txiav txim twb los txog lawm: thiab nej yuav tsum pe hawm tus uas tsim lub ntuj, thiab lub ntiajteb, thiab hiavtxwv, thiab tej qhov dej txhawv. Ces muaj dua ib tug tim tswv thib ob raws tuaj, hais tias, Npanpiloo poob lawm, poob lawm, lub nroog loj ntawd, vim nws tau ua rau txhua haiv neeg haus cawv txiv hmab ntawm txoj kev chim vim nws txoj kev ua nkauj ua nraug. Thiab tus tim tswv thib peb raws nkawd qab, hais nrov nrov tias, Yog leejtwg pe hawm tus tsiaj qus thiab nws tus mlom, thiab txais nws lub cim rau ntawm nws hauv pliaj, lossis rau ntawm nws txhais tes, tus ntawd kuj yuav haus cawv txiv hmab ntawm Vajtswv txoj kev chim, uas raug nchuav yam tsis tov rau hauv lub khob ntawm nws txoj kev npau taws; thiab nws yuav raug tsim txom los ntawm hluav taws thiab leej faj ntawm cov tim tswv dawb huv xub ntiag, thiab ntawm tus Menyuam Yaj xub ntiag: thiab cov pa taws ntawm lawv txoj kev tsim txom nce mus ib txhis ib txhis li: thiab lawv tsis muaj chaw so nruab hnub los hmo ntuj, yog cov uas pe hawm tus tsiaj qus thiab nws tus mlom, thiab txhua tus uas txais lub cim ntawm nws lub npe. Ntawm no yog kev ua siab ntev ntawm cov neeg dawb huv: ntawm no yog cov uas ceev Vajtswv tej lus txib, thiab txoj kev ntseeg ntawm Yexus. Tshwmsim 14:6–12.

Lub sij hawm ntawd tus chij ntawm peb tug tim tswv yuav tab tom ya nyob nruab nrab ntuj, tiam sis tsis ntev tus antichrist yuav raug tsa kom nce mus rau saum ntuj los ntawm kaum tus vaj ntxwv ntawm United Nations. Lub chij ntawd yuav tab tom tshaj tawm txoj xov ntawm “qhov tseeb,” hos tus antichrist yuav tab tom tshaj tawm txoj xov ntawm kab ke qub thiab kev cai dab qhuas. Peb tug tim tswv tab tom ceeb toom noob neej kom tsis txhob txais lub cim ntawm papacy, tiam sis Tebchaws Meskas, raws li tus yaj saub cuav, yuav yuam kom lub ntiaj teb txais tib lub cim ntawd.

Peb yuav xaus rau ntawm no, thiab yuav txuas ntxiv hais txog nws hauv peb tsab xov xwm tom ntej.