Keeb kwm yaj saub uas tau raug qhib tawm nyob hauv xya lub xob quaj qhia kom meej txog keeb kwm uas tam sim no peb nyob hauv. Qhov zais cia ntawd tau muab zais tseg mus txog thaum lub keeb kwm uas nws sawv cev rau ntawd los txog. Qhov no yog lub sijhawm uas tus Nplig Siab, tus Ntsuj Plig ntawm “qhov Tseeb,” qhia tawm qhov tseeb uas Yauhas hu ua Tshwmsim ntawm Yexus Khetos, rau qhov Yexus Khetos yog qhov Tseeb. Tsis yog tsuas yog lo lus “qhov tseeb” sawv cev rau Vajtswv tus cwj pwm xwb. Thiab tsis yog tsuas yog ib qho kev tshwm sim txog tus kws paub lus uas zoo kawg nkaus xwb, tias lo lus Henplais uas txhais tias “qhov tseeb” raug siv nyob rau hauv txoj kev tob kawg nkaus thoob plaws hauv Vajluskub. Tiam sis nws kuj yog qhov txuj ci tseem ceeb uas thaum to taub lawm ces dhau los ua tus yuam sij qhib tej yaj saub hauv phau Tshwmsim, thiab thaum ua li ntawd nws qhib tag nrho phau Vajluskub. Tiamsis qhov no tsuas yog rau cov uas txaus siab pom, hnov, thiab khaws tej yam uas tau sau nyob hauv ntawd xwb, rau qhov lub sijhawm twb los ze lawm.
Kom tibneeg thiaj li paub txog “qhov tseeb” nyob rau yam uas ua rau lawv raug dawb huv los ntawm nws, yuav tsum muaj Vaj Ntsuj Plig Dawb Huv nyob ntawd. Tibneeg yuav nkag siab tau lo lus “qhov tseeb” raws kev txawj ntse, thiab tseem yuav xav tsis thoob rau nws qhov tseem ceeb thiab, los “qhov tseeb” yuav tsum raug noj. Nws yuav tsum raug coj los nyob sab hauv thiab ua ib feem ntawm tus neeg ntawd txoj kev paub dhau los, rau qhov lo lus ntawd xa Vajtswv lub hwjchim tsim tawm mus rau cov uas nrhiav kom raug hloov dua tshiab kom zoo li Khetos tus yam ntxwv. Ib qho chaw pib ntawm kuv tus kheej txoj kev tshawb nrhiav txog lo lus Hebrew uas txhais ua “qhov tseeb” yog cov kws txawj Hebrew, uas lawv kuj hais txog lo lus “qhov tseeb” qhov xwm txheej uas txaus xav tsis thoob thiab nws txoj kev siv hauv phau Vajlugkub. Tiamsis tsis muaj laj thawj dabtsi yuav ntseeg tau tias lawv txoj kev nkag siab txog lo lus “qhov tseeb” raws kev txawj ntse ntawd tau coj lawv los cuag Khetos.
Qhov tseeb raws li yaj saub hais tias lo lus yuav tsum tau noj nrog rau qhov kev nyob ntawd ntawm tus Vaj Ntsuj Plig Dawb Huv rov ncha Sister White txoj kev txhais txog “roj” hauv zaj lus piv txwv ntawm kaum tus nkauj xwb, thiab kuj yog nws txoj kev piav txog ob pawg nkauj xwb uas tab tom tos tus Nraug Vauv.
Ib lub cim feem ntau muaj ntau tshaj ib lub ntsiab lus, thiab lub ntsiab lus ntawd yuav tsum raug txiav txim raws li lub ntsiab lus hauv qhov chaw uas lub cim ntawd nyob. Tsis yog yuav raug txiav txim raws li tus kws txawj kev sau lus txhais lo lus ntawd li cas, los yog raws li lub sijhawm keeb kwm thaum lo lus ntawd raug sau tseg. Ob txoj kev ntawd yog yam uas cov kws theology hauv Adventism tau tuav khov thiaj li yuav tsis lees txais “qhov tseeb.” Ib lub cim raug txhais raws li lub ntsiab lus hauv qhov chaw uas nws raug siv. Hauv tus Ntsuj Plig Qhia Yav Tom Ntej, lo lus “roj” hauv zaj lus piv txwv txog kaum tus ntxhais nkauj xwb sawv cev tsawg kawg rau ob peb yam sib txawv raws li lub ntsiab lus ntawm nqe lus uas muaj “roj” ntawd. Vim li cas ib pab ntxhais nkauj xwb thiaj muaj roj hos lwm pab tsis muaj?
“Muaj ib lub ntiajteb pw hauv kev phem kev qias, hauv kev dag ntxias thiab kev yuam kev, hauv tus duab ntxoov ntxoo ntawm txoj kev tuag,—tsaug zog, tsaug zog. Leejtwg thiaj tab tom hnov kev mob nyhav hauv tus ntsuj plig kom tsa lawv sawv? Lub suab twg thiaj yuav mus txog lawv? Kuv lub siab raug coj mus rau yav tom ntej thaum lub cim yuav raug muab, ‘Saib seb, Tus Nraug Vauv tabtom los; nej cia li tawm mus ntsib Nws.’ Tiamsis ib txhia yuav tau qeeb nrhiav kom tau cov roj ntxiv puv lawv tej teeb, thiab thaum lig dhau lawd lawv mam pom tias tus cwj pwm, uas cov roj ntawd sawv cev rau, tsis yog yam yuav muab hloov rau lwm tus tau. Cov roj ntawd yog Khetos txoj kev ncaj ncees. Nws sawv cev rau tus cwj pwm, thiab tus cwj pwm tsis yog yam yuav muab hloov tau. Tsis muaj ib tug neeg twg yuav nrhiav tau nws rau lwm tus. Txhua tus yuav tsum tau nrhiav kom tau rau nws tus kheej ib tug cwj pwm uas raug ntxuav kom dawb huv ntawm txhua qhov qias neeg ntawm txoj kev txhaum.” Bible Echo, Tsib Hlis 4, 1896.
Cov nkauj xwb ruam tsis muaj tus cwj pwm uas yuav tsum muaj thiaj sawv ruaj tau hauv txoj kev kub ntxhov uas yuav los sai no. Lawv tsis muaj Khetos txoj kev ncaj ncees. Tiamsis cov roj kuj yog ib txoj xov, thiab cov roj hauv zaj lus piv txwv txog kaum tus nkauj xwb hauv “hnub kawg” yog txoj xov ceeb toom kawg uas sawv cev los ntawm Kev Tshwm Sim ntawm Yexus Khetos, uas yuav tsum tau hnov, nyeem, thiab khaws cia.
“Cov uas raug pleev roj sawv ntawm tus Tswv uas kav tag nrho lub ntiajteb, muaj txoj hauj lwm uas ib zaug tau muab rau Xatas ua tus kerub uas npog. Los ntawm cov neeg dawb huv uas nyob ib ncig ntawm Nws lub zwm txwv, tus Tswv khaws cia ib txoj kev sib txuas lus tsis tu ncua nrog cov neeg nyob hauv ntiajteb. Cov roj kub sawv cev rau txoj kev tshav ntuj uas Vajtswv muab txhawb nqa tej teeb ntawm cov ntseeg, kom lawv txhob txhav thiab txhob tuag. Yog tsis yog vim tias cov roj dawb huv no raug nchuav los saum ntuj ceeb tsheej hauv cov lus ntawm Vajtswv tus Ntsuj Plig, ces cov cuab yeej ntawm kev phem yuav tswj hwm tibneeg tas nrho.”
“Vajtswv raug ua kom poob ntsej muag thaum peb tsis txais tej lus sib txuas lus uas Nws xa tuaj rau peb. Li no peb thiaj tsis kam txais cov roj kub uas Nws xav nchuav rau hauv peb tej ntsuj plig kom xa mus rau cov uas nyob hauv txoj kev tsaus ntuj. Thaum lub suab hu yuav tuaj tias, ‘Saib seb, tus nraug nyab tabtom los; nej cia li tawm mus ntsib nws,’ cov uas tsis tau txais cov roj dawb huv, cov uas tsis tau khaws cia txoj kev tshav ntuj ntawm Khetos hauv lawv lub siab, yuav pom, ib yam li cov nkauj xwb ruam, tias lawv tsis tau npaj txhij los ntsib lawv tus Tswv. Lawv tsis muaj, nyob hauv lawv tus kheej, lub hwjchim yuav nrhiav tau cov roj ntawd, thiab lawv lub neej raug puas ntsoog. Tiamsis yog thov Vajtswv Tus Ntsuj Plig Dawb Huv, yog peb thov khawv, ib yam li Mauxe tau ua tias, ‘Qhia koj lub yeeb koob rau kuv pom,’ ces Vajtswv txoj kev hlub yuav raug nchuav puv nkaus rau hauv peb lub siab. Los ntawm cov kav dej kub, cov roj kub yuav raug xa tuaj rau peb. ‘Tsis yog los ntawm lub zog, los yog los ntawm lub hwjchim, tiamsis yog los ntawm kuv tus Ntsuj Plig, tus Tswv ntawm cov tswv rog hais li no.’ Los ntawm kev txais cov duab ci ntsa iab ntawm Lub Hnub ntawm Kev Ncaj Ncees, Vajtswv cov me nyuam ci ntsa iab ua tej lub teeb nyob hauv ntiajteb.” Review and Herald, July 20, 1897.
“Roj” yog lo lus xov kawg, uas ib zaug ntxiv, yog Kev Tshwm Sim txog Yexus Khetos. Hauv nqe lus ntawd, cov uas xav kom muaj roj yuav tsum thov Vajtswv ntso ua siab lug, ib yam li Mauxes tau ua hauv lub qhov tsua ntawm Horeb. Tiamsis nej yuav tsum ceeb toom tias yog peb yuav “thov ntso, ib yam li Mauxes tau ua” kom Vajtswv “qhia” peb txog Nws “lub yeeb koob,” ces peb yuav tsum xub thov tus Vaj Ntsuj Plig Dawb Huv uas yog tus Nplij Siab. Yog peb ua li ntawd, ces los ntawm cov tim tswv thiab ob txoj raj kub peb yuav txais Khetos txoj kev ncaj ncees. Peb dag peb tus kheej yog peb xav tias peb yuav thov Vajtswv thiab thov ntso kom tau Khetos tus cwj pwm raws li tej kab lig kev cai thiab tej kev coj uas Laodicean Adventism hais tias yuav tsum ua, thaum tib lub sijhawm peb tab tom tsis kam lees lo lus xov ntawm Kev Tshwm Sim txog Yexus Khetos. Nws txoj kev ncaj ncees raug xa los rau peb dhau los ntawm “tej lus xov ntawm Vajtswv tus Ntsuj Plig,” uas raug xa los ntawm ob tug uas raug pleev roj uas sawv ntawm Vajtswv lub zwm txwv xub ntiag. Thaum peb tsis kam lees Nws lo lus xov, peb tsis kam lees Nws txoj kev ncaj ncees.
Ces kuv teb, thiab hais rau nws tias, Ob tsob txiv ntseej no uas nyob ntawm sab xis ntawm lub teeb txawb thiab ntawm sab laug ntawm nws yog dab tsi? Ces kuv teb dua, thiab hais rau nws tias, Ob ceg txiv ntseej no uas los ntawm ob lub raj kub nchuav cov roj kub tawm ntawm lawv tus kheej yog dab tsi? Thiab nws teb kuv, thiab hais tias, Koj tsis paub tias cov no yog dab tsi lov? Thiab kuv hais tias, Tsis paub, tus tswv. Ces nws hais tias, Cov no yog ob tug uas raug pleev roj, uas sawv ntawm tus Tswv ntawm tag nrho lub ntiaj teb. Xakhaliyas 4:11–14.
Ob tug “cov uas raug pleev roj,” uas sawv ntawm tus Tswv kav tag nrho lub ntiajteb, kuj raug sawv cev ua ob tug timkhawv hauv Qhia Tshwm tshooj kaum ib.
“Hais txog ob tug tim khawv no tus yaj saub tseem tshaj tawm ntxiv tias: ‘Cov no yog ob tsob ntoo roj txiv, thiab ob lub teeb txawb uas sawv ntawm Vajtswv tus Tswv kav ntiajteb xub ntiag.’ ‘Koj txojlus,’ tus kws sau nkauj qhuas hais tias, ‘yog ib lub teeb rau kuv txhais ko taw, thiab yog ib qho kaj rau kuv txojkev.’ Tshwmsim 11:4; Ntawv Nkauj 119:105. Ob tug tim khawv no sawv cev rau Vajluskub hauv Phau Qub thiab Phau Tshiab.” Kev Tsov Rog Loj, 267.
Txawm peb xav txog Xakhaliyas los yog Yauhas txoj lus tim khawv hais txog ob tug tim khawv los xij, lub ntsiab lus nyob ib puag ncig ntawm ob tog lus tim khawv ntawd yog txoj kev sib txuas lus uas yog thawj qhov tseeb kiag li uas raug hais tawm nrog rau zaj lus ntawm Yexus Khetos txoj Kev Tshwm Sim nyob hauv Tshwm Sim tshooj ib nqe ib. Los ntawm Leej Txiv, mus rau Leej Tub, mus rau cov tim tswv, mus rau ib tug yaj saub, mus rau pawg ntseeg. Txoj txheej txheem uas Khetos hais lus rau noob neej yog ib qho kev to taub tseem ceeb uas Nws nrhiav qhia tawm nyob hauv zaj lus ceeb toom zaum kawg. Qhov no phim raws nraim nrog qhov tseem ceeb uas raug hais tseg hauv kev nthuav tawm ntawm ob qho tib si zaj lus ntawm thawj tus tim tswv thiab tus tim tswv thib peb.
Zaj lus ntawm tus timtswv thawj yog sawv cev los ntawm William Miller. Miller muaj ntau yam yam ntxwv cev Vajtswv lus uas yuav tsum raug lees paub. Nws yog “Leej Txiv” ntawm txoj kev txav ntawd, uas raws li Alpha thiab Omega yuav tsum muaj ib tug tub. Nws sawv cev rau ib txoj kev txav uas raug sawv cev los ntawm lub npe “Millerite,” uas yog lo lus hu rau ib hom pob zeb. Nws raug siv los npaj ib pawg cai hauv phau Vajlugkub rau kev txhais lus cev Vajtswv lus. Cov cai ntawd dhau los ua ib feem tseem ceeb ntawm kev sib txuas lus ntawm tej zaj lus ntawm Vajtswv tus Ntsuj Plig uas qee leej tsis kam txais los sis txais, raws li cov neeg tiam Miller xaiv seb puas yuav khaws lawv tus yam ntxwv ruam ntawm Laodicea los sis yuav dhau los ua cov Filadefia uas txawj ntse. Raws li leej txiv ntawm zaj lus ntawm tus timtswv thawj, nws ua ib hom qauv ntawm ib txoj kev txav uas yuav tshaj tawm zaj lus ntawm tus timtswv peb, thiab txoj kev txav ntawd txoj kev to taub txog zaj lus yuav raug coj los ntawm ib pawg cai tshwj xeeb hauv phau Vajlugkub rau kev txhais lus cev Vajtswv lus uas yuav tsa tus timtswv peb zaj lus kom ruaj khov ib yam li Miller raug siv los tsa tus timtswv thawj zaj lus. Vajtswv yeej tsis hloov li, Yexus Khetos yog tib tug qub nag hmo, hnub no, thiab mus ib txhis.
Tsis txhob yuam kev, nej kuv cov kwv tij uas kuv hlub. Txhua yam txiaj ntsim zoo thiab txhua yam txiaj ntsim uas zoo tag nrho yog los saum ntuj los, thiab nqes los ntawm Leej Txiv ntawm tej pom kev, uas nrog Nws tsis muaj kev hloov pauj, thiab tsis muaj txawm yog duab ntxoov ntxoo ntawm kev tig rov qab. Vim Nws lub siab nyiam ntawm Nws tus kheej, Nws thiaj yug peb los ntawm lo lus tseeb, xwv kom peb yuav ua tau ib yam li thawj cov txi txiv ntawm Nws tej tsim. Yakaunpau 1:16–18.
Thaum thaum chiv thawj lossis thaum kawg ntawm Adventism, tej lus ntawm Vajtswv tus Ntsuj Plig uas raug sawv cev los ntawm cov roj, raug xa tawm los ntawm ob tug tim khawv. Thaum pib nrog cov Millerites, ob tug tim khawv yog Phau Qub thiab Phau Tshiab; hos thaum kawg lawv yog Phau Vajlugkub thiab Ntsuj Plig ntawm Kev Yaj Saub. Qhov no yog qhov laj thawj uas Yauhas, tus uas qhia meej tshaj plaws txog Vajtswv haiv neeg thaum kawg hauv hnub kawg ntawm txoj kev txiav txim tshuaj xyuas, thiaj nyob hauv kob Patmos.
Kuv Yauhas, uas yog nej tus kwv thiab tus khub nyob hauv txoj kev txom nyem, thiab hauv lub nceeg vaj thiab kev ua siab ntev ntawm Yexus Khetos, tau nyob rau saum kob uas hu ua Patmos, vim yog Vajtswv Txojlus thiab vim yog lus tim khawv txog Yexus Khetos. Qhia Tshwm 1:9.
Qhov chaw yaj saub ntawm Patmos sawv cev tias Yauhas tab tom raug tsim txom. Nws raug tsim txom vim tau txais tej lus ntawm Vajtswv tus Ntsuj Plig uas qhia meej txog Yexus Khetos Txoj Kev Qhia Tshwm los ntawm phau Vajlugkub thiab Ntsuj Plig ntawm Kev Yaj Saub.
Kev tsim txom Vajtswv haiv neeg “hnub kawg” kuj raug sawv cev hauv Tshwm Sim tshooj kaum ib thaum ob tug tim khawv raug tua rau saum tej kev, thiab txhua tus zoo siab ua kev lom zem rau lawv txoj kev tuag. Hauv tshooj kaum ib ob tug tim khawv ntawd yog Eliyas thiab Mauxes. Nkawd tau ua tim khawv tau peb xyoos ib nrab, ces nkawd raug tua, tiam sis tom qab ntawd nkawd raug tsa sawv hauv qhov tuag rov qab los.
Cov yajlug txhua tus hais txog hnub kawg ntau dua li lawv hais txog lawv tus kheej keeb kwm; yog li ntawd, yog muaj ib phau ntawv twg uas hais txog hnub kawg, ces yog phau Ntawv Qhia Tshwm, qhov uas txhua phau ntawv hauv Vajlugkub los sib ntsib thiab xaus rau ntawd. Vim li no, yuav tsum muaj ib “txoj xov” nyob rau hnub kawg uas raug tua, thiab tom qab ntawd raug tsa sawv rov los. Qhia Tshwm tshooj kaum ib qhia ua piv txwv txog keeb kwm ntawm Kev Kiv Puag Ncig Fab Kis, tiam sis nws tseem qhia ncaj qha dua txog ib qho kev tawm tsam rau txoj xov ntawm tus timtswv thib peb nyob rau hnub kawg. Txoj xov thiab txoj kev txav uas raug ua piv txwv los ntawm Miller txoj xov thiab nws txoj kev txav tau raug kev tawm tsam ntawd thiab tuag rau hnub tim 18 Lub Xya Hli, 2020. Raws li Qhia Tshwm tshooj kaum ib, kev tawm tsam ntawd yuav raug ua los ntawm tus tsiaj qus uas nce tawm hauv lub qab ntuj tob tsis muaj chaw kawg.
Thiab thaum lawv ua tim khawv tiav lawd, tus tsiaj qus uas nce tawm hauv lub qhov tob uas tsis muaj qab yuav ua rog tawm tsam lawv, thiab yuav kov yeej lawv, thiab tua lawv. Thiab lawv tej cev tuag yuav pw rau hauv txoj kev ntawm lub nroog loj, uas hauv sab ntsuj plig hu ua Xaudoo thiab Iyi tebchaws, qhov uas peb tus Tswv kuj raug ntsia saum ntoo khaublig thiab. Tshwmsim 11:8, 9.
Muam White qhia rau peb tias “qhov tob uas tsis muaj qab” sawv cev rau ib qho kev tshwm sim tshiab ntawm Xatas lub hwjchim.
“‘Thaum lawv ua tiav [tab tom ua tiav] lawv zaj lus tim khawv.’ Lub sijhawm uas ob tug tim khawv yuav tsum cev lus faj lem hnav khaub ncaws nyuaj siab xaus rau xyoo 1798. Thaum lawv tab tom los ze rau qhov kawg ntawm lawv txoj hauj lwm nyob hauv kev tsis pom tseeb, yuav muaj kev ua tsov rog tawm tsam lawv los ntawm lub hwj chim uas raug sawv cev tias yog ‘tsiaj nyaum uas nce tawm hauv lub qhov tob uas tsis muaj chaw kawg.’ Hauv ntau haiv neeg ntawm cov teb chaws Europe, cov hwj chim uas kav hauv Koom Txoos thiab hauv Xeev tau nyob ntau pua xyoo hauv qab Xatas txoj kev tswj hwm, dhau ntawm txoj kev siv lub papacy. Tiamsis ntawm no muaj ib qho kev tshwm sim tshiab ntawm Xatas lub hwj chim raug coj los qhia.” The Great Controversy, 268.
Muaj peb lub hwjchim uas raug txheeb tseg nyob rau hauv phau Ntawv Qhia Tshwm uas tawm hauv lub qhov tob tsis muaj hauv qab los; thawj lub uas raug hais txog yog Islam nyob rau hauv Qhia Tshwm tshooj cuaj nqe ob, lub thib ob yog kev tsis ntseeg Vajtswv ntawm Fabkis Kev Tawm Tsam nyob rau hauv tshooj kaum ib nqe yim, thiab lub thib peb yog Loos niaj hnub no nyob rau hauv tshooj kaum xya nqe yim. “Qhov kev tshwm sim tshiab” nyob rau hnub kawg uas yuav tsis yog tsuas tawm tsam txoj kev txav uas raug ua qauv los ntawm txoj kev txav Millerite xwb, tiam sis kuj yuav tawm tsam lub ntiaj teb thiab, yog txoj kev sawv tsim dag ntawm txoj kev Quaj Thaum Ib Tag Hmo tsim dag uas hu ua “Woke-ism.” Woke-ism sawv cev rau “ib qho kev tshwm sim tshiab ntawm Xatas lub hwjchim” uas raug txhawb nqa los ntawm Jesuit antichrist tam sim no thiab raug nthuav tawm los ntawm cov tub lag tub luam, cov thawj coj kev nom kev tswv ntawm United Nations, cov neeg sawv cev ywj pheej nyob rau hauv cov pawg ntseeg Protestantism poob rau hauv Tebchaws Meskas, thiab Democratic party koom tes nrog cov RINO-Republicans uas txawm txhawb los sis tso cai rau kev txhawb txhua yam kev hloov txawv ntawm txoj kev ua neej tsis ncaj ntawm zej zog homosexual raws li raug sawv cev nyob rau hauv tshooj kaum ib ua “Sodom.” Peb lub hwjchim no yog yam uas coj lub ntiaj teb mus rau Armageddon, thiab lawv kuj raug sawv cev los ntawm “Egypt,” uas yog lub cim ntawm kev tsis ntseeg Vajtswv thiab kev ntshaw ntiajteb. Muab tso rau hauv nruab nrab ntawm kev tsis muaj cai tswj ntawm Fabkis Kev Tawm Tsam, uas yog ib qho ntxiv ntawm peb lub hwjchim no uas ua ke tsim tau yam uas Muam White hu ua “kev koom tes phem,” lawv txawm ncaj qha txhawb los sis cia kom Woke-ism raug txhawb. Woke-ism yog Xatas txoj kev dag cuav uas cuam tshuam rau txoj kev sawv tsim ntawm kaum tus nkauj xwb. Peb tseem muaj ntau yam yuav tham ntxiv raws cov kab lus no, tiam sis ua ntej peb yuav tsum hais txog tej xwm txheej tom qab txoj kev tua neeg nyob rau hauv txoj kev uas tau ua tiav rau lub Xya hli ntuj 18, 2020.
Thiab thiab, tus Nyeem uas kuv hwm, thov to taub tias kuv tsis muaj ib yam kev txhawb nqa yuav muab rau pawg Republican. Tsis muaj ib txoj kev ntseeg nom tswv twg uas kuv muaj kev cia siab rau li. Qhov uas kuv tab tom taw tes qhia tsuas yog cov kev txav raws li lus faj lem uas muaj nyob hauv Tebchaws Meskas, Koom Haum Tebchaws Ntiaj Teb, thiab lub hwjchim Vaj Qhia. Cov kev txav ntawd yuav raug hais kom meej dua thaum peb pib hais ncaj qha txog ob lub kub uas taug kev sib phim rau ib leeg txij xyoo 1798 mus txog rau txoj cai Hnub Caiv.
Txoj kev Woke-ism uas yog ntawm Xatas, uas sawv cev rau ib qho Cuav Hu Nruab Nrab Hmo Ntuj, los ua ntej qhov Hu Nruab Nrab Hmo Ntuj tseeb; thiab ua ntej lub caij nyoog ntawm qhov Hu Nruab Nrab Hmo Ntuj tiag tiag, cov uas twb raug tua nyob hauv tej kev lawm yuav thaum kawg hloov zuj zus mus ua ib tug nkauj xwb ruam lossis ib tug nkauj xwb ntse. Lub caij nyoog uas peb tus cwj pwm raug khi sib cais tawm mus ua ib pob uas raug teem cia rau hauv hluav taws kev puas tsuaj, lossis ua ib pob rau lub txhab saum ntuj, nim no twb los txog lawm.
Muam White qhia meej tias nyob rau lub sijhawm ncua ntawd, cov nkauj xwb ruam hauv keeb kwm Millerite tau teb rau txoj kev chim siab uas yog kev sim ntawd txawv ntawm cov nkauj xwb muaj tswvyim; yog li ntawd qhov no qhia tias thaum txog lub sijhawm ncua ntawd lawv tus cwj pwm twb raug txiav txim ruaj lawm. Tiamsis Yelemis zaj lus tim khawv qhia peb tias peb yeej xaiv tau rov qab los cuag Vajtswv, thiab Nws tsis yog tsuas yog yuav rov qab los cuag peb xwb, tiamsis Nws yuav ua kom peb los ua ib phab ntsa tooj liab muaj laj kab tiv thaiv cov neeg phem thiab cov txaus ntshai, thaum peb raug siv los ua Nws lub qhov ncauj hais lus hauv txoj kev kub ntxhov uas yuav los tom ntej. Yog nyob rau ntawm lub ntsiab lus cev Vajtswv lus ntawd uas Yexus cog lus tias yuav nplig peb. Qhov no yog qhov tseem ceeb ntawm Yauhas plaub tshooj uas raug muab tso rau hauv peb keeb kwm tam sim no.
Roj yog tus Vaj Ntsuj Plig Dawb Huv, nws yog tus yam ntxwv cwj pwm thiab nws yog tej lus tshaj tawm ntawm Vajtswv tus Ntsuj Plig. Vajtswv tus Ntsuj Plig yog tus “Nplig Siab.” Ib yam li Vajtswv hlub lub ntiajteb kawg li uas Nws thiaj pub Nws Tib Leeg Tub, thiab ib yam li Yexus txi Nws lub cev Vajtswv kom txaus siab lees yuav tibneeg uas Nws tau tsim los ua ib feem ntawm Nws Tus Kheej mus ib txhis, tus Vaj Ntsuj Plig Dawb Huv uas raug muab pub rau hauv lub sijhawm no kuj yuav nyob nrog peb mus ib txhis.
Yog nej hlub kuv, cia li coj raws li kuv tej lus txib. Thiab kuv yuav thov Leej Txiv, thiab Nws yuav pub rau nej dua ib tug Tus Nplij Siab, kom Nws nyob nrog nej mus ib txhis; uas yog tus Ntsuj Plig ntawm qhov tseeb; uas lub ntiajteb tsis muaj peev xwm txais tau, vim nws tsis pom Nws, thiab tsis paub Nws: tiam sis nej paub Nws; rau qhov Nws nyob nrog nej, thiab Nws yuav nyob hauv nej. Kuv yuav tsis tso nej tseg ua neeg tsis muaj tus nplij siab li: kuv yuav los cuag nej. Yauhas 14:15–18.
Qhov kev txi ntawm tus Ntsuj Plig hauv kev xaiv nyob nrog tibneeg mus ib txhis no, sib xws nrog kev txi ntawm ob Leej lwm tus hauv pawg peb Leej saum ntuj ceeb tsheej. Tej zaum qhov uas tseem ceeb ib yam li kev txi ntawm tus Ntsuj Plig hauv Nws txoj kev txaus siab los nyob hauv txhua tus uas raug txhiv dim mus ib txhis yog qhov uas kev tuaj txog ntawm “Tus Nplij Siab” hauv keeb kwm tshwj xeeb no qhia meej tias thaum twg Vajtswv haiv neeg raug muab khi ruaj rau txoj sia nyob mus ib txhis.
Thiab tsis txhob ua rau Vaj Ntsuj Plig Dawb Huv ntawm Vajtswv tu siab; vim los ntawm Nws nej twb raug muab cim tseg cia rau hnub ntawm txoj kev txhiv dim. Efexus 4:30.
Hauv hauv zaj keeb kwm uas lo lus cog tseg txog Tus Nplig Siab raug ua kom tiav tag nrho, uas yog zaj keeb kwm ntawm ib puas plaub caug plaub txhiab leej, tus Ntsuj Plig yuav “nyob ruaj” hauv peb “mus ib txhis.” Txhua tus ntseeg Khetos uas tau ua raws li tej uas txoj moo zoo thov yuav tau txais tus Vaj Ntsuj Plig Dawb Huv, thiab vim li ntawd thiaj raug “muab ntim cia txog hnub txhiv dim,” tiam sis qhov kev muab ntim ntawd tsuas yog taw qhia mus tom ntej rau lub sij hawm uas ib puas plaub caug plaub txhiab leej yuav raug muab ntim cia nyob rau hauv zaj keeb kwm tam sim no no. Hauv Efexaus, cov uas raug muab ntim cia txog hnub txhiv dim raug muab piv txawv ntawm cov uas “ua rau” “Vaj Ntsuj Plig Dawb Huv” “tu siab.” Lawv ua rau Vaj Ntsuj Plig Dawb Huv tu siab vim lawv tsis kam lees txais tej lus sib txuas lus ntawm Vajtswv tus Ntsuj Plig, thiab yog li ntawd lawv thiaj tsis kam txais cov roj kub. Thaum Khetos cog lus tias yuav xa tus “Nplig Siab” tus “Ntsuj Plig ntawm qhov tseeb” los rau peb hauv lub caij nyoog kev poob siab no, Nws tab tom cog lus tias yuav muab Nws lub cim ntim rau saum peb, thiab Nws lub cim ntim sawv cev rau txoj kev ceev Nws tej lus txib, tshwj xeeb yog lo lus txib txog Hnub Xanpataus, uas yog hnub uas Yauhas tau txais tshwm sim, thiab uas yog qhov teeb meem uas tab tom yuav los ntsib lub ntiaj teb.
Kev muab khi ntim ntawm cov ntxhais nkauj xwb uas muaj tswvyim raug ua tiav ua ntej txoj kev sim ntawm txoj cai Hnub Caiv, rau qhov nyob ntawd tus cwj pwm ntawm ob pab—cov muaj tswvyim thiab cov ruam—yuav raug qhia tawm, thiab tus cwj pwm yeej tsis raug txhim kho thaum muaj kev kub ntxhov; nws tsuas yog raug qhia tawm xwb. Kev khi ntim no, nrog rau lwm yam, sawv cev rau ib qho kev hloov ntawm lub siab ntawm ib tug Laodicean mus rau lub siab ntawm ib tug Philadelphian. Qhov teeb meem yog tias kom qhov kev hloov ntawd thiaj raug ua tiav, thawj txoj kev sim rau peb txhua tus yog kom to taub tiag tiag tias txog niaj no peb tau yog Laodiceans, rau qhov raws li Laodiceans peb tus yam ntxwv sab ntsuj plig tseem ceeb yog xav tias txhua yam zoo lawm, thaum qhov tseeb ces txhua yam tsis zoo tag nrho li. Tus cwj pwm ntawd yuav tsum raug tso tseg; nws yog ib yam ntawm cov qias neeg uas yuav tsum raug cais tawm ntawm yam muaj nqis.
“Thaum tibneeg ntawm Vajtswv raug muab khi rau hauv lawv tej hauv pliaj—tsis yog ib daim khi lossis ib lub cim uas pom tau, tiam sis yog kev ruaj khov nyob rau hauv qhov tseeb, ob qho tib si hauv kev txawj xav thiab hauv sab ntsuj plig, xwv kom lawv txav tsis taus—thaum Vajtswv haiv neeg raug khi thiab raug npaj rau kev co ntawd, ces nws yuav los. Yeej muaj tseeb, nws twb pib lawm; Vajtswv tej kev txiav txim tam sim no twb nyob saum daim av no, kom ceeb toom rau peb, xwv kom peb thiaj paub yam uas tab tom yuav los.” Seventh-day Adventist Bible Commentary, volume 4, 1161.
“Tug Txhawb” uas Yexus cog lus rau Nws cov thwjtim—uas nplig lawv thaum lub sijhawm ntawm kev poob siab—coj Nws haiv neeg mus rau hauv txhua qhov tseeb, thiab yog los ntawm txoj kev “ruaj khov nyob hauv qhov tseeb” uas peb raug muab ntim. “Qhov tseeb” uas Vajtswv haiv neeg yuav tsum ruaj khov mus rau hauv rau lub sijhawm no yog “qhov tseeb” uas raug qhib tawm tam sim ua ntej lub sij hawm sim siab xaus, rau qhov “lub sijhawm twb ze lawm.” Qhov tseeb ntawd yog tus qauv txheej txheem ntawm keeb kwm zais ntawm xya lub xob quaj, thiab keeb kwm zais ntawd qhia kom paub txog keeb kwm uas Kev Qhia Tshwm ntawm Yexus Khetos raug qhib nthuav tawm. Keeb kwm zais ntawm xya lub xob quaj yuav raug ua kom tiav nyob rau tib lub sijhawm tiag tiag uas “qhov tseeb” uas sawv cev los ntawm keeb kwm zais ntawd raug qhib tawm. Kev qhib tawm ntawm “qhov tseeb” yog yam uas muab ntim rau cov uas txais txoj xov uas yav tas los raug muab kaw tseg.
Vajtswv cov neeg raug muab kaw rau ntawm lawv lub hauv pliaj ua ntej muaj kev co ntawm cov haiv neeg uas npau taws, uas tshwm sim thaum txoj cai Hnub Sunday los txog, thiab li ntawd thiaj pib kev puam tsuaj ntawm lub tebchaws. Phau Qhia Tshwm ntawm Yexus Khetos yog “cov lus ntawm txoj lus faj lem ntawm” phau Qhia Tshwm uas tsis raug kaw ntxiv lawm, rau qhov lub sijhawm twb ze lawm. Qhov no yog qhov tseeb uas tam sim no yuav tsum raug nyeem, hnov, thiab qhov tseem ceeb tshaj yog yuav tsum ceev tseg, yog peb xav kom tau koob hmoov.
Yudas hais rau nws tias, tsis yog Iskhaliyauj, Tus Tswv, ua li cas es koj yuav qhia koj tus kheej rau peb, thiab tsis qhia rau lub ntiaj teb? Yexus teb thiab hais rau nws tias, Yog leejtwg hlub kuv, nws yuav khaws kuv tej lus tseg; thiab kuv Leej Txiv yuav hlub nws, thiab wb yuav los cuag nws, thiab yuav nyob hauv nws. Tus uas tsis hlub kuv, nws tsis khaws kuv tej lus tseg; thiab lo lus uas nej hnov ntawd tsis yog kuv li, tiam sis yog Leej Txiv tus uas txib kuv los. Tej no kuv tau hais rau nej thaum kuv tseem nrog nej nyob. Tiamsis tus Nplig Siab, uas yog Vaj Ntsuj Plig Dawb Huv, tus uas Leej Txiv yuav txib los ntawm kuv lub npe, nws yuav qhia nej txhua yam, thiab yuav ua kom nej nco txog txhua yam uas kuv tau hais rau nej. Yauhas 14:22–26.
Rau cov uas tuav rawv txoj xov uas tab tom raug qhib tawm, lo lus cog tseg yog tias tus Tus Nplig Siab yuav “qhia” peb “txhua yam” uas Yexus tau hais “rau nej” “txhua yam uas.” Qhov no yog lo lus cog tseg uas tau ua tiav rau cov thwjtim ntawm Emmaus thiab tom qab ntawd rau kaum ib tug thwjtim. Thaum Khetos tshem Nws txhais tes ntawm qhov uas “tuav cia” lub qhov muag ntawm cov thwjtim Emmaus, thiab tom qab ntawd “qhib” “kev nkag siab” ntawm kaum ib tug thwjtim kom lawv thiaj li “to taub Vajluskub” tag nrho, Nws tab tom sau cia ib lo lus cog tseg rau cov uas nyob hauv “hnub kawg” uas yuav rov qab los ntawm lawv txoj kev chim siab poob siab, hloov siab lees txim ntawm lawv lub xeev Laodicea, thiab lees txais “qhov tseeb.” Tus “Tus Nplig Siab” nyob hauv “hnub kawg” yuav “co txhua yam los” rau peb “kev nco” raws li nws qhia peb “txhua yam.” Ib yam tseem ceeb ib yam nkaus li kev coj cov qhov tseeb yav dhau los los rau peb kev nco thaum Nws qhia peb txhua yam, Nws kuj yuav “qhia rau peb txog yam yuav los.”
Txawm li cas los xij, Kuv qhia qhov tseeb rau nej; nws yog ib qho tsim nyog rau nej uas Kuv mus lawm: rau qhov yog Kuv tsis mus lawm, tus Txhawb Nqa yuav tsis los cuag nej; tiam sis yog Kuv ncaim mus, Kuv yuav txib nws los cuag nej. Thiab thaum nws los txog lawm, nws yuav qhuab ntuas lub ntiaj teb txog kev txhaum, thiab txog kev ncaj ncees, thiab txog kev txiav txim: Txog kev txhaum, vim lawv tsis ntseeg Kuv; Txog kev ncaj ncees, vim Kuv mus cuag Kuv Leej Txiv, thiab nej yuav tsis pom Kuv ntxiv lawm; Txog kev txiav txim, vim tus thawj ntawm lub ntiaj teb no twb raug txiav txim lawm. Kuv tseem muaj ntau yam yuav hais rau nej, los nej tseem ris tsis taus tam sim no. Txawm li ntawd los, thaum nws, tus Ntsuj Plig ntawm qhov tseeb, los txog lawm, nws yuav coj nej mus rau hauv txhua qhov tseeb: rau qhov nws yuav tsis hais raws li nws tus kheej; tiam sis yam twg nws hnov, yam ntawd nws yuav hais: thiab nws yuav qhia tej yam yuav muaj los yav tom ntej rau nej. Nws yuav ua kom Kuv tau koob meej: rau qhov nws yuav txais yam uas yog Kuv li, thiab yuav qhia rau nej. Yauhas 16:7–14.
Nyob rau lub sijhawm no Tus Txhawb Nqa yuav “coj” peb mus rau hauv “qhov tseeb,” “qhia txhua yam” rau peb, nrog rau “tej yam yuav los,” rau qhov lub sijhawm no Yexus tseem muaj “ntau yam yuav hais rau” peb. Tej yam ntawd, txawm yog tej yam hauv peb “kev nco qab,” “tej yam yuav los,” los yog ntau “yam” uas Nws “tseem” yuav hais rau peb, yog yam uas muab peb kaw ruaj rau lub sijhawm kev kub ntxhov uas tab tom yuav los. Nws ua li ntawd, vim Nws qhov tseeb sawv cev rau Nws lub hwjchim tsim. Nws muab peb kaw ruaj ua ntej lub sijhawm kev kub ntxhov uas tab tom yuav los, vim Nws npaj kom peb raug ceeb toom ua ntej txog lub sijhawm kev tsim txom loj tshaj plaws tawm tsam Nws haiv neeg uas yuav muaj dua ib zaug hauv keeb kwm dawb huv. Kev tsim txom ntawd qhia meej meej tias tej lus thiab tej kev ua uas peb tau ua yav tag los yuav raug nco qab thiab muab siv tawm tsam peb ib yam li Khetos tej lus raug muab ntxeev txhais tawm tsam Nws. Txawm li ntawd los, peb yuav tsum nthuav qhia txoj xov raws li ib tug tim khawv tawm tsam lawv txoj kev ntxeev siab raws li sawv cev los ntawm Exekees thiab Khetos.
Nco ntsoov lo lus uas kuv tau hais rau nej tias, Tus qhev tsis loj dua nws tus tswv. Yog lawv tau tsim txom kuv lawm, lawv kuj yuav tsim txom nej thiab; yog lawv tau khaws kuv tej lus lawm, lawv kuj yuav khaws nej tej lus thiab. Tiamsis txhua yam no lawv yuav ua rau nej vim yog kuv lub npe, rau qhov lawv tsis paub tus uas txib kuv los. Yog kuv tsis tau los thiab tsis tau hais rau lawv, lawv yuav tsis muaj kev txhaum; tiamsis nimno lawv tsis muaj ib daim ntaub npog rau lawv txoj kev txhaum lawm. Tus uas ntxub kuv kuj ntxub kuv Leej Txiv thiab. Yog kuv tsis tau ua tej haujlwm uas tsis muaj lwm tus neeg twg ua tau nyob hauv lawv nruab nrab, lawv yuav tsis muaj kev txhaum; tiamsis nimno lawv twb pom lawm thiab twb ntxub kuv thiab kuv Leej Txiv ob leeg lawm. Tiamsis qhov no tshwm sim kom thiaj ua tiav raws li lo lus uas sau tseg hauv lawv txoj cai hais tias, Lawv ntxub kuv yam tsis muaj laj thawj. Tiamsis thaum tus Nplig Siab los txog, tus uas kuv yuav txib los rau nej ntawm Leej Txiv, yog Ntsuj Plig ntawm qhov tseeb, uas tawm ntawm Leej Txiv los, nws yuav ua tim khawv txog kuv. Yauhas 15:20–26.
“Tus Ntsuj Plig ntawm qhov tseeb” uas yog “Tus Nplij Siab” yuav “ua tim khawv txog” Khetos, tus uas yog “qhov tseeb.” Thiab “qhov tseeb” yog tus Alpha thiab Omega, tus thawj thiab tus kawg, qhov pib thiab qhov xaus. Zaj keeb kwm zais cia ntawm xya lub xob quaj nroo uas tam sim no tab tom raug qhib foob ntawd yog zaj lus ntawm kev foob cim rau ib puas plaub caug plaub txhiab leej. Nyob rau tom qab Lub Xya Hli 18, 2020, Yelemis muab ib qho piv txwv uas peb yuav xaiv tau rov qab los cuag Nws tus uas xub hlub peb. Hauv kev ua kom tiav txoj hauj lwm ntawd ntawm kev rov qab los, peb muaj lub luag hauj lwm cais yam muaj nqes tawm ntawm yam qias neeg. Yog peb ua kom peb txoj kev cawm dim tiav, nrog kev ntshai thiab tshee hnyo, thiab ua kom txoj hauj lwm ntawd tiav, peb yuav raug foob cim thiab tam sim ntawd nkag mus rau hauv qhov kev kub ntxhov loj tshaj plaws hauv keeb kwm ntiaj teb. Peb kuj yuav muaj txoj cai tshwj xeeb los tau ntsib zaj keeb kwm uas cov yaj saub, cov vajntxwv, thiab cov neeg ncaj ncees tau ntshaw xav pom.
Cov uas lees txais tes haujlwm ntawd thiab rov qab los “yuav taug kev hauv txoj kev kaj uas tawm los ntawm Vajtswv lub zwm txwv,” thiab los ntawm “cov timtswv yuav muaj kev sib txuas lus tsis tu ncua ntawm ntuj ceeb tsheej thiab lub ntiajteb,” uas yog txoj txheej txheem kev sib txuas lus uas raug qhia tseg hauv nqe qhib ntawm phau Ntawv Qhia Tshwm.
“Tsis yog txhua tus hauv lub ntiaj teb no tau xaiv sawv nrog tus yeeb ncuab tawm tsam Vajtswv. Tsis yog txhua tus tau dhau los ua neeg tsis ncaj ncees lawm. Muaj ib pab tsawg uas ncaj ncees, yog cov uas tseeb rau Vajtswv; rau qhov Yauhas sau hais tias: ‘Nov yog cov uas ceev Vajtswv tej lus txib, thiab txoj kev ntseeg ntawm Yexus.’ Qhia Tshwm 14:12. Tsis ntev tom ntej no, kev sib ntaus yuav raug tsa kom kub ntxhov heev ntawm cov uas ua haujlwm rau Vajtswv thiab cov uas tsis ua haujlwm rau Nws. Tsis ntev tom ntej no, txhua yam uas yuav raug co yuav raug co, xwv kom tej yam uas co tsis tau ntawd thiaj nyob ruaj.”
“Xatas yog ib tug kawm Vajlugkub uas mob siab heev. Nws paub tias nws lub sij hawm tshuav luv lawm, thiab nws nrhiav txhua txoj hau kev los tawm tsam tes dej num ntawm tus Tswv saum daim av no. Tsis muaj peev xwm piav tau ib yam tswv yim twg txog tej kev paub uas haiv neeg ntawm Vajtswv, cov uas yuav tseem ciaj sia nyob saum daim av, yuav ntsib thaum lub hwjchim ci ntsa iab saum ntuj thiab kev rov muaj dua ntawm tej kev tsim txom yav tag los raug muab sib xyaw ua ke. Lawv yuav taug kev hauv qhov kaj uas tawm tuaj ntawm lub zwm txwv ntawm Vajtswv. Los ntawm cov tim tswv yuav muaj kev sib txuas lus tsis tu ncua nruab nrab ntawm ntuj ceeb tsheej thiab daim av. Thiab Xatas, nyob ib ncig los ntawm cov tim tswv phem, thiab lees tias nws yog Vajtswv, yuav ua tej txuj ci tseem ceeb txhua yam, kom ntxias tau, yog ua tau, txawm yog cov uas raug xaiv lawm los. Haiv neeg ntawm Vajtswv yuav tsis nrhiav lawv txoj kev nyab xeeb hauv kev ua tej txuj ci tseem ceeb, rau qhov Xatas yuav dag ua cuav tej txuj ci tseem ceeb uas yuav raug ua. Vajtswv haiv neeg, cov uas raug sim thiab raug ntsuam xyuas lawm, yuav nrhiav lawv lub hwjchim nyob hauv lub cim uas tau hais tseg hauv Khiav Dim 31:12–18. Lawv yuav tsum sawv ruaj khov saum lo lus ciaj sia: ‘Muaj sau tseg lawm.’ Qhov no yog tib lub hauv paus uas lawv yuav sawv tau ruaj ntseg. Cov uas tau rhuav lawv txoj kev cog lus nrog Vajtswv yuav nyob rau hnub ntawd yam tsis muaj Vajtswv thiab tsis muaj kev cia siab.
“Cov uas pe hawm Vajtswv yuav raug qhia tshwj xeeb los ntawm lawv txoj kev hwm rau nqe lus txib plaub, vim qhov no yog lub cim ntawm Vajtswv lub hwjchim tsim ntuj tsim teb thiab yog timkhawv rau Nws txoj cai thov kom tibneeg muaj kev hwm thiab pe hawm rau Nws. Cov neeg phem yuav raug qhia los ntawm lawv tej kev siv zog rhuav tshem tus Tswv Tsim lub chaw nco txog thiab tsa kom siab lub koom haum ntawm Loos. Hauv qhov teeb meem ntawm kev sib ntaus no, tag nrho lub ntiajteb Khetos yuav raug faib ua ob pawg loj, cov uas ceev Vajtswv tej lus txib thiab txoj kev ntseeg ntawm Yexus, thiab cov uas pe hawm tus tsiaj qus thiab nws daim duab, thiab txais nws lub cim. Txawm yog pawg ntseeg thiab tsoom fwv yuav koom lawv lub hwjchim los yuam kom sawvdaws, ‘cov me thiab cov loj, cov nplua nuj thiab cov pluag, cov dawb thiab cov qhev,’ txais lub cim ntawm tus tsiaj qus, los Vajtswv haivneeg yuav tsis txais nws. Qhia Tshwm 13:16. Tus yaj saub ntawm Patmos pom ‘cov uas tau yeej tus tsiaj qus, thiab nws daim duab, thiab nws lub cim, thiab tus lej ntawm nws lub npe, sawv saum hiavtxwv iav, tuav Vajtswv tej nkauj nraug,’ thiab hu zaj nkauj ntawm Mauxes thiab ntawm tus Menyuam Yaj. Qhia Tshwm 15:2.”
“Cov kev sim siab thiab kev txom nyem uas txaus ntshai tab tom tos Vajtswv haiv neeg. Tus ntsuj plig ntawm kev ua rog tab tom txhawb kom tej tebchaws sawv ntxhov los ntawm ib kawg ntiajteb mus rau ib kawg. Tiamsis nyob nruab nrab ntawm lub sijhawm kev nyuaj siab uas tab tom los txog,—ib lub sijhawm kev nyuaj siab uas tsis tau muaj dua txij thaum muaj ib haiv neeg los lawm,—Vajtswv cov neeg uas Nws tau xaiv yuav sawv ruaj khov tsis txav. Xatas thiab nws pab tub rog tsis muaj peevxwm rhuav tshem lawv, rau qhov cov timtswv saum ntuj uas muaj hwjchim loj kawg yuav tiv thaiv lawv.” Lus Timkhawv, ntim 9, 15–17.
Nws tsim nyog yuav tsum paub tias nqe no yog qhov xaus ntawm ib tshooj uas pib rau ntawm nplooj kaum ib ntawm Testimonies, phau cuaj, uas yuav raug lees paub tias sawv cev rau cuaj-ib-kaum ib. Nws kuj tsim nyog yuav tsum nco ntsoov tias lub npe hais txog Nraug Vauv uas tab tom los, thiab kuj hais txog Habakkuk cov daim ntawv teev tseg, uas yog qhov chaw uas Povlauj tau muab nqe uas nws sau cia hauv phau Henplais los. Qhov pib ntawm tshooj no tab tom cim tseg keeb kwm uas tau pib thaum lub Cuaj Hlis 11, 2001, ob daim phiajcim ntawm txoj kev khi lus ntawm tej lus faj lem uas tau nkag mus rau thaum pib ntawm Adventism, thiab tias lub npe yog teebmeem kawg, uas qhia txog Kev Quaj Hmo Ntuj Kawg. Qhov xaus ntawm tshooj no yog sib haum tag nrho nrog qhov pib, rau qhov ob qho tib si, qhov pib thiab qhov xaus, hais txog teebmeem kawg.
“Nqe 1—Rau Kev Los Txog ntawm Vajntxwv
“Tseem tshuav ib nyuag sijhawm xwb, thiab Tus uas yuav los ntawd yuav los tiag, thiab yuav tsis ncua.” Hebrews 10:37.
“Qhov Teebmeem Kawg”
“Peb tab tom nyob rau lub sijhawm kawg. Cov cim ntawm tej tiam uas ua tiav sai sai tab tom tshaj tawm tias Khetos txoj kev los twb ze heev lawm. Cov hnub uas peb nyob no yog hnub muaj kev hnyav thiab tseem ceeb heev. Vajtswv tus Ntsuj Plig tab tom maj mam, tiamsis muaj tseeb, raug rho tawm ntawm lub ntiajteb. Tej kab mob loj thiab tej kev txiav txim twb tab tom poob los saum cov uas saib tsis taus Vajtswv txoj kev tshav ntuj lawm. Tej kev puam tsuaj saum av thiab hiav txwv, lub xeev tsis ruaj khov ntawm tibneeg lub neej hauv zej zog, thiab tej suab ceeb toom txog kev ua rog, yog tej cim ceeb ntshai. Lawv qhia ua ntej txog tej xwm txheej uas tab tom los txog uas muaj qhov loj kawg nkaus.” Testimonies, volume 9, 11.
Yog peb rov qab los thiab lees txais txoj kev hu siab uas yog los ua Vajtswv “lub qhov ncauj” raws li Yelemis tau sawv cev, peb yuav sai heev tau koom nrog hauv qhov kev sau los ua ke loj tshaj plaws hauv keeb kwm dawb huv.
Nws kuj hais rau lawv tej lus ntawm kev cia siab thiab kev ua siab loj thiab. Nws hais tias, “Tsis txhob cia nej lub siab ntxhov; nej ntseeg Vajtswv, kuj cia li ntseeg Kuv thiab. Hauv Kuv Txiv lub tsev muaj ntau lub chaw nyob: yog tsis yog li ntawd, Kuv yeej yuav tau qhia nej lawm. Kuv mus npaj chaw rau nej. Thiab yog Kuv mus thiab npaj chaw rau nej lawm, Kuv yuav rov qab los, thiab yuav txais nej los cuag Kuv tus kheej; xwv kom qhov chaw Kuv nyob, nej kuj yuav nyob ntawd thiab. Thiab qhov Kuv mus nej paub, txojkev nej kuj paub.” Yauhas 14:1–4. Vim nej Kuv thiaj los rau hauv lub ntiajteb no; rau nej Kuv twb ua haujlwm lawm. Thaum Kuv mus lawm Kuv tseem yuav ua haujlwm rau nej nrog kev kub siab tiag. Kuv los rau hauv lub ntiajteb no kom qhia Kuv tus kheej rau nej, xwv kom nej ntseeg tau. Kuv mus cuag Kuv Txiv thiab nej Txiv kom koom tes nrog Nws rau nej qhov txiaj ntsig.
“‘Muaj tseeb tiag, muaj tseeb tiag, Kuv hais rau nej tias, Tus uas ntseeg Kuv, tej hauj lwm uas Kuv ua nws kuj yuav ua thiab; thiab nws yuav ua tej hauj lwm loj dua cov no; vim Kuv mus cuag Kuv Leej Txiv.’ Yauhas 14:12. Los ntawm qhov no, Khetos tsis tau txhais hais tias cov thwj tim yuav ua tej kev siv zog uas siab dua qhov uas Nws tau ua, tiam sis hais tias lawv txoj hauj lwm yuav muaj qhov dav loj dua. Nws tsis yog hais txog kev ua txuj ci tseem ceeb xwb, tab sis hais txog txhua yam uas yuav tshwm sim nyob hauv qab txoj hauj lwm ntawm tus Vaj Ntsuj Plig Dawb Huv. ‘Thaum tus Txhawb Nqa los txog,’ Nws hais tias, ‘uas Kuv yuav xa los rau nej ntawm Leej Txiv, yog tus Ntsuj Plig ntawm qhov tseeb, uas tawm ntawm Leej Txiv los, Nws yuav ua tim khawv txog Kuv: thiab nej kuj yuav ua tim khawv thiab, vim nej tau nrog Kuv nyob txij thaum chiv keeb los.’ Yauhas 15:26, 27.”
“Cov lus no tau muaj tiav raws li ib txoj kev xav tsis thoob kawg nkaus. Tom qab tus Vaj Ntsuj Plig Dawb Huv nqes los lawm, cov thwjtim puv npo nrog txoj kev hlub rau Nws thiab rau cov uas Nws tau tuag theej txhoj rau, ua rau tibneeg lub siab yaj vim tej lus uas lawv hais thiab tej lus thov uas lawv tsa. Lawv hais lus nyob hauv lub hwjchim ntawm tus Ntsuj Plig; thiab nyob hauv qab lub hwjchim ntawd lub txiaj ntsig, ntau txhiab leej tau hloov siab los ntseeg.” Acts of the Apostles, 21, 22.