Tag nrho cov yaj saub qhia meej txog hnub kawg ntawm lub ntiaj teb no.

“Txhua tus yaj saub qub txhua tus tau hais lus tsis yog rau lawv tiam neeg xwb npaum li rau peb tiam no, yog li lawv tej lus cev Vajtswv lus tseem muaj hwjchim siv tau rau peb. ‘Tam sim no tej no txhua yam tau tshwm sim rau lawv ua yam piv txwv: thiab twb raug sau cia tseg ua lus ceeb toom rau peb, cov uas lub ntiajteb kawg twb los txog saum peb lawm.’ 1 Khaulinthaus 10:11. ‘Tsis yog rau lawv tus kheej, tiam sis rau peb, lawv tau ua haujlwm pab rau tej yam ntawd, uas nim no twb raug tshaj tawm rau nej los ntawm cov uas tau tshaj txoj moo zoo rau nej los ntawm tus Vaj Ntsuj Plig Dawb Huv uas raug txib nqes saum ntuj los; tej yam no yog tej uas cov timtswv ntshaw ntsoov xav ntsia rau hauv.’ 1 Petus 1:12....”

“Phau Vajlugkub tau khaws tseg thiab muab nws tej txiaj ntsig tseem ceeb los sib sau khi cia ua ke rau tiam neeg kawg no. Txhua yam xwm txheej loj thiab tej dej num tseem ceeb uas muaj hwjchim ntshai kawg nkaus hauv keeb kwm Phau Qub twb tau, thiab tseem tab tom, rov muaj dua hauv pawg ntseeg nyob rau hnub kawg no.” Selected Messages, phau 3, 338, 339.

Txhua phau ntawv hauv phau Vajlugkub xaus los nyob hauv phau Ntawv Qhia Tshwm.

“Hauv phau Ntawv Qhia Tshwm, txhua phau ntawv hauv Phau Vajlugkub los sib ntsib thiab xaus rau ntawd.” Tes Haujlwm ntawm Cov Thwj Tim, 585.

Zaj lus ceeb toom kawg rau cov neeg nyob hauv ntiaj teb no raug qhia meej nyob hauv Tshwmsim tshooj kaum yim.

Tom qab tej no kuv pom dua ib tug timtswv ceebtsheej nqes saum ntuj los, muaj hwjchim loj heev; thiab lub ntiajteb ci kaj lug vim nws lub yeeb koob. Thiab nws qw nrov nrov kawg nrog ib lub suab muaj zog, hais tias, Npanpiloo tus loj tau poob lawm, tau poob lawm, thiab tau dhau los ua chaw nyob ntawm tej dab phem, thiab yog qhov chaw khaws ntawm txhua tus ntsujplig qias neeg, thiab yog tawb ntawm txhua hom noog qias neeg thiab ntxim ntxub. Rau qhov txhua haivneeg tau haus cawv txiv hmab ntawm txojkev chim vim nws txojkev ua nkauj ua nraug, thiab cov vajntxwv hauv ntiajteb tau ua nkauj ua nraug nrog nws, thiab cov tub lag tub luam hauv ntiajteb tau nplua nuj vim nws tej kev lom zem nplua mias. Qhia Tshwm 18:1–3.

Lo lus hais tias “Npanpiloo tus loj” sawv cev rau lub koom txoos Roman Catholic, thiab hauv Yaxayas tshooj nees nkaum peb “Npanpiloo tus loj” raug sawv cev los ntawm Tyre.

Lus hais txog lub nra hnyav ntawm lub nroog Tyre. Nej cov nkoj ntawm Tarshish, cia li quaj ntsuag; rau qhov nws twb raug rhuav tshem pov tseg lawm, kom tsis tshuav ib lub tsev, tsis tshuav ib qho chaw nkag los: ntawm thaj av Chittim twb muab qhia rau lawv lawm. Nej cov neeg nyob hauv lub kob, cia li nyob ntsiag to; koj tus uas cov tub lag luam ntawm Zidon, cov uas hla hiav txwv mus los, tau ua kom nplua mias. Thiab ntawm dej loj, noob ntawm Sihor, qoob loo ntawm tus dej, yog nws tej nyiaj tau los; thiab nws yog lub chaw ua lag luam rau ntau haiv neeg. Au Zidon, cia li txaj muag: rau qhov dej hiav txwv twb hais lawm, yog lub zog ntawm dej hiav txwv hais tias, Kuv tsis mob plab yug me nyuam, thiab kuv tsis yug tau me nyuam li; kuv tsis pub hluas nraug loj hlob, thiab tsis txhawb kom nkauj xwb loj hlob. Thaum hnov xov txog Ejiptus, lawv yuav mob siab heev ib yam nkaus thaum hnov xov txog Tyre. Nej cia li hla mus rau Tarshish; nej cov neeg nyob hauv lub kob, cia li quaj ntsuag. Puas yog nov yog nej lub nroog uas ib txwm xyiv fab, uas nws keeb kwm muaj txij puag thaum ub los? nws ob txhais ko taw ntawm nws tus kheej yuav coj nws mus deb kom mus nyob txawv teb chaws. Leej twg tau npaj tej tswv yim no tawm tsam Tyre, lub nroog uas muab mom rau, uas nws cov tub lag luam yog tej thawj, uas nws cov neeg pauv khoom yog cov neeg muaj koob meej hauv ntiajteb? Tus Tswv uas kav saum ntuj ceeb tsheej tau txiav txim li ntawd, kom ua rau txhua txoj kev khav theeb ntawm txhua lub hwjchim ci ntsa iab qias neeg, thiab kom coj txhua tus neeg muaj koob meej hauv ntiajteb los rau kev saib tsis taus. Au tus ntxhais ntawm Tarshish, cia li hla mus thoob koj lub tebchaws ib yam li tus dej: tsis muaj zog ntxiv lawm. Nws tau ncav nws txhais tes hla saum hiav txwv, nws ua rau tej tebchaws poob nthav; Tus Tswv tau txib ib lo lus tawm tsam lub nroog lag luam ntawd, kom rhuav tshem nws tej chaw ruaj khov. Thiab nws hais tias, Koj yuav tsis xyiv fab ntxiv lawm, au koj tus nkauj xwb uas raug tsim txom, tus ntxhais ntawm Zidon: cia li sawv, hla mus rau Chittim; txawm nyob qhov ntawd los koj kuj yuav tsis muaj chaw so. Saib seb thaj av ntawm cov Khadees; haiv neeg no yav tas los tsis tau muaj li, txog thaum cov Axilias txhim tsa nws rau cov neeg uas nyob tom roob moj sab qhua: lawv tsa nws tej yees, lawv txhim tsa nws tej vaj tse loj; thiab nws tau coj nws mus rau kev puam tsuaj. Nej cov nkoj ntawm Tarshish, cia li quaj ntsuag: rau qhov nej lub zog twb raug rhuav tshem lawm. Thiab yuav muaj tias nyob rau hnub ntawd, Tyre yuav raug tsis nco qab xya caum xyoo, raws li hnub nyoog ntawm ib tug vajntxwv: tom qab xya caum xyoo kawg, Tyre yuav hu nkauj ib yam li tus pojniam ua nkauj ua nraug. Cia li nqa ib rab nkauj, mus ncig lub nroog, koj tus pojniam ua nkauj ua nraug uas luag twb tsis nco qab lawm; ua kom suab nkauj qab zib, hu ntau zaj nkauj, xwv kom luag nco txog koj. Thiab yuav muaj tias tom qab xya caum xyoo kawg, Tus Tswv yuav tuaj xyuas Tyre, thiab nws yuav rov qab mus rau nws tej nqi zog, thiab yuav mus ua nkauj ua nraug nrog txhua lub tebchaws hauv ntiajteb saum npoo av. Thiab nws tej khoom muag thiab nws tej nqi zog yuav yog kev dawb huv rau Tus Tswv: yuav tsis muab khaws cia thiab yuav tsis muab tso tseg rau ib sab; rau qhov nws tej khoom muag yuav yog rau cov uas nyob ntawm Tus Tswv xub ntiag, kom noj txaus, thiab kom muaj khaub ncaws ruaj khov hnav. Yaxayas 23:1–18.

Muam White sau hais tias: “Tag nrho tej xwm txheej loj thiab tej kev ua hauj lwm tseem ceeb uas muaj kev hwm ntshai hauv keeb kwm Phau Qub tau muaj lawm, thiab tam sim no tseem rov muaj dua, nyob hauv pawg ntseeg hauv cov hnub kawg no.”

Yaxayas nees nkaum peb hais txog cov kev sib raug zoo yav tom ntej hauv kev cev Vajtswv lus ntawm United Nations, lub Papacy, Tebchaws Meskas, thiab Islam. Yuav kom paub txog cov tseeb no, qee cov cim hauv tshooj ntawd yuav tsum raug txhais kom meej los ntawm Kev Tshoj Siab los saum ntuj. Thaum cov cim no raug txhais kom meej lawm, kev sib law liag ntawm tej xwm txheej kuj ncaj nraim thiab yooj yim to taub heev. Cov cim hauv tshooj no uas yuav tsum raug txhais kom meej yog:

Lub Nra, Tuas Nroog, Tus Poj Niam Ua Luag, Tus Axilia, Lub tebchaws ntawm cov Khasdias, Cov Ntauwd thiab Cov Tsev Vaj, Tasis, Noob ntawm Sihos, Lub Tebchaws Chittim, Xidoos, Lub Nroog ntawm Cov Tub Lag Luam, Zaj xov ntawm Iyi tebchaws thiab zaj xov ntawm Tuas Nroog, Kev Quaj Ntsuag, Ib Leeg Ntxhais, Xya Caum Xyoo, Hnub Nyob Rau Ib Tug Vajntxwv, Kev Hnov Qab, thiab Kev Nco Qab

Lo lus “nra” hauv nqe ib qhia txog ib lo lus cev Vajtswv lus hais txog kev puastsuaj uas tawm tsam lub tebchaws Tyre.

Nra: H4853—Los ntawm H5375; ib lub nra; tshwj xeeb yog se lossis khoom them, los yog (hauv lub ntsiab paub daws teeb) kev ris thauj; hauv kev txhais piv txwv yog ib lo lus tshaj tawm, feem ntau yog ib lo lus txiav txim, tshwj xeeb yog kev hu nkauj; ntawm sab kev xav yog kev ntshaw: – nra, coj mus, lus faj lem, X lawv tsa, nkauj, se.

Nqe lus faj lem txog Tyrus yog ib ntu ntawm ntau nqe hauv Phau Vajlugkub uas qhia txog txoj kev txiav txim kawg ntawm pawg ntseeg Loos Kas Tos Liv. Ib “nqe lus faj lem hnyav” raws li kev siv thiab lub ntsiab txhais yog ib lo lus faj lem, thiab feem ntau yog lo lus faj lem txog kev puas tsuaj. Hauv Yaxayas muaj kaum ib “nqe lus faj lem hnyav,” thiab yim zaug lo lus no raug siv los piav txog ib lub nra uas thauj saum xub pwg. Kaum ib zaug uas lo lus “nra” sawv cev ua lo lus faj lem txog kev puas tsuaj muaj nyob hauv Yaxayas 13:1; 15:1; 17:1; 19:1; 21:1, 11, 13; 22:1; 30:6, thiab yeej muaj tshooj nees nkaum peb uas peb pom nqe lus faj lem hnyav txog Tyrus. Nws tsim nyog coj tag nrho Yaxayas tej lus faj lem txog kev puas tsuaj los tso ua ke kom thiaj ntsuam xyuas tau tias hwj chim twg yog qhov raug sawv cev hauv hnub kawg. Kaum ib lo lus faj lem txog kev puas tsuaj tsis yooj yim los hais kom tag tib zaug, yog li kuv yuav muab ib lo lus txhais luv luv ntawm txhua lo lus faj lem txog kev puas tsuaj ntawd los teeb tsa lub ntsiab lus rau tshooj nees nkaum peb.

Hauv tshooj kaum peb, txoj lus faj lem hais txog kev puas tsuaj tawm tsam Npanpiloo yog Npanpiloo niaj hnub no thaum kawg ntawm lub ntiaj teb, uas yog tus niam ntiav ntawm Loos uas kuj raug piav qhia hauv tshooj kaum xya ntawm phau Ntawv Qhia Tshwm.

Ib tug ntawm xya tus tim tswv uas tuav xya lub tais txawm los nrog kuv hais tias, Los ntawm no los; kuv yuav qhia rau koj pom txoj kev txiav txim rau tus niam ntiav loj uas zaum saum ntau dej: cov vaj ntxwv hauv ntiajteb tau nrog nws ua nkauj ua nraug, thiab cov neeg uas nyob hauv ntiajteb tau qaug cawv vim cawv txiv hmab ntawm nws txoj kev nkauj kev nraug. Ces nws coj kuv mus hauv tus Ntsuj Plig mus rau tom roob moj sab qhua; thiab kuv pom ib tug poj niam zaum saum ib tug tsiaj qus liab pliv, uas puv npo tej npe thuam Vajtswv, muaj xya lub taub hau thiab kaum tug kub. Tus poj niam ntawd hnav tsoos xim paj yeeb thiab xim liab pliv, thiab muab kub, pob zeb muaj nqis, thiab hlaws dai rau kom zoo nkauj, tuav ib lub khob kub hauv nws txhais tes puv npo tej kev qias neeg thiab tej kev phem qias ntawm nws txoj kev nkauj kev nraug: thiab saum nws lub hauv pliaj muaj ib lub npe sau tseg tias, YAM ZAIS NTXIAB, NPAABILOOS TUS LOJ, TUS NIAM NTAWM COV NIAM NTIAV THIAB TEJ KEV QIAS NEEG HAUV NTIAJTEB. Qhia Tshwm 17:1–5.

Kuv yuav tsum tig mus hais lwm yam me ntsis. Lub hom phiaj ntawm kev kawm txog zaj lus faj lem hais txog Tyre yog thaum kawg kom muab keeb kwm faj lem ntawm Tebchaws Meskas los sib haum nrog keeb kwm ntawm pawg ntseeg Xya-hnub Adventist. Peb yuav qhia tias tsoom fwv ntawm Tebchaws Meskas yog ib tug kub ntawm tus tsiaj zoo li menyuam yaj hauv Tshwm Sim tshooj kaum peb, thiab tias Protestantism uas tawm hauv Lub Caij Nyoog Tsaus Ntuj los yog tus kub kia. Tus kub ntawm Protestantism tau dhau los ua Millerite Adventism thaum cov Protestants ntawm Tebchaws Meskas tsis lees txais thawj tus tim tswv txoj xov. Thaum peb tau teeb qhov ntawd kom ruaj lawm, peb yuav qhia tias keeb kwm ntawm tus kub Protestant thiab keeb kwm ntawm tus kub Republican khiav mus raws ib sab ib sab thiab muaj tej yam ntxwv faj lem uas sib thooj. Tom qab tag nrho, nkawd nyob saum tib tug tsiaj, uas sawv cev tias ob tug kub ntawd nyob hauv tib lub sijhawm nrog nhau. Kuv yuav piav ib qho piv txwv txog qhov kev sib thooj no ntawm ob tug kub ntawm pawg ntseeg thiab lub xeev hauv Tebchaws Meskas. Nkawd ob leeg puav leej “hnov qab” raws li nyias tus kheej txoj kev.

Yaxayas nees nkaum peb cim txog lub ntsiab taw tes hauv kev qhia yav tom ntej tias hwjchim papal raug hnov qab mus tau xya caum xyoo, thiab hauv cov xya caum xyoo uas muaj lub ntsiab cim ntawd, neeg ntiajteb hnov qab txog papacy thiab vim li cas Hnub Nyoog Tsaus Ntuj thiaj raug hu ua Hnub Nyoog Tsaus Ntuj. Lub ntsiab lus qhia ntawm lub raj kub Protestant thaum lawv cais tawm ntawm lub koom txoos Kas Tos Liv yog Phau Vajlugkub thiab Phau Vajlugkub xwb. Lawv hnov qab tias Phau Vajlugkub qhia rau peb paub tias papacy tiag tiag yog leejtwg. Lawv hnov qab txoj xov uas raug khaws cia nyob hauv daim ntawv dawb huv uas lawv tau raug muab cob rau, thiab tau lees tias lawv yog cov tiv thaiv loj tshaj plaws ntawm nws.

“Cov uas poob siab thiab ntxhov siab rau hauv lawv txoj kev to taub txog lo lus, cov uas tsis pom lub ntsiab ntawm antichrist, lawv yeej yuav muab lawv tus kheej tso rau ntawm sab antichrist. Tam sim no tsis muaj sijhawm lawm rau peb los yoog sib xws nrog lub ntiajteb. Daniel tabtom sawv hauv nws feem thiab hauv nws qhov chaw. Cov lus faj lem ntawm Daniel thiab ntawm John yuav tsum raug to taub. Lawv txhais ib leeg rau ib leeg. Lawv muab rau lub ntiajteb tej kev tseeb uas txhua tus yuav tsum to taub. Cov lus faj lem no yuav tsum ua timkhawv nyob rau hauv lub ntiajteb. Los ntawm lawv txoj kev ua tiav nyob rau hnub kawg no, lawv yuav piav qhia lawv tus kheej.” Kress Collection, 105.

Ib yam li ntawd thiab, tus kub ntawm Republican uas sawv cev rau tsoom fwv Meskas yuav tsum yog los ntawm cov pej xeem thiab rau cov pej xeem, tiam sis cov pej xeem ntawm Meskas kuj tau tsis nco qab txog daim ntawv dawb huv uas tau muab tso rau lawv saib xyuas. Daim ntawv dawb huv ntawd yog Txoj Cai Lij Choj ntawm Meskas, thiab lo lus tseem ceeb ntawm tsoom fwv uas tau tsim los kom yog rau cov pej xeem yog kev cais pawg ntseeg thiab lub xeev. Lawv tau tsis nco qab txog zaj lus ntawm Txoj Cai Lij Choj uas tau muab tso rau lawv saib xyuas, thiab uas lawv tau lees tias yog cov tiv thaiv nws.

“Thiab cia nco ntsoov tias, qhov uas Loos khav theeb ntawd yog tias nws tsis hloov dua li. Cov hauv paus ntsiab lus ntawm Gregory VII thiab Innocent III tseem yog cov hauv paus ntsiab lus ntawm lub Koom Txoos Loos Kas Tos Liv. Thiab yog hais tias nws tsuas muaj hwj chim xwb, nws yeej yuav coj cov ntawd los xyaum siv tam sim no nrog tib yam kev kub siab npaum li yav dhau los ntau pua xyoo. Cov Protestants tsis tshua paub tias lawv tab tom ua dab tsi thaum lawv npaj yuav txais kev pab ntawm Loos hauv txoj haujlwm tsa hnub Sunday kom muaj koob meej. Thaum lawv tab tom rau siab ntso ua kom lawv lub hom phiaj tiav, Loos tseem tab tom nrhiav rov tsa nws lub hwj chim dua tshiab, kom rov qab tau nws txoj kev ua loj tshaj uas tau ploj lawm. Cia ib zaug xwb lub hauv paus ntsiab lus no raug tsa ruaj khov hauv Tebchaws Meskas tias lub koom txoos yuav siv tau los sis tswj tau lub hwj chim ntawm lub xeev; tias kev cai dab qhuas tej kev coj cai yuav raug yuam siv los ntawm tej cai lij choj ntiajteb; luv hais, tias txoj cai tswj hwm ntawm lub koom txoos thiab lub xeev yuav kav tau lub siab dawb paug ntawm tib neeg, ces Loos txoj kev yeej hauv lub tebchaws no yeej raug lees paub lawm.”

“Vajtswv txoj lus tau ceeb toom txog txoj kev phom sij uas tab tom los ze; yog cia li tsis quav ntsej qhov no, ces lub ntiaj teb Protestants yuav mam li paub tias lub hom phiaj tiag tiag ntawm Loos yog dabtsi, tsuas yog thaum twb lig dhau lawm tsis muaj kev khiav dim ntawm lub cuab. Nws tab tom ntsiag to loj hlob mus rau hauv hwjchim. Nws tej lus qhuab qhia tab tom siv lawv txoj kev cuam tshuam hauv tej tsev sablaj tsim kev cai lij choj, hauv cov koom txoos, thiab hauv tibneeg lub siab. Nws tab tom txhim tsa nws tej qauv tsev siab loj thiab ruaj khov, nyob hauv tej qhov chaw zais tob uas nws tej kev tsim txom yav dhau los yuav rov qab muaj dua. Nws tab tom qhib zog ntxiv rau nws cov dag zog yam ntsiag to thiab yam tsis muaj leejtwg xyav li, kom txhawb nws tus kheej tej hom phiaj rau thaum lub sijhawm los txog uas nws yuav tawm tes ntaus. Txhua yam uas nws ntshaw yog ib thaj chaw zoo kom sawv ruaj, thiab qhov no twb raug muab rau nws lawm. Tsis ntev no peb yuav pom thiab peb yuav hnov tias lub hom phiaj ntawm lub hwjchim Loos yog dabtsi. Leejtwg los uas yuav ntseeg thiab mloog Vajtswv txoj lus yuav raug kev thuam thiab kev tsim txom vim li ntawd.” The Great Controversy, 581.

Yog nej nrhiav tau ib phau ntawv txhais lus twg uas tau luam tawm ua ntej xyoo 1950, thiab mus tshawb lo lus “poj niam hnav liab vog” lossis ib qho kev hloov ntawm kab lus ntawd hauv Tshwm Sim kaum xya, txhua phau ntawv txhais lus ntawd uas muaj ua ntej 1950 yeej qhia meej tias lub Koom Txoos Roman Catholic yog tus niam ntiav ntawm Tshwm Sim kaum xya. Tebchaws Meskas, tus tsiaj qus hauv av muaj ob tug kub hauv Tshwm Sim kaum peb, twb tsis nco qab nws yav dhau los lawm, txawm yog kub ntawm Protestantism lossis kub ntawm Republicanism los xij. Ob lub koom haum no puav leej tshwm sim los ntawm kev tawm tsam kev tsim txom sab kev ntseeg ntawm lub papacy thiab kev tsim txom sab kev nom kev tswv ntawm cov vajntxwv uas txhawb nqa nws, lossis raws li Vajlugkub hais, cov vajntxwv uas “deev luag pojniam” nrog nws. Ua ntej peb yuav los tham txog Yaxayas nees nkaum peb, peb yuav xub nthuav luv luv ib daim duab dav dav txog lwm kaum zaug uas Yaxayas qhia txog ib zaj ‘lus faj lem txog kev puastsuaj,’ rau qhov tag nrho kaum ib “nra hnyav” ntawd yeej yog li ntawd xwb.

Yaxaya tshooj kaum peb yog lub nra hnyav hais txog Npanpiloo hauv “hnub kawg.” Npanpiloo, txawm yog raug pawg ntseeg Kas Tos Liv tswj hwm thiab coj kev hauv hnub kawg los, kuj muaj peb lub hwj chim uas coj lub ntiajteb mus txog rau Asmeke-doos hauv Tshwmsim tshooj kaum rau. Hauv tshooj kaum peb txoj lus faj lem hais txog kev puastsuaj tawm tsam Npanpiloo niaj hnub no, muaj peb lub hwj chim uas raug sawv cev; Npanpiloo, Luxifawj thiab Asxiliya sawv cev rau tus tsiaj nyaum (Asxiliya), tus zaj (Luxifawj), thiab tus cev lus cuav (Npanpiloo). Asxiliya thiab Npanpiloo yog ob lub hwj chim rhuav tshem uas Vajtswv tau siv los rau txim rau cov Yixayee thaum ub, thiab Asxiliya tuaj ua ntej, ntes kaum xeem qaum teb mus nyob poob cev qhev; tom qab ntawd Npanpiloo thiaj coj ob xeem qab teb uas yog Yudas mus.

Yixayee yog ib tug yaj uas tawg khiav mus txhua txhia chaw; cov tsov ntxhuav tau ntiab nws mus lawm: thaum xub thawj vajntxwv Axilias tau nqos nws; thiab thaum kawg no Npexukhanesas, vajntxwv Npanpiloo, tau tsoo nws tej pob txha. Vim li no tus Tswv uas kav txhua pab tub rog, tus Vajtswv ntawm Yixayee, hais li no tias; Saib seb, kuv yuav rau txim rau vajntxwv Npanpiloo thiab nws lub tebchaws, ib yam li kuv tau rau txim rau vajntxwv Axilias. Yelemis 50:17, 18.

Ua ntej Assyria ntes kaum xeem qaum teb ntawm cov Yixayee coj mus ua qhev, thiab tom qab ntawd Babylon ntes ob xeem qab teb ntawm Yudas coj mus ua qhev. Ob txoj kev poob rau hauv kev quab yuam no puav leej yog kev ua tiav ntawm “xya lub sij hawm” hauv Leviticus nees nkaum rau. “Xya lub sij hawm” hauv Leviticus yog thawj zaj “lus faj lem txog sij hawm” uas William Miller nrhiav tau, thiab nws qhia meej tias thaum Assyria ntes xeem qaum teb ntawd, nws cim qhov pib ntawm ib txoj kev tawg ri niab uas txuas mus tau ob txhiab tsib puas nees nkaum xyoo. Lub sijhawm ntawd pib ntawm lawv txoj kev poob qhev hauv 723BC thiab xaus rau ntawm “lub sijhawm kawg” xyoo 1798. Ob xeem qab teb raug Babylon coj mus ua qhev hauv 677BC, pib “xya lub sij hawm” tawm tsam Yudas, uas xaus rau tib qho chaw uas zaj lus faj lem 2300 xyoo hauv Daniel yim nqe kaum plaub xaus, thaum Lub Kaum Hli 22, 1844. Assyria thiab Babylon ua tiav tib lub hom phiaj ntawm kev rau txim rau kev ntxeev siab ntawm Vajtswv haiv neeg, tiam sis kev rau txim ntawd xub raug ua los ntawm Assyria, ces mam yog los ntawm Babylon.

Hauv qhov kev sib raug zoo uas muaj yam ntxwv cev lus faj lem ntawm peb lub hwj chim hauv tshooj kaum peb, Npanpiloo yog tus duab ntawm Axilia, rau qhov nws los tom qab los nws tau ua tib yam haujlwm tawm tsam Vajtswv haiv neeg.

Hauv tshooj kaum tsib, lub nra hnyav tawm tsam Mo‑ab yog tawm tsam cov koom txoos Protestant.

“Qhov kev piav txog Mo‑ab no sawv cev rau cov pawg ntseeg uas tau dhau los zoo ib yam li Mo‑ab. Lawv tsis tau sawv ruaj ntawm lawv txoj hauj lwm raws li cov zov xwm ncaj ncees. Lawv tsis tau koom tes nrog cov muaj txojsia saum ntuj ceeb tsheej los ntawm kev siv lub peev xwm uas Vajtswv tau pub rau lawv kom ua raws li Vajtswv lub siab nyiam, thawb rov qab lub hwj chim tsaus ntuj, thiab siv txhua yam peev xwm uas Vajtswv tau muab rau lawv los txhawb kom qhov tseeb thiab kev ncaj ncees vam meej hauv peb lub ntiaj teb no. Lawv muaj kev paub txog qhov tseeb, tiam sis lawv tsis tau coj raws li yam uas lawv paub.” Seventh-day Adventist Bible Commentary, volume 4, 1159.

Lub koom txoos Pov Thawj uas poob lawm ntawd yog lub koom txoos uas tseem niaj hnub taug kev nrog tus Tswv thaum seem ntawm Pov Thawj khiav tawm thaum tus tim tswv thib ob txoj xov. Mo‑as yog Kev Ntseeg Advens, tus kub ntawm Pov Thawj uas poob lawm.

Tshooj kaum xya yog hais txog Damascus, thiab nws raug txheeb tias yog ib lub nroog uas raug tshem tawm. Ib lub nroog yog ib lub cim sawv cev rau ib lub nceeg vaj, thiab lub nceeg vaj uas raug tshem tawm nyob rau hauv “hnub kawg” yog Tebchaws Meskas.

Tshooj kaum cuaj yog lo lus faj lem hais txog kev puastsuaj raug rau tim lyiv teb chaws, uas sawv cev rau United Nations thiab tag nrho lub ntiaj teb.

Peb txoj lus faj lem txog kev puas tsuaj peb nqe tom ntej hauv tshooj nees nkaum ib yog tawm tsam lub tebchaws suab puam txaus ntshai ntawm sab qab teb, Dumah thiab Arabia. Peb txoj lus faj lem txog kev puas tsuaj no txheeb qhia txog Islam, raws li peb txoj kev txom nyem hauv Revelation 8:13.

Cov lus faj lem txog kev puastsuaj nyob rau hauv tshooj nees nkaum ob piav txog kev cais cov Adventist hauv Laodicea tawm ntawm cov Adventist hauv Philadelphia thaum txoj cai Hnub Caiv tuaj txog.

Tom qab ntawd hauv tshooj peb caug peb pom txog lub nra ntawm cov tsiaj qus sab qab teb, uas yog ib daim duab piv txwv thib ob txog txoj kev ntxeev siab ntawm cov Laodicean Adventists. Kev coj txhua lub nra hauv Yaxayas los muab ua ke, yuav luag hais ncaj qha txog txhua tus neeg ua si hauv tej lus faj lem ntawm “hnub kawg.” Kuv xaiv Yaxayas nees nkaum peb kom qhia tias keeb kwm ntawm Tebchaws Meskas, raws li lub nceeg vaj thib rau ntawm tej lus faj lem hauv Vajlugkub, kav txij xyoo 1798 mus txog rau txoj cai Hnub Caiv.

Vim hais tias “txhua tus yaj saub thaum ub hais tsis yog rau lawv tiam npaum li hais rau peb tiam, yog li ntawd lawv tej lus faj lem tseem muaj hwjchim siv tau rau peb,” txhua lo lus faj lem yeej tab tom hais txog tej xwm txheej thaum kawg ntawm lub ntiajteb no. Qhov tseeb no, thaum muab koom nrog qhov tseeb tias “txhua phau ntawv hauv phau Vajlugkub sib ntsib thiab xaus” rau hauv phau Tshwmsim, tsa phau Tshwmsim los ua lub ntsiab chaw siv los txheeb thiab ua kom sib haum cov lus tim khawv ntawm kev faj lem hais txog tej xwm txheej thaum kawg ntawm lub ntiajteb no.

Hauv tshooj kaum xya ntawm Phau Ntawv Qhia Tshwm, peb pom tus niam ntiav loj uas ua nkauj ua nraug nrog cov vajntxwv hauv ntiajteb thiab nws txoj kev txiav txim zaum kawg.

Ces ib tug ntawm xya tus timtswv uas tuav xya lub khob tuaj hais lus nrog kuv, thiab hais rau kuv tias, Cia li tuaj ntawm no; kuv yuav qhia rau koj pom txoj kev txiav txim rau tus niam ntiav loj uas zaum saum ntau dej: tus uas cov vajntxwv hauv ntiajteb tau ua nkauj ua nraug nrog nws, thiab cov neeg uas nyob hauv ntiajteb tau qaug dej qaug cawv los ntawm cawv txiv hmab ntawm nws txoj kev ua nkauj ua nraug. Tshwmsim 17:1, 2.

Cov yaj saub yeej tsis txwv nkaug ib leeg li.

Thiab cov ntsujplig ntawm cov yaj saub yeej nyob hauv qab kev tswj hwm ntawm cov yaj saub. Vim Vajtswv tsis yog tus tsim kev ntxhov thiab kev tsis meej pem, tiamsis yog tus tsim kev thaj yeeb, ib yam li nyob hauv txhua pawg ntseeg ntawm cov neeg dawb huv. 1 Kauleethaus 14:32, 33.

Thaum kawg ntawm lub ntiajteb no, “txoj kev txiav txim rau tus niam ntiav loj uas zaum saum ntau dej,” tus niam ntiav loj uas “cov vajntxwv ntawm lub ntiajteb tau deev luag poj luag txiv nrog nws,” tus niam ntiav loj uas tau ua rau “cov neeg nyob hauv ntiajteb” qaug cawv “vim cawv txiv hmab ntawm nws txoj kev deev luag poj luag txiv;” Yaxayas tau sawv cev txog nws ua tus “niam ntiav” uas raug hnov qab mus rau “hnub nyoog ntawm ib tug vajntxwv,” los yog xya caum xyoos yaj saub. Thaum xya caum xyoo ntawd xaus, Tyre “yuav mus deev luag poj luag txiv nrog txhua lub tebchaws hauv ntiajteb.” Tus niam ntiav hauv Yaxayas yog tus niam ntiav loj hauv Yauhas. Tus niam ntiav hauv Yaxayas thiab tus niam ntiav hauv Yauhas sawv cev rau lub koom txoos Roman Catholic, rau qhov pojniam yog lub cim ntawm ib lub koom txoos nyob hauv Vajtswv Txojlus.

Cov pojniam, nej yuav tsum mloog nej tus txiv, ib yam li nej mloog tus Tswv. Rau qhov tus txiv yog tus pojniam lub taubhau, ib yam li Khetos yog pawg ntseeg lub taubhau thiab Nws yog tus Cawm Seej ntawm lub cev. Yog li ntawd, ib yam li pawg ntseeg nyob hauv kev zwm rau Khetos, cov pojniam kuj yuav tsum zwm rau lawv tus kheej tus txiv rau txhua yam. Cov txiv, nej yuav tsum hlub nej tej pojniam, ib yam li Khetos kuj tau hlub pawg ntseeg thiab tau muab Nws tus kheej rau nws; kom Nws thiaj yuav ua rau nws dawb huv thiab ntxuav nws kom huv los ntawm kev ntxuav hauv dej los ntawm txoj lus, kom Nws thiaj yuav nthuav tawm pawg ntseeg rau Nws tus kheej ua ib pawg ntseeg muaj yeeb koob, tsis muaj ib qho paug, lossis ntsws, lossis ib yam li ntawd; tiam sis kom nws yuav dawb huv thiab tsis muaj chaw txhaum. Yog li ntawd, cov txiv kuj tsim nyog hlub lawv tej pojniam ib yam li lawv lub cev. Tus uas hlub nws tus pojniam, yog hlub nws tus kheej. Rau qhov yeej tsis tau muaj ib tug neeg twg uas ntxub nws tus kheej cev nqaij daim tawv li; tiam sis nws yug thiab tu nws kom zoo, ib yam li tus Tswv saib xyuas pawg ntseeg: vim peb yog tej ceg ntawm Nws lub cev, ntawm Nws cev nqaij daim tawv, thiab ntawm Nws tej pob txha. Vim li no ib tug txivneej yuav tso nws txiv thiab niam tseg, thiab yuav los koom nrog nws tus pojniam, thiab nkawd ob leeg yuav los ua ib cev nqaij daim tawv xwb. Qhov no yog ib txoj kev zais loj heev; tiam sis kuv hais txog Khetos thiab pawg ntseeg. Txawm li cas los xij, nej txhua tus nyias yuav tsum hlub nws tus pojniam ib yam li nws hlub nws tus kheej; hos tus pojniam kuj yuav tsum hwm nws tus txiv. Efexaus 5:22–33.

Tus tubtxib Povlauj qhia meej tias pawg ntseeg ntawm Khetos raug sawv cev raws li lus faj lem ua ib tug pojniam. Yog li ntawd, ib tug pojniam hauv lus faj lem yog ib pawg ntseeg, tiam sis pawg ntseeg ntawm Khetos yog “dawb huv thiab tsis muaj qhov chaw txhaum.” Ib pawg ntseeg uas tsis dawb huv raug sawv cev ua ib tug pojniam tsis dawb huv; yog li no Yaxayas hu ua ib tug niam ntiav, thiab Yauhas hu ua ib tug pojniam deev hluas. Lawv sawv cev rau papacy ua ib tug pojniam deev hluas, hos pawg ntseeg ntawm Vajtswv yog ib tug nkauj xwb.

Vim kuv khib nej nrog kev khib raws li Vajtswv: rau qhov kuv twb muab nej cog lus rau ib tug txivneej xwb, xwv kom kuv yuav muab nej coj los nthuav rau Khetos zoo li ib tug nkauj xwb huv si. 2 Khaulintaus 11:2.

Tsis yog tias pawg ntseeg ntawm Vajtswv tsuas yog raug sawv cev ua ib tug nkauj xwb xwb, tiam sis nws raug cog lus rau ib tug txij nkawm xwb. Tyre thiab tus niam ntiav loj ntawm Yauhas ua kev deev luag poj luag txiv nrog cov vajntxwv hauv ntiajteb. Pawg ntseeg Kas Tos Liv muaj kev sib raug zoo nrog ntau tus txivneej, tsis yog ib tug xwb. Daniyee qhia rau peb tias cov vajntxwv yog cov nceeg vaj.

Nov yog zaj npau suav no; thiab peb yuav piav nws lub ntsiab rau ntawm vajntxwv xubntiag. Au vajntxwv, koj yog vajntxwv ntawm cov vajntxwv; vim Vajtswv saum ntuj ceeb tsheej tau pub ib lub tebchaws, hwjchim, lub zog, thiab yeeb koob rau koj. Thiab txhua qhov chaw uas noob neej nyob, tej tsiaj qus hauv teb thiab tej noog saum ntuj, Nws tau muab rau hauv koj txhais tes, thiab tau tsa koj ua tus kav lawv txhua tus. Koj yog lub taubhau kub no. Thiab tom qab koj yuav sawv los muaj dua ib lub tebchaws uas qis dua koj, thiab ib lub tebchaws thib peb yog tooj liab, uas yuav kav thoob plaws ntiajteb. Thiab lub tebchaws thib plaub yuav muaj zog ib yam li hlau; vim hlau tsoo tej yam tas huvsi ua tej daim thiab tsuj yeej txhua yam; thiab ib yam li hlau uas tsoo tag nrho tej no ua tej daim, lub tebchaws ntawd kuj yuav tsoo ua tej daim thiab zuaj kom nqaim. Daniel 2:36–40.

Hauv Daniyee tshooj ob, cov nceeg vaj hauv Vajlugkub tej lus faj lem raug qhia npe thiab piav meej. Thaum Daniyee piav txoj npau suav rau Nenpukhanexa, nws qhia rau Nenpukhanexa tias nws yog lub taub hau kub. Lub taub hau kub yog ib tug vajntxwv, tiamsis ib tug vajntxwv sawv cev rau ib lub nceeg vaj. Lub koom txoos Loos Kas Tos Liv yog tus niam ntiav loj uas ua nkauj ua nraug nrog txhua tus vajntxwv hauv lub ntiajteb thaum kawg ntawm xya caum xyoo lus faj lem. Cov vajntxwv yog cov cim sawv cev rau tibneeg, thiab Thailauj yog ib tug pojniam qias tsis huv. Pojniam yog ib lub koom txoos, niam ntiav yog ib lub koom txoos tsis dawb huv; txivneej yog ib tug vajntxwv thiab vajntxwv yog ib lub nceeg vaj. Pojniam yog ib lub koom txoos thiab vajntxwv yog ib lub xeev. Txoj kev sib raug zoo txhaum cai ntawm ob yam no sawv cev rau kev ua nkauj ua nraug ntawm sab ntsuj plig.

Txoj Cai Loj ntawm Tebchaws Meskas yog ib daim ntaub ntawv los saum ntuj los uas muab cia ruaj nreb txog qhov yuav tsum khaws ob lub koom haum no kom cais nyias nyias. Txawm peb tseem tsis tau xaus rau kev txheeb xyuas Tyrus tias yog pawg ntseeg Loos Kas Tos Liv, los zoo li tsim nyog rau ntawm no los hais txog ib lub cim ntxiv hauv Yaxayas nees nkaum peb uas piav qhia txog lub ntsiab cim ntawm txiv neej thiab poj niam—pawg ntseeg thiab lub xeev.

Saib seb, lub tebchaws ntawm cov Khadees; haiv neeg no tsis tau muaj, mus txog thaum cov Axilia tau tsa nws rau cov uas nyob hauv tebchaws moj sab qhua: lawv tau tsa nws tej yees, lawv tau tsa nws tej vaj tse loj; thiab nws tau coj nws mus rau txoj kev puas tsuaj. Yaxayas 23:13.

Nyob rau hauv nqe vajlugkub no, tus Axilia tau tsim tsa thaj av ntawm cov Kaldees thiab tsa ob qho tib si “tej yees” thiab “tej vaj ntxwv tsev.” Tus Axilia yog ib lub cim sawv cev rau Nimrod, hos cov Kaldees sawv cev rau cov thawj coj kev cai dab qhuas ntawm Npanpiloo tej kev ntseeg zais ntshis. Ib “lub yees” yog ib lub cim sawv cev rau ib pawg ntseeg. Thaum Yexus nthuav tawm zaj lus piv txwv txog lub vaj txiv hmab, Muam White hais txog zaj lus piv txwv ntawd raws li nram no:

“Hauv zaj lus piv txwv ntawd tus tswv tsev sawv cev rau Vajtswv, lub vaj txiv hmab sawv cev rau haiv neeg Yudais, thiab lub laj kab sawv cev rau txoj kev cai saum ntuj uas yog lawv txoj kev tiv thaiv. Lub pej thuam yog ib lub cim ntawm lub tuam tsev.” Desire of Ages, 596.

Tus Axilias tau tsim tsa lub teb chaws ntawm cov Khadia, uas tsa ib lub koom txoos (ntauwd) thiab ib lub “vaj ntxwv tsev.” Ib lub “vaj ntxwv tsev” sawv cev rau ib tug “vaj ntxwv,” uas nws tus kheej kuj sawv cev rau ib lub nceeg vaj. Ib lub nceeg vaj kuj raug sawv cev ua ib lub nroog.

Lawv thiaj hais tias, Cia peb los, peb yuav txhim tsa ib lub nroog thiab ib lub yees rau peb, kom nws lub ncov ncav mus txog saum ntuj; thiab cia peb ua ib lub npe rau peb tus kheej, tsam peb yuav tawg mus nyob thoob plaws rau saum npoo av tag nrho. Chiv Keeb 11:4.

“lub pej thuam” thiab “lub tsev vaj ntxwv” uas tus Axilia tsim muaj yog “lub nroog” thiab “lub pej thuam” uas Nimrod tau ua.

Thiab lawv tej cev tuag yuav pw nthi rau hauv txoj kev ntawm lub nroog loj, uas raws sab ntsuj plig hu ua Xaudoo thiab Iziv, qhov uas peb tus Tswv kuj raug ntsia saum ntoo khaub lig thiab. Qhia Tshwm 11:8.

Kev tshoov siab qhia peb tias “lub nroog loj” hauv Tshwmsim tshooj kaum ib sawv cev rau lub nceeg vaj Fabkis nyob rau lub sijhawm ntawm Fabkis Kev Tawm Tsam.

“‘Lub nroog loj’ uas cov timkhawv raug tua nyob hauv nws tej kev, thiab qhov chaw uas lawv lub cev tuag pw ntawd, yog ‘sab ntsuj plig’ tim lyiv teb chaws. Ntawm txhua haiv neeg uas raug nthuav tawm hauv keeb kwm Vajlugkub, tim lyiv teb chaws yog haiv neeg uas tsis lees paub qhov muaj nyob ntawm Vajtswv uas muaj txoj sia nyob thiab tawm tsam Nws tej lus txib nrog kev tawv ncauj tshaj plaws. Tsis muaj ib tug vajntxwv twg uas tau twv ua kev ntxeev siab qhib lug thiab khav theeb tawm tsam lub hwjchim ntawm Saum Ntuj Ceeb Tsheej ntau npaum li vajntxwv tim lyiv teb chaws tau ua. Thaum Mauxes coj tus Tswv txoj xov tuaj cuag nws nyob hauv Yawmsaub lub npe, Falau teb nrog txoj kev khav theeb hais tias: ‘Yawmsaub yog leejtwg, uas kuv yuav tsum mloog Nws lub suab tso cov Ixayees mus? Kuv tsis paub Yawmsaub, thiab tshaj ntawd ntxiv, kuv yuav tsis tso cov Ixayees mus li.’ Exodus 5:2, A.R.V. Qhov no yog kev tsis lees paub Vajtswv, thiab haiv neeg uas tim lyiv teb chaws sawv cev rau yuav tsa suab tsis lees paub ib yam li ntawd txog cov cai thov uas Vajtswv uas muaj txoj sia nyob muaj rau lawv, thiab yuav qhia tawm tib yam ntsuj plig ntawm kev tsis ntseeg thiab kev twv tawm tsam. ‘Lub nroog loj’ kuj raug piv, ‘sab ntsuj plig,’ rau Xaudoo. Xaudoo txoj kev lwj liam hauv kev rhuav Vajtswv txoj kevcai tau tshwm sim tshwjxeeb hauv kev qias vuab tsuab ntawm kev ua nkauj ua nraug. Thiab txoj kev txhaum no kuj yuav yog ib yam cwj pwm tseem ceeb tshaj plaws ntawm haiv neeg uas yuav ua kom tiav cov lus qhia meej ntawm nqe Vajlugkub no.”

“Raws li tej lus ntawm tus yaj saub hais, yog li ntawd, me ntsis ua ntej xyoo 1798 yuav muaj ib lub hwjchim twg uas muaj keeb kwm thiab yam ntxwv los ntawm Xatas sawv los ua rog tawm tsam phau Vajlugkub. Thiab nyob hauv lub tebchaws uas tej lus timkhawv ntawm Vajtswv ob tug timkhawv yuav raug ua kom ntsiag to li ntawd, yuav muaj kev tsis ntseeg Vajtswv zoo li Falau thiab kev qias vuab tsuab ntawm lub cev nqaij daim tawv zoo li lub xeev Xaudoo tshwm tawm los.”

“Cov lus faj lem no tau txais kev ua tiav uas raug nraim thiab pom tseeb heev hauv keeb kwm ntawm Fab Kis tebchaws. Thaum lub sij hawm Kev Tawm Tsam Loj, xyoo 1793, ‘lub ntiajteb tau hnov thawj zaug ib pawg neeg, yug los thiab kawm txawj ntse hauv kev vam meej, thiab lees tias lawv muaj cai los kav ib qho ntawm cov tebchaws zoo tshaj plaws hauv Europe, tsa lawv lub suab ua ke los tsis lees paub qhov tseeb uas dawb ceev tshaj plaws uas tibneeg tus ntsuj plig txais yuav, thiab ib lub siab hlo tso tseg txoj kev ntseeg thiab kev pe hawm tus Vajtswv.’—Sir Walter Scott, Life of Napoleon, vol. 1, ch. 17. ‘Fab Kis tebchaws yog tib haiv neeg nkaus xwb hauv ntiajteb uas tseem tshuav ntaub ntawv pov thawj tseeb hais txog, tias raws li ib haiv neeg nws tau tsa tes tawm tsam qhib lug rau Tus Tsim lub qab ntuj khwb. Muaj neeg thuam Vajtswv coob heev, muaj neeg tsis ntseeg coob heev, tau muaj los lawm thiab tseem muaj ntxiv nyob rau hauv Askiv, Yelemes, Esxapees, thiab lwm qhov; tiamsis Fab Kis sawv txawv nyob rau hauv keeb kwm ntawm lub ntiajteb ua ib lub xeev nkaus xwb uas, raws li txoj cai txiav txim ntawm nws Pawg Neeg Tsim Cai, tshaj tawm tias tsis muaj Vajtswv li, thiab uas cov pejxeem tag nrho hauv lub nroog peev, thiab feem coob heev hauv lwm qhov, pojniam ib yam li txivneej, tau seev cev thiab hu nkauj nrog kev xyiv fab thaum lees txais txoj kev tshaj tawm ntawd.’—Blackwood’s Magazine, Kaum Ib Hlis, 1870.” The Great Controversy, 269.

“Lub nroog loj” hauv Tshwm Sim kaum ib yog lub tebchaws Fabkis uas tau tshaj tawm ib “tsab cai ntawm nws Pawg Neeg Tsim Kev Cai” tshaj tawm tias tsis muaj Vajtswv. Tsab cai ntawd yog ib qho kev qhia txog kev tsis ntseeg Vajtswv raws li sawv cev los ntawm Falau qhov kev ntxeev siab. Ib lub nroog loj yog ib lub tebchaws kav, lossis ib “haiv neeg” lossis ib “xeev.” Hauv Tshwm Sim kaum ib, Fabkis muaj ob lub cim—Ejipt thiab Xaudoo.

Peb tau raug qhia tias, “Qhov no yog kev tsis ntseeg Vajtswv, thiab lub tebchaws uas tim lyiv teb chaws sawv cev yuav tsa suab hais tawm ib yam kev tsis lees paub txog tej lus thov tseev tsim nyog ntawm Vajtswv uas muaj sia, thiab yuav qhia tawm ib yam ntsuj plig ntawm kev tsis ntseeg thiab kev tawm tsam. ‘Lub nroog loj’ kuj raug muab piv, ‘ntawm sab ntsuj plig,’ rau Xaudoo. Kev qias vuab tsuab ntawm Xaudoo hauv kev rhuav Vajtswv txoj kevcai tau tshwj xeeb tshaj yog tshwm sim hauv kev ua nkauj ua nraug tsis huv.”

Lub nroog loj lossis lub tebchaws Fabkis raug sawv cev raws li cim los ntawm ib haiv neeg (Egypt) thiab ib lub nroog (Sodom). Egypt “yuav tsa suab hais,” thiab kev hais lus ntawm ib haiv neeg sawv cev rau kev tswj hwm hauv xeev, tsis yog kev tswj hwm hauv pawg ntseeg. Egypt yog lub xeev, thiab Sodom yog pawg ntseeg—yog daim sawv cev uas pom muaj nyob hauv tshooj kaum ib ntawm Phau Ntawv Qhia Tshwm.

“Qhov uas haiv neeg ntawd ‘hais lus’ yog kev ua haujlwm ntawm nws cov nom tswv tsim cai lij choj thiab nws cov nom tswv txiav txim plaub ntug.” The Great Controversy, 442.

Hauv Tshwm Sim tshooj kaum ib, Yauhas nthuav tawm tej xwm txheej ntawm Kev Tawm Tsam Fabkis hauv cov cim yav tom ntej. Qhov Kev Tawm Tsam tiag tiag tau muab pov thawj keeb kwm txaus nplua mias txog qhov tseeb ntawm tej lus twv yav tom ntej uas Yauhas tau hais tseg hauv tshooj ntawd. Yauhas tau twv ua ntej; tom qab ntawd, Kev Tawm Tsam Fabkis tau ua kom qhov lus twv ntawd tiav; thiab tom qab ntawd dua—ob qho tib si, qhov lus twv thiab qhov kev ua tiav ntawm nws hauv keeb kwm, qhia meej thiab ua kom sib xws nrog tej xwm txheej nyob rau thaum kawg ntawm lub ntiajteb, thaum ib zaug ntxiv ib lub xeev qias tsis huv yuav koom nrog ib pawg ntseeg qias tsis huv. Tseeb tiag, kev tua neeg ntshav ntws raws tom qab txoj kev sib yuav tsis dawb huv ntawd. Vajtswv lub nceeg vaj kuj yog ib lub nroog loj.

Thiab nws thiaj coj kuv mus hauv tus ntsuj plig rau saum ib lub roob loj thiab siab, thiab qhia rau kuv pom lub nroog loj ntawd, Yeluxalees uas dawb huv, nqis saum ntuj los ntawm Vajtswv. Tshwm Sim 21:10.

“Kev los txog ntawm tus nraug vauv, uas tau muab nthuav tawm ntawm no, tshwm sim ua ntej txoj kev sib yuav. Txoj kev sib yuav sawv cev rau Khetos txoj kev txais Nws lub nceeg vaj. Lub Nroog Dawb Huv, Yeluxalees Tshiab, uas yog lub peev thiab tus sawv cev ntawm lub nceeg vaj, raug hu ua ‘nkauj nyab, tus Me Nyuam Yaj tus poj niam.’ Tus tim tswv hais rau Yauhas tias: ‘Los ntawm no, kuv yuav qhia rau koj pom tus nkauj nyab, tus Me Nyuam Yaj tus poj niam.’ Tus yaj saub hais tias, ‘Nws tau coj kuv mus hauv tus Ntsuj Plig,’ ‘thiab qhia rau kuv pom lub nroog loj ntawd, lub Yeluxalees dawb huv, nqes saum ntuj los ntawm Vajtswv los.’ Tshwmsim 21:9, 10.” The Great Controversy, 426.

Nimrod txoj kev ntxeev siab raug sawv cev los ntawm nws txoj kev txhim tsa ib lub pej thuam thiab ib lub nroog; qhov no yog ib hom piv txwv txog kev koom ua ke ntawm pawg ntseeg thiab lub xeev nyob rau thaum kawg ntawm lub ntiaj teb, rau qhov txhua tus yaj saub tau hais txog thaum kawg ntawm lub ntiaj teb. Nimrod txoj kev ntxeev siab kuj yog kev txuas ntxiv ntawm Lucifer txoj kev ntxeev siab, tus uas nws lub siab ntshaw yog yuav txeeb kev tswj hwm ob leeg tib si yog Vajtswv pawg ntseeg thiab Vajtswv lub xeev.

Au, Lucifer, tus tub ntawm kaj ntug, ua li cas koj thiaj poob saum ntuj los! ua li cas koj thiaj raug txiav ntog rau hauv av, koj uas tau ua kom tej haiv neeg qaug zog! Rau qhov koj tau hais hauv koj lub siab tias, Kuv yuav nce mus saum ntuj, kuv yuav tsa kuv lub zwm txwv siab dua Vajtswv tej hnub qub: kuv yuav zaum saum lub roob ntawm pawg ntseeg, nyob rau tej ceg qaum teb: kuv yuav nce siab dua tej qhov siab ntawm huab; kuv yuav zoo li Tus Siab Tshaj Plaws. Yaxayas 14:12–14.

Raws li Yaxayas nthuav tawm Lucifer tej kev ntshaw zais hauv nws lub siab kom ua “zoo li tus Siab Tshaj Plaws,” nws qhia meej tias Lucifer tab tom nrhiav zaum rau hauv ob lub rooj uas txawv kiag ntawm ib leeg. Nws xav “tsa” nws “lub zwm txwv kom siab dua Vajtswv cov hnub qub” thiab “zaum thiab nyob saum lub roob ntawm lub koom txoos, nyob rau sab qaum teb.”

Lub zwm txwv yog ib lub cim ntawm vajntxwv txoj cai kav—lossis lub xeev txoj cai kav—thiab “tej sab qaum teb” yog Vajtswv pawg ntseeg.

Ib Zaj Nkauj thiab Phau Ntawv Nkauj rau cov tub ntawm Kora. Tus Tswv yog tus loj kawg nkaus, thiab tsim nyog txais kev qhuas loj kawg nkaus nyob hauv lub nroog ntawm peb tus Vajtswv, saum nws lub roob dawb huv. Saum Roob Xi-oos, uas nyob ntawm ib sab qaum teb, yog lub nroog ntawm tus Vajntxwv loj; nws nyob zoo nkauj tsim nyog, yog kev xyiv fab ntawm tag nrho lub ntiajteb. Vajtswv raug paub nyob hauv nws tej vaj loog ua qhov chaw nkaum ruaj khov. Ntawv Nkauj 48:1–3.

Yeluxalees yog “lub nroog ntawm tus Vajntxwv loj,” yog li ntawd thiaj cim tseg tias yog lub zwm txwv nom tswv ntawm Vajtswv; thiab Yeluxalees kuj yog “lub roob ntawm nws txoj kev dawb huv,” “nyob ntawm cov sab qaum teb,” yog li ntawd thiaj cim tseg tias yog lub zwm txwv kev ntseeg ntawm Vajtswv. Txij thaum chiv keeb los, Xatas txoj kev ntxeev siab thiab kev ua rog raug nthuav tawm nyob hauv lub ntsiab lus ntawm nws txoj kev ntshaw los kav ob qho tib si Vajtswv pawg ntseeg thiab Vajtswv lub xeev. Tom qab ntawd Xatas tau coj kev ntxeev siab ntawm Nimrod, thiab thaj av uas nws tau tsim rau cov Kheesdias raug sawv cev ua ib thaj av uas Nimrod tau txhim tsa ob qho tib si ib lub pej thuam thiab ib lub nroog—pawg ntseeg thiab lub xeev.

Yog li ntawd, thaum Yaxayas tus poj niam deev luag thiab Yauhas tus niam ntiav loj ua kev nkauj kev nraug nrog cov vajntxwv hauv ntiajteb no, txojkev qhia yav tom ntej tab tom cim tias muaj ib txojkev sib raug zoo uas tsis dawb huv tshwm sim nruab nrab ntawm pawg ntseeg Loos Kas Tos Liv thiab cov vajntxwv hauv ntiajteb no thaum kawg ntawm xya caum xyoo yaj saub.

Kab lus yaj saub ntawm Yaxayas piav txog txoj kev txiav txim rau lub nroog Tyre uas yog tus niam ntiav nyob hauv tshooj nees nkaum peb, thiab Yauhas piav txog tib txoj kev txiav txim ntawd los ntawm lub cim ntawm ib tug pojniam liab vog uas raug hu ua “Babylon tus loj.” Ib tug timkhawv thib peb txog tib txoj kev txiav txim ntawd rau tib tus niam ntiav yog raws li nram no:

“Tiamsis (Npaspiloo) hauv Qhia Tshwm 17 raug piav tias yog ‘hnav ntaub xim ntshav liab doog thiab liab vog, thiab muab kub thiab tej pob zeb muaj nqes thiab hlaws dai rau kom zoo nkauj, nws txhais tes tuav ib lub khob kub puv npo tej kev qias vuab tsuab thiab tej kev tsis huv: ... thiab saum nws hauv pliaj muaj ib lub npe sau tseg tias, Paub Tsis Txog, Npaspiloo Loj, niam ntawm cov niam ntiav.’ Tus yaj saub hais tias: ‘Kuv pom tus pojniam ntawd qaug cawv vim cov ntshav ntawm cov neeg dawb huv, thiab vim cov ntshav ntawm Yexus cov tim khawv uas tuag ua tim khawv.’ Ntxiv thiab, Npaspiloo raug hais ntxiv tias yog ‘lub nroog loj ntawd, uas kav cov vajntxwv hauv ntiajteb.’ Qhia Tshwm 17:4–6, 18. Lub hwjchim uas tau kav tswj hnyav lim hiam saum cov vajntxwv ntawm lub ntiajteb Khixatia tau ntau pua xyoo ntawd yog Loos.” The Great Controversy, 382.

Npele-a yog lub koom txoos Kav Tos Liv Loos nyob rau “hnub kawg.” Nyob rau lub sijhawm ntawd, txoj kev ua thawj coj ntawm tus Pope yuav tawm mus hu nws tej nkauj ntxias rau cov vajntxwv hauv ntiajteb, ua li ntawd coj cov vajntxwv mus rau hauv txoj kev deev luag poj luag txiv, uas raws li lus faj lem yog kev sib koom ua ke ntawm pawg ntseeg thiab xeev.

Thiab yuav muaj tias nyob rau hnub ntawd, lub nroog Thailauj yuav raug hnov qab xya caum xyoo, raws li cov hnub nyoog ntawm ib tug vajntxwv; tom qab xaus xya caum xyoo lawm, lub nroog Thailauj yuav hu nkauj zoo li ib tug niam ntiav. Yaxayas 23:15.

Ib tug vajntxwv yog ib lub nceeg vaj hauv kev yaj saub hauv Phau Vajlugkub, yog li ntawd lub nroog Tyre yuav raug hnov qab thaum lub sijhawm uas ib lub nceeg vaj yaj saub kav tau xya caum xyoo.

Thiab yuav muaj tias nyob rau hnub ntawd, Tyre yuav raug hnov qab tau xya caum xyoo, raws li hnub nyoog ntawm ib tug vajntxwv; tom qab xaus xya caum xyoo lawm, Tyre yuav hu nkauj zoo li ib tug pojniam cev xeeb tub. Cia li nqa ib rab nkauj ncas, mus ncig hauv lub nroog, koj tus pojniam cev xeeb tub uas raug hnov qab lawm; ua kom muaj suab paj nruag qab zib, hu ntau zaj nkauj, kom luag thiaj nco tau koj. Thiab yuav muaj tias tom qab xaus xya caum xyoo lawm, tus Tswv yuav tuaj xyuas Tyre, thiab nws yuav tig rov qab mus rau nws tej nqi zog, thiab yuav ua nkauj ua nraug nrog txhua lub tebchaws hauv ntiajteb no saum npoo av. Yaxayas 23:15–17.

Thaum lub caij nyoog ntawm ib lub nceeg vaj uas kav tau xya caum lub xyoo cev Vajtswv lus, lub koom txoos Roman Catholic yuav raug hnov qab. Thaum kawg ntawm xya caum lub xyoo ntawd, lub hwj chim papal yuav “ua suab nkauj qab zib, hu ntau zaj nkauj.” Hauv kev cev Vajtswv lus, ib “zaj nkauj” sawv cev rau “kev paub dhau los.”

“Nyob saum lub hiav txwv iab xav uas nyob ntawm lub zwm txwv xub ntiag, lub hiav txwv iab xav ntawd zoo li yog tov nrog hluav taws,—ci ntsa iab kawg nkaus vim yog Vajtswv lub hwjchim ci ntsa iab,—tau sib sau ua ke pab neeg uas tau ‘kov yeej tus tsiaj qus, thiab nws tus duab, thiab nws lub cim, thiab tus naj npawb ntawm nws lub npe.’ Nrog tus Menyuam Yaj nyob saum Roob Xi-oos, ‘muaj Vajtswv tej nkauj ncas,’ lawv sawv ntawd, yog ib puas plaub caug plaub txhiab tus uas raug txhiv dim tawm hauv tibneeg los; thiab muaj suab hnov zoo li suab dej ntau ntws, thiab zoo li suab xob quaj nrov kawg, yog ‘suab ntawm cov uas ntaus nkauj ncas nrog lawv tej nkauj ncas.’ Thiab lawv hu ‘ib zaj Nkauj tshiab’ rau ntawm lub zwm txwv xub ntiag, yog ib zaj nkauj uas tsis muaj leejtwg kawm tau tsuas yog ib puas plaub caug plaub txhiab tus xwb. Nws yog zaj nkauj ntawm Mauxes thiab tus Menyuam Yaj—ib zaj nkauj ntawm kev dim. Tsis muaj leejtwg kawm tau zaj nkauj ntawd tsuas yog ib puas plaub caug plaub txhiab tus xwb; rau qhov nws yog zaj nkauj ntawm lawv txojkev paub dhau los—ib txojkev paub dhau los uas tsis muaj ib pab twg ntxiv uas ib txwm tau muaj dua li. ‘Cov no yog cov uas raws tus Menyuam Yaj mus txhua qhov chaw uas Nws mus.’ Cov no, uas raug hloov tawm hauv lub ntiajteb no mus, tawm hauv cov uas tseem ciaj sia, raug suav hais tias yog ‘thawj cov txiv hmab txiv ntoo rau Vajtswv thiab rau tus Menyuam Yaj.’ Qhia Tshwm 15:2, 3; 14:1-5. ‘Cov no yog cov uas tawm hauv txojkev txom nyem loj los;’ lawv tau dhau lub sijhawm kev txom nyem uas tsis tau muaj dua txij thaum muaj ib haivneeg los; lawv tau nyiaj dhau txojkev mob ntsuav ntawm lub sijhawm Yakhauj txojkev txom nyem; lawv tau sawv yam tsis muaj tus sawv cev thov ntuj rau lawv thaum lub sijhawm kawg uas Vajtswv tej kev txiav txim raug muab nchuav los tas nrho. Tiamsis lawv twb raug cawm dim lawm, rau qhov lawv tau ‘ntxuav lawv tej tsho ntev, thiab ua kom dawb huv rau hauv tus Menyuam Yaj cov ntshav.’ ‘Hauv lawv lub qhov ncauj tsis pom muaj kev dag ntxias li: rau qhov lawv yog cov tsis muaj chaw xyeej’ nyob ntawm Vajtswv xub ntiag. ‘Vim li no lawv thiaj nyob ntawm Vajtswv lub zwm txwv xub ntiag, thiab ua haujlwm rau Nws nruab hnub thiab hmo ntuj hauv Nws lub tuam tsev: thiab Tus uas zaum saum lub zwm txwv yuav nrog lawv nyob.’ Lawv tau pom lub ntiajteb raug ua kom puastsuaj vim kev tshaib nqhis thiab kab mob kev tuag, lub hnub muaj hwjchim kub hnyiab tibneeg nrog cua sov loj heev, thiab lawv tus kheej kuj tau nyiaj dhau kev txom nyem, kev tshaib nqhis, thiab kev nqhis dej. Tiamsis ‘lawv yuav tsis tshaib nqhis ntxiv lawm, thiab yuav tsis nqhis dej ntxiv lawm; lub hnub yuav tsis ci rau saum lawv, thiab yuav tsis muaj ib yam kub hnyiab li. Rau qhov tus Menyuam Yaj uas nyob nruab nrab ntawm lub zwm txwv yuav yug lawv, thiab yuav coj lawv mus rau tej qhov dej uas muaj txojsia: thiab Vajtswv yuav so txhua lub kua muag tawm ntawm lawv ob lub qhov muag mus.’ Qhia Tshwm 7:14-17.” Kev Tsis Sib Haum Loj, 648.

“‘Hauv Nws lub tuam tsev txhua tus hais txog Nws lub yeeb koob’ (Ntawv Nkauj 29:9), thiab zaj nkauj uas cov neeg raug txhiv yuav hu—zaj nkauj ntawm lawv txoj kev paub dhau los—yuav tshaj tawm txog Vajtswv lub yeeb koob: ‘Au Tus Tswv Vajtswv uas Muaj Hwjchim Loj Kawg Nkaus, Koj tej hauj lwm loj kawg thiab txaus xav tsis thoob; Koj tej kev ncaj ncees thiab muaj tseeb, Au Vajntxwv ntawm txhua tiam. Au Tus Tswv, leejtwg yuav tsis ntshai Koj thiab ua kom Koj lub npe tau koob meej? rau qhov tsuas yog Koj xwb thiaj dawb huv.’ Tshwmsim 15:3, 4, R.V.” Education, 308.

Thaum kawg ntawm xya caum xyoo cev Vajtswv lus, txoj hwj chim papacy yuav “ua suab hu nkauj qab zib, hu ntau zaj nkauj, kom” nws “thiaj raug nco txog.” Thaum kawg ntawm lub nceeg vaj uas kav xya caum xyoo cev Vajtswv lus, lub Koom Txoos Roman Catholic yuav ua kom lub ntiaj teb nco txog qhov kev paub ntawm keeb kwm nws yav tag los. Hauv keeb kwm ntawd nws tau kav ua txoj cai muaj hwj chim ncaj ncees hauv ib txoj kev sib raug zoo ntawm nws thiab cov vaj ntxwv ntawm cov teb chaws Europe. Keeb kwm ntawd raug hu kom raug tias yog Hnub Nyoog Tsaus Ntuj, thiab tag nrho txoj kev tsaus ntuj uas tej zaum yuav raug txuas nrog rau keeb kwm uas Papacy kav saum cov vaj ntxwv ntawm cov teb chaws Europe, kuj yuav raug xam los ntawm qhov kev ua thawj hauv paus uas tsim txhua txoj kev tsaus ntuj uas tau los tom qab. Qhov kev ua ntawd yog kev sib txuas ntawm pawg ntseeg thiab lub xeev, yog kev sib txuas ntawm cov vaj ntxwv ntawm cov teb chaws Europe thiab lub Koom Txoos Catholic. Hauv ib txoj kev sib yuav raws li Vajlugkub, tus txiv yuav tsum kav saum tus poj niam, tiam sis txoj kev deev luag poj luag txiv uas tau tshwm sim hauv keeb kwm ntawd yog qhov rov qab ntxeev ntawm txoj cai tseeb ntawm txoj kev sib raug zoo ntawm txiv neej thiab poj niam.

Thaum xaus ntawm xya caum xyoo yuav muaj ib qho kev kub ntxhov loj heev thaum lub nceeg vaj hauv phau Vajlugkub tej lus faj lem uas kav lub ntiaj teb thoob plaws lub sij hawm uas Vajlugkub tej lus faj lem hais tias lub hwj chim Papacy raug hnov qab los txog rau qhov kawg. Txoj kev kub ntxhov thoob ntiaj teb uas tshwm sim los ntawm kev poob vau ntawm lub nceeg vaj ntawd qhib txoj hauv kev rau lub koom txoos Kas Tos Liv kom pib ceeb toom rau lub ntiaj teb tias, kom thiaj hla dhau tau lub sijhawm muaj kev ntxhov siab uas tshwm sim los ntawm kev poob vau ntawm lub nceeg vaj ntawd, lub ntiaj teb yuav tsum mloog lus rau txoj cai kev ncaj ncees ntawm lub koom txoos Kas Tos Liv Loos, raws li tau ua piv txwv tseg hauv keeb kwm ntawm Tsaus Ntuj Nruab Nrab.

Thaum lub nceeg vaj kawg mus thiab txoj kev kav papacy hu zaj nkauj ntawm nws tej kev paub dhau los, ib txoj kev paub uas cov kws sau keeb kwm hu ua kev tsaus ntuj; yog li ntawd, yuav ua li cas tau uas keeb kwm tsaus ntuj ntawd thiaj ua tau ib lo lus rau papacy qhia rau cov vajntxwv hauv ntiajteb kom yaum tau lawv ua kev nkauj kev nraug nrog nws? Hauv ib qho kev kub ntxhov loj, vim li cas txoj kev paub ntawm tej tiam dhau los, (nws zaj nkauj) nws txoj kev paub ua ntej nws raug hnov qab raws li lus faj lem, thiaj yuav muab tau lub laj thawj rau cov vajntxwv hauv ntiajteb lees txais txoj kev paub ntawm kev tsaus ntuj ua txoj kev daws rau lawv txoj kev kub ntxhov loj?

“Ib pab coob coob, txawm yog nyob hauv cov uas tsis nyiam Romanism los xij, yeej pom tsis tshua muaj kev phom sij los ntawm nws lub hwj chim thiab nws txoj kev cuam tshuam. Muaj ntau tus hais tseg tias txoj kev tsaus ntuj ntawm kev txawj ntse thiab kev coj ncaj ncees uas kav thaum Lub Caij Nruab Nrab tau pab kom nws tej lus qhuab qhia, tej kev ntseeg cuav uas puv npo kev txhaum dab qhuas, thiab txoj kev quab yuam nthuav dav mus; thiab hais tias kev txawj ntse loj dua ntawm lub sijhawm niaj hnub no, kev nthuav dav dav dav ntawm kev paub, thiab kev pub dawb zuj zus hauv tej teeb meem kev ntseeg, txwv tsis pub kom txoj kev tsis kam ua siab ntev thiab kev tswj hwm lim hiam rov tshwm sim dua. Txawm yog tsuas xav txog tias tej xwm txheej zoo li no yuav muaj nyob hauv tiam uas muaj kev kaj siab lug ntawm kev txawj ntse no los, los kuj raug thuam luag. Qhov no yeej muaj tseeb tias muaj kev kaj loj—hauv kev txawj ntse, hauv kev coj ncaj ncees, thiab hauv kev ntseeg—tab tom ci ntsa iab rau tiam neeg no. Nyob hauv cov nplooj ntawv qhib dav dav ntawm Vajtswv Txojlus Dawb Huv, txoj kev kaj los saum ntuj ceeb tsheej twb raug muab ci tawm los rau lub ntiaj teb lawm. Tiamsis yuav tsum nco ntsoov tias yim yog muaj kev kaj ntau npaum li cas uas raug pub, yim yog qhov tsaus ntuj loj npaum li ntawd rau cov uas ntxeev lub teeb ntawd thiab tsis kam txais nws.”

“Kev kawm Vajlugkub nrog txojkev thov ntuj yuav qhia rau cov Protestant pom tus cwj pwm tseeb ntawm txojkev papacy thiab yuav ua rau lawv ntxub thiab khiav deb ntawm nws; tiam sis coob leej txawj ntse heev hauv lawv tus kheej txojkev xav uas lawv tsis hnov tias yuav tsum nrhiav Vajtswv nrog kev txo hwjchim kom lawv thiaj raug coj mus rau hauv qhov tseeb. Txawm yog lawv khav theeb txog lawv qhov kev pom kev, lawv tseem tsis paub txog Vajluskub thiab lub hwjchim ntawm Vajtswv. Lawv yuav tsum muaj ib yam dabtsi los ua kom lawv lub siab tus yees, thiab lawv nrhiav yam uas muaj sab ntsuj plig tsawg tshaj thiab txaj muag yus tus kheej tsawg tshaj. Yam lawv ntshaw yog ib txojkev uas tsis nco qab Vajtswv tab sis ua txuj li yog ib txojkev nco txog Nws. Txojkev papacy haum heev rau kev pab raws li tej noob neej txhua tus kev ntshaw. Nws twb npaj tseg rau ob pab neeg hauv noob neej, uas yuav luag puag ncig tag nrho lub ntiajteb—cov uas xav kom dim los ntawm lawv tej kev tsim txiaj, thiab cov uas xav kom dim hauv lawv tej kev txhaum. Ntawm no yog qhov zais cia ntawm nws lub hwjchim.”

“Ib hnub ntawm txoj kev tsaus ntuj loj hauv kev txawj ntse twb tau qhia lawm tias yog ib lub sijhawm uas pab kom lub hwjchim papacy vam meej. Tseem yuav raug qhia ntxiv tias ib hnub ntawm txoj kev kaj loj hauv kev txawj ntse kuj pab tau sib npaug rau nws txoj kev vam meej. Nyob rau tiam dhau los, thaum tibneeg tsis muaj Vajtswv txojlus thiab tsis muaj kev paub txog qhov tseeb, lawv lub qhov muag raug npog, thiab ntau txhiab leej raug ntxias cuab, tsis pom lub vas uas raug nthuav rau ntawm lawv ko taw. Hauv tiam no muaj coob tus uas lawv lub qhov muag raug qhov ci ntsa iab ntawm tibneeg tej kev xav txawj ntse ua rau dig muag, ‘science falsely so called;’ lawv tsis pom lub vas ntawd, thiab lawv kuj taug kev nkag mus rau hauv nws yooj yim ib yam li yog lawv raug npog qhov muag. Vajtswv tau teem tseg tias tibneeg lub hwjchim txawj xav yuav tsum raug khaws cia ua ib qho txiaj ntsim los ntawm nws Tus Tsim, thiab yuav tsum raug siv nyob rau hauv txoj haujlwm pab qhov tseeb thiab kev ncaj ncees; tiam sis thaum kev khav theeb thiab kev ntshaw lub meejmom raug cob qhia tseg rau hauv siab, thiab tibneeg tsa lawv tus kheej tej kev xav ua siab dua Vajtswv txojlus, ces kev txawj ntse yuav ua tau kev puas tsuaj loj dua li kev tsis paub. Yog li ntawd, txoj kev kawm dag ntawm tiam nimno, uas rhuav tshem txojkev ntseeg hauv phau Vajlugkub, yuav pom tias vam meej ib yam nkaus hauv kev npaj txojkev rau kev lees txais lub hwjchim papacy, nrog rau nws tej yam qauv ntxim nyiam, ib yam li qhov kev txwv tsis pub muaj kev paub tau qhib txojkev rau nws txoj kev loj hlob hwjchim hauv Lub Sijhawm Tsaus Ntuj.” The Great Controversy, 572.

“Cov ntseeg Roman Catholic lees paub tias kev hloov Hnub Xanpataus ntawd yog lawv lub koom txoos tau ua, thiab lawv hais txog qhov kev hloov ntawd ntag ua pov thawj qhia txog lub hwjchim loj kawg nkaus ntawm lub koom txoos. Lawv tshaj tawm tias thaum cov Protestant coj thawj hnub ntawm lub limtiam los ua Hnub Xanpataus, lawv tab tom lees paub nws lub hwjchim los tsim cai hauv tej yam uas yog saum ntuj los. Lub koom txoos Roman tsis tau tso tseg nws txoj kev thov tias tsis yuam kev; thiab thaum lub ntiajteb thiab cov koom txoos Protestant txais ib hnub xanpataus cuav uas nws tsim los, thaum lawv tsis kam lees Hnub Xanpataus ntawm Yehauvas, ces qhov tseeb lawv tab tom lees paub txoj kev thov ntawd. Lawv tej zaum yuav hais txog txoj cai uas txhawb qhov kev hloov no, los qhov kev dag ntxias hauv lawv txoj kev xav pom tau yooj yim. Tus papist ntse txaus los pom tias cov Protestant tab tom dag lawv tus kheej, txaus siab kaw lawv qhov muag rau tej tseeb uas nyob hauv rooj no. Thaum kev tsa Hnub Caiv tau txais kev txhawb zog ntau zuj zus, nws zoo siab hlo, xav ruaj tias thaum kawg nws yuav coj tag nrho lub ntiajteb Protestant los nyob hauv qab tus chij ntawm Loos.”

“Kev hloov Hnub Xanpataus yog lub cim los yog lub nqha ntawm txoj cai tswj hwm ntawm lub Koom Txoos Loos. Cov uas, vim lawv nkag siab txog tej lus thov cai ntawm lo lus txib plaub, ho xaiv ua kevcai rau hnub Xanpataus cuav hloov chaw rau hnub Xanpataus tseeb, ces yog lawv tab tom pe hawm rau lub hwjchim ntawd uas yog tib lub hwjchim xwb uas tau tsa lo lus txib ntawd. Lub cim ntawm tus tsiaj qus yog hnub Xanpataus papal, uas lub ntiajteb no tau lees txais los hloov chaw rau hnub uas Vajtswv tau teem cia.”

“Tiam sis lub sijhawm uas yuav txais lub cim ntawm tus tsiaj nyaum, raws li tau raug teem tseg hauv zaj lus faj lem, tseem tsis tau los txog. Lub sijhawm ntawm kev sim siab tseem tsis tau los txog. Muaj cov Khixatia tseeb nyob hauv txhua pawg ntseeg, tsis txwv txawm yog hauv lub koom txoos Loos Kas Tos Liv. Tsis muaj leejtwg raug txiav txim txog thaum lawv tau txais txoj kev kaj thiab tau pom txoj kev khi lus uas nyob hauv nqe lus txib plaub. Tiamsis thaum txoj cai yuav tawm mus yuam kom hwm hnub Xanpataus cuav, thiab thaum lub suab qw nrov nrov ntawm tus timtswv ceebtsheej thib peb yuav ceebtoom tibneeg kom tiv thaiv kev pe hawm tus tsiaj nyaum thiab nws tus mlom, ces txoj kab cais ntawm qhov cuav thiab qhov tseeb yuav raug kos kom meej. Ces cov uas tseem pheej nyob hauv txoj kev txhaum cai yuav txais lub cim ntawm tus tsiaj nyaum rau ntawm lawv lub hauv pliaj lossis rau ntawm lawv txhais tes.”

“Nrog rau cov kauj ruam nrawm peb tab tom los ze rau lub sijhawm no. Thaum cov koom txoos Protestant yuav koom nrog lub hwj chim ntiajteb kom txhawb nqa ib txoj kev ntseeg cuav, uas vim tawm tsam txoj kev ntseeg ntawd lawv cov yawg koob tau nyiaj dhau txoj kev tsim txom hnyav tshaj plaws, ces hnub Xanpataus ntawm papacy yuav raug yuam kom coj raws los ntawm txoj cai sib koom ua ke ntawm pawg ntseeg thiab lub xeev. Yuav muaj kev tso txoj kev ntseeg tseg thoob tebchaws, uas yuav xaus tsuas yog hauv kev puas tsuaj ntawm lub tebchaws xwb.” Bible Training School, February 2, 1913.

Tam sim no twb tau hais txog tsib lub cim uas peb tab tom nrhiav kom txheeb paub ua ntej peb yuav los hais meej txog tshooj no raws nws tus kheej. Ib lub nroog hauv Vajlugkub txoj lus faj lem yog ib lub nceeg vaj, thiab hauv Yaxayas nees nkaum peb muaj ob lub nceeg vaj uas sib raug zoo heev, los tseem txawv meej ntawm ib leeg. Thawj yog “lub nroog uas muab mom” hos lwm lub yog “lub nroog tub lag tub luam.” Nyob rau hnub kawg, lub hwj chim uas kav peb-txheej kev koom tes ntawm tus zaj, tus tsiaj qus, thiab tus yaj saub cuav yog lub hwj chim papacy. Qhov ntawd yog lub nceeg vaj uas muaj lub mom.

“Thaum peb tab tom los ze rau qhov teebmeem kawg, qhov uas muaj kev tseem ceeb loj kawg yog kom muaj kev sib haum xeeb thiab kev koom siab nyob nruab nrab ntawm tus Tswv tej cuab yeej siv. Lub ntiajteb puv npo rau cua daj cua dub, thiab kev ua rog, thiab kev tsis sib haum xeeb. Tiamsis nyob hauv ib lub taub hau—uas yog hwjchim papal—cov neeg yuav sib koom ua ke los tawm tsam Vajtswv nyob hauv tus kheej ntawm Nws cov timkhawv. Qhov kev koom siab no raug muab khi ruaj los ntawm tus neeg thim txojkev ntseeg loj ntawd. Thaum nws nrhiav kev los koom nws cov neeg sawv cev ua ke hauv kev ua rog tawm tsam qhov tseeb, nws yuav ua haujlwm kom faib thiab tawg mus tej uas txhawb qhov tseeb. Kev khib, kev xav phem txog luag, kev hais lus phem, yog nws ua kom tshwm sim los tsim kev tsis sib haum thiab kev sib ceg sib cav.” Testimonies, volume 7, 182.

Lub tebchaws uas muaj lub mom vaj yog Npele-ees, uas txhais hais tias, “ib lub pob zeb.” Hauv tshooj no Npele-ees sawv cev rau txoj kev ua txiv plig nom tswv, uas ua haujlwm los dag raws li Khetos, vim txoj kev ua txiv plig nom tswv yog tus tawm tsam Khetos. Lo lus “anti” hauv lo lus antichrist txhais hais tias “nyob hloov chaw.” Txoj kev ua txiv plig nom tswv nrhiav los dag raws li Khetos hauv txhua theem, thiab lub npe Npele-ees txhais hais tias pob zeb, vim txoj kev ua txiv plig nom tswv yog ib qho cuav ntawm “Lub Pob Zeb Kav Ib Txhis.”

Leejtwg tau npaj lub tswv yim no tawm tsam lub nroog Tire, lub nroog uas muab kaus mom rau lwm tus, uas nws cov tub lag tub luam yog cov thawj, uas nws cov neeg ua lag luam yog cov neeg muaj meej mom hauv ntiajteb? Tus Tswv uas kav txhua pab tub rog tau txiav txim li no lawm, kom ua kom tag nrho txoj kev khav theeb ntawm txhua lub hwjchim poob qias, thiab kom coj txhua tus neeg muaj meej mom hauv ntiajteb los rau hauv kev saib tsis taus. Koj cia li hla mus thoob koj lub tebchaws ib yam li tus dej, au tus ntxhais ntawm Tarshish: tsis tshuav hwjchim ntxiv lawm. Nws tau ncab nws txhais tes hla saum hiavtxwv, nws ua kom tej tebchaws tshee hnyo: Tus Tswv tau tshaj ib lo lus txib tawm tsam lub nroog tub lag tub luam, kom rhuav tshem nws tej chaw ruaj khov. Yaxayas 23:8–11.

Peb npaj siab yuav qhia los ntawm ntau tus timkhawv tias “kev co ntawm tej tebchaws” raug ua tiav los ntawm Vajtswv, hla txoj kev ntawm Islam. Islam yog lub hwjchim uas ua rau tej haiv neeg npau taws thiab raug siv los co tej haiv neeg. Nyob rau hauv no peb tab tom txheeb tias tus Tswv twb txiav txim siab yuav coj “tag nrho cov muaj meej mom hauv ntiajteb” los rau hauv kev raug saib tsis taus, uas yog cov “tub lag luam” thiab cov “neeg ua kev pauv luam” uas lawv tej “chaw ruaj khov” yuav raug rhuav tshem. Lub nroog tub lag luam thiab lub nroog uas muab mom rau luag “tau ua kom ntuj ceeb tsheej chim heev,” thiab tus Tswv twb muaj lub hom phiaj yuav rhuav tshem lawv tej “chaw ruaj khov,” thiab qhov ntawd sawv cev rau kev khwv nyiaj txiag. Kev vau ntawm kev khwv nyiaj txiag tshwm sim ua ntej txoj cai Hnub Caiv hauv Tebchaws Meskas, rau qhov ua ntej txoj cai Hnub Caiv ntawd, cov pej xeem hauv Tebchaws Meskas tab tom thov kom raug coj rov qab los “rau hauv Vajtswv txoj kev pom zoo thiab kev vam meej ib ntus.” Lawv cov lus sib cav yog tias Vajtswv tej kev txiav txim yuav tsis xaus mus txog thaum Hnub Caiv raug “yuam kom ua raws nruj nreem.” Ntau tus timkhawv hauv Phau Vajlugkub pom zoo tias peb tab tom nyob ze ntawm ntug ib qho kev poob loj kawg nkaus hauv kev khwv nyiaj txiag ntawm lub ntiajteb. Qhov kev poob ntawd tshwm sim ua ntej txoj cai Hnub Caiv, ib yam li qhov kev poob xyoo 1837 tau tshwm sim ua ntej Lub Kaum Hli 22, 1844.

“Thiab tus neeg dag ntxias loj yuav qhuab ntuas tibneeg tias cov uas ua haujlwm rau Vajtswv yog cov ua kom tej kev phem no tshwm sim. Pawg neeg uas tau ua rau Saum Ntuj ceeb tsheej chim yuav muab txhua yam kev txom nyem ntawm lawv los tso rau saum cov uas mloog Vajtswv tej lus txib, uas lawv txoj kev mloog lus ntawd yog ib txoj kev qhuab ntuas tas li rau cov uas ua txhaum. Yuav raug tshaj tawm tias tibneeg tabtom ua txhaum rau Vajtswv los ntawm kev rhuav hnub Xanpataus Hnub Caiv; tias txoj kev txhaum no tau coj kev puas tsuaj los uas yuav tsis tseg mus txog thaum yuav tsum yuam kom hwm hnub Sunday kom nruj; thiab tias cov uas nthuav tawm qhov yuav tsum ua raws li lo lus txib plaub, yog li rhuav tshem txoj kev hwm rau hnub Sunday, yog cov ua kom haiv neeg ntxhov, txwv tsis pub lawv rov qab los tau Vajtswv txoj kev txaus siab thiab kev vam meej hauv lub neej no. Yog li ntawd, lo lus liam uas puag thaum ub tau tsa tawm tsam tus tub qhe ntawm Vajtswv yuav raug rov hais dua, thiab yog nyob saum tej hauv paus uas zoo ib yam nkaus: ‘Thiab tau muaj tias, thaum Ahab pom Eliyas, Ahab hais rau nws tias, Koj puas yog tus uas ua rau cov Yixayee ntxhov? Thiab nws teb tias, Kuv tsis tau ua rau cov Yixayee ntxhov; tiamsis yog koj, thiab koj txiv tsev neeg, vim nej tau tso tseg tus Tswv tej lus txib, thiab koj tau raws cov Ba-as.’ 1 Vajntxwv 18:17, 18. Thaum tibneeg txoj kev npau taws raug tshoov los ntawm tej lus liam cuav, lawv yuav coj ib txoj kev rau Vajtswv cov tub txib uas zoo ib yam heev li qhov uas cov Yixayee uas thim txoj kev ntseeg tau coj rau Eliyas.” The Great Controversy, 590.

Eliya ntsib cov yaj saub ntawm Npa‑as thiab cov pov thawj ntawm tus ncej vajtswv pojniam saum Roob Khamalees sawv cev rau txoj cai Sunday. Txoj xov rau pawg ntseeg yog tias, “hnub no nej yuav xaiv tus uas nej yuav ua haujlwm rau.” Thaum zaj keeb kwm no rov muaj dua thaum txoj cai Sunday los txog, lo lus nug yog tias, “nej yuav xaiv hnub twg, rau qhov hnub uas nej xaiv ntawd qhia tias nej ua haujlwm rau leejtwg.” Ua ntej Roob Khamalees muaj peb xyoos ib nrab ntawm kev qhuav ntuj hnyav heev. Ua ntej txoj cai Sunday muaj ib txheej ntawm ntau txoj cai Sunday, tiam sis lawv tseem tsis tau raug “yuam kom coj raws nruj nreem.” Lub ntsiab cai uas txuas nrog txoj cai Sunday yog tias kev thim txojkev ntseeg ntawm tebchaws yuav raug ua raws los ntawm kev puam tsuaj ntawm tebchaws. Ib qho piv txwv ntawm qhov ntawd yog tias Constantine, hauv xyoo 321, tau tshaj tawm ib txoj cai Sunday, thiab tsis ntev tom qab ntawd plaub lub raj xub thawj hauv Tshwm Sim tshooj yim pib coj Loos sab hnub poob mus rau nws qhov kawg txog xyoo 476. Zaj keeb kwm ntawm Constantine tseem ceeb heev, rau qhov nws muaj qhov kev tsa Sunday kom siab zuj zus, thiab tib lub sijhawm muaj kev txwv Hnub Xanpataus xya hnub kom hnyav zuj zus. Zaj keeb kwm zuj zus ntawd mus txog nws qhov xaus thaum cov pejxeem raug yuam kom coj raws Sunday lossis raug tsim txom vim khaws Hnub Xanpataus. Qhov ntawd kuj yog qhov xaus ntawm txoj cai Sunday uas nce hnyav zuj zus hauv Tebchaws Meskas. Ib lub ntsiab cai uas txuas nrog kev yuam kom pe hawm hnub Sunday yog tias, “kev thim txojkev ntseeg ntawm tebchaws yuav raug ua raws los ntawm kev puam tsuaj ntawm tebchaws.” Lub ntsiab cai no txhais hais tias kev yuam kom coj raws txoj cai Sunday uas nce hnyav zuj zus tsim kom muaj Vajtswv tej kev txiav txim uas nce hnyav zuj zus, ua ntej yuav txog txoj cai Sunday tiag tiag ntawm Tshwm Sim kaum peb nqe kaum ib. Txhua txoj cai uas raug muab coj los siv yuav coj los nrog kev puam tsuaj uas phim raws li. Cov kev txiav txim uas cov pejxeem liam tias cov uas khaws Hnub Xanpataus ua rau tshwm los, qhov tseeb tiag yog tsim los ntawm kev yuam kom coj raws txoj cai Sunday uas nce hnyav zuj zus. Peb tau muab ib nqe lus los ntawm The Great Controversy tso nrog, uas kuv tau muab npe hu ua Sunday Progression. Kuv xav pom zoo kom nej rov nyeem qhov ntawd ib zaug ntxiv. Nws nyob hauv pawg uas hu ua The Spirit of Prophecy.

“Vajtswv tau qhia tawm yam uas yuav tshwm sim rau hauv hnub kawg, kom Nws haiv neeg thiaj npaj tau sawv tiv thaiv cua daj cua dub ntawm kev tawm tsam thiab kev chim kev npau taws. Cov uas twb tau txais lus ceeb toom txog tej xwm txheej uas nyob tom hauv ntej lawv lawm, tsis tsim nyog zaum tos ntsiag to rau cua daj cua dub uas yuav los txog, nplij lawv tus kheej tias tus Tswv yuav thaiv Nws cov neeg ncaj ncees rau hnub muaj kev txom nyem. Peb yuav tsum zoo li cov neeg uas tos lawv tus Tswv, tsis yog nyob rau hauv kev tos yam qaug zog thiab tsis ua dabtsi, tiam sis nyob rau hauv txoj hauj lwm kub siab lug, nrog txoj kev ntseeg uas tsis txawj co. Tam sim no tsis yog lub sijhawm uas yuav cia peb lub siab raug muab qhwv nkaus rau tej yam me uas tsis tseem ceeb. Thaum neeg tseem tsaug zog, Xatas tabtom rau siab ntso npaj tej xwm txheej kom tus Tswv haiv neeg tsis txhob tau kev hlub tshua lossis kev ncaj ncees. Tam sim no txoj kev txav kom hwm Hnub Sunday tabtom nkag mus rau tom kev tsaus ntuj. Cov thawj coj tabtom zais qhov teeb meem tseeb, thiab coob leej uas koom nrog txoj kev txav ntawd los lawv tus kheej kuj tsis pom tias txoj kev ntws hauv qab tabtom coj mus qhov twg. Nws tej lus tshaj tawm zoo mos muag thiab zoo li ntseeg Khetos, tabsis thaum nws hais tawm tiag tiag lawm nws yuav qhia tawm tus ntsuj plig ntawm tus zaj. Nws yog peb tes haujlwm uas yuav ua txhua yam nyob hauv peb lub hwj chim kom thim tau txoj kev phom sij uas raug hem ntawd. Peb yuav tsum mob siab nrhiav kev daws kev ntxub ntxaug los ntawm kev tsa peb tus kheej rau hauv txoj kev uas tsim nyog nyob rau ntawm cov neeg xub ntiag. Peb yuav tsum coj lo lus nug tseeb uas tabtom sib ceg ntawd los tso rau ntawm lawv xub ntiag, li no thiaj tsa tau qhov kev tawm tsam uas muaj hwj chim tshaj plaws rau tej kev ntsuas uas txwv txoj kev ywj pheej ntawm lub siab dawb paug. Peb yuav tsum tshawb nrhiav Vajluskub thiab muaj peev xwm muab tau lub laj thawj rau peb txoj kev ntseeg. Tus yaj saub hais tias: ‘Cov neeg phem yuav ua phem ntxiv mus; thiab yuav tsis muaj ib tug ntawm cov neeg phem ntawd to taub li; tabsis cov neeg txawj ntse yuav to taub.’” Testimonies, volume 5, 452.

Nws nyuaj rau paub txog qhov kev txav mus rau txoj cai Hnub Caiv, vim nws tab tom nrhiav kev mus hauv “kev tsaus ntuj” thiab lub hwj chim papacy tab tom “ua nws tes dej num yam ntsiag to thiab tsis muaj leejtwg xav txog” “txhim khu nws cov zog kom txhawb nws tus kheej lub hom phiaj.” Qhov no yog ib qho tseeb tias txoj hauj lwm los tshaj tawm txoj cai Hnub Caiv hauv kev tsaus ntuj yog ib qho teeb meem tseem ceeb hauv txoj kev sim siab ntawm ib puas plaub caug plaub txhiab leej. “Tsis muaj ib tug neeg phem yuav to taub” raws li Daniel thiab Viv Ncaus White hais. Cov “neeg phem” hauv Daniel yog Mathais cov “nkauj xwb ruam,” uas Viv Ncaus White txheeb tias yog cov Laodiceans. Cov neeg txawj ntse yuav to taub cov xwm txheej uas tam sim no tab tom tshwm sim, txawm yog keeb kwm uas nyob puag ncig peb zoo li tawm tsam Vajtswv Txojlus. Peb puas ntseeg Vajtswv Txojlus los yog tej yam uas tab tom tshwm sim nyob ib puag ncig peb? Los tsis hais li ntawd los, twb tau ceeb toom peb ua ntej lawm tias hnub kawg yuav zoo ib yam li cov hnub ntawm Nau-es.

“Lub ntiaj teb, puv npo rau kev kub ntxhov, puv npo rau txoj kev lom zem tsis paub Vajtswv, tab tom tsaug zog, tsaug zog hauv txoj kev ruaj siab ntawm cev nqaij daim tawv. Tib neeg tab tom muab tus Tswv txoj kev los tshwm sim thawb mus deb. Lawv thuam cov lus ceeb toom. Cov neeg khav theeb hais khav tias, ‘Txhua yam yeej tseem nyob li qub txij thaum pib los.’ ‘Tag kis yuav zoo li hnub no, thiab yuav muaj ntau dua qub.’ 2 Peter 3:4; Isaiah 56:12. Peb yuav nkag mus tob dua rau hauv txoj kev nyiam kev lom zem. Tiamsis Khetos hais tias, ‘Saib seb, Kuv los yam li tub sab.’ Revelation 16:15. Nyob rau lub sijhawm uas lub ntiaj teb tab tom nug nrog kev thuam tias, ‘Qhov lus cog tseg txog Nws txoj kev los nyob qhov twg?’ cov cim tab tom muaj tiav. Thaum lawv qw tias, ‘Kev thaj yeeb thiab kev nyab xeeb,’ ces kev puam tsuaj tam sim ntawd tab tom los. Thaum tus neeg thuam, tus uas tsis lees txais qhov tseeb, twb dhau los ua neeg siab tawv khav theeb; thaum txoj kev ua hauj lwm txhua hnub hauv ntau yam kab hauj lwm nrhiav nyiaj tab tom raug ua mus ntxiv yam tsis quav ntsej txog txoj cai hauv paus ntsiab lus; thaum tus tub kawm tab tom kub siab nrhiav kev paub txog txhua yam tsuas yog nws phau Vajlugkub, Khetos los yam li tub sab.”

“Txhua yam hauv ntiajteb no tab tom nyob hauv kev kub ntxhov. Cov cim ntawm tej sijhawm yog tej yam txaus ntshai heev. Tej xwm txheej uas yuav los tab tom pov lawv tej duab ntxoo los ua ntej. Vajtswv tus Ntsuj Plig tab tom thim tawm ntawm lub ntiajteb mus, thiab kev puastsuaj raws kev puastsuaj los, hauv hiav txwv thiab hauv av. Muaj cua daj cua dub, av qeeg, hluav taws kub, dej nyab, thiab kev tua neeg ntawm txhua qib. Leejtwg thiaj nyeem tau yav tom ntej? Kev nyab xeeb nyob qhovtwg? Tsis muaj kev ruaj siab nyob hauv ib yam uas yog tibneeg lossis hauv ntiajteb. Tibneeg tab tom maj nroos los sawv lawv tus kheej rau hauv qab daim chij uas lawv tau xaiv. Lawv tab tom tos ntsoov thiab saib rawvrawv txog cov kev txav ntawm lawv cov thawjcoj. Muaj ib txhia tab tom tos ntsoov, saib ntsoov, thiab ua haujlwm rau qhov peb tus Tswv yuav tshwm sim los. Dua ib pab neeg tab tom nqis los raws kab hauv qab txoj kev coj thawj rog ntawm thawj tug neeg ntxeev siab loj ntawd. Tsawg leej thiaj ntseeg kawg siab kawg ntsws tias peb muaj ib lub ntuj txiag teb tsaus yuav tsum khiav dim thiab muaj ib lub ntuj ceeb tsheej yuav tsum yeej kom tau.”

“Lub sijhawm txom nyem loj tab tom los nyiag zuj zus rau saum peb. Lub hnub tseem ci nyob saum ntuj, ncig raws li nws ib txwm ncig, thiab lub ntuj tseem tshaj tawm txog Vajtswv lub yeeb koob. Tibneeg tseem noj thiab haus, cog thiab ua vaj tse, yuav pojniam thiab muab pojniam sib yuav. Cov tub lag luam tseem yuav thiab muag. Tibneeg tseem sib nrauj sib nias, sib tw nrhiav qhov chaw siab tshaj. Cov neeg nyiam kev lom zem tseem tab tom coob coob mus rau tej tsev ua yeeb yam, kev sib tw nees, thiab tej chaw twv txiaj yuam pov. Kev kub siab tshaj plaws tseem kav mus li, los lub sijhawm rau kev sim siab tab tom kaw sai heev, thiab txhua rooj plaub twb yuav raug txiav txim mus ib txhis. Xatas pom tias nws lub sijhawm luv lawm. Nws tau tsa nws txhua txoj hauj lwm los ua haujlwm kom tibneeg raug ntxias, raug dag qaug, raug khi rau tej haujlwm, thiab raug ntes siab ntes ntsws, mus txog hnub uas lub sijhawm sim siab xaus, thiab lub qhov rooj hlub tshua raug kaw mus ib txhis.

“Cov lus ceeb toom ntawm peb tus Tswv los ntawm Roob Txiv Ntoo Roj los txog rau peb hla ntau tiam neeg nrog txoj kev hnyav thiab dawb huv tias: ‘Ceev faj rau nej tus kheej, tsam muaj ib lub sijhawm twg nej lub siab raug txhaws puv npo los ntawm kev noj haus ntau dhau, thiab kev qaug cawv, thiab kev txhawj xeeb txog txoj sia no, ces hnub ntawd los raug nej yam nej tsis paub ua ntej.’ ‘Vim li ntawd, nej yuav tsum zov thiab thov Vajtswv txhua lub sijhawm, xwv kom nej thiaj raug suav tias tsim nyog dim ntawm txhua yam no uas yuav tshwm sim, thiab sawv tau ntawm Leej Tub ntawm neeg xub ntiag.’” Desire of Ages, 635, 636.

Hauv Yaxayas tshooj nees nkaum peb, Zidon yog Tebchaws Meskas, hos Tyre yog lub hwjchim papacy. Tyre thiab Zidon yog ob lub nroog Phoenicia qub uas nyob ua ke tib tiam, nyob ntawm ntug dej hiav txwv Mediterranean. Lawv raug paub zoo vim lawv txoj kev ua lag luam hiav txwv, lawv txoj kev nplua nuj, thiab lawv lub hwjchim cuam tshuam hauv lub ntiajteb thaum ub. Hauv nqe ntawd, Zidon thiab nws cov “tub lag luam” ua kom Tarshish rov puv npo. Cov tub lag luam ntawm Zidon ua lag luam nrog “noob ntawm Sihor,” uas yog “qoob loo ntawm ib tug dej,” thiab yog txiv “ntawm tus dej,” thiab nws yog “nws cov nyiaj tau los,” rau qhov nws yog “chaw ua lag luam ntawm cov tebchaws.” Txhua tus yaj saub puav leej hais txog lub sijhawm kawg ntawm lub ntiajteb, yog li thaum kawg ntawm lub ntiajteb, leejtwg yog chaw ua lag luam ntawm cov tebchaws? Nws yog Tebchaws Meskas.

Sihor yog ib tug dej nyob hauv Iyi tebchaws (tej zaum yog thaj av dej Nile tawg mus ua ntau ceg) thiab raug siv los sawv cev rau tej kev nplua nuj ntawm lub ntiajteb, rau qhov Iyi tebchaws yog lub ntiajteb. Zidon tus “ntxhais nkauj xwb” sawv cev rau tiam kawg ntawm Tebchaws Meskas, thiab nws raug tsim txom los ntawm txoj cai tub rog uas nrog txoj cai Sunday law los ua ke thiab los ntawm txoj kev puam tsuaj ntawm lub tebchaws uas raws tam sid tom qab ntawd. Cov nkauj xwb ntawm Zidon raug qhuab ntuas los ntawm lo lus nug hais txog Tyre tias, “puas yog no nej lub nroog muaj kev xyiv fab” (lub nceeg vaj) uas Tebchaws Meskas tau zoo siab rau? Puas yog “no yog lub nceeg vaj uas “nws tej keeb kwm qub los ntawm hnub nyoog thaum ub,” thaum raws li nqe lus ntawd nws raug tsa los ntawm Nimrod, tam sid tom qab dej nyab?

Vajtswv twb tau txiav txim thiab “npaj tseg” rau “Tire, lub nroog uas tsa vaj ntxwv,” kom rau txim rau nws. Kev rau txim rau lub hwjchim papacy muaj nrog rau kev vau ntawm lub qauv nyiaj txiag ntawm lub ntiaj teb no, rau qhov “Tus Tswv twb tau muab” “ib lo lus txib tawm tsam” “Xidoos” “lub nroog tub lag luam,” (Meskas.) Nws lo lus txib “kom rhuav tshem tej chaw ruaj khov,” lossis txoj kev lag luam ntawm Meskas, yog txoj kevcai hnub Xanpataus, rau qhov thaum tebchaws thim txojkev ntseeg lawm, ces kev puastsuaj ntawm tebchaws yuav los raws.

Kev rau txim rau tus hwj chim kav papacy pib nrog kev poob vau ntawm kev lag luam thoob qab ntuj tag nrho, raws li qhov kev lag luam ntawm Tebchaws Meskas raug rhuav tshem. Zidon muaj ib “lub tsev” uas txuas nrog nws txoj kev lag luam, yog li ntawd sawv cev rau ib qho qauv nyiaj txiag uas raug rhuav tshem, rau qhov nej tsis tuaj yeem nkag mus ntxiv lawm. Tsis muaj peev nyiaj nqis tes lossis nyiaj paj tau los ntxiv lawm ntawm “lub tsev” ntawd, rau qhov nws raug rhuav tshem lawm. Qhov kev rhuav tshem ntawd tshwm sim thaum txog hnub Sunday law, txawm hais tias ua ntej Sunday law twb muaj cov kev txiav txim uas nce ntxiv zuj zus lawm. Thaum txoj kev poob vau ntawd los txog, tus hwj chim papacy, Tebchaws Meskas nrog nws cov tub huabtais ua lag luam thiab cov neeg ua lag luam muaj meej mom, thiab cov nkoj ntawm Tarshish, yuav “quaj nyiav.”

Qhov chaw ntawm “Tarshish” hauv nqe lus no raug txuas nrog kev nplua nuj nyob rau hauv lub sijhawm txheej thaum ub, thiab cov nkoj ntawm Tarshish hauv Phau Vajlugkub yog lub cim tseem ceeb tshaj plaws ntawm lub zog kev lag luam.

Vim yog vajntxwv tej nkoj tau nrog Huram cov tub qhe mus rau Tarshish; txhua peb xyoos ib zaug tej nkoj ntawm Tarshish thiaj rov los, nqa kub, thiab nyiaj, thiab kaus ntxhw, thiab liab, thiab noog yaj yuam. Thiab vajntxwv Xalaumoo tau dhau txhua tus vajntxwv hauv ntiajteb no hauv kev nplua nuj thiab kev txawj ntse. 2 Vaj Keeb Kwm 9:21, 22.

Nkoj sawv cev rau lub zog ntawm kev lag luam, thiab Tarshish yog lub nkoj ua lag luam loj tshaj hauv tej lus faj lem hauv Phau Vajlugkub. Cov tiam kawg ntawm Tarshish, uas sawv cev los ntawm “tus ntxhais” ntawm Tarshish, raug hais kom “hla mus thoob koj thaj av ib yam li ib tug dej,” thiab yam uas nws pom yog tias nws thaj av “tsis muaj zog ntxiv lawm,” thiab tsis muaj peev xwm “zoo siab” ntxiv lawm vim lub nceeg vaj ntawm Tyre. Lub zog uas lawv tab tom nrhiav yog lub zog qub ntawm kev lag luam ntawm Zidon, tiamsis nws twb ploj lawm lawm, rau qhov dej hiav txwv twb hais tawm “hais tias, Kuv tsis mob nyhav yug menyuam, thiab tsis yug me nyuam tawm los, tsis txhawb cov tub hluas kom loj hlob, thiab tsis tsa cov ntxhais nkauj xwb,” yog li no qhia meej txog cov tiam kawg ntawm dej hiav txwv, uas yog cov haiv neeg ntawm lub ntiaj teb no quaj ntsuag txog kev puas tsuaj ntawm kev lag luam ntawm lub ntiaj teb no; thiab thaum ntawd cov neeg ntawm lub ntiaj teb no mam li tsim dheev paub qhov tseeb tias lawv yog tiam kawg ntawm keeb kwm ntiaj teb, thiab twb lig dhau lawm rau kev npaj txhij rau txoj sia nyob mus ib txhis.

“Nyiaj yuav poob nqis heev sai sai no ib pliag xwb, thaum qhov tseeb tiag ntawm tej xwm txheej nyob mus ib txhis qhib tshwm rau tibneeg tej kev hnov thiab kev pom.” Evangelism, 62.

Muaj ob daim “xov” los yog ob txoj lus tshaj tawm uas ua rau txhua tus hauv nqe lus ntawd raug mob siab. Daim “xov” thawj yog hais txog Ejipt, hos daim “xov” thib ob yog Taws. Daim xov hais txog Ejipt yog nyob rau lub sijhawm yav tag los, vim Yaxayas hais tias, “ib yam li thaum hnov xov txog Ejipt,” uas qhia tias Vajtswv twb tau ua ib yam dab tsi nrog Ejipt lawm ua ntej Nws rhuav tshem Xidoos (USA.) Yam uas Vajtswv tau ua rau Ejipt ntawd, uas kuj sawv cev rau daim “xov” hais txog Ejipt, yog tias Nws tau rhuav tshem Ejipt nyob rau hauv kev txuas nrog thawj zaug uas Vajtswv nkag mus rau hauv kev cog lus nrog ib haiv neeg uas raug xaiv. Ob daim xov no yog tib daim “xov” xwb. Daim xov hais txog Ejipt yog qhov pib, hos daim xov hais txog Taws yog qhov kawg. Tus Alpha thiab Omega tau ua qauv qhia txog kev cog lus nrog ib puas plaub caug plaub txhiab leej hauv hnub kawg los ntawm keeb kwm thaum pib ntawm zaj lus ntawd. Daim “xov” hais txog Ejipt yog txoj kev cawm dim ntawm Hiav Txwv Liab thaum Falau thiab nws pab tub rog raug rhuav tshem, uas ua yam ntxwv txog txoj kev cawm dim kawg nkaus ntawm Vajtswv haiv neeg raws li tau sawv cev los ntawm daim “xov” uas yog “nra hnyav ntawm Taws.”

Lub hwjchim uas sawv cev nyob hauv phau Vajlugkub uas rhuav tshem tej nkoj ntawm Tarshish yog Islam. Zaj lus hais txog Islam yuav raug nthuav tawm tom qab, yog li ntawd peb yuav los hais txog zaj no kom puv dua rau lwm lub sijhawm tom qab. Hauv nqe Vajlugkub ntawd nws raug sawv cev ua “Chittim,” ib lo lus qub hais txog Cyprus, thiab nqe ntawd hais tias txoj kev puas tsuaj ntawm Zidon thiab Tyre raug tshwm tawm los ntawm “Chittim.” Lub cim ntawm Islam muaj nrog ib daim duab qhia tshwj xeeb heev txog txoj kev puas tsuaj ntawm Tebchaws Meskas hauv tej yaj saub hauv phau Vajlugkub.

Nws tseem ceeb uas yuav tsum ua tib zoo raws cov hnub thiab cov xyoo uas raug hais tseg hauv phau ntawv Yaxayas, rau qhov ntau zaus cov ntawd qhia txog lub sijhawm yaj saub ntawm zaj lus uas ua raws ntawd. Yaxayas nees nkaum peb los tom qab “lub nra hnyav” hais txog lub hav ntawm lub zeem muag nyob hauv tshooj nees nkaum ob; thiab ua ntej ntawd yog tshooj nees nkaum ib uas muaj peb “lub nra hnyav,” thiab peb qhov ntawd puav leej qhia txog Islam. Ua ntej tshooj ntawd, nyob hauv nqe ib ntawm tshooj nees nkaum, yog qhov chaw teeb tsa ntawm keeb kwm yaj saub uas cov lus faj lem hais txog kev puam tsuaj uas ua raws no raug qhia tseg hauv cov tshooj tom qab.

Nyob rau hauv lub xyoo uas Tartan tuaj txog ntawm Ashdod (thaum Sargon, vajntxwv ntawm Axilias, txib nws tuaj), thiab nws tawm tsam Ashdod, thiab txeeb tau nws lawm. Yaxayas 20:1.

Lo lus “Tartan” tej zaum yuav yog ib lub npe, los yog feem ntau yuav yog ib lub npe qhuas uas muab rau ib tug thawj tub rog. Tartan tuaj rau Ashdod, ib lub nroog hauv Iyi tebchaws, thiab txeeb tau nws nyob rau lub caij nyoog hauv keeb kwm thaum cov Assilias tab tom maj mam nce los tuav tswj lub ntiajteb no. Assilia yog ib daim duab ua piv txwv txog Npanpiloo. Ob lub nceeg vaj no, Assilia thiab Npanpiloo, yog cov nceeg vaj uas tuaj ntawm sab qaum teb, cov nceeg vaj uas raug txheeb hais tias yog “tsov ntxhuav” uas “tsiv kom tawg” Vajtswv cov yaj, thiab nkawd ob leeg tib si kuj raug tib txoj kev rau txim. Assilia yog thawj zaug, Npanpiloo yog zaum kawg.

Ixayees yog ib pab yaj uas tawg khiav mus ua ntau chaw; tej tsov ntxhuav tau caum nws khiav mus: thaum xub thawj vajntxwv Axilia tau nqos nws; thiab thaum kawg no Nenpukhanexas uas yog vajntxwv Npanpiloo tau tsoo nws tej pob txha. Yog li no tus Tswv ntawm txhua pab tub rog, uas yog cov Yixayee tus Vajtswv, hais li no tias; Saib maj, Kuv yuav rau txim rau vajntxwv Npanpiloo thiab nws lub tebchaws, ib yam li Kuv tau rau txim rau vajntxwv Axilia. Yelemis 50:17, 18.

Hauv txojkev cev Vajtswv lus yav tom ntej, nkawd ob leeg yog tus “Asxili uas khav theeb.”

“Thaum Xenakhelis, tus Axilia uas khav theeb, cem thiab thuam Vajtswv, thiab hem Yixayee tias yuav raug puam tsuaj, ‘hmo ntawd thiaj muaj li no, tus Tswv tus timtswv tawm mus thiab ntaus ib puas yim caug tsib txhiab leej hauv yeej rog ntawm cov Axilia.’ Muaj ‘kev txiav pov tseg tag nrho cov neeg muaj hwjchim loj siab tawv, thiab cov thawj coj thiab cov thawj tub rog,’ tawm ntawm Xenakhelis pab tub rog. ‘Yog li ntawd nws thiaj rov qab mus rau nws lub tebchaws nrog lub ntsej muag txaj muag.’ [2 Vajntxwv 19:35; 2 Vaj Keeb Kwm 32:21.]” The Great Controversy, 512.

Xyoo uas “Tartan tuaj txog rau hauv Ashdod” thiab “txeeb tau nws,” sawv cev rau txoj kev kov yeej lub ntiaj teb zuj zus los ntawm hwjchim papal raws li tau piav qhia hauv rau nqe kawg ntawm Daniel kaum ib. Keeb kwm ntawm kev kub ntxhov txog txoj cai Sunday, uas yog “hnub kawg” ntawm txoj kev txiav txim tshawb nrhiav, thiab uas coj ncaj qha mus rau txoj kev txiav txim ua tiav, (xya qhov xwm txheej phem kawg) yog keeb kwm txheej txheem uas “xyoo” uas Tartan tuaj rau Ashdod sawv cev rau. Thaum lub ntsiab lus keeb kwm ntawd tau raug tsa rau hauv nws qhov chaw lawm, Yaxayas ces muab peb zaj lus faj lem txog kev puas tsuaj hais txog Islam, ib zaj hais txog Laodicean Adventism thiab tom qab ntawd yog lub nra txog Tyre. Tshooj nees nkaum plaub yog ib qho piv txwv uas raug suav tias yog ib qho qauv qub nrov ntawm xya qhov xwm txheej phem kawg, uas tshooj nees nkaum tsib raws tom qab sawv cev rau txoj kev cawm dim kawg ntawm Vajtswv haiv neeg, qhov chaw uas peb pom Vajtswv haiv neeg hais tawm ib lo lus uas paub zoo tshaj plaws ib lo thaum lub sij hawm kev txom nyem loj kawg.

Thiab nyob rau hnub ntawd yuav hais tias, Saib seb, tus no yog peb tus Vajtswv; peb tau tos ntsoov rau nws, thiab nws yuav cawm peb dim: tus no yog tus Tswv; peb tau tos ntsoov rau nws, peb yuav zoo siab thiab xyiv fab hauv nws txoj kev cawm dim. Yaxayas 25:9.

Ib puas plaub txhiab leej yog cov nkauj xwb uas muaj tswvyim, cov uas tos ntsoov lawv tus Tswv los rau rooj tshoob, txawm yog Nws tau qaug sijhawm raws li zaj lus piv txwv ntawm kaum tus nkauj xwb. Lawv tsis yog cov Laodiceans, lawv yog cov Philadelphians. Txog rau ntu no, tsab xov xwm no tau tsim tsa lub ntsiab lus teb.

Xyoo 1798, Napoleon tau ntes tus pope coj mus kaw, ua rau raug qhov txhab tuag raws li lus faj lem uas yuav raug kho zoo rov qab thaum kawg ntawm lub ntiajteb, raws li Tshwm Sim kaum peb. Nyob rau lub sijhawm ntawd, Tebchaws Meskas tau los sawv nyob rau nws qhov chaw ua lub nceeg vaj thib rau hauv Vajlugkub tej lus faj lem, raws li Daniyees ob, xya, yim thiab kaum ib, thiab Tshwm Sim kaum ob, kaum peb, kaum rau, kaum xya thiab kaum yim. Txij lub sijhawm ntawd los, ob lub kub ntawm Tebchaws Meskas, yog lub kub Republican thiab lub kub Protestant (Adventism), tau hnov qab lawm tias tus papacy yog leej twg. Xyoo 1798 yog thawj xyoo uas cov tebchaws ntawm seem ntiajteb tau lees paub Tebchaws Meskas ua ib lub tebchaws muaj hwjchim ywj pheej, thiab kuj yog xyoo uas tus tim tswv thawj zaug txoj xov tau los txog hauv keeb kwm.

Lub “ntsiab lus” ntawm ib tug Protestant nyob rau lub sijhawm ntawd yog, “phau Vajlugkub thiab phau Vajlugkub xwb.” Cov Protestant qhia lawv tus kheej tias yog cov tiv thaiv phau Vajlugkub xwb, thiab thaum Adventism tau txais lawv lub mantle thaum tus tim tswv thib ob los txog, lawv tau lees txais lub “ntsiab lus” ntawd, thiab tom qab ntawd raug hu ua “haiv neeg ntawm phau ntawv.” Los ntawm txoj haujlwm qhuab qhia ntawm William Miller, lawv tau txais ib pawg cai uas, yog siv kom raug, yuav qhib phau Vajlugkub rau hauv lub siab ntawm txhua tus uas xav mloog. Miller Cov Cai ntawm Kev Txhais Lus Yaj Saub yog yam uas kev tshoov siab hais tias peb yuav tsum kawm yog peb yuav tshaj tawm tus tim tswv thib peb txoj xov.

Khetos hais tias, “Yog leejtwg xav los raws kuv qab, nws yuav tsum txwv nws tus kheej, thiab ris nws tus ntoo khaublig, thiab raws kuv qab los.” Nws tseem hais dua tias, “Kuv yog qhov kaj ntawm lub ntiajteb; tus uas raws kuv qab yuav tsis taug kev hauv qhov tsaus ntuj.” Qhov kaj ntawm qhov tseeb tab tom tawm mus zoo li ib lub teeb uas kub lug, thiab cov uas hlub qhov kaj yuav tsis taug kev hauv qhov tsaus ntuj. Lawv yuav tshawb nrhiav Vajluskub, xwv kom lawv yuav paub tseeb nrees tias lawv tab tom mloog tus Tswv Yug Yaj tiag tiag lub suab, tsis yog tus neeg txawv lub suab.

“Cov uas tab tom koom tes tshaj tawm tus timtswv thib peb txoj xov yog tshawb nrhiav Vajluskub raws tib txoj kev npaj uas Txiv Miller tau txais coj. Nyob hauv phau ntawv me uas muaj npe hu ua Views of the Prophecies and Prophetic Chronology, Txiv Miller muab cov cai nram no—uas yooj yim, txawj ntse, thiab tseem ceeb—rau kev kawm thiab txhais Vajluskub:

“‘1. Txhua lo lus yuav tsum muaj nws txoj kev cuam tshuam uas tsim nyog rau yam lus hais uas raug nthuav tawm hauv phau Vajlugkub; 2. Tag nrho Vajluskub yog yam tsim nyog, thiab yuav to taub tau los ntawm kev siv siab rau thiab kev kawm tshawb nrhiav; 3. Tsis muaj ib yam uas raug tshwm sim nyob hauv Vajluskub uas yuav raug zais lossis yuav raug zais ntawm cov uas thov nrog txoj kev ntseeg, tsis txhob ua siab ua ob; 4. Yuav kom to taub txoj kev qhuab qhia, nej yuav tsum coj tag nrho cov vajlugkub los ua ke hais txog yam uas nej xav paub, ces cia txhua lo lus muaj nws txoj kev cuam tshuam uas tsim nyog; thiab yog nej muaj peev xwm tsim tau nej txoj kev xav tsis muaj ib qho kev sib txeeb, nej yuav tsis nyob hauv kev yuam kev; 5. Vajluskub yuav tsum yog tus piav nws tus kheej, vim nws yog txoj cai rau nws tus kheej. Yog kuv vam khom ib tug xibfwb kom piav rau kuv, thiab nws ho twv yees txog nws lub ntsiab lus, lossis xav kom nws txhais li ntawd vim yog nws txoj kev ntseeg cais pab cais pawg, lossis kom luag xav tias nws txawj ntse, ces nws txoj kev twv yees, nws txoj kev ntshaw, nws txoj kev ntseeg, lossis nws txoj kev txawj ntse yog kuv txoj cai, tsis yog phau Vajlugkub.’”

“Yam uas hais los saum no yog ib feem ntawm cov kev cai no; thiab hauv peb txoj kev kawm Vajlugkub peb txhua tus yuav ua zoo yog peb ua tib zoo mloog raws li cov hauv paus ntsiab cai uas tau muab tso tawm.”

“Kev ntseeg tiag yog tsa rau saum Vaj Lug Kub; tiam sis Xatas siv cuab yeej ntau yam los ntxeev Vaj Lug Kub thiab coj kev yuam kev los, yog li ntawd yuav tsum ceev faj heev yog leejtwg xav paub tias Vaj Lug Kub qhia qhov twg tiag. Ib qho ntawm tej kev dag ntxias loj hauv lub sijhawm no yog tsom ntsoov heev rau kev xav, thiab lees tias yus ncaj ncees thaum tsis quav ntsej cov lus tseeb meej ntawm Vajtswv txoj lus vim hais tias lo lus ntawd tsis haum raws li kev xav. Coob leej tsis muaj ib lub hauv paus rau lawv txoj kev ntseeg tshaj li kev xav xwb. Lawv txoj kev ntseeg muaj nyob hauv kev kub siab; thaum qhov ntawd tu lawm, lawv txoj kev ntseeg kuj ploj mus. Kev xav tej zaum yuav yog plhus, tab sis Vajtswv txoj lus yog nplej. Thiab tus cev Vajtswv lus hais tias, ‘plhus muaj dabtsi zoo ib yam li nplej?’”

“Tsis muaj leejtwg yuav raug txim vim tsis mloog txoj kev kaj thiab txoj kev paub uas lawv yeej tsis tau muaj, thiab lawv kuj tsis muaj peevxwm yuav tau los. Tiamsis coob leej tsis kam mloog lus rau qhov tseeb uas cov sawv cev ntawm Khetos nthuav rau lawv, vim lawv xav ua kom phim raws li lub ntiajteb tus qauv; thiab qhov tseeb uas twb mus txog lawv txoj kev nkag siab lawm, txoj kev kaj uas twb ci rau hauv tus ntsuj plig lawm, yuav txiav txim rau lawv nyob rau Hnub Txiav Txim. Nyob rau hauv cov hnub kawg no peb muaj txoj kev kaj uas tau sau ua ke, uas tau ci los thoob txhua tiam neeg; thiab peb yuav raug xam tias muaj lub luag haujlwm raws li ntawd. Txoj kev dawb huv tsis nyob sib npaug nrog lub ntiajteb; nws yog ib txoj kev uas raug tsa siab. Yog peb taug kev hauv txoj no, yog peb khiav hauv txoj kev ntawm tus Tswv tej lus txib, peb yuav pom tias ‘txoj kev ntawm cov ncaj ncees zoo li qhov kaj ci ntsa iab, uas ci ntxiv mus zuj zus mus txog hnub puv npo.’” Review and Herald, November 25, 1884.

Koj tuaj yeem nyeem kom ntxaws ntxiv txog William Miller tej cai hauv tsab ntawv hu ua William Miller nyob hauv pawg Prophetic Keys.

Hauv peb txoj kev kawm Vajlugkub, peb txhua tus yuav ua zoo yog tias peb mloog zoo raws li tej ntsiab cai uas raug nthuav tawm nyob hauv “Leej Txiv Miller” tej cai ntawm kev txhais lus yaj saub. Lub kub ntawm Protestantism tau txais daim ntawv dawb huv uas peb hu ua Vajlugkub, thiab kuj tau txais lub luag hauj lwm los tiv thaiv thiab txhawb nqa tej ntsiab cai uas muaj nyob hauv ntawd; thiab lub kub Protestant kuj tau txais ib co cai los faib kom raug lub ntsiab lus thiab lub hom phiaj ntawm daim ntawv dawb huv ntawd.

Lub kub ntawm Republicanism tau txais ib daim ntawv dawb ceev uas peb hu ua Txoj Cai Lij Choj, thiab tseem tau txais lub luag hauj lwm los tiv thaiv thiab txhawb nqa tej ntsiab cai uas muaj nyob hauv ntawd. Lub kub Republican kuj tau txais ib pawg cai los faib kom raug lub ntsiab lus thiab lub hom phiaj ntawm daim ntawv dawb ceev ntawd. Cov cai uas raug muab los faib kom raug Txoj Cai Lij Choj yog Tsab Cai Hais Txog Cov Cai Ywj Pheej, thiab tsab cai ntawd tsa cia lub hom phiaj uas tseem ceeb tshaj plaws ntawm Txoj Cai Lij Choj nyob hauv thawj cov cai ntawm Tsab Cai Hais Txog Cov Cai Ywj Pheej. Kev Hloov Kho Thawj zaug uas teev nyob hauv Tsab Cai Hais Txog Cov Cai Ywj Pheej yog kev ywj pheej ntawm kev ntseeg, kev nthuav qhia, kev hais lus, thiab xovxwm.

“Congress yuav tsum tsis txhob tsim ib txoj cai twg hais txog kev tsa ib txoj kev ntseeg los ua kev ntseeg raug cai, los yog txwv tsis pub muaj kev xyaum kev ntseeg ntawd yam ywj pheej; los yog txo kom tsawg txoj kev ywj pheej ntawm kev hais lus, los yog ntawm kev luam ntawv xovxwm; los yog txoj cai ntawm cov pejxeem uas tuaj sib sau ua ke yam thaj yeeb, thiab thov rau Tsoomfwv kom kho tej kev tsis ncaj uas lawv raug.” U.S. Constitution, amend. I

Txoj cai hnub Sunday yog ib qho kev tawm tsam qhib nplog tawm tsam thawj tshooj ntawm Txoj Cai Lij Choj, uas lav kev ywj pheej ntawm kev ntseeg; qhov uas raug tshem tawm thaum txog txoj cai hnub Sunday, yog li cim txog qhov kawg ntawm Txoj Cai Lij Choj, qhov kawg ntawm Tebchaws Meskas raws li lub nceeg vaj thib rau ntawm yaj saub tej lus hauv Vajlugkub, thiab qhov pib ntawm txoj kev tsim txom tawm tsam cov uas thaum ntawd tab tom tshaj tawm zaj lus ntawm tus tim tswv thib peb nrog lub suab qw nrov. Cov uas tab tom tshaj tawm lub suab qw nrov ntawm tus tim tswv thib peb thiab tawm tsam kev rhuav tshem Thawj Qhov Kev Hloov Kho thiab Txoj Cai Lij Choj, raug tsim txom los ntawm cov uas tsim nyog yuav tsum tau txhawb nqa thiab siv cov cai dawb huv, uas tiv thaiv daim ntawv dawb huv uas lawv raug tsa los tiv thaiv. Qhov no yog ib daim duab piv txwv ntawm kev to taub thiab kev siv cov keeb kwm sib luag ntawm ob tug kub ntawm tus tsiaj hauv ntiajteb uas zoo li menyuam yaj. Cov Txiv Tsim Txoj Cai Lij Choj sib luag nrog Txiv Miller. Lo lus Txiv uas siv rau Miller, yog siv los taw qhia ib tug thawj coj, tsis yog ib tug pov thawj papal. Vajlugkub txwv tsis pub hu neeg ua txiv thaum lawv lees tias yog cov coj ntawm sab ntsuj plig. Cov Millerites raug tis npe raws li lawv txiv, ib yam li feem ntau yeej muaj. Tsis nco qhov kev txawv no ces yog plam ib feem ntawm qhov uas zaj lus Eliyas txhais, thaum nws tig lub siab ntawm cov txiv mus rau cov me nyuam thiab rov qab ua ib yam nkaus.

Tebchaws Meskas nyob hauv Yaxayas nees nkaum peb yog lub nceeg vaj thib rau hauv Vajlugkub cov lus faj lem, thiab nws tseem nyob li ntawd mus txog thaum nws rhuav nws Txoj Cai Lij Choj ntawm txoj cai Hnub Caiv uas tab tom los ze heev. Lub nceeg vaj thib rau kav tau xya caum xyoo hauv lus faj lem, uas yog hnub nyoog ntawm ib tug vajntxwv. Lub nceeg vaj (ib tug vajntxwv yog ib lub nceeg vaj) uas kav tau xya caum xyoo yog Npanpiloo. Nyob rau hauv xya caum xyoo ntawd, lub kub ntawm lub xeev yog tsoom fwv Npanpiloo, thiab lub kub ntawm pawg ntseeg yog cov Khasdias. Daniyee, Shadrach, Meshack thiab Abednego sawv cev rau ib puas plaub caug plaub txhiab leej. Ob lub kub thiab Vajtswv haiv neeg raug sawv cev nyob hauv Daniyee tej lus tim khawv. Xya caum xyoo ntawm txoj kev poob cev qhev hauv Npanpiloo yog hnub nyoog ntawm ib tug vajntxwv uas Yaxayas siv los qhia tias keeb kwm lus faj lem ntawm Tebchaws Meskas thiab keeb kwm ntawm Adventism yog txij xyoo 1798 mus txog txoj cai Hnub Caiv.

Kev txheeb xyuas tias txoj kab keeb kwm yaj saub rau ob tug kub ntawm Tebchaws Meskas pub rau peb xav txog qhov xaus thiab qhov pib, nrog ob tug timkhawv kub los txheeb kom pom tus cwj pwm ntawm lwm tug kub. Tom qab tag nrho, txhua tug kub yeej zoo ib yam. Hauv Daniyee muaj tej tug kub, qee tug raug lov, thiab muaj tej tug kub uas txhawv tawm hauv tug kub uas raug lov lawm. Qee tug kub hauv Daniyee tsis sib npaug loj ib yam nkaus, thiab txhawv los lig dua lwm tug. Tsis yog li ntawd rau ob tug kub ntawm Tebchaws Meskas. Ob tug kub ntawd khiav sib txig los ntawm tib txoj keeb kwm thiab tsim tib cov cim taw qhia, txawm yog txawv ntawm ib leeg raws li lawv lub hom phiaj. Nyob hauv keeb kwm ntawd kuj muaj tej yam ceev faj uas tseem ceeb heev kom to taub thiab.

Thaum pib ntawm Adventism muaj ib qho kev hloov ntawm keeb kwm yaj saub uas sawv cev los ntawm pawg ntseeg Philadelphia mus rau pawg ntseeg Laodicea. Yog li ntawd, thaum kawg kuj yuav tsum muaj ib qho kev hloov tawm ntawm keeb kwm yaj saub ntawm Laodicea. Kev Tshwm Sim ntawm Yexus Khetos muaj qhov kaj ntawm txoj kev to taub no nyob hauv, thiab qhov no yog ib feem ntawm yam uas tab tom raug qhib lub foob rau lub sijhawm no.

Thiab “tom qab xaus xya caum xyoo” tus txiv plig loj yuav “hu nkauj” thiab tus “niam ntiav” uas “raug hnov qab lawm” yuav raug nco txog dua. Nws raug “nco txog” thaum txog txoj cai Hnub Chiv, qhov uas lo lus nug sawv nruab nrab ntawm kev pe hawm lub hnub, los yog kev pe hawm hnub uas Vajtswv txoj kevcai tau ceeb toom rau noob neej kom “nco ntsoov.”

Hauv tsab xov xwm no peb tau qhia kom pom tias keeb kwm ntawm Npanpiloo txoj kev kav xya caum xyoo yog ib qho piv txwv qhia txog keeb kwm ntawm Tebchaws Meskas txij xyoo 1798 mus txog rau txoj cai Sunday. Hauv ib tsab xov xwm dhau los thiab ntau zaus hauv Habakkuk’s Tables peb tau qhia tias txoj kev poob cev qhev nyob hauv thiab txoj kev dim tawm hauv Iyi tebchaws kuj yog ib qho piv txwv qhia txog keeb kwm ntawm Tebchaws Meskas thiab Vajtswv haiv neeg. Plaub txoj kab keeb kwm no—Npanpiloo, Iyi tebchaws, Adventism, thiab Tebchaws Meskas—tsis yog cov kab nkaus xwb uas yuav coj los tso rau saum cov kab no, tiam sis thaum peb siv txoj cai ntawm thawj qhov kev hais tawm rau plaub kab no—qhov ntawd yeej ua rau xav tsis thoob kiag li. Kuv yuav xaus tsab xov xwm no nrog ib qho piv txwv yooj yim thiab tsuas yog ib feem xwb txog yam kuv txhais, thiab yam uas kuv npaj siab yuav txuas ntxiv hais thaum peb rov los hais kom tob ntxiv txog keeb kwm ntawm Yaxayas nees nkaum peb rau ib lub sij hawm tom ntej.

Keeb kwm ntawm Npanpiloo pib nrog ib tug vajntxwv uas tau hloov siab los ntseeg, thiab xaus nrog ib tug vajntxwv phem. Tsis hais nws yuav yog Biden lossis Trump, vim phau ntawv Daniyee qhia tias yog Vajtswv uas tsa cov thawjcoj sawv los thiab muab lawv txo nqis. Yam uas paub tseeb txog ib tug thawjcoj tog Democrat lossis Republican thaum txog lub sijhawm ntawm txoj cai Hnub Caiv yog tias nws yog ib tug thawjcoj phem. Nexukhathinesa yog Npanpiloo, nws yog tus kav lim hiam ntawm Npanpiloo, txaus siab yuav muab peb tug neeg ncaj ncees pov rau hauv hluav taws. Tiamsis thaum kawg nws tau hloov siab los ntseeg Daniyee tus Vajtswv. Tsis yog li ntawd rau tus thawjcoj kawg, Pelxashaxa. Nws yog ib tug vajntxwv phem. Tebchaws Meskas hauv lus faj lem pib zoo li ib tug menyuam yaj, uas yog lub cim ntawm Khetos thiab Nws txoj kev txi rau tibneeg. Thaum kawg Tebchaws Meskas yuav hais lus zoo li ib tug zaj. Txoj kev hloov ntawm Khetos mus rau Xatas hauv kab keeb kwm no raug sawv cev los ntawm qhov sib txawv ntawm Nexukhathinesa thiab Pelxashaxa.

“Npanpiloo muaj ntau lub sijhawm twb raug muab rau Belshazzar kom nws paub thiab ua raws li Vajtswv lub siab nyiam. Nws tau pom nws yawg Nebuchadnezzar raug ntiab tawm ntawm tibneeg zejzog. Nws tau pom tias txoj kev txawj ntse uas tus vajntxwv khav theeb rau ntawd raug muab tshem tawm los ntawm Tus uas tau muab rau nws. Nws tau pom tus vajntxwv raug ntiab tawm ntawm nws lub tebchaws, thiab raug ua kom los ua phoojywg nrog tej tsiaj qus hauv teb. Tiamsis Belshazzar txoj kev nyiam kev lomzem thiab kev qhuas nws tus kheej tau lwv tej zaj lus qhuab qhia uas nws tsis tsimnyog yuav hnov qab li; thiab nws tau ua tej kev txhaum zoo ib yam li tej uas coj kev txiav txim tseem ceeb los poob rau Nebuchadnezzar. Nws tau nkim tej sijhawm uas tau raug pub rau nws los ntawm txoj kev hlub tshua, tsis quav ntsej siv cov sijhawm uas nyob hauv nws txhais tes kom paub qhov tseeb. ‘Kuv yuav tsum ua dabtsi thiaj dim tau?’ yog ib lo lus nug uas tus vajntxwv loj tiamsis ruam ntawd cia li hla dhau mus yam tsis quav ntsej.” Bible Echo, April 25, 1898.

Nco ntsoov tias Belshazzar tus neeg phem ntawd yog tus vajntxwv ruam. Nws raug tib txoj kev txiav txim ib yam li nws txiv Nebuchadnezzar, rau qhov ob txoj kev txiav txim ntawd raug sawv cev ua “xya lub sij hawm” hauv Leviticus nees nkaum-rau. Nebuchadnezzar nyob hauv tej teb nrag ua neej zoo li ib tug tsiaj qus tau ob txhiab tsib puas nees nkaum hnub, uas yog xya lub xyoos raws li phau Vajlugkub, thiab nws tus tub Belshazzar txoj kev txiav txim uas raug sau rau saum phab ntsa kuj sawv cev rau ob txhiab tsib puas nees nkaum thiab. Qhov txawv yog tias txoj kev txiav txim tawm tsam Nebuchadnezzar tau hloov nws siab los ua kom nws dhau los ua ib tug vajntxwv muaj tswvyim, hos Belshazzar txoj kev txiav txim poob rau saum tus vajntxwv ruam.

“Rau tus kav kawg ntawm Npanpiloo, ib yam li hauv qhov piv txwv rau nws tus thawj tus kav, tau los txog lo lus txiav txim ntawm tus Saib Xyuas saum ntuj los hais tias: ‘Au vajntxwv,… lo lus no raug hais rau koj; lub nceeg vaj twb raug muab tshem ntawm koj lawm.’ Daniyee 4:31.” Prophets and Kings, 533.

Cov lus sau rau saum phab ntsa rau tus thawj tswj hwm kawg yog txoj cai kho thawj zaug, uas qhia txog “phab ntsa” ntawm kev cais lub koom txoos thiab lub xeev, yam uas tus vajntxwv kawg uas ruam tsis to taub. “Xya lub sij hawm” hauv Leviticus nees nkaum rau sawv cev rau “kev tawg khiav ri niab ntawm haiv neeg” uas tus vajntxwv qaum teb ua kom tiav thaum txoj cai Hnub Caiv. Kev tawg khiav ri niab ntawd yog kev puam tsuaj ntawm lub teb chaws uas los tom qab txoj cai Hnub Caiv. Lub teb chaws thib rau tau hnov qab tej zaj lus qhia ntawm lawv cov yawg koob tsim teb chaws uas tau sau Txoj Cai Lij Choj los tiv thaiv tsis yog ntawm ib lub koom txoos uas qias tsis huv xwb, tiam sis kuj tiv thaiv ntawm cov vajntxwv phem lim hiam hauv Tebchaws Europe uas tus pojniam qias tsis huv ntawd tau nrog pw. Cov yawg koob tsim teb chaws sawv cev rau cov uas tsis lees txais txoj hwj chim papacy thiab cov vajntxwv hauv Tebchaws Europe, rau qhov lawv paub los ntawm lawv tus kheej kev paub tom qab lawv tawm hauv kev tawg khiav ri niab ntev ib txhiab ob puas rau caum xyoo ntawm kev tsaus ntuj papal, tias kev tiv thaiv tawm tsam txoj kev lim hiam zoo li ntawd yuav tsum yog lub hauv paus tseem ceeb ntawm lawv Txoj Cai Lij Choj tshiab. Lawv yog cov yawg koob muaj tswvyim, lawv zoo li menyuam yaj, tiam sis tsis yog li ntawd rau tus yawg koob kawg, rau qhov nws yuav hais lus zoo li ib tug zaj. Cov Yawg Koob tau tawm hauv kev tawg khiav ri niab los, hos tus tub rov qab mus rau hauv kev tawg khiav ri niab. Tus lim hiam hauv ob qho xwm txheej yog thawj papacy thiab papacy kawg.

Lub cim ntawm txoj kev txiav txim uas poob rau saum Nebuchadnezzar, tus vajntxwv thawj, thiab saum tus vajntxwv kawg Belshazzar, yog “xya lub sijhawm” ntawm txoj kev tawg khiav raws li Leviticus nees nkaum rau. Nebuchadnezzar tau ua neej hla txoj no, thiab rau Belshazzar ces nws tau raug sau rau saum phab ntsa ua nws lo lus nco txog kev tuag rau tib hmo uas nws tuag. Lub cim ntawm lub Republican horn thaum chiv keeb yog nws txoj kev dim tawm ntawm tus vajntxwv qaum teb txoj kev ua qhev, thiab lub cim ntawm lub Republican horn thaum kawg yog kev raug ntes mus ua qhev uas tus vajntxwv qaum teb ua rau muaj los. Txoj cai Sunday yog “tib hmo ntawd” uas nws tuag raws li lub nceeg vaj thib rau ntawm phau Vajlugkub tej lus faj lem. Hauv tag nrho plaub daim duab piv txwv no—Belshazzar, Nebuchadnezzar, thiab qhov pib nrog qhov kawg ntawm lub Republican horn—nees nkaum tsib nees nkaum ntawm Leviticus nees nkaum rau yog lub cim uas raug sawv cev rau thaum pib thiab thaum kawg. Qhov ntawd sawv cev rau daim ntawv kos npe ntawm Alpha thiab Omega.

Zaj lus faj lem thawj zaug uas William Miller nrhiav pom yog ob txhiab tsib puas nees nkaum ntawm Leviticus nees nkaum rau. Nws yog thawj lub pob zeb hauv lub hauv paus uas Yexus tau tso los ntawm Miller txoj hauj lwm. Nws kuj yog thawj qhov tseeb hauv paus uas Kev Ntseeg Adventism tau muab tso tseg xyoo 1863. Thaum tag nrho Miller cov pob zeb ntawm qhov tseeb raug muab tso rau hauv lub hauv paus, cov qhov tseeb ntawd raug sawv cev rau saum ob daim txiag ntawm Habakkuk, uas yog daim duab qhia kev ntawm cov pioneer xyoo 1843 thiab 1850. Ob daim txiag ntawd sawv cev rau txoj kev sib cog lus ntawm Vajtswv thiab Nws haiv neeg uas raug hu raws npe ib yam li ob daim txiag ntawm Kaum Lo Lus Txib sawv cev rau txoj kev cog lus nrog cov Yixayee thaum ub.

Thaum kawg ntawm Laodicean Adventism, thaum nws raug ntuav tawm hauv tus Tswv lub qhov ncauj thaum txog txoj cai Hnub Caiv, cov ntawv sau rau saum phab ntsa yog ob daim duab dawb ceev ntawm cov pioneer ntawd. Cov duab uas lawv tsis muaj peev xwm nyeem tau, rau qhov lawv tau tsis kam txais txiaj ntsig los ntawm zaj lus ceeb toom hauv thaum pib ntawm lawv keeb kwm….

Kev kub ntxhov nyiaj txiag xyoo 1837 hauv Tebchaws Meskas yog ib qho xwm txheej nyuaj uas raug ua kom tshwm sim los ntawm kev sib xyaw ua ke ntawm ntau yam xwm txheej kev lag luam, tej cai tswjfwm, thiab tej kev ua twv txiaj kev nqis peev.

Npuas Kev Xav Nqis Peev: Hauv cov xyoo uas coj mus txog xyoo 1837, muaj ib lub caij kev kub siab ntawm kev twv muag hauv av thiab kev nqis peev, uas ib feem raug txhawb los ntawm lub teb chaws txoj kev nthuav dav mus rau sab hnub poob. Kev twv muag hauv av, tshwj xeeb yog nyob rau thaj av ciam teb sab hnub poob, tau ua rau nqi av nce siab dhau qhov tsim nyog thiab ua rau muaj kev qiv nyiaj ntau dhau.

Qiv Yooj Yim thiab Kev Qiv Nyiaj Uas Muaj Cwj Pwm Xav Twv Ua Lag Luam: Cov tuam txhab nyiaj thiab cov koom haum nyiaj txiag tau tso tawm qiv nyiaj thiab nyiaj txais ntau heev, feem ntau tsis muaj ntaub ntawv lav txaus. Qhov kev nkag cuag tau qiv nyiaj yooj yim no tau txhawb kom muaj kev kub ntxhov hauv kev xav twv ua lag luam thiab tau ua kom cov kev pheej hmoo ntawm kev tsis ruaj khov ntawm nyiaj txiag nce ntxiv.

Kev Nthuav Dav Tshaj Plaws ntawm Cov Tsev Khaws Nyiaj: Cov tsev khaws nyiaj tau nthuav lawv cov haujlwm sai heev, feem ntau muab nyiaj ntawv (banknotes) ntau dua li cov nyiaj muaj nqis (kub thiab nyiaj dawb) uas lawv muaj los txhawb rau nws. Kev coj ua no, uas hu ua “wildcat banking,” tau ua rau muaj nyiaj txiag nyob rau hauv kev ncig siv ntau dhau lawm, yam tsis muaj kev tswj hwm thiab tsis muaj kev ntseeg tau.

Jackson Cov Txoj Cai Kev Lag Luam: Thawj Tswj Hwm Andrew Jackson cov cai hais txog kev lag luam tau muaj feem ua rau qhov kev kub ntxhov ntawd hnyav zuj zus. Xyoo 1836, nws tau tshaj tawm txoj cai hu ua Specie Circular, uas yuam kom tej av pej xeem yuav tsum raug yuav los ntawm txiaj tawv (kub thiab nyiaj) tsis yog nyiaj ntawv. Qhov no ua rau muaj kev kub ntxhov mus pauv ntawv nyiaj hauv txhab nyiaj ua txiaj tawv, ua rau muaj kev ntxhov siab nyiaj txiag thiab tej txhab nyiaj poob lag luam.

Tej Yam Uas Los Ntawm Thoob Ntiaj Teb: Kev kub ntxhov hauv Tebchaws Meskas kuj raug cuam tshuam los ntawm tej xwm txheej kev khwv nyiaj txiag thoob ntiaj teb. Kev poob qis hauv kev khwv nyiaj txiag ntawm tebchaws Askiv, uas yog ib tug khub lag luam loj ntawm Tebchaws Meskas, ua rau kev thov rau cov khoom thiab kev xa tawm ntawm Meskas txo qis. Qhov no, rov qab los, cuam tshuam rau tej lag luam hauv Meskas thiab pab ntxiv rau kev txom nyem kev khwv nyiaj txiag.

Kev Ntshai Heev thiab Kev Khiav Mus Nqa Nyiaj Hauv Tsev Cia Nyiaj: Nyob rau lub Tsib Hlis xyoo 1837, ib co kev poob siab loj hauv nyiaj txiag ua ntu zus, nrog rau kev lag nyiaj poob thiab kev qiv nyiaj raug txwv nqaim, tau ua rau muaj kev ntshai heev nyob hauv cov neeg nqis peev thiab cov neeg tso nyiaj. Qhov kev ntshai no tau ua rau muaj ib nthwv dej ntawm kev khiav mus nqa nyiaj hauv tsev cia nyiaj thiab kev txo qis loj heev ntawm kev qiv nyiaj.

Kev Tsis Tuab ntawm Nyiaj Muaj Nqis hauv Kev Lag Luam: Thaum cov tsev txhab nyiaj poob lawm thiab kev qiv nyiaj raug txwv nruj, tag nrho cov nyiaj muaj nqis ncig hauv kev lag luam tau ntsws qis heev. Qhov kev ntsws qis no ntawm nyiaj muaj nqis tau ua rau tej kev nyuaj hauv kev lag luam hnyav ntxiv thiab ua rau lub caij kev poob lag luam tob zuj zus. Kev sib koom los ntawm tej yam no tau coj mus rau ib lub sijhawm kev lag luam poob qis loj heev, uas pom muaj kev poob ntawm cov tsev txhab nyiaj, kev poob haujlwm, kev siv nyiaj ntawm cov neeg yuav khoom txo qis, thiab kev nyuaj siab dav dav hauv kev lag luam.

“Peb tsis muaj ib yam dab tsi yuav ntshai txog yav tom ntej li, tsuas yog thaum peb tsis nco qab txoj kev uas tus Tswv tau coj peb, thiab Nws tej lus qhuab qhia hauv peb keeb kwm yav tag los.” Life Sketches, 196.