Pawg ntseeg Pergamos pib thaum tshaj tawm Tsab Cai Milan xyoo 313; lub sijhawm ntawd tau muaj txoj kev sib yuav raws kev cog lus zaum plaub uas hais hauv Daniyees tshooj kaum ib, ntawm Constantia thiab Licinius. Constantine tus Loj, tus huab tais kav sab hnub poob, muab Constantia ua nkauj nyab raws kev cog lus rau Licinius, tus huab tais kav sab hnub tuaj. Constantia yog Constantine tus muam uas koom ib leej niam lossis ib leej txiv xwb, thiab nws tau sib yuav tib lub sijhawm uas tshaj tawm Tsab Cai ntawd. Txoj kev cog lus sib yuav ntawd tsis kav ntev, thiab tom qab ntawd kev tsov rog hauv tebchaws rov pib dua. Constantia nrog Licinius nyob thoob plaws lub sijhawm ua tsov rog hauv tebchaws ntawd, thiab tau taij thov Constantine kom tseg Licinius txojsia tom qab Constantine kov yeej Licinius xyoo 324. Thaum xub thawj Constantine tseg Licinius txojsia, tiamsis tom qab ntawd nws tso lus txib kom muab Licinius tua. Tom qab ntawd Constantia tus kheej tseem nyob hauv Constantine lub loog mus txog kwvlam xyoo 330.

Txoj kev sib yuav raws kev cog lus zaum plaub hauv Daniyee tshooj kaum ib, uas tshwm sim thaum lub Ob Hlis xyoo 313, tau pib lub sijhawm uas muaj Pergamos ua lub cim sawv cev, thiab pawg ntseeg Pergamos tau kav mus txog pawg ntseeg Thyatira, uas pib thaum lub hwj chim ntawm Vaj Qhia tau nce lub zwm txwv xyoo 538. Xyoo 538 yog xyoo uas Pergamos xaus thiab kuj yog xyoo uas muaj txoj kev sib yuav raws kev cog lus zaum tsib hauv Daniyee tshooj kaum ib, thaum pawg ntseeg ntawm Vaj Qhia tau zaum saum lub zwm txwv los ntawm ib txoj kev sib yuav raws kev cog lus nrog Loos tej hwj chim fab nom tswv raws li lus faj lem. Pergamos pib nrog ib txoj kev cog lus sib yuav alpha xyoo 313 thiab xaus nrog ib txoj kev sib yuav raws kev cog lus omega xyoo 538. Xyoo 1798, cov vajntxwv ntawm Europe tau nrauj lawv tus nkauj nyab uas yog pawg ntseeg ntawm Vaj Qhia, thaum Napoleon ntes Vaj Qhia coj mus kaw.

Thawj thawj txoj kev sib yuav los khi lus hauv Daniel tshooj kaum ib, uas tau ua tiav ntawm ob lub faj tim teb chaws Ptolemaic thiab Seleucid, twb ua duab qhia ua ntej txog kev raug coj mus ua cev qhev thiab kev raug nrauj ntawm tus nkauj nyab ntawm tus Vaj Qhia lawm. Tej lus hauv nqe rau txog nqe yim tau muaj tiav thaum xyoo 252 ua ntej Yexus yug, thaum Ptolemy II Philadelphus (tus vaj ntxwv sab qab teb) muab nws tus ntxhais Berenice qua rau Antiochus II Theos (tus vaj ntxwv sab qaum teb) kom xaus Tsov Rog Syria Zaum Ob. Daim ntawv cog lus ntawd tseev kom Antiochus tso nws tus poj niam Laodice thiab Laodice cov tub tseg. Tom qab Ptolemy II tuag xyoo 246 ua ntej Yexus yug lawm, Antiochus rov txais Laodice los ua nws poj niam thiab nrauj Berenice. Ces Laodice kom neeg muab tshuaj lom tua Antiochus thiab npaj kom neeg tua Berenice thiab nws tus me nyuam tub mos ab. Yog li ntawd, raws li nqe ntawd sau tseg, Berenice “tsis tuav tau lub hwj chim cia” thiab “raug muab cob rau luag.”

Ptolemy III Euergetes, uas yog Berenice tus nus (“ib ceg ntawm nws cov cag”), tau los ua vajntxwv kav tebchaws Iziv thiab nkag mus ua rog rau hauv lub nceeg vaj Seleucid kom ua pauj rau nws tus muam, ua rau Tsov Rog Xilias Zaum Peb pib, uas kav txij xyoo 246 mus txog xyoo 241 ua ntej Yexus yug. Ptolemy txeeb tau tej nroog loj (suav nrog Seleucia thiab Antioch), txeem tob mus rau hauv Seleucid thaj av, thiab nqa tej khoom uas txeeb tau ntau kawg nkaus mus, suav nrog ntau tus mlom thiab tej tais diav dawb huv uas yav tas los Cambyses tau coj tawm hauv tebchaws Iziv mus lawm. Nws nqa tej khoom txeeb ntawd rov qab mus rau tebchaws Iziv, ua rau muaj tiav raws li lo lus uas tau hais tseg ua ntej tias lawv tej vajtswv thiab tej khoom muaj nqis yuav raug ntes coj mus rau tebchaws Iziv.

Thawj txoj kev sib yuav los khi lus cog tseg hauv Daniyee tshooj kaum ib yog tus qauv qhia ua ntej txog txoj kev sib yuav los khi lus cog tseg xyoo 538 ntawm Loos uas tus Vaj Qhia kav thiab cov vajntxwv hauv Europe. Hauv nqe rau mus txog nqe yim, tus vajntxwv sab qab teb muab ib tug nkauj nyab los tsim ib txoj lus cog tseg uas tom qab ntawd raug rhuav. Tom qab txoj lus cog tseg ntawd raug rhuav lawm, ces lub nceeg vaj sab qaum teb raug tub rog tuaj txeeb, nws thaj av raug txeeb tau, thiab nws tej khoom muaj nqis raug nqa tawm mus. Hauv tej xwm txheej keeb kwm uas sib xws li no, Napoleon, uas sawv cev rau tus vajntxwv sab qab teb, tau yuam cov xeev uas tus Vaj Qhia kav kom txais yuav Daim Ntawv Cog Lus ntawm Tolentino hauv xyoo 1797. Xyoo tom qab ntawd, Fabkis cov tub rog uas tus thawj tub rog Berthier tswjhwm tau nkag mus rau hauv Loos thiab ntes tus Vaj Qhia Pius VI, uas sawv cev rau tus vajntxwv sab qaum teb, coj mus kaw. Cov Fabkis kuj tau txeeb tej khoom muaj nqis hauv Loos thiab nqa mus rau Fabkis, zoo ib yam li Ptolemy tau nqa tej khoom muaj nqis hauv lub nceeg vaj sab qaum teb mus rau Iziv.

Daim ntawv cog lus sib yuav uas tau ua nyob Milan xyoo 313 tau xaus ib ntsuj tsov rog hauv tebchaws, ib yam li daim ntawv cog lus sib yuav ntawm ob lub faj tim teb chaws sab qaum teb thiab sab qab teb ntawm Ptolemy II Philadelphus thiab Antiochus II Theos tau xaus Tsov Rog Syria Zaum Ob. Xyoo 246 ua ntej Khetos, Antiochus txoj kev sib nrauj nrog nws tus poj niam Iyiv uas nws tau yuav raws daim ntawv cog lus yog tus qauv qhia ua ntej txog kev sib nrauj ntawm lub faj tim teb chaws sab hnub poob thiab lub faj tim teb chaws sab hnub tuaj xyoo 324. Ob qho kev sib nrauj no puav leej sib haum nrog kev sib nrauj xyoo 1798.

Lub sijhawm ntawm Pergamos kav 225 xyoos, txij xyoo 313 mus txog xyoo 538. Lub sijhawm no pib nrog kev sib yuav raws kev cog lus sib koom tes zaum ob ntawm Loos uas pe dab pe mlom, thiab xaus nrog kev sib yuav raws kev cog lus sib koom tes thawj zaug ntawm Loos uas tus Vaj Qhia kav. Keeb kwm ntawm Pergamos raws li tej lus faj lem txuas ob qho kev sib yuav raws kev cog lus sib koom tes ntawm Loos uas pe dab pe mlom rau ob qho kev sib yuav raws kev cog lus sib koom tes ntawm Loos uas tus Vaj Qhia kav, ib yam li caj ces ntawm cov Cleopatra xya leej txuas ob qho kev sib yuav raws kev cog lus sib koom tes ntawm lub faj tim teb chaws Seleucid rau ob qho kev sib yuav raws kev cog lus sib koom tes ntawm Loos uas pe dab pe mlom. Ob qho kev sib yuav hauv lub faj tim teb chaws Seleucid raug Cleopatra muab txuas rau ob qho kev sib yuav ntawm lub faj tim teb chaws Loos uas pe dab pe mlom, thiab ob qho kev sib yuav ntawd ho raug pawg ntseeg Pergamos uas ua lub cim muab txuas rau ob qho kev sib yuav ntawm Loos uas tus Vaj Qhia kav.

Qhov kev sib yuav alpha ntawm lub teb chaws faj tim huab tais Seleucid nyob rau xyoo 252 ua ntej Khetos yug yog ib yam ntxwv qhia ua ntej txog qhov kev sib yuav omega ntawm Cleopatra Syra, uas yog Antiochus tus Loj tus ntxhais, nrog Ptolemy V nyob rau xyoo 193 ua ntej Khetos yug hauv Raphia. Qhov kev sib yuav ntawd ua rau Tsov Rog Xilias Zaum Tsib xaus. Qhov kev sib yuav alpha raws daim ntawv cog lus ntawm lub teb chaws Loos uas pe mlom tau ua tiav rau xyoo 40 ua ntej Khetos yug, thaum Mark Antony thiab Octavia sib yuav. Octavia yog tus muam ntawm Octavian, tus uas tom qab no hu ua Augustus Caesar. Qhov kev sib yuav nyob rau xyoo 40 ua ntej Khetos yug ntawd tau muaj ua ke nrog Daim Ntawv Cog Lus ntawm Brundisium. Antony tau nrauj Octavia es mus nrog Cleopatra nyob rau xyoo 32 ua ntej Khetos yug, yog li ntawd thiaj ua rau kev tsov rog sib tua hauv teb chaws rov pib dua, tom qab uas twb tau xaus thaum muaj daim ntawv cog lus nyob rau xyoo 40 ua ntej Khetos yug lawm. Mark Antony yog tus tawm tsam nyob sab hnub tuaj, hos Octavian yog tus nrog nws sib tw nyob sab hnub poob. Hauv keeb kwm ntawm teb chaws Iyiv muaj xya tus hu ua Cleopatra. Thawj tus sawv cev rau daim ntawv cog lus sib yuav omega ntawm lub teb chaws faj tim huab tais Seleucid, hos Cleopatra tus thib xya thiab tus kawg sawv cev rau qhov kev sib nrauj ntawm qhov kev sib yuav alpha raws daim ntawv cog lus ntawm lub teb chaws Loos uas pe mlom.

Khetos ib txwm siv qhov pib los qhia kom pom qhov kawg, yog li ntawd kev sib yuav alpha ntawm cov Seleucid hauv xyoo 252 ua ntej Khetos yug thiaj sib phim nrog kev sib yuav omega ntawm cov Seleucid hauv xyoo 193 ua ntej Khetos yug. Qhov alpha thiab qhov omega hauv cov Seleucid li keeb kwm puav leej sib phim nrog cov kev sib yuav alpha thiab omega ntawm Loos uas pe hawm tej vajtswv cuav thiab ntawm Loos uas Vaj Qhia kav. Kev sib yuav omega ntawm Loos uas pe hawm tej vajtswv cuav hauv xyoo 313 kuj yog kev sib yuav raws kev cog lus alpha ntawm Pergamos, thiab kev sib yuav ntawd ua yam ntxwv qhia ua ntej txog kev sib yuav raws kev cog lus omega ntawm Pergamos, uas kuj yog daim ntawv cog lus sib yuav alpha ntawm Loos uas Vaj Qhia kav hauv xyoo 538. Qhov no ua rau ob txoj kev sib yuav raws kev cog lus, alpha thiab omega, ntawm Loos uas pe hawm tej vajtswv cuav puav leej sib phim nrog kev sib yuav alpha ntawm Loos uas Vaj Qhia kav hauv xyoo 538. Kev sib yuav omega ntawm Loos uas Vaj Qhia kav yuav tshwm sim thaum txoj cai hnub ib uas yuav los sai sai no los txog. Qhov alpha ntawm xyoo 538 ua yam ntxwv qhia ua ntej txog qhov omega ntawm txoj cai hnub ib, thiab qhov alpha ntawm xyoo 538 yog qhov uas Daim Ntawv Cog Lus ntawm Brundisium hauv xyoo 40 ua ntej Khetos yug thiab kev sib yuav raws kev cog lus ntawm Tsab Cai Tshaj Tawm ntawm Milan hauv xyoo 313 twb ua yam ntxwv qhia ua ntej txog lawm. Kev sib yuav alpha ntawm lub faj tim teb chaws Seleucid hauv xyoo 252 ua ntej Khetos yug sib phim nrog kev sib yuav raws kev cog lus ntawm Loos uas Vaj Qhia kav hauv xyoo 538, thiab vim kev sib yuav ntawd yog kev sib yuav alpha ntawm lub faj tim teb chaws Seleucid, nws kuj sib phim nrog kev sib yuav omega ntawm Raphia hauv xyoo 193 ua ntej Khetos yug.

Cov kev sib yuav raws kev cog lus ntawm sab qaum teb thiab sab qab teb hauv xyoo 252 thiab 193 ua ntej Yexus yug sib haum nrog txoj kev sib yuav raws kev cog lus hauv xyoo 538, uas kuj sib haum nrog cov kev sib yuav raws kev cog lus ntawm lub tebchaws Loos uas pe dab pe mlom hauv xyoo 40 ua ntej Yexus yug thiab xyoo 313. Tag nrho tsib txoj kev sib yuav raws kev cog lus uas tau piav nyob rau hauv keeb kwm ntawm Daniyee tshooj kaum ib puav leej yuav muaj tiav txhij txhua hauv txoj kev sib yuav raws kev cog lus zaum rau thiab zaum kawg, thaum muaj txoj cai lij choj Hnub Ib uas yuav los txog sai sai no. Thawj ob txoj kev sib yuav yog tej kev ua tsov ua rog ntawm ob tog yeeb ncuab sab qaum teb thiab sab qab teb, hos txoj kev sib yuav zaum peb thiab zaum plaub sawv cev rau kev ua tsov ua rog hauv tebchaws ntawm sab hnub tuaj thiab sab hnub poob. Txoj kev sib yuav zaum tsib thiab zaum rau sawv cev rau kev ua tsov ua rog sab ntsuj plig ntawm sab hnub tuaj thiab sab hnub poob; ntawm kev ntseeg Orthodox thiab kev ntseeg Roman Catholic; lossis ntawm tsoomfwv thiab pawg ntseeg. Ib qho kev sib txawv tseem ceeb ntawm kev ntseeg Orthodox thiab kev ntseeg Roman Catholic yog qhov uas cov ntseeg Orthodox lees txais yam uas hu ua “caesaropapism.”

Txoj kev tswj hwm uas tus huab tais tuav hwj chim siab tshaj plaws kav lub tebchaws thiab lub Koom Txoos

Caesaropapism yog kev muab pawg ntseeg thiab nom tswv los koom ua ke, uas nom tswv yog tus tswj txoj kev sib raug zoo ntawd. Kev ntseeg Kav Tos Liv ntawm Loos tsis lees txais txoj kev teeb tsa ntawd, thiab tuav rawv tsab cai uas Justinian tshaj tawm xyoo 533, uas tau teev tias pawg ntseeg Kav Tos Liv ntawm Loos yog lub taub hau ntawm cov pawg ntseeg thiab kuj yog tus qhuab ntuas cov neeg uas ntseeg tej lus qhuab qhia yuam kev. Txoj kev sib tawm tsam ntawm sab ntsuj plig hauv ob txoj kev sib yuav raws kev cog lus zaum kawg yog hais txog qhov uas tus txiv neej, uas sawv cev rau nom tswv lub hwj chim tswj hwm, puas yog tus kav tus poj niam, uas sawv cev rau pawg ntseeg lub hwj chim tswj hwm. Txoj tsov rog ntawm sab ntsuj plig ntawd kuj muaj kev tsis sib haum xeeb txog qee yam ntawm kev pe hawm hauv pawg ntseeg thiab txog zaj lus qhuab qhia uas hu ua “filioque.”

Thiab Leej Tub

Filioque txhais tias “thiab Leej Tub.” Yuav kom nkag siab txog qhov tseem ceeb ntawm lo lus “filioque,” yuav tsum tshuaj xyuas lub nroog Nicaea raws li tej lus faj lem; lub nroog ntawd yog qhov chaw uas xub pom zoo txais “Zaj Lus Lees Kev Ntseeg Nicaea.” Nicaea muaj kev txuas raws li tej lus faj lem nrog txoj kab ntawm kev ntseeg Islam, rau qhov qhov ntawd yog qhov chaw uas cim tseg txog kev sib ntaus sib tua zaum ob ntawm Nicaea hauv keeb kwm, thiab nws kuj muaj kev txuas raws li tej lus faj lem nrog txoj kev sib ntaus sib tua ntawm sab ntsuj plig ntawm kev ntseeg Kav Tos Liv sab hnub tuaj thiab sab hnub poob. Vaj Qhia Leo, raws li ib lub cim, kuj muaj kev txuas nrog Nicaea thiab cov lus tim khawv raws li tej lus faj lem ntawm Zaj Lus Lees Kev Ntseeg Nicaea.

Muaj rau txoj kev sib yuav raws kev cog lus sib koom tes uas tau cim tseg hauv Daniyee tshooj kaum ib, thiab thawj plaub yog kev sib tawm tsam fab tub rog ntawm sab qaum teb thiab sab qab teb, lossis ntawm sab hnub tuaj thiab sab hnub poob. Ob txoj kawg yog kev sib tawm tsam sab ntsuj plig ntawm cov Kas Tos Liv Orthodox nyob sab hnub tuaj thiab cov Kas Tos Liv Loos nyob sab hnub poob. Txoj kev sib yuav raws kev cog lus sib koom tes zaum rau thiab zaum kawg yuav muaj kev siv cim los piv txog txoj kev sib tawm tsam hais txog Zaj Lus Lees Kev Ntseeg Nicene, thiab yuav muaj ib tug Vaj Qhia hu ua Leo koom nrog, thiab thaum kawg yuav txhawb txoj kev nkag siab ntawm cov Kas Tos Liv Loos txog kev muab pawg ntseeg thiab tsoom fwv los koom ua ke, uas tsis lees txais txoj kev “caesaropapism” uas cov Orthodox sab hnub tuaj tuav rawv, uas xam tias lub hwj chim ntawm nom tswv muaj cai kav pawg ntseeg.

“Tiamsis ‘tus mlom uas ua rau tus tsiaj nyaum’ yog dab tsi? thiab yuav tsim tus mlom ntawd li cas? Tus tsiaj nyaum uas muaj ob tug kub yog tus tsim tus mlom ntawd, thiab tus mlom ntawd yog ib tug mlom uas ua rau tus tsiaj nyaum. Nws kuj raug hu ua tus mlom ntawm tus tsiaj nyaum thiab. Yog li ntawd, kom paub tias tus mlom ntawd zoo li cas thiab yuav tsim nws li cas, peb yuav tsum kawm txog tej yam ntxwv ntawm tus tsiaj nyaum ntawd kiag—uas yog lub hwj chim kav ntawm tus Vaj Qhia.

“Thaum pawg ntseeg thaum chiv thawj tau lwj liam vim nws tso txoj kev yooj yim ntawm txoj moo zoo tseg thiab txais yuav cov neeg teev mlom tej kab ke thiab kev coj noj coj ua, nws tau plam Vajtswv tus Ntsuj Plig thiab Vajtswv lub hwj chim lawm; thiab kom tswj tau cov neeg lub siab uas txawj paub qhov yog qhov txhaum, nws thiaj nrhiav kev txhawb nqa ntawm tsoom fwv lub hwj chim. Qhov uas tshwm sim los ntawd yog tus Vaj Qhia txoj kev tswj hwm, uas yog ib pawg ntseeg uas tswj tsoom fwv lub hwj chim thiab siv lub hwj chim ntawd los txhawb nws tus kheej tej hom phiaj, tshwj xeeb yog los rau txim rau ‘kev ntseeg yuam kev.’ Yuav kom Tebchaws Meskas tsim tau ib tug mlom zoo li tus tsiaj nyaum, lub hwj chim ntawm sab kev ntseeg yuav tsum tswj tsoom fwv txog qib uas pawg ntseeg kuj yuav siv tsoom fwv txoj cai los ua kom tiav nws tus kheej tej hom phiaj.” Txoj Kev Sib Tawm Tsam Loj, 443.

Caesaropapism thiab filioque yog ob qho kev sib txawv tseem ceeb ntawm cov neeg Kav Tos Liv sab hnub poob thiab sab hnub tuaj. Ib qho yog kev sib cav txog txoj cai tswj hwm ntawm nom tswv; lwm qhov yog kev sib cav txog kev qhuab qhia kev ntseeg, hais txog seb Vaj Ntsuj Plig Dawb Huv “tawm los” ntawm Leej Txiv tib leeg xwb los yog Vaj Ntsuj Plig Dawb Huv tawm los ntawm Leej Txiv thiab Leej Tub ob leeg. Lub Koom Txoos Kav Tos Liv Loos ntseeg tias Vaj Ntsuj Plig Dawb Huv tawm los ntawm ob leeg, hos lub koom txoos sab hnub tuaj tsis lees txais “filioque,” thiab tawm tsam qhov uas muab ntxiv tias Vaj Ntsuj Plig Dawb Huv tawm los ntawm Khetos. Txoj kev xav txog filioque tau raug muab ntxiv zuj zus rau thawj Zaj Lus Lees Kev Ntseeg uas tau tsim tawm ntawm lub rooj sab laj hauv Nicaea xyoo 325, plaub xyoos tom qab thawj txoj cai hais txog Hnub Ib, thiab ib xyoos tom qab Constantine ntaus yeej Licinius los ua tib tug kav lub faj tim teb chaws Loos. Thawj Zaj Lus Lees Kev Ntseeg ntawd tsis tau suav nrog qhov teeb meem txog “filioque” uas thaum kawg yuav dhau los ua ib qho ntawm ob qho laj thawj tseem ceeb uas ua rau cov koom txoos Kav Tos Liv sab hnub tuaj thiab sab hnub poob sib cais.

Hauv lub Rooj Sab Laj ntawm Constantinople xyoo 381, tau muab Cov Lus Lees Kev Ntseeg ntawm Nicaea nthuav dav ntxiv, uas tom qab no hu ua Cov Lus Lees Kev Ntseeg ntawm Nicaea-Constantinople. Cov lus uas muab nthuav ntxiv txog Vaj Ntsuj Plig Dawb Huv ntawd muaj cov lus tias “uas tawm ntawm Leej Txiv los.” Cov pawg ntseeg Orthodox Sab Hnub Tuaj tseem siv Cov Lus Lees Kev Ntseeg raws li daim qauv no, uas tsis muaj lo lus filioque uas tau muab ntxiv tom qab ntawd. Tsib caug xyoo tom qab, hauv lub Rooj Sab Laj ntawm Ephesus xyoo 431, tau rov lees paub txoj kev ntseeg uas tau txhim tsa tseg ntawm Nicaea xyoo 325, thiab lub rooj sab laj ntawd tau txwv tsis pub coj lwm txoj kev ntseeg los hloov cov lus lees kev ntseeg ntawm Nicaea. Pawg Ntseeg Sab Hnub Tuaj tau siv txoj kev txwv no ua ib qho laj thawj tawm tsam kev muab lo lus filioque ntxiv rau Cov Lus Lees Kev Ntseeg. Hauv lub Rooj Sab Laj zaum Peb ntawm Toledo xyoo 589, lo lus filioque tau tshwm hauv Cov Lus Lees Kev Ntseeg ua lus Latin uas siv hauv Spain. Kev siv lo lus ntawd muaj feem xyuam nrog kev tawm tsam txoj kev ntseeg Arianism hauv haiv neeg Visigoths, thiab hais tshwj xeeb txog qhov uas Leej Tub yog Vajtswv puv npo. Vim li no, thiaj muaj kev lees paub dav dav tias lub Rooj Sab Laj zaum Peb ntawm Toledo yog ib theem tseem ceeb thaum ntxov ntawm kev muab lo lus filioque tso rau hauv Cov Lus Lees Kev Ntseeg ntawm Sab Hnub Poob.

Nyob rau xyoo pua 8 thiab xyoo pua 9, filioque tau dhau los ua ib feem uas cov pawg ntseeg nyob hauv qab Charlemagne thiab caj ces Carolingian txoj kev tswj hwm ib txwm siv. Tau muaj kev tawm suab tiv thaiv nqe no hauv cov rooj sab laj ntawm cov pawg ntseeg sab Hnub Poob, thiab cov cheeb tsam thoob plaws Tebchaws Europe uas siv lus Latin, sab nraud Loos, tau maj mam lees txais nqe no. Cov pawg ntseeg sab Hnub Tuaj tau paub txog qhov uas muab nqe no ntxiv rau thiab pib tawm tsam.

Xyoo 1014, Vaj Qhia Benedict VIII tau coj Zaj Lus Lees Kev Ntseeg uas muaj filioque los siv raws cai hauv Thaj Txi Ntuj ntawm Rome. Txij thaum ntawd los, kev siv filioque thiaj dhau los ua txoj kevcai hauv Rome cov kab ke teev hawm. Feem ntau, qhov no raug suav tias yog sab Hnub Poob kauj ruam tseem ceeb uas muaj feem txiav txim. Xyoo 1054, tau muaj kev txiav ib leeg tawm ntawm kev koom nrog lub Koom Txoos thaum muaj Kev Sib Cais Loj, thiab filioque yog ib qho ntawm cov teeb meem tseem ceeb fab kev kawm txog Vajtswv uas twb ua rau muaj kev sib cais ntawm sab Hnub Tuaj thiab sab Hnub Poob lawm.

Nyob rau lub Rooj Sab Laj ntawm Florence xyoo 1438/39, Pawg Ntseeg Loos rov lees paub filioque thiab tus Vaj Qhia txoj cai kav siab tshaj plaws. Tus huab tais ntawm sab hnub tuaj, John Paleologos, tau tuaj koom lub rooj sab laj ntawd. Paleologos yog tus tij laug thiab tus ua huab tais ua ntej Constantine tus Kaum Ib, tus uas ua rau lo lus faj lem txog lub sijhawm ib puas tsib caug xyoo muaj tiav, uas lub sijhawm ntawd xaus rau lub Xya Hli tim 27, xyoo 1449. Nyob rau lub rooj sab laj xyoo 1438/39, Huab Tais John Paleologos tau nrhiav kev pab txhawb nqa fab tub rog thiab fab nyiaj txiag los tawm tsam cov Ottoman, thiab hauv txoj kev nrhiav kev pab ntawd, nws tau lees txais Pawg Ntseeg Kav Tos Liv Loos txoj kev qhia txog filioque thiab tus Vaj Qhia txoj cai kav siab tshaj plaws. Thaum nws thiab pab neeg Kili uas nrog nws mus rov qab los txog Constantinople, pawg ntseeg sab hnub tuaj tsis lees txais qhov kev pom zoo ntawd. Niaj hnub no Pawg Ntseeg Kav Tos Liv Loos thiab feem coob ntawm cov pawg ntseeg Protestant uas tau thim txoj kev ntseeg lawm tseem tuav rawv filioque, hos Pawg Ntseeg Orthodox Sab Hnub Tuaj tsis lees txais txoj kev qhia ntawd.

Xyoo 325, Constantine tus Loj, uas yog lub cim sawv cev rau pawg ntseeg Pergamos uas txo nws tej hauv paus ntsiab lus kom sib haum nrog lwm tus, tau hu kom muaj Rooj Sab Laj ntawm Nicaea thiab tau tuaj koom lub rooj sab laj ntawd. Nyob rau hauv lub sijhawm kaum xya xyoo txij thaum tshaj tawm Tsab Cai ntawm Milan mus txog thaum lub tebchaws faj tim huab tais raug muab faib raws li lus faj lem hauv xyoo 330, Tsab Lus Lees Kev Ntseeg ntawm Nicaea tau raug pom zoo lees txais.

Xyoo 533, tau tshaj tawm Justinian Tsab Lus Txib, thiab xyoo tom qab, yog xyoo 534, tau muab Justinian Phau Kevcai Lij Choj los siv; thiab xyoo 538, lub hwjchim ntawm tus Vaj Qhia tau kov yeej yam tav kev thib peb thaum cov neeg Goths raug ntiab tawm hauv lub nroog Loos. Tom qab ntawd, hauv lub Rooj Sab Laj zaum Peb ntawm Orleans, tau tsim ib tsab kevcai txog hnub Chiv.

Lub sijhawm txij xyoo 313 txog xyoo 330 sawv cev rau tus qauv rov sib thooj alpha uas dav dua hauv pawg ntseeg Pergamos lub caij nyoog 225 xyoos, hos lub sijhawm txij xyoo 533 txog xyoo 538 sawv cev rau nws tus qauv rov sib thooj omega. Xyoo 313 yog xyoo uas tshaj tawm Tsab Cai Milan, thiab 225 xyoos tom qab ntawd, xyoo 538, tau muab ib txoj kev cai hnub Ib los siv. Hauv ntu keeb kwm alpha uas dav dua ntawd, lub sijhawm txij Tsab Cai xyoo 313 mus txog thawj txoj kev cai hnub Ib ntawm cov neeg teev mlom xyoo 321 sib haum nrog lub sijhawm txij Tsab Lus Txib xyoo 533 mus txog thawj txoj kev cai hnub Ib ntawm tus Pope xyoo 538. Pergamos nthuav tawm peb tus qauv ntawm kev tsim ib txoj kev cai uas tshwm ua ntej thiab coj mus rau ib txoj kev cai hnub Ib. Pergamos kuj sawv cev rau qhov “kev tso txoj kev ntseeg tseg ua ntej” uas Paul tau hais tseg hauv nws tsab ntawv thib ob rau pawg ntseeg hauv Thessalonica.

Tsis txhob cia leejtwg ntxias nej, tsis hais siv txoj kev twg li: rau qhov hnub ntawd yuav tsis los txog yog tsis xub muaj kev tso kev ntseeg tseg tshwm sim thiab tus neeg txhaum ntawd raug muab nthuav tawm, yog tus tub ntawm txoj kev puam tsuaj; tus uas tawm tsam thiab tsa nws tus kheej siab dua txhua tus uas luag hu ua Vajtswv, lossis txhua yam uas luag pe hawm; txog qhov uas nws zaum ua Vajtswv hauv Vajtswv lub tuam tsev, qhia tias nws tus kheej yog Vajtswv. 2 Thexalaunikes 2:3, 4.

Pawg ntseeg Pergamos yog lub cim sawv cev rau txoj kev thim txoj kev ntseeg uas tshwm sim ua ntej tus vaj qhia ntawm Loos raug nthuav tawm tias yog tus neeg txhaum. Raws li Povlauj hais, kev to taub yuam kev txog qhov tseeb no yog kev ntseeg ib lo lus dag, thiab vim lawv ntseeg lo lus dag ntawd, txhua tus uas ua li ntawd yuav raug txoj kev dag ntxias uas muaj hwjchim loj (2 Thexalaunikes 2:10–12). Txoj kev dag ntxias uas muaj hwjchim loj ntawd sib haum nrog txoj kev txiav txim rau haiv neeg uas nyob hauv txoj kev khi lus thiab rau lub tebchaws uas haiv neeg uas nyob hauv txoj kev khi lus ntawd raug tsa los. Rau pawg ntseeg Xya Hnub Tos Tswv Yexus uas muaj tus yam ntxwv ntawm Laodicea, lub cim sawv cev rau txoj kev dag ntxias uas muaj hwjchim loj ntawd yog lawv txoj kev tsis lees txais William Miller txoj kev to taub tias “qhov uas muaj txhua hnub” hauv phau ntawv Daniyees, hais dav dav, yog kev pe hawm tej vajtswv cuav thiab, hais kom meej dua, sawv cev rau lub tebchaws Loos uas pe hawm tej vajtswv cuav. Rau Tebchaws Meskas, txoj kev dag ntxias uas muaj hwjchim loj ntawd tsis yog muaj hauv paus rau qhov uas tsis lees txais William Miller txoj kev to taub txog nqe Vajlugkub no, uas yog nqe uas ua rau Miller los to taub tias “qhov uas muaj txhua hnub” yog kev pe hawm tej vajtswv cuav. Tiam sis qhov uas lawv raug dag ntxias ntawd muaj hauv paus rau qhov uas lawv hnov qab tias tus neeg txhaum uas raug nthuav tawm tom qab lub tebchaws Loos uas pe hawm tej vajtswv cuav tau poob lawm yog lub hwjchim ntawm tus vaj qhia. Reagan ua tus qauv qhia txog txoj kev raug dag ntxias ntawd thaum nws hnov qab tias txij thaum yau los nws twb paub lawm tias tus vaj qhia yog tus tawm tsam Khetos. Thaum Reagan nkag mus rau hauv txoj kev sib koom tes zais cia nrog qhov lus zais ntawm kev tsis ncaj ncees nyob rau kaum xyoo 1980–1989, nws ua tus qauv qhia ua ntej txog txoj kev dig muag uas, raws li qhov kev muab tej lus faj lem los siv rau qhov xwm txheej no, luag to taub tias Donald Trump yuav rov muaj dua. Txawm txoj kev dig muag ntawd yog vim txhob txwm tsis kam pom los sis yog vim tej xov xwm tsis raug los xij, txoj kev txhais tej lus faj lem uas nthuav tawm ntawm no pom ua ntej tias Trump yuav rov dig muag ib yam li Reagan thiab, raws li Povlauj hais, yuav raug txoj kev dag ntxias uas muaj hwjchim loj.

Pergamos sawv cev rau lub sijhawm uas muaj kev sib hais haum thiab kev tso txoj kev ntseeg tseg ua ntej lub hwjchim kav ntawm Vaj Qhia raug tsa rau saum lub zwm txwv. Zaj keeb kwm no sib phim raws li lus faj lem nrog tej xyoo kawg ntawm Tebchaws Meskas, yog lub sijhawm uas pib nrog lub caij Ronald Reagan ua thawj tswj hwm. Txawm yuav saib Pergamos txij thaum tsab cai tshaj tawm xyoo 313 mus txog txoj cai Hnub Ib xyoo 538; lossis saib Pergamos tus qauv alpha uas rov zoo ib yam ntawm txhua theem, txij thaum tsab cai ntawd tshaj tawm mus txog thawj txoj cai Hnub Ib xyoo 321; lossis saib Pergamos tus qauv omega uas rov zoo ib yam ntawm txhua theem, txij xyoo 533 mus txog txoj cai Hnub Ib xyoo 538 los, tag nrho peb txoj kab no puavleej sawv cev rau tus qauv raws li lus faj lem ntawm kev vij kaw.

Peb yuav tham txog ib qho kev vij puag ncig hauv zaj lus tom ntej.