Peb tau xaus zaj ntawv dhau los los ntawm kev sau tias, “Txhua qhov kev vij puab puav leej sib haum nrog txoj kev tsim tus tsiaj nyaum tus mlom uas coj mus rau thiab xaus rau tus tsiaj nyaum lub cim.”

“Qhov uas cov pawg ntseeg Protestant yuam kom neeg hwm hnub Ib yog kev yuam kom neeg pe hawm lub hwj chim ntawm Vaj Qhia—uas yog tus tsiaj ntawd. Cov uas to taub tej uas nqe lus txib thib plaub tseev kom ua, tiamsis xaiv hwm Hnub Xanpataus cuav es tsis hwm Hnub Xanpataus tseeb, lawv qhov kev ua ntawd yog muab kev hwm rau lub hwj chim uas yog tib lub uas txib kom hwm hnub ntawd. Tiamsis qhov uas cov pawg ntseeg siv nom tswv lub hwj chim los yuam kom neeg ua ib lub luag hauj lwm ntawm kev ntseeg ntawd ntag yuav yog qhov uas lawv tus kheej tsim ib tug mlom rau tus tsiaj ntawd; yog li ntawd, kev yuam kom neeg hwm hnub Ib hauv Tebchaws Meskas yuav yog kev yuam kom neeg pe hawm tus tsiaj thiab nws tus mlom.” Txoj Kev Sib Tawm Tsam Loj, 448, 449.

Lub cim ntawm tus tsiaj raug yuam siv thaum muaj txoj kevcai txog hnub Sunday, yog li ntawd thiaj qhia meej txog ib lub sijhawm uas hu ua “qhov kev ua ntawd kiag.” Daim duab ntawm tus tsiaj raug tsim zuj zus nyob rau hauv ib ntu sijhawm, tiamsis yuav tsum pib nrog ib yam uas ua tus qauv qhia ua ntej txog lub cim ntawm tus tsiaj. Muam White qhia meej tias qhov pib ntawd yog ib “tsab cai tshaj tawm.”

“Yog tus nyeem xav to taub txog tej hwjchim uas yuav raug siv hauv txoj kev sib tawm tsam uas yuav los sai no, nws tsuas yuav tsum taug xyuas tej keeb kwm sau tseg txog tej hau kev uas Loos tau siv rau tib lub hom phiaj ntawd nyob rau tej tiam dhau los xwb. Yog nws xav paub tias thaum cov ntseeg uas zwm rau tus Vaj Qhia thiab cov ntseeg Protestant koom siab ua ke, lawv yuav ua li cas rau cov uas tsis kam lees txais lawv tej lus qhuab qhia, ces cia nws saib tus cwj pwm uas Loos tau coj rau Hnub Xanpataus thiab cov uas tiv thaiv hnub ntawd.

“Tej vajntxwv tej lus txib, tej rooj sablaj loj ntawm pawg ntseeg, thiab tej kevcai ntawm pawg ntseeg uas muaj nom tswv lub hwjchim txhawb nqa yog tej kauj ruam uas ua rau hnub ua koob tsheej ntawm cov neeg pe mlom tau txais lub meejmom uas luag hwm hauv lub ntiajteb Khixatia. Thawj txoj kev uas nom tswv tau siv los yuam kom pejxeem hwm hnub Chiv yog txoj kevcai uas Constantine tau tshaj tawm siv.” Txoj Kev Sib Tawm Tsam Loj, 573.

Tsab Cai Tshaj Tawm ntawm Milan tau ua lub cim qhia qhov pib ntawm lub sijhawm yim xyoo uas coj mus rau thawj txoj cai hais txog Hnub Chiv. Kev tsim tus tsiaj nyaum tus mlom pib thaum tej nom tswv sab ntiajteb tsa ib hom cai lij choj uas ua tus qauv piv txog thiab coj mus rau txoj cai hais txog Hnub Chiv. Qhov no pib los ntawm ib tsab cai tshaj tawm uas coj mus rau tej rooj sablaj loj ntawm pawg ntseeg. Tej rooj sablaj loj ntawd coj mus rau pawg ntseeg tej kevcai uas muaj nom tswv sab ntiajteb lub hwjchim txhawb nqa. Tsab cai tshaj tawm ntawd coj mus rau tej rooj sablaj loj, lossis yog “qhov ua rau” uas cim qhov pib ntawm tej rooj sablaj loj ntawd. Ceg tsim cai lij choj thiaj pib nqis tes ua haujlwm los teb rau Trump tsab lus txib ntawm fab tswj hwm. Txoj kev ua haujlwm tsim cai ntawd coj mus rau kev tsim tsoom fwv tej kevcai uas txhawb nqa pawg ntseeg tej kevcai, uas thaum kawg yuav xaus rau txoj cai hais txog Hnub Chiv uas yuav los sai no. Peb qhov kev sim siab yog kom peb paub txog “tej kauj ruam uas tau ua rau hnub koob tsheej ntawm cov neeg pe mlom nce mus nyob rau nws qhov chaw muaj meej mom.”

“Peb lub tebchaws tabtom raug kev phomsij. Lub sijhawm tabtom los ze uas cov tsim kevcai hauv peb lub tebchaws yuav tso tej hauv paus ntsiab lus ntawm txoj kev ntseeg Protestant tseg kiag mus txog qib uas lawv yuav txhawb nqa Loos txoj kev thim kev ntseeg. Cov pejxeem uas Vajtswv tau ua tej haujlwm zoo kawg nkaus pab lawv, txhawb lawv lub zog kom lawv hle tau tus quab tsimtxom ntawm txoj kev tswjhwm ntawm tus vaj qhia, yuav ntxiv dag zog rau Loos txoj kev ntseeg uas lwj liam lawm los ntawm ib qho kev nqis tes ua ntawm lub tebchaws, thiab yog li ntawd yuav tsa txoj kev tswjhwm tsimtxom uas tsuas tos ib qho kev chwv xwb ces yuav rov pib ua limhiam thiab kav raws siab nyiam tsis muaj kev txwv. Peb twb tabtom txav los ze lub sijhawm no nrog tej kauj ruam ceev heev lawm.” Tus Ntsuj Plig ntawm Kev Faj Lem, ntim 4, 410.

Peb “twb tab tom txav los ze lawm” rau “lub sijhawm” “thaum” “cov neeg tsim kevcai lij choj yuav tso tej hauv paus ntsiab cai ntawm txoj kev ntseeg Protestant tseg mus txog theem” uas lawv yuav tsim ib tsab kevcai lij choj txog Hnub Ib. Tej xwm txheej ntawd pib thaum 9/11 thiab tseem txuas ntxiv mus txog thaum muaj tsab kevcai lij choj txog Hnub Ib. Tus qauv fractal ntawm tag nrho lub sijhawm ntawd tau pib thaum lub Kaum Ob Hlis tim 31, 2023, thiab yuav xaus rau thaum muaj Tsab Cai Tshaj Tawm ntawm Milan hauv lus faj lem.

“Tej kev npaj twb tab tom txav mus tom ntej lawm, thiab tej kev txav mus los twb tab tom muaj lawm, uas yuav coj mus rau kev tsim ib tug mlom rau tus tsiaj nyaum. Yuav muaj tej xwm txheej tshwm sim hauv ntiaj teb zaj keeb kwm uas yuav ua kom tej lus qhia ua ntej hauv cov lus faj lem hais txog tiam kawg no tiav.” Review and Herald, lub Plaub Hlis tim 23, 1889.

Cov “kev npaj”, “kev txav mus los” thiab “xwm txheej” sawv cev rau cov “kauj ruam” uas coj mus rau txoj kevcai hnub Sunday, tiam sis qhov tseem ceeb tshaj ntawd, tej no qhia tias tsab lus txib thaum pib yog lub cim uas peb yuav tsum paub thaum peb sawv ntawm lub ncauj qhov rooj ntawm lub sijhawm uas tej ntawd yuav muaj tiav. Cov “xwm txheej” uas qhia kom paub lub sijhawm tsim tus tsiaj ntawd tus mlom yog tej uas peb yuav tsum paub ua ntej.

“Txhua yam uas Vajtswv tau qhia meej tseg hauv keeb kwm ntawm tej lus faj lem tias yuav muaj tiav rau yav dhau los puavleej tau muaj tiav lawm, thiab txhua yam uas tseem yuav los kuj yuav muaj tiav raws li nws ntu. Daniyee, uas yog tus cev Vajtswv lus, sawv hauv nws qhov chaw. Yauhas sawv hauv nws qhov chaw. Hauv phau Tshwmsim, tus Tsov Ntxhuav ntawm xeem Yuda tau qhib phau Daniyee rau cov uas kawm txog tej lus faj lem, thiab yog li ntawd Daniyee thiaj sawv hauv nws qhov chaw. Nws ua timkhawv txog tej uas tus Tswv tau qhia rau nws pom hauv kev ua yog toog, uas yog tej xwm txheej loj thiab tseem ceeb kawg uas peb yuav tsum paub, rau qhov peb tabtom sawv kiag ntawm lub ncauj rooj uas tej xwm txheej ntawd yuav muaj tiav.

“Hauv keeb kwm thiab tej lus faj lem, Vajtswv Txojlus piav qhia txog txoj kev tawm tsam ntawm qhov tseeb thiab kev yuam kev uas tau kav ntev los lawm. Txoj kev tawm tsam ntawd tseem tabtom muaj mus ntxiv. Tej yam uas twb muaj dhau los lawm yuav rov muaj dua.” Cov Lus Xaiv Tseg, phau 2, 109.

Peb “yuav tsum paub” tej xwm txheej, tej kev txav mus los thiab tej kev npaj uas ua ke yog cov kauj ruam hauv kev tsim tus tsiaj ntawd tus mlom. Cov “kauj ruam” ntawd raug nthuav qhia hauv tej keeb kwm raws li tej lus faj lem uas twb muaj tiav lawm yav dhau los, uas tau tshwm sim “raws li nws txoj kev sib law liag.” Qhov kev sim rau peb yog kom to taub cov kauj ruam thiab seb cov kauj ruam ntawd raug ua raws li txoj kev sib law liag twg, raws li txoj kev sib law liag uas tau qhia tseg hauv tej keeb kwm dawb huv yav dhau los uas ua qauv qhia txog peb zaj keeb kwm tam sim no.

“Tus Tswv tau qhia rau kuv pom tseeb tias tus tsiaj nyaum tus mlom yuav raug tsim ua ntej lub sijhawm pub neeg hloov siab lees txim xaus; rau qhov tus mlom ntawd yuav yog qhov kev sim siab loj rau Vajtswv haiv neeg, uas yuav siv los txiav txim txog lawv txoj hmoo mus ib txhis. Koj txoj kev xav muaj tej ntsiab lus sib cov pes daws thiab sib tawm tsam ntau heev, ua rau tsuas muaj tsawg leej xwb thiaj yuav raug dag ntxias.

“Hauv Tshwmsim 13, lub ntsiab lus no tau muab nthuav qhia meej meej; [Tshwmsim 13:11–17, muab los hais].

“Qhov no yog txoj kev sim uas Vajtswv haiv neeg yuav tsum ntsib ua ntej lawv yuav raug muab lub cim foob. Txhua tus uas tau ua pov thawj tias lawv muab siab npuab Vajtswv los ntawm kev coj raws li Nws txoj kevcai thiab tsis kam lees txais ib hnub Xanpata cuav, yuav sawv nyob hauv qab tus Tswv Vajtswv Yehauvas tus chij, thiab yuav tau txais Vajtswv tus uas muaj sia nyob lub cim foob. Cov uas tso qhov tseeb uas los saum ntuj ceeb tsheej los tseg thiab lees txais thawj hnub ntawm lub lim tiam ua hnub Xanpata, yuav tau txais tus tsiaj nyaum lub cim.” Cov Ntawv Sau Uas Muab Tshaj Tawm, phau 15, 15.

Hauv Tshwmsim tshooj kaum peb, Tebchaws Meskas pom zoo txais yuav txoj kevcai hwm hnub Ib uas yuav los sai sai no thaum nws hais lus zoo li ib tug zaj hauv nqe kaum ib. Tom qab ntawd, nws tawm mus dag ntxias tag nrho lub ntiajteb kom tsa ib tug mlom uas zoo li tus tsiaj nyaum thiab yog tsa rau tus tsiaj nyaum. Thaum tsa tau lawm, tus tsiaj nyaum tus mlom uas nyob thoob ntiajteb ntawd kuj hais lus thiab. Tshwmsim tshooj kaum peb qhia tias lub sijhawm sim siab txog tus tsiaj nyaum tus mlom pib ntawm ib txoj kevcai hwm hnub Ib uas qhib ib ntu sijhawm uas coj mus txog thaum lub ntiajteb tsim ib tug mlom thiab tom qab ntawd yuam kom ua raws li tej kevcai hwm hnub Ib, rau qhov Yexus ib txwm qhia qhov kawg ua ke nrog qhov pib. Lub “ntsiab lus” no, raws li Muam White tau hu, twb tau muab “nthuav qhia meej meej” lawm. Tus tsiaj nyaum tus mlom raug tsim ua ntej lub sijhawm pub hloov siab lees txim xaus.

Thiab nws muaj hwjchim pub txoj sia rau tus tsiaj nyaum tus mlom, kom tus tsiaj nyaum tus mlom hais tau lus thiab ua kom txhua tus uas tsis kam pe hawm tus tsiaj nyaum tus mlom raug tua tuag. Thiab nws ua kom sawvdaws, tsis hais tus me los tus loj, tus nplua nuj los tus pluag, tus muaj kev ywj pheej los tus ua qhev, tau txais ib lub cim rau ntawm lawv txhais tes xis lossis ntawm lawv hauv pliaj: Thiab kom tsis muaj leejtwg yuav lossis muag tau, tsuas yog tus uas muaj lub cim ntawd, lossis tus tsiaj nyaum lub npe, lossis tus lej ntawm nws lub npe xwb. Ntawm no yog tswvyim. Cia tus uas muaj kev nkag siab suav tus tsiaj nyaum tus lej: rau qhov tus lej ntawd yog ib tug neeg tus lej; thiab nws tus lej yog rau pua rau caum rau. Tshwmsim 13:15–18.

Cov neeg “muaj tswvyim” hauv Vaj Lug Kub “to taub,” thiab hauv nqe no cov neeg muaj tswvyim to taub tias tus tsiaj nyaum tus lej yog “Rau pua rau caum rau.” Hauv phau Tshwmsim tsuas muaj ib nqe ntxiv xwb uas hais txog txoj kev txawj ntse ntawm cov neeg muaj tswvyim.

Thiab qhov no yuav tsum muaj lub siab uas muaj tswvyim. Xya lub taubhau yog xya lub roob uas tus pojniam ntawd zaum saud. Thiab muaj xya tus vajntxwv: tsib tug twb poob lawm, ib tug tseem nyob, hos dua ib tug tseem tsis tau los; thiab thaum nws los, nws yuav tsum nyob ib ntus luv xwb. Thiab tus tsiaj nyaum uas yav tas los muaj nyob, tiam sis nimno tsis muaj lawm, nws kuj yog tus yim, thiab yog ib tug ntawm xya tus ntawd, thiab nws yuav mus rau txojkev puam tsuaj. Tshwmsim 17:9–11.

Cov “muaj tswvyim” to taub tias tus tsiaj nyaum tus lej yog 666, thiab kuj to taub tias tus tsiaj nyaum yog lub tebchaws thib yim uas yog ib lub ntawm xya lub ntawd. Tus tsiaj nyaum uas yog tus vajntxwv thib yim yog lub tebchaws kawg hauv ntiajteb, uas tsim ib tug mlom zoo li tus tsiaj nyaum thaum kaum tus vajntxwv pom zoo muab lawv lub tebchaws thib xya rau tus tsiaj nyaum ib ntus luv luv, lossis ib teev.

Thiab kaum tus kub uas koj tau pom ntawd yog kaum tus vajntxwv, uas tseem tsis tau txais ib lub tebchaws los kav; tiamsis lawv yuav tau txais hwjchim ua vajntxwv nrog tus tsiaj ntawd ib teev. Cov no muaj tib lub siab, thiab yuav muab lawv lub hwjchim thiab lub zog rau tus tsiaj ntawd. Cov no yuav ua tsov ua rog tawm tsam tus Menyuam Yaj, thiab tus Menyuam Yaj yuav kov yeej lawv: rau qhov nws yog ib tsoom tswv tus Tswv, thiab ib tsoom vajntxwv tus Vajntxwv: thiab cov uas nrog nws nyob yog cov uas raug hu, raug xaiv, thiab muab siab npuab nws. Tshwmsim 17:12–14.

Thaum lub Xya Hli xyoo 2023, ib lub suab hauv roob moj sab qhua tau pib “hu.” Cov uas raug hu ntawd tau nkag mus rau hauv ib txheej txheem kev sim uas muaj peb theem. Hauv txheej txheem ntawd, cov “neeg txawj ntse” uas “to taub” qhov kev paub uas nce ntxiv uas tau muab nthuav tawm thaum lub Kaum Ob Hlis tim 31, xyoo 2023, tau raug “xaiv.” Thaum ntsib lub cim qhia txog kev vij puag ncig uas yog qhov kev sim qhia tau qhov tseeb, lawv ua kom pom tias lawv “muab siab npuab.” Kaum tus vajntxwv ntawd, uas yog lub Koom Haum Tebchaws Ntiaj Teb, raug quab yuam kom pom zoo muab lawv lub nceeg vaj rau tus tsiaj nyaum ntawm tus Vaj Qhia, vim lawv raug dag ntxias los ntawm lub hwj chim ntawm tus tsiaj nyaum uas tawm hauv av los uas hais txog hauv Tshwmsim tshooj kaum peb.

Thiab kuv pom dua ib tug tsiaj nyaum tawm hauv av tuaj; nws muaj ob tug kub zoo li ib tug menyuam yaj ob tug kub, thiab nws hais lus zoo li ib tug zaj. Nws siv thawj tus tsiaj nyaum ntawd lub hwjchim tag nrho nyob ntawm tus ntawd xub ntiag, thiab ua rau lub ntiajteb thiab cov neeg uas nyob hauv ntiajteb pe hawm thawj tus tsiaj nyaum ntawd, uas nws lub qhov txhab txaus tuag twb zoo lawm. Thiab nws ua tej txujci tseem ceeb loj heev, ua kom hluavtaws poob saum ntuj los rau hauv ntiajteb tab meeg neeg pom. Thiab nws dag ntxias cov neeg uas nyob hauv ntiajteb los ntawm tej txujci tseem ceeb uas nws muaj hwjchim ua ntawm tus tsiaj nyaum ntawd xub ntiag; nws hais rau cov neeg uas nyob hauv ntiajteb kom lawv ua ib tug mlom rau tus tsiaj nyaum ntawd, uas tau raug ntaj ua rau muaj qhov txhab los tseem ciaj sia nyob. Thiab nws muaj hwjchim muab txojsia rau tus tsiaj nyaum ntawd tus mlom, kom tus tsiaj nyaum ntawd tus mlom hais tau lus thiab ua kom txhua tus uas tsis kam pe hawm tus tsiaj nyaum ntawd tus mlom raug tua tuag. Tshwmsim 13:11–15.

Lub nceeg vaj thib rau hauv Vajlugkub tej lus faj lem, uas yog tus tsiaj nyaum uas tawm hauv av los thiab kuj yog tus yaj saub cuav, yuam kom kaum tus vajntxwv, uas yog lub nceeg vaj thib xya hauv Vajlugkub tej lus faj lem, muab lawv lub nceeg vaj rau tus tsiaj nyaum uas tawm hauv hiavtxwv los, uas yog lub nceeg vaj thib tsib hauv Vajlugkub tej lus faj lem, thiab yog tus uas raug tsa sawv rov los ua lub nceeg vaj thib yim uas twb yog ib lub ntawm xya lub nceeg vaj yav dhau los lawm. Peb lub nceeg vaj ntawd tsim txoj kev sib koom ua ib ntawm peb tog thaum muaj txoj cai lij choj txog hnub Sunday hauv Tebchaws Meskas.

“Los ntawm tsab cai uas yuam kom coj raws li txoj kevcai uas Vaj Qhia lub hwjchim tau tsa tseg, uas yog kev ua txhaum Vajtswv txoj kevcai, peb lub tebchaws yuav txiav nws tus kheej tawm ntawm txoj kev ncaj ncees kiag li. Thaum txoj kev ntseeg Protestant yuav xyab nws txhais tes hla lub hav tob mus tuav lub hwjchim Loos txhais tes, thaum nws yuav ncav tes hla lub qhov tob mus tuav tes nrog txoj kev ntseeg hu ntsuj plig, thaum, nyob hauv txoj kev cuam tshuam ntawm peb tog kev sib koom ua ke no, peb lub tebchaws, uas muaj ib lub tsoom fwv Protestant thiab koom pheej, yuav tsis lees yuav ib lub hauv paus ntsiab lus twg hauv nws tsab Kevcai Lij Choj, thiab yuav npaj kev rau kev nthuav tawm Vaj Qhia lub hwjchim tej lus cuav thiab tej kev ntseeg yuam kev, ces peb yuav paub tau tias lub sijhawm rau Xatas ua tej txujci phimhwj twb los txog lawm thiab qhov kawg twb los ze lawm.” Cov Lus Tim Khawv, phau 5, 451.

Peb tog ntawd yuav los sib koom ua ke thaum tsab kevcai hnub Ib uas yuav los txog sai sai no raug tsa, ces lub koomhaum ntawd yuav tawm mus yuam kom lub ntiajteb ua raws li Tebchaws Meskas tus qauv.

“Lwm lub tebchaws yuav ua raws li Tebchaws Meskas tus qauv. Txawm nws yog tus coj ua ntej los, tib qho kev kub ntxhov ntawd kuj yuav los raug peb cov neeg nyob rau txhua qhov chaw thoob ntiajteb.” Cov Lus Tim Khawv, phau 6, 395.

Txoj kev sim siab txog tus tsiaj nyaum tus mlom uas tag nrho lub ntiajteb ntsib yog raws li tus qauv ntawm kev tsim tus tsiaj nyaum tus mlom hauv Tebchaws Meskas. Lub sijhawm sim siab txog tus tsiaj nyaum tus mlom pib thiab xaus nrog ib txoj cai hwm Hnub Ib, txawm yuav muab tsab lus tshaj tawm thiab tsab cai txib ntawm Pergamos los ua qauv qhia ua ntej txog txoj cai ntawd los xij. Thaum muaj txoj cai hwm Hnub Ib, ib lub qhov rooj ntawm lub sijhawm pub hloov siab lees txim raug kaw. Nyob rau lub sijhawm uas lub ntiajteb raug sim siab, lub qhov rooj ntawm lub sijhawm pub hloov siab lees txim raug kaw rau noob neej sawvdaws thaum Michael sawv tsees, hos hauv Tebchaws Meskas, lub qhov rooj ntawd raug kaw thaum muaj txoj cai hwm Hnub Ib uas yuav los sai sai, ua lub cim qhia tias txoj kev txiav txim rau Vajtswv lub tsev, thiab rau lub tebchaws uas Vajtswv lub tsev tau nyob raws li tej lus faj lem, tau xaus lawm. Txoj cai hwm Hnub Ib uas yuav los sai sai ntawd muaj cov xyoo 586 ua ntej Yexus yug, 70, 321 thiab 538 ua qauv qhia ua ntej txog nws. Thaum ntawd, Tebchaws Meskas raug txiav tawm ntawm txoj kev ncaj ncees kiag li thaum nws pib ua nws tes haujlwm ua tus cev Vajtswv lus cuav, koom tes nrog Lub Koom Haum Tebchaws Sib Koom, uas yog tus zaj, thiab lub hwjchim kav ntawm tus Vaj Qhia, uas yog tus tsiaj nyaum. Peb lub hwjchim no koom tes coj lub ntiajteb mus txog qhov kawg ntawm noob neej lub sijhawm pub hloov siab lees txim thiab mus txog Armageddon.

Thiab tus timtswv thib rau muab nws lub tais hliv rau tus dej loj Euphrates; ces cov dej ntawd txawm qhuav lawm, kom thiaj npaj tau txojkev rau cov vajntxwv sab hnub tuaj. Thiab kuv pom peb tug ntsujplig tsis huv uas zoo li qav tawm hauv tus zaj lub qhov ncauj, tawm hauv tus tsiaj nyaum lub qhov ncauj, thiab tawm hauv tus cev Vajtswv lus cuav lub qhov ncauj los. Rau qhov lawv yog cov dab tej ntsujplig uas ua txujci tseem ceeb, thiab lawv tawm mus cuag cov vajntxwv hauv ntiajteb thiab thoob plaws qab ntuj khwb, kom sau lawv tuaj ua ke mus ua rog rau Vajtswv tus uas muaj hwjchim loj kawg nkaus hnub loj ntawd. Saib maj, kuv yuav los yam li ib tug tubsab. Tus uas zov tos thiab ceev nws tej ris tsho cia, tus ntawd tau koob hmoov, tsam nws taug kev liab qab thiab luag pom nws qhov txajmuag. Thiab nws sau lawv tuaj ua ke rau ib qho chaw uas lus Henplais hu ua Armageddon. Tshwmsim 16:12–16.

Cov neeg “txawj ntse” “to taub” tias lub hwj chim kav ntawm tus Vaj Qhia yog tus tsiaj nyaum thib yim uas yog ib tug ntawm xya tus ntawd, thiab tus lej ntawm nws lub npe yog tus lej ntawm ib tug neeg, uas muab qhia ua peb feem hauv tus lej 666. Peb tus lej rau sawv cev rau tus zaj, tus tsiaj nyaum thiab tus cev lus cuav uas koom ua Xatas lub nceeg vaj kawg uas muaj peb feem, uas ua rog tawm tsam lub nceeg vaj uas muaj peb feem ntawm pawg ntseeg uas kov yeej. Lawv to taub tias thaum tus tsiaj nyaum thiab tus zaj los koom ua ke nrog tus cev lus cuav thaum txoj kevcai hnub Ib uas yuav los sai sai no tshwm los, ces lub sijhawm tsim tus tsiaj nyaum daim duab thoob ntiajteb twb pib lawm; lub sijhawm ntawd tsuas yuav xaus thaum txhua haiv neeg hauv ntiajteb raug yuam kom pehawm rau hnub Ib xwb. Ua ntej lub sijhawm ntawd pib, cov neeg “txawj ntse” yuav tsum pom tias lub nceeg vaj kawg uas muaj peb feem yog lub nceeg vaj thib rau hauv Vajlugkub tej lus faj lem, uas muaj tus zaj, tus tsiaj nyaum thiab tus cev lus cuav.

Cov lus piav txog txoj kev sib koom ntawm peb tog uas coj lub ntiajteb mus txog thaum lub sijhawm pub hloov siab lees txim xaus thiab mus txog Armageddon muaj ib qho “koob hmoov” rau cov uas ceev lawv tej “ris tsho.” Tib lub tsho uas cov neeg txawj ntse yuav hnav yog lub tsho ntawm Khetos txoj kev ncaj ncees, thiab lub tsho ntawd yuav tshwm kom pom meej thaum lub sijhawm pub hloov siab lees txim xaus, tiamsis lub tsho ntawd yog tau txais los ua ntej lub sijhawm ntawd xaus. Lawv yuav tsum muaj tej ris tsho ntawd ua ntej txog lub sijhawm sim siab ntsig txog tus tsiaj nyaum tus mlom, thiab qhov tseeb uas lawv yuav tsum muaj kom ceev tau lawv tej ris tsho yog qhov tseeb hais txog txoj kev sib koom ntawm peb tog uas coj lub ntiajteb mus txog thaum lub sijhawm pub hloov siab lees txim xaus. Txawm li ntawd los, tej xwm txheej hauv nqe kaum ob txog nqe kaum rau raug piav tias tshwm sim rau lub sijhawm muaj kev puam tsuaj zaum rau, thiab tej kev puam tsuaj ntawd yuav tsis pib txog thaum lub sijhawm pub hloov siab lees txim xaus lawm. Cov “neeg txawj ntse” yuav tsum to taub tias tus lej 666 sawv cev rau tus lej ntawm tibneeg uas tsis muaj Vajtswv tus yam ntxwv, thiab lub nceeg vaj kawg hauv phau Vajlugkub tej lus faj lem sawv cev rau peb lub nceeg vaj uas txhua lub puavleej muaj tus lej ntawm ib tug neeg ua cim, thiab tus lej ntawm ib tug neeg yog rau, rau qhov tibneeg raug tsim nyob rau hnub thib rau.

Qhov tseem ceeb yog tias lub sijhawm sim siab txog tus tsiaj lub mlom rau cov neeg ua haujlwm thaum teev kaum ib uas tseem koom nrog Npanpiloo pib nrog txoj kev sib koom ua ke peb tog ntawm 666, uas yog tus zaj, tus tsiaj thiab tus cev lus cuav. Qhov no qhia tias yuav tsum muaj txoj kev sib koom ua ke peb tog thaum tshaj tawm Tsab Cai ntawm Milan, uas yog thaum lub sijhawm sim siab txog tus tsiaj lub mlom pib hauv Tebchaws Meskas. Txoj kev sib koom ua ke peb tog ntawd kuj yuav tsum muaj tus qauv piv txwv nyob rau 9/11, uas yog qhov pib ntawm tag nrho lub sijhawm sim siab txog tus tsiaj lub mlom hauv Tebchaws Meskas.

Kev ua tsov rog txij Panium mus txog Sidon qhia txog kev sib cog phoojywg ntawm Antiochus thiab Philip ntawm Macedon, yog li ntawd thiaj sawv cev rau kev sib cog phoojywg ntawm Trump thiab Koom Haum Tebchaws Europe. Kev ua tsov rog ntawm Panium pib xyoo 200 ua ntej Yexus yug, uas yog tib lub xyoo uas cov tub sab hauv koj haiv neeg tau tsa lawv tus kheej kom zaj yogtoog muaj tiav. Thaum txog lub sijhawm ntawm txoj kevcai hnub Chiv uas yuav los txog sai sai no, Tebchaws Meskas yuav sib yuav nrog lub hwjchim ntawm tus Vaj Qhia raws li cov lus faj lem, yog li ntawd thiaj qhia txog kev sib yuav raws kev cog lus zaum thib rau thiab zaum kawg hauv Daniel tshooj kaum ib. Kev sib yuav zaum thib tsib tshwm sim xyoo 538 thaum cov vajntxwv hauv Europe koom nrog lub hwjchim ntawm tus Vaj Qhia. Thaum tsab kevcai ntawm Milan raug tshaj tawm, kev cog lus sib yuav ntawm Licinius ntawm sab hnub tuaj thiab Constantine ntawm sab hnub poob tau ua tiav lawm, yog li ntawd thiaj qhia txog kev cog lus sib yuav thaum pib tsim tus mlom. Trump sib cog phoojywg nrog lub hwjchim ntawm tus Vaj Qhia ntawm Panium, thiab tib lub sijhawm ntawd nws kuj sib cog phoojywg nrog Koom Haum Tebchaws Europe thiab. Reagan txoj kev sib cog phoojywg zais cia nyob rau ntu sijhawm xyoo 1984 txog xyoo 1989 yog tus qauv qhia ua ntej txog Trump txoj kev sib cog phoojywg rau lub sijhawm ntawd. Xyoo 200 ua ntej Yexus yug ntawm Panium, uas muab piv phim rau tsab kevcai ntawm Milan xyoo 313, Trump, uas yog lub cim sawv cev rau tus cev Vajtswv lus cuav, sib cog phoojywg nrog Koom Haum Tebchaws Europe, uas yog lub cim sawv cev rau tus zaj, thiab tsim kev sib cog phoojywg nrog lub hwjchim ntawm tus Vaj Qhia, uas yog lub cim sawv cev rau tus tsiaj nyaum.

Thaum muaj cov kev tawm tsam 9/11, txoj kev sib koom tes uas Reagan tau tsim tsa nyob rau xyoo 1980–1989 tseem muaj nyob. Thawj Tswj Hwm George W. Bush, uas yog ib lub cim sawv cev rau tus yaj saub cuav, tau hais lus rau lub rooj sib tham koom ua ke ntawm ob lub tsev hauv Pawg Neeg Tsim Cai thaum lub Cuaj Hlis tim 20, xyoo 2001 (cuaj hnub tom qab cov kev tawm tsam 9/11). Hauv zaj lus ntawd nws hais tias: “Txhua lub tebchaws, nyob rau txhua cheeb tsam, nim no yuav tsum txiav txim siab. Nej nyob peb tog, lossis nej nyob cov neeg ua phem tog.” Tom qab ntawd nws tau siv cov lus zoo sib xws thaum nws hais lus rau lub Rooj Sib Tham Loj ntawm UN thaum lub Kaum Ib Hlis tim 10, xyoo 2001, yaum kom tej tebchaws koom tes hauv kev tawm tsam kev ua phem. Bush, uas ua tus yaj saub cuav thiab koom tes nrog lub hwj chim ntawm tus Vaj Qhia, uas yog lub cim sawv cev rau tus tsiaj nyaum, tau mus rau lub Koom Haum Ntiaj Teb, uas yog lub cim sawv cev rau tus zaj, thiab tsim ib txoj kev sib koom ua ke ntawm peb tog. 9/11, Nashville thiab txoj cai lij choj txog hnub Chiv uas yuav los txog sai sai no puav leej qhia txog txoj kev sib koom ua ke ntawm peb tog uas yog tus zaj, tus tsiaj nyaum thiab tus yaj saub cuav, thiab nyob rau txhua qhov xwm txheej no, kev ntseeg Islam yog qhov uas siv los ua laj thawj rau txoj kev sib koom ntawd.

Thiab nws yuav yog ib tug neeg qus; nws txhais tes yuav tawm tsam txhua tus neeg, thiab txhua tus neeg txhais tes yuav tawm tsam nws; thiab nws yuav nyob ntawm nws cov kwvtij sawvdaws xubntiag. Chivkeeb 16:12.

Peb yuav tham txuas ntxiv txog tej no hauv tsab xov xwm tom ntej.