Emitwalo kkumi n’ena n’enkumi nnya bakiikirizibwa ng’abo abatukutuziddwa Omubaka w’Endagaano, ate ekibiina ekinene ennyo kikiikirizibwa ng’abantu abambadde engoye enjeru ez’okufiira okukkiriza. Ekyasooka ku biseera ebiri ebitukuvu eby’ennaku ez’enkomerero kiraga omulimu gw’omubaka ateekateeka ekkubo eri Omubaka w’Endagaano, ate ekiseera eky’okubiri kikiikirira omulimu gwa Eriya. Ekiseera ekisooka kikiikirira okusala omusango ogw’okunoonyereza ogw’abalamu mu Adiventisimu eya Laodicea, ate ekiseera eky’okubiri kikiikirira okusala omusango ogw’okutuukiriza ogwa Rooma ey’obomoderini.
Akabonero aka “okudduka okuva mu bibuga” mu nnaku ez’enkomerero kategeereddwa bubi mu Abadiventisiti ab’e Lawodokeya. Sister White atutegeeza nti okuzikirizibwa kwa Yerusaalemi okuva mu 66 okutuuka mu 70 AD kuweereza ng’ekyokulabirako ky’akabonero ak’okulabula eri abantu ba Katonda mu nnaku ez’enkomerero.
Ekiseera tekiri wala nnyo; era, ng’abayigirizwa abaasooka, ffe tunaanyigirizibwa okunoonya obuddukiro mu bifo ebizikikidde era ebitalimu bantu. Nga bwe kyali nti okwetooloolwa kwa Yerusaalemi okwakolebwa amaggye g’Abarooma kwali akabonero ak’okudduka eri Abakkiristaayo ab’e Yudaya, bwe kityo n’okutwala obuyinza ku ludda lw’eggwanga lyaffe mu kiragiro ekiwaliriza okukuumibwa kwa Sabaata ey’Obwa Papa kinaaba kutulabula. Olwo kinaabanga kiseera okuva mu bibuga ebinene, nga kye kibeera okweetegekera okuvaamu ne mu bibuga ebitono, tugende okubeera mu maka ag’ekyalo agali mu bifo ebyekka mu nsozi. Obujulizi, kitundu 5, omuko 464.
Okuzingiza Yerusaalemi okwabadde akabonero ak’okudduka kwe kuzingiza okusooka Cestius kye yaleta. N’olwekyo Cestius yalabika ng’obulabe obwaggibwawo okumala akaseera, kubanga bwe yazinga ekibuga, oluvannyuma n’afulumya magye ge mu ngeri ey’amayobera, era abawandiisi b’ebyafaayo tebasobodde kumanya nsonga lwaki yakikola bw’atyo.
"Oluvannyuma lw'Abaroma abakulemberwa Cestius okuzingira ekibuga, ne balekera awo obuzingizi nga tekyasuubirwa, mu kiseera ng'ebintu byonna byalabika nga bikwatagana bulungi n'okulumba amangu ddala." Empaka Enkulu, 31.
Mu myaka egya 1880 n’eya 1890, Sseneta Henry W. Blair ow’e New Hampshire yaleeta mu Kongireesi olunyiriri lw’enteekateeka z’amateeka ez’okuteekawo Ssande ng’Olunaku olw’eggwanga olw’okuwummula. Enteekateeka z’amateeka zino zaamanyibwa ng’“Amateeka ga Ssande ga Blair.” Sseneta Blair yali mulwanyi ow’amaanyi ku kukuumibwa kwa Ssande ng’olunaku olw’okuwummula n’okugondera eby’eddiini. Yakkiriza nti olunaku olumu olw’eggwanga lyonna olw’okuwummula lwandireese ebivuddeko ebirungi mu mpisa n’embeera z’obwegassi mu kibiina ky’Abamerikaani. Wadde nga by’akolerera byafunamu obuwagizi, okusinga okuva mu bibinja by’eddiini, byaasangawo n’okuwakanyizibwa, omuli n’okweraliikirira ku nsonga y’okuwawulamu Ekkanisa ne Gavumenti.
Buno bwali bwegezo eryasooka okuyisa amateeka g’e Ssande mu byafaayo by’ekisolo ekiva mu nsi, ekyaali kitegekeddwa okwogera ng’omusota nga bwe kinaamaliriza okuyisa etteeka lya Ssande. Bino byali olunyiriri lw’ebiteeso by’etteeka bya Blair, bye A. T. Jones, omu ku batume b’Olukiiko Olukulu lwa 1888, yayingira mu mbuga za Konguleesi n’abiwakanya mu ngeri ey’obukugu era ey’obulungi bw’okwogera. Oluvannyuma lw’okugezaako emirundi emitono, Seneta Blair n’avaamu amaanyi mu kusindika kwe okuteekawo Olunaku olw’Okuwummula olw’eggwanga. Nga bikwatagana butereevu n’ebyafaayo ebyo wamu n’ebivaamu eby’Olunaku olw’Okuwummula olw’eggwanga (Ssande), ebyawandiikibwa ebyafaayo eby’obulagirizi bwa Ellen White bisobola okwekebejjebwa.
Ebirabiddwa mu kwekenneenya okulabula kwe ku tteeka lya Sande birina obuzito obunene era byategeerwa bubi nnyo mu Bwadiventisiti bwa Laodikiya. Mu ngeri ey’okulaga obwetaavu bw’okuvamu mu bibuga, nga bwe kiri mu kyawandiiko kyaakajuliddwa, yawandiika nti, “olwo kinaabeera kiseera okuvamu mu bibuga ebikulu, nga kitegekera okuleka n’ebibuga ebito, tugende okubeera mu maka agawummulo mu bifo eby’ekukutu wakati mu nsozi.” Yayigiriza emirundi mingi nti abantu ba Katonda beetaaga okubeera mu byalo, naye obulagirizi bwe ku nsonga y’okubeera mu byalo nga tekunnaba kufika mu 1888, bwateeka okulagira kwe okwa ‘okuvamu mu bibuga’ mu ngeri ey’okulaga nti mu biseera ebiri kumpi abantu ba Katonda banaabeera beetaaga okuva mu bibuga. Oluvannyuma lwa 1888, mu bulagirizi bwe obuwandiikiddwa obukwata ku kubeera mu byalo, teyalengayo n’akatono ku magezi nti tubeere dda nga tuvudde mu bibuga.
Amateeka ga Blair ag’Olunaku lw’Okuwummula olw’eggwanga agaatuuka mu byafaayo gaali ‘akabonero’ akalagira okuleka ebibuga, era newankubadde amateeka ga Blair gaalekerawo amaanyi ageetaagisa okutuukiriza omulimu ne gadda mu kizikiza ky’ebyafaayo, ‘akabonero’ ak’okudduka kaali kiweereddwa. Kaali kiweereddwa ku kabonero k’ekkubo ak’ebyafaayo ak’okwetooloolwa okusooka akaaletebwa Cestius. Eteeka lya Sande erijja mangu liyanjulirwa ng’okwetooloolwa kwa Tito, era singa waliwo Abadiventisiti ba Laodokiya abanakubeeranga bakyali mu bibuga nga okwetooloolwa okwo kutuuse, bajja kufa wamu n’ababi.
Waliwo ebiseera bibiri eby’obunnabbi mu nnaku ez’enkomerero. Byawulwamu etteeka lya Ssande eriri kumpi okujja. Ekiseera ekyasooka kye okusala omusango okw’okunoonyereza ku balamu mu Adventisimu wa Laodikya, ate eky’okubiri kye okutuukiriza omusango ku mwenzi w’e Loma. Ebyo biseera byombi bigererwamu emirundi emirundi, kubanga mu biseera ebyo byombi mwe lutuukirizibwa okutuuka ku nnyukuta olugero lw’abawala abawombeefu kkumi, nga bwe lwali mu byafaayo bya Millerite. Ekiseera eky’okulindirira mu lugero kye ekiseera eky’okulindirira ekiri mu essuula ey’okubiri eya Habakkuk, kale n’ebiseera byombi bye tukebereza byayolesebwa ne mu essuula ey’okubiri eya Habakkuk. Olugero lw’abawala abawombeefu kkumi, n’essuula ey’okubiri eya Habakkuk, byatuukirizibwa okutuuka ku nnyukuta mu byafaayo bya Millerite, era bwe byatuukirizibwa, n’essuula ey’ekkumi n’ebiri eya Ezekiel, olunyiriri amakumi abiri mu emu okutuuka ku amakumi abiri mu munaana, nacyo kyatuukirizibwa.
Ennyiriri munaana ez'enkomerero eziri mu Ezekyeri essuula ey'ekkumi n'ebbiri, ziraga ekiseera we "ebiva mu kyolesebwa kyonna" binaatuukirizibwa, mu kiseera Katonda lwe "taligyakulwawo" okwolesebwa kwe. Ebiiseera bibiri eby'ebyafaayo ebiddibwamu emirundi mingi, eby'okulaga okusala omusango okunoonyereza ku balamu mu Laodicean Adventism, n'okusalirwa omusango okuteekebwa mu nkola ku mukazi omwenzi w'e Ttuulo, bye byennyini ekiseera ky'obunnabbi we buli kyolesebwa ekiri mu Baibuli kituuka ku kutuukirizibwa okutufu era okw'enkomerero. Mu kiseera ekyo 144,000 bateekebwawo, era b'akiikirira ekibinja ekitafa, era babeera balamu okutuusa Kristo lw'anaakomawo. Mu Lukka essuula amakumi abiri mu emu Kristo ategeeza "akabonero" akalaga nti emirembe eryo lituse.
Mu byafaayo bibiri ebiragibwa mu “kabonero” akalagira okudduka, nga Kristo bwe yabitegeeza ng’abyagatta n’ekkivvezza eky’okuzikiriza, waliwo ebiseera bibiri ebyalambikibwa; era entandikwa ya buli kiseera erimu akabonero, ate n’enkomerero yaakyo erimu obubonero. Akabonero Kristo kye yalambulula ng’akalaga abazaaliranwa ab’enkomerero abaliba balamu okutuusa lw’ajja mu bire, ke bukakafu nti kati tuli mu biseera by’abazaaliranwa ab’enkomerero mu byafaayo by’ensi.
Mu Luka essuula 21, Yesu alaga ebyafaayo okuva mu myaka esatu n’ekitundu egy’okulinnyirirwa n’okuzikirizibwa kwa Yerusaalemi ey’omubiri okuva mu mwaka gwa 66 okutuuka mu mwaka gwa 70, okutuusa ku nkomerero y’emyaka esatu n’ekitundu egy’okulinnyirirwa kwa Yerusaalemi ey’omwoyo, egyatandika mu 538 ne gaggwa mu 1798.
Era bwe muliraba Yerusaalemi eyetooloddwa amagye, kale mumanye ng’okuzikirira kwayo kusse okumpi. Awo abo abali mu Yudaya badduke mu nsozi; n’abo abali wakati mu yo bavemu; n’abo abali mu byalo tebayingire mu yo. Kubanga ezo ze nnaku ez’okuvunaana, nti byonna ebyawandiikibwa bituukirizibwe. Naye ziri eri abali n’olubuto, era n’abo aboonnyesa abaana, mu nnaku ezo! Kubanga walibaawo okubonaabona okunene mu nsi, n’obusungu ku bantu bano. Era baligwa n’ekitala, ne batwalibwa mu buwaŋŋanguse eri amawanga gonna: era Yerusaalemi erikandagirirwanga ab’amawanga, okutuusa ebiseera by’ab’amawanga bwe binaatuukirizibwa. Lukka 21:20-24.
‘Ebiseera’ eby’Abamawanga okulinnya wansi Yerusaalemi biri mu bungi, kubanga biraga okulinnya wansi kwa Yerusaalemi ennyini, era ekyo kyakoma mu mwaka ogwa 70, wamu n’okulinnya wansi kwa Yerusaalemi ey’omwoyo, era ekyo kyakoma mu mwaka ogwa 1798. Abamawanga bakiikirira obupagani n’obwa Paapa byombi, era ebyo eby’obuyinza ebibiri bye byogerwako mu kyolesebwa ekiri mu kitabo kya Danyeri omutwe ogw’omunaana, mu kibuuzo ekibuuza nti, “Kijja kumala ebbanga ki.”
Awo ne mpulira omu ku batukuvu ng’ayogera; omutukuvu omulala n’agamba oyo omutukuvu eyayogera nti, Ekirabirirwa ekikwata ku biweebwayo eby’abulijjo n’omusobyo oguzza obuzikiriza, okutuusa okuweebwa ekifo ekitukuvu n’eggye byombi okulinnyiririrwa wansi w’ebigere, kinaabeerera okumala bbanga ki? Danyeri 8:13.
"Ebbanga ly’Abamawanga" mu Lukka essuula 21, litegeeza emyaka 2,520 egy’ekibonerezo kya Katonda ku bwakabaka obwa mu bukiikakkono, egy’atandika mu 723 BC ne gaggwa mu 1798. Omwaka 538 gulaga lwe "omusajja w’ekibi" yayimirira mu kifo ekitukuvu n’alangirira nti ye Katonda, ne kityo ekiseera ekyo ne kigabanyizibwa mu bitundu bibiri ebyenkanankana eby’emyaka 1,260. Ekitundu eky’okubiri eky’emyaka 1,260 kye kimu n’ebyafaayo ebiragiddwa nga buggwa mu Lukka essuula 21, olunyiriri 24, lwe "ebbanga ly’Abamawanga" lyatuukirizibwa. Mu mboozi y’ebyafaayo Yesu gy’akulambululira abayigirizwa be, olunyiriri 24 lutuusa obujulirwa obuwaweebwa eri abayigirizwa ku "ekiseera ky’enkomerero" mu 1798. Okuva awo Yesu atandika okulambulula "obubonero" obukwatagana n’ekibiinja ky’Abamillerite.
Era walibeerawo obubonero mu njuba, ne mu mwezi, ne mu mmunyeenye; era ku nsi okutawaana kw’amawanga, nga tebalina kye bakola; ennyanja n’amayengo nga bibuuba; emitima gy’abantu nga gibalemako olw’entiisa, era olw’okulindirira ebyo ebigenda okujja ku nsi; kubanga amaanyi ag’omu ggulu galikankanyizibwa. Awo baliraba Omwana w’omuntu ng’ajja mu kire n’amaanyi n’ekitiibwa ekinene. Ebyo bwe bitandika okutuuka, kale mutunuulire waggulu, muyimuse emitwe gyammwe; kubanga okununulibwa kwammwe kusemberedde. Lukka 21:25-28.
Yesu agamba nti “walibaawo obubonero,” era abitegeeza ng’obubonero mu njuba ne mu mwezi, ne mu nnyenye, ennaku mu mawanga, n’obuyinza obw’eggulu bunaanyeganyezebwa, n’oluvannyuma Omwana w’Omuntu n’ajja mu kire. Obubonero buno bwonna bwatuukirira mu byafaayo bya Abamillerite.
Obunnabbi tebulangirira byokka engeri n’ekigendererwa ky’okujja kwa Kristo, naye bulaga n’obubonero abantu mwe banaategeerera nti okujja kwe kuwedde okutuuka kumpi. Yesu n’agamba: ‘Walibaawo obubonero mu njuba n’omwezi n’emmunyeenye.’ Luka 21:25. ‘Enjuba erizikizibwa, omwezi tajja kwaka, n’emmunyeenye ez’eggulu zirigwa, n’amaanyi agali mu ggulu galikankanyizibwa. Awo baliraba Omwana w’omuntu ng’ajja mu bire n’amaanyi amangi n’ekitiibwa ekkulu.’ Makko 13:24-26. Omubikkulizi bw’ayogera bw’ati ku bubonero obusooka obunaakulembera okujja okw’okubiri: ‘Waaliwo enkankana y’ettaka ennene; era enjuba n’efuuka nzirugavu ng’olugoye olw’obwoya, omwezi n’afuuka ng’omusaayi.’ Okubikkulirwa 6:12.
Obubonero buno bwalabibwa nga tekunnabaawo entandikwa y'ekyasa eky'ekkumi n'enda. Mu kutuukirizibwa kw'obunnabbi buno, mu mwaka gwa 1755, waaliwo ekikankano ky'ensi ekisinga okutisa ekyateekebwako mu byafaayo. . ..
Oluvannyuma lw’emyaka amakumi abiri mu etaano, ne labika akabonero akaddako akaayogerwako mu obunnabbi—okuzikizibwa kw’enjuba n’omwezi. Ekikyayongera okukikakasa kye kimu nti ekiseera eky’okutuukirizibwa kwakyo kyali kyamaze okulagibwawo mu bukakafu. Mu kwogerana kwa Mulokozi n’abayigirizwa be ku Lusozi Oliveti, bwe yamala okunnyonnyola ekiseera ekireekaleka eky’okukemebwa kwa Ekkanisa—emyaka 1260 egy’okutulugunyizibwa kwa Paapa, ebyo mwe yasubiza nti obubonaabona bujja okugabanyizibwa—n’ate bw’atyo n’ayogerako ebintu ebirina okubanjiririra okujja kwe, era n’alaga ddala obudde lwe ekyasooka ku ebyo kyandirabiddwa: ‘Mu nnaku ezo, oluvannyuma lw’obubonaabona obwo, enjuba erizikizibwa, n’omwezi teguwa kutangaala.’ Mark 13:24. Ennaku 1,260, oba emyaka, byaggwa mu 1798. Nga myaka amakumi abiri mu etaano emabega, okutulugunyizibwa kwaali kumpi kuwedde ddala. Oluvannyuma lw’okutulugunyizibwa kuno, ng’ekigambo kya Kristo bwe kigamba, enjuba yali egenda okuzikizibwa. Ku lunaku lwa 19 ogwa Meyi, mu 1780, obunnabbi buno bwatuukirira. . ..
“Kirisito yali alagidde abantu be okwegenderezanga obubonero bw’okudda kwe era basanyuke bwe balaba obubonero obulaga nti Kabaka waabwe ajja. ‘Ebyo bwe bitandika okutuukirira,’ bwe yagamba, ‘mutunule waggulu, mugulumize emitwe gyammwe; kubanga obununulibwa bwammwe buli kumpi.’ Yalaze abamugoberera emiti egyali gitandika okumeruka, n’agamba: ‘Bwe gitandika okumeruka, mulaba era mwewenyini mumanya nti ekiseera ky’omusana kiri kumpi. N’ate nammwe, bwe mulaba ebyo nga bituuse, mumanye nti Obwakabaka bwa Katonda buli kumpi.’ Luka 21:28, 30, 31.” Olutalo Olukulu, 304, 306-308.
Okukozesebwa emirundi esatu kwa Loma mu ngeri essatu kulaga nti, mu kunnyirirwa wansi kwa Yerusaalemi okwakoleddwa Loma ey’obupagani, era oluvannyuma Loma ey’obupapa, okunnyirirwa wansi ekifo ekitukuvu n’eggye okwakoleddwa Loma ey’omu kiseera kino kwalambikibwa ng’ekiseera kya nnaku 1,260 (Loma ey’obupagani), oba emyaka gya obunnabbi 1,260 (Loma ey’obupapa). Ennaku 1,260 ez’ekifaananyi (emiyezi 42) ezitegeeza ekiseera eky’okutulugunyibwa kwa Loma ey’omu kiseera kino eri abantu ba Katonda abeesigwa, buli kiseera kinaabanga n’akabonero kamu akalaga obudde bw’okudduka bw’abeesigwa ab’omu kiseera ekyo. Buli ku biseera ebisatu bino buggwaawo ne kulabisibwa kw’obubonero bungi, si kabonero kamu nga bwe kiba ku ntandikwa y’ekiseera.
Mu ttumbi ly’ekiro Katonda ayolesa amaanyi ge ku lw’erinunulo ly’abantu be. Enjuba eyoleka, ng’akaayakana mu maanyi gaayo. Obubonero n’ebyewuunyo bigobereragana mangu. Ababi batunula n’entiisa n’okwewuunya ku ebyo ebiriwo, ate abatuukirivu balaba n’essanyu erikikkakkanye obubonero bw’erinunulo lyabwe. Buli kimu mu butonde kiboneka nga kivudde ku ngeri yaakyo. Emigga gikoma okuyiika. Ebire eby’ekizikiza era ebizito bikuŋŋaanira waggulu ne bikumagana. Mu katimbe k’eggulu erisunguwadde waliwo ekitundu ekyengevu ekijjudde ekitiibwa ekitasoboka kwogerwa, mwe muva eddoboozi lya Katonda ng’eddoboozi ly’amazzi mangi, nga ligamba nti: ‘Kiwedde.’ Okubikkulirwa 16:17. Empaka Enene, 636.
Ekiseera eky’okusalira ekibonerezo ku malaaya ow’e Loma kitandika ne okusitula ekibendera ekiraga nti ekisibo kya Katonda ekirala ekikyali mu Babulooni kirina okudduka. Ekiseera ekyo kiggwa n’obubonero n’ebya’magero. Ekiseera ekyo kitandika n’eddoboozi “ery’okubiri” mu Okubikkulirwa essuula ey’ekkumi n’omunaana, era kiggwa n’eddoboozi lya Katonda. Ddala, eddoboozi eryasooka n’ery’okubiri mu Okubikkulirwa essuula ey’ekkumi n’omunaana byombi lye ddoboozi lya Kristo. Eddoboozi eryasooka liraga okutandika kw’okusala omusango okw’okunoonyereza ku Ekkanisa y’Abadiventisti e ya Laodikiya abalamu, ate n’eddoboozi ery’okubiri liraga okukoma kw’ekiseera ekyo, era limaka n’okutandika okusalira ekibonerezo ku malaaya ow’e Loma.
Ebyafaayo byonna bifugibwa sabbiiti mwe Kristo yakakasa endagaano, era etteeka lya Ssande eriggya okutuuka amangu lirabikibwa ng’akabonero ak’ekkubo ak’awakati, nga bwe kyeragirizibwa mu musaalaba. Ebyafaayo byombi birina omukono gwa Alufa ne Oomega, kubanga entandikwa n’enkomerero mu buli kyafaayo zimiririrwa eddoboozi lya Katonda. Era zimiririra amazima, kubanga akabonero ak’awakati ke kubujeemu kw’etteeka lya Ssande, era ekigambo ky’Olwebbulaniya “amazima” kyatondebwa ng’ekozesa ennukuta esooka, ey’ekkumi n’asatu n’eyasembayo mu nnyiriri w’ennukuta z’Olwebbulaniya. Eddoboozi eryasooka mu Kitabo ky’Okubikkulirwa essuula ey’ekkumi n’omunaana lya Kristo, eryasembayo lya Katonda; ate n’eddoboozi ery’awakati, era nga lya Katonda, mu kifo ekyo mwe kyeragirizibwa n’obujeemu bw’ennukuta ey’ekkumi n’asatu, nga kiragibwa ng’ekisolo ekiva mu nsi “kyogera” ng’omusota, nga bwe kiragibwa mu Okubikkulirwa essuula ey’ekkumi n’asatu.
Ekibendera ekiri ku tteeka erya Ssande erigenda okujja mangu kiyimiririra ‘akabonero’ akalagira abeesigwa ba Katonda okudduka, kyokka era kilaga nti entandikwa y’ekiseera ky’obunnabbi ekimalira nga ekibendera kitumbuddwa nayo erina okubeerako ‘akabonero’. Ako ‘kabonero’ ke Yesu yalaga ng’obujulizi nti omulembe ogw’enkomerero ogw’ensi yonna gutuuse. Mu Luka essuula amakumi abiri mu emu, abayigirizwa ne babuuza Kristo kye yategeeza bwe yalaga nti yeekaalu egenda kuzikirizibwa.
Ne bamubuuza nga boogera nti, Omuyigiriza, naye ebintu bino bijja kubeerawo ddi? Era akabonero ki kalibaawo, ebintu bino bwe binaatuukirira? Lukka 21:7.
Awo Yesu n’atandika okulambulula ebyafaayo ebireetera okutuuka ku mwaka ogwa 70, lwe yeekaalu n’ekibuga byandizikirizibwa, era n’ayongerayo okutuuka ku olunyiriri olw’amakumi abiri mu nnya, aw’ategeeza ddi "ebiro" by’Ab’amawanga lwe byandituukirizibwa.
Era banaakuttibwa n’ekitala, era banaatwalibwa nga basibe mu mawanga gonna; era Yerusaalemi enaakandagiribwa abannaggwanga, okutuusa ebiseera by’abannaggwanga bwe binaatuukirira. Lukka 21:24.
Ekirowoozo nti olunyiriri luno lwerekera ku Yerusaalemi ennyini ey’oku nsi gyesinziira ku busirusiru bw’eby’eddini obw’Abakatoliki obuyitibwa futurism, obuteekesa eby’obufaananyi ng’ebyo byennyini era ne buteka okutuukirizibwa kw’obunnabbi ku nkomerero y’ensi yokka. Okuwakanya enkozesa entuufu y’olunyiriri luno kubadde kulumbagano enkulu ya Setaani mu kusoma kwonna kw’Endagaano Empya. Yerusaalemi ennyini ey’oku nsi yavaamu okuba ekifaananyi kya Yerusaalemi ey’obunnabbi mu biro bya Kristo, bwe kyaba nti obunnabbi obw’ennyini bwakyusa enkozesa ey’eby’omwoyo. Okubikkulirwa kuno kwali okuyigiriza okukulu okuteekebwawo Pawulo omutume. Okukandagirirwa wansi w’ebigere kwa Yerusaalemi kumanyisa emyaka 1260 egy’ekizikiza ky’obupapa okuva mu mwaka gwa 538 okutuuka mu 1798.
Naye ekiwalo ekiri ebweru w’ekkalu okireke, tokipima; kubanga kiweebwa eri Ab’amawanga; era ekibuga ekitukuvu balikikanyagira wansi w’ebigere emyezi amakumi ana mu ebiri. Okubikkulirwa 11:2.
Yerusalemu ey’obunnabbi yakoma okuba akabonero k’ekibuga ekyalondedwa ku musalaba.
"Bangi nnyo abawulira nti kyandiba kirungi okutambula ku ttaka lya Yerusaalemi ey'edda, era nti okukkiriza kwabwe kwandinywezebwa nnyo nga bakyalira ebifo ebikwata ku bulamu n'okufa kwa Omulokozi! Naye Yerusaalemi ey'edda teeriba kifo kitukuvu okutuusa lwe'eneetukuzibwa omuliro ogusunsula oguva mu ggulu." Review and Herald, nga 9 Jjuuni 1896.
Bwe Yesu yakulembera abayigirizwa okutuuka ku kiseera ky’enkomerero mu 1798 mu olunyiriri olw’amakumi abiri mu nnya, oluvannyuma n’ayingiza ekiseera ky’Abamillerite, nga okulangirirwa kw’omwalaika asooka kwayingira mu byafaayo.
Era walibeerawo obubonero mu njuba, ne mu mwezi, ne mu mmunyeenye; era ku nsi okutawaana kw’amawanga, nga tebalina kye bakola; ennyanja n’amayengo nga bibuuba; emitima gy’abantu nga gibalemako olw’entiisa, era olw’okulindirira ebyo ebigenda okujja ku nsi; kubanga amaanyi ag’omu ggulu galikankanyizibwa. Awo baliraba Omwana w’omuntu ng’ajja mu kire n’amaanyi n’ekitiibwa ekinene. Ebyo bwe bitandika okutuuka, kale mutunuulire waggulu, muyimuse emitwe gyammwe; kubanga okununulibwa kwammwe kusemberedde. Lukka 21:25-28.
Obubonero obwalangirira entandikwa y’ebyafaayo by’Abamillerite bwatuukirira mu kukwatagana n’amaanyi agatalemwa g’Ekigambo kya Katonda.
"Obubonero obuli mu njuba, mu mwezi, ne mu mmunyeenye butuukiriziddwa." Review and Herald, 22 Novemba, 1906.
Tujja okwongera ku Lukka essuula 21 mu kiwandiiko eky’eddako.
Ku lunaku lwa 16 ogwa Desemba mu mwaka gwa 1848, Mukama yampa okulaba okukankanyizibwa kw’obuyinza bw’eggulu. Nalaba nti bwe Mukama yagamba nti ‘eggulu,’ bwe yawa obubonero obuwandiikiddwa Matayo, Makko ne Luka, yali ategeeza ddala eggulu; era bwe yagamba nti ‘ensi’ yali ategeeza ddala ensi. Obuyinza bw’eggulu bwe buno: omusana, omwezi n’emmunyeenye. Bifuga mu ggulu. Obuyinza bw’ensi bye bifuga ku nsi. Obuyinza bw’eggulu bujakukankanyizibwa ku ddoboozi lya Katonda. Ate olwo omusana, omwezi n’emmunyeenye bijja kusengulwa mu bifo byabyo. Tebiriggwaawo, wabula bijja kukankanyizibwa ku ddoboozi lya Katonda.
Ebire ebizikiza era ebiremere byavaayo ne bikkakkanya ne biggulana. Omukka ogw’eggulu gweyawula ne gwekulungula ngugenda emabega; ne tusobola okutuunula waggulu okuyita mu kifo ekiggulawazi mu Orioni, w’ewava eddoboozi lya Katonda. Ekibuga Ekitukuvu kijja okuserengeta okuyita mu kifo ekyo ekiggulawazi. Nalaba nti amaanyi g’ensi kati gakankanyizibwa era nti ebintu bijja mu nteekateeka. Entalo n’ebiwemezebwa by’entalo, ekitala, enjala, ne kawumpuli bye bisooka okukankanya amaanyi g’ensi; oluvannyuma eddoboozi lya Katonda lijja okukankanya enjuba, omwezi, n’enyenyenye, era n’ensi eno yennyini. Nalaba nti okukankanyizibwa kw’amaanyi mu Yooropa tekuli, nga bwe bayigiriza abamu, okukankanyizibwa kw’amaanyi ag’eggulu, wabula kwe kukankanyizibwa kw’amawanga ag’enyiike. Early Writings, 41.