Tumaze okukebereza ebyafaayo ebyeragiddwa mu nnyiriri amakumi ana ey'omutwe ogw'ekkumi n'emu ogwa Danyeri. Kaakano tukwata ku linyiriri ery’omu munda ery’ebyafaayo eriri mu nnyiriri eyo, eriraga ebyafaayo by’omuringo ogwa Baprotesitanti ogw’ekinyamaswa ekyava mu nsi. Tukozeesa okuggatibwa kw’ebiti bibiri bya Ezekyeri mu mutwe ogw’amakumi asatu mu musanvu ng’ensonga esinziirwako okulambulula ekyama kya Katonda, ng’a Kristo agatta obwa-Katonda bwe n’obuntu mu kiseera omalayika ow’okusatu lw’atuuka. Olunyiriri ku linyiriri, Mutume Pawulo yatuma mu butongole eri Layodokiya obubaka bw’ekyama kya Katonda, Yokaana kwe yalaga ng’ebuggwa mu kuvuga kw’ekkondeere ey’omusanvu. Obujulizi bwa Ezekyeri, Yokaana ne Pawulo bukwatagana n’ekyama kye kimu kya Katonda ekyakiimirizibwa mu bubaka bwa Jones ne Waggoner mu 1888, era obwo bwabadde obubaka eri Layodokiya.
Kubanga njagala mumanye okulwanagana okunene kwe nnina ku lwammwe, n’abo abali e Laodikeya, era ne bonna abataalabako amaaso gange mu mubiri; nti emitima gyabwe egumizibwe, nga bagattiddwa wamu mu kwagala, era ne batuuke ku bugagga bwonna bw’okukakasa okwatuukirira okw’okutegeera, okutuuka mu kumanya ekyama kya Katonda, ne kya Kitaffe, ne kya Kristo; mu oyo mwe bibikkiddwa obugagga bwonna bw’amagezi n’okumanya. Abakkolosaayi 2:1-3.
Omulimu gw’okutangirirwa, ogw’okuggatta emiti ebiri egy’obwakatonda n’obuntu, gwatandika Malaika ow’okusatu bwe yatuuka, naye Pawulo ayogera ku kutuukirizibwa okusembayo era okutuufu ddala kw’okuggatta emiti ebiri, kye kyama kya Katonda. Noolwekyo ategeeza nti obubaka buno bwe obwa Laodikeya, obwasooka okutuuka mu 1856, ne buddamu mu 1888, era ne bufuna okutuukirizibwa okutuufu ddala ku Septemba 11, 2001. Pawulo amanyisa essabo mu mbeera ebbiri, bwe yayanjula ekyama kya Katonda, ekyali kigenda okumalirizibwa mu kubwatuka kw’ekondeere ery’omusanvu. Akigabanya ekyo ekyama mu mutwe n’omubiri.
Era ye mutwe gw’omubiri, ekkanisa; ye atandikiro, omubereberye mu bafu; alyoke abe omusinga mu byonna. Kubanga Kitammwe yasanyukira nti obujjuvu bwonna bubeere mu ye; Era, ng’akoze emirembe mu musaayi ogw’omusalaba gwe, mu ye okuyanjuluza ebyo byonna gy’ali; mu ye, njogera, ebiri ku nsi oba ebiri mu ggulu. Era nammwe, abaaliko edda mweyawulanga era mwabanga abalabe mu birowoozo byammwe olw’ebikolwa ebibi, naye kaakano yabayanjuluza Mu mubiri gwa nnyama ye ng’ayitira mu kufa, alyoke abaleete mu maaso ge abatukuvu, abatalina musango, era abatalina kye banenyesebwa; Bwe munaayimirira mu kukkiriza nga musimbiddwa era mukakkanyiziddwa, nga temukyava ku ssuubi lya Enjiri gye mwawulira, era eyaabuulirwa eri buli kitonde ekiri wansi w’eggulu; gye nze Pawulo nnafuuka omuweereza; Nze kaakano nsanyukira mu kubonabona kwange olwammwe, era ntuukiriza mu mubiri gwange ebyasigaddewo ku nnaku za Kristo olw’omubiri gwe, ogw’ekkanisa; Gye nnafuukira omuweereza, okusinziira ku kulabirirwa kwa Katonda kwe yampa olwammwe, okutuukiriza Ekigambo kya Katonda. Abakkolosaayi 1:18-25.
Kristo ye mutwe, alina okuba asinga obukulu mu byonna, ate Ekkanisa ye ye mubiri. Awamu, omutwe n’omubiri balaga okwegatta kw’Obwa Katonda n’obuntu, era n’ensonga endala ey’amaanyi nayo erabika. Enkolagana y’omutwe n’omubiri ye nti omutwe alina okubeera asinga obukulu ku mubiri. Mu bantu, abaakolebwa mu kifaananyi kya Katonda, ebiyinza eby’awaggulu (omutwe) biteekwa okufuga ebiyinza eby’awansi (omubiri.) Awamu bafuula ekiramu kimu, oba mu njogera ya yeekaalu Yokaana gye yalina okupima, balaga Ekifo Ekitukuvu (obuntu, omubiri), n’Ekifo Ekitukuvu Ennyo (Obwa Katonda, omutwe). Engeri gye byombi biyungibwa wamu ne bifuuka "omuti gumu", oba omubiri gumu, ye omulimu gwa "at-One-ment." Pawulo ayongerayo nti:
Kye nnafuukiddwa omuweereza, ng’okuddukanya kwa Katonda okwampiddwa ku lwammwe bwe kuli, okutuukiriza ekigambo kya Katonda; Era ekyo kye kyama ekyakwekebwa okuva emirembe n’ebika ebyayita, naye kaakano kibikkuliddwa eri abatukuvu be; Eri abo Katonda yayagala okulaga obugagga obw’ekitiibwa ky’ekyama kino mu b’amawanga; ye Kristo ali mu mmwe, essuubi ly’ekitiibwa; Kristo gwe tubuulira, nga tulabula buli muntu era nga tuyigiriza buli muntu mu magezi gonna; tulyoke tuleete buli muntu ng’atuukiridde mu Kristo Yesu: Ekirwo nange nkola nnyo, nga n’awuubaalirira nga nsinziira ku kukola kwe okunkoleramu n’amaanyi mangi. Abakolosaayi 1:25-29.
Okutuukirira kw’abantu 144,000, okw’okulaga nti “omuntu buli omu omutuukirivu mu Kristo,” kwe “kyama kya Katonda,” eky’okwegatta kw’obwa-Katonda n’obuntu; era, nga Pawulo bw’agamba, “Kristo mu” obuntu, “essuubi ly’ekitiibwa.” Mu nnaku ez’okufuuwa Ekkondeere ey’omusanvu, ekyo kyama kituukirizibwa. Ezekyeri bw’alaga okwegatta okwo, akozesa emiti ebiri, ogumu ogw’obwakabaka obw’amambuka n’ogumu ogw’obwakabaka obw’amaserengeta, okulaga ennyungo ey’ekifaananyi, egiraga yeekaalu mu nnamba “46.” Omuti ogw’ennyungo ey’ekifaananyi eya “46” gugattibwa ku nnyungo ey’ekifaananyi eya “220.”
Omuwendo gwa bikumi bibiri mu amakumi abiri gwe kabonero k’obwakatonda n’obuntu nga byegattiddwa wamu. Okuva ku kufulumizibwa kwa Bayibuli ya King James mu 1611 okutuuka ku okwanjulibwa okwasooka kw’obubaka bwa Miller mu 1831, era oluvannyuma ne kufulumizibwa kw’obubaka mu 1833 mu gazeti eyitibwa Vermont Telegraph, waliwo emyaka bikumi bibiri mu amakumi abiri. Obubaka bwa Miller bwateekawo entongole ku kweyongera kw’obumanyi okwaava mu Bayibuli, nga ekitabo kya Danyeri kyabikkulibwa mu 1798. Ku ntandikwa ya 1611 waaliwo ekiwandiiko kya Katonda ekyafulumizibwa, ate ku nkomerero mu 1831 waaliwo ekifulumiziddwa eky’abantu, nga kisinzidde ku mazima ga Katonda agabikkulibwa mu 1798.
Ennaku ezo ssatu ziraga si myaka bikumi bibiri mu amakumi abiri yokka, wabula era n’enteekateeka y’ekigambo ky’Olwebbulaniya “Mazima”, ekitondeddwa mu kuyunga wamu ennukuta esooka, ey’ekkumi n’esatu, n’ey’enkomerero mu awafaabeto w’Olwebbulaniya okufuula ekigambo “Mazima.” Waliwo okulangirirwa okw’Obwakatonda ku ntandikwa n’okulangirirwa okw’abantu ku nkomerero, era omwaka gwa 1798 gulaga okweyongera kw’obumanyi okwaalabisa ekibinja ky’ababi abagaanyi obwo bumanyi, n’olwekyo ne guyimirira ennukuta ey’ekkumi n’esatu, nga kabonero k’okujeemera. Ennyungo eyo ey’emyaka bikumi bibiri mu amakumi abiri yateekebwawo mu kulangirirwa kw’omulayika asooka, ate okulangirirwa kw’omulayika owa ssatu kuwayo obujulizi obw’okubiri.
Mu 1776, ekiwandiiko eky’obwakatonda, Okulangiriro lw’Obwetwaze, kyafulumizibwa; era emyaka bikumi bibiri mu amakumi abiri oluvannyuma, mu 1996, ekiwandiiko eky’obuntu, magazini eyitibwa The Time of the End, kyafulumizibwa. Ekiwandiiko eky’obuntu kyava mu okweyongera mu kumanya okwaleetebwa mu biro by’enkomerero mu 1989, era, nga bwe kyali mu 1798, okweyongera okwo ne kuleeta obujeemu eri obubaka obwa Katonda obwakiragirirwa mu Okulangiriro lw’Obwetwaze. Okweyongera mu kumanya okw’omu 1996 kwalambulula eby’omu maaso eby’Amerika, nga bw’eneebulirwa eddembe n’obwetwaze bye yalangirira mu 1776, ku tteeka lya Sande eriri kumpi okuteekebwawo. Kino kiwa obujjulizi obw’okubiri nti omuwendo gwa bikumi bibiri mu amakumi abiri guyimirira okugattibwa wamu kw’obwakatonda n’obuntu; era obujjulizi obwo obw’okubiri bwateekebwawo n’omukono ogw’Amazima, era ne bukiragirirwa ng’omujjulizi omusooka mu byafaayo by’omulayika asooka (owasooka), n’omujjulizi owookubiri mu byafaayo by’omulayika ow’okusatu (owasembayo).
Omwaka gwa 1776 gwalaga entandikwa y’ekiseera ekyajja mu maaso g’entandikwa yennyini ey’ekisolo ekiva mu nsi, ng’obwakabaka obw’omukaaga mu bunnabbi bwa Bayibuli. Mu kiseera eky’okutegekerwamu ekyo, omukono gw’amazima gwategeerekebwa nate mu 1776, nga gulaga entandikwa ya Amerika Egattika, ate mu 1798 nga gulaga entandikwa ya Amerika Egattika ng’obwakabaka obw’omukaaga mu bunnabbi bwa Bayibuli. Wakati w’entandikwa n’enkomerero y’ebyafaayo ebyo, omwaka gwa 1789 gwalaga ennyukuta ey’omu wakati, kubanga amakoloni kkumi na ssatu gaakakasa Ssemateeka. Ennaku ezo ssatu zonna zimiririra "okwogera" kwa Amerika Egattika; nga Declaration of Independence mu 1776, Constitution mu 1789, ne Alien and Sedition Acts mu 1798. Ebyafaayo ebyo bimiririra emyaka amakumi abiri mu bbiri; omuwendo ogwo guli ekkumi, oba ettundu ery’ekkumi, ku bikumi bibiri mu amakumi abiri, kale era biraga akabonero k’okwegatta kw’ObwaKatonda n’obuntu.
Ekifaananyi kyakyo kiraga ebyafaayo by’ensolo eva ku nsi, egerekebwa ng’etandikira nga mwana gw’endiga (obwakatonda), era n’ekomya nga ddogo (obuntu bwa muntu). Omwaka gwa 1776 gutandikira ku Okulangirirwa kw’Obwetwaze nga kumaka obwakatonda, ate Amateeka ga Banyamahanga n’Obujeemu gakiikirira obuntu bwa muntu, era mu myaka amakumi abiri mu bbiri egyasooka okutandika okwafuga kw’ensolo eva ku nsi ng’obwakabaka obw’omukaaga obwogerwako mu bunnabbi bwa Baibuli, okukyuka okuva ku mwana gw’endiga okutuuka ku ddogo kulagiddwa mu kifaananyi.
Entandikwa y’emyaka 2520 egy’okusalirwa omusango eri Obwakabaka bwa Yuda obw’amaserengeta ekwatagana n’entandikwa y’emyaka 2300 egya Danyeri essuula ey’omunaana, olunyiriri olw’ekkumi n’enya. Okukandagirwawo kw’Awatukuvu n’eggye mu Yuda kwatandika mu 677 BC, era obunnabbi bw’emyaka 2300 bwatandika oluvannyuma lwa myaka 220 mu 457 BC. Omuggo ogw’Obwakabaka bwa Yuda obw’amaserengeta gukwatagana n’akabonero ka 46 eri Obwakabaka obw’amambuka, era gukwatagana n’emyaka 2300 okuyita mu myaka 220.
Paulo yeyita omuweereza w’enteekateeka ya Katonda, era n’ategeeza nti enteekateeka gye yali omuweereza ye ekyama kya Katonda, kye Kristo ali mu mmwe, essuubi ery’ekitiibwa. Era ayongerako okulambulula amazima gano bwe yawandiikira Timoseewo.
Era awatali kubuusabuusa, ekyama ekikulu eky'obutukuvu kye kino: Katonda yeeyoleka mu mubiri, yakkirizibwa mu Mwoyo, yalabibwa abamalayika, yabuulirwa eri amawanga, yakkirizibwa mu nsi, yatwalibwa waggulu mu kitiibwa. 1 Timoseewo 3:16.
Wano Pawulo agamba nti ekyama eky’obutukuvu kwe kino: Katonda yalabika mu mubiri. Katonda ye Mutwe, ate ennyama ye omubiri. Ekyama eky’obutukuvu kwe Kristo ali mu mumukkiriza; kye okwegatta kw’obutonde bwa Katonda n’obuntu. Era Pawulo akozesa n’ekifaananyi ky’obufumbo, nga Koseya bwe yakikola.
Kubanga tuli ebitundu by’omubiri gwe, eby’ennyama ye n’eby’amagumba ge. Olw’ekyo omusajja alireka kitaawe ne nnyina, agattibwe n’omukazi we, era bombi babeere omubiri gumu. Kino kye kyama ekinene; naye njogera ku Kristo n’ekkanisa. Abaefeso 5:30-32.
Mu mutwe ogwa amakumi asatu mu musanvu, Ezekyeri bw’alaga endagaano ey’ennaku ez’enkomerero—nga ye ndagaano ey’addiziddwa obuggya eri abo abamanyiddwa nga be emitwalo kkumi nnya n’enkumi nnya—awa ekifaananyi ky’okuyunga wamu emiti ebiri. Emiti egyo ebiri, olunyiriri ku lunyiriri, mu gyo musangibwamu ekigerageranyo ky’obufumbo kya Koseya ne Pawulo. Bwe gyagattibwanga wamu, tebandibadde mawanga abiri nate, wabula eggwanga limu, emirembe gyonna.
Era ndibafuula eggwanga limu mu nsi ku nsozi za Isirayiri; era kabaka omu anaabanga kabaka waabwe bonna; so tebaliba nate amawanga gabiri, so tebagabanyizibwenga nate mu bwakabaka bubiri. So tebalikyeyonoona nate n’ebifaananyi byabwe, newankubadde n’ebintu byabwe ebyenyinyala, newankubadde n’ebibi byabwe byonna; naye ndibalokola mu bifo byabwe byonna mwe babeera mwe baakoze ebibi, era ndibatukuza: bwe batyo baliba abantu bange, nange ndiba Katonda waabwe. Ezekyeri 37:22, 23.
Okwegatta kwe Ezeekyeri kulaga ekiseera lwe tebaakyawukana, era ne bataakyongera okukola ekibi, bwe batukulibwa, era Katonda bwe y’aba Katonda waabwe yekka, era ne babeera n’kabaka omu. Nga 22, Okitobba, Omubaka w’Endagaano n’ajja mangu mu yeekaalu okutukuza abantu be. Yajja okufuna obwakabaka, obw’abantu baabwo, ng’Omutume Peetero bw’agamba, baali baateekeddwa okubeera obwakabaka bw’abakabona n’abakabaka. Ku lunaku olwo, omuko naye yajja mu bufumbo, obwo, enkyama Pawulo ne Koseya gye balaga, obukiikirira okwegattibwa kw’obwakakatonda n’obuntu. Yokaana alaga nti enkyama eyo, Pawulo gy’ategeeza nti “Kristo ali mu mmwe, essuubi ery’ekitiibwa,” ejja kumalizibwa mu nnaku ez’okukongezza ekkondeere kw’omulayika ow’omusanvu.
Naye mu nnaku ez'eddoboozi lya malayika ow'omusanvu, nga atandika okufuuyira mu kkondeere, ekyama kya Katonda kiriba kiwedde, nga bwe yalangirira eri abaddu be, bannabbi. Okubikkulirwa 10:7.
Malayika ow’omusanvu ye ziruwa ey’okusatu, eyatuuka ku Sebuttemba 11, 2001. Malayika ow’omusanvu n’atandika okufuuwa ekondeere bwe yatuuka malayika ow’okusatu mu byafaayo bya 1844, n’okweyongerayo, naye obujeemu obw’omu 1863 ne buzizizza omulimu okumalirizibwa. Malayika ow’okusatu n’atuuka era ekondeere ey’omusanvu ne etandika okufuuwa nate ku Sebuttemba 11, 2001, era mu kiseera kino “ekyama kya Katonda” kigenda “okumalirizibwa.” Ekyo “ekyama” kye okwegatta kwa Obwa-Katonda n’Obwa-muntu, okuleeta abantu 144,000, abo ne bafuuka ekibendera kya Katonda n’eggye lye. Lw’ensonga eno, essuula amakumi asatu mu musanvu mu kitabo kya Ezekyeri, etandika nga Ezekyeri atwaliddwa mu kiwonvu eky’amagumba g’abafu agakalu ddala. Amagumba ago gakiikirira Obu-Adiventisiti obwa Laodikeya ku Sebuttemba 11, 2001, era olw’ensonga eyo Paalu awerereza enjiri ye ey’ekyama kya Katonda eri Aba-Laodikeya.
Kubanga njagala mumanye okulwanagana okunene kwe nnina ku lwammwe, n’abo abali e Laodikeya, era ne bonna abataalabako amaaso gange mu mubiri; nti emitima gyabwe egumizibwe, nga bagattiddwa wamu mu kwagala, era ne batuuke ku bugagga bwonna bw’okukakasa okwatuukirira okw’okutegeera, okutuuka mu kumanya ekyama kya Katonda, ne kya Kitaffe, ne kya Kristo; mu oyo mwe bibikkiddwa obugagga bwonna bw’amagezi n’okumanya. Abakkolosaayi 2:1-3.
Kino era ye nnyonnyola Sista White gy’agatta ku magumba amakalu ag’abafu ga Ezekyeri.
Naye si ku nsi yokka kwe kikwatako ekifaananyi kino eky’amagumba amakalu, wabula ne ku abo abaafunye omukisa w’ekitangaala ekinene; kubanga nabo bali ng’amagumba agali mu kiwonvu. Balina enfaanana y’abantu, entegeka y’omubiri; naye tebalina obulamu bw’omwoyo. Naye olugero terireka amagumba amakalu nga gagattiddwa wamu mu nfaanana z’abantu zokka; kubanga tekimala nti ebitundu by’omubiri n’endabika bikyenkana bulungi. Omukka gw’obulamu gulina okuzzaamu obulamu emibiri, zinyimirire obutereevu era zisituke mu by’okukola. Amagumba gano gakiikirira ennyumba ya Isirayiri, ekkanisa ya Katonda, era essuubi ly’ekkanisa ye buyinza bw’Omwoyo Omutukuvu obuzzaamu obulamu. Mukama ateekwa okufuuwa omukka ku magumba amakalu, galyoke gafune obulamu.
Omwoyo wa Katonda, n’amaanyi gaagwo ag’awa obulamu, ateekwa okuba mu buli muntu, okusobola okuleetera omisipa gyonna egy’Omwoyo n’eminywaayi okubeera mu nkola. Bwali tewali Omwoyo Omutukuvu, nga tewali n’omukka gwa Katonda, eddamu ly’omutima liba lisirise, era wabaawo okufiirwa obulamu bw’Omwoyo. Abantu bangi abatali n’obulamu bw’Omwoyo, amannya gaabwe gali mu byawandiikibwa by’ekkanisa, naye tebawandiikiddwa mu kitabo ky’obulamu eky’Omwana gw’Endiga. Bayinza okuba nga beegattiddwa ku kkanisa, naye tebeegattiddwa ne Mukama. Bayinza okuba abanyiikivu mu kutuukiriza ebisaanibwa ebimu, ne balabibwa ng’abantu abalamu; naye bangi bali mu abo abalina ‘erinnya nti oli mulamu, naye ofudde.’
Bwe kiba nga tewali kukyuka okw’amazima ddala kw’emmeeme eri Katonda; bwe kiba nga omukka ogw’obulamu ogwa Katonda teguzukusa emmeeme mu bulamu bw’omwoyo; bwe kiba nga abo abagamba nti bali mu mazima tebakulemberwa misingi egivudde mu ggulu, tebazalibwa ku mbeu eteyonooneka, eriramu era erisigalawo emirembe gyonna. Bwe baba tebateeka obwesige bwabwe mu butuukirivu bwa Kristo ng’obukuumi bwabwe bwokka; bwe batafaananyiza enneyisa ye, ne bakolera mu Mwoyo gwe, bali bwereere; tebambadde olugoye lw’obutuukirivu bwe. Ebiseera bingi, abafu balowoozebwa ng’abalamu; kubanga abo abakolerera kye bayita obulokozi nga bagoberera endowooza zaabwe bo, tebalina Katonda akolera mu bo okwagala n’okukola ebyo by’ayagala.
"Ekibinja kino kifaananyizibwa bulungi n'ekiwonvu ky'amagumba amakalu Ezekyeri kye yalaba mu kwolesebwa." Review and Herald, Januwale 17, 1893.
Obubaka bwa Lawodikiya bwasooka okuleetebwa mu kibiina ky’Abadiventisiti mu 1856, omwaka gwe gumu Mukama gwe yagguliramu omusana ogweyongera okumasamasa ogw’“emirundi musanvu” ogwogerwako mu Ebyabaleevi essuula amakumi abiri mu mukaaga. Obubaka bwa 1856, obwalimu obubaka obw’omunda obuyita mu kwewenenya, n’obubaka obw’ebweru obw’obunnabbi, bwagaanibwa mu 1863. Obubaka bwa Lawodikiya obw’ekyama kya “Kristo ali mu mmwe, okusuubira ekitiibwa”, bwaddamu okubuulirwa mu 1888 nga Abakadde Jones ne Waggoner be baakiddamu okubuulira, era ne Sister White n’alambulula nti obubaka obwo bwe bubaka eri Lawodikiya.
Olunyiriri ku linyiriri, Ezekyeri essuula amakumi asatu mu musanvu litandika nga Ezekyeri atwalibwa mu Mwoyo ku Settemba 11, 2001, awamuweebwa okulaba Ab’Adiventisiti ba Laodikaya, abafu mu byonoono ne mu bibi. Agambibwa okuwa obubaka bubiri obunnabbi obw’enjawulo. Obwasooka buleeta okwegatta, naye emibiri gikyali emifu. Obunnabbi obw’okubiri buwadde ekiragiro nti obubaka bw’“empewo ennya” bufuuyire obulamu mu magumba. Obubaka bw’empewo ennya ye bubaka bw’okutekebwako akabonero eri abantu 144,000, obulaga bamalayika bana abakutte empewo ennya. Mwannyina White alambulula empewo ennya ezo ng’“embalaasi ey’obusungu,” erunoonya okusumuluka kubanga eriziyiziddwa. Embalaasi ey’obusungu eya Isilamu erunoonya okusumuluka era eleete okufa n’okuzikiriza mu kkubo lyayo, nga bwe yakola ku Settemba 11, 2001; era ejja kusumululwa nate mu kiseera eky’etteeka lya Sande ekiriyo mu bwangu.
Obubaka obwo buleta emirambo okufuuka eggye erisangiddwa wamu, eriyimiridde ku bigere byalyo. Eggye eryo erisangiddwa wamu liyimirizibwa ku bigere byalyo mu kuddamu eri obubaka bwa malaika ow’omusanvu, kubanga mu nnaku ez’okufuuwa ekkondeere kwa malaika ow’omusanvu, ekyama ky’obufumbo bwa 144,000 ne Kristo kinaatuukirizibwa.
Awo Ezeekyeri alabisibwa okwegatta kw’emiti ebiri egifuuka eggwanga limu. Emiti egyo ebbiri biraga obwakabaka obwa mu bukiikakkono obwa Isirayiri n’obwakabaka obwa mu bukiikaddyo obwa Yuda, ebyo ebigattibwa wamu ne bifuuka eggwanga limu ku nkomerero y’ebiseera byabwe by’okubunyabunyibwa byombi eby’emyaka enkumi bbiri n’ebikumi bitaano n’amakumi abiri. Okuggwako kwabwe kwombi kuleeta yeekaalu ey’omwoyo, nga kiragirwa emyaka amakumi ana mu mukaaga egiri ku ntandikwa ne ku nkomerero y’ebiseera by’okubunyabunyibwa byombi.
Tujja kugenda mu maaso n’okunoonyereza kuno mu kiwandiiko ekiddako.
'Ne bagolokoka mu makya, ne bagenda mu ddungu lya Tekowa; awo bwe baali bagenda, Yekosafaati n’ayimirira n’ayogera nti, Mumpulirize, mmwe Yuda n’abatuuze ba Yerusaalemi; mukkirize Mukama Katonda wammwe, mulyoke munywezebwe; mukkirize bannabbi be, mulyoke muwangule. 2 Ebyafaayo 20:20.'
Mukkirize Mukama Katonda wammwe, mulyoke muteekebwawo; mukkirize bannabbi be, mulyoke mugende mu maaso bulungi.
Isaaya 8:20. 'Eri amateeka n'eri obujulirwa; bwe batayogera ng'okutuukana n'ekigambo kino, kubanga tewali musana mu bo.'
Wano biteekeddwawo mu maaso g’abantu ba Katonda ebyawandiikibwa bibiri: ensonga ebbiri ezireetera obuwanguzi. Amateeka agayogerwa Mukama Yakuwa yennyini, ne Mwoyo gw’obunnabbi, bye nsulo bbiri z’amagezi ez’okuluŋŋamya abantu be mu buli kye bayitamu. Ekyamateeka 4:6. ‘Bino bye bubeera amagezi gammwe n’okutegeera kwammwe mu maaso g’amawanga, ge baligamba nti, Mazima eggwanga lino eddene lye bantu abagezi era abategeera.’
Amateeka ga Katonda n’Omwoyo ogw’Obunnabbi bikolera awamu okuluŋŋamya n’okugamba Ekkanisa amagezi, era buli lwe Ekkanisa eba etegeeredde kino ng’egondera amateeka ge, Omwoyo ogw’Obunnabbi atumiddwa okuluŋŋamya Ekkanisa mu kkubo eky’amazima.
Okubikkulirwa 12:17. ‘Era ejjoka ne likwata omukazi obuggya, ne ligenda okulwana n’abasigaddeko mu zzadde lye, abo abagondera ebiragiro bya Katonda era abalina obujulirwa bwa Yesu Kristo.’ Obunnabbi buno bulaga bulungi ddala nti ekkanisa esigaddeyo ejja okussaamu ekitiibwa Katonda mu tteeka lye era ejja okuba n’ekirabo ky’obunnabbi. Okugondera etteeka lya Katonda n’Omwoyo gw’obunnabbi by’ebyawuliranga bulijjo abantu ba Katonda ab’amazima, era ekigezo bulijjo kiweebwa ku birabikira mu kiseera kino.
Mu nnaku za Yeremiya, abantu tebaalina kubuusabuusa ku bubaka bwa Musa, Eriya, oba Erisa; naye baabuusabuusanga ne babuteeka ku bbali obubaka obwatumibwa Katonda eri Yeremiya okutuusa amaanyi n’obuyinza bw’obubaka obwo bwe byaggwaawo, era ne tewaali bujjanjabi wabula Katonda okubatwala mu buwaŋwa.
Mu ngeri y’emu, mu nnaku za Kristo abantu baali bamaze okumanya nti obubaka bwa Yeremiya bwa mazima, ne baagumiza emyoyo gyabwe okukkiriza nti singa baabadde mu nnaku za bajjajja baabwe bandiyakkirizza obubaka bwe; naye mu kiseera kye kimu baali bagaana obubaka bwa Kristo, eyawandiikibwako bannabbi bonna.
Bwe bwazukuka mu nsi obubaka bw’omumalayika ow’okusatu, obugenderera bwabwo kwe kubikkula etteeka lya Katonda eri Ekkanisa mu bujjuvu bwalyo n’amaanyi gaalyo, ekirabo eky’obunnabbi ne kizzibwawo amangu ddala. Ekirabo kino kifudde ky’omugaso omukulu nnyo mu kukulaakulanya n’okutambuza obubaka buno.
Nga wabaawo enjawukana mu birowoozo ku ngeri y'okutaputa Ebyawandiikibwa n'enkola z'omulimu, ebiyinza okukankanya okukkiriza kw'abo abakkiriza obubaka era ne biviirako okwawukana mu mulimu, Omwoyo gw'obunnabbi bulijjo guteeka ekitangaala ku mbeera. Bulijjo guleeta obumu mu birowoozo n'obumu mu bikolwa eri ekibiina ky'abakkiriza. Mu buli kiseera obuzibu lwe luvuddeyo mu kukula kw'obubaka n'okweyongera kw'omulimu, abo abayimiridde buggumu ku mateeka ga Katonda n'ekitangaala ky'Omwoyo gw'obunnabbi bawangudde, era omulimu gubeereddemu omukisa mu mikono gyabwe. Loma Linda Messages, 34.