Mu yeekaalu y’abantu, obwakabaka obwa mu Bukiikakkono bwayimirirwanga ng’obutonde obw’awansi; mu yeekaalu y’Ekkanisa bwayimirirwanga ng’omubiri; mu yeekaalu ya Kristo bwayimirirwanga ng’ennyama y’obuntu. Kristo ye yazimba yeekaalu zonna, era ye yassaawo buli musingi, era ejjinja eryasooka mu yeekaalu ey’Abamillerite yali enjigiriza ey’ ‘emirundi musanvu,’ egiyimirizibwa emiti ebiri gya Ezeekyeri. Mu kunjeemera kwa 1863, Adiventisimu ey’e Laodikya yagaana ‘ejjinja ly’ensonda’ lyabwe ery’obunnabbi, ekyabaawo era mu kuzimba yeekaalu ey’ensi. Ejjinja eryaagaanibwa lyali lyategekebwa okulondebwa ku nkomerero y’okuzimba yeekaalu, newaakubadde nga kibadde ejjinja ery’okweesittamu mu kiseera kyonna eky’okuzimba. Naye Ekigambo ky’obunnabbi kiraga nti ejjinja eryaagaanibwa ery’okweesittamu lijja okufuuka omutwe gw’ensonda ku nkomerero.
Omuggo ogw’ ‘emirundi musanvu’, nga guyimiriddwa obwakabaka obw’amaserengeta, gwe ‘mutwe’ okwatagana n’obwakabaka obw’amambuka. Gwe ‘mutwe’, kubanga mu bwakabaka obw’amaserengeta mwe Katonda yasankha okulonda Yerusaalemi ng’ekibuga kye, gy’ateeka yeekaalu ye n’erinnya lye. Okutuusa emiggo egyombi lwe gyagattibwa okuva mu 1798 okutuuka mu 1844, ‘mutwe’ waali ogw’obwansi, ogw’amaserengeta. Bwe yategeezebwa Yokaana mu 1844 okulekaawo obwakabaka obw’amambuka, kubanga kwali kuweereddwa ab’amawanga, obwakabaka obw’amaserengeta ne busigala ng’akabonero, nga buyimiridde bwokka ng’eggwanga limu, oba waakiri bwe bwe bwali ekiteekateeka. Ekiteekateeka ekyo kyaziyizibwa olw’obujeemu bw’omu 1863, n’ ‘obujeemu e Kadesi’ obwasooka bwa Isiraeri ya leero.
Ku Septemba 11, 2001, Mukama yazza ekkanisa ye ey’e Layodikiya emabega mu 1863, emabega mu 1888, emabega mu 1919, era emabega mu 1957—ku ‘bujeemu obw’okubiri e Kadesi’. Naye mu bujeemu obwo, okusuubiza kw’ejjinja eryaagaanyizibwa okufuuka omutwe gw’ensonda kati kwe kutuukirizibwa. Kutuukirizibwa mu abo abakiikirizibwa ng’emitwalo kkumi na nnya n’enkumi nnya, mu bo Kristo mw’atuukiriza okwegatta kwa ObwaKatonda n’obuntu bwa muntu okumala emirembe gyonna.
Pawulo yayita obutonde obwa wansi omubiri, ate obutonde obwa waggulu amagezi. Yayita omubiri (obutonde obwa wansi) okufa.
Kubanga tumanyi nti etteeka ery’omwoyo; naye nze ndi w’omubiri, naguzibwa mu buddu bw’ekibi. Kubanga kye nkola si kye nsiima; kubanga kye njagala, sikikola; naye kye nkyaawa, ekyo kye nkola. Kale bwe nkola kye saagala, nkikkiriza n’etteeka nti kirungi. Kale ne kati, si nze akikola, wabula ekibi ekibeera mu nze. Kubanga mmanyi nti mu nze (mu mubiri gwange) temubeeramu kintu kirungi; kubanga okwagala kuliiwo wamu nange, naye engeri y’okukola ekirungi sigisanga. Kubanga ekirungi kye njagala sikikola; naye ekibi kye saagala, ekyo kye nkola. Kale bwe nkola kye saagala, si nze akikola, wabula ekibi ekibeera mu nze. Noolwekyo nsanga etteeka lino: nga bwe njagala okukola ekirungi, ekibi kiba kiriiwo wamu nange. Kubanga nsanyukira etteeka lya Katonda mu muntu ow’omunda; naye ndaba etteeka eddala mu ebitundu by’omubiri gwange, erwanagana n’etteeka ly’amagezi gange, ne linsiba mu buddu bw’etteeka ly’ekibi eriri mu ebitundu by’omubiri gwange. Ai, omuntu mwavu nze! Ani anambulula mu mubiri guno ogw’okufa kuno? Abaruumi 7:14-24.
Pawulo yamanya nti mu “mubiri” gwe “temuli kirungi kyonna.” Obuyiiya, obusikirwa n’obukuzibwa, obwali mu mubiri gwe (omubiri gwe), bwakoleranga kumutwala mu kibi bokka. Obuyiiya obwo bwalanga etteeka ly’ekibi, naye Pawulo yegomba okugondera etteeka lya Katonda, so si tteeka ly’ekibi. Etteeka lya Katonda Pawulo yalitegeeza nga “etteeka ery’omu bwongo bwe” (obutonde bwe obw’awaggulu). Akaaba ke kaali nti, “Ani ananunula okuva mu mubiri gw’okufa?” Kya lwatu, Pawulo yamanya nti obuyinza bwa Katonda bwe bwaleeta okununulibwa, naye era yamanya nti omulimu gw’okununula gwetaaganga okwetaba kwe.
Noolwekyo, abaagalwa bange, nga bwe mwagondera bulijjo, si mu obubeerawo bwange bwokka, naye kaakano n’okusinga mu butabeerawo bwange, mukolere ddala obulokozi bwammwe n’okutya n’okukankana. Kubanga Katonda ye akola mu mmwe okwagala n’okukola olw’okwagala kwe okulungi. Abafiripi 2:12, 13.
Okununulibwa okuva mu mubiri ogw’okufa kwatuukirizibwa mu buyinza bwa Katonda, obwabadde bugattiddwa wamu n’obusobozi bwa muntu, era kye ky’ekyokulabirako Yesu kye yawa abantu. Newankubadde ng’etteeka ly’ekibi lyali likolera ddala mu butonde obw’omubiri obwansi, Yesu yagissa obutonde bwe obwo mu buwombeefu wansi w’etteeka lya Katonda, ng’awaayo okwagala kwe eri okwagala kwa Kitaawe. Paulo yandisobodde okufuna okununulibwa singa yawaayo okwagala kwe eri okwagala kw’Obwakatonda. Mu kukola bw’atyo, yali ng’akolerera obulokozi bwe, era kino kye Ssista White ky’ategeeza bw’ayogera ku mulimu ogw’okuggya ddala ekibi mu bulamu bwaffe.
Buli mwoyo agaanira okuwewaayo eri Katonda abeera wansi w’okufugibwa kw’obuyinza obulala. Si wa yye. Ayinza okwogera ku ddembe, naye abeera mu buwaŋŋwa obusukkiridde. Takkirizibwa kulaba obulungi bw’amazima, kubanga ebirowoozo bye biri wansi w’okufugibwa kwa Sitaani. Nga yeekwagaza ng’alowooza nti agoberera ebiragiro by’okusalawo kwe, abeera ng’agondera okwagala kw’Omulangira w’ekizikiza. Kristo yajja okwamenya empingu ez’obwaŋŋwa bw’ekibi ku mwoyo. ‘Omwana bw’anaabafuula ab’eddembe, munaaba ddala ab’eddembe.’ ‘Etteeka ly’Omwoyo gw’obulamu mu Kristo Yesu’ litutwala mu ddembe ‘okuva mu tteeka ly’ekibi n’ery’okufa.’ Abaruumi 8:2.
Mu mulimu ogw'okununula tewali kusindikiriza. Tewali maanyi ag'ebweru gagakozesebwa. Wansi w'okukola kw'Omwoyo wa Katonda, omuntu asigala n'eddembe okulonda ani gw'anaweerezanga. Mu nkyukakyuka ey'atuukaawo bwe mmeeme ewewaayo eri Kristo, mulimu eddembe ery'okusinga. Okugobaamu ekibi kwe kikolwa ky'emmeeme yennyini. Mazima, tetulina maanyi g'okwejjamu mu kufugibwa kwa Sitaani; naye bwe twagala okuweebwa eddembe okuva mu kibi, era mu kwetaaga kwaffe okunene ne tukoowoola amaanyi agava ebweru waffe, agatusinga, amaanyi g'emmeeme gajjuzibwa obuyinza bwa Katonda obw'Omwoyo Omutukuvu, era ne gagondera ebyo ebiragiribwa okwagala mu kutuukiriza okwagala kwa Katonda.
"Ensonga yokka mwe eddembe ly’omuntu lisoboka ye okufuuka omu ne Kristo. 'Amazima libaafuula ab’eddembe;' era Kristo ye mazima. Ekibi kisobola okuwangula yokka nga kiggyamu amaanyi g’ebirowoozo, ne kimenya eddembe ly’emmeeme. Okugondera Katonda kwe kuzzibwa mu mbeera yo ey’amazima—mu bugulumivu n’ekitiibwa eky’amazima ky’omuntu. Etteeka lya Katonda, mwe tuteekebwa okugondera, lye 'tteeka ery’obwa ddembe.' Yakobo 2:12." The Desire of Ages, 466.
Paulo yayogerera waggulu nti, "Ai nze omuntu omwavu! Ani annunula nze okuva mu mubiri guno ogw'okufa?" Mwannyinaffe White yagamba nti, "bwe twagala okusumululwa okuva mu kibi, era mu kwetaaga kwaffe okunene bwe tukaaba nga tusaba obuyinza obuva ebbweru era obusinga ffe, amaanyi g’emmeeme gajuzibwamu amaanyi agatukuvu ag’Omwoyo Omutukuvu, era ne gagondera ebiragiro by’okusalawo kwaffe mu kutuukiriza okwagala kwa Katonda." Mu kwegatta obuntu bwaffe n’obwa Katonda bwa Kristo, okuyita mu kukozesa okusalawo kwaffe, tukola "ekikolwa" eky’okuggyawo ekibi mu "mmeeme" yaffe.
Naye kye twetaaga okutegeera, amaanyi amatuufu g’obuyinza bw’okusalawo. Obuyinza bw’okusalawo bwe bufuzi obuli mu butonde bwa muntu, obuyinza bw’okusalawo oba okulonda. Buli kimu kisinzira ku nkozesa entuufu y’obuyinza bw’okusalawo. Obuyinza bw’okulonda Katonda yabuwadde abantu; bwabwe okubukozesa. Tosobola okukyusa omutima gwo, tosobola ggwe wekka okuwa Katonda okwagala kw’omutima gwo; naye osobola okulonda okumuweereza. Osobola okumuweereza obuyinza bwo bw’okusalawo; olwo ajja kukola mu ggwe okwagala n’okukola ebyo bye asanyuka nabyo. Bwe kityo obutonde bwo bwonna buleetebwa wansi w’obufuzi bw’Omwoyo wa Kristo; okwagala kwo kunaasimbibwa ku Ye, ebirowoozo byo binaabanga mu kutegeeragana naye.
Paulo yamanya amazima gano, era yamanya nti obutonde bwe obw’awansi bwetaaga okuteekebwa wansi w’obufuzi bw’obutonde bwe obw’awaggulu, mu kukozesa obuyinza bw’okusalawo kwe. Lw’ensonga eno Paulo yafa buli lunaku.
Ndirayira mu kwenyumiriza kuli mmwe kwe nnina mu Kristo Yesu Mukama waffe, nfa buli lunaku. 1 Abakkolinso 15:31.
Paulo yamanya nti yetaaga okubamba obutonde bwe obw’omubiri ku musaalaba buli lunaku, ng’akozesa okusalawo kwe okukuuma obutonde obwo mu bugondererwa. Kale n’abamba omubiri gwe ku musaalaba.
Era abo abali ba Kristo bakomeredde omubiri awamu n’eby’okwagala ne eby’okwegomba byagwo. Abagalatiya 5:24.
Pawulo yamanya nti omubiri gwe ogw’ekyono guliyongera okubeerawo mu bantu okutuusa ku Kudda kwa Kristo okw’okubiri, nga mu kuwunyira kw’eriiso abeesigwa balifuna omubiri omuggya ogwakyusibwa mu kitiibwa. Ky’ensonga 1798 yeeraga ng’omusingi gw’emyaka amakumi ana mu mukaaga mwe yeekaalu ey’Abamillerite yazimbibwa; kubanga Kristo, nga ye musingi gwokka, ye Omwana gw’Endiga eyattibwa okuva ku musingi. Obwakabaka obw’Obukiikakkono bwali omubiri, ogwali—olw’ekibi—gumaze okufuna obukulembeze ku bantu, ne gyesitula okwefuula obwakabaka obw’Obukiikakkono obw’obulimba. Mu 1844, Yokaana yagambibwa "okulekayo" oluggya; ekyo mu Oluyonaani kitegeeza okugaanira ddala obutonde obwawansi, obwali bumaze okufuna obukulembeze ku butonde obwawaggulu we Katonda yalonda okuteeka Erinnya lye; era mu 1798, omubiri (obutonde obwawansi) awamu n’“emyeeto n’okwegomba” gwateekwa okubambibwa ku musaalaba.
Ku musingi, omubiri gwa Kristo gwafa mu kubambibwa ku musalaba, nga yasalibwawo okuva mu balamu. Olwo obwakabaka obwa maserengeta bwali buteekwa okuba eggwanga limu, ne Kabaka omu, mu ndagaano ne Katonda, era eggwanga eririna ekifo ekitukuvu kya Katonda wakati mu bo. Mulamwa ku mulamwa, “emirundi musanvu,” kati “omutwe gw’ensonda,” kubanga okuva nga 11 Sebutemba 2001 Katonda atandise okuyimusa “eggye lye ery’amambuka” ng’akabonero. Eggye eryo liteekwa okuba eggwanga limu, era eggwanga eryo lijja kulaga ekifaananyi kye kyokka, era kino kiba mu kiseera kennyini lwe Setaani ayimusizza “horn” ye, ekifaananyi ky’ekisolo. Mu Ezeekyeri omutwe ogwa amakumi asatu mu musanvu, obubaka bw’empewo ennya bufuuyira obubaka bw’enkuba ey’enkomerero ku abo abalyoka bayimirira ng’eggye eryo. Obubaka bw’empewo ennya bwe bumu n’obubaka bw’omunanga ogw’omusanvu, we ekyama kya Katonda gituukirizibwa.
Omulimu ogw’okumaliriza ogw’okutekebwako akabonero gwatandika ku Okitobba 7, 2023. Ekiseera ky’okutekebwako akabonero ky’abantu 144,000 kituukirizibwa mu budde bw’okufuuwa Ekkondeere ey’Omusanvu, era ekkondeere eyo efuuwibwa emirundi esatu mu ntambuza y’okutekebwako akabonero. Ekkondeere eyo bulijjo eraga okukuba kw’Obusiraamu ku “Nsi ey’Ekitiibwa.” “Ensi ey’Ekitiibwa” ey’omu mwoyo ey’omu mulembe guno yakubwa ku Ssettemba 11, 2001, ate “Ensi ey’Ekitiibwa” ey’edda mu ngeri ennyini yakubwa ku Okitobba 7, 2023, mu mwaka nyini abajulizi babiri abaali battiddwa lwe baddamu obulamu. Okukuba okw’okusatu kuliba ku Tteeka lya Sande erijja mu banga ttono mu United States.
Okuva nga October 7, 2023, empembe z’ensolo eva mu nsi, eya obufuzi bwa Repubulika n’eya Obupulotesitanti obw’amazima, ziri mu kutuukiriza enkyukyuka zaazo ez’enkomerero, buli emu okufuuka empembe eyogera ng’Omusota Omukulu oba ng’Omwana gw’Endiga, mu kiseera ky’etteeka lya Ssande erijja mu bwangu. Okweeyolesa okubiri kw’abavuganya ab’omunda n’ab’ebweru mu Empaka Enkulu ezizanyizibwa mu bintu eby’okukomekereza eby’ebyafaayo by’ensi, byombi bisangibwa mu byafaayo ebiragibwa mu Lunyiriri amakumi ana mu Danyeri Essuula kkumi n’emu. Entukula ez’enkomerero ez’empembe ebbiri zituukirizibwa mu kufuuwa kw’Akagombe ak’omusanvu. Akagombe ak’omusanvu ke ka ssatu ku migombe esatu egy’obubaka bwa ‘Kabi’.
Zirakalenda essatu ziyimiririra okukozesebwa okw’esatu kw’obunnabbi, era bwe zityo zituleetera obujulirwa obunnywevu ku kabonero k’ekkubo aka October 7, 2023. Mu Zirakalenda eyasooka n’ey’okubiri byombi, entalo za Buyisilamu zaakolebwa ng’ezirwanyisa amagye ga Luumi; ate mu nnaku ez’enkomerero, Luumi ye Amerika ey’Obumu, nga kijulirwa omukago ogw’ekyama wakati wa Anti-Kristo (Papa Yokaana Pawulo II) n’ennabbi w’obulimba (Ronald Reagan), ogwaaleeta okuwanguulwa kwa Soviet Union mu 1989.
Mu kukaaba okusooka, nga bwe kubikkuliddwa mu Okubikkulirwa essuula ey’omwenda, waliwo obunnabbi bw’ebiseera obw’emywezi etaano, obuyimirira emyaka 150. Mu kukaaba okw’okubiri, waliwo obunnabbi bw’ebiseera obw’emyaka 391, n’ennaku 15. Obunnabbi bw’ebiseera obubiri buyimirira olutalo olw’okulwanyisa Loma, Obusiraamu lwe bwaleeta mu mirembe ebiri egyeyimirira ng’okukaaba okusooka n’okw’okubiri. Obunnabbi ebyo ebyombi byalina envuddeko ebbiri ez’enjawulo z’olutalo. Mu myaka 150 egyasooka Obusiraamu bwali bulina “okulumya” Loma, ate mu bunnabbi bw’emyaka 391 era n’ennaku 15, Obusiraamu bwali bulina “okutta” Loma. Obunnabbi ebyo ebyombi byali bikwatagana butereevu. Enkomerero y’emyaka 150, mwe Obusiraamu bwe bwali bulina “okulumya” Loma, ye yalaga okutandika kw’emyaka 391 era n’ennaku 15, mwe Obusiraamu bwe bwali bulina “okutta” Loma. Okukaaba okusooka n’okw’okubiri kugabanyiziddwa ku nkomerero y’emyaka 150, era n’okutandika kw’emyaka 391 era n’ennaku 15.
Amerika Amagatte kiva mu kifo ky’obwakabaka obw’omukaaga mu bubaka bw’obunnabbi bwa Baibuli ku lw’etteeka lya Sande eriri kumpi, era mu kiseera ekyo we “kittibwa” mu ngeri y’obunnabbi. Essaawa ey’“ekikankano ekinene” ekoggerwako mu Kitabo ky’Okubikkulirwa essuula kkumi n’emu ye etteeka lya Sande eriri kumpi okujjawo, era essaawa eyo bw’etuuka, n’Olugombe olw’omusanvu olw’Obusiraamu lutukawo. Lutukirira kulaga enkomerero, oba okufa kw’obwakabaka obw’omukaaga, obumanyiddwa nga eggye lya Ruumi mu nnaku ez’oluvannyuma. Okufa okwo kwakulembeddwamu emyaka 150 gy’Obusiraamu nga bukosa amaggye ga Ruumi. Okusinziira ku by’amawulire ebikulu ebagezaako okutonoowaza ebikolwa by’Obusiraamu obukambwe mu nsi y’omulembe, okuva nga October 7, 2023 okutuusa nga February 12, 2024, Obusiraamu bumaze okukola obulumbaganyi 165 ku by’enteriisi bya Amerika mu nsi yonna.
Obusiraamu okulumya amagye ga Roma okumala emyaka kikumi ataano, ne kuggukira mu kuttibwa kw’amagye ga Roma mu zibasanze eyasooka n’ey’okubiri, kiddamu mu ebyafaayo bya zibasanze ey’okusatu; kubanga bwe kityo bwe kikwata ku nkozesa ey’ensatu y’obunnabbi. Okuvuga Ekkondeere ey’omusanvu, kwe kutekebwako akabonero ku emitwalo kkumi n’enna n’enkumi nnya, kwe kiseera aw’abaawo okuyungibwa kw’Obutonde bwa Katonda n’obutonde bwa muntu, nga kiragibwa mu kugatta wamu emigo ebiri, kulina obubonero busatu obulambika ekkubo: Ekisooka kye nsi ey’ekitiibwa ey’omwoyo, era ekisembayo kye nsi ey’ekitiibwa ey’omwoyo. Omubonero ogwakati gwe nsi ey’ekitiibwa ey’omu mubiri.
Mu 2023, okuwuuza okw’okubiri okw’ekondeere ey’okulabula ey’akabi ak’okusatu kwalambulula okweyongera mu bukambwe mu ntalo za Isilamu, nga ziinjira mu kiseera mwe zaali zijja “okulumya” ensolo eva mu nsi. Mu mwaka gumu ogwo, abajulirwa ababiri, nga be ennyanga ya Republican n’ennyanga ya Protestant ey’amazima, ne bazuukira ne batandika entambula yaabwe ey’obukyusibwa obw’awamu okutuuka ku nnyanga zaabwe ez’eky’obubonero ez’olusembayo. Ku nnyanga ya Republican, kino kyali kugatta wamu obuyinza bwonna obw’Abaprotestanti abajeemu n’obuyinza bwonna obwa Republican obujeemu, okutondawo ennyanga emu ey’ekifaananyi ky’ensolo. Ku nnyanga ya Protestant ey’amazima, kyali kugatta Obutonde bwa Katonda n’obuntu, nga ennyanga eno ekyuukira okuva mu nnamu ya Lawodikiya okugenda mu nnamu ya Firadelfiya, okulaga ekiruddemu ku kifaananyi ky’ensolo. Omwaka 2023 yajjira nga wayiseewo emyaka amakumi abiri mu bbiri okuva mu 2001, n’olwekyo ng’ayimirira ng’akabonero ak’okugatta Obutonde bwa Katonda n’obuntu.
Byonna ebyafaayo bino bibeerawo mu Danyeri essuula kkumi n’emu, olunyiriri amakumi ana, olwo lwe olunyiriri olwabikkulibwa ne lwaleeta okweyongera kw’amagezi mu 1989, okweyongera okwo okuyimirirwa Omugga Hiddekel. Mu byafaayo eby’obunnabbi eby’olunyiriri olwo, omulimu ogw’enkomerero mu Ekifo Ekitukuvu Ennyo era gutuukirizibwa, ogwo gwe musana ogwabikkulibwa mu 1798, era guyimirirwa Omugga Ulai. Entandikwa y’olunyiriri amakumi ana eraga ekiseera eky’enkomerero mu 1798, n’enkomerero y’olunyiriri eraga ekiseera eky’enkomerero mu 1989, era emigga gyombi giyungana wamu mu byafaayo by’olunyiriri amakumi ana, nga Tigris ne Euphrates (Ulai ne Hiddekel) bwe bikola nga bagenda okutuuka ku Persian Gulf.
Tujja kugenda mu maaso n’okunoonyereza kuno mu kiwandiiko ekiddako.
Omwoyo wa Mukama Katonda ali ku nze; kubanga Mukama ansize amafuta okubuulira ab’omutima omuwombeefu amawulire amalungi; antumye okubamba abalina emitima egyamenyese, okulangirira eddembe eri abawambe, n’okuggulawo ekkomera eri abo abasibiddwa; okulangirira omwaka ogusiimibwa ogwa Mukama, n’olunaku olw’okuwoolera kwa Katonda waffe; okubagumya bonna abakungubaga; okuwa abo abakungubaga mu Sayuuni, okubawa engule mu kifo ky’evvu, amafuta ag’essanyu mu kifo ky’okukungubaga, n’ekyambalo eky’okutendereza mu kifo ky’omwoyo ogw’ennaku; balyoke bayitibwe emiti egy’obutuukirivu, okulimibwa kwa Mukama, alyoke agulumizibwe.
Era balizimbawo ebyazikirira eby’edda, balizimusa obwazikirivu obw’edda, era balizzaawo ebibuga ebyazikirira, ebyazikiriziddwa emirembe mingi. N’abagenyi baliyimirira ne balundirira ebisibo byammwe, n’abaana b’abannaggwanga baliba abalimi bammwe n’abalabirira emizabbibu gyammwe. Naye nammwe muliyitibwa Bakabona ba Mukama: abantu balibayita Abawaweereza ba Katonda waffe: mulirya obugagga bw’amawanga, era mu kitiibwa kyabwe mulijja okwewaana. Olw’ensonyi zammwe mulifuna ebbiri; era mu kifo ky’okunyoomerwa balisanyukira mu mugabo gwabwe: olw’ekyo mu nsi yaabwe balitwala obusika obw’ebiri: essanyu ery’obutaggwaawo liba eri bo.
Kubanga nze Mukama njagala obwenkanya, nkyaawa obubbi mu kiweebwayo ekyokebwa; era ndilung'amya omulimu gwabwe mu mazima, era ndikola nabo endagaano ey’olubeerera. Era ezzadde lyabwe limanyibwe mu bannamawanga, n’abazaalibwa baabwe mu bantu: bonna ababalaba balibatula nti bezzadde Mukama lwe yakisa. Ndijagulira nnyo mu Mukama, omwoyo gwange gunyumyamu mu Katonda wange; kubanga yannyambaza ebyambalo eby’obulokozi, n’antikkira olugoye olw’obutuukirivu, ng’omuko bw’eyambaza ebirungo, era ng’omugole bw’eyambaza eby’obugagga bye eby’omuwendo. Kubanga nga ettaka bwe livumbula ebimera byalyo ebyeraga, era nga ennimiro bwe yeemerewamu ebyasimbibwa mu yo; bwe batyo Mukama Katonda alimeresa obutuukirivu n’okutenderezebwa mu maaso g’amawanga gonna. Isaaya 61:1-11.