Ekirooto kya William Miller kyateekebwa mu kitabo “Early Writings”, era bwe kityo kiba wansi w’okukebera okw’obunnabbi n’okuteekebwa mu nkola e ya kimu, nga bwe kyetaagisa okukolebwa omuyizi agezaako okwawula bulungi Ekigambo eky’amazima. Ekirooto kino kiyanjiziddwa emirundi mingi mu myaka egyayise okuyita mu Future for America, naye wano tukiteeka mu kunoonyereza ku “okweyongera kw’obumanyi,” okwaggulibwa mu “ekiseera eky’enkomerero” mu 1798. Ekirooto kiyogera ku byafaayo by’obubaka obwakiikirira obumanyi obwongezebwa. Kiraga enkolagana wakati w’entambuza ez’obubaka bw’Malayika asooka n’owokusatu.
Ekirooto kya William Miller kiraga omulimu gwe, era omulimu ogwo gwafaananyizibwa n’omulimu gwa Musa ku ntandikwa y’Isirayiri ey’edda. Okutuukirizibwa kw’ekirooto kya Miller mu nnaku ez’enkomerero kwafaananyizibwa n’omulimu gwa Kristo mu nnaku ez’enkomerero z’Isirayiri ey’edda. Omulimu Kristo gwe yakola ku nkomerero y’Isirayiri ey’edda, gwakiikirira omulimu Kristo gw’akola mu nnaku ez’enkomerero z’Isirayiri ey’omwoyo. Mu kirooto kya Miller, omulimu ogutuukirizibwa mu nnaku ez’enkomerero gukiikirizibwa ng’ukolebwa omusajja ayitibwa "Dirt Brush Man". Kikulu nnyo okumanya nti ekirooto kya Miller kiwa obunnabbi bw’okutuukirizibwa kwa "Midnight Cry" mu nnaku ez’enkomerero. Era kikulu nnyo okumanya nti omulimu Kristo gwe yakolera Isirayiri ey’edda mu nnaku zaabwe ez’enkomerero gwafaananyizibwa n’omulimu gwa "Dirt Brush Man" mu kirooto kya Miller.
Ekimu ku bitundu by’omulimu gwa Kristo ekirina obukulu okulabwako kwe kino: si kyokka nti yasumulula amazima agabadde agakwekebwa okuva mu biro bya Musa, wabula mu biseera bimu Kristo yatumbula amazima ago ag’olubereberye. Bw’atyo, yassaawo eky’okulabirako nti abantu ba Katonda bwe banaatuukiriza ekirooto kya Miller mu nnaku ez’enkomerero, amazima agaatekebwawo mu mulimu gwa Miller galigaziibwa ne gasukkirira okutegeera kwago okwasookera ddala.
Mu biro by’Omulokozi, Abayudaaya baali babikiddeko nnyo amasanga ag’omuwendo ag’amazima n’effujjo ly’ennono n’engero eza bulimba, okutuusa ne kiba nga tekisoboka okwawula amazima n’obulimba. Omulokozi yajja okuggyawo effujjo ly’okukkiriza okw’obusamize n’ensobi ez’akkiriziddwa okumala ebbanga ddene, era n’ateeka amasanga g’ekigambo kya Katonda ku musingi gw’amazima. Omulokozi yandikoze ki ssinga ajja gyetuli kaakano nga bwe yajja eri Abayudaaya? Yandibadde alina okukola omulimu ogufaanana ogwo mu kuggyawo effujjo ly’ennono n’emikolo. Abayudaaya baasunguwala nnyo bwe yakola omulimu guno. Baali bafiiriddwa okulaba amazima ga Katonda agaasooka, naye Kristo n’agaddamu okubalaga. Gwe mulimu gwaffe okununula amazima aga Katonda ag’omuwendo okuva mu busamize n’ensobi. Omulimu omunene nnyo ogutuweereddwa mu njiri! Review and Herald, 4 Juni 1889.
Leero omusajja wa burashi ey’ettaka (Kristo) atuukiriza "omulimu ogufaanagana ogw’okuggyawo akasasiro k’ennono n’emikolo," nga bwe yatuukiriza Empologoma eyava mu kika kya Yuda (Kristo) mu biro by’Abayudaaya. Mu kirooto kya Miller, amayinja ag’omuwendo ag’amazima nga gategekeddwa bulungi ddala mu kisanduku ky’Ekigambo kya Katonda, gaabikkibwa akasasiro n’amayinja g’obufere. Amayinja ago gaali gasaaniddwa okuggyibwa mu kasasiro ne gateekebwawo buggya mu kisanduku ekisinga obunene eky’Ekigambo kya Katonda mu kiseera ky’Okukaaba okwa wakati mu kiro okw’enkomerero y’ebiseera, kubanga bwe Miller yalaba amayinja agaddiziddwa mu mbeera mu kisanduku ekisinga obunene, "n’ayogerera waggulu mu ssanyu ennyo, era eddoboozi eryo lyamuzuukusa." Ekirooto kya Miller kyabaawo mu 1847, emyaka esatu oluvannyuma lw’Okukaaba okwa wakati mu kiro okw’omulayika asooka, kale okuzuukuka kwe mu kirooto kwe Okukaaba okw’ekiro okw’enkomerero y’ebiseera. Okukaaba okwo okw’ekiro kwe kulangirirwa abajulirwa babiri abaali battiddwa ensolo eyava mu kinnya ekitakomerera, era baali bafu mu luguudo okumala ennaku ssatu n’ekitundu, okutuusa lwe baakuŋŋanyizibwa wamu ne baddizibwa obulamu mu kiwonvu ky’amagumba agafu era agawotooka ne batumbulwa ng’ebbendera. Ekirooto kya Miller kituukirizibwa ku luguudo olwo, era mu kiwonvu kye kimu ky’akiyitira "ekisenge kye".
Mu byafaayo by’abawagizi ba Miller, Mukama yakozesa Miller okuteekaawo amazima ag’asooka g’eddiini y’Abadiventisiti, naye okuloota kwe kwalaga nti nga bwe wayitawo ebbanga amazima ago gaana okuzzikibwa. Kino ekikolwa ky’okulongoosa n’okuggyawo effujjo ery’ennono n’obuwangwa kye Kristo yakola ku nkomerero y’Isiraeri ey’edda, era bwe yakikola yalaga mu kifaananyi okutuukirizibwa okusembayo kw’okuloota kwa William Miller.
Abayudaaya baali batakyalaba "amazima agaasooka aga Katonda, naye Kristo n’agazizza mu maaso g’abantu," era n’alaga nti omulimu gwe ye "omulimu gwaffe." Omulimu gwaffe gwe "okusumulula amazima ga Katonda ag’omuwendo okuva mu bukyamu n’ensobi." Ekirooto kya William Miller kyalaga okuzuula, okwolesa n’okugaanyizibwa, n’okuzzaawo amazima agaasooka. Okutuukiriza omulimu ogw’okuzzaawo, Kristo yateeka amazima mu "enkalakalira y’amazima." "Enkalakalira y’amazima" eri William Miller yali okutegeera kwe ku buyinza obubiri obw’okuzikiriza: obusamize n’obupapa. Mu nnaku ez’oluvannyuma "enkalakalira y’amazima" ye buyinza busatu obw’okuzikiriza: ejjoka, ekisolo, n’nnabi ow’obulimba.
“Bwe Kristo yajja mu nsi okulaga eddiini ey’amazima ng’eky’okulabirako, era okuzza waggulu emisingi egisaanidde okufuga emitima n’ebikolwa by’abantu, obulimba bwali bubakwase nnyo ku abo abaali baalina omusana omungi ennyo, ne bataddamu okutegeera omusana, era tebaali na kwagala kulekera awo ennono ku lwa mazima. Baagaana Omuyigiriza ow’eggulu, ne bamussa ku musalaba Mukama w’ekitiibwa, baleme kulekerawo ennono zaabwe n’ebivumbulwa byabwe. Omwoyo gumu guno gulabikira mu nsi leero. Abantu bawenya okunoonyereza ku mazima, batya nti ennono zaabwe ziritabanguka, era enteekateeka empya y’ebintu eletebwe. Mu bantu mulimu obunafu obubaleetera okusobya bulijjo, era abantu mu butonde bayagala nnyo okugulumiza endowooza n’amagezi g’abantu, nga eby’Obwa Katonda n’ebitaggwaawo tebitegeerwa newaakubadde okusiimibwa.” Ebiragiro ku Mulimu gw’Essomero lya Ssabbiiti, omuko 47.
Ssinga Kristo ajja mu nsi leero, yandisangawo 'omwoyo gwe gumu ddala' ogw'okuzzaamu ekitiibwa endowooza n'amagezi g'abantu, ogwateeka ennono mu kifo ky'amazima. Mu kirooto kya Miller, mu nnaku ez'enkomerero, Kristo ajja ng'omusajja omuswabulula ettaka okutuukiriza omulimu ogwo gumu kye gumu. Omulimu gwe ng'omusajja omuswabulula ettaka bwe gunaaba guwedde, amajjinja ag'omuwendo agaasooka ganaakaanya emirundi kkumi okusinga enjuba, nga abajulizi babiri, abayimiririrwa Miller, bazuukuka ku ddoboozi ly'okukaaba okunene.
Enteekateeka y’amazima gye baawa Miller yali entegeka ey’obunnabbi ey’amaanyi abiri agazikiriza, ate enteekateeka y’amazima gye baawa Future for America ye entegeka ey’obunnabbi ey’amaanyi asatu agazikiriza. Ekkisumuluzo ekyali kisibiddwa ku kisanduuko kyali enkola ey’enjawulo eyaggulwawo ne yaweebwa eri Miller, era oluvannyuma ne yaweebwa eri Future for America.
Ekisumuluzo ky’okumanya mu nnaku za Kristo kyali kiggiddwaawo abo abaasaanidde okukikuuma ne bakikozesa okusumulula ennyumba ey’obugagga bw’amagezi mu Ebyawandiikibwa eby’Endagaano Enkadde. Balabbi n’abayigiriza baali bafunze ddala Obwakabaka obw’eggulu eri abavu n’abalumiirwa, ne babaleka okuzikirira. Mu njigiriza ze, Kristo teyaleetanga ebintu bingi mu kaseera kamu, alyoke aleme okubawuganya mu birowoozo byabwe. Yafuula buli nsonga etegeerekeka bulungi era eyawudde bulungi. Teyanyoomanga kuddamu amazima ag’edda era ag’amanyiddwa mu buwandiike bw’obunnabbi singa byamuyamba okussa endowooza mu mitima.
Kristo ye y’ensibuko y’amajjinja ag’omuwendo ag’amazima ag’edda gonna. Olw’emirimu gy’omulabe, amazima ago gaasengulwa. Gaaggyibwawo ku bifo byagyo eby’amazima, ne gateekebwa mu musingi gw’obulimba. Omulimu gwa Kristo kwe kutereeza era n’okunyweza amajjinja ag’omuwendo mu musingi gw’amazima. Emisinji gy’amazima gye yennyini yawa okuwa ensi omukisa, okuyita mu buweereza bwa Setaani, gyasibwa ne giboneka ng’gizikiridde ddala. Kristo yagiggya mu busuukuzi bw’obulimba, n’agissamu amaanyi amaggya ag’omugimu, n’agiragira okwaka ng’amajjinja ag’omuwendo, era okuyimirira emirembe gyonna.
Kristo yennyini yandisobodde okukozesa kyonna ku mazima gano ag’edda nga tawolayo na kantu katono konna, kubanga ye yagatandikawo gonna. Yagateeka mu mitima ne mu birowoozo by’emirembe buli limu, era bwe yajja mu nsi yaffe, yagateekateeka nate n’agafuuyiraamu obulamu amazima agaali gaafa, n’agafuula ag’amaanyi agasinga olw’omugaso gw’ab’emirembe ejijja. Yesu Kristo ye yalina amaanyi okununula amazima okuva mu bisaasiro, era nate n’agagiwa ensi nga gasukkiridde obuggya n’amaanyi ge gaalina mu kusooka.
Kyakuwuunyisa okulaba mu kitundu eky’enkomerero nti ekisumuluzo Kristo kye yakozesa ku nkomerero ya Isirayiri ey’edda kyali kya kuggulawo Endagaano Enkadde. Ekisumuluzo ky’enkola ya Miller kyaggulawo essanduuko ly’Endagaano Enkadde n’Empya, naye mu nnaku ez’enkomerero, ku nkomerero y’ekirooto kye, essanduuko lino linene okusinga. Ekisumuluzo ky’enkola mu nnaku ez’enkomerero kiggulawo si Endagaano Enkadde n’Empya yokka, naye ne Omwoyo gw’Obunnabbi. Okusumululwawo kw’Okubikkulirwa kwa Yesu Kristo, nga katono nnyo nga tekunnaggwaawo ekiseera ky’okugezebwa, kukolebwa Empologoma y’ekika kya Yuda, eyeragibwa mu kirooto kya Miller ng’omusajja ow’ebbulashi ey’enfuufu. Sister White alaga nti omulimu gw’omusajja ow’ebbulashi ey’enfuufu gubeerawo nga katono nnyo nga tekunnaggwaawo ekiseera ky’okugezebwa.
Mukama yampa oluboneero, ku Jjanwali 26, lwe njja kutegeeza. Nnalaba nti abamu ku bantu ba Katonda baali basirusiru era nga beebase; nga balamuse katono bwokka, era nga tebakimanyi mu bujjuvu ebiseera mwe tulimu kaakano; era nti ‘omusajja’ n’ ‘ebbulashi ey’okukunkumula effuufu’ yali ayingidde, era nti abamu baali mu kabi ak’okukunkumulwa ne batwalibwa. Nnasaba Yesu okubawonya, okubagumiikirizaako akaseera akatono, ababikkulire obunkenke obw’entiisa mwe bali, balyoke beetegese nga tekinnaba kubeera ng’ekiseera kiggwawo ddala. Malayika n’agamba nti, ‘Okuzikirira kujja ng’omuyaga ogw’amaanyi nnyo ogw’okuzingulukusa.’ Nnasaba malayika abasaasire era abawonye abo abagalira ddala ensi eno, era nga batadde emitima ku byabwe, era nga tebaagala kweyawula ku byo, ne babiwaayo nga ssaddaaka okuyanguyiza abatume mu kkubo lyabwe okulisa endiga ezirina enjala, ezali zifa olw’okubulwa mmere ey’Omwoyo.
Bwe nnalaba emyoyo emyavu nga gifa olw'okubulwa amazima ag'ekiseera kino, era abamu abaayatulanga nti bakkiriza amazima nga babalekera okufa, nga bakweka ebyetaagisa okutwala mu maaso omulimu gwa Katonda, ekyokulaba kyannyisa omutima nnyo, ne nsaba malayika akindiggyeeko ekyo. Ne ndaba nti bwe lwaba ng'ensonga ya Katonda esaba ebimu ku by'obugagga byabwe, ng'omuvubuka eyajjira Yesu [Matayo 19:16-22.], baagenda nga banakuwadde; era amangwago ekibonerezo ekijjulukuka kinaabayitako ne kiggyawo ebintu byabwe byonna, ate ne kiba nga kyayise dda okuwaayo eby'ensi nga ssaddaaka, n'okwegerera obugagga mu ggulu. Review and Herald, April 1, 1850.
‘Ekibonerezo ekikulukuta’ kye kabonero k’etteeka lya Ssande erijja mu bbanga ttono, era omulimu gw’omusajja ow’ebburaasi ey’enfuufu mu ndoto ya Miller gutuukirira nga tekannaggalaawo ekiseera ky’obusaasizi. Nga yamaze okulongoosa ekisenge, olwo n’azisuula amayinja ag’omuwendo mu bbokisi ennene, ne ganyenyeza emirundi kkumi okusinga enjuba. Danyeri n’abasajja abasatu abeesigwa baasangibwa nga balungi emirundi kkumi okusinga abalala.
Kaakano ku nkomerero y’ennaku kabaka ze yali alagidde okuleetezwamu, omukulu w’abakungu b’ennyumba n’abaleeta mu maaso ga Nebukadduneeza. Kabaka n’akubaganya nabo ebirowoozo; era mu bonna tewaasangibwa n’omu afaanana Danyeri, Kananaya, Misayeri, ne Azaliya; kyenvudde ne bayimirira mu maaso g’ekabaka. Era mu nsonga zonna ez’amagezi n’okutegeera kabaka ze yababuuzaako, yabasanga nga bebalungi emirundi kkumi okusinga abalogo n’abalaguzi bonna abaali mu bwakabaka bwe bwonna. Danyeri 1:18-20.
“Enkomerero y’ennaku,” eri Danyeri, yakiikirira okukemebwa okumalirivu mwe Nebukadduneeza yasala omusango, era okukemebwa okwo kufaananiriza etteeka lya Ssande mu nnaku z’enkomerero. Amazima ag’asooka era ag’omusingi, bwe ganazzibwawo mu nnaku z’enkomerero, gajja kung’áa emirundi kkumi okusinga bwe baasooka okugategeera. Amazima, n’abagezi abategeera amazima ago mu nnaku z’enkomerero, bajja kung’áa emirundi kkumi mu kiseera ky’enkuba ey’enkomerero, gye ye kuddamu kw’Okukaaba okw’omu ttumbi ly’ekiro.
Oteeka okujja kwa Mukama kure nnyo. Nnalaba enkuba ey’enkomerero ng’ejja nga [mangu nga] enduulu ey’essaawa ya ttumbi, era nga n’amaanyi emirundi kkumi. Spalding ne Magan, 5.
Okuzzaawo amazima ag’asooka kutuukirizibwa mu kukozesa enkola ey’enkuba ey’oluvannyuma eyitibwa ‘olunyiriri ku lunnyiriri.’ Bwe gazziddwaawo, amazima ag’asooka gakaasa emirundi ‘ekkumi’ okusinga bwe gaakaasanga Miller bwe yabirabira olubereberye. Abagezi abakozesa ekisumuluzo ky’enkola okuzzaawo amazima ag’asooka, bafuna obumanyirivu obulungi emirundi ‘ekkumi’ okusinga abalya enkola ya Babulooni. Abo abakunkumulwa omusajja wa burashi y’enfuufu, be bannyweredde ku nnono n’empisa ezibikiddeko amazima ag’asooka, era ne basangulwamu wamu n’ensobi z’ennono n’empisa ze banywereddeko.
Obuyigiriza obw'obulimba kye kifaananyi.
Mu kugaanira amazima, abantu bagaana ensibuko y’amazima. Mu kulinyirira etteeka lya Katonda, bagaana obuyinza bw’Omuwadde w’etteeka. Kyangu nnyo okufula enjigiriza ez’obulimba n’ebirowoozo ebikyamu ebifaananyi, nga bwe kyangu okukola ekifaananyi eky’omuti oba eky’amayinja. Empaka Ennene, 584.
Okulangirirwa okwakolebwa ku Efulayimu okwategeeza okuggwaawo kw’ekiseera eky’okugezesebwa kya Efulayimu, kikakasa amazima g’ekyo omusajja omuyola ky’atuukiriza ng’ayola wansi.
Efulayimu anywedde ku bifaananyi; mumulekeko. Oseya 4:17.
Oli kye olya, nga Danyeri n’abasatu ab’omu kitiibwa bwe baakilaga. Okweraliikirira kwa Mukyala White ku abo abaali “abasiru era ab’ebase” kwakwatagana n’okubulwa kwabwe okutegereka, era n’okubulwa kwabwe okutegeera obukulu bw’ “amazima ag’ekiseera kino.” Okweraliikirira kwe kwali kulaga okweraliikirira kwa Kristo ku Bayudaaya ab’avoonoovoonoona ab’omu mulembe gwe, abaali baweddeko ddala okulaba amazima agaasooka. Ekiroto kya Miller kirambulula enkomerero ya Isirayiri ey’Omwoyo ey’omu mulembe guno, eyafaananyizibwa Isirayiri ey’edda ey’omubiri.
"Abawandiisi n’Abafalisaayo baagamba nti bannyonnyola Ebyawandiikibwa, naye baabitegeeza nga bagoberera endowooza zaabwe n’ennono zaabwe. Ennono n’ebiragiro byabwe byeyongera okukaka okusinga bwe byali. Mu makulu gaayo ag’omwoyo, Ekigambo ekitukuvu kyafuuka eri abantu ng’ekitabo ekisibiddwaako akabonero, nga kiggaliddwa eri okutegeera kwabwe." Signs of the Times, Meyi 17, 1905.
Okuva mu 1863, ekizikiza ekyeyongera kitudde ku ObuDiventisiti obw’e Laodikya, era Bayibuli n’Omwoyo ogw’Obunnabbi bibafuuse ng’ekitabo ekisibiddwa. Mu kaseera katono nga ekiseera ky’okusaasirwa kigenda okuggala, Okubikkulirwa kwa Yesu Kristo kusumululibwa, era kuleeta enteekateeka y’okugezesebwa ey’emitendera esatu eriggwaawo nga abo abagaana okuleka ebifaananyi byabwe eby’obuwangwa n’ennono basangulibwawo mu kiseera ky’etteeka lya Sande erijja mangu.
"Tulina Omununulizi ataliko nsalo, era amayinja ag’amazima agakakasa kino mu Kigambo kya Katonda g’omuwendo ennyo. Naye amayinja ago ag’omuwendo baziikiddwa wansi w’omugugu omunene gw’ebintu eby’obusa, ennono z’abantu, n’enjigiriza ez’obukyamu, ebyo Sitaani yennyini ye yabiteekawo. Obukodyo bwe bukolera ku ebirowoozo by’abantu n’amaanyi ag’ewuunyisa okuzikiza omuwendo gwa Kristo eri abo abamukkiririzaamu. Omulabe wa Katonda n’abantu alogoose abo abeemanyisa nti bagobereza Kristo, okutuusa ne ku bangi kisoboka okugambibwa nti, tebamanyi ekiseera eky’okulabirirwa kwabwe." Review and Herald, Agusito 16, 1898.
Ekirooto kya Miller kiraga ebyafaayo eby’okutandikibwa kw’amazima ag’asookera ddala, okugaanyizibwa kwago okwaddirira, n’oluvannyuma okuzzaawo kwago okusembayo. Mu bbanga ttono nga tekunnaggwaawo okuggalawo kw’ekiseera ky’ekisa, ‘Dirt Brush Man’ ayingira mu mbeera n’azzaawo amazima ag’asookera ddala, era n’agafuula nga gaaka ‘emirundi kkumi’ okusinga. Kino kibeerawo mu byafaayo by’Enduulu ey’omu ttumbi ly’ekiro, erisooseeyo mu maaso ga Enduulu Enene y’omubaka wa ssatu ku tteeka erya Sande. Enduulu ey’omu ttumbi ly’ekiro ezuukusa era ewawula abawala nga tekunnabaawo tteeka erya Sande, nga bwe yasooka mu maaso g’okuggulawo okusalirwa omusango okunonyereza mu byafaayo bya Millerite. Bwe batuusaako okuddamu okusuula eby’obugagga eby’omuwendo mu kisanduuko ekinene, ekyazzibwawo, kiba nga obudde buggwereddeko, kubanga ekyo kibaawo ‘oluvannyuma’ ng’enyumba emeeseddwa n’eyonjoleddwa ddala.
Effuufu n’akasenyasenya k’ensobi bisambye amayinja ag’omuwendo ag’amazima; naye abakozi ba Mukama basobola okubikkula eby’obugagga ebyo, ne kityo enkumi eziwera ne zijibirabirako nga basanyuka era nga bawuniikirira. Bamalayika ba Katonda bajja kuba wabbali w’omukozi omutoowaze, nga bamuwa ekisa n’okumulangaza okw’Obwakatonda, era enkumi nnyingi zijja kukulemberwa okusaba wamu ne Dawudi nti, ‘Bula amaso gange, ndyoke ndabe eby’amagero mu mateeka go.’ Amazima agaabadde okumala emirembe nga tegalabika wadde ngagatwaliddwa nsa, galikuba omusana okuva ku miko egyalangusiddwa egy’Ekigambo ekitukuvu kya Katonda. Amakanisa mu bungi agawulidde, ne gagaana, ne gakkandagira ku mazima, galyeyongera okukola ebibi; naye ‘ab’amagezi,’ abo ab’esimbu, bajja kutegeera. Ekitabo kiguddewo, era ebigambo bya Katonda bituuka mu mitima gy’abo abegomba okumanya okwagala kwe. Ku kukaaba okunene kw’omulayika ava mu ggulu ayungira ku mulayika ow’okusatu, enkumi nnyingi zijja okuzuukira okuva mu kutamiira okwamaze emirembe ng’akutte ensi, era baliraba obulungi n’omuwendo gw’amazima. Review and Herald, Desemba 15, 1885.
“Ab’enkumi” abalyoka okuzuukuka, bakiikirira ekisibo kya Katonda ekirala ekikyali mu Babulooni, kubanga “okukaaba okw’amaanyi” kutandika ku tteeka lya Sande. Omulimu gwa “Dirt Brush Man” gubadde mu nkola okuva nga 11 Ssettembera, 2001, era n’okusingawo okuva mu Jjulayi wa 2023.
Omutume agamba nti, 'Ebyawandiikibwa byonna byasuusibwa Katonda, era bigasa okuyigiriza, n'okunenya, n'okutereeza, n'okubangula mu butuukirivu: omuntu wa Katonda alyoke abeere omutuufu, ng'ategekeddwa ddala eri buli mulimu omulungi.' Baibuli yennyini ye omunnyonnyozi waayo. Ekitundu ekimu kijja kuba akasumuluzo akaggulawo ebitundu ebirala, era mu ngeri eyo omusana gunaateekebwa ku makulu agakwekwese g'ekigambo. Bwe tugeraageranya ebitundu eby'enjawulo ebikwata ku nsonga emu, nga tubitunuulira ku buli luuyi, amakulu amatuufu g'Ebyawandiikibwa gajja kulabika bulungi.
Abangi balowooza nti balina okubuuzako ebitabo eby’ennyonnyola ku Ebyawandiikibwa Ebitukuvu basobole okutegeera amakulu g’ekigambo kya Katonda, era tetwogera nti ebitabo eby’ennyonnyola tebisaanidde kusomebwa; naye kyetaagisa amagezi amangi n’okwekenneenya okuzuula amazima ga Katonda mu bungi bw’ebigambo by’abantu. Nga bitono nnyo ebyakoleddwa Ekkanisa, ng’ekibiina ekyeyanjula ng’ekkiriza Baibuli, mu kukungaanya amajjinja ag’omuwendo ag’ekigambo kya Katonda agasaasaanyiziddwa, n’okugagatta mu mukufu gumu ogw’amazima ogutuukirivu! Amajjinja g’amazima tegaboneka mu bwangu ku buso, nga bangi bwe balowooza. Omutwe omukulu mu mukago gw’obubi abeera ng’akola bulijjo okukuuma amazima nga tegaboneka, era n’okwolesa ddala endowooza z’abasajja ab’ekitiibwa. Omulabe akola byonna eby’amaanyi ge okuzibya ekitangaala ky’eggulu ng’ayita mu nkola z’obuyigirize; kubanga tayagala abantu bawulire eddoboozi lya Mukama nga ligamba nti, ‘Lino ye kkubo, mutambuliremu.’
Amajjinja ag’omuwendo g’amazima gasaasaanye mu ttale ly’okubikkulirwa; naye gabimbiddwa wansi w’ennono z’abantu, wansi w’ebigambo n’ebiragiro by’abantu, era amagezi okuva mu ggulu gasigiddwa nga tegakwanyiriziddwa mu nkola; kubanga Setaani afunye obuwanguzi mu okuleetera ensi okukkiriza nti ebigambo n’ebikolwa by’abantu bya mugaso ennyo. Mukama Katonda, Omutonzi w’ensi zonna, ng’asasudde omuwendo ogutalika, awadde ensi Enjiri. Okuyita mu njiri eno entukuvu, ensulo ezisanyusa era ezziza amaanyi ez’okusanyusa okw’eggulu n’okubagumya okutaliggwaawo zigguliddwa eri abo abajja ku nsulo y’obulamu. Waliwo emigwa gy’amazima egikyali okuzuulibwa; naye ebintu eby’omwoyo bitegeerwa mu ngeri ey’omwoyo. Emitima egizibikiddwa obubi tebisobola okusiima omuwendo gw’amazima nga bwe guli mu Yesu. Review and Herald, Desemba 1, 1891.
Omulimu gwa Kristo, nga gwayolesebwa mu kirooto kya Miller ng’omusajja omusweesa enfuufu, kiri mu ngeri bbiri. Gukwata ku kuggyawo ensobi, era n’okuzzaawo amazima agaasooka. Okuggyawo ensobi nako kiri mu ngeri bbiri, kubanga bwe ensobi zisweebwa ne zifulumira mu ddirisa, ensobi zitwala n’abo abasalawo okunywerera ku nsobi ezo. Omulimu gw’okuwawula ogwakolebwa omusajja omusweesa enfuufu gwogerwako era ne Yeremiya, era obujulizi bwe bukkaanya ne Sister White, bwe yagamba nti, "abakozi ba Mukama basobola okubikkula eby’obugagga bino, okutuusa nga enkumi z’abantu zibiraba n’essanyu n’obutya obw’ekitiibwa."
Awo bw’ati bw’ayogera Mukama nti, Bw’oddayo, nange ndikuzza nate, onaayimiriranga mu maaso gange; era bw’oggyamu eky’omuwendo mu ekitaliimu mugaso, onoba nga akamwa kange; baliddire gy’oli; naye ggwe toliddira eri bo. Yeremiya 15:19.
Omulamwa gw'ekitundu mu Yeremiya gukwatira ku abo abaayitamu okusuulibwa essuubi okwasooka ku July 18, 2020. Si Omusajja owa ‘Bburashi y’Etaka’ yekka awaabulula eky’omuwendo okuva mu eky’omwonoonefu, wabula era kye kikolwa kyaabo abakiikirirwa Yeremiya, abalagibwa nga bakola ensalawo oba baliddayo eri Mukama oba tebaliddayo. Kitegeerekeka nti baali tebali wamu ne Mukama, kubanga singa baali batambulanga naye tewandibaddewo nsonga y’okuddayo. Bwe banaaddayo ne bayimirira mu maaso ga Mukama, era oluvannyuma ne bafuuka akamwa ke, banaaba batuukirizza omulimu gw’okuwaabulula eky’omuwendo okuva mu eky’omwonoonefu. Omulimu gw’Omusajja owa ‘Bburashi y’Etaka’ gweetaaga okwetaba kw’ab’amagezi. Era omulimu gw’Omusajja owa ‘Bburashi y’Etaka’ ogulabikira mu kirooto kya Miller gulabisibwa ne mu mbeera Kristo bw’asunsunula oluggya lwe ng’ayita mu nkola ey’okutereeza n’okutukuza.
"Obwangu obulitandika okulongoosa kuno ssiyinza kubusala, naye tekulirwawo nnyo. Oyo alina omusuunsi mu mukono gwe alyaayonja yeekaalu ye n’agiggyaamu obutali butukuvu bw’empisa. Alirongoosa olugya lwe okusukka ddala." Testimonies to Ministers, 372, 373.
"Enkola y'okutukuza" ey'enkomerero yatandika mu Julaayi omwaka gwa 2023, era ye nkola y'okutukuza eya Malaki essuula ey'okusatu.
Malaki 3:1-4 byanukuliddwa.
"Enkola ey'okusunsula n'okutukuza egenda mu maaso mu bantu ba Katonda, era Mukama ow'eggye atadde omukono gwe ku mulimu guno. Enkola eno egezesamu nnyo emmeeme, naye yeetaagisa okusobola okuggyaamu obutali butukuvu. Ebigezo byetaagisa nnyo, okusobola okutusemberereza eri Kitaffe ow'omu ggulu, mu kugondera okwagalo lwe, tulyoke tuweeyo eri Mukama ekiweebwayo mu butuukirivu. Omulimu gwa Katonda ogw'okusunsula n'okutukuza emmeeme gulina okugenda mu maaso okutuusa abaweereza be lwe banaaba beetoowazizza nnyo, ne bafa ku kweyagala, bwe bayitibwa mu buweereza obw'enkola, babeere n'eriiso limu ku kitibwa kya Katonda." Review and Herald, Epreli 10, 1894.
Ekirooto eky’okubiri kya Miller kiraga okuzzaawo amazima agaasooka, era mu kiseera kye kimu okuzzaawo abantu abaasaasaanyizibwa. Ekirooto eky’okubiri kya Nebukadduneeza kiraga okuzzaawo obwakabaka bwe. Ekirooto kya Miller kyogerako ku kubikka wansi amazima agaasooka, mu ngeri gye biyitibwamu nti ‘gasaasaanyiziddwa’. Ekigambo ‘okusaasaanyizibwa’ kye kabonero ka ‘ebbanga emirundi musanvu’. Ekirooto kya Nebukadduneeza kikwata ku ‘kusaasaanyizibwa’ kw’ ‘ebbanga emirundi musanvu’. Nebukadduneeza ateekeddwa ku nkomerero y’ebiseera mu 1798, era awo ameerera ng’omusajja akyuse. Miller y’akabonero ka ‘abagezi’ mu 1798.
Tujja okugenda mu maaso n'ekirooto kya Miller mu kiwandiiko ekiddako.
Bwe tuyitibwa okutakkanya n’abalala, oba abalala ne balaga obutakkanya kwabwe n’ebirowoozo byaffe, tusaanidde okulaga omwoyo ogw’Obukristaayo, era tuteeke mu maaso ensonga eno nti tusobola okubeera abakkakkamu era ab’obwenkanya; kubanga amazima gayimirira okukeberebwa. Okunoonyerezebwako bwe kweyongera, ekitangaala kyako kyeyongera okwaka. Omukama tayagala kintu kyonna ekirimu obukambwe n’obukakanyavu, era ateeka okunenya kwe ku abo abasuula obunyoomo n’okubavuuma abo abatakkiriziganya nabo mu birowoozo, nga babateeka mu musana omubi ennyo. Eggulu lyonna lirabira abo abakola bw’ati mu ngeri Eggulu gye lyalabirangako Abafalisaayo, ne libaalangirira ng’abataamanya Byawandiikibwa wadde amaanyi ga Katonda. Abalabe b’amazima tebasobola kufuula amazima ekikyamu. Bayinza okukandagiriza amazima, ne balowooza nti kubanga bagasuulidde wansi ne bagabikka n’ebisulo, gaawanguddwa; naye Katonda ajja okukola mu mitima gy’abamu abeesigwa be bakole nga Kristo bwe yakola nga yali ku nsi—bakunkumule ebisulo, ne baddize amazima ekifo kyako ekituufu mu ensengeka y’amazima.
Mu bibiina mwe mazima gifuuka nsonga ey’okwogerwako, walibaawo abaligaanira byonna bye batakkiriza nga mazima; era nga beewana nti balwana n’ensobi yokka, balina okwetaaga okuwulira n’amatu agatalina kusosola, balyoke bategeere ekiri mazima, era baleme kukyamya newaakubadde okutaputa mu ngeri enkyamu ebyogerwa. Balina ekyokulabirako ky’abantu mu mirembe gyonna abaalwanyiza amazima, era bwe baakikola ne bagaana amagezi ga Katonda ku bo bennyini. Obuvunaanyizibwa obunene bujja okutuula ku bantu abaafunye omusana omungi n’emikisa eminene, ate ne baleemererwa okubeera ku ludda lwa Mukama mu bujjuvu. Singa beesalirawo okubeera ku ludda lwa Mukama mu bujjuvu, bandikuumiddwa mu butuukirivu, ne bwe bayitibwa okuyimirira bokka. Yandibasobozesezza okuyimirira n’obuvumu, mu butukuvu n’obwenkanya, nga balwanirira emisingi egitayonooneka egy’obutuukirivu. Yandibanyweza mu kulwanirira ekituufu kubanga kye kituufu, newankana obwenkanya ne bubeera bugudde mu nguudo, n’okwenkanya ne kutayinza kuyingira. Banditegeera ekirongoofu ekitalyonooneka, ekikwatagana n’obulamu bwa Kristo, era tebandikyusanga wadde okuva ku misingi emirongoofu ennyo egy’Obukristaayo mu mwoyo, mu kigambo, oba mu kikolwa, ne bwe bandyimirira nga beewakanya si na butamanyi bwokka naye n’abo abayigiriziddwa n’abagezigezi, abakozesa ebikozesebwa eby’amagezi ag’obulimba okubasirisizzaamu. Mu kunyiiganya kuno kwonna okw’ensobi okulwanyisa amazima, bandikuumibwa, era ne basobozesebwa okugoberera ekkubo eryo ng’abalabe baabwe tebayinza kugiwakanya newaakubadde okugiziyiza. Bandyimirira ng’ejjinja ku musingi, nga bagaana okukola endagaano ez’okusaddaaka misingi gyaabwe ne muntu yenna, naye nga bakuuma omwoyo ogukiraga buli Mukristaayo.
Oyo ali omugoberezi wa Kristo alimanya enjawulo wakati w’ebitukuvu n’ebya bulijjo, era alinywerera ku bujulizi obutuufu obulaga empisa n’omulimu gw’omuntu, kubanga Kristo yagamba nti, ‘Mu bibala byabwe muba mubamanyira.’ Omukristaayo alisonga mu maaso mu buli ngeri ey’okumuwakanya. Alikyawa okwebegaabega kubanga kivudde eri Ssetaani. Alikyawa okulumiriza kubanga kye ky’okulwanyisa ky’Omubi. Tebajja kukuza obuggya newankubadde okwewaggula kubanga bino ze mpisa z’omulabe wa Katonda n’omuntu. Tebajja kusangibwa nga baketta; kubanga Ssetaani yakozesa Abayudaaya abanyoomeddwa mu kukola omulimu guno ng’awakanya Yesu. Tebajja kugoberera baganda baabwe n’ebibuuzo bingi nga bwe Abayudaaya baagoberera Kristo nga bagenderera okumukwata mu bigambo bye, era nga bamusendasenda ayogere ku bintu bingi balyoke bamwesseko omusango olw’ekigambo kimu." Home Missionary, September 1, 1894.