Ekitabo kya Yoweeri kiyinzika okuba nga kye kisinga okulaga mu ngeri ey’obutereevu enkuba ey’oluvannyuma mu Byawandiikibwa, era Yoweeri atandika ng’asooka okwogera ku mirembe ena egy’okwawukana n’obwesige eri Katonda egyatuukirizibwa ekkanisa ya Laodikiya ey’Abadiventiisi b’Olunaku olw’Omusanvu. Emirembe egyo ena egy’okwonooneka okwongera obungi egikiikiriddwa mu nnyiriri ezisooka eza Yoweeri gikwatagana n’emizizo ena egyeyongera obungi egya Ezeekyeri essuula ey’omunaana. 1863 okutuuka ku 1888 kikiikirira omulembe ogusooka, era gukiikirira okugaana obubaka obw’omusingi obw’Abamilleri nga bwe bwakiikiriddwa ku bipande by’abawandiisi abakulembeze ebya 1843 ne 1850, nga bwe bukiikiriddwa mu Kabbakkuku essuula ey’okubiri, era ebikiikiriza endagaano nga bwe yakiikiriddwa ku bipande bibiri eby’Amateeka Ekkumi.
1888 okutuuka ku 1919 kikiikirira omulembe ogwawakanya obumanyirivu obw’obutuukirivu olw’okukkiriza, obuleeta obumanyirivu obukiikirirwa ekkanisa y’e Firaderufiya. Mu mulembe ogusooka, obujeemu bwali butunuulidde omulimu gw’obukulembeze obwakiikirirwa William Miller, era mu mulembe ogwokubiri ogwa 1888, obukulembeze bw’Omwoyo gw’Obunnabbi bwe bwawakanyizibwa. Omulembe ogwokusatu ogwa 1919 gwatandika n’ekitabo kya William Warren Prescott, The Doctrine of Christ era ne gukoma n’ekitabo, Questions on Doctrine mu 1956. Omulembe ogwo ogwokusatu gwe gwali omulembe ogw’okukolagana n’ensi, nga Adventism bwe yali enoonya okukkirizibwa kw’enkola zaayo ez’obujjanjabi okuva eri American Medical Association, era n’okukkirizibwa kwa makolero gaayo ag’amasomero aga waggulu okuva eri abakugu mu by’ebyenjigiriza ab’Obupolotesitante obwajeemera n’Abakatuliki Abaruumi.
Mu mulembe ogw’okusatu, amagezi ag’obulagirizi ku by’enjigiriza okuva mu kkalaamu ya Ellen White gaagaanibwa ne gasikizibwa enkola ez’obulimba ez’ensi mu by’enjigiriza, nga bwe zikiikirirwa filosofi y’enjigiriza ey’Abayonaani. Enjigiriza ey’Abayonaani ekiikirirwa katonda omukazi Atena, assa ekitiibwa mu yeekaalu ya Parthenon efaanana n’endala eri mu Nashville, Tennessee.
Okuyigiriza okw’amazima kwalagibwa mu Bayibuli n’amasomero ga bannabbi agaali gakwatagana ne nnabbi Erisa. Okujeemera kwa Makkabeyo mu 167 BC n’okweyongera okutuuka ku kuzikirizibwa kwa Yerusaalemi mu 70 AD, mu kitundu kinene kwali kwekalakaasa eri okuyingira okw’enjigiriza ey’Ekiyona mu nnono n’eggwanga ly’ensi ey’ekitiibwa ey’edda eyennyini. Okwakalakaasa kwa Makkabeyo kwali kujeemera obuyinza bw’Ekiyona ku buli mutendera, naye obufuzi bw’enjigiriza ya Buyona bwali bwanjiddwa nnyo mu byafaayo ne mu bigendererwa bya bannayiggirizi ba Makkabeyo, ne kiba nga tekisoboka kubwawulako ku mazima nti enjigiriza ey’Ekiyona mpozzi ye yali ensonga esingira ddala obunene eyakwatagana n’Abayudaaya okugaana Yesu Kristo ng’oyo Masiya waabwe. Ebitabo biwandiikiddwa nga biraga obubi bw’obuyinza bw’enjigiriza ey’Ekiyona ku Bayudaaya n’omugabo gw’enjigiriza ez’obulimba mu kugaana kw’Abayudaaya ne mu kukomererwa kwa Kristo.
Okujeemera kw’Abamakkabeya kukwatagana n’okujeemera kwa 1776 mu nsi ey’ekitiibwa ey’omwoyo ey’omulembe guno. Mu kiseera kino waliwo zaayunivasite ezisoba mu 4,000 ezaawandiikibwa mu mateeka mu United States, ezazimbibwa ku filosofi y’enkola z’okuyigiriza ez’Abayonaani n’Abayesuwiti. Obutabanguko n’obutaliiko mateeka eby’emyaka ekkumi n’okusingawo egiyise bisobola okulondoolwa butereevu okudda ku bitundu ebyeyitibwa ebyaweebwayo olw’ebyenjigiriza mu United States, ebyamaze emyaka mingi nga bifukamira ebirowoozo by’abayizi abaali dda bategekeddwa emikutu gy’amawulire n’eby’amasanyu okukkiriza endowooza z’abagoberezi b’ensi yonna eziva mu ndowooza za Setaani ez’omu kiseera ky’Okwekyusa kw’e Bufaransa. Abayizi b’zaayunivasite ez’omu mulembe guno baali dda bategekeddwa okukkiriza engeri y’obulamu emanyisibwa Sodomu ne Ggomola nga tebannayingira mu bifo eby’enjigiriza ebyateekebwawo okulumba abantu abeeru, Abakristaayo, n’ebyafaayo eby’amazima eby’Amerika. Omuntu omutuuze wa United States mu kiseera kino ayagala okutegeera enkola ey’enjawulo ebiri eya bulijjo ey’obwenkanya, etuukiriza obwenkanya n’amazima okusuulibwa mu nguudo nga bwe kiragiddwa mu Bayibuli ne mu Mwoyo gw’Obunnabbi, alina okutegeera nti embeera eziriwo kaakano zireetebwa okulumba okwategekebwa mu bugenderevu, okufukamiza ebirowoozo okuli muwendo okuva mu myaka egyasooka egy’obulamu okuyita mu nkola y’ebyenjigiriza eyateekebwawo okuleeta abantu bonna wansi w’obuyinza bw’abagoberezi b’ensi yonna ab’abaana n’obukulu obw’enjawulo—amaanyi g’ogusota!
Mu biwandiiko bya Ellen White mulimu emitwe emikulu etaano; ebyenjigiriza, okulongoosa eby’obulamu, obulamu obw’Ekikristaayo, ensonga y’Olutalo Olukulu, n’okutya Katonda okw’omugaso mu nkola. Ebyenjigiriza kye kimu ku mitwe emikulu etaano mu Mwoyo ogw’Obunnabbi, era Ellen White yali nnabbi wa Bayibuli ddala nga buli nnabbi yenna eyogeddwako mu Kigambo kya Katonda. Mu bintu ebirala, kino kitegeeza nti obulamu bwe kye kyokulabirako era kya abo emitwalo kikumi mu obukumi buna mu enkumi nnya mu enkumi ennya. Omuntu yenna nga tannalowooza nti Kristo yekka ye alina okuba ekyokulabirako kyaffe; Pawulo agamba nti:
Kubanga newakubadde nga mulina abayigiriza akakumi mu Kristo, naye temulina bakitammwe bangi: kubanga mu Kristo Yesu nze nabazaala olw’enjiri. Kyenva mbeegayirira, mubeere abagoberera bange. 1 Abakkolinso 4:15, 16.
Nga nnabbi, Ellen White wa kyokulabirako. Waliwo omulundi gumu gwokka Ellen White lwe yakkiriza okutwala obuvunaanyizibwa ng’omukulembeze ku lukiiko, era omulundi ogwo gwali mu kutandikibwawo kw’essomero ekkulu eryakkiriza emisingi gy’enjigiriza ey’amazima, nga bwe gyateekebwawo ng’omu ku nsonga enkulu etaano ez’obuweereza bwe. Essomero eryo ekkulu ery’e Madison, Tennessee, liri mu kitundu ekikulu ekya kibuga Nashville, Tennessee. Si bwe yakkiriza kwokka okubeera ku lukiiko olwasooka olwa Madison College okuva mu 1904 okutuuka omwaka gumu nga tannafa mu 1915, naye era yakola nnyo mu kulonda ettaka essomero eryo kwe lyazimbibwa. Nashville kye kifo ekikulu eky’enkola y’ebyenjigiriza ey’Abayonaani eyayamba okulemesa Abayudaaya okukkiriza Masiya waabwe mu byafaayo by’Abamakabi, abo abakiikirira Obupolotesitante obwava ku mazima obw’ebiseera bye tulimu kaakano. Olunyiriri lw’Abamakabi luteekebwa bulungi nnyo mu byafaayo ebyekusifu eby’olunyiriri olw’amakumi ana, nga lukiikirira Obupolotesitante obwava ku mazima obufundikiddwa kaakano ddala n’ennyigiriza y’emu ddala, wadde nga ya mulembe guno, ebibala ebizikiriza eby’enjigiriza ey’Abayonaani.
Mu mulembe ogw’okusatu ogw’Abadiventi, obukulembeze obwali bwagaanidde Omwoyo gw’Obunnabbi mu 1888, bwalonda okuteeka enkola yaabwe ey’enjigiriza mu buyinza bw’enteekateeka y’ensi ey’okukkiriza n’okuwandiisa ebifo eby’enjigiriza. Nashville ekiikirira ekifo ekikulu eky’obubonero eky’enjigiriza yombi, entuufu n’ey’obulimba. Nnabbi yalonda ekibuga kye kimu ensi kye yalonda okufuula entebe y’enjigiriza ey’Abayonaani; kubanga enjigiriza ey’Abayonaani, ezeesigamiziddwa ku kwawula amazima mu masomo agawufu agatalina nkolagana, esobola okuzikiriza obujjuvu bwonna. Enjigiriza entuufu ye musingi omukulu ogwesigamizibwako emitwe emirala ena emikulu gya Sister White: okulongoosa eby’obulamu, okutya Katonda mu nkola ey’omugaso, obulamu obw’Ekikristaayo, era naddala omutwe gwa Olutalo Olukulu.
Yesu bulijjo alaga enkomerero ng’agigeraageranya n’entandikwa, era ekigezo ekyali mu Lusuku lwa Adeni kiraga ekigezo ensi ky’eriko kati okusisinkana. Ekigezo eky’enkomerero kye kimu n’ebigezo byonna eby’omu Bayibuli, kubanga Katonda takyuka. Ekigezo eky’omu Bayibuli nkola ya kugezesa ya mitendera esatu ereeta ebibiina bibiri ebirabisibwa ku nkomerero y’enkola eyo ey’okugezesa. Malayika ow’olubereberye ayogera ku mitendera egyo esatu ng’agamba nti mutye Katonda, mumuwe ekitiibwa, kubanga ekiseera eky’ekigezo kya musengejja eky’omusango kituuse. Omutendera ogw’olubereberye gwali kiragiro eky’okutalya ku muti ogw’okumanya obulungi n’obubi. Kubanga teyali na kutya Katonda okwetaagisa, Kaawa yaleemererwa ekigezo eky’omuti n’alya ku bibala ebyakiikirira obulungi n’obubi byombi. Okutya Katonda kwa Adamu tekwamulemesa kuyingira mu bujeemu bw’omuti, era omusango ne gubaletebwa bombi, bwe baalabikisa obulamu obutaliimu kubeerawo kwa Bwakatonda okusigala nga kuliwo.
Okugezesebwa okw’ennaku ez’oluvannyuma kutandika n’okulabula okulya okwongera kw’okumanya okuteekeddwa obutakkiddwa mu kubikkulirwa kwa Yesu Kristo nga akaseera k’okugezesebwa kw’abantu tekannaggwaako. Ka kibeere mu ba Adventism oba mu abo abali ebweru wa Adventism, okugezesebwa kwesigamiziddwa ku kukkiriza oba ku kwanga okwongera kw’“okumanya” okuteekeddwa obutakkiddwa mu biro byaffe. Okugezesebwa okwo okw’okumanya kulagibwa omuti ogw’okugezesebwa ogw’omu Lusuku, ogukiikirira okumanya kwa bulungi oba obubi. Ebyenjigiriza eby’amazima byali biteekeddwa era nga biragibwa mu Nashville, Tennessee mu 1904, era ebyenjigiriza eby’obulimba byali biteekeddwa era nga biragibwa mu Nashville mu 1897, ne biddamu okuzimbibwa ng’ekizimbe eky’olubeerera mu 1920. Mu bulamu bwa nnabbi omukazi, ebyenjigiriza eby’amazima byassibwamu ekitiibwa mu Nashville, era n’ebyenjigiriza eby’obulimba byassibwamu ekitiibwa. Oluvannyuma lw’okufa kwe mu 1915, ebyenjigiriza eby’obulimba byazzibwawo mu kuzimba okw’okubiri era okw’olubeerera okw’ekiggwa kya Parthenon, era ebyenjigiriza eby’amazima byagaanibwa olw’okukkiriziganya n’ensi okwakolebwa obukulembeze bw’ekkanisa ya Laodikea ey’Abadiventi ab’olunaku olw’omusanvu.
Erinnya ery’akawummula ka Nashville, “Athens ey’Ebugwanjuba”, lyayamba okukola ku kulonda ekizimbe ekyo okuba ekisinga obukulu mu Centennial Exposition ey’omwaka 1897. Ebiwandiiko eby’enjawulo mu mwoleso ogwo byali byesigamiziddwa ku by’edda ebyasooka. Naye Parthenon yo yokka ye yali ekifaananyi ekiddamu ddala nga bwe kyali. Leero Nashville, Tennessee, emanyiddwa nnyo olw’omuziki gwayo, naye nga tannabaawo Johnny Cash Museum, Nashville yali emanyiddwa olw’ebyenjigiriza byayo, so si kuyimba.
Mu myaka gya 1850, Nashville yali emaze dda okufuna erinnya ery’okuyitibwa “Athens of the South” olw’okuba yali etaddewo dda ebitongole bingi eby’okusoma eby’omu mutendera ogwa waggulu; era ye yali ekibuga ekyasooka mu bukiika obwa ddyo bwa Amerika okutandikawo enkola y’amasomero ga gavumenti. Emyaka egyo bwe gyali gigenda giwawaabira ku nkomerero y’ekyasa, Nashville yali egenda kulaba Fisk University, St. Cecilia Academy, Montgomery Bell Academy, Meharry Medical College, Belmont University, ne Vanderbilt University nga byonna bibuulira abantu enzigi zaabyo. Mu biro ebyo, Nashville yali emanyiddwa ng’ekimu ku bibuga eby’omu bukiika obwa ddyo ebyali bisinga obulongoofu n’obuyigirize, nga kijjudde obugagga n’obuwangwa.
Ekyama eky’obutali butuukirivu kye kigambo era era kye kikolwa mu Kigambo ekyaluŋŋamizibwa. Obuluŋŋamizibwa bulaga Sitaani, ne paapa, mwannyinaffe White gw’ayita “omukono ogwa ddyo” ogwa Sitaani, ng’ekyama eky’obutali butuukirivu. Naye ate “ekyama eky’obutali butuukirivu” era kinnyonnyola okutabulatabula amazima n’ensobi. Emirembe ena egy’okujeemera Katonda egya Yoweeri gikwatagana n’eby’omuzizo ebina ebiyitiririra eby’Ezekyeri essuula ey’omunaana. Abajulirwa abo bombi bakwatagana n’amakanisa ana agasooka ag’Okubikkulirwa, era ekkanisa ey’okusatu ekiikirirwa okukkiriza kwa Constantine okw’okutabula Obukristaayo n’Obupagaani. Amakanisa ago ana agasooka gakwatagana n’ebyafaayo bya Isiraeri ow’edda, ebifaananya ebyafaayo bya Isiraeri ow’omulembe guno.
Mu mulembe ogw’okusatu ogwa Isiraeri ow’edda, bakabaka ba Isiraeri beekolamu enkolagana n’amawanga amalala ge baali batateekwa n’akatono kuteekebwa mu nkolagana n’abantu ba Katonda. Okufaanana kwa Isiraeri ow’edda ow’omubiri n’ekkanisa ey’Ekikristaayo nga bwe kuteekeddwawo mu kitabo ky’Okubikkulirwa, nsonga ya nnabbi eteekeddwawo mu bulambulukufu mu kuyiga okuyitibwa, Habakkuk’s Tables. Yoweeri agatta omulembe ogw’okuna era ogusembayo, abo “abaggibwako” obutaba nate bantu ba Katonda ab’endagaano be yalonda, n’abakadde amakumi abiri mu bataano abavuunamira enjuba mu by’omuzizo bina ebigenda byeyongera mu Ezeekyeri. Omulembe ogwo ogw’okuna, mwe Obwadiventi obw’Olunaku olw’Omusanvu obwa Lawodikiya buggibwako nga bwe buvuunamira enjuba ku Sunday law, gugattagana n’ekkanisa ey’okuna eya Siyatira, eraga okufuga kw’obwapapa ku 538 oba ku Sunday law eri kumpi okujja. Ekkanisa ey’okusatu eya Perugamo ekiikirira “okukompromaisa,” oba Isiraeri ow’edda nga yeegatta n’obwakabaka obw’abapagaani, oba Konsitantino ng’atabula obupagaani n’Obukristaayo, era abajulirwa abo ababiri boogera eri omulembe ogw’okusatu ogw’ensolo ey’ensi ow’omu Okubikkulirwa essuula ey’ekkumi n’esatu.
Emirembe ena ez’eggwanga lya Amerika, ezakiikirirwa Misiri mu bimu ku mazima amalala mu kiseera eky’obuddu eky’emyaka 400/430, ekyaggwaako nga Falaawo azikirira mu mazzi g’Ennyanja Emmyufu. Amazzi ago gaategeeza enkomerero y’eggwanga eryalina okusalirwa omusango Katonda bwe yaleeta okununulibwa eri Isiraeri ow’edda ng’ayita mu nnabbi Musa. Amerika esalirwa omusango mu kiseera omusango lwe gusembayo okutuukirira ku kkanisa ya Katonda; kale kirina okwettanirwa nti amazzi agakomya obulamu bwa Falaawo gaamuleetebwa olw’okuteebwa kw’empewo ey’ebuvanjuba eyali ekutte amazzi mu kifo kyago Katonda bwe yali anunula abantu Be be yalonda. Empewo ey’ebuvanjuba gwe gwennaku olw’okusatu olulukutira ku tteeka lya Ssande, ekikankano bwe kituuka ekya Okubikkulirwa essuula ya kkumi n’emu.
Emirembe egikulembera omulembe ogwokuna era ogusembayo ogw’ensolo ey’oku nsi gituukirizibwa ku mayembe gombi, ery’Abareepabulikaani n’ery’Abapolotesitante. Okukkiriza okwonooneka okw’ehembe ery’Abareepabulikaani okwatuukirizibwa mu mulembe gwalyo ogw’okusatu kwaliwo mu kiseera ekyetooloola olutalo lw’ensi olw’olubereberye, era kwalaga Amerika ng’ekyusa ensengeka yaayo ey’ebyenfuna n’egigabula ab’ensi yonna abaali ku Federal Reserve. Mu kiseera ekyo kyennyini, Obw’Adiventi obw’Olunaku olw’Omusanvu obwa Lawodikiya bwanoonya okufuna omulimu gwabwo ogw’ebyobulamu n’ogw’ebyenjigiriza “okukakasibwa” okusinziira ku mutindo gw’ebyenjigiriza n’obusawo obw’ensi. Ng’ekigambo ekiraga ekikolwa, “ekyama eky’obujeemu” kifaananya okukkiriza okwonooneka okwa Konsitantiini n’aba kabaka ba Isiraeri ow’edda ne bakkiriziganya n’amaanyi ag’ensi. Ekigambo ekyakozesebwa obuluŋŋamizibwa okunnyonnyolamu okukkiriza okwonooneka okwo ye “okutabula,” nga bwe kyategeezebwa mu dikishonaali ey’omu biro bya Ellen White nti; “okutabula oba okugatta mu kutabula; okutabula awamu.” Omuti ogw’okumanya obulungi n’obubi gwe muti ogw’okutabula, omuti ogw’okukkiriza okwonooneka. “Olutalo olusembayo olw’amaanyi amangi,” kye kizibu ky’etteeka lya Ssande, era okuteekateeka kwa Setaani eri ekizibu ekyo kwe “kyama eky’obujeemu,” ekitabula amagezi g’abantu n’okubikkulirwa okw’Obwakatonda.
“Sitaani ali mu kutandikawo n’obunyiikivu enteekateeka ze ez’olutalo olusembayo olw’amaanyi, lwe lulituuka abantu bonna ne beeronda ku ludda lwe banaabeera....”
“Muwulirize amaloboozi, mwekkaanye amaanyi, agafuga mu nsi. Waliwo eddoboozi lyonna ery’okusaba? Mulaba akabonero konna akalaga nti Katonda amanyiddwa? Waliwo bakabona, bangi nnyo; naye balinnyirira amateeka ga Yakuwa n’ebigere byabwe. Ebyambalo byabwe byonooneddwa omusaayi gw’emmeeme. Enkuyanja z’abantu ziwaayo ssaddaaka eri badayimooni. Mutunuulire, mmwe abakyali mu kuwankawanka wakati w’okugondera n’obutagondera. Mutunuulire mu kifaananyi ky’ebirowoozo enkuyanja ennene ez’abantu nga basinza ku kyoto kya Sitaani. Muwulirize omuziki, mulabe n’olulimi, ebiyitibwa okusoma okw’awaggulu. Naye Katonda akulangirira ki?—Ekyama eky’obujeemu.” Pamphlets, 004, 11.
Mu lutalo olw’enkomerero, nga “bonna balikwata ku ludda,” ekigezo eky’omu Lusuku lwa Adeni kiddamu. Ekigezo ekyasooka okubeera nga kyawule ku muti ogwali wakati mu lusuku, kiddamu ku nkomerero mu nsi yonna. Omulimu gwa Sitaani ogukolebwa nga tannatuuka ku lutalo olw’enkomerero gwe “ekyama eky’obutali butuukirivu,” ekitegeezebwa nga “okusomesebwa okw’awaggulu!” Akabonero ak’“okusomesebwa okw’awaggulu” mu nsi ey’ensolo ey’oku nsi kalabikira mu Nashville, Tennessee, “Aseene ey’Ebukiikaddyo,” awali yeekaalu ya Parthenon, nga eyawukana n’okusomesebwa okw’amazima okwakiikirirwanga edda mu Nashville okuva mu Madison College. Ebigambo bino wammanga ebiva mu kubuulirwa okw’omwoyo bitwaliddwa byonna awatali kusalako ku nkomerero y’ekitundu kino, naye ensonga entono ntono zirina okulowoozebwako mu kiseera kino.
“Bonna beetaaga amagezi okusonda n’obwegendereza ekyama eky’obujeemu, ekikola ekitundu ekinene ennyo mu kumaliriza ebyafaayo by’ensi eno....”
“Tewali kkubo lya wakati eridda eri Olusuku lwa Katonda oluzziddwawo. Obubaka obwaweebwa omuntu olw’ennaku zino ez’oluvannyuma si bwa kugattibwaamu n’enteekateeka ez’abantu....”
“Abo Katonda b’ayimusizza ne baba mu bifo eby’oku ntikko eby’okwesigibwa bayinza okuva ku musana oguva mu ggulu ne bakyukira amagezi ag’abantu.... Bonna abandyagadde okuba n’empisa eyandibafuula abakolera awamu ne Katonda era ne bafuna okusiimibwa kwa Katonda, balina okwawula bokka ku balabe ba Katonda, era ne banywezezza amazima Kristo ge yawa Yokaana okuwa ensi.” Manuscript Releases, volume 18, 30–36.
“Bonna” abeetaaga “amagezi” bukiikirira bonna abayingizibwa mu nkola ey’okugezesebwa egenda okuleeta ku nkomerero ebika bibiri eby’abasinza. “Abamagezi” beebo abafuna “amagezi” ageetaagisa. Enkola ey’okugezesebwa etandika ng’okubikkulirwa kwa Yesu Kristo kusumululwa envumbo, katono nnyo nga ekiseera ky’okugezesebwa kw’abantu tekinnaggwaako. Okusumululwa okwo kutandika “okweyongera kw’okumanya.” Abo abasisinkana n’okugezebwa okukwatagana n’okubikkulirwa kwa Yesu Kristo banaafuna “amafuta” ag’okumanya okw’obunnabbi agategekeddwa okulungamya, okuteekateeka n’okutukuza nga bukyali nga embuyaga ey’ebuvanjuba tennatuuka ku Sunday law. “Omuti ogw’okumanya obulungi n’obubi” kye kabonero k’Omugaati ogw’Eggulu ogw’obulimba ogulina okulibwa oba okugaanibwa.
Mu Ggaliraaya, mu kkuŋŋaaniro ery’e Kaperunawumu, Yesu yafirwa abagoberezi bangi mu mbeera emu okusinga mu kiseera kyonna eky’obuweereza bwe. Awo ekigezo kyali kya kumanya oba ebigambo bya Kristo eby’obunnabbi byali bya nnamaddala oba bya mwoyo; era abo abaagwa mu kigezo ekyo baagwa—kubanga beerabira nti omuntu alina okubeera omulamu olw’ekigambo kyonna ekifuluma mu kamwa ka Katonda. Kristo yali ayogedde mu butangaavu nti Ye Mugaati ogwakka okuva mu ggulu, era abo abaagwa mu kigezo ekyo baali batabudde Amazima n’amagezi g’abantu, agaakiikirirwa Abayonaani.
Nga Kaawa tannatanula kulemererwa okw’omu nnimiro, Kristo yali alangiridde ddala Adamu ne Kaawa obutalya ku bibala by’omuti ogw’okumanya obulungi n’obubi. Ekisooka ku mitendera esatu egy’enjiri etaggwaawo kwe kutya Katonda.
“Ebirowoozo bireke okukwata amazima amanene ennyo ag’obubikkulirwa, era tebiryemalira n’akatono kukozesa buyinza bwabyo ku nsonga ez’obutaliimu; birikyawa n’obukyayi ebitabo eby’obuwemu n’ebyokwesanyusa eby’obugayaavu ebivuunika empisa z’abavubuka ab’omu mirembe gino. Abo abasse ekimu n’abatontomi n’abagezigezi ab’omu Bayibuli, era emmeeme zaabwe ne zisikizibwa ebikolwa eby’ekitiibwa eby’abazira b’okukkiriza, baliva mu nnimiro ez’ennono ez’ebirowoozo nga balongoofu nnyo mu mutima era nga bagulumiziddwa mu birowoozo okusinga singa baali beemalidde mu kusoma abawandiisi ab’ensi abasinga okututumuka, oba mu kulowoozaako n’okugulumiza ebyakolebwa Falaawo ne Kerode ne Kayisaali ab’ensi eno.”
“Amaanyi ag’abavubuka okusinga gali mu mbeera y’okutakola, kubanga tebaggya kutya Katonda okuba entandikwa y’amagezi. Mukama yawa Danyeri amagezi n’okumanya, kubanga teyayagala kufugibwa buyinza bwonna obwandiyingiridde mu misingi gye egy’eddiini. Ensonga lwaki tulina abantu abatono nnyo ab’amagezi, ab’obunywevu era ab’omuwendo omunywevu, y’eno nti balowooza okufuna obukulu nga beeyawula ku Ggulu.” Messages to Young People, 255, 256.
Kaawa yafuna obuzibu bw’okufiirwa “okutya Katonda.” Yalina okukankana olw’ebigambo bya Katonda, ekyo nga kye kimu ku biraga abo emitwalo kkumi mu nnya n’enkumi nnya. Okutya Katonda kwe kusooka ku bikemo bisatu, era kitandika ekigambo kya bunabbi bwe kibikkulwa, ne ku nkomerero ne kireeta ekika ky’abagezi n’ekika ky’abasirusiru. Entandikwa eri abo abategekeddwa okuba abagezi kwe kukankana eri Ekigambo kya Katonda. Kaawa teyakola bw’atyo, era bwe yayolekebwa omutendera ogwokubiri ogw’enkola y’okukemebwa teyayinza kuwa Katonda kitiibwa, oluvannyuma n’ayolekebwa essaawa ey’omusango gye yayolesereza obwereere bwa Lawodikiya.
“Bonna abandyagadde okutukiriza empisa ey’Obukristaayo balina okwambala ekikoligo kya Kristo. Bwe baba nga baagala okutuula awamu mu bifo eby’omu ggulu mu Kristo Yesu, balina okuyiga ku Ye nga bakyali ku nsi eno. Kristo teyeesanyusa yekka. Obulamu Bwe bwonna bwali kukulaakulanya kusaasira okutukuvu, okutaliimu kwefaako. Yatwala obutonde bw’omuntu alyoke alage eri ensi eyagwa, eri Setaani n’ekibiina kye, eri eggye lyonna ery’omu ggulu, eri ensi ezitagwanga, nti obutonde bw’omuntu, obwegattiddwa n’obutonde Bwe obw’obwakatonda, bwayinza okufuuka obugonderivu obujjuvu eri amateeka ga Katonda. Bonna beetaaga okwebuuza nti, ‘Nteekwa kukola ki okulokolebwa?’ Katonda ayagala emitima emwewombeefu, egyenenya, egikankana olw’ekigambo Kye. Ku kyoto eky’obwakatonda kyokka kwe tusobolera okuweebwa ekitangaala eky’omu ggulu, ekina, bwe tunaakiweebwa, okutuweerera ddala obutayinza bwaffe, era ne kitubikkulira ekitiibwa n’ekitiibwa kya Kristo. Kino bwe kirabibwa, Katonda atuteeka wansi w’obulagirizi bw’Omwoyo Omutukuvu, era anaatukulembera mu mazima gonna.” Bible Echo, July 20, 1896.
Okutabula amazima n’obulimba mulimu gwa Sitaani ogutegeereddwa ng’ekyama eky’obutali butuukirivu. Okweyambisa okw’abantu bonna mu ntambula ezisembayo ez’omusango ogunoonyereza ku nsonga enshrined mu yeekaalu ya Parthenon e Nashville, Tennessee.
“Si kya magezi okutuma abavubuka baffe mu yunivasite gye bamalira ebiseera byabwe nga bafuna okumanya Oluyonaani n’Olulatini, ate ng’emitwe gyabwe n’emitima gyabwe bijjuzibwa endowooza z’abawandiisi abatakkiriza Katonda be basoma basobole okufuga ennimi ezo. Bafuna okumanya okutali kwa bwetaavu n’akatono, so nga tekukwatagana na bye bayigirizibwa Omuyigiriza Omukulu. Okusingira ddala abo abayigirizibwa bwe batyo baba n’okwekuza kungi. Balowooza nti batuuse ku ntikko y’ebyenjigiriza eby’awaggulu, ne beetwala n’amalala, nga bwe batakyali bayizi. Bafuuka aboonoonebwa olw’obuweereza bwa Katonda. Obudde, eby’obugagga, n’okusoma bangi bye baakozesa mu kufuna eby’enjigiriza ebitaliiko mugaso mungi byandibadde bikozesebwa mu kufuna eby’enjigiriza ebyandibafudde abasajja n’abakazi abajjvu mu buli ngeri, abasaana obulamu obw’omugaso obw’emikono. Eby’enjigiriza ebyo byandibadde bya muwendo nnyo gyebali.”
“Abayizi batwala ki bwe bava mu masomero gaffe? Bagenda wa? Bagenda kukola ki? Balina okumanya okunaabasobozesa okuyigiriza abalala? Bayigiriziddwa okuba bakadde abagezi era banyina abagezi? Basobola okuyimirira ku mutwe gw’amaka ng’abayigiriza abagezi? Mu bulamu bwabwe obw’omu maka basobola okuyigiriza bwe batyo abaana baabwe ne kiba nti ekyaabwe kiba kika ky’amaka Katonda ky’asobola okutunuulira n’essanyu, kubanga kabonero k’amaka ag’omu ggulu? Bafunye okuyigizibwa kwokka okuyinza ddala okuyitibwa ‘okuyiga okw’oku ntikko’?”
“Okuyiga okw’awaggulu kye ki? Tewali kuyiga kuyinza kuyitibwa okuyiga okw’awaggulu okuggyako nga kulina ekifaananyi eky’omu ggulu, okuggyako nga kukulembera abavubuka n’abawala okuba nga Kristo, era ne kubateekateeka okuyimirira ku mitwe gy’ennyumba zaabwe mu kifo kya Katonda. Singa, mu biseera bye eby’okusoma ku ssomero, omuvubuka yaleemererwa okufuna okumanya Oluyonaani n’Olulatini n’ebirowoozo ebiri mu biwandiiko by’abawandiisi abatakkiriza, tayinza kuba nga yafuna kufiirwa kungi. Singa Yesu Kristo yali alowoozezza nti engeri eno ey’okuyiga ya mugaso nnyo, teyandigizizza bayigirizwa be, be yali ayigiriza okukola omulimu ogusinga obunene ogwateekebwako abantu abafa, okumukiikirira mu nsi? Naye, mu kifo ky’ekyo, yateeka amazima amatukuvu mu mikono gyabwe, gaweebwe ensi mu bwangu bwago obutaliiko bukuusa.”
“Waliwo ebiseera lwe kyetaagisa abakugu mu Luyonaani n’Olulattini. Abamu balina okusoma ennimi ezo. Kino kirungi. Naye si bonna, era si bangi, abalina okuzisoma. Abo abalowooza nti okumanya Oluyonaani n’Olulattini kyetaagisa nnyo okusobola okufuna obuyigirize obw’oku ntikko, tebasobola kulengera wala. Era si kyetaagisa kumanya ebyama by’ebyo abantu b’ensi bye bayita ssaayansi okufuna okuyingira mu bwakabaka bwa Katonda. Setaani y’oyo ajjuza ebirowoozo obulimba obw’amagezi n’ennono, ebigoba obuyigirize obw’amazima obw’oku ntikko, era ebirizikirira wamu n’oyo abiyiga.
“Abafunye okuyigirizibwa okw’obulimba tebatunuulira eri eggulu. Tebasobola kulaba Oyo ali Omusana ogw’amazima, ‘ogwakiza buli muntu ajja mu nsi.’ Batunuulira ebiri eby’emirembe n’emirembe ng’ebitole ebitaliimu, nga bayita akatono ensi, n’ensi ne bagiyita akatono. Ku bangi ku abo abafunye kye bayita okuyigirizibwa okw’oku ntikko, Katonda agamba nti, ‘Opimidde ku minzaani, era osangiddwa ng’obulako,’—obulako okumanya eby’emirimu ebikolebwa mu bulamu obwabulijjo, obulako okumanya engeri y’okukozesa obulungi obudde, obulako okumanya engeri y’okukolera Yesu.” Review and Herald, August 17, 1897.
Okulabula okw’emikisa gy’omuliro egy’e Nashville tekukwata ku kibuga kyonna kyokka awatali nsonga; kwe kusalirwa omusango okw’obutereevu okuleeteddwa ku Abadiventiisi ab’Olunaku olw’Omusanvu, ku United States, ne ku nsi. Emikisa gy’omuliro egy’e Nashville gikiikirira engeri ez’enjawulo eri ebibinja eby’enjawulo eby’Obwadiventiisi, ensolo ey’ensi, n’ensi. Emikisa gy’omuliro egy’e Nashville gwe musango gwa Katonda ku kusomesa okw’obulimba, okulagibwa ku muti ogw’okumanya obulungi n’obubi.
Tujja kweyongera ku kunoonyereza kuno mu kiwandiiko ekiddako.
“Mu bifaananyi eby’enjawulo Mukama waffe Yesu yalaga Yokaana empisa embi n’obuyinza obusendasenda obw’abo abaamanyibwa olw’okuyigganya kwabwe abantu ba Katonda. Bonna beetaaga amagezi okunoonya n’obwegendereza ekyama eky’obujeemu ekirabika ennyo mu kumaliriza ebyafaayo by’ensi eno. Katonda bw’ayanjulanga emirimu egy’emizizo egy’abatuuze b’amaanyi agafuga ensi, abeesiba mu bibiina eby’ekyama ne mu nkolagana ez’obwegassi, nga tebassa kitiibwa mu mateeka ga Katonda, kino kirina okusobozesa abantu abalina omusana gw’amazima okwewala obubi buno bwonna. Okweyongera n’okweyongera, bonna ab’eddiini ez’obulimba mu nsi balyolesa ebikolwa byabwe ebibi; kubanga waliwo enjuyi bbiri zokka, abo abakwata ebiragiro bya Katonda n’abo abalwana n’amateeka ga Katonda amatukuvu....”
“Obulabe obuli wakati w’ezzadde ly’omukazi n’omusota Mukama yabunnyonnyola bulungi ddala. ‘Era nditeeka obulabe wakati wo n’omukazi, era ne wakati w’ezzadde lyo n’ezzadde lye; yo alikubetenta omutwe, naawe olimukubetenta ekisinziiro.’ ‘N’agamba Adamu nti, Kubanga owulidde eddoboozi lya mukazi wo, n’olya ku muti gwe nakulagira nga njogera nti, Tolya ku gwo: ettaka likolimiddwa ku lulwo; mu nnaku mw’onooliryanga ennaku zonna ez’obulamu bwo; era lirikuzaaliranga amaggwa n’amatovu; naawe onoolyanga omuddo ogw’omu nnimiro; mu ntuuyo ey’omu maaso go mw’onoolyanga emmere, okutuusa lw’oliddayo mu ttaka; kubanga omwo mwe waggibwa: kubanga oli nfuufu, era mu nfuufu mw’oliddayo.’”
“Olw’okugoberera ekkubo lye ye, olw’okukola ng’akwatagana n’ebikemo bya Setaani era ng’awakanya Katonda by’amanyi nti by’ayagala, omuntu mu bwereere yagezaako okwegulumiza n’okweragira omukisa. Bw’atyo yafuna okumanya okwava mu bumanyirivu okw’obutagondera mateeka ga Katonda. Bw’atyo n’amanya obulungi n’obubi; bw’atyo n’afiirwa obwesigwa bwe n’obuvunaanyizibwa bwe eri Katonda era n’aggulawo enzizi z’obubi n’okubonyaabonyezebwa eri amaka g’abantu gonna. Bameka leero abakola okugezesebwa kwe kumu! Ddi omuntu lw’alitegeera nti ekkubo lyokka ery’obukuumi bwe liri mu kwesiga okujjuvu eri ‘bw’atyo bw’ayogera Mukama’?”
“Setaani ayagala okuyingiza ebintu bye ye yeekoleredde mu baana ba Katonda ng’ayita mu nkola ez’obuntu. Ayagala okukkirizibwa nga Katonda, oba n’okuteekebwa waggulu wa Katonda.
“Mu kukyusa Ssabbiiti n’agifuula olunaku olw’olubereberye olw’omweeka, akulembera abantu obutakkiriza ebyo Katonda by’ayogera, era bwe kityo n’abaleetera okutwala amakubo gaabwe bo n’enteekateeka zaabwe ng’ebyo ebibalabikira okuba eby’amagezi amangi ennyo mu maaso gaabwe bo era ne mu kusalawo kwabwe okwakyamye. Olw’amagezi ag’abantu aleetera abantu okutwala ebiragiro bya Katonda ebyalangirirwa ng’ebitalina maanyi mangi ng’ennono z’abantu, era n’okutwala okukyama okuva ku mateeka ago agabeera bulijjo matukuvu era matuukirivu era malungi, ng’ekintu ekitono obukulu. Alaba nti bw’atyo ng’aziyiza abakozi b’abantu okutambula ng’abaana abagondera mu kukwatagana ne Katonda, ayinza okulemesa okutukirizibwa kw’omulimu gwa Katonda mu nsi yaffe.”
“Naye enkwe za Setaani z’akola ng’akozesa ebitongole eby’obuntu ebiri mu bifo eby’obuvunaanyizibwa zisaana okutya era zeewalibwe nnyo ne kaakano ng’oluvannyuma lw’okugezesa kw’ekibi kumaze okukolebwa, nga bwe kyali mu nsonga y’abazadde baffe abaasooka. Ndiragiddwa okwogera nti abasajja abateekeddwa mu bifo eby’obuvunaanyizibwa mu mulimu gwa Katonda baayitiridde okuteekateeka ku ddembe lyabwe ery’okufuga abalala. Ekifo omuntu ky’alimu tekikyusa mpisa ze. Abamu balabise nga bawulira nti bateekwa okuteesaawo ku lw’amakkanisa ne ku lw’ebifo eby’obujjanjabi, era nti tewaali kubangawo kubuuza ku nsala yaabwe. Bakkirize okuyiga eri Yesu ku buli mutendera. Ye ye alina okuba obuyinza obukulu eri buli muntu.”
“Oyo eyatera okuba Omuyigiriza waffe agamba nti, ‘Nga kizibu eri omuntu okutambulira mu bwetoowaze ne Katonda we, ng’alina omwoyo ogumenyese, ng’akwata ekkubo lya Katonda era ng’agaana ebyo Setaani by’amuwa ng’ebiteeso ebirabika ng’ebireeta emigaso mingi egy’ensi.’ Obuyinza bw’omuntu okugoberera ekkubo lye ye mu kifo ky’okunywerera n’obunywevu ku musingi ogunywevu Katonda yekka gwe yassaawo, buddiriddwamu emirundi n’emirundi. Okugaana okutambulira mu makubo agagolokofu Katonda ge yalaga kijja kubaleetera okutabuka, era tekijja kubayigiriza magezi abalala abalina okugezesebwa n’okukemebwa kwe kumu. Omuntu aliyiga ddi nti Katonda ye Katonda, so si muntu alyoke akyuke?”
“Abamu abaava mu kkubo ettuufu babadde mu kirwadde eky’olubeerera eky’okwegomba okukwata ku buvunaanyizibwa Katonda bw’ataabassangako. Katonda ayita buli mubuulizi ne buli musawo okukuuma obwangu bw’amazima. Omwana wa Katonda abikkuliddwa mu Ndagaano Enkadde ne mu Ndagaano Empya ye Mulokozi w’ensi yaffe leero. Okuva gy’Ali buli mmisonaali ow’eby’obulamu y’alina okufuna okutendekebwa kwe. Bw’ataayawulenga ku mukama w’obuyinza obw’empewo, anaabuza emyoyo gy’abo abamwesiga. Bonna beerinde abantu abayigiriziddwa ennyo ne bagulumizibwa ennyo okutuusa enteekateeka zaabwe lwe zitasobola kutegeerwa bantu ba bulijjo.”
“Enkwe ez’ekibi zisukiridde ddala okutegeerwa okw’obutaggwaawo. Buli buzibu, buli kubonaabona n’okufa, bwe bujulizi si bwa maanyi g’obubi byokka, wabula era bwa mazima ga Katonda omulamu. Omuntu bw’amala okumanya amazima, ekigambo kya Katonda omulamu, ekibeerera emirembe gyonna, era ekireeta obulamu okuyita mu kugondera, obunafu bwe mu kukwatagana n’obukabakaba bwa Setaani busukkiridde nnyo okwewuunyisa. Bonna abayigirizibwa Katonda bakkiriza Kristo nga ye Mwana we. Bonna abatakkiriza byayogedde Katonda ebimanyiddwa balaga engeri ekibi gye kyeyagalibwamu, era tebakolera ku ludda olw’obulamu n’obutafa obuleetebwa mu musana okuyita mu kutukuzibwa okw’amazima okutuukiridde. Bwe bataakyuse mu mpisa, mu bigambo, ne mu mwoyo, emmeeme zijja kubula.”
“Tewali kkubo lya wakati eridda ku Lusuku lwa Katonda oluzziwoddwawo. Obubaka obuweereddwa omuntu olw’ennaku zino ez’oluvannyuma si bwa kutabula na nkola ez’amagezi g’abantu. Tetulina kwesigama ku bukodyo bwa bannamateeka ab’ensi. Tuleekwa okuba abantu abawombeefu ab’essuubi mu kusaba, so si kukola ng’abo abazibiddwa amaaso eby’obuyinza bwa Setaani.
“Bangi balina okukkiriza, naye si kukkiriza okukolera mu kwagala era okutukuza emmeeme. Okukkiriza okulokola si kukkiriza bukkiriza amazima kwokka. ‘Ne balubaale bakkiriza, ne bakankana.’ Okuweebwa omwoyo kwa Mwoyo wa Katonda kuwa abantu okukkiriza okuba amaanyi agawaliriza agabumba empisa, era agatwala abantu waggulu okusinga ebikolwa eby’obulombolombo obwokka. Ebigambo, ebikolwa, n’omwoyo biteekwa okuwa obujulirwa ku nsonga nti tuli bagoberezi ba Kristo.
“Omusana n’omukisa ebisingayo obukulu Katonda by’awadde si kwekukuuma eri okusobya n’okwawukana ku ddiini mu nnaku zino ez’oluvannyuma. Abo Katonda b’ayimusizza mu bifo eby’oku bwesige eby’oku ntikko bayinza okukyuka okuva ku musana oguva mu ggulu ne bagoberera amagezi ag’abantu. Olwo omusana gwabwe gulifuuka kizikiza, obusobozi bwabwe Katonda bwe yabakwasa bulifuuka ekyambika, empisa yaabwe eneefuuka ekyesittaza eri Katonda. Katonda tasekererwa. Okwawukana ku Ye kwaddewo, era bulijjo kulibaddenga kulina ebivaamu ebyo eby’amazima. Okukola ebikolwa ebitaasanyusa Katonda, bwe kutajjulirwa mu ngeri ey’amaanyi era ne birekebwa, mu kifo ky’okunoonya okubyejjeereza, kulikulembera omukozi w’ebibi mpola mpola mu bulimba okutuusa ebibi bingi lwe birikolebwa awatali kubonerezebwa. Bonna abandyagadde okuba n’empisa eyandibafuula abakozi awamu ne Katonda era ne bafuna okutenderezebwa kwa Katonda, balina okwawula bokka ku balabe ba Katonda, era banywezze amazima Kristo ge yawa Yokaana okugawa ensi.” Manuscript Releases, volume 18, 30–36.