Ng’akabonero akakulu ak’abo emitwalo kkumi n’ena mu enkumi nnya, Peter ayimiridde e Panium mu 2026 ng’akola okutereeza okulagula okutali kutuufu okwa Jjulaayi 18, 2020. Omulimu gwe mu nsonga eyo gukwatagana n’omulimu gwa Josiah Litch ogw’okutereeza ebikwata ku lunaku lwa Agusito 11, 1840, n’ogwa Samuel Snow ogw’okuzuula olunaku lwa Okitobba 22, 1844. Okutereeza kwa Litch kwawa obubaka bwa malayika asooka amaanyi, ate okwa Snow ne kuwa obubaka bwa malayika owookubiri amaanyi. Okuweebwa amaanyi kw’obubaka bwa malayika asooka n’obwa malayika owookubiri kukiikirira okuweebwa amaanyi kw’obubaka bwa malayika owookusatu. Engeri z’obubaka obusooka n’obwokubiri zikiikirirwa mu bubaka obwokusatu ng’omugatte gw’obubaka obw’ebweru obw’ekibonyoobonyo n’obubaka obw’omunda obw’okukoowoola okw’omu ttumbi okw’omu lugero lw’abawala ekkumi embeerera.
Mu nkozesa y’obunnabbi ey’emirundi esatu, enkozesa esooka n’eyokusatu, nga era ze ntandikwa n’enkomerero, ziriba n’engeri ezifanagana. Gye buvuddeko, ow’oluganda omu azudde amazima agawerako agakwatagana n’akabi akasooka mu Okubikkulirwa essuula ey’omwenda, era amazima ago bwe gakozesebwa nga gagoberera omusingi gwa Alufa ne Omega, galaga obukakafu obulala obw’amakulu amangi obukakasa “omusisi” ogw’omu Okubikkulirwa essuula ey’ekkumi n’emu. Etteeka lya Ssande mu Mawanga ga Amerika Ageegasse gwe “musisi” ogwasooka okutuukirizibwa mu Nkyukakyuka y’Obufuzi mu Bufalansa, Bufalansa, obwali limu ku mawanga ekkumi agaali gakola ensengeka ey’obunnabbi eya Rooma ey’ekikaafiiri mu kitabo kya Danyeri, bwe bwasuulibwa. N’olwekyo, essuula ey’ekkumi n’emu egamba nti ekitundu eky’ekkumi eky’ekibuga kyagwa.
Era mu kiseera kye kimu ne wabawo okukankana okw’ensi okunene, n’ekitundu eky’ekkumi eky’ekibuga ne kigwa, era mu kukankana okw’ensi ne mufiiramu abantu kasanvu: n’abasigaddewo ne batiisibwa nnyo, ne bagulumiza Katonda ow’omu ggulu. Okubikkulirwa 11:13.
Amangu ddala oluvannyuma lw’olunyiriri luno, Obusiraamu obw’akabonero ak’okusatu obw’ennaku butuuka.
Zzikiriza olwokubiri luyiseewo; era, laba, zzikiriza olwokusatu lujja mangu. Okubikkulirwa 11:14.
Abaasooka baali basuubira nti “ekibonerezo eky’okusatu” kyandiddiridde amangu ddala ekibonerezo eky’okubiri, naye ekigambo ekyavvuunulwa nga “amangu,” kitegeeza mu butuufu okubalukawo mu bwangu era mu ngeri etasuubirwa, ekyo kye kiraga engeri Obusiraamu gye bukola ebirumbiddwa eby’ekyewuunyo. Ekibonerezo eky’okusatu tekyaali kya kutuuka nga October 22, 1844 bwe baali balowooza, naye bwe kyatuuka kyali kya kubaawo “mu bwangu era mu ngeri etasuubirwa,” nga bwe kyali ku 9/11, bwe kityo ne kiteekawo akabonero ak’okutandika okwokussaako envumbo kw’abo akasiriivu mu ana mu enkumi n’enkumi nnya, ekiggwaako katono nnyo nga tekinnatuuka musisi gw’etteeka lya Sunday.
“Musisi gw’ensi” ogw’etteeka lya Ssande kwe kukankana kw’ensolo ey’“ensi,” era 9/11 bwe yatuuka, Mwannyinaffe White yalaga nti Mukama yayimuka “okukankanya ensi nnyo nnyo.” Ku ntandikwa y’okuteekebwako akabonero n’oku nkomerero, ensolo ey’ensi ekankanyizibwa, n’olwekyo “musisi gw’ensi omunene.”
“Kino sirina kye nnali ŋŋambyeko. Nnaye nnagamba, bwe nnali ntunuulira ebizimbe ebinene nga bizimbibwa eyo, nga bisituka omuzinzi ku munnaagwo, nti, ‘Bintu bya ntiisa nnyo bye biribaawo Mukama bw’aligolokoka okukankanya ensi n’amaanyi amangi! Awo ebigambo eby’Okubikkulirwa 18:1–3 birituukirizibwa.’” Review and Herald, July 5, 1906.
Mukama “agolokoka” bwe wabaawo enkyukakyuka mu mulimu gwe ogugoberera enteekateeka ez'ebiseera eby'enjawulo, nga bwe kyali Suteefano bwe yakubibwa amayinja era ne nga 22 Okitobba, 1844, okusala omusango gw'abafu bwe kwatandika. Okusala omusango gw'abalamu bwe kwatandika nga 9/11, Mukama yaddamu n'agolokoka, n'alyoka akankanya ensolo eyava mu ttaka, nga bw'alikola ku nkomerero y'okuteekebwako akabonero kw'abantu emitwalo kkumi n'ena mu enkumi nnya, bw'alikyusa omulimu gwe ogugoberera enteekateeka ez'ebiseera eby'enjawulo okuva ku kkanisa ye n'aguzza eri ekisibo kye ekirala eky'abo abakyali mu Babulooni.
Ow’oluganda Daniel ky’azudde ze ngeri eziranga akabi akasooka ezikwatagana n’obujulirwa bw’“omusisi omunene” ogw’omu ssuula ey’ekkumi n’emu, nga zikwatagana n’ebyafaayo awamu n’engeri abasaale gye baategeeramu ebyafaayo ebyatuukiriza akabi akasooka.
Awo malayika ow’okutaano n’afuuwa ekkondeere, ne ndaba emmunyeenye ng’eva mu ggulu n’egwa ku nsi: era n’aweebwa ekisumuluzo eky’obunnya obutaliiko buko. N’aggulawo obunnya obutaliiko buko; omukka ne guva mu bunnya ng’omukka gw’ekikoomi ekinene; enjuba n’empewo ne bizikira olw’omukka gw’obunnya. Ne mu mukka ne muvaamu enzige ne zikka ku nsi: ne ziweebwa obuyinza, ng’enkayanja ez’oku nsi bwe zirina obuyinza. Era ne ziragirwa obutasaanya busubi bwa nsi, newakubadde ekintu kyonna ekibisi, newakubadde omuti gwonna; wabula abantu bokka abataliiko kabonero ka Katonda mu byenyi byabwe. Okubikkulirwa 9:1–4.
Abasooka baakozesa obulungi ennyiriri zino ku byafaayo ebyaleeta Mohammed, eyazaalibwa mu 570, n’agatta ebika mu 606, n’aweebwa okubikkulirwa kwe okwasooka mu 610, n’asengukira e Medina mu 622, n’atandika entalo ze mu 624 era n’afa mu 632. “Ekiyinja ekitalina businze” mu ngeri ey’obunnabbi kikiikirira okulabisibwa okupya kwa Sitaani, naye Mohammed yatandikira mu Buwarabu, era nga nakwo kumanyiddwa ng’ekiyinja ekitalina businze olw’eddungu olunene ennyo.
Mohammed yafuuka kabaka ow’obunnabbi, oba nga bwe bamuyitanga, “omwesigwa,” mu mwaka gwa 606, bwe yagonjoola empaka wakati w’ebika eby’enjawulo ebyali mu buzibu obw’okusalawo ani eyandikkiriziddwa okuzzaawo ejjinja eddugavu ery’oku nsonda erya Kaaba. Kaaba kizimbe ekifaanana ng’ekyapa eky’enjuyi nnya ennamba zenkana (kye kiva ku linnya “Kaaba,” ekitegeeza “kyapa” mu Luwarabu) ekisangibwa wakati mu muzikiti omukulu ogw’e Mecca mu Saudi Arabia. Obuwanvu bwakyo buli nga ffuuti 43, obugazi ffuuti 11, n’obuwanvu obw’omu maaso n’emabega ffuuti 10, nga kizimbiddwa mu mayinja ga granite ne marble, era nga kibikkiddwa engoye enzirugavu eza silika ne ppamba. Kaaba yaliwo dda nnyo nga Muhammad tannabaawo, era ng’ennono y’Obusiraamu bw’eyogera, yasooka kuzimbibwa Ibulayimu ne mutabani we Isimayiri ng’ennyumba ey’okusinzizaamu Katonda omu (Allah). Mu byasa bingi ebyaddirira, yajjudde ebifaananyi eby’okusinza, era n’efuuka ekifo eky’amasabo eky’abapagaani ekyakozesebwanga ebika by’Abawalabu.
Kaaba kye kifo eky’omwoyo ekisinga obukulu mu nsi y’Obusiraamu—ekizimbe ekyangu era eky’edda ennyo ekifaananako obumu bwa Katonda, obumu, n’enkolagana eriwo wakati w’okukkiriza kwa Ibulayimu n’Obusiraamu. Abasiraamu tebakitwala ng’“ennyumba ya Katonda” mu ngeri ey’ennyiriri, wabula ng’ekifo ekyalagirwa Katonda okuba ekitunuulirwa mu kusinza. Ebikolwa bya Mohammed mu kiseera Kaaba lwe yali ezikiriziddwa era oluvannyuma n’eddaabirizibwa, we byatandikira obukulembeze bwe.
Amataba mangi ag’ekikulukuto gaayonoonanga Kaaba, era ekika kya Quraysh ne kigizimba nate. Obudde bwe bwatuuka okuddiza Ejjinja Eddugavu (Hajar al-Aswad) mu nsonda yaalyo, ebika eby’enjawulo ne biwakana ku ani eyandifunye ekitiibwa ekyo. Ne bakkiriziganya nti omuntu anaasooka okuyingira mu kifo ekyo ye yandisalawo. Muhammad n’ayingira, era n’amalawo empaka ezo mu magezi: Yassa Ejjinja Eddugavu ku lugoye, n’alagira omukiise okuva mu buli kika okuliyimusiza wamu, nga balisitula wamu, oluvannyuma ye kennyini n’aliteeka mu kifo kyalyo. Ekyo kyamuwa ekitiibwa kinene n’erinnya Al-Amin (“Omwesigwa”) mu bantu b’e Makka. Kye kimu ku bintu ebikulu ebyaliwo nga tannaba kufuuka nnabbi ebiragibwa nnyo mu biseera eby’enjawulo eby’ebyafaayo. “Ejjinja Eddugavu” lyali jjinja lya nsonda eryateekebwaawo Muhammad, oyo ali kabaka ow’obunnabbi ku Buyisiramu. Ejjinja erya nsonda eddugavu kifaananyi eky’obulimba ekitegeerekeka obulungi ekya Kristo (ejjinja erya nsonda ery’amazima), era n’okwonooneka kw’ennyumba ya Kaaba oluvannyuma lw’emyaka egy’okuyingizibwamu ebifaananyi nabyo byamalibwawo Muhammad.
Oluvannyuma lw’Abakuraysh okumenya Endagaano y’e Hudaybiyyah, Muhammad yatabaala Makka ng’alina eggye erya Abasiraamu nga 10,000. Ekibuga kyewaayo nga waliwo okulwana kutono nnyo. Awo Muhammad n’ayingira mu Kaaba, n’azikiriza ebifaananyi 360 ebyali munda mu yo, era n’addamu okwawula awasasirwa awo eri okusinza Katonda omu yekka (Allah). Bwe kityo, Mohammed kabaka w’Obusiraamu, n’ateekawo ejjinja ery’oku nsonda, era n’alongooseza yeekaalu okuva mu kusinza ebifaananyi.
Mu kitabo ky’Okubikkulirwa mulimu obuyinza busatu obuva mu bunnya obutaliiko ntobo, era buli bumu ku buyinza obwo obusatu bukiikirira Kristo ow’obulimba. Sitaani, ogusota, aluubirira okuba nga Oyo Ali Waggulu Ennyo, ng’atudde ku ntebe Ye ey’obwakabaka ne mu kkanisa Ye.
Nga bw’ogudde okuva mu ggulu, ai Lucifer, mwana w’enkya! nga bw’otemeddwawo n’osuulibwa wansi ku ttaka, ggwe eyanafuya amawanga! Kubanga wayogera mu mutima gwo nti, Ndirinnya eri eggulu, ndigulumiza entebe yange waggulu w’emmunyeenye za Katonda: era ndibeera ku lusozi olw’okukuŋŋaanirangako, ku njuyi ez’obukiikakkono: ndirinnya waggulu w’obugulumivu bw’ebire; ndifaanana nga Oyo Ali Waggulu Ennyo. Naye olibikkibwa wansi mu geyena, ku njuyi z’obunnya. Isaaya 14:12–15.
Ogusota ogw’obutakkiriza eri Katonda gwava mu bunnya obutalina nkomerero mu Okubikkulirwa essuula ekkumi n’emu, era ensolo ey’Obukatuliki erinnya okuva mu bunnya obutalina nkomerero ng’ekiwundu kyayo eky’okufa kiwona.
Ensolo gye walaba yaliwo, so tekikyaliwo; era eririnnya okuva mu bunnya obutalina nkomerero, ne ligenda mu kuzikirira: era abatuula ku nsi balyewuunya, abo amannya gaabwe agaatawandiikibwa mu kitabo eky’obulamu okuva ku kutondebwa kw’ensi, bwe baliraba ensolo eyaliwo, so nga tekikyaliwo, era nga eriwo. Okubikkulirwa 17:8.
Ensolo ey’Obukatoliki erinnya ku ntebe y’ensi mu kiseera ekiragiro kya Ssande lwe kinaateekebwawo ng’obwegatta obw’ebika bisatu bumaze okuteekebwawo. Ng’ekifaananyi ky’omusota, Obukatoliki bweyita Katonda, nga Pawulo bwe yategeeza bulungi ennyo.
Omuntu yenna tabalimbanga mu ngeri yonna: kubanga olunaku olwo terulijja, okuggyako nga kusoose kujja okwawukana, era omuntu oyo ow’ekibi nga amaze okulabisibwa, mutabani w’okuzikirira; oyo awakanya era eyeegulumiza okusinga byonna ebiyitibwa Katonda oba ebisinzibwa; bwe kityo n’atuula mu yeekaalu ya Katonda ng’ali nga Katonda, nga yeeraga nti ye Katonda. 2 Abasessalonika 2:3, 4.
Ng’ogusota, ensolo y’Obukatoliki nayo mulabe wa Kristo; byombi byeeyita Katonda, era okuzikirizibwa kwabyo okw’enkomerero kukwataganyizibwa n’obujulirwa bwabyo obw’omu Bayibuli, kubanga ogusota gussibwa wansi emagombe, ate ensolo ye mwana w’okuzikirira. Okuzikirira kwe kuzikirizibwa okw’enkomerero.
“Obumalirivu bwa antikkiriza okukola obujeemu bwe yatandikira mu ggulu bunaasigala bukolera mu baana b’obutagondera.” Testimonies, volume 9, 230.
“Oluyita mu paapa wa Rooma omulimu gwe gumu guyitiriziddwa wano ku nsi nga bwe gwakolebwa mu mpya ez’omu ggulu nga omulangira ow’ekizikiza tannagobebwaayo. Sitaani yanoonya okutereeza amateeka ga Katonda mu ggulu, n’ateekaawo eky’okugattako kye ku bubwe. Yayimusa okusalawo kwe okusinga okw’Omutonzi we, n’ateeka okwagala kwe waggulu w’okwagala kwa Yakuwa, era mu ngeri eno n’ategeeza mu makulu nti Katonda ayinza okulemererwa. Ne paapa bw’atyo bw’akwata ekkubo eryo erye limu, era ng’ayita nti talemererwa, anoonyanga okutereeza amateeka ga Katonda gasobole okutuukana n’endowooza ze, ng’alowooza nti asobola okutereeza ensobi z’alowooza nti alaba mu mateeka n’ebiragiro bya Mukama w’eggulu n’ensi. Mu makulu ag’omunda agamba ensi nti, Nja kubawa amateeka agasinga ku ga Yakuwa. Kino nga kivuma kingi nnyo eri Katonda ow’omu ggulu!” Signs of the Times, November 19, 1894.
Obusiraamu, obwakiikirirwa Mohammed mu byafaayo by’ekyasa eky’omusanvu, nabwo bwava mu bunnya obutaliiko ntobo ekisumuluzo ekyali kiweereddwa Mohammed bwe kyakyusibwa. Obunnya bwe bwaggulwawo, mwavaamu “omukka” ogwafuula enjuba n’ebbanga eby’ekizikiza. Abasaale baategeera bulungi nti “ekisumuluzo” ekyaggulawo obunnya kyali lutalo lw’e Nineeve.
Bwe twetegereza ennyiriri essatu ezisooka mu ssuula ey’omwenda ey’Okubikkulirwa nga twesigama ku ntegeera y’abasaale mu nsonga y’enkozesa y’obunnabbi ey’emirundi esatu, tusanga ng’obubonero bw’obunnabbi obuli mu nnyiriri ezo ezikiikirira akabi akasooka buba kifaananyi ky’obubonero bw’obunnabbi obw’akabi akokusatu akajja “mangu” nga musisi omunene abaawo. Etteeka lya Ssande likiikirirwa olutalo lw’e Nineeve.
Peetero avunaanyizibwa okutereeza obunnabbi obw’obulimba obw’emipiira gy’omuliro egy’e Nashville, era akimanyi nti okuteeka mu nkola mu butuufu okulabula kwa Ellen White okw’emipiira gy’omuliro ku Nashville kwe kutandika kw’“okuzikirizibwa kw’ebibuga enkumi n’enkumi ebimala okwewaayo ddala eri okusinza ebifaananyi.”
Emipiira gy’omuliro egy’e Nashville giraga entandikwa y’ekiseera eky’okuzikirizibwa kw’ebibuga, era giraga n’entandikwa y’okulangirira obubaka obumpi obw’okuleekaana okw’omu ttumbi. Obubaka obwo butandika n’obulumbaganyi obutasuubirwa obuva mu Busiraamu, era ekiseera ekyo kikoma n’obulumbaganyi obutasuubirwa obuva mu Busiraamu mu kiseera kya musisi omunene. Ekiseera eky’okulangirira obubaka obw’okuleekaana okw’omu ttumbi kiraga enkomerero y’ekiseera eky’okussa akabonero ku bantu emitwalo kkumi n’ena mu enkumi nnya, ekyatandika n’obulumbaganyi bw’Obusiraamu obutasuubirwa obwaliwo ku 9/11.
Awo okuteekebwako akabonero kw'abantu emitwalo kkumi n'ena mu enkumi nnya ne kutandika nga kukwatagana n'olunyiriri lwa Balamu n'endogoyi, omuli okukuba emirundi esatu okukomekkerezebwa ku tteeka lya Ssande, naye ng'olulumba olw'okubiri olutasuubirwa luzingiramu okulumbibwa kw'ensi ey'ekitiibwa ey'edda nga 7 Okitobba 2023, n'oluvannyuma emipiira gy'omuliro e Nashville. Ennyiriri zonna zikwatagana, era Peetero ategeera nti okusumululwa kw'obubonero bw'amazima gano, agalagibwa ng'omusajja alina bbulaasi ey'okuggya obukyafu akuŋŋaanya amayinja ag'omuwendo agasaasaanye n'agasuula mu kasanduuko, gwe mulimu gw'Empologoma ey'omu kika kya Yuda.
Enkima ya Yuda etegeeza obubaka bwa Peter obwalongoosebwa obw’e Nashville ng’obwo bwaliwo mu kiseera ekisembayo eky’okuteekebwako akabonero kw’abantu emitwalo kikumi mu obunaana mu enkumi nnya, ekikiikirira mu byafaayo ebikwekeddwa eby’olunyiriri olw’amakumi ana olwa Danyeri kkumi n’emu, era mu ngeri esingawo mu kitundu eky’ebyo byafaayo ebikwekeddwa ekikiikirirwa mu nnyiriri kkumi n’emu okutuuka ku kkumi n’ettaano ez’essuula eyo yennyini. Mu nnyiriri ezo, olutalo lw’e Raphia n’olutalo lw’e Panium biviiramu etteeka ly’Olwokubiri oluli mu lunyiriri olw’ekkumi n’omukaaga, erikiikirirwa olutalo lw’e Actium. Olutalo lw’e Panium bwe lwegatta ku lutalo lw’e Actium ku tteeka ly’Olwokubiri, n’olutalo lw’e Nineve nalo luddibwamu.
“Ekisumuluzo” ekyapebwa Mohammed, kabaka w’Obusiraamu, erinnya lye eritali bukulembeze bwa Busiraamu bwokka, naye era n’ekifo eky’okuzikiririzibwamu ekyalagibwa olutalo lwa Nineve. Erinnya lya kabaka lino “mu lulimi Olwebbulaniya ye Abaddon,” era “mu lulimi Oluyonaani erinnya lye ye Apollyon.” Oluyonaani n’Olwebbulaniya bitegeeza Obukadde n’Endagaano Enkadde n’Empya era bituyigiriza nti Abaddon kitegeeza “ekifo eky’okuzikiririzibwamu” ate Apollyon kitegeeza “omuzikiriza.” Mu lunyiriri olw’ekkumi n’olumu olw’Okubikkulirwa essuula ey’omwenda, kabaka afuga Obusiraamu ye Mohammed, naye era ye “malayika ow’obunnya obutalina businziiro,” era oyo ye Sitaani. Nga papa bw’ali omulabe wa Kristo ng’omukozi wa Sitaani ow’oku mukono ogwa ddyo ku nsi, ne Mohammed bw’atyo afugibwa butereevu Sitaani, malayika ow’obunnya obutalina businziiro.
Mu kiseera ky’etteeka ly’Oku Ssande, obumu obw’emirundi esatu bukaka ku nsi, era ekiwundu ekitta ekyatuusibwa ku bwapapa mu mwaka 1798, bwe kyassa akabonero ak’enkomerero y’Ebiro eby’Ekizikiza, kiwonyezebwa. Ekiwundu ekitta bwe kiwonyezebwa, ekiseera ekyokubiri eky’Ebiro eby’Ekizikiza kituuka, era mu musisi omunene gwe tteeka ly’Oku Ssande, Obusiraamu bukyusa ekisumuluzo, era omukka ng’oguva mu kikoomi ky’omuliro gusaanikira enjuba n’emmunyeenye, ng’ekizikiza kiddamu. Olutalo lw’e Nineeve luddibwamu ku tteeka ly’Oku Ssande, kubanga lye kisumuluzo ekireeta ekiseera ekyokubiri eky’ekizikiza. Eyo obujeemu bw’eggwanga bugobererwa okuzikirira kw’eggwanga. Eyo “obufuzi obukambwe obukola” bufuga mu bujjuvu, kubanga omukka gw’Obusiraamu ogukwasa ekizikiza enjuba n’emmunyeenye mu lutalo lw’e Nineeve gufaanana ng’ekikoomi eky’omuliro. “Ekikoomi eky’omuliro” kyali kimu ku bintu eby’endagaano ya Katonda ne Ibulayimu.
Awo olwatuuka, enjuba bwe yagwa, era nga kizikidde, laba, ekikoomi ekifuuwa omukka, n’ettabaaza eyaka, ne biyita wakati mu bitundu ebyo. Olubereberye 15:17.
Ekikoomi ekyafuuwa omukka ekyayita wakati mu biweebwayo bya endagaano bya Ibulayimu kyategeeza obuddu obw’e Misiri obukiikiriddwa mu kitundu ekiri mu lunyiriri olw’ekkumi n’essatu.
N’amugamba nti, Tegeera mazima ddala nti ezzadde lyo liribeera mugenyi mu nsi etali yaabwe, era balibaweereza; nabo balibalabya emyaka ebikumi bina. Olubereberye 15:13.
“Ekikoomi eky’omuliro ogwaka,” gamba ng’ekikoomi kya Nebukadduneeza ekyogerwako mu ssuula ey’okusatu eya Danyeri, kikiikirira obusibe n’obuddu, nga Sadulaaki, Mesaaki ne Abeduneego bwe baali mu mbeera eyo.
“Naye ng’emmunyeenye bwe zitambulira mu kkubo lyazo erigazi eryaateekebwawo, ebigendererwa bya Katonda tebimanya kwanguwa wadde okulwaawo. Mu bubonero obw’ekizikiza ekinene n’ekikoomi ekifuuwa omukka, Katonda yali abikkulidde Ibulayimu obuddu bwa Isiraeri mu Misiri, era yali alangiridde nti ebbanga ly’okubeera kwabwe eyo lyandibadde emyaka ebikumi bina. “Oluvannyuma,” bwe yagamba, “balivaayo n’obugagga bungi.” Olubereberye 15:14.” The Desire of Ages, 33.
Naye Mukama yabatwala, n’abaggya mu kyoto eky’ekyuma, ye Misiri, mubeere gy’ali abantu b’obusika, nga bwe muli ku lunaku luno. Ekyamateeka Olwokubiri 4:20.
Omukka ogukwata ku njuba n’omwezi ne bizikiza ekisumuluzo eky’olutalo lwa Nineeve bwe kikyusibwa, gulaga okuyigganyizibwa okutandika n’amaanyi ku tteeka lya Sande. Awo nno okuyigganyizibwa okw’Ebiseera eby’Ekizikiza kuddamu. Abatandisi baali batuufu bwe baategeera nti olutalo lwa Nineeve lwe “kisumuluzo” ekyaleeta Obusiraamu mu byafaayo eby’obunnabbi ng’ekibonyoobonyo ekisooka mu 627. Olutalo lwalwanibwa wakati wa Rooma ne Buperusi, era lwali lukyusa obuwanguzi bwa Rooma, naye nga bwe bayita obuwanguzi bwa Pyrrhic. Obuwanguzi obuba mu butuufu obw’obulabe eri oyo abuwangudde. Ebigambo ebyo biva mu buwanguzi bwa kabaka Pyrrhus ow’e Epirus. Oluvannyuma lw’entalo bbiri ku Bbaruumi (Heraclea mu 280 BC ne Asculum mu 279 BC), yawangula eggye ly’Abaruumi naye n’afiirwa ekitundu kinene nnyo eky’abaserikale be. Ng’ekigambo eky’edda bwe kigamba, olwo n’agamba nti, “Obuwanguzi obulala obw’engeri eno era tubeera tubuze.”
Olutalo lw’e Nineeve lwali buwanguzi obwawa Rooma enkizo mu by’entalo, naye bwe lwaggwa, Rooma ne Buperusi byombi byali tebikyalina maanyi ga kuziyiza bulungi obulumbaganyi obw’amaanyi obw’Obusiraamu obwaddirira. Mu kutuukirizibwa kw’olutalo lw’e Nineeve okw’omulembe guno, Buperusi ge Mawanga Amagatte ga Amerika, ate Rooma bwe bupapa. Obuyinza bwa Bumedi ne Buperusi obulina amayembe abiri bukiikirira obuyinza bw’Amawanga Amagatte ga Amerika obulina amayembe abiri. Mu kiseera ky’etteeka lya Ssande, Amawanga Amagatte ga Amerika gaba jjembe limu lyokka, kubanga mu biseera ebikulembera etteeka lya Ssande ekifaananyi ky’ensolo kiba kimaze okukolebwa, era okukolebwa okwo kwe kugatta amayembe gombi ne gafuuka limu. Mu Danyeri essuula ey’omunaana, mulimu amayembe abiri agakiikirira Obwakabaka bwa Bumedi ne Buperusi, era ejjembe lya Buperusi lye lyasembayo okumera.
Awo ne nnyimusa amaaso gange, ne ndaba, era, laba, endiga ennume yali eyimiridde mu maaso g’omugga ng’erina amayembe abiri: era amayembe ago gaali ga waggulu; naye limu lyali lisinga linnaalyo obuwanvu, era eryasinga obuwanvu ne limera oluvannyuma. Danyeri 8:3.
Amayembe ga Amerika agabiri, obwa-Republican n’obwa-Protestanti, gafuuka limu ekkanisa ne gavumenti bwe bwegatta okukola ekifaananyi ky’ensolo. Okutondebwawo okwo kutuukirira ddala ddala akabonero k’ensolo bwe kalagirwa ku tteeka lya Ssande. Kino kiraga nti Amerika, ku tteeka lya Ssande, mu ngeri nnyangu eri Buperusi. Buperusi bwawangulwa Rooma mu lutalo lw’e Nineeve. Engeri Rooma gye yawangulamu Buperusi ya mugaso gwa byafaayo, olw’enkwe n’enkola za Heraclius, Omukabaka wa Rooma.
Mu ngeri ennyonnyofu, Heraclius yakola okulumba okw’ekyewuunyo, so si kulumba kwa maaso ku maaso okw’okweyongerayo butereevu. Effeffe ze yakola okutuukiriza ekyewuunyo ekyo ziwandiikiddwa mu byafaayo. Ekyewuunyo ekyo kyali kirimu n’okusalawo kwe okulumba mu biro eby’obutiti, ekitali kya bulijjo mu biro ebyo eby’ebyafaayo, naye tekyakoma awo. Heraclius yatandika okutabaala kwe wakati mu mwezi ogw’Omwenda 627 ng’ava mu bukiikakkono (ebifo ebigulumivu eby’e Armenia). Mu kifo ky’okukwata ekkubo eryali lisuubirwa ery’okuseerera obukiikaddyo butereevu ng’agenda ku kibuga ekikulu eky’Abaperusi, Ctesiphon, yakola okukyama okugazi, ng’aserengeta mu bukiikakkono-buvanjuba ku nsalo z’ebitundu ebyo (nga kiri kumpi n’ensalo ey’omulembe guno eya Turkey ne Iran). Oluvannyuma yakyuka ng’agenda mu bukiikaddyo n’ebugwanjuba, n’asomoka Omugga Great Zab nga 1 Desemba 627. Kino kyateeka eggye lye ku Lusenyi lwa Nineveh (ku lubalama olw’ebuvanjuba olw’Omugga Tigris), okumpi n’ebifunfugu eby’ekibuga eky’edda ekya Nineveh. Okusenguka kuno kwali kuva mu bukiikaddyo nga kugenda mu bukiikakkono bwe kugeraageranyizibwa n’eggye ly’Abaperusi—ekintu ekikyusiddwa ddala ku kye Abaperusi baali basuubira. Baali basuubira nti yandeyongeddeyo ng’asika mu bukiikaddyo ng’agenda e Ctesiphon. Kino kyakwata omuduumizi w’Abaperusi Rhahzadh nga teyeetegefu era ne kimuwaliriza okugoberera Heraclius okumutuusa mu ttaka eritamwanguyira. Kyasobozesa Abaloma okulonda ekifo ky’olutalo ku lusenyi oluseeteevu okumpi ne Nineveh. Enkola eno yaleetera Abaloma obutakwatirwa wakati w’amaanyi g’Abaperusi era n’ebawa ekkubo ery’okudduka singa kyabeeranga kyetaagisa. Bwe kyagattibwa n’ekire ky’omukka ku lunaku olw’olutalo era n’enkola ey’okweddiza emabega ey’obulimba eyakozesebwa mu ntalo zennyini, waaliwo emitendera mingi egy’ekyewuunyo. Okutabaala kuno okw’obuvumu okw’omu biro eby’obutiti n’ekkubo ly’okubetooloola eryatuuka munda ennyo mu ttaka ly’Abaperusi bitunuulirwa ng’ekimu ku by’amaanyi bya Heraclius ebisinga obukulu mu bya magye. Kyayamba nnyo okumenya obwesige bw’Abaperusi era ne kiyamba mu ngeri ey’amaanyi nnyo ku buwanganguzi bw’Abaloma obwatuukibwako oluvannyuma mu lutalo oluwanvu.
“Mu lutalo lwa Nineeve, olwalwanibwa nnyo okuva ku matulutulu okutuuka ku ssaawa ey’ekkumi n’emu, bendera amakumi abiri mu munaana, obutassaako ezo eziyinza okuba nga zamenyese oba zaayuliddwa, zaggibwako Abaperusi; ekitundu ekisinga obunene eky’eggye lyabwe kyasalibwamu ebitundu, era abawangula (Abaruumi), nga bakweka okufiirwa kwabwe bo, baayisa ekiro ku ttale ly’olutalo. Ebibuga n’amasiro ga Bwasuli byaggulwawo eri Abaruumi omulundi ogwasooka.
“Empa waateekebwawo mu kiseera kye kimu, era mu ngeri y’emu, ekkubo eri ebibiina by’Abasaraseni okuva mu Buwalabu, ng’enzige okuva mu kitundu kye kimu, abaagenda nga basaasanya mu lugendo lwabwe enzikiriza ya Muhammadi ey’ekizikiza era ekyamiza, mangu ne babikka obwakabaka bwombi, obw’Abapersia n’obw’Abaruumi; so ne kabaka w’Abaruumi teyanywezebwa lwa kuwamba kwe yatuukiriza.”
“Okulaga ensonga eno mu bujjuvu obusingawo tekuyinza kwegombebwa okusinga bwe kiri mu bigambo ebisembayo eby’essuula ebyaggibwa mu Gibbon, okuva mwe baatwala ebitundu ebyasooka. ‘Wadde nga eggye eryawangula lyali litondeddwa wansi w’omulembe gwa Heraclius, okufuba okwo okutali kwa butonde kulabika nga kwaggwaamu amaanyi gaabwe okusinga okugatendeka. Kabaka bwe yali awangulira mu Constantinople oba mu Yerusaalemi, ekibuga ekitono ekitategeerekeka ku nsalo za Busuuliya kyanyagibwako Abasaraseni, era ne batemaatemaamu amaserengeta agamu agaali geyongeddeyo okukiwonya,—ekintu ekyali kya bulijjo era ekitono ennyo, singa tekyali nteekateeka ey’olubereberye ey’enkyukakyuka ey’amaanyi ennyo. Abanyazi bano baali batume ba Mohammed; obuzira bwabwe obw’ekitalo bwali buvudde mu ddungu; era mu myaka munaana egyasembayo egy’obufuzi bwe, Heraclius yafiirwa Abawalabu ebitundu ebyo byennyini bye yali anunudde mu Baperusi.’
“‘Omwoyo gw’obulimba n’okwekubiriza okw’ekitalo, ekifo kyagwo we kitabeera mu ggulu,’ yasumululwa ku nsi. Ekinya ekitakoma kyali kyetaaga bbugumu kisumulule buggule, era ekisumuluzo ekyo kyali kugwa kwa Chosroes. Yaatagayo n’okunyooma ebbaluwa ey’omuntu atamanyiddwa okuva e Mecca. Naye bwe yava mu ‘muliro gwe ogw’ekitiibwa’ n’aseerengeta mu ‘kigo ky’ekizikiza’ amaaso ge gatayinza kuyingiramu, erinnya lya Chosroes lyali lya kusaanawo mangu okuva mu kwijukirwa mu maaso g’erya Mohammed; era omwezi ogw’ekitundu gwalabika ng’ogulindiridde kwanjuluza kwagwo okutuusa emmunyeenye lw’egwa. Chosroes, oluvannyuma lw’okuwangulwa kwe ddala n’okufiirwa obwakabaka bwe, yattibwa mu mwaka 628; era omwaka 629 gumanyiddwa olw’‘okuwangulwa kwa Buwalabu,’ era ‘olutalo olusooka olw’Abamohammed obwakolwa ku bwakabaka bw’Abaruumi.’ ‘Awo malayika ow’okutaano n’afuuwa, ne ndaba emmunyeenye ng’eva mu ggulu n’egwa ku nsi; era n’aweebwa ekisumuluzo ky’ekinya ekitakoma. N’aggulawo ekinya ekitakoma.’ Yagwa ku nsi. Amaanyi g’obwakabaka bw’Abaruumi bwe gaali gaweddewo, era kabaka omukulu ow’e Buvanjuba ng’afile mu kigo kye eky’ekizikiza, okunyaga ekibuga ekitamanyiddwa ku nsalo za Busuuliya kwali ‘entandikwa y’enkyukakyuka ey’amaanyi ennyo.’ ‘Abanyazi baali batume ba Mohammed, era obuvumu bwabwe obw’ekitalo obw’obusirusiru bwava mu ddungu.’” Uriah Smith, Daniel and the Revelation, 495–497.
Olutalo lwa Nineeve lukiikirira Rooma ey’omulembe guno ng’ewangula Amerika ku tteeka ly’olunaku lwa Ssande, naye obuwanguzi obwo bwa ssaddaaka nnyo, kubanga omusango ogweyongera okugwa ku Rooma gutandika ku tteeka ly’olunaku lwa Ssande.
Chosroes yali omukulembeze w’obwakabaka bwa Buperusi, n’olwekyo Buperusi, obukiikirira okugwa kwa Amerika mu kiseera ky’etteeka lya Ssande, kye kisumuluzo ekiggulawo obunnya obutakoma mu kiseera ky’okugwa kw’obwakabaka obw’omukaaga mu bunnabbi bwa Bayibuli. Kikiikirira etteeka lya Ssande eryogerwako mu nnyiriri ez’ekkumi n’omukaaga, amakumi asatu mu lumu, n’amakumi ana mu lumu eza Danyeri essuula ey’ekkumi n’emu, awamu ne mu Okubikkulirwa essuula ey’ekkumi n’essatu olunyiriri olw’ekkumi n’olumu.
Weetegereze ebigambo eby’omukulembeze ow’olubereberye, Stephen Haskell, ku nnyiriri ze zimu n’ebyafaayo bye bimu:
“Abawalabu, oba Abasaraseni, tebaali bangaako kye bakola ku nsi. Mu byafaayo by’amawanga, abasajja bano ab’eddembe ab’omu ddungu baayitaawo kumpi nga tewali n’omu abaafaako. Obusiraamu bwagatta ebika ebyali bitaataaganye, ne bubasindika nga bawangula amawanga. Okusaasaana okw’amangu okwawerekera ebyokulwanyisa eby’Abasaraseni kwava nnyo ku lutalo wakati w’Abaruumi ne Chosroes, omukulembeze w’obwakabaka bwa Buperusi obw’omulembe ogwo. Entalo ezo zaaviiramu okugwa kw’oyo ow’oluvannyuma. Buperusi obw’omulembe ogwo bwali buyimiridde ng’ekisenge eky’omuziziko, nga kukuumira amaanyi ga Mohammed obutayita; naye amaanyi ago bwe gaagwa, omuziziko ne guggyibwawo, ‘obunnya obutalina ntobo’ ne buggulwawo, Abasaraseni ne bajjula ensi yonna ng’amazzi. ‘Obunnya obutalina ntobo bwe bwaggulwawo, ne walinnya omukka ogwakweka amaaso g’enjuba.’ Ekifaananyi kino kya maanyi nnyo, nga kiraga engeri Obusiraamu gye bwaleeta ekizikiza, bwe bwasaasaanira ku maaso g’ensi.” Stephen Haskell, The Story of the Seer of Patmos, 164, 165.
Ekisenge ekyo ekiziyiza mu byafaayo bya Rooma kye kisenge ekyawula ekkanisa ku gavumenti, ekiggyibwawo etteeka lya Ssande bwe liyisibwa. Waliwo n’oluwenda olulala olw’obuwanguzi bwa Rooma ku Buperusi mu lutalo lw’e Nineeve, obuwanguzi obwagifiiriza ennyo, kubanga waaliwo olutalo olulala olw’e Nineeve olwasooka, olukiikirira Alufa, ate ng’olutalo olw’omwaka 627 lukiikirira Omega. Olutalo olwasooka lwaliwo mu mwaka 612 nga Kristo tannazaalibwa, emyaka nga lukumi mu bibiri ng’olutalo olw’omwaka 627 terunnabaawo. Mu lutalo olwo, Bwasuli bwawangulwa omukago ogw’amawanga asatu, ekyo ne kiba enkomerero y’Obwakabaka bwa Bwasuli.
A.T. Jones ayogera ku lutalo olwasooka olw’e Nineve:
“Ebintu mu bufuzi bw’e Bwasuli byeyongera okuva ku bubi okudda ku busingawo obubi, n’olwekyo mu mwaka gwa 612 BC ne wabaawo nate okujeemera okunene okwava mu nsi ziri zennyini essatu, nga ku mulundi guno kwakulemberwa Nabopolassar yennyini. Kuno kwawanguwa ddala mu bujjuvu: Nineeve kyafuulibwa entuumo y’amatongo; era Obwakabaka bw’e Bwasuli bwagabanyizibwamu ebitundu bisatu ebinene,—Mediya, nga ekwata obukiikakkono obw’ebuvanjuba n’obukiikakkono obusukkiridde, Babulooni nga ekwata Eramu n’ennyanja yonna n’ebiwonvu byonna eby’Omugga Fulaati n’Omugga Tiguli, ne Misiri nga ekwata ensi yonna ey’ebugwanjuba bwa Fulaati. Akabonero akakakasa endagaano eno wakati wa Babulooni ne Mediya kwe kwawasa muwala wa kabaka wa Mediya Nebukadduneeza, mutabani wa Nabopolassar. Mu kutuukiriza omugabo gwe mu ndagaano eyali erwanyisa Bwasuli, Falaawo Neko kabaka wa Misiri kwe yayambukira okulumba kabaka wa Bwasuli okulwanira e Kalukemisi ku Fulaati, Kabaka Yosiya owa Yuda bwe yafuluma okulwana naye, n’attibwa e Megiddo. Awo kubanga ettaka lino lyonna ery’ebugwanjuba lyali lya kabaka wa Misiri, yali mu kukozesa obuyinza bwe obutuufu obw’obwakabaka, bwe yawangana olw’okuwangula, bwe yaggya Shallumu mutabani wa Yosiya ku bwakabaka bwa Yuda, n’ateekawo Eriyakimu okuba kabaka wa Yuda mu kifo kye, ng’akyusa erinnya lye n’amutuuma Yekoyakimu, era n’assa omusolo ku nsi.” 1 Byomumirembe 3:15; 2 Bassekabaka 23:31–35.” A. T. Jones, Review and Herald, March 15, 1898.
Mu lutalo lwa Nineve olwa alufa mu mwaka gwa 612 BC, Obwakabaka bw’Abasuuli bwakomaawo ku nkomerero, nga bwe kiri nti obwakabaka obw’omukaaga obw’obunnabbi bwa Bayibuli bukoma ku tteeka lya Ssande. Omuwanguzi mu lutalo luno yali mukago gw’ebitundu bisatu ogwa Babulooni, Misiri ne Meediya. Mu ntalo ez’omu kiseera ekyo Kabaka Yosiya afiira e Magedo, bwe kityo ng’afuuka ekifaananyi kya Alimaggedoni. Mu lutalo lwa omega olwa Nineve mu 627, Obusiraamu obw’akabi akookusatu butuululwa ng’ekisenge eky’obukuumi mu Ssemateeka kiggyibwawo, nga bwe kyateekebwako akabonero, nga Haskell bwe yalaga ku Buperusi ng’“ekisenge eky’enziziizi” eky’obukuumi ekyaggibwawo olw’okuwangulwa kwa Buperusi. Okufa kwa Kabaka Yosiya e Magedo kulaga nti olutalo olusooka olwa Nineve lwe lutalo olwokubiri mu nnaku ez’oluvannyuma. Olusembayo ku ntalo ebbiri eza Nineve mu 627, ekisumuluzo bwe kikyusibwa era obunnya ne buggulwawo, lwe lusooka mu nnaku ez’oluvannyuma, kubanga olusooka luliba olw’enkomerero. Olutalo olusooka olwa Nineve wakati wa Asuli ne mukago ogw’ebitundu bisatu luleeta Alimaggedoni. Ekiseera ky’Ebiro by’Enzikiza ebyokubiri kitandika n’olutalo lwa Nineve era kikoma n’olutalo lwa Nineve.
Amazima agakwata ku kkondeere ery’okutaano, nga lye kabi akasooka mu ssuula ey’omwenda ey’ekitabo ky’Okubikkulirwa, ge basaale baategeera okuba obujulizi obusinga okweyoleka obulungi mu bujulizi bwonna obw’ebyafaayo obukwata ku bitundu by’ekitabo ky’Okubikkulirwa. Uriah Smith ayogera ku nsonga eyo bw’ati:
“‘OLUNYIRIRI 1. Awo malayika ow’okutaano n’afuuwa ekkondeere, ne ndaba emmunyeenye ng’evudde mu ggulu egwa ku nsi: era n’aweebwa ekisumuluzo eky’obunnya obutalina musingi.’”
“Olw’okunnyonnyola ekkondeere lino, tunaaddayo nate okuggyayo mu biwandiiko bya Bwana Keith. Omuwandiisi ono ayogera mazima bw’ati: ‘Tewali kumpi kitundu kirala kyonna eky’Okubikkulirwa abakivvuunula kye bakkiriziganyako mu ngeri emu bwe bati ku kukozesebwa kw’ekkondeere ery’okutaano n’ery’omukaaga, oba obulabe obw’olubereberye n’obwokubiri, ku Basarasen n’Abaturuki. Kyerabika nnyo obulungi ne kitayinza kumpi kutegeerwa bubi. Mu kifo ky’olunyiriri lumu oba bubiri obulaga buli kimu ku byo, essuula yonna ey’omwenda ey’Okubikkulirwa, mu bitundu ebyenkanankana, ejjuziddwa ennyonnyola ya byombi.” Uriah Smith, Daniel and the Revelation, 495.
Peetero ali e Panium ng’alina obuvunaanyizibwa obw’okutereeza obubaka bw’emipiira gy’omuliro egy’e Nashville, era kirabibwa omulundi ogusooka nti ebintu ebiri mu kabi akasooka bikwatagana ddala n’ebiri mu tteeka lya Ssande erinaatera okujja. Empologoma ey’omu kika kya Yuda yasumulula envumbo ku kutegeera kuno nga kukwatagana n’ennyiriri endala ez’obunnabbi ze Ye yali amaze dda okuteekawo. Bannabyafaayo baliwa obujulirwa ku bukulu bw’obulumbaganyi obw’ekibwatukira Rooma bwe yakola ku Baperusi mu mwaka 627, era bwe balikola bwe batyo, baliraga nti engeri Heraclius gye yeetooloolamu Buperusi n’agenda emabega waabwo mu biseera by’obutiti yali kakodyo ka kusigala nga yeekwese okutuusa ku kiseera ky’okulumba.
Mwannyinaffe White atutegeeza nti Rooma eri mu kulindirira kwokka “ekifo eky’enjawulo eky’okwegendereza,” olwo n’eryoka ekuba.
“Ekigambo kya Katonda kiwadde dda okulabula ku kabi akagenda okujja; kino bwe kitafa ku mutima, ensi y’Abapolotesitante ejja kumanya ddala ebigendererwa bya Rooma kye biri, nga tekikyasoboka kudduka mutego. Yeeyongera mu kasirise okukula mu buyinza. Enjigiriza ze ziri kukola obuyinza bwazo mu bifo ebiteekerwamu amateeka, mu makanisa, ne mu mitima gy’abantu. Ali mu kwekaliriza okuzimba ebizimbe bye ebigulumivu era ebinene, mu bifo eby’ekyama ennyo mwe biriddamu okuddibwamu okuyigganya kwe okw’edda. Mu nkiso era nga talowoozebwako, anyweza amaanyi ge okusitula ebigendererwa bye, ekiseera bwe kirituuka eky’okukuba. Ky’ayagala kyokka kwe kufuna ekifo eky’omu maaso; era kino dda kiri kumuweebwa. Mangu ddala tuliraba era tulikitegeera ekigendererwa ky’ekitundu kya Rooma kye kiri. Buli alikkiriza era n’agondera ekigambo kya Katonda, olw’ekyo alifuna okuvumibwa n’okuyigganyizibwa.” The Great Controversy, 581.
Nga bwe kyali eri Kabaka Heraclius, obwapapa bubadde busembera ku kigendererwa kyabwo “mu kyama era mu ngeri etasuubirwa,” mu kutuukiriza Isaaya essuula ey’amakumi abiri mu ssatu, awali omukazi omwenzi ow’e Ttuulo yeerabirwa olw’ebyafaayo by’obwakabaka obw’omukaaga obw’obunnabbi bwa Bayibuli. Okulumba kwa Heraclius okw’ekyama era okw’amangu kwe kwerabirwa kw’ensi obwapapa okuva mu 1798 okutuuka ku tteeka lya Ssande. Olunyiriri ku lunyiriri, ekibonyoobonyo ekisooka kikiikirira ekibonyoobonyo eky’okusatu era eky’enkomerero. Mu kibonyoobonyo ekisooka mulimu okulangirira okukwatagana era n’ebyafaayo by’Obusiraamu n’ekiseera eky’okuteeka akabonero ku emitwalo kikumi mu enkumi amakumi ana mu nnya.
Era baalagirwa obutayonoonanga ssubi ery’ensi, newakubadde ekintu kyonna ekibisi, newakubadde omuti gwonna; wabula abantu bokka abatalina kabonero ka Katonda ku byenyi byabwe. Era ne baaweebwa obutabatta, naye babonyeebonyesebwenga emyezi etaano: era okubonyaabonyezebwa kwabwe kwali ng’okubonyaabonyezebwa kw’enjaba, bw’efumita omuntu. Era mu nnaku ezo abantu balinoonya okufa, ne batakulaba; era balyegomba okufa, naye okufa kulibadduka. Okubikkulirwa 9:4–6.
Nga ekisumuluzo tekinnakyusibwa mu lutalo lw’e Nineeve, olwo lwe tteeka lya Ssande erigenda okujja amangu, emitwalo kikumi mu enkumi ana mu enkumi nnya bamaliriddwa dda okuteekebwako akabonero. Mu tteeka lya Ssande, okuzikirizibwa kw’ebibuga okutandikibwawo n’emipiira gy’omuliro egy’e Nashville kulagibwa ng’ekiseera kya “emyezi etaano,” mu kiseera ekyo olutalo lweeyongera nnyo era okutta okwokubiri okw’obufumbo bwa paapa kutandikibwawo mu kutuukiriza eky’okuddamu ekyawa abajulirwa b’Ebiro eby’Enzikiza mu kabonero akookutaano.
Awo bwe yamala okubikkula akabonero ak’okutaano, ne ndaba wansi w’ekyoto emyoyo gy’abo abattiddwa olw’ekigambo kya Katonda n’olw’obujulirwa bwe baali bakutte: Ne boogerera waggulu n’eddoboozi ddene, nga bagamba nti, Okutuusa ddi, ai Mukama, Omutukuvu era Owamazima, ng’otonnasala musango era ng’otonnawalana ggwanga lyaffe ku abo abatuula ku nsi? Era buli omu ku bo n’aweebwa ekyambalo ekyeru; ne kibagambibwa nti bawummule nate akaseera katono, okutuusa nga baddu bannaabwe era ne baganda baabwe, abalina okuttibwa nga bo bwe battibwa, banaatuukirira. Okubikkulirwa 6:9–11.
Abajulizi b’omu Mirembe egy’Ekizikiza kye kibinja ekisooka ekikiikirira abajulizi ba Rooma ey’Omulembe Guno mu kiseera eky’akazigizigi ak’etteeka lya Ssande. Akazigizigi ako tekannatuuka, abantu emitwalo kkumi n’ena mu enkumi nnya bateekebwako akabonero, era omulimu ogwo ogw’okuteekako akabonero gwatandika ku 9/11, awamu n’okutuuka kw’Obusiraamu obw’ekibonyoobonyo ekyokusatu n’okumansirwa kw’enkuba ey’oluvannyuma. Abajulizi b’omu Mirembe egy’Ekizikiza egyasooka bwe baabuuza ddi obwapapa lwe bulisalirwa omusango, baagambibwa nti walibaawo ekibinja ekyokubiri eky’abajulizi ng’Emirembe egy’Ekizikiza giddamu okubaawo, era ekyo kye kiseera ekisumuluzo ky’olutalo lw’e Nineeve lwe kituukirizibwa mu kiseera ky’etteeka lya Ssande erinaatera okujja. Ekibinja ekyokubiri eky’abajulizi tekinnaba kuweza muwendo gwakyo, abantu emitwalo kkumi n’ena mu enkumi nnya bateekebwako akabonero, era ekiseera ky’okuteekebwako akabonero ekyatandika ku 9/11 kiragibwa mu kabonero akookutaano, kubanga emboozi eragiddwa awo esangibwa mu Okubikkulirwa essuula ey’omukaaga, ennyiriri OMWENDA okutuuka ku KKUMI N’EMU, bwe kityo ne kiramba entandikwa n’enkomerero y’okuteekebwako akabonero nga kikozesa 9/11. Enkomerero eyo ereeta okuzikirizibwa kw’Obusiraamu nga bwe kulagibwa mu Okubikkulirwa OMWENDA, KKUMI N’EMU, era abo abateekebwako akabonero baliba batuukirizza ebyo Danyeri bye yayitamu ebikiikirirwa mu Danyeri OMWENDA, KKUMI N’EMU.
Tujja kweyongera ku bintu bino mu kiwandiiko ekiddako.