Vhesi yegumi, rechitsauko chegumi nerimwe chaDhanieri, rinobatanidza pamwe chete shoko remukati nerokunze neshoko rokuti “nhare.” Kubatana kwarinoita nechipo chaIsaya chemakore makumi matanhatu namashanu, kunozivisa “nhare” yechiporofita chokunze seRussia, uye “nhare” yomukati yetemberi inomutswa naKristu mukati menhoroondo imwe cheteyo. Nhare yokunze, iri mundima yetatu nomumwe, inozivikanwa se“nzvimbo tsvene yesimba,” inomirira mambo wenyika kana umambo hwenyika. Nhare yomukati, kana kuti nzvimbo tsvene yesimba yomukati, ndiyo temberi inomutswa neMutumwa weSungano mumakore makumi mana namatanhatu.

M’Malo Opatulikitsa ya kachisi uja (linga), Mulungu wakhala m’malo akumwamba.

Mubhuku raDanieri mune mazwi maviri echiHebheru ose anodudzirwa achinzi “nzvimbo tsvene.” Rimwe ndi “miqdash,” uye rimwe ndi “qodesh.” “Miqdash” rinogona kumirira nzvimbo tsvene yechihedheni, kana nzvimbo tsvene yaMwari, kana kunyange nhare. “Qodesh” rinoshandiswa chete muBhaibheri kumirira nzvimbo tsvene yaMwari. “Nzvimbo tsvene” (miqdash) yesimba (nhare), mundima yetatu negumi nechimwe yaDanieri chitsauko chegumi nerimwe, inodudzirwa ichinzi “nzvimbo tsvene yesimba,” uye shoko rechiHebheru rakadudzirwa ipapo richinzi nzvimbo tsvene ndi “miqdash,” iro rinomirira Guta reRoma, rinova chiratidzo chesimba reRoma munhoroondo yeRoma yechihedheni neyeRoma yepapa. Danieri akashandisa mazwi maviri aya echiHebheru nokungwarira kukuru. Mundima dziri mbiru huru yepakati yeAdventism, tinowana shoko rokuti “nzvimbo tsvene.”

Ndipo ndakanzwa mumwe mutsvene achitaura, uye mumwe mutsvene akati kumutsvene uya waitaura, Chiratidzo ichi chenguva yakadii pamusoro pechibayiro chezuva nezuva, nokudarika kunoparadza, chokuti nzvimbo tsvene nehondo zvigopiwa kuti zvitsikwe pasi? Akati kwandiri, Kusvikira pamazuva ane zviuru zviviri namazana matatu; ipapo nzvimbo tsvene ichanatswa. Danieri 8:13, 14.

Izwi lesiHebheru elihunyushwe ngokuthi “ingcwele,” kuwo womabili amavesi, lingu-“qodesh,” futhi lisetshenziswa kuphela ukumela ingcwele kaNkulunkulu. Evesini lelishumi nanye, elikhomba iRoma yobuqaba, futhi ngokukhethekile ithempeli lasePantheon eDolobheni laseRoma, sithola igama elithi “ingcwele”, kodwa kulelo vesi liyigama lesiHebheru elithi “miqdash.”

Zvirokwazvo, akazvikudza kusvikira kuna Muchinda wehondo; uye chibayiro chezuva nezuva chakabviswa naye, nenzvimbo yeimba yake tsvene ikakandirwa pasi. Danieri 8:11.

“nzvimbo tsvene yesimba” iri mundima yetatu nemakumi matatu neimwe yaDhanieri gumi neimwe ishoko rechiHebheru rinonzi “miqdash,” uye rinowanikwa richibatana neshoko rechiHebheru rakashandurwa richinzi “nhare” mundima yechinomwe neyechigumi muchitsauko chegumi neimwe. Mundima yechinomwe mambo wokumaodzanyemba akapinda chaipo muguta reRoma akatapa mambo wokumaodzanyemba, nokuti akapinda munhare yake; asi mundima yechigumi, mambo wokuchamhembe anongosvika “kune” “nhare,” nokuti akamira pamuganhu woumambo hwake neIjipiti. Pamuganhu weRafia ndipo paizotaurwa nendima inotevera. “Nzvimbo tsvene yesimba” iri mundima yetatu nemakumi matatu neimwe ndiyo “miqdash,” ye“nhare”.

Hondo yemuganhu paRafiya inomiririra hondo yemuganhu iri muUkraine. Nhoroondo iyoyo yechiporofita inozikanwa nokunzwisisa kuti “musoro” ndihwo umambo kana kuti mambo; ndiwo nhare yesimba rake; asi chiporofita chiri kutaura chokwadi chemukati nechokunze. “Nzvimbo tsvene yesimba” yomutsara wokunze inomiririrwa nenzvimbo tsvene ye“miqdash,” uye nzvimbo tsvene yesimba yomutsara womukati inomiririrwa nenzvimbo tsvene ye“qodesh.”

Kubva muna 1844 kusvika muna 1863 kunomirira mutsara wenhoroondo yechiporofita unoratidza kusimbiswa kwezana nemakumi mana nezvina zvuru. Makore zviuru zviviri nemazana mashanu nemakumi maviri okuparadzirwa kwokurwiswa umambo hwokumusoro akaguma muna 1798, uye iwo mutsara mumwewo wemakore zviuru zviviri nemazana mashanu nemakumi maviri wakatarisana noushambo hwokumaodzanyemba wakaguma muna 1844. Mitsara iyoyo miviri inomiririra hunhu hwapasi hwomunhu uye hunhu hwepamusoro hwomunhu. Hunhu hwapasi, hunomiririrwa noushambo hwokumusoro, ndiwo muviri, uye hunhu hwepamusoro ndiwo musoro. Musoro ndiwo guta guru roumambo, uye ndiwo mambo. Pamufananidzo uyu Kristu akasarudza Judha, umambo hwokumaodzanyemba, kuti aise zita Rake ipapo, uye guta guru ndiJerusarema. Jerusarema ndiyo nzvimbo iri munowanikwa nzvimbo tsvene yechokwadi yesimba, uye munzvimbo tsvene iyoyo mune imba yechigaro choushe yomambo, anova musoro.

“සත් වාර” යන ලෙවී කථාව 26 හි සඳහන් සත්‍යය 1856 දී අවසාන මුද්‍රා තබන සත්‍යය වූ අතර, එය කාර්යය නිම කිරීමට ධජයක් බලගැන්වීම සඳහා අදහස් කරනු ලැබීය. 1844 සිට 1863 දක්වා, ක්‍රිස්තුස් වහන්සේ සදාකාලයටම තම දේවත්වය මනුෂ්‍යත්වය සමඟ ඒකාබද්ධ කිරීමට අදහස් කළ නමුත්, මනුෂ්‍යත්වය කැරලි ගැසීය.

Pa nthawi imeneyo sanathe kusandutsa chikhalidwe chotsika cha munthu, chifukwa zimenezo zidzachitika pa kubwera Kwake kwachiwiri. Pamenepo adzasandutsa chikhalidwe chapamwamba cha munthu kuti chifanane ndi chifanizo Chake, mwa kuphatikiza mutu wa anthu ndi mutu wa Umulungu. Mutu unali likulu la ufumu. Mutu unali mfumu, ndipo pamene Khristu achita kusanduka kwa Umulungu kulumikizana ndi umunthu, amaphatikiza mutu wa umunthu ndi wa Umulungu m’malo opatulika a kachisi ku Yerusalemu, m’Malo Opatulikitsa, pamene Khristu wakhala pamodzi ndi Atate Ake.

Kune uyo anokunda ndichamupa kuti agare neni pachigaro changu choushe, sezvandiniwo ndakakunda, ndikagara pasi naBaba vangu pachigaro chavo choushe. Uyo ane nzeve, ngaanzwe zvinoreva Mweya kumachechi. Zvakazarurwa 3:21, 22.

Kristu anovimbisa kuti avo (veRaodhikia), vanokunda sezvaAkakunda (uye vova veFiraderufia), vachagara pamwe chete Naye, munzvimbo dzokudenga.

Izvo akazviita muna Kristu, paakamumutsa kubva kuvakafa, akamugadza kuruoko rwake rworudyi munzvimbo dzokudenga, … uye akatimutsa pamwe chete naye, akatigarisa pamwe chete munzvimbo dzokudenga muna Kristu Jesu. VaEfeso 1:20, 2:6.

Ku hlanganisiwa ka timhandzi timbirhi ta Hezekiyele (vumunhu ni Vuhwembu) ku hetisisiwa endhawini yo kwetsima ya Xikwembu ya matimba (qodesh), hi nkarhi wolowo lowu xisirhelelo xa matimba (miqdash) xi tivisiwaka tanihi nchumu wa nkoka wa vuprofeta lowu hlanganisaka mitsila ya le ndzeni ni ya le handle ya vuprofeta lebyi Gabriyele a tileke ku endla leswaku Daniyele a byi twisisa mayelana ni leswi a swi ta wela vanhu va Xikwembu hi nkarhi wa ku funghiwa ka gidi ra 144,000. Kreste a a navela ku hetisisa ntirho lowu ematin’wini ya vaMillerite, kambe ntirho lowu wu siveleriwe hi vukandziyisi bya 1863; kambe matimu ya 1844 ku ya eka 1863 ma ha tshama tanihi ntila lowu kombisaka ntirho wolowo lowu ringetiweke.

Ndima yegumi ya Dhanieri chitsauko chegumi nerimwe ine kiyi yokunzwisisa shoko remukati nerekunze rendima dzegumi nerimwe kusvikira padzegumi neshanu, iro rakasvika munhoroondo yedu yechiporofita muna 2014. Ndima yegumi inoratidza 1989, iyo iri nguva yokuguma musangano wokuvandudzwa wevane zviuru zana nemakumi mana nezvina, asiwo ine kiyi inobvumira kuti 2014 izivikanwe sechiratidzo chenzira munhoroondo yokuiswa chisimbiso.

Musi wa 22 Gumiguru 1844, Mutumwa weSungano akakurumidza kuuya kutemberi yaakanga amisa. Chiratidzo chenguva ichocho chinomiririra 11 Gunyana 2001, apo ngirozi yechitatu yakasvikazve, uye hwamanda yechinomwe yakatangazve kurira. Ipapo nhoroondo ya1840 kusvika 1844 yaifanirawo kudzokororwa, nokuti ngirozi yakaburuka musi wa11 Nyamavhuvhu 1840 yakanga isiri munhuwo zvake asi Jesu Kristu, uye basa Rake rakanga riri rokupenyisa nyika nokubwinya Kwake.

1840 සිට 1844 දක්වා වූ කාලය 2001 සැප්තැම්බර් 11 සිට ඉක්මනින් පැමිණෙන ඉරිදා නීතිය දක්වා වූ කාලයද නිරූපණය කරයි; එසේම 1844 සිට 1863 දක්වා වූ කාලයද 2001 සැප්තැම්බර් 11 සිට ඉක්මනින් පැමිණෙන ඉරිදා නීතිය දක්වා වූ කාලය නිරූපණය කරයි. සහෝදරි වයිට් 1844 හි ඉතිහාසය කුරුසියේ ඉතිහාසය සමඟ අනුකූල කරයි; කුරුසිය වසර තුන හමාර බැගින් වූ ඉතිහාස දෙකක බෙදීමක් නිරූපණය කරන අතර, ඒ දෙකම එකිනෙකා සමඟ අනුකූල වේ. කුරුසිය තහවුරු කරන්නේ 1840 දී ආරම්භ වී 1844 දී අවසන් වන පෙරගිය ඉතිහාසයත්, එයින් පසු 1863 දක්වා දිගු වන ඉතිහාසයත් සමාන්තර ඉතිහාස දෙකක් බවත්, ඒ දෙකම මුද්‍රා තැබීමේ කාලය නිරූපණය කරන බවත්ය.

Mutsetse wokutanga kubva muna 1840 kusvika muna 1844 unomiririra kukunda kwevaAdventisti veFiraderufiya; mumwe mutsetse kubva muna 1844 kusvika muna 1863 unomiririra kukundikana kwevaAdventisti veRaodhikia. Mapoka ose ari maviri anomiririrwa muna Danieri chitsauko chegumi, nokuti Danieri, achimiririra mhandara dzakachenjera dzakakunda panguva yokusimbiswa chisimbiso kwezana namakumi mana nezvina zvamazana, akaona chiratidzo; asi avo vaiva naye vakatiza chiratidzo ichocho.

Uye nezuva ramakumi maviri namana romwedzi wokutanga, ndakati ndiri parutivi porwizi rukuru, runonzi Hidhekeri; ipapo ndakasimudza meso angu ndikatarira, uye tarira, mumwe murume akanga akapfeka nguo yomucheka wakaisvonaka, chiuno chake chakanga chakasungwa nendarama yakaisvonaka yeUfazii. Muviri wakewo wakanga wakaita seberiri, chiso chake chakanga chakafanana nokupenya kwemheni, meso ake akaita semarambi omoto, maoko ake netsoka dzake zvakanga zvakaita seruvara rwendarira yakakwenenzverwa, uye inzwi ramashoko ake rakanga rakaita senzwi reboka guru revanhu. Ini Danieri ndoga ndakaona chiratidzo ichocho; nokuti varume vaiva neni havana kuona chiratidzo ichocho; asi kudedera kukuru kwakavabata, zvokuti vakatiza kundohwanda. Danieri 10:4–7.

Muna Danieri chitsauko chechinomwe, mushure mekunge Danieri aona chiratidzo chezvikara zvinodya nyama, Gabrieri akauya kuzotsanangura chiratidzo ichocho.

Ini, Dhanieri, ndakashungurudzika mumweya wangu mukati memuviri wangu, uye zviratidzo zvemumusoro mangu zvakanditambudza. Ndakaswedera pedyo neumwe waavo vakanga vamirepo, ndikamubvunza zvokwadi yezvose izvi. Saka akandiudza, akandizivisa dudziro yezvinhu izvozvo. Dhanieri 7:15, 16.

Mu chikapitala 8 cha Danieli, Danieli atawona masomphenya a zilombo za m’Malo Opatulika, Gabrieli anabwera kudzafotokoza masomphenyawo.

Zvino zvakaitika kuti ini, hongu ini Danieri, ndakati ndaona chiratidzo ndikatsvaka zvarinoreva, tarirai, pakamira pamberi pangu akanga akafanana nechimiro chomunhu. Uye ndakanzwa inzwi romunhu pakati pemhenderekedzo dzeUrai, rakadana richiti, Gabhurieri, tsanangurira murume uyu chiratidzo ichi. Danieri 8:15, 16.

Mu bhuku ra Danyeri chaputa 9, shure kwokunge Danyeri anzwisisa uwandu hwemakore akataurwa naJeremiya uye akamiririrwa muzvinyorwa zvaMozisi sechituko uye semhiko yaMwari, Gabhuriyeri akauya kuti atsanangure chiratidzo.

Ndichiri kutaura, nokunyengetera, nokureurura chivi changu nechivi chavanhu vangu vaIsraeri, uye ndichikumikidza kukumbira kwangu pamberi paJehovha Mwari wangu nokuda kwegomo dzvene raMwari wangu; zvirokwazvo, ndichiri kutaura mumunyengetero, murume uya Gabhieri, wandakanga ndaona muchiratidzo pakutanga, achikurumidzirwa kubhururuka nokukurumidza, akandibata panguva yechibayiro chamadekwana. Akandizivisa, akataura neni, akati, Iwe Dhanieri, zvino ndabuda kuti ndikupe njere nokunzwisisa. Dhanieri 9:20–22.

Naizvozvo, pamusoro pezvapupu zvitatu, zvose zvichibva mubhuku raDhanieri, apo Gabhuriyeri anoti kuna Dhanieri muchitsauko chegumi, kuti auya kuzoita kuti Dhanieri anzwisise zvichawira vanhu vaMwari mumazuva okupedzisira, Gabhuriyeri ari kududzira “marah” yechikadzi, chiratidzo chinokonzeresa, chakaonekwa naDhanieri uye icho rimwe boka rakatiza kubva pachiri.

Tsopano ndadza kudzakudziwitsa zimene zidzachitikira anthu a mtundu wako m’masiku otsiriza; pakuti masomphenyawo ali a masiku ambiri. Danieli 10:14.

Chiono chimene Daniel, icho chinoparadzanisa vatendi, chaiva chiono chokuonekwa kwaKristu, chiono chamakore zviuru zviviri namazana matatu, asi chaiva chiratidzo chacho muchimiro chechikadzi. Kwaiva kunzwisisa kwechiono chokuonekwa kwaKristu kamwe-kamwe seMutumwa weSungano kwakashandura Danieli (navo vanomiririrwa naDanieli), kuva muchimiro chaKristu. Izvo “zvinowira vanhu vaMwari mumazuva okupedzisira” zvinomiririrwa nenhoroondo yavaMillerite kubva muna 1840 kusvikira muna 1844, uyewo navaMillerite kubva muna 1844 kusvikira muna 1863. Rimwe boka rinotiza pachiono ichocho mukumukira, uye rimwe boka rinotevera Kristu nokutenda richipinda muNzvimbo Tsvene-tsvene, kuti rigare naye pamwe chete munzvimbo dzokudenga.

Asi apo Gaburiyeri paanotsanangura chiratidzo umo vanhu vaMwari vemazuva okupedzisira vanoshandurwa kuva mumufananidzo waKristu, anoburitsa nhoroondo yokunze yenyika. Chiratidzo chaDanieri chaKristu chakadudzirwa naGaburiyeri senhoroondo yokunze yenguva yokuiswa chisimbiso kwezana namakumi mana nezvina ezviuru. Kana munhoroondo yaGunyana 11, 2001, mukududzirwa kwaGaburiyeri, pasvikwa, nhoroondo inosimbiswa seiri pamberi pomurayiro weSvondo wevhesi regumi nenhanhatu, inongozivikanwa chete nekiyi yokunzwisisa inomiririrwa se“nhare” muvhesi regumi. PaGunyana 11, 2001, mhedzisiro yechiratidzo chiri chose yakatanga kuzviratidza samavhiri ari mukati mamavhiri.

Zvino shoko raJehovha rakasvika kwandiri, richiti, Mwanakomana womunhu, chirevo ichi chamunacho munyika yaIsraeri, muchiti, Mazuva anorebeswa, uye chiratidzo chiri chose chinokundikana, chii? Naizvozvo uti kwavari, Zvanzi naIshe Jehovha: Ndichagumisa chirevo ichi, uye havachachishandisi sechirevo muna Israeri; asi uti kwavari, Mazuva ava pedyo, nokuzadzika kwechiratidzo chiri chose. Nokuti hamuchazovipozve chiratidzo chisina maturo kana uroyi hunonyengera mukati meimba yaIsraeri. Nokuti ndini Jehovha: ndichataura, uye shoko randichataura richaitika; harichazorebeswi; nokuti mumazuva enyu, imi imba inopanduka, ndichataura shoko, uye ndichariita, ndizvo zvinotaura Ishe Jehovha. Zvakarezve shoko raJehovha rikauya kwandiri, richiti, Mwanakomana womunhu, tarira, avo veimba yaIsraeri vanoti, Chiratidzo chaanoona ndechamazuva mazhinji achauya, uye anoporofita pamusoro penguva dziri kure. Naizvozvo uti kwavari, Zvanzi naIshe Jehovha: Hakuchazorebeswizve kana rimwe remashoko angu; asi shoko randataura richaitwa, ndizvo zvinotaura Ishe Jehovha. Ezekieri 12:21–28.

Pamhiri pemavhiri dzose dzechiporofita dziri kutenderera mukati memamwe mavhiri echiporofita munhoroondo iyoyo, pane rimwe vhiri iro Kufemerwa kwakatizivisa kuti kuvadzidzi vechiporofita vemazuva okupedzisira ndiro vhiri richasarudza magumo avo okusingaperi. Mutsara pamusoro pomutsara, vhiri iroro rinofanirawo kuva chiratidzo chakaonekwa naDhanieri chakamushandura kuti ave mumufananidzo waKristu, nokuti ndicho chiratidzo chinoratidza zvinozowira vanhu vaMwari mumazuva okupedzisira.

“Ishe akandiratidza pachena kuti mufananidzo wechikara uchagadzwa nguva yenyasha isati yavharwa; nokuti ndiwo uchava muyedzo mukuru kuvanhu vaMwari, uyo magumo avo okusingaperi achasarudzwa nawo. Chimiro chenyu chakangova murwiranzombe wezvinopesana zvokuti vashoma chete ndivo vachatsauswa.

“Muna Zvakazarurwa 13 nyaya iyi inoratidzwa pachena; [Zvakazarurwa 13:11–17, zvakatorwa].”

“Ichi ndicho chiyedzo icho vanhu vaMwari vanofanira kuva nacho vasati vaiswa chisimbiso. Vose vakaratidza kuvimbika kwavo kuna Mwari nokuchengeta mutemo Wake, uye nokuramba kugamuchira sabata renhema, vachamira pasi pomureza waIshe Mwari Jehovha, uye vachagamuchira chisimbiso chaMwari mupenyu. Avo vanosiya chokwadi chine mavambo ekudenga uye vachigamuchira sabata reSvondo, vachagamuchira chiratidzo chechikara.” Manuscript Releases, vhoriyamu 15, 15.

ການທົດສອບທີ່ຖືກລະບຸວ່າເປັນການທົດສອບແຫ່ງຮູບສັດຮ້າຍນັ້ນມີສອງດ້ານ. ມັນເປັນການທົດສອບທີ່ຮຽກຮ້ອງໃຫ້ນັກສຶກສາຄຳພະຍາກອນຮັບຮູ້ການກໍ່ຕົວຂຶ້ນຂອງຮູບສັດຮ້າຍ ຊຶ່ງແມ່ນການປະສົມປະສານລະຫວ່າງຄຣິສຕະຈັກແລະລັດໃນສະຫະລັດອາເມລິກາ ກ່ອນໜ້າກົດໝາຍວັນອາທິດ. ມັນຍັງເປັນການທົດສອບທີ່ກໍ່ໃຫ້ເກີດຂຶ້ນ ບໍ່ວ່າຈະເປັນຮູບສັດຮ້າຍ ຫຼືຮູບຂອງພຣະຄຣິດ ພາຍໃນບັນດາຜູ້ທີ່ຖືກແທນໂດຍດານີເອນ ຫຼືບັນດາຜູ້ທີ່ໄດ້ຫຼົບໜີ. ການແຍກອອກນັ້ນຕັ້ງຢູ່ເທິງວ່າ ພວກພົມມະຈັນເຫຼົ່ານັ້ນ “ເຫັນນິມິດອັນຍິ່ງໃຫຍ່ນີ້” ດັ່ງທີ່ດານີເອນໄດ້ເຫັນ ຫຼືວ່າພວກເຂົາຫຼົບໜີຈາກນິມິດນັ້ນ. ກຸນແຈສຳຄັນຂອງການເຫັນນິມິດອັນຍິ່ງໃຫຍ່ນັ້ນ ຖືກແທນໄວ້ໂດຍຄຳວ່າ “ປ້ອມປາການ.”

Tutaya na kudzidza uku muchinyorwa chinotevera.

“Ngirozi ine simba yakarayira Johani yakanga isiri mumwe munhuwo zvake kunze kwaJesu Kristu. Kutsika Kwake rutsoka rworudyi pamusoro pegungwa, nerworuboshwe panyika yakaoma, zvinoratidza chikamu chaAri kuita mumagumo ehondo huru naSatani. Chinzvimbo ichi chinoratidza simba Rake guru-kuru nesimba rehutongi pamusoro penyika yose. Hondo iyi yakaramba ichiwedzera nesimba nokutsunga kubva pazera kuenda kune rimwe, uye icharamba yakadaro kusvikira pazviitiko zvokupedzisira apo mashandiro oumhizha emasimba erima achasvika pakakwirira pawo. Satani, akabatana navanhu vakaipa, achanyengera nyika yose namakereke asingagamuchiri rudo rwechokwadi. Asi ngirozi ine simba inoda kutariswa. Inodanidzira nenzwi guru. Inofanira kuratidza simba nechiremera chezwi Rayo kuna avo vakabatana naSatani kuti vapikise chokwadi.”

“Ngemuva kokuba lezi zulu eziyisikhombisa sezikhulume amazwi azo, kwafika umyalo kuJohane njengakuDaniyeli mayelana nencwadi encane: ‘Namathisela uphawu kulezo zinto ezakhulunywa izulu eziyisikhombisa.’ Lezi ziphathelene nezehlakalo zesikhathi esizayo eziyokwambulwa ngokulandelana kwazo. UDaniyeli uyokuma esabelweni sakhe ekupheleni kwezinsuku. UJohane ubona incwadi encane ingenalo uphawu. Khona-ke iziprofetho zikaDaniyeli zithola indawo yazo efaneleyo emilayezweni yengelosi yokuqala, eyesibili, neyesithathu ezizonikezwa izwe. Ukuvulwa kwencwadi encane kwakuyisigijimi esiphathelene nesikhathi.

Mabhuku a Danieri ne a Chizaruro chinhu chimwe. Rimwe uprofita, rimwe chizaruro; rimwe ibhuku rakasimbiswa chisimbiso, rimwe ibhuku rakazarurwa. Johane akanzwa zvakavanzika zvakataurwa nemabhanan’ana, asi akarairwa kuti arege kuzvinyora.

“Chiedza chakatsaurwa chakapiwa Johani, icho chakataurwa mukutinhira kunomwe, chaiva kurondedzerwa kwezviitiko zvaizoitika pasi pemashoko engirozi yokutanga neyechipiri.” The Seventh-day Adventist Bible Commentary, volume 7, 971.