UDaniyeli isahluko sesibini umele isithunywa sesibini sesiTyhilelo 14. Ngenxa yoko umele uvavanyo lwesibini kwezintathu, ezimelwe njengovavanyo lokutya, olulandelwa luvavanyo lokubona, luze lugqitywe luvavanyo lwe-litmus. Zontathu ezo mvavanyo, ezikwayimiqondiso yendlela yesiprofeto, zikhona kwisigidimi sesithunywa sokuqala sesiTyhilelo 14. Njengakwisithunywa sokuqala sesiTyhilelo 14, noDaniyeli isahluko sokuqala unazo ezo mvavanyo zontathu.
Uvavanyo lwesibini, okanye isigidimi sengelosi yesibini, luqala ekupheleni kovavanyo lokuqala. Isahluko sesibini silandela isahluko sokuqala. Isiphelo sovavanyo lwesibini siqalisa uvavanyo lwesithathu ngokulandelelana olungaphazanyiswanga. Ixesha elimelwe luvavanyo lwesibini lafuziselwa yiminyaka engamashumi asixhenxe yobuthinjwa bukaDaniyeli, eyaqala ngokoyiswa kukaYehoyakim yaza yaphela ngommiselo kaKoreshi. Njengoko isiphelo saloo minyaka ingamashumi asixhenxe sasisondele, uDaniyeli waqonda ngeLizwi likaThixo lesiprofeto ukuba isiphelo sasisele siza kufika.
Ngomnyaka wokuqala kaDariyo unyana ka-Ahaswerosi, owenzala yamaMedi, owamiselwa ukuba abe ngukumkani phezu kobukumkani bamaKaledi; ngonyaka wokuqala wobukumkani bakhe, mna Daniyeli ndaqonda ngeencwadi inani leminyaka, ekwafika ngalo ilizwi leNkosi kuYeremiya umprofeti, ukuba wayeza kuzalisekisa iminyaka emashumi asixhenxe ekuphanzisweni kweYerusalem. Daniyeli 9:1, 2.
UDaniyeli umele abantu bakaThixo ngemihla yokugqibela abaqonda intsingiselo engumfuziselo yeminyaka engamashumi asixhenxe yokuthinjwa, yaye olo qondisiso lwenzeka kungekudala ngaphambi kokuba loo minyaka ingamashumi asixhenxe engumfuziselo iphele. Abantu bakaThixo bayiqondile ngokuchanekileyo iminyaka engamashumi asixhenxe yokuthinjwa, kodwa oko amele kona uDaniyeli kukuqonda ukuba loo minyaka ingamashumi asixhenxe imele ixesha lesiprofeto eliqala ngoSeptemba 11, 2001, lisiya kumthetho weCawa. KuDaniyeli, loo minyaka yaphela ngommiselo kaKoreshi, nto leyo ethi ngemihla yokugqibela imele umthetho weCawa eUnited States.
Kungekudala ngaphambi komthetho weCawa, abantu bakaThixo bavuselwa ekuqondeni kwesiprofeto okuboniswa yiminyaka engamashumi asixhenxe engumfuziselo. Loo minyaka yomfuziselo yaqala ngoYehoyakim, omela uSeptemba 11, 2001, xa, ngokufika kobuSilamsi bentlekele yesithathu, ingelosi enamandla yesiTyhilelo 18 yehla yaza yabhengeza ukuwa kweBhabheli. Ukuwa kweBhabheli kumela isigidimi sengwele yesibini, yaye ngoSeptemba 11, 2001, kwaqala ixesha lesibini lovavanyo kwabo badla incwadi efihlakeleyo eyayisesandleni sengwele. Elo xesha, elimelwe yiminyaka engamashumi asixhenxe engumfuziselo, liyaqhubeka lide lifike kumthetho weCawa.
Njengoko isiphelo sisondele, njengoko sifuziselwa nguDaniyeli ngonyaka wokuqala kaDariyo, abantu bakaThixo bayavuselwa kuvavanyo lomfanekiso werhamncwa. Babe sele beqondile ngaphambili ezinye zeenyaniso ezinxulumene novavanyo lomfanekiso werhamncwa, kodwa inxalenye abayiqondayo kanye ngaphambi kokuphela kwexesha lesiprofeto lesithunywa sesibini, ibifihlwe ebumnyameni. Njengoko uDaniyeli wayelihlola iLizwi likaThixo lesiprofeto, waza emva koko waqonda ukubaluleka kweminyaka engamashumi asixhenxe, wakhokelwa emthandazweni, kanye njengokuba wayekhe wakhokelwa emthandazweni xa waqonda isoyikiso sobomi nokufa sikaNebhukadenetsare ngokuphathelele iphupha lakhe lomfanekiso. KwiSahluko sesithoba sikaDaniyeli, njengakwiSahluko sesibini sikaDaniyeli, xa uDaniyeli wayethandaza, wamkela ukukhanya kwesiprofeto.
Ewe, ndathi ndisathetha emthandazweni, kwafika le ndoda uGabriyeli, endandiyibonile embonweni ekuqaleni, ibhabha ngokukhawuleza, yandichukumisa malunga nexesha ledini langokuhlwa. Yandiyalela, yathetha nam, yathi, Owu Daniyeli, ndiphumile ngoku ukuze ndikunike ubulumko nokuqonda. Daniyeli 9:21, 22.
“Ubuchule nokuqonda” uDaniyeli akunikwayo njengoko wayethandaza kuyahambelana nomthandazo wakhe kwisahluko sesibini.
Wandula ke uDaniyeli waya endlwini yakhe, walwazisa olu daba kuHananiya, kuMishaeli, nakuAzariya, amaqabane akhe; ukuze bacele inceba kuThixo wamazulu ngale mfihlelo; ukuze uDaniyeli namaqabane akhe bangatshabalali kunye nabanye abaziingqondi baseBhabheli. Yandula ke loo mfihlelo yatyhilelwa kuDaniyeli embonweni wasebusuku. Wandula ke uDaniyeli wamdumisa uThixo wamazulu. Daniyeli 2:17–19.
Umgca phezu komgca, imithandazo emibini kaDaniyeli ngumthandazo omnye. Yomibini inikelwa ngexesha lembali elimele ngokomfuziselo uvavanyo olubonakalayo lwesithunywa sesibini, olwenzeka phakathi koSeptemba 11, 2001, nomthetho weCawa ozayo kungekudala. Phantsi kwesoyikiso sokufa esisondelayo sikaNebhukadenetsare, nangolwazi lwesiprofeto lweminyaka engamashumi asixhenxe kaYeremiya kwakunye nesifungo samaxesha asixhenxe sikaMoses, uDaniyeli uthandaza umthandazo weLevitikus amashumi amabini anesithandathu, ngoxa ecela ukuba uThixo amtyhilele imfihlelo yokugqibela yesiprofeto sesiBhalo. Imfihlelo leyo uYohane ayichaza njengeSityhilelo sikaYesu Kristu.
Kwisahluko sesithoba, uDaniyeli ubekwe ekutshintsheni kobukumkani obubini. IBhabheli isandul’ ukuwa kumaMedi namaPersi, kuba kungunyaka wokuqala kaDariyo; ngaloo ndlela kubekwa abantu bakaThixo kwimihla yokugqibela kwindawo yotshintsho eyaphawulwa kwintshukumo yengelosi yokuqala kwanakwintshukumo yengelosi yesithathu.
Intshukumo yamaMillerite yaseFiladelfiya yatshintshela eLawodikea ngo-1856, yaye intshukumo yaseLawodikea yeFuture for America itshintshela kwintshukumo yaseFiladelfiya ekupheleni kweentsuku ezintathu nesiqingatha zokuba ifile esitratweni seSityhilelo isahluko seshumi elinanye. Uvavanyo olwasilelayo kwintshukumo yaseFiladelfiya yamaMillerite ukusuka ngo-1856 kude kube ngu-1863, lwalunxulumene nemfundiso “yamaxesha asixhenxe.”
Uvavanyo lwentshukumo yamaLawodike yaseFuture for America lumalunga nesidingo sokuqonda imeko yabo yokuchithachitha, baze emva koko bangene emthandazweni nakumava eLevitikus amashumi amabini anesithandathu. UDaniyeli wayekwixesha lotshintsho phakathi kwezikumkani zaseBhabheli nezaseMedi namaPersi, kanye phambi kokuphela kwexesha leminyaka engamashumi asixhenxe eliphawulwe ngumyalelo kaKoreshi. Iminyaka engamashumi asixhenxe yiyo imeko ejikeleze umthandazo kaDaniyeli, yaye le minyaka ingamashumi asixhenxe imela “izihlandlo ezisixhenxe” zikaMoses. Yomibini imithandazo kaDaniyeli ihambelana nexesha lotshintsho eliphawulwa “zizihlandlo ezisixhenxe” kwintshukumo yengelosi yokuqala, kwanakwintshukumo yengelosi yesithathu.
“Imfihlelo” etyhilwa kuDaniyeli sisityhilelo somfanekiso kaNebhukadenetsare. “Imfihlelo” yomfanekiso kaNebhukadenetsare ngemihla yokugqibela kukuba umele izikumkani ezisibhozo, kungekhona ezine. Kumanqaku angaphambili akwelo candelo lithi, “Owesibhozo Uphuma Kwabasixhenxe”, le nyaniso sele ibekwe. Ngaphakathi kwaloo mfihlelo kukho isityhilelo sendawo yotshintsho xa owesibhozo efika, lowo uphuma kwabasixhenxe. “Imfihlelo” yomfanekiso kaNebhukadenetsare sisiqinisekiso sovuko lophondo lobuProtestanti benyaniso nophondo lobuRiphabhlikhi. Zombini ezo mvuko zichaza ukuba uphondo ngalunye lulowesibhozo, kodwa luphuma kwabasixhenxe; yaye utshintsho olusuka kowesithandathu lusiya kowesibhozo kuwo omabini amaphondo lwenzeka kwimeko yesiprofeto yovavanyo olunxulumene “namaxesha asixhenxe” kaMoses. Olo tshintsho lwenzeka, njengoko lumelwe nguDaniyeli, kanye phambi kommiselo kaKoreshi, omele ummiselo womthetho weCawa ngeCawa eUnited States. Kwandula ke, emthethweni weCawa ngeCawa, ngeentshukumo ezikhawulezayo, inxeba elibulalayo lobupopu liyaphiliswa njengoko ubupopu busiba yintloko yesibhozo ephuma kwabasixhenxe, njengoko nabo, budlula kutshintsho lwesiprofeto, njengoko lumelwe ngumfanekiso kaNebhukadenetsare kuDaniyeli isahluko sesibini.
Ngako oko uDaniyeli waya kuAriyoki, lowo ukumkani awayemmisel' ukuba atshabalalise izilumko zaseBhabheli; waya wathi kuye ngolu hlobo: Musa ukuzitshabalalisa izilumko zaseBhabheli; ndingenise phambi kokumkani, ndize ndimazise ukumkani ukutyhilwa kwalo. Wandula ke uAriyoki wamngenisa uDaniyeli ngokukhawuleza phambi kokumkani, wathi kuye ngolu hlobo, Ndifumene indoda yabathinjwa bakwaYuda, eya kumazisa ukumkani ukutyhilwa kwalo. Ukumkani waphendula wathi kuDaniyeli, ogama lakhe lalinguBheleshatsare, Unako na ukundazisa iphupha endilibonileyo, nokutyhilwa kwalo? Daniyeli 2:24–26.
Akuba uDaniyeli sele enikwe imfihlelo, kubhekiselwa kuwo omabini amagama akhe, nto leyo ebonisa ukuba umele abantu bomnqophiso, abathi ngemihla yokugqibela babe besandul’ ukungena kwintshukumo yaseFiladelfiya yamakhulu alikhulu anamashumi amane anesine amawaka. Ubonakalisa isimilo somkhonzi kaThixo ngokucela ukuba kungabikho namnye obulawayo ngenxa yokusilela kwabo ukuqonda “imfihlelo.” Isimilo sakhe sithelekiswa neso sika-Ariyoki, umkhonzi kaNebhukadenetsare ofuna uzuko kukumkani ngenxa yokumfumana kwakhe uDaniyeli. UDaniyeli ke uchaza umahluko phakathi kokubonakaliswa koyiso oluyinyaniso lwesiprofeto nolo lwamadoda azizilumko aseBhabheli, xa ephendula umbuzo kaNebhukadenetsare ngombuzo, aze ke, ngokungafaniyo noAriyoki, angasebenzisi ukuqonda kwakhe “imfihlelo” ukuziphakamisa, koko aphakamise uThixo wezulu.
UDaniyeli waphendula phambi kokumkani, wathi, Imfihlelo ayifunileyo ukumkani ayinakutyhilwa kukumkani zizilumko, nabavumisi ngeenkwenkwezi, nabenzi bemilingo, nabaxeli-thamsanqa; kodwa kukho uThixo ezulwini otyhila iimfihlelo, owazisa ukumkani uNebhukadenetsare oko kuya kubakho ngemihla yokugqibela. Iphupha lakho, nemibono yentloko yakho phezu kombhede wakho, yile. Daniyeli 2:27, 28.
UDaniyeli uqala ukuchaza kwakhe “imfihlelo” ngokuyichaza njengayo “imfihlelo” ebonisa okuya kubakho ngemihla yokugqibela. Imfihlelo yembali efihlakeleyo yeendudumo ezisixhenxe ichaza okuya kubakho ngemihla yokugqibela. Umfanekiso kaNebhukadenetsare uyinxalenye yemfihlelo yemihla yokugqibela etyhilwayo kamsinya ngaphambi kokuvalwa kwexesha lovavanyo. Utyhilwa kamsinya ngaphambi kokuvalwa kwexesha lovavanyo ngexesha lotshintsho xa zombini iimpondo zerhamncwa lomhlaba ziba sesesibhozo esiphuma kwesesixhenxe, njengoko kumelwe nguDaniyeli ngomnyaka wokuqala kaDariyo.
Ke wena, kumkani, iingcinga zakho zangena engqondweni yakho ulele embhedeni wakho, malunga noko kuya kwenzeka emva koko; yaye lowo utyhila iimfihlelo ukwazisile oko kuya kwenzeka. Ke mna ke, le mfihlelo ayityhilelwanga kum ngenxa yobulumko endinabo ngaphezu kwabo bonke abaphilayo, kodwa ngenxa yabo abaya kwazisa ukutyhilwa kokwayo kukumkani, kwanokuba wazi iingcinga zentliziyo yakho. Daniyeli 2:29, 30.
UDaniyeli uyamisela inyaniso ngobungqina besibini bokuba iphupha likaNebhukadenetsare limalunga nemihla yokugqibela, xa esithi, “lowo utyhilayo iimfihlelo ukwazisa oko kuya kwenzeka,” “emva koku.” Wandula ke uDaniyeli achaze ukuba le mfihlelo ayizange inikwe ngenxa yakhe, okanye ngokuba wayenobulumko obungaphezulu kunabo nabuphi na obomnye umntu, koko le “mfihlelo” yanikwa uNebhukadenetsare “ngenxa yabo baya kwazisa intsingiselo.” Le “mfihlelo” yanikwa ngenxa yabo babeza kuzisa “intsingiselo” yephupha kukumkani wokomoya waseBhabheli ngemihla yokugqibela. Le mfihlelo yanikwa ngokukodwa ikhulu elinamashumi amane anesine amawaka, kuba le “mfihlelo” yeyabo bakwimihla yokugqibela abavakalisa ukuwa kokugqibela kweBhabheli. Emva koko uDaniyeli utyhila iphupha lomfanekiso elalifihlwe ebumnyameni, nelavelisa uvavanyo lobomi okanye lokufa.
Wena, kumkani, wabona, nanko umfanekiso omkhulu. Lo mfanekiso mkhulu, obuqaqawuli bawo babubalasele, wema phambi kwakho; yaye ukumila kwawo kwakusoyikeka. Intloko yalo mfanekiso yayiyeyegolide ecocekileyo, isifuba sawo neengalo zawo zazingezesilivere, isisu sawo namathanga awo ayengobhedu, imilenze yawo iyeyentsimbi, iinyawo zawo zayinxenye yentsimbi zayinxenye yodongwe. Wabona kwada kwavela ilitye elagawulwa lingengazandla, elawubetha umfanekiso ezinyaweni zawo ezazingezentsimbi nezodongwe, laziqhekeza zaziingceba. Yandula intsimbi, nodongwe, nobhedu, nesilivere, negolide, kwaqhekezwa kwaba ziingceba ndawonye, kwaba njengomququ wezanda zasehlotyeni; nomoya wakuthwala wakusa, akwafunyanwa ndawo yako: laye ilitye elawubetha umfanekiso laba yintaba enkulu, lawuzalisa wonke umhlaba. Lilo elo iphupha; nentsingiselo yalo siya kuyixela phambi kokumkani. Daniyeli 2:31–36.
Iphupha likaNebhukadenetsare lachonga izikumkani zesiprofeto seBhayibhile ukusuka kwixesha lakhe kuse kuthi ga kwimihla yokugqibela, xa ikhulu elinamashumi amane anesine amawaka, amelwayo nguDaniyeli ekuzibonakaliseni kwakhe kuNebhukadenetsare, kwanangelitye elanqunyulwa ngaphandle kwezandla, zitshabalalisa izikumkani zasemhlabeni ezimelwe emfanekisweni, eliye ke emva koko laba yintaba ezalisa ihlabathi lonke. Iphupha lalingemihla yokugqibela, kwindawo yenguqu yesiprofeto apho ikhulu elinamashumi amane anesine amawaka lityhilelwa imfihlelo yokugqibela yesiprofeto.
Njengomqondiso wesigodlo sophondo lokwenyaniso lobuProtestanti, emva koko bathwala umyalezo wengelosi yesithathu bawuse kwihlabathi elisifa. Lowo myalezo ukhula ube sisikhalo esikhulu ngexesha lomthetho weCawa eUnited States, xa uphawu lwerhamncwa lunyanzeliswa. Phambi kwaloo mmiselo, abo bamelwe nguDaniyeli ngemihla yokugqibela, kufuneka bajongane novavanyo lomfanekiso werhamncwa. Olo vavanyo luvavanyo olubonakalayo, kwaye lufuna ukuba iintshukumo ezivelisa ummiselo womthetho weCawa zibonwe ngabo bamelwe nguDaniyeli. Bayavavanywa ukuze kufunyaniswe ukuba bakhethe indlela kaThixo ebavumela ukuba bawubone uvavanyo lomfanekiso olufihlwe ebumnyameni. Uvavanyo lwabo lubandakanya ukuzithoba komntu siqu nokuvuma. Lubandakanya ukuvuma ukuba uDaniyeli wanikwa ukuqonda ngamaphupha nangemibono, kuba ukuba bayala ukuva ilizwi likaDaniyeli likhala entlango, kufana nabo abathi ngemihla kaKristu bawugatya umyalezo kaYohane umBhaptizi.
UDade White usixelela ukuba iincwadi zikaDaniyeli neSityhilelo ziyancedisana, yaye igama elithi “ziyancedisana” alisebenzisayo lithetha ukuzisa ekugqibeleleni. Ekupheleni kukaJulayi, 2023, iNgonyama yesizwe sakwaYuda yaqalisa ukuvula amatywina eSityhilelo sikaYesu Kristu njengoko Yathembisayo ukuba iya kukwenza kanye phambi kokuba ixesha lovavanyo livalwe. Ngokwenza oko, Yachaza iinyaniso zeBhayibhile ezazikade ziqondwe ngokuchanekileyo, kodwa ngoku ezaziza kuqondwa kwisakhelo semihla yokugqibela.
Enye yezo nyaniso ngamangqina amabini eSityhilelo ishumi elinanye. Enye yimbali engukuzaliseka okugqibeleleyo “kweendudumo ezisixhenxe” zeSityhilelo ishumi. Uveze iinyaniso ezivela kwimigca engcwele yohlaziyo ezithetha ngokudana kukaJulayi 18, 2020. Usebenzise imiqondiso emine esemgceni ngamnye wongcwele wohlaziyo, ebonisa imbali yokuxhotyiswa kwesigidimi sokuqala de kuse emgwebeni, ngendlela engazange iqatshelwe ngaphambili. UDaniyeli isahluko sesibini uzisa ezininzi zezi ngcinga ekugqibeleleni, nangona ezi nyaniso zinzulu zifihlwe ebumnyameni kwabo balayo ukutya indlela yokusebenza echongwe njengoAlfa no-Omega.
Ekupheleni kwesi sifundo sikaDaniyeli isahluko sesibini, siya kushwankathela size sidibanise ezinye iinyaniso neempawu zendlela eziziswa ekugqibeleleni nguDaniyeli isahluko sesibini. Ngokwenza njalo, sichonga ukuba imfihlelo eyatyhilwa kuDaniyeli embonweni wasebusuku imele kanye ezi nyaniso.
Siza kubeka isishwankathelo nesigqibo kwinqaku elilandelayo.
“INkosi inamaziko ayo amisiweyo okuhlangabezana nabantu eziphosweni zabo nasekubuyeleni umva kwabo. Izithunywa zayo zithunywa ukuba zithwale ubungqina obucacileyo ukuze zibavuse kwimeko yabo yobuthongo nokuvulela ukuqonda kwabo amazwi axabisekileyo obomi, iziBhalo eziNgcwele. La madoda akamelanga abe ngabashumayeli kuphela, koko abe ngabalungiseleli, abathwali bokukhanya, abalindi abathembekileyo, abaya kuyibona ingozi esongelayo baze balumkise abantu. Bamele bafane noKristu ekukhuthaleni kwabo okunyanisekileyo, kubuchule babo obuqiqayo, kwimizamo yabo yobuqu—ngamafutshane, kuyo yonke inkonzo yabo. Bamele babe nonxibelelwano oluphilileyo noThixo, baze baqhelane kangaka neziprofeto nezifundo ezisebenzayo zeTestamente eNdala neTestamente eNtsha, ukuze bakwazi ukukhupha ebuncwaneni belizwi likaThixo izinto ezintsha nezindala.” Testimonies, volume 5, 251.