Umyalezo wezahluko zesibhozo nezesithoba zikaDaniyeli, ezimelwe nguMlambo iUlai, wavulwa ngo-1798. Isiprofeto sesahluko sesibhozo sachazwa kwisahluko sesithoba nguGabriyeli, kodwa kungade kube semva kokuba uDaniyeli ewise umthandazo, othathwa njengomnye wemithandazo yabantu ebaluleke kakhulu eBhayibhileni. Kulo mthandazo uDaniyeli uchaza ukuba wayeqondile ukuba ukuphanziswa kweYerusalem kwakuya kuhlala iminyaka engamashumi asixhenxe ngokokoko wakufumanisayo encwadini kaYeremiya.

Ngomnyaka wokuqala kaDariyo unyana ka-Ahaswerosi, wembewu yamaMedi, owamiswayo ukuba abe ngukumkani phezu kobukumkani bamaKaledi; ngomnyaka wokuqala wokulawula kwakhe mna Daniyeli ndaqonda ngeencwadi inani leminyaka, elafikayo ilizwi leNkosi kuYeremiya umprofeti ngalo, ukuba wayeya kuzizalisa iminyaka emashumi asixhenxe ekuchithekeni kweYerusalem. Daniyeli 9:1, 2.

UYeremiya kananjalo wachaza ukuba ekupheleni kwaloo minyaka imashumi asixhenxe uBhelishatsare wayeza kufa xa uKoreshi, injengele kaDariyo, wayesoyisa iBhabhiloni.

Kwaye eli lizwe liphela liya kuba yinkangala, nento eyothusayo; ezi ntlanga ziya kukhonza ukumkani waseBhabheli iminyaka emashumi asixhenxe. Kwaye kuya kuthi, xa iminyaka emashumi asixhenxe izalisekile, ndimohlwaye ukumkani waseBhabheli, nolo hlanga, utsho uYehova, ngenxa yobugwenxa babo, nelizwe lamaKaledi; ndilenze amanxuwa angunaphakade. Yeremiya 25:11, 12.

UDaniyeli naye waqonda ukuba loo minyaka imashumi asixhenxe yokuphanziswa yayikukuzaliseka kwesiprofeto esabhalwa nguMoses.

Ewe, wonke amaSirayeli awugqithile umthetho wakho, ngokumka kuwo, ukuze angaliphulaphuli ilizwi lakho; ngenxa yoko isiqalekiso sigalelwe phezu kwethu, nesifungo esibhaliweyo emthethweni kaMoses umkhonzi kaThixo, ngokuba sonile kuye. Wawamisa amazwi akhe, awawathethayo nxamnye nathi, kwanoxamnye nabagwebi bethu abasigwebayo, ngokusizisela ububi obukhulu; kuba phantsi kwezulu lonke akuzange kwenziwe njengoko kwenziwe eYerusalem. Njengoko kubhaliwe emthethweni kaMoses, bonke obu bubi busifikile; kanti asizange sithandaze phambi kweNkosi uThixo wethu, ukuze siguquke ezonweni zethu, siyiqonde inyaniso yakho. Daniyeli 9:11–13.

“Isifungo” uSirayeli awayesophule nesavelisa “isiqalekiso” yayiyeyo “izihlandlo ezisixhenxe” ezikuLevitikus amashumi amabini anesithandathu. Igama eliguqulelwe ngokuthi “izihlandlo ezisixhenxe” kuLevitikus amashumi amabini anesithandathu lelona gama linye lesiHebhere eliguqulelwe ngokuthi “isifungo,” kuDaniyeli isahluko sesithoba. Isifungo sikaMoses esimelwe ligama eliguqulelwe ngokuthi “izihlandlo ezisixhenxe” sasisisiprofeto sokuqala sexesha esafunyanwa nguWilliam Miller, yaye sasiyeyokuqala kwiinyaniso zakhe ezisisiseko eyathi yabekelwa bucala ngowe-1863. UWilliam Miller wayemele uEliya, yaye oku kuqinisekiswa nguMoya weSiprofeto.

“Amawaka-waka akhokelwa ekwamkeleni inyaniso eyashunyayelwa nguWilliam Miller, yaye izicaka zikaThixo zavuselwa phezulu ngomoya nangamandla kaEliya ukuze zivakalise isigidimi.” Early Writings, 233.

Ngowe-1863 intshukumo yamaMiller yaphela njengokuba abo babekade bekwintshukumo baqalisa ibandla lamaSeventh-day Adventist. Bakuba beqalile njengebandla, intshukumo yaphela. Yaphela xa babulala uMoses njengoko kumelwe “ngamaxesha asixhenxe” kaLevitikus amashumi amabini anesithandathu, kwanaxa ngaxeshanye babulala uEliya, umthunywa owayezise “isifungo” sikaMoses kwintshukumo. UMoses noEliya babulawa bobabini ngowe-1863 yaye babengayi kuvuswa de kube semva koSeptemba 11, 2001, xa uThixo wayibuyisela intshukumo ethi Future for America ezindleleni zamandulo.

I-Future for America yaqonda umhla we-11 Septemba 2001 njengokufika kwesithathu isibetho, yaye oko okumisela ukuba ukuchongwa kohlaselo lobuSilamsi ngomhla we-11 Septemba kwakuchanile, yimbali yezibetho ezimbini zokuqala njengoko zachongwa ngabaMillerite, nto leyo emelwe ngokukodwa kuzo zombini iitshathi zoovulindlela zika-1843 no-1850. Ngokubuyela kwimbali yabaMillerite ukuze kuxhaswe indima yanamhlanje yobuSilamsi, iNkosi yaza yavulela i-Future for America ukuqonda “izihlandlo ezisixhenxe” zeLevitikus amashumi amabini anesithandathu, ezimelwe ngokucacileyo kuzo zombini iitshathi kumqolo osembindini. Kwaye kuzo zombini iitshathi, umbindi womqolo osembindini ngumnqamlezo. Xa uThixo wayalela ekwenziweni kwazo zombini iitafile zikaHabhere, waqinisekisa ukuba “isifungo” sikaMoses, “izihlandlo ezisixhenxe” zeLevitikus amashumi amabini anesithandathu, sasingumbindi wayo yonke eminye imizekeliso yesiprofeto, nokuba kuzo zombini ezo tafile uKristu wabekwa kanye embindini.

Oku kwakuvumelana nexesha elikhankanywe kwesinye isiprofeto esatolikwa nguGabriyeli kwisahluko sesithoba sikaDaniyeli, esasibonisa ukuba uKristu uya kuqinisekisa umnqophiso nabaninzi iveki enye.

Yaye uya kuqinisa umnqophiso nabaninzi iveki ibe nye; yaye phakathi evekini uya kubangela ukuba umbingelelo nomnikelo kuphele, yaye ngenxa yokwanda kwezinto ezinezothe uya kuyenza ibe yinkangala, kude kuse ekuphelisweni, yaye oko kumisiweyo kuya kuthululwa phezu kwenkangala. Daniyeli 9:27.

Iveki yesiprofeto ziintsuku ezingamawaka amabini anamakhulu amahlanu anamashumi amabini ezingumfuziselo, yaye isiprofeto awayesichaza uGabriyeli sabonisa ukuba “embindini” okanye esazulwini sazo ezo ntsuku zingamawaka amabini anamakhulu amahlanu anamashumi amabini ezingumfuziselo uKristu wayeza kubethelelwa emnqamlezweni. UKristu usisazulu se‘twenty-five twenty’ kuzo zombini iitafile zikaHabakuki, kwanakwiveki awaqinisa ngayo umnqophiso nabaninzi.

Ngo-1863 ubu-Adventism baqalisa njeng ecawa, yaye intshukumo yamaMillerite, eyayinikwe amandla ngomoya kaEliya, yabulawa. Intshukumo yamaMillerite yayiqonda ukuba, kumxholo weecawa ezisixhenxe zeSityhilelo, bona babeyicawa yaseFiladelfiya. Abo bazahlulayo kubo emva koDano Olukhulu luka-1844, ngoko ke bachongwa njengamaLawodike. Ngo-1856 uJames White waqalisa uthotho lwamanqaku kwi-Review and Herald echaza ukuba intshukumo eyaqala njengeFiladelfiya yayisele iyiiLawodike, nokuba amalungu ngoko kwakufuneka afune iyeza elanikelwayo kwicawa yaseLawodike. Kwangaloo nyaka, kwakwelo papasho, uJames White wapapasha uthotho lwamanqaku abhalwa nguHiram Edson malunga nesiprofeto seminyaka engamawaka amabini anamakhulu amahlanu anamashumi amabini seLevitikus amashumi amabini anesithandathu. Amanqaku lawo awazange agqitywe.

Xa iNkosi yakhokelela intshukumo yeFuture for America ukuba ibuyele ezindleleni zakudala emva komhla we-11 kuSeptemba, 2001, amanqaku ka-Edson afunyanwa kwakhona, yaye okokuqala embalini kwaqondwa ukuba omabini la maxesha eminyaka engamawaka amabini anamakhulu amahlanu namashumi amabini ayengamaqalekiso amabini. Elinye lichasene nezizwe ezilishumi zasemntla, yaye elinye lichasene nezizwe ezibini zasemazantsi. UMiller wayechonge amaxesha asixhenxe achasene nobukumkani basemazantsi bakwaYuda, kodwa uEdson wachonga amaxesha asixhenxe achasene nobukumkani basemntla bakwaSirayeli. IFuture for America yabona ukuba omabini ayefanele ukusetyenziswa. Xa ezi zisasazo zimbini zidityanisiwe, zivelisa ukukhanya kwesiprofeto okwakungazange kuqondwe nguMiller okanye nguEdson.

Xa iNkosi yabuyisela iFuture for America ezindleleni zamandulo emva ko-2001, “isifungo” sikaMoses sabuya saphila saza sama ngeenyawo zaso. Umyalezo onxulumene “nesifungo” ke ngoko wanikelwa ngabathunywa bengelosi yesithathu njengoko wawunikelwe waza wafanekiswa ngabathunywa bengelosi yokuqala. IFuture for America yayiyeyona ntshukumo eyavakalisa umyalezo omelwe ngu“Moses” ngamandla ka“Eliya,” yaye uEliya wanika ngokucacileyo ubungqina bukaMoses de kwasekupheleni kothotho lweentetho olwalunesihloko esithi Habakkuk’s Tables olwathi lwagqitywa malunga no-2012. Xa olo thotho lweentetho lwaphelayo, irhamncwa eliphuma enzonzobileni lenyuka ukuze lilwe noMoses noEliya. Loo mfazwe yaqala xa iFuture for America yagqiba ekubeni iyeke umsebenzi ebiyenza ukusukela ngo-1996, ize iqale isikolo, esathi ngokuzigwagwisa yasibiza ngokuba yi, The School of the Prophets. Bekungcono ukusibiza eso sikolo ngokuba sisikolo sabaprofeti bobuxoki!

Isiphithiphithi nokudideka okwalandelayo xa eso sikolo saqalisa ukuvumela abo babengazange bangqinwe yiNkosi njengabathunywa baYo ukuba bazise ezabo iingcamango, kwaphela ngokufa kwe-Future for America ngomhla we-18 Julayi 2020. Ngelo xesha uMoses noEliya babebulewe ezitratweni.

Kwaye xa baya kube bewugqibile ubungqina babo, irhamncwa elinyukayo liphuma enzonzobileni liya kwenza imfazwe nabo, liboyise, libabulale. Kwaye izidumbu zabo ziya kulala esitratweni sesixeko esikhulu, esithi ngokomoya sibizwe ngokuba yiSodom neYiputa, apho neNkosi yethu yabethelelwa khona emnqamlezweni. ISityhilelo 11:7, 8.

Ubungqina obuthembekileyo, bubungqina obaphela ekupheleni kothotho olunesihloko esithi Iitafile zikaHabakuki. Emva koko irhamncwa lahlasela. Andinalo nofifi lokuba ngubani olandela la manqaku akhoyo ngoku, kodwa ndicinga ukuba abunjwe kangangoko ziintshaba ze-Future for America njengokuba enjalo ngabo basazama ukuza kuvumelana nokudana kukaJulayi 18. Ngenxa yoko ndilindele ukuba abo bakwelo candelo ndilichaza njengeentshaba baya kuphawula ngendlela oku kusetyenziswa kwembali yesiprofeto okubonakala ngayo kubo njengokuzikhonzela. Makanjalo ke. Ixesha lifutshane kakhulu ukuba kuzenziswe ngathi imbali ye-Future for America ayichongwanga ngokucacileyo njengentshukumo ethe yafanekiswa yintshukumo yamaMillerite, yaye lifutshane kakhulu ukuba kuzenziswe ngathi umthunywa woluntu waseLawodike onamaphutha, owavuswayo ukuze akhokele kuloo ntshukumo, akazange afanekiswe nguWilliam Miller.

UMiller wayengowaseFiladelfiya, yaye mna ndangena kwi-Adventism ndiphuma ehlabathini ngowe-1975, ngoko ke ndingu-Adventist waseLawodikea oqinisekisiweyo. Imbali yobomi bam iyangqina kuloo nyaniso. Noko ke, uThixo wasezulwini onenceba kutshanje undiyalele ukuba ndibhale umyalezo awaye ngoku ewuveza, ndiwuthumele ezicaweni. Umyalelo wakhe weza nesithembiso sokuba, xa evusa uMoses noEliya, baya kuvuswa bengabaseFiladelfiya, kungekhona bengabaseLawodikea. Intshukumo eyaqala kwimbali yamaMillerite yayilixesha laseFiladelfiya, nelathi ekugqibeleni ladlulela eLawodikea ngowe-1856 xa laqalisa inkqubo yokwala kwalo iziseko ezabekwa ngamaMillerite. Ukwala kwaqala ngokubeka ecaleni uphuhliso olutsha lokukhanya olunikelwa ngosiba lukaHiram Edson. Kwiminyaka esixhenxe kamva, ngowe-1863, intshukumo kaEliya eyayizise umyalezo kaMoses yabulawa. Kwangaxeshanye naloo ntshukumo ibulawayo, kwangeniswa ibandla ukuze lithabathe indawo yaloo ntshukumo. UMoses noEliya babulawa ekuqaleni kwe-Adventism, baza baphinda babulawa esiphelweni se-Adventism.

Ekupheleni kweLaodikea yobuprofeti, ngowe-1989 umbono womlambo iHidekeli wavulwa, kwaza kwaqalisa intshukumo eyazalwa ngumama waseLaodikea. INkosi ayizange ifunyanwe ingalindelanga, yaye yayisazi ukuba iya kuwugqiba umsebenzi waYo weengelosi ezintathu njengoko yaqalisa wona. Yayiya kuwuphelisa ngentshukumo yabaseFiladelfiya, kanye njengoko yawuqalisa, yaye ukuze yenze oku intshukumo eyayiyiLaodikea ngokuzalwa yayimele ibulawe ize ivuswe njengabaseFiladelfiya. Ngokwenjenjalo, intshukumo eyakhutshwa ebandleni laseLaodikea yayiya kuba yeyesibhozo ephuma kwesixhenxe, kanye kwimbali apho umanyano oluphindwe kathathu lwalusiya kuba yeyesibhozo ephuma kwesixhenxe. Kwaye kanye kuloo mbali uphondo lweRiphablukhani nalo luya kuba namava ovuko lweyesibhozo eyayiphuma kwesixhenxe yaza yabulawa yi-“woke-ism” yaseYiputa neSodom, kodwa lowo mgca wobuprofeti uya kuqwalaselwa kamva kula manqaku.

Kwaye abo baphuma kwizizwe, nasezizukulwaneni, nasezilwimini, naseentlangeni, baya kuzibona izidumbu zabo iintsuku ezintathu nesiqingatha, bangavumi nokuba izidumbu zabo zibekwe emangcwabeni. Kwaye abo bahlala emhlabeni baya kuvuya ngazo, bavuyele, bathumelelane izipho; ngokuba aba baprofeti babini babebathuthumbisa abo bahlala emhlabeni. Kwaye emva kweentsuku ezintathu nesiqingatha uMoya wobomi ovela kuThixo wangena kubo, baza bema ngeenyawo zabo; kwaza kwabakho uloyiko olukhulu phezu kwabo babebabona. ISityhilelo 11:9–11.

IFuture for America ayizange ibekwe engcwabeni; yahlala nje esitalatweni apho yayibulewe khona, lo gama iintshaba zayo zazivuyela ukufa kwayo okwakubonakala ngathi kwenzekile. Sekunjalo, “emva kweentsuku ezintathu nesiqingatha uMoya wobomi ovela kuThixo wangena kuzo, zaza zema ngeenyawo zazo.” Ixesha alisekho, ngoko ke iintsuku ezintathu nesiqingatha zingumqondiso weentsuku okanye iminyaka eliwaka elinamakhulu amabini anamashumi amathandathu, ezithi kwiSityhilelo isahluko seshumi elinesibini, iindinyana zesithandathu neyeshumi elinesine, zimele intlango apho ingcwele nomkhosi banyathelwa phantsi. Ukuba zazinebekwe engcwabeni, bezingayi kuba sesitalatweni apho bezinokunyathelwa phantsi khona. Ukunyathelwa phantsi kweFuture for America akusiso nje kuphela isithuba somfuziselo, koko kusisithuba somfuziselo somyalezo “wamaxesha asixhenxe” omelwe sisifungo sikaMoses.

Baya kuwa ngekrele, bathinjwe basiwe kuzo zonke iintlanga; yaye iYerusalem iya kunyathelwa ziintlanga, kude kuzaliseke amaxesha eentlanga. Luka 21:24.

Kukho izihlandlo ezithathu apho iYerusalem iye yanyathelwa phantsi. Okokuqala yayinyathelwa phantsi yiBhabhiloni ukususela ngowama-677 BC de kube ngowama-607 BC. Okwesibini yanyathelwa phantsi yiRoma yobuhedeni ukususela ngowama-66 AD de kube ngowama-70 AD. Okwesithathu yanyathelwa phantsi yiRoma yasemoyeni ukususela ngowama-538 de kube ngowe-1798. Ukunyathelwa phantsi kweYerusalem ziintlanga, okuchongiweyo kuLuka amashumi amabini ananye, kwakuyiminyaka eliwaka elinamakhulu amabini anamashumi amathandathu yolawulo lobupopu. IsiTyhilelo ishumi elinanye, apho sifumana khona ubungqina bukaMoses noEliya, sivula ngokuchongwa kwelo xesha.

Ndaza ndanikwa ingcongolo efana nentonga; saza isithunywa sema, sisithi, Sukuma, ulinganise itempile kaThixo, nesibingelelo, nabo banqulayo kuyo. Ke intendelezo engaphandle kwetempile yishiye phandle, ungayilinganisi; kuba inikwe iintlanga: yaye umzi ongcwele ziya kuwunyhasha phantsi iinyanga ezingamashumi amane anesibini. ISityhilelo 11:1, 2.

Umyalelo wokuba uYohane alinganise itempile nabo bayinqulayo kuyo umele ukuvulwa komgwebo ngowe-1844, kuba iindinyana ezimbini ezingaphambili zibonisa ukuba uYohane wayewevile ubukrakra boDano Olukhulu ngowe-1844; kwandule ke, emva kokuba exelelwe ukuba umele aphinde umsebenzi wokuvakalisa isigidimi, indinyana yokuqala yesahluko seshumi elinanye ibonisa ukuba loo mgwebo usandul’ ukuqalisa.

“Ixesha lifikile lokuba yonke into enokushukunyiswa ishukunyiswe, ukuze ezo zinto zingenakushukunyiswa zihlale zikho. Yonke imeko iza kuhlolwa phambi koThixo; kuba ulinganisa itempile kaThixo, kwanabanquli abakuyo. ‘Ezi zinto utsho lowo ubambe iinkwenkwezi ezisixhenxe esandleni sakhe sokunene, ohamba phakathi kwezibane zezibane ezisixhenxe zegolide; Ndiyayazi imisebenzi yakho…. Noko ke ndinento nxamnye nawe, ngokuba ulushiyile uthando lwakho lokuqala; khumbula ke ngoko apho uwe khona, uguquke, wenze imisebenzi yokuqala; kungenjalo ndiya kuza kuwe kamsinyane, ndilususe isiphatho sezibane endaweni yaso.’ ‘Guquka; kungenjalo ndiya kuza kuwe kamsinyane, ndilwe nawe ngekrele lomlomo wam. Lowo unendlebe makeve oko uMoya akuthethayo kuwo amabandla: Lowo woyisayo ndiya kumnika adle imana efihlakeleyo, ndimnike nelitye elimhlophe, yaye etyeni kubhalwe igama elitsha, ekungekho namnye ulaziyo ngaphandle kwalowo ulamkelayo.’” The 1888 Materials, 1116.

Njengoko uYohane emele ukuvulwa komgwebo wophando ngo-1844, uxelelwa ukuba ayishiye intendelezo yangaphandle yetempile, kuba inikelwe kwiiNtlanga ezaziya kusinyhasha isixeko esingcwele iminyaka eliwaka elinamakhulu mabini anamashumi amathandathu. ULuka amashumi amabini ananye uchaza ukuba iiNtlanga zaziya kusinyhasha iYerusalem de kuzaliseke “amaxesha” eeNtlanga. UYohane kwisahluko seshumi elinanye usandul’ ukuchaza ukuba ixesha lokunyhashwa kweYerusalem ziiNtlanga laliyimbali ka-538 kude kube ngu-1798. UYohane usichaza esi sihlandlo kabini kwisahluko seshumi elinesibini njengentlango, ixesha apho ibandla labalekela khona ukuze lisinde kwintshutshiso eyayiziswa ngupopu.

Xa uMoses noEliya bebulewe baza bashiywa esitratweni ukuze banyathelwe phantsi kangangesithuba seentsuku ezintathu ezinesiqingatha, iimbali ezintathu ezandulelayo apho iYerusalem yanyathelwa phantsi zimele ukuqondwa njengemifuziselo yelo xesha. KuLuka amashumi amabini ananye iiNtlanga zaziya kunyathela phantsi isixeko esingcwele de kuzaliseke “amaxesha” eeNtlanga.

Ngoko ke, uLuka uchaza ngaphezu kwelinye ixesha leeNtlanga, kodwa siyazi ukuba ixesha leeNtlanga ukuzaliseka kwalo kwakungo-1798. Elokuqala “ixesha leeNtlanga” laqala ngo-723 BC xa ubukumkani basemantla bakwaSirayeli banyathelwa phantsi yiAsiriya. Oko kunyathelwa phantsi kwaqalisa ukunyhashwa ligunya lobuhedeni, kwaza kwaqhubeka de kwangowe-538, xa igunya lobupopu laqhubekisa loo msebenzi kwada kwangowe-1798. Ubuhedeni basasaza baza banyathela phantsi uSirayeli ongokoqobo, yaye ubupopu basasaza baza banyathela phantsi uSirayeli womoya. “Amaxesha” eeNtlanga amela iminyaka engamawaka amabini anamakhulu amahlanu anamashumi amabini yeLevitikus amashumi amabini anesithandathu, emela amaxesha amabini okunyathelwa phantsi. Elokuqala laqhutywa bubuhedeni njengoko bamelwa yiAsiriya, emva koko yiBhabhiloni, emva koko yiRoma yobuhedeni. Emva koko amandla esibini achithayo, awachongwa nguMiller kwisakhelo esingcwele sesiprofeto awasisebenzisayo, yayingubupopu, obabeya kuqhubekisa ukunyathela phantsi de kube ngo-1798. Ukunyathelwa phantsi okwenziwa bubuhedeni nobupopu kokubini ngowona mbuzo kanye uphakanyiswayo kwingxoxo yasezulwini evelisa impendulo eyisiseko nentsika esembindini ye-Adventism.

Emva koko ndeva omnye ongcwele ethetha; waza omnye ongcwele wathi kuloo ngcwele ibithetha, Koda kube nini na umbono ongombingelelo wamihla le, nesikreqo sencithakalo, sokunikela kokubini ingcwele nomkhosi ukuba kunyathelwe ngeenyawo? Waza wathi kum, Koda kube ziintsuku ezingamawaka amabini anamakhulu amathathu; yandule ke ingcwele ihlanjululwe. Daniyeli 8:13, 14.

Ingelosi uGabriyeli kunye nezinye iingelosi zakhokelela uMiller ekuqondeni ukuba “umnikelo wemihla ngemihla” wawumele ubuhedeni, nokuba “isikreqo sokuphanzisa” sasiwumela ubupopu. Kokubini ubuhedeni nobupopu babeya kuyinyathela phantsi ingcwele nomkhosi. Ngoko ke “amaxesha” eeNtlanga athe uLuka abhekisa kuwo ngawamaxesha amabini okunyathelwa phantsi aneminyaka eliwaka elinamakhulu amabini anamashumi amathandathu, athi kunye abe ngamaxesha asixhenxe kaLevitikus amashumi amabini anesithandathu.

Umyalezo “wesifungo” sikaMoses wabulawa ngowe-1863, kunye nomthunywa uEliya owayewuveze umyalezo kaMoses. Bobabini umyalezo kaMoses nomthunywa uEliya bavuswa emva komhla we-11 kuSeptemba, 2001. Emva kokuba umyalezo kaMoses waphinda wavakaliswa nguEliya, bobabini babulawa kwakhona baza bashiywa esitratweni bengangcwatywanga iintsuku eziliwaka elinamakhulu amabini anamashumi amathandathu, nto leyo enonxibelelwano oluthe ngqo nomyalezo “wamaxesha asixhenxe” uDaniyeli awubiza ngokuba “sisifungo” sikaMoses. Intshukumo nomthunywa ophinda umyalezo kaEliya kaMoses, njengoko kufuziselwe nguMiller nabaMillerite, ekugqibeleni baya kuma ngeenyawo zabo baze bavuswe.

Kwaye emveni kweentsuku ezintathu nesiqingatha uMoya wobomi ovela kuThixo wangena kubo, baza bema ngeenyawo zabo; lwaza uloyiko olukhulu lwehlela abo babebabona. Baza beva ilizwi elikhulu livela ezulwini lisithi kubo, Nyukani nize apha. Benyuka baya ezulwini ngelifu; zaza iintshaba zabo zababona. ISityhilelo 11:11, 12.

Siza kujongana nale nyaniso kwinqaku elilandelayo.