Ilizwi Lenkcazelo Ecacisayo
Kutshanje siqalise ukulungiselela umbhalo okhutshelwe kwintetho weZithebula Ezibini zikaHabakuki ukuze uguqulelwe kwiilwimi ezahlukahlukeneyo ezimelwe kwiwebhusayithi yethu. Umsebenzi wokuguqula intshumayelo ethethiweyo ibe yinkcazo ebhaliweyo ngumsebenzi omkhulu ngakumbi kunokuba kunokuqondwa ngumntu ongaziqhelananga nazo zonke izigaba ekufuneka kudlule kuzo ukuze intetho ethethiweyo iguqulwe ibe yinkcazo ebhaliweyo, kwanakwimingxaki ezifunekayo zokugqibela zokuguqulela loo mxholo kwiilwimi ezahlukahlukeneyo ezikwiwebhusayithi. Sisandul’ ukuqalisa ukuhlela ikopi yokuqala kweentetho ezingamashumi alithoba anesihlanu, ndaza ndafumanisa esinye isigaba ekufuneka nathi sidlule kuso. Sinento yokwenza nophuhliso oluqhubekayo lwalo myalezo ukusuka kowe-1989 kude kube kwimbali yethu yangoku.
Kwiintetho ezazenziwa malunga neminyaka elishumi elinesihlanu eyadlulayo kwakukho iinyaniso ezaziseselusana kwinqanaba lokuqondwa. Eyokuqala kwezo nyaniso endifanele ukuyicacisa kukufika kwengelosi yesibini kwimbali yamaMillerite. Ngelo xesha ndandiqonda ukuba ingelosi yesibini yafika xa iicawa zamaProtestanti zaqalisa ukuvala iingcango zazo ngokuchasene nokunikezelwa kukaMiller kwesigidimi sengelosi yokuqala, ngokunxulumene nokuphela konyaka ka-1843. UWilliam Miller wasebenzisa ukubalwa kwexesha awayekholelwa ukuba kubonisa ukuba unyaka ka-1843 waqala ngoMatshi 22, 1843 waza waphela ngoMatshi 22, 1844. Wayecinga ukuba iziprofeto ezithathu ezathi ekugqibeleni zabekwa kwezo tshathi zimbini zingcwele zaziza kuphela ngonyaka ka-1843, yaye wayekholelwa ukuba loo nyaka waphela ngoMatshi 22, 1844. Wayephazama kwizinto ezimbini.
Iziprofeto ezintathu zeentsuku ezili-1335 zikaDaniyeli ishumi elinesibini, iminyaka engama-2520 “yamaxesha asixhenxe” kaLevitikus amashumi amabini anesithandathu, neentsuku ezingama-2300 zikaDaniyeli isibhozo zaqondwa nguMiller njengeziphela ngoMatshi ka-1844. Emva koko iNkosi yamkhokela uSamuel Snow ukuba angaqondi nje kuphela ukuba ezi ziprofeto zaphela kungekhona ngo-1843, kodwa ngo-1844. USnow wasebenzisa ukubalwa kwexesha kwamaKarayiti, nto leyo yayingenguye umiselo wexesha awayewusebenzisa uMiller. UMiller wayesebenzisa ukubalwa kwexesha kwamaRabhi/okusekelwe kwi-equinox, okwakuseka unyaka ukusuka entlakohlaza ukuya kwenye intlakohlaza.
Xa sasisazisa iiThebhile eziMbini zikaHabakuki, sasingekayiqondi le nyaniso yembali yaye sasisebenzisa amava kaMiller ukumakisha umhla wama-22 Matshi 1844 njengokufika kwengelosi yesibini nesiqalo sexesha lokulibazisa. Ndandiqonda, yaye ndisaqonda, ukuba ukufika kwaloo ngelosi kwakuhambelana nexesha awathi amaProtestanti wala ngalo isigidimi sikaMiller sengwe-losi yokuqala, yaye esi sicatshulwa silandelayo sasisisingqinisiso sam.
“NgoJuni, 1842, uMnu. Miller wanika uthotho lwakhe lwesibini lweentetho ecaweni yaseCasco Street ePortland. Ndakubona kulilungelo elikhulu ukuya kwezi ntetho; kuba ndandiphantsi kokudimazeka, yaye ndandingaziva ndilungiselele ukudibana noMsindisi wam. Olu thotho lwesibini lwavusa umdla omkhulu ngakumbi esixekweni kunolokuqala. Ngaphandle kwezimbalwa iimeko, amahlelo ahlukeneyo avala iingcango zeecawa zawo kuMnu. Miller. Iintshumayelo ezininzi ezivela kumaqonga ahlukeneyo zafuna ukubhenca iziphoso ekwakusithiwa zingobokunyaniseka okungagunyaziswanga zomthethi; kodwa izihlwele zabaphulaphuli abaxhalabileyo zazizimasa iintlanganiso zakhe, yaye abaninzi abazange bakwazi ukungena endlwini. Amabandla ayethule ngendlela engaqhelekanga yaye ephulaphule ngenyameko.” Life Sketches, 27.
Ndaqonda ukuba ukuvalwa kweengcango kumyalezo kaMiller kwakuphawula ukuqala kokwaliwa kwengelosi yokuqala, yaye ngokuvumelana nokuqonda kukaMiller ukubalwa kwexesha ngokwendlela yoorabhi/ngokusekelwe kwi-equinox ndacinga ukuba uMatshi 22, 1844, wayephawula ukuphela kuka-1843. Intshumayelo kaMiller ePortland ngoJuni ka-1842 enyanisweni iluphawu lwendlela olubonisa ukwaliwa okuqhubekayo okwagqibela ngokugqitywa ngoAprili 18, 1844, kodwa ngexesha lezo ntshumayelo sasingekakayiqondi indlela uSamuel Snow awayesebenzisa ngayo ukubalwa kwexesha ngokwendlela yamaKaraite.
Kwintetho yokuqala esaqalisa ukuyihlela, ndaqalisa ukubona ukuba oko kwabhalwayo ngelo xesha kubonakala ngathi kuyaphikisana noko sikufundisayo ngoku. Kuyakuphikisa, yaye akukuphikisi. Kukuphela nje kukugxininisa ukufika okuqhubekayo kwengelosi yesibini, kananjalo kungumzekeliso wokutyhilwa ngokuthe chu kwalo myalezo, njengoko kwakunjalo kwimbali yamaMillerite. Esi sicaciso sifanele ukujongana nabo bakhubeke kukuchonga kwethu uAprili 19, 1844 njengokudana kokuqala kwamaMillerite, kwanoko kwakufundiswa kwixesha elidluleyo.
“Imiyalezo yokuqala neyesibini yanikelwa ngowe-1843 nango-1844, yaye ngoku siphantsi kokubhengezwa kowesithathu; kodwa yomithathu le miyalezo kusekufuneka ibhengezwe. Kuyimfuneko ngoku kanye njengokuba kwakunjalo ngaphambili ukuba iphinde ivakaliswe kwabo bafuna inyaniso. Ngepensile nangelizwi simele sivakalise esi sibhengezo, sibonisa ulandelelwano lwazo, nokusebenza kweziprofeto ezisizisa kumyalezo wengelosi yesithathu. Akanakubakho owesithathu ngaphandle kowokuqala nowesibini. Le miyalezo simele siyinike ihlabathi ngeencwadi ezipapashiweyo, ngeentetho, sibonisa kumgca wembali yesiprofeto izinto ebezikhona nezinto eziya kubakho.” Selected Messages, incwadi 2, 104.
Iitafile Ezimbini zikaHabakuki 1 kwezingama-95
Intshayelelo kwiiTafile eziBini zikaHabakuki nesiKhalo saphakathi kobusuku
Kolu luhlu, siza kujonga ezi tafile zimbini zikaHabakuki—iiTshathi zika-1843 no-1850—ngexesha elandisiweyo. Siya kuqala ngokubeka isiLilo Sasezinzulwini Zobusuku endaweni yaso. Njengoko kukhankanyiwe, inxalenye enkulu yeentetho zokuqala iya kuba luphengululo kwabo baqhelene nalo myalezo, kodwa ekubeni silungiselela uthotho olunokufundwa ngabantu abatsha kulo myalezo, kufuneka sibabekele phandle iingcamango ezithile ezisisiseko. Siya kuqala ngesiLilo Sasezinzulwini Zobusuku, sigxininise kwinkalo efumaneka embonweni wokuqala kaEllen White. Masifunde umhlathi wokuqala kwi-Christian Experience and Teachings, iphepha 57.
Akuzange kube kudala emva kokuhamba kwexesha ngo-1844 ukuba ndanikelwa umbono wam wokuqala ovulekileyo. Ndandityelele uNksk. Haines ePortland, eMaine, udade othandekayo kuKristu, intliziyo yakhe ibimanyene neyami. Thina sobahlanu, sonke singabafazi, sasiguqe ngokuzola esibingelelweni sosapho. Ngoxa sasithandaza, amandla kaThixo ehla phezu kwam ngendlela endingazange ndiyive ngaphambili.
Aba bafazi bahlanu, iintliziyo zabo zazidityaniswe noDade White, babengachasani nakuphi na ukubonakaliswa kwamandla kaThixo. Okuphawulekayo kukuba bonke babengabafazi, bemela ibandla, yaye babebahlanu, nto leyo enokubonwa njengamantombi amahlanu azizilumko. Oku kukuphawula nje kuphela.
Kwabonakala ngathi ndingqongwe kukukhanya, ndinyuka ndisiya phezulu nangaphezulu emhlabeni. Ndajika ndakhangela abantu be-Advent emhlabeni, kodwa andabafumana, kwaza ilizwi lathi kum, “Khangela kwakhona, uze ukhangele kancinci ngasentla.” Ngoko ndaphakamisa amehlo am ndabona indlela ethe tye nemxinwa, ephakanyiswe phezulu ngaphezu kwehlabathi. Kule ndlela abantu be-Advent babesiya esixekweni, esasikwesinye isiphelo sendlela. Babenokukhanya okuqaqambileyo kumiswe emva kwabo ekuqaleni kwendlela, endaxelelwa yingelosi ukuba kwakusisiBhengezo saseBusuku obuPhakathi. Oku kukhanya kwakukhanyisa kuyo yonke indlela, kwanika ukukhanya ezinyaweni zabo ukuze bangakhubeki. Ukuba babegcina amehlo abo ethe ntsho kuYesu, owayephambi kwabo nje, ebakhokelela esixekweni, babesekhuselekile. Kodwa kungekudala abanye badinwa, baza bathi isixeko sikude kakhulu, yaye babelindele ukuba ngeli xesha sele bengenile kuso. Wandula ke uYesu abakhuthaze ngokuphakamisa ingalo Yakhe yasekunene ezukileyo, kwaza kwaphuma ekwingalo Yakhe ukukhanya okwaweyiva phezu kweqela laba-Advent, baza badanduluka besithi, “Alleluia!” Abanye ke ngokungxama balukhanyela ukhanyiso olwalungasemva kwabo, baza bathi yayingengoThixo owayebakhokele wabayisa kude kangako. Ukukhanya olwalungasemva kwabo lwacima, lwashiya iinyawo zabo ebumnyameni obupheleleyo, baza bakhubeka, balahlekelwa kukubona uphawu nangoYesu, baza bawa besuka endleleni, bawa bangena kwihlabathi elimnyama nelikhohlakeleyo elingezantsi.
UWilliam Miller noKhwelo Yasezinzulwini Zobusuku
Kule ntetho yokuqala, emva kokumisela amanqaku ambalwa, siya kuxoxa ngeNkomfa yama-Adventist yaseLow Hampton ngoDisemba 1844. Kule nkomfa, kwahlanganisana abanye bamaMillerite, yaye uWilliam Miller walukhaba uqondelelo lweSikhalo Sasezinzulwini Zobusuku. Ingqiqo apha yeyokuba lo mbono, nangona ungowethu sonke, wawubhekiswe ngokukodwa kuWilliam Miller.
Kule nyanga inye leyo, uWilliam Miller walukhanyela ukhanyiselo olwalungasemva kwabo—iSikhalo Saphakathi Kwezinzulwini Zobumnyama—olwalunokumenza awe aphume endleleni aye kwihlabathi labangendawo elingezantsi. Siya kuphonononga iziphumo zoku. Ubungqina bembali bubonisa ukuba amaMillerite onke ayekholelwa ukuba azalisekisa umzekeliso weentombi ezilishumi; oku kwakuyinto eyayisaziwa ngokubanzi phakathi kwawo. Siya kubonisa ukuba uWilliam Miller wayenokuqonda oko kwakuyiSikhalo Saphakathi Kwezinzulwini Zobumnyama. UMiller wayekholelwa ukuba iSikhalo Saphakathi Kwezinzulwini Zobumnyama yayingumyalezo weyure yomgwebo kaDaniyeli 8:14 nesiTyhilelo 14:6-9. Wayekholelwa ukuba umyalezo awaqala ukuwuvakalisa ekuqaleni kweminyaka yoo-1830 yayiyiSikhalo Saphakathi Kwezinzulwini Zobumnyama, “Nanko umyeni uyeza,” nokuba uYesu wayeza ehlabathini njengomyeni.
Kwimbali enkulu yembali yamaMillerite, ayekholelwa ukuba ayesizalisekisa umzekeliso weentombi ezilishumi, kodwa ayecinga ukuba iSikhalo Saphakathi Kobusuku sasichaza umyalezo awayewuvakalisa. Noko ke, ngehlobo lika-1844, kwavela ukuqonda okutsha nokuchanekileyo: iSikhalo Saphakathi Kobusuku yayiyintshukumo yeNyanga yeSixhenxe, apho uYesu wayelindelwe ukuba eze ngomhla weshumi wenyanga yesixhenxe. Eso sasiyiSikhalo Saphakathi Kobusuku sokwenene. Xa uMiller wasikhaba iSikhalo Saphakathi Kobusuku sokwenene ngoDisemba 1844, wayesikhaba isiganeko sembali sehlobo lika-1844 yaye ebuyela kwisikhundla sakhe sangaphambili sokuba sasiyimfundiso nje jikelele yeminyaka yoo-1830. Ukuqonda indlela iSikhalo Saphakathi Kobusuku esasebenza ngayo kubaluleke kakhulu. Ukuba awuyiqondi i-2520 ngendlela amaMillerite ayeyiqonda ngayo, awunako ukuqonda iSikhalo Saphakathi Kobusuku. Ukuba awunako ukuqonda iSikhalo Saphakathi Kobusuku ngendlela amaMillerite ayeyiqonda ngayo, uyaphuma endleleni uwe uye kwihlabathi elingendawo elisezantsi.
Kule ntetho, siya kuqalisa ngenyaniso ezithile ezikwitshathi ezikhatywayo ngokucacileyo yi-Adventism namhlanje. IZiko loPhando lweBhayibhile leCawa yamaSeventh-day Adventist kunye noninzi lwabefundisi bezakwalizwi bama-Adventist bayayikhaba i-2520. Siya kujongana nalo mba ngokweBhayibhile njengoko siqhubeka, kodwa ekuqaleni, siya kubonisa ukuba uEllen White uyixhasa ngokupheleleyo i-2520. IZiko kunye noninzi lwabefundisi bezakwalizwi bakwayikhaba nengqiqo yabaqalayo malunga ne-Daily. Siya kubonisa ukuba ukwala ukuqonda kwabokuqala kokuba i-Daily bubuhedeni kukwala uMoya wesiProfeto. IZiko likwayikhaba esidlangalaleni nengqiqo yabaqalayo ngeempondo—iXilongo lesiHlanu nelesiThandathu. Siya kuqalisa ngokubonisa ukuba ukwala ukuqonda kwabokuqala ngeempondo kukwala uMoya wesiProfeto.
Namhlanje, uninzi lwama-Adventist aluqondi ngokucacileyo, nangona kungangcono, malunga ne-1290 ne-1335. Ngaphandle kokuqonda koovulindlela nge-1335, akukho sizathu seBhayibhile sokuchonga ixesha lokulibaziseka elaqala ngoMatshi 22, 1844. Ngaphandle kokuqonda ixesha lokulibaziseka, umntu akanako ukuqonda iindlela ezasebenza ngazo isiKhalo saphakathi kobusuku. Ngaphandle kokuqonda isiKhalo saphakathi kobusuku, umntu uyaphuma endleleni aye kwihlabathi elingendawo elingezantsi. Siya kuzibonisa ezi nyaniso etshatini ngokwesiqinisekiso esicacileyo soMoya wesiProfeto, size ke sizihlalutye ngokweLizwi likaThixo. Kodwa kuqala, kufuneka sibone oko kwakungqonge imbali yamaMillerite nokuba yintoni eyavelisa isiKhalo saphakathi kobusuku.
Imbali yamaMillerite nokuFika kweNgelosi yokuQala
Siqala ngo-Uriah Smith, kwi-Thoughts on Daniel and Revelation, iphepha 521, ukuze sibonise imbali yamaMillerite size sijongane no-1798. U-Uriah Smith ubhala athi, “Ukulandelelana kwexesha leziganeko zeSityhilelo 10 kuqinisekiswa ngakumbi yinyaniso yokuba le ngelosi iyafana nengelosi yokuqala yeSityhilelo 14.” KwiSityhilelo 10, ingelosi enamandla yehla ivela ezulwini inencwadana encinane ivuliwe esandleni sayo. U-Ellen White uyasazisa ukuba le ngelosi enamandla nguYesu Kristu, yaye le ncwadana incinane yiNcwadi kaDaniyeli. Ekupheleni kwesahluko seshumi, uYohane uxelelwa ukuba ayidle le ncwadana incinane, eya kuba mnandi emlonyeni wakhe ibe krakra esiswini sakhe. UYohane umele imbali yamaMillerite, apho isigidimi sikaDaniyeli simnandi kodwa sikhokelela ekudanisekeni okukrakra. Ingelosi enamandla yeSityhilelo 10, ngokokutsho koovulindlela, yingelosi yokuqala yeSityhilelo 14—ziyafana, zingelosi enye.
Amaxesha amaninzi asichithi xesha lininzi sichaza ngokweenkcukacha ngaba zingelosi zikuSityhilelo, kodwa sifanele ukwenjenjalo. Ingelosi enamandla ekuSityhilelo 10 ikwayiyo naleyo ngelosi uWilliam Miller awayekholelwa ukuba yayizalisekisa isiKhalo saphakathi kobusuku ngokuphumeza umsebenzi wengelosi yokuqala ekuSityhilelo 14: ‘Moyikeni uThixo, nimnike uzuko; kuba lifikile ilixa lomgwebo wakhe.’ Ilixa lomgwebo wakhe libhekisa kuDaniyeli 8:14. Ezi zingelosi zichaza imiba eyahlukeneyo yomsebenzi owaphunyezwayo.
Sibuyela ku-Uriah Smith: ‘Ulandelelwano lwamaxesha lweziganeko zeSityhilelo 10 luyaqinisekiswa ngakumbi yinyaniso yokuba le ngelosi iyafana nengelosi yokuqala yeSityhilelo 14.’ Ucacisa oko kubadibanisayo: zombini zinomyalezo okhethekileyo wokuvakalisa, zombini zenza isibhengezo sazo ngezwi elikhulu, zombini zisebenzisa ulwimi olufanayo olubhekisa kuMdali, yaye zombini zivakalisa ixesha—enye ifunga ukuba ixesha alisayi kubakho, kanti enye ivakalisa ukuba lifikile ilixa lomgwebo kaThixo. Umyalezo weSityhilelo 14:6 umi kweli cala lokuqalisa kwexesha lokuphela.
Uriah Smith uthi ixesha lesiphelo lingu-1798, yaye isigidimi sesiTyhilelo 14 siza emva koko. Ubhala athi, “Kodwa isigidimi sesiTyhilelo 14:6 sibekwe kweli cala lokuqalisa kwexesha lesiphelo. Sisibhengezo sokuba ilixa lomgwebo kaThixo lifikile, yaye ngenxa yoko simele ukusebenza kwaso kube kwisizukulwana sokugqibela. UPawulos akazange ashumayele ukuba ilixa lomgwebo lifikile. ULuther nabancedisi bakhe abazange balishumayele. UPawulos waxoxa ngomgwebo oza kuza, okwisikhathi esizayo esingachazwanga ngokucacileyo, yaye uLuther wawubeka ubuncinane kwiminyaka engamakhulu amathathu emva kwexesha lakhe. Ngaphezu koko, UPawulos ulumkisa ibandla ngokuchasene nayo nayiphi na intshumayelo enjalo yokuba ilixa lomgwebo kaThixo lifikile de kufike ixesha elithile.” Kweyesi-2 kwabaseTesalonika 2:1–3, uPawulos uthi umhla kaKristu awukasondele de kufike kuqala ukuwa kokholo, aze umntu wesono atyhilwe. UPawulos wazisa umntu wesono, uphondo oluncinane, ubupopu, waza wagubungela ngesilumkiso lonke ixesha lokongamela kwalo, elaqhubeka iminyaka eli-1260, laphela ngo-1798.
Ngomnyaka ka-1798, isithintelo esichasene nokuvakaliswa kokuba usuku lukaKristu lusemnyango saphela. Kwaqalisa ixesha lesiphelo, yaza yasuswa itywina encwadini encinane. Ukususela ngoko, ingelosi yeSityhilelo 14 yaphuma. U-Uriah Smith uthi, ‘Ukuba unokukubona, ukususela ngo-1798, isigidimi sengweosi yokuqala siye saphuma. Ngo-1798, ingelosi yokuqala yeSityhilelo 14 ifika embalini’—oku kukuqonda koovulindlela. ‘Ukususela ngoko, ingelosi yeSityhilelo 14 iye yavakalisa ukuba ilixa lomgwebo kaThixo lifikile, yaye ingelosi yesahluko seshumi ithathe ukuma kwayo phezu kolwandle nomhlaba, ifunga ukuba akusayi kubakho xesha lisenjalo. Ubuntu bazo bunye abunambuzo. Zonke iingxoxo ezibeka enye zisebenza nakwenye. Isizukulwana sangoku sibona ukuzaliseka kwezi ziprofeto zibini. Ekushunyayelweni kokubuya kukaKristu, ngakumbi ukususela ngo-1840 ukuya ku-1844, kwaqalisa ukuzaliseka kwazo okupheleleyo nokuneenkcukacha.’
USmith uphawula unyaka ka-1840 no-1844 ngokubhekiselele kwingelosi yokuqala yeSityhilelo 14 efika ngo-1798, kodwa ukwachaza nengelosi yokuqala ngo-1840, apho isigidimi sinikwe amandla. Ekushunyayelweni kokufika, ngokukodwa ukususela ngo-1840 ukuya ku-1844, kwaqalisa ukuzaliseka kwazo ngokupheleleyo. Isimo sengelosi esinenyawo olunye phezu kolwandle nolunye phezu komhlaba sibonisa ububanzi obukhulu besibhengezo sayo. Isigidimi sasiza kuwela ulwandle size sandiselele kwiintlanga ngeentlanga ezahlukeneyo, yaye isibhengezo sokufika ngenene saya kuzo zonke izikhululo zobuvangeli ehlabathini. Ukususela ngo-1840, isigidimi sengwele yokuqala, ngokuka-Ellen White, sasiqhutyelwa kuzo zonke izikhululo zobuvangeli ehlabathini. Oku kwazalisekiswa xa umgaqo wonyaka-ngosuku wesiprofeto seBhayibhile waqinisekiswa ngokuwa koBukhosi bama-Ottoman. Okwangoku asijongani neenkcukacha, koko sibeka umongo wembali yamaMillerite neentshukumo zeSikhalo Saphakathi Kobusuku.
Iziganeko Ezibalulekileyo Zembali: 1833 nokuwa kweenkwenkwezi
Ngowe-1833, kwenzeka ukuwa kweenkwenkwezi. UEllen White uphawula kwi The Great Controversy, iphepha 333: “Ngowe-1833, kwiminyaka emibini emva kokuba uMiller eqalile ukuveza esidlangalaleni ubungqina bokubuya kukaKristu kungekudala, kwabonakala owokugqibela kwimiqondiso eyayithenjisiwe nguMsindisi njengemiqondiso yokufika kwakhe kwesibini. Watsho uYesu: ‘Iinkwenkwezi ziya kuwa ezulwini.’ Mateyu 24:29. Kwaye uYohane kwiSityhilelo wachaza, njengoko wayebona embonweni iziganeko ezaziza kubhengeza usuku lukaThixo: ‘Iinkwenkwezi zezulu zawela emhlabeni, njengoko umkhiwane uphosa amakhiwane awo angekavuthwa, xa ushukunyiswa ngumoya onamandla.’ ISityhilelo 6:13. Esi siprofeto safumana ukuzaliseka okuphawulekayo nokunamandla kwisikhukula esikhulu seemeteoro sangoNovemba 13, 1833.”
Ubungqina bukaWilliam Miller bubalisa ukuthi:
‘NgoMgqibelo emva kwesidlo sakusasa—ngexesha lasehlotyeni lika-1833, ndahlala etafileni yam yokubhalela ndihlola umbandela othile, yaye njengoko ndandisukuma ukuze ndiphume ndiye emsebenzini, kwafika kum ngamandla angakumbi kunangaphambili oku: “Hamba uye kukuxelela ihlabathi.” Uluvo olo lwafika ngesiquphe, yaye lwafika ngamandla amakhulu kangangokuba ndaphinda ndazinzisa esitulweni sam ndisithi, “Andinakuhamba, Nkosi.” “Kutheni na?” kwabonakala ngathi yimpendulo, kwaza ke kwaphakama zonke izizathu zam, ukuswela kwam amandla okufaneleka; kodwa ukubandezeleka kwam kwaba kukhulu kakhulu kangangokuba ndangena emnqophisweni onzulu noThixo wokuba ukuba Yena angandivulela indlela, ndiya kuhamba ndize ndenze umsebenzi wam kwihlabathi. “Uthetha ukuthini ngokuvula indlela?” kwabonakala ngathi kuza kum. Kaloku, ndathi mna, ukuba ndingamenywa ukuba ndithethe esidlangalaleni nakweyiphi na indawo, ndiya kuhamba ndize ndibaxelele oko ndikufumanayo eBhayibhileni ngokufika kweNkosi. Ngephanyazo wonke umthwalo wam waphela. Ndaza ndavuya kukuba mhlawumbi ndandingayi kubizelwa ngaloo ndlela; kuba ndandingazange ndifumane simemo sinjalo, izilingo zam zazingaziwa, yaye ndandinolindelo oluncinane kakhulu lokumenywa nakweyiphi na intsimi yomsebenzi. Malunga nesiqingatha seyure emva kwelo xesha, ndingekaphumi egumbini, kwangena unyana kaMnu. Guilford waseDresden, ekumgama omalunga neekhilomitha ezilishumi elinesithandathu ukusuka apho ndandihlala khona, wathi uyise umthumile ukuba andilande, yaye unqwenela ukuba ndibuyele ekhaya kunye naye, ndicinga ukuba mhlawumbi ufuna ukundibona ngomcimbi othile. Ndamcela ukuba andixelele ukuba ufuna ntoni. Waphendula wathi kwakungayi kubakho kushunyayelwa ecaweni yabo ngosuku olulandelayo, yaye uyise wayenqwenela ukuba ndiye ndize kuthetha nabantu ngomxholo wokufika kweNkosi. Ngoko nangoko ndazicaphukela ngokwenza umnqophiso endandiwenze. Ndavukela iNkosi ngoko nangoko ndaza ndagqiba kwelokuba andiyi kuhamba. Ndamshiya loo nkwenkwe ndingamnikanga mpendulo, ndaza ndarhoxa ndibandezeleke kakhulu ndaya emthini kufutshane. Apho ndasokola neNkosi malunga neyure yonke, ndizama ukuzikhulula emnqophisweni endandiwenzile nayo, kodwa andafumana kukhululeka. Kwagxininiswa kwisazela sam oku: “Uya kwenza umnqophiso noThixo uze uwaphule ngokukhawuleza kangaka na?” yaye ububi obugqithiseleyo bokwenza oko bandongamela. Ekugqibeleni ndazithoba ndaza ndayithembisa iNkosi ukuba, ukuba Inokundixhasa, ndiya kuhamba, ndithembele kuYo ukuba indinike ubabalo namandla okukwenza konke eya kukufuna kum. Ndabuyela endlwini ndaza ndafumanisa ukuba loo nkwenkwe isalindile. Yahlala de kwasemva kwesidlo sasemini, ndaza ndabuya nayo ndaya eDresden.’
Yile ndlela awathi uMiller, ngehlotyeni lowe-1833, waqalisa ngayo ukuwuvakalisa esidlangalaleni umyalezo. NgoDisemba 1833, ukuwa kweenkwenkwezi kongeza ubunzulu obungcwele emyalezweni wakhe.
passage unavailable
This passage is not yet available in .
Ngowe-1840, uEllen White uphawula ngokuzaliseka okuphawulekayo kwesiprofeto. Le ndima idla ngokuphikiswa kwiMoya yesiProfeto, abanye besithi uUriah Smith wayifaka kwi-The Great Controversy, kodwa ezi mpikiswano azinasiseko. Uthetha ngokulandelelana kokuzaliseka kwesiprofeto okwaholela ku-1840, kuquka ukuwa kweenkwenkwezi neMini Yobumnyama. Ubhala athi, “Ngomnyaka ka-1840, kwakhona ukuzaliseka okuphawulekayo kwesiprofeto kwavusa umdla omkhulu nowasasazeka ngokubanzi.”
Ubhekisa kwisiprofeto seBhayibhile, kungekhona nje ukuqikelela komntu okwenziwa nguJosiah Litch.
Kwiminyaka emibini ngaphambili, uJosiah Litch, umfundisi oyintloko owayeshumayela ngokuza kwesibini, wapapasha ucaciso lweSityhilelo 9, exela kwangaphambili ukuwa koBukhosi base-Ottoman. Ngokwezibalo zakhe, la mandla ayemele abhukuqwe ngoAgasti 11, 1840. Ngexesha elalichaziwe, iTurkey, ngabathunywa bayo, yamkela ukhuseleko lwaMandla aManyeneyo aseYurophu yaza ngaloo ndlela yazibeka phantsi kolawulo lweentlanga zobuKristu. Eso siganeko sazalisekisa kanye loo mprofeto. Xa oko kwaziwayo, izihlwele zeyiseka ngobunyaniso bemigaqo yokutolikwa kwesiprofeto eyayamkelwe nguMiller namaqabane akhe, yaza intshukumo yeAdvent yanikwa umfutho omangalisayo. Amadoda emfundo nawodumo amanyana noMiller ekushumayeleni nasekupapasheni izimvo zakhe, yaye ukusukela ngowe-1840 ukuya kowe-1844, umsebenzi wanda ngokukhawuleza.
Uriah Smith wayesixelele ukuba ingelosi yokuqala yesiTyhilelo 14 yafika ngowe-1798, kodwa ikwayiyo le ngelosi ikwisiTyhilelo 10. KwiSityhilelo 10, uYohane uxelelwa ukuba athabathe incwadana encinane esandleni sengelosi aze ayidle, yaye iya kuba mnandi emlonyeni wakhe. Isigidimi samaMillerite saba mnandi ngomhla we-11 Agasti 1840, emva kweminyaka emibini sixela kwangaphambili ukuwa koBukhosi base-Ottoman ngokusekelwe kumgaqo wonyaka-ngosuku wesiprofeto seBhayibhile. Xa eso siganeko sazaliseka kanye njengoko sasiqikelelwe, isigidimi ababebesivakalisa saba mnandi emlonyeni wabo.
Ngomhla we-11 Agasti, 1840, isigidimi saba mnandi emlonyeni wabo. UYohane uxelelwa ukuba athabathe incwadana esandleni sengelosi eye yehla. Ingelosi yehla ngomhla we-11 Agasti, 1840, yaye le ngelosi yesiTyhilelo 10 ikwanguye lowo ufana nengelosi yokuqala yesiTyhilelo 14. Ingelosi yesiTyhilelo 14 ifika ngowe-1798 ngexesha lokuphela, kodwa isigidimi sayo sixhotyiswa ngowe-1840. UEllen White uthi xa eso siganeko saziwa, izihlwele ezininzi zaqiniseka ngokuchaneka kwemigaqo yokutolika isiprofeto eyayamkelwe nguMiller namaqabane akhe. Ukususela kwiminyaka yoo-1930, kuqalwa ngo-1919 kodwa ngakumbi ngeminyaka yoo-1930, ubu-Adventist buyalile imithetho yokutolika isiprofeto eyayamkelwe nguMiller namaqabane akhe—leyo mithetho iyindlela yezibhalo zobungqina ekufundweni kweBhayibhile.
passage unavailable
This passage is not yet available in .
Uphawu olulandelayo embalini yitshathi yowe-1843, eyaveliswa ngoMeyi 1842. U-Ellen White uthi, “Ndibonile ukuba itshathi yowe-1843 yalathiswa sisandla seNkosi, nokuba yayingafanele kuguqulwa, ukuba amanani ayenjalo njengoko Yona yayiwafuna, nokuba isandla saYo sasiphezu kwayo saza safihla impazamo kwamanye amanani ukuze kungabikho namnye unokuyibona de kususwe isandla saYo.” Le tshathi luphawu lwesiprofeto, olwaveliswa ngoMeyi 1842. NgoJuni 1842, iicawa zamaProtestanti zaqalisa ukuvala iingcango zazo, yaye isithunywa sesibini siyafika.
Kwi-Testimonies, umqulu wokuqala, iphepha 21: “NgoJuni ka-1842, uMnu. Miller wanikela uthotho lwakhe lwesibini lweentetho kwiCasco Street Church ePortland, eMaine. Ngaphandle kweemeko ezimbalwa, amahlelo ahlukeneyo azivala iingcango zeecawe zawo nxamnye noMnu. Miller.” UEllen White usazisa ukuba njengamaKristu angamaSeventh-day Adventist, sifanele sifunde ukuqiqisa ukusuka kunobangela ukuya kwisiphumo. Unobangela owakhokelela ekubeni iicawe zamaProtestanti zivale iingcango zazo yaba kukungeniswa kwale tshathi. Xa le tshathi yaziswa ngoMeyi, iicawe zamaProtestanti zagqiba kwelokuba amaMillerite ayengabashisekeli abalahlekisiweyo.
Ukudana kokuqala kulandela ngoku. Kuvela kwi-The Great Controversy, iphepha 393:
“Kwakwangowe-1842, umyalelo owawunikiwe kwesi siprofeto wokuba kubhalwe umbono, uze wenziwe ucace emacwecweni, ukuze lowo uwufundayo abaleke, wawusele ucebise kuCharles Fitch ukulungiswa kwetshathi yesiprofeto yokucacisa imibono kaDaniyeli neSityhilelo.” UCharles Fitch, owafa kanye phambi koDano Olukhulu luka-Oktobha 22, 1844, wasetyenziswa yiNkosi kule mbali. Walungisa itshathi, eyapapashwa ngoMeyi 1842.
Ukupapashwa kwale tshathi kwathatyathwa njengokuzaliseka komyalelo kaHabakuki. Noko ke, akukho namnye owaphawulayo ukulibaziseka okubonakalayo ekuzalisekeni kombono. Ixesha lokulinda libekwe kweso siprofeto sinye. Emva kokudana, esi Sibhalo sabonakala sibalulekile: “Kuba umbono uselixesha elimisiweyo; kodwa ekugqibeleni uya kuthetha, angaxoki; nakuba ulibala, mlindele, kuba ngokuqinisekileyo uya kufika, akayi kulibala. Ilungisa liya kuphila ngokholo.”
Ixesha lokulibala lelokuqala ukudana, okwafikayo ngomhla wama-22 kuMatshi, 1844. AmaMillerite ayexela kwangaphambili ukuphela kwehlabathi ngowe-1843, esebenzisa ukubalwa kwexesha okuseBhayibhileni. Xa iNkosi yayingekafiki ngelo xesha, ukudana kokuqala kwaqalisa ngomhla wama-22 kuMatshi, 1844. Lilo elo xesha lokulibala.
Eli lixesha lokulibazisa emzekelisweni weentombi ezilishumi, kuHabakuki 2, nakuDaniyeli 12. UDaniyeli 12:11 uthi, “Kususela kwixesha apho umbingelelo wemihla ngemihla uya kususwa...” Oovulindlela baqonda ukuba ubuhedeni bathotywa ngo-508, xa uClovis oyisa amaVisigoth. Ukususela kwixesha apho ubuhedeni bususwa khona kwanaxa ubupopu bumiselwa (kwiminyaka engamashumi amathathu kamva ngo-538), kuya kubakho iintsuku ezili-1290. Ivesi elilandelayo lithi, “Unoyolo lowo ulindayo aze afikelele kwiintsuku eziliwaka elinamakhulu amathathu anamashumi amathathu anesihlanu.” U-508 dibanisa no-1335 kulingana no-1843. “Unoyolo lowo ufika ku-1843.” I-1335 iphawula ixesha lokulibazisa, isithi, “Unoyolo lowo ulindayo aze afikelele ku-1843.” Ukuba uyayixhasa ingqiqo yoovulindlela ngemihla ngemihla, njengoko noEllen White esenza, oku kucacile.
Ukuze oku kucace ngakumbi, uIsaya 30:18 uthi, “Kungoko ke iNkosi iya kulinda.” Apha, iNkosi ngumkhwenyana emzekelisweni weentombi ezilishumi, yaye iyalibazisa. “Kungoko ke umkhwenyana aya kulibazisa ukuze abe nobabalo kuni, yaye kungoko ke uya kuphakanyiswa ukuze abe nenceba kuni; kuba iNkosi inguThixo womgwebo. Banoyolo bonke abo bayilindeleyo.” Oku kuyahambelana noDaniyeli 12:12: “Unoyolo lowo ulindayo aze afikelele kwi-1335.” Umkhwenyana uyalibazisa ngoMatshi 22, 1844. Kukho intsikelelo enxulunyaniswe nokufika kudano lokuqala, uze emva koko ulinde. Xa ufika apha, umele ukulinda. Ulindele ntoni? UHabakuki 2:3 uthi, “Ngokuba umbono usesele ngowexesha elimisiweyo, kodwa ekupheleni uya kuthetha, angaxoki; nokuba uyalibazisa, wulindele.” Intsikelelo yokufika kwi-1335 yintsikelelo yokufika kule mbali, apho iNkosi iya kuzalisekisa iSikhalo Sasebusuku.
passage unavailable
This passage is not yet available in .
passage unavailable
This passage is not yet available in .
Kwi-Early Writings, iphepha 238: “Kufuphi nokuphela kwesigidimi sengelosi yesibini, ndabona ukukhanya okukhulu kuvela ezulwini kukhanya phezu kwabantu bakaThixo. Imitha yolu khanyiso yabonakala iqaqambile njengelanga, yaye ndeva amazwi eengelosi zikhwaza esithi, ‘Nanko, umyeni uyeza.’” Esi yayisisikhalo saphakathi kobusuku, esasiza kunika amandla kwisigidimi sengelosi yesibini. Oovulindlela baqonda ukuba isigidimi sengelosi yokuqala safika ngowe-1798 kodwa sanikwa amandla ngokuwa koBukhosi bama-Ottoman ngowe-1840. Zonke izigidimi zifika ngexesha elithile zize emva koko zinikwe amandla. Isigidimi sengelosi yesibini sifika ngoMatshi 22, 1844, xa iicawa zamaProtestanti zavalela umyalezo wamaMillerite iingcango zazo. Isikhalo saphakathi kobusuku sinika amandla kwisigidimi sengelosi yesibini. Isigidimi sengelosi yesithathu sifika ngo-Oktobha 22, 1844, yaye sinikwa amandla xa ingelosi enamandla yeSityhilelo 18 isihlanganisa nayo. Sonke isigidimi sifika embalini size emva koko sinikwe amandla. Oku kubalulekile ukuba kuqondwe.
Isikhalo Sasezinzulwini Sobusuku sanika amandla isigidimi sengelosi yesibini. Iingelosi zathunywa zisuka ezulwini ukuze zivuse abangcwele abatyhafileyo zize zibamisele umsebenzi omkhulu owawuphambi kwabo. Awona madoda anetalente enkulu ayengengawo awokuqala ukufumana esi sigidimi. UWilliam Miller wayengengowokuqala ukufumana esi sigidimi; koko ke, wayengowokugqibela ukusifumana. Wayengoyena unetalente ekusiqondeni esi sigidimi, lo gama uSamuel Snow wayengowokuqala. Abo babekade bekhokela emsebenzini babengabokugqibela ukusamkela nokunceda ukusandisa isikhalo. Ngokwembali, umntu wokugqibela ukwamkela isigidimi seSikhalo Sasezinzulwini Sobusuku yayinguWilliam Miller.
Kusuka kwi-The Great Controversy, 376:
Ngexesha lokuxhotyiswa kweSikhalo Sasezinzulwini Zobusuku, malunga nama-50,000 baphuma emabandleni. Njengoko umsebenzi kaMiller wawuthambekele ekwakheni amabandla, ekuqaleni wamkelwa ngobubele; kodwa njengoko abalungiseleli neenkokeli zonqulo bathabatha isigqibo sokuchasa imfundiso ye-Advent baza banqwenela ukucinezela yonke imvuselelo ngalo mba, bayichasa besesepulpitini baza bawahluthwa amalungu abo ilungelo lokuya kushumayelo olungokubuya kwesibini okanye kwanokuthetha ngethemba labo ezintlanganisweni zentlalo.
Iinkokeli eBandleni lama-Adventist namhlanje ezithintela ukufundiswa kwalo myalezo ebandleni kwanakwimakhaya abucala ziboniswe kwangaphambili apha kumbutho wamaMillerite.
Amakholwa azifumana ekwisilingo esikhulu nasekudidekeni okukhulu. Ayezithanda iicawa zawo, yaye ayengathandi ukwahlukana nazo; kodwa ekubeni ayebona ubungqina beLizwi likaThixo bucinezelwa, nelungelo lawo lokuphanda iziprofeto laliwalelwa, aziva ukuba ukunyaniseka kuThixo kwakungawavumeli ukuba athobele. Abo babesukumela ukuvala ngaphandle ubungqina beLizwi likaThixo babengenakuthathwa njengabenza ibandla likaKristu. Ngenxa yoko, aziva enesizathu sokwahlukana nonxulumano lwawo lwangaphambili. Ehlotyeni lika-1844, malunga nama-50,000 aphuma kwiicawa.
Ukuqonda kukaMiller neSikhalo Sokwenyaniso Sasezinzulwini Zobusuku
Kwincwadi kaMdala uDamsteegt ethi, *Foundation of Seventh-day Adventist Message and Mission*, uMiller wakholwa ukuba ukubhengezwa kukaDaniyeli 8:14 kunye nengelosi yokuqala yeSityhilelo 14 kwakuyisiKhalo saphakathi kobusuku—“Yabonani, umyeni uyeza.” Wakholwa ukuba lo myalezo wawuchaza ukuza kwesibini kukaKristu. UMiller wayecinga ukuba yonke imbali yayisisiKhalo saphakathi kobusuku, kodwa uEllen White uthi isiKhalo saphakathi kobusuku sazalisekiswa ngexesha elithile elichaziweyo. USamuel Snow wanika intetho yakhe isihloko esithi “IsiKhalo Sokwenyaniso Saphakathi Kobusuku” ukuze asahlule kwimfundiso yamaMillerite yokuba isiKhalo saphakathi kobusuku sasingumyalezo oqhelekileyo.
Abona babengabomoya ngokugqithisileyo balwamkela kuqala olu myalezo, yaye abo babekade bekhokela emsebenzini baba ngabokugqibela ukuwamkela nokunceda ukwandisa isikhalo. UWilliam Miller, owayekhokele umsebenzi ukususela ngowe-1833 ukuya phambili, wasokola nomyalezo weSikhalo Sasebusuku obuphakathi kobusuku xa wafikayo ngo-Agasti 1844. Wayengaqinisekanga ngokuzahlula kwiicawa yaye wayesele efundisa enye ingqiqo yeSikhalo Sasebusuku obuphakathi kobusuku iminyaka emininzi.
UWilliam Miller wabhala:
“Andizange ndiqiniseke ngokupheleleyo nangawuphi na umhla othile wokubonakala kweNkosi, ndikholelwa ukuba akukho mntu unokuwazi umhla nelixa. Kuzo zonke iintetho zam ezapapashwayo, kuya kubonakala kwiphepha lesihloko, malunga nonyaka ka-1843. Kuzo zonke iintetho zam zomlomo, ndandisoloko ndixelela abaphulaphuli bam ukuba amaxesha lawo ayeya kuphela ngo-1843 ukuba kwakungekho mpazamo ekubaleni kwam, kodwa ukuba ndandingekhe nditsho ukuba isiphelo sasingenakuza kwanaphambi kwelo xesha, nokuba babefanele ukuhlala belungile ngamaxesha onke. Ngo-1842, abanye babazalwana bashumayela ngokuqiniseka okukhulu, owona nyaka kanye, baza bandigxeka ngenxa yokufaka u-“ukuba.””
NgoMeyi 1842, kwapapashwa itshathi ka-1843, baza abazalwana baxelela uMiller ukuba asuse u-“if” entethweni yakhe.
passage unavailable
This passage is not yet available in .
UMiller wabhala wathi, ‘Ngonyaka ka-1843, ezona zityholo zinobukrakra zafunjwa phezu kwam nakwabo babedibene nam ngamaphephandaba nangamanye amaqonga okushumayela. Iinjongo zethu zahlaselwa, imigaqo yethu yagqwethwa, nezimilo zethu zanyangwa.’ Ixesha lahamba, yaye umhla wama-21 Matshi 1844 wadlula ngaphandle kokubonakala kweNkosi. Ukudana kwaba kukhulu, yaye abaninzi abasahambanga nabo. Ngaphambi kwesi sithuba, ukususela ngowe-1840, kwakukho uqikelelo lwamaMillerite angama-200,000, kodwa ngeli xesha, kwasala kuphela ama-50,000.
passage unavailable
This passage is not yet available in .
Emva kokuba ixesha lakhe elalipapashiwe lidlulile, uMiller wavuma ukudana kwakhe ngokuphathelele elo xesha lichanekileyo, kodwa wagcina ukholo lwakhe. Waqhubeka nemisebenzi yakhe eNtshona ngexesha lasehlotyeni lika-1844 de kwafika intshukumo yeNyanga yeSixhenxe. Wayengenandima kule ntshukumo ngaphandle kweleta awayeyibhale kwiinyanga ezilishumi elinesibhozo ngaphambili malunga nemibhiyozo yoMthetho kaMoses ebonisa kuloo nyanga. Wayengalindelanga ukuba ezo zihloko ziya kusetyenziswa ngaloo ndlela okanye ukuba ukukholwa kubo obo bungqina kuya kuba luvavanyo losindiso. Wayengenabudlelane nale ntshukumo de kwaba ziiveki ezimbini okanye ezintathu phambi ko-Oktobha 22, 1844. Kwileta awayeyibhalela uHimes ngo-Oktobha 6, 1844, uMiller wabhala wathi, “Ndibona uzuko kwinyanga yesixhenxe endingazange ndilubone ngaphambili... Ngoku, malisikelelwe igama leNkosi, ndibona ubuhle, imvisiswano, ukuvumelana eziBhalweni, endandikuthandazele kudala kodwa ndingakubonanga de kwanamhlanje. Bulela iNkosi, mphefumlo wam. UMzalwana uSnow, uMzalwana uStorrs, nabanye, mabasikelelwe ngenxa yokuba zizixhobo ekuvuleni amehlo am. Ndiphantse ndafika ekhaya. Uzuko, uzuko, uzuko, uzuko.”
Emva koko, uMiller waphinda waqwalasela isiKhalo saphakathi kobusuku, wasibiza ngokuba bubungqongqo obugqithisileyo benkolo. UDamsteegt uphawula ukuba uSnow wafumana uludwe olusisiseko lomyalezo wesiKhalo saphakathi kobusuku emsebenzini wangaphambili kaMiller.
Izibalo zikaSnow, ezapapashwa ngoMatshi 1844, azizange zitsale ngqalelo kangako de kwafika intlanganiso yenkampu yase-Exeter, ngoAgasti 12–17, 1844. Apho, umhla wakhe ochanekileyo wokubuya kukaKristu wavuselela amaMillerite amaninzi, wazisa iphulo lawo lobuvangeli encotsheni. Impendulo yawo yaziwa ngokuba yintshukumo yeNyanga yeSixhenxe. Nangona iinkokeli zamaMillerite ekuqaleni zazithandabuza, kwiiveki ezimbalwa ngaphambi kwesiganeko esasikulindelwe, zayijoyina le ntshukumo zaza zavumela ukuba iimbono zikaSnow zipapashwe zize zixhaswe.
passage unavailable
This passage is not yet available in .
passage unavailable
This passage is not yet available in .
UJoseph Bates wabalisela ukuba emva kwentlanganiso yenkampu yase-Exeter, xa wayehamba phakathi kweenqwelo zikaloliwe, weva amazwi ephindaphinda esithi, “Nantso, umyeni uyeza!” Le ntshukumo yawugubungela wonke uMzantsi neMntla we-United States kwiinyanga ezimbini, yakhokelela kuDano Olukhulu ngo-Oktobha 22, 1844.
UDamsteegt uphawula ngeNkomfa yama-Adventist yaseLow Hampton, yomhla wama-28–29 kuDisemba, 1844, eyayibandakanya uHimes noMiller. UHimes wabongoza ukuba abangcwele bathuthuzelwe, ihlabathi lobuKristu livuswe, kusithiwe usindiso luvakaliselwe aboni. Kwiiveki ezimbalwa kamva, i-Advent Press yaphinda yaqalisa, yaye uHimes wabhengeza ukuba umnyango wosindiso uvulekile. UMiller ngokuthe ngcembe wayishiya ingcamango egabadeleyo yomnyango ovaliweyo, waza wabuyela kwimbono yakhe yokuqala yoKhalazo lwasezinzulwini zobusuku. Kwangaloo nyanga, uEllen White waba nombono wakhe wokuqala, obonisa ukuba abo balikhabayo uKhalazo lwasezinzulwini zobusuku bayawa baphume endleleni. Loo mbono wawungokaWilliam Miller kanye njengokuba wawungowaye nabani na omnye.
Uvavanyo Lokugqibela Nelifa LikaWilliam Miller
Kwi-Early Writings, iphepha 257:
Ingqalelo yam yandula yabhekiswa kuWilliam Miller. Wayebonakala edidekile, yaye egotywe luxhalaba nentlungu ngenxa yabantu bakhe. Iqela elalidityanisiwe yaye linothando ngowe-1844 laliphulukana nothando lwalo, lichasana lodwa, lize liwele kwimeko yobandayo neyokumva umva. Akukubona kwakhe oku, usizi lwamtyhafisa amandla. Ndabona amadoda akhokelayo emjongile, ngokukodwa uJoshua Himes, esoyika hleze amkele isigidimi sengelosi yesithathu.
Umyalezo wengelosi yesithathu kulo mongo yiSabatha. Njengoko uMiller wayesondela ekukhanyeni okuvela ezulwini, la madoda ayecwangcisa ukumkhupha ingqondo yakhe kulo. Impembelelo yomntu yamgcina ebumnyameni, yaza yagcina impembelelo yakhe phakathi kwabo babeyichasa inyaniso. Ekugqibeleni, uMiller waliphakamisa ilizwi lakhe nxamnye nokukhanya okuvela ezulwini—iSabatha. Wasilela ukwamkela umyalezo owawuya kuchaza ukudana kwakhe nowawuya kukhanyisa uze ubeke uzuko phezu kwexesha elidluleyo. Wathembela kubulumko bomntu endaweni yobobukaThixo. Ekubeni wayedandathekiswe ngumsebenzi nobudala, wayengenatyala kangako njengabo babemgcina kude nenyaniso. Isono siphezu kwabo. Ukuba uMiller wayenokubona ukukhanya kwengelosi yesithathu, izinto ezininzi zaziya kuba zicacisiwe. Kodwa abazalwana bakhe babebanga uthando olunzulu kangaka ngaye kangangokuba wacinga ukuba wayengenakuze azahlule kubo. UThixo wamvumela ukuba awele phantsi kwamandla okufa, wamfihla engcwabeni kude nabo bamrhwebeshela kude nenyaniso. UMoses wona ngaphambi kokungena kwiLizwe leDinga; ngokunjalo noMiller wona njengoko wayesele eza kungena kwiKanan yasezulwini. Abanye bamkhokelela ukuba enze oku; abo abanye mababike ngako. Kodwa iingelosi ziyalinda uthuli oluxabisekileyo lwalo mkhonzi kaThixo, yaye uya kuphuma ngesandi sexilongo lokugqibela.
passage unavailable
This passage is not yet available in .
Ekugqibeleni, uWilliam Miller ngumfuziselo wamaSeventh-day Adventist ekupheleni kwehlabathi. Umbono wokuqala kaEllen White ungowemihla yethu ngaphezu kokuba wawungowemihla yakhe. Ekupheleni kwehlabathi, amaSeventh-day Adventist aya kukukhaba ukukhanya kweMidnight Cry. Ukukhanya kweMidnight Cry kunokuqondwa kuphela ngokuqonda le mbali. Ukudana kokuqala kwacoca intshukumo yamaMillerite kwabo babekho ngenxa yezizathu ezingezizo, kwaza kwalungiselela abantu amava ovavanyo awayeza kubangenisa kwiNdawo eNgcwele Kakhulu. Abo bafikelela kukudana kokuqala basikelelwe kuphela ukuba balinde de kube nguOktobha 22, 1844. Eli xesha limiselwe nguThixo ukuze kuveliswe abantu aya kubahlanganisela kwiNdawo eNgcwele Kakhulu. Ukukhaba iMidnight Cry uze uwe endleleni kukukhaba yonke le mbali.
UWilliam Miller wenza iimpazamo ezintathu, yaye sihlala sivavanywa ngeemvavanyo ezintathu. Impazamo yakhe yokuqala yaba kukukhaba uKhalazo Lasezinzulwini Zobusuku ngoDisemba 1844. Eyesibini yaba kukumamela abantu endaweni kaThixo, nto leyo eyakhokelela kwimpazamo yakhe yesithathu: ukukhabela kude iSabatha. Ekupheleni kwehlabathi, ama-Adventist oMhla weSixhenxe aya kuyikhaba imbali yoKhalazo Lasezinzulwini Zobusuku kunye nobizo lokubuyela kwiindlela zakudala ngenxa yokuba emamela iinkokeli zawo. Ngokwenjenjalo, azilungiselela uphawu lwerhamncwa, ephinda inkqubo kaMiller yovavanyo enamanyathelo amathathu, eqala ngendlela anxulumana ngayo nomyalezo nembali yoKhalazo Lasezinzulwini Zobusuku.
Zimbini kuphela iziprofeto ezijongene nembali ukusuka kukuphoxeka kokuqala kuse ekuphoxekeni kwesibini: iintsuku ezingama-2300 (“Nokuba umbono ulibazisa, wulindele”) kunye ne-2520. Ukuyikhaba i-2520 kukuyikhaba iNkhalela Yasezinzulwini Zobusuku. Ukuyikhaba iNkhalela Yasezinzulwini Zobusuku kukuwela usuke endleleni uye kwihlabathi elibi elisezantsi.
Siza kuphinda sikuxubushe oku ngokubanzi ngakumbi kwintshumayelo elandelayo.