Iitafile Ezimbini ZikaHabakuki 3 kweziyi-95

Intshayelelo: Isiseko SeeTafile Ezimbini ZikaHabakuki

Olu ngcelele lubizwa ngokuba ziiTafile Ezimbini zikaHabakuki. Kude kube ngoku, besithabatha iinyaniso ezithile kwiiTshathi zika-1843 nango-1850, kungekhona ukuze sizikhusele ngokweBhayibhile kweli nqanaba, koko ukuze simisele ukuba uEllen White uyazixhasa ezi nyaniso. Sibambelela kwelokuba, ukuba uyazigatya ezi nyaniso zesiseko, ngaxeshanye uyawugatya noMoya Wokuprofeta. Sifuna ukubeka oko kuqala embhalweni.

Uphononongo lweMbali yamaMillerite kunye neSikhalo Saphakathi Kwamabusuku

Kwintetho yethu yokuqala, sachaza imbali yamaMillerite, iziphawuli zendlela ukusuka kowe-1798 ukuya kowe-1844. Kwintetho yethu yokugqibela, sajonga ngokusondeleyo ngakumbi imbali ukusuka kwixesha lokulibaziseka ukuya ekuvalweni komnyango ngomhla wama-22 Oktobha 1844, sichonga elo xesha njengeSikhalo Saphakathi Kwebusuku. ISikhalo Saphakathi Kwebusuku sangena embalini kwiNtlanganiso Yenkampu yase-Exeter, ngomhla we-12–17 Agasti 1844, saza saqhubeka de kwangumhla wama-22 Oktobha 1844. Ixesha lokulibaziseka, elaqala ngoMatshi 1844, liyinxalenye yeSikhalo Saphakathi Kwebusuku kunye nenkqubo yokuhlanjululwa eyalungiselela abantu ukuba bavakalise umyalezo waso.

Besinethemba ukumisela oku ezintliziyweni nasezingqondweni zenu izolo. Yonke imizekeliso eseLizwini likaThixo yamaxesha okulibaziseka ithetha ngokuphela kwehlabathi. UEllen White, ephawula ngo-1 Korinte 10:11, uthi, “Ngamnye kubaprofeti bamandulo wathetha ngakumbi ngenxa yemihla yethu kunemihla ababephila kuyo.” U-1 Korinte 10:11 uthi, “Ke kaloku zonke ezi zinto zabehlela bona ngokomzekelo; zaza zabhalelwa ukulumkisa thina, esifikelwe ziziphelo zehlabathi.” Imbali yamaMillerite yimbali yoko kuya kwenzeka ekupheleni kwehlabathi. Zonke ezi mbali zeBhayibhile zexesha lokulibaziseka nento elilandelayo zibonakalisa oko obekuya kwenzeka ngexesha lokulibaziseka kwamaMillerite nangesiBhengezo saphakathi kobusuku. Kufuneka siziqonde ezi zinto kuba imbali iya kuphindwa.

I-2520: Ukuxhaswa kukaEllen White

Besijongene nomba yokuqala kwezi Tshathi, nangona singakhange siyikhankanye kakhulu. Imfundiso yokuqala esifuna ukubonisa ukuba uEllen White uyixhasa ngokucacileyo yi-2520. Iintetho ezimbini zokuqala zaziyilelwe ukusikhokelela apha. Ngomso kusasa, siya kuqalisa ukuqwalasela iMihla ngemihla kule Tshathi.

Ukukhumbula Ukuhokelwa Nokufundiswa kweNkosi

Masiqale ngeLife Sketches, iphepha 196: “Asinanto yokoyika ngekamva, ngaphandle kokuba silibale indlela iNkosi esikhokele ngayo, nemfundiso yaYo kwimbali yethu edlulileyo.” Ekuphela kwento umKristu anayo yokuyoyika ngekamva kukuwa endleleni aze alahleke. Into efanele ukoyikwa kukungafumani ubomi obungunaphakade. Apha, uDade White uthi asinanto yokuyoyika ngekamva ngaphandle kwezinto ezimbini. Le yindinyana eqhelekileyo kuMoya wesiProfeto kubu-Adventist, kodwa kunqabile ukuva nabani na echaza ngokweenkcukacha ukuba kukuphi ukukhokela, kwanokuba zeziphi iimfundiso abhekisa kuzo.

Siya kubonisa ukuba ubunkokeli abubhekisayo yimbali yeSikhalo Sasezinzulwini Zobusuku. Kwimbali yeSikhalo Sasezinzulwini Zobusuku, uKristu wayekhokele ngexesha lokulibaziseka, ekufikeni nasekubhengezweni kweSikhalo Sasezinzulwini Zobusuku, nasekuvalweni komnyango ngomhla wama-22 Oktobha 1844. Wayilungiselela loo mbali ukuze ivelise abantu abanokungena ngokholo kunye naYe eNdalweni eNgcwele Kakhulu. Simele soyike ukulibala loo mbali ikhethekileyo, kwakunye neemfundiso zaKhe.

Siza kubonisa ukuba kukho imfundiso ethile eyavelisa uKhwelo lwasezinzulwini zobusuku. Loo mfundiso yayingekokuwiswa koBukhosi base-Ottoman ngoAgasti 11, 1840, kwanokuba yayingenguye umbandela wobume babafileyo, owavela kwimbali yoMyalezo weNgelosi yeSibini kwimbali yamaMillerite. Yayiyimfundiso ethile kwimbali yamaMillerite eyavelisa uKhwelo lwasezinzulwini zobusuku, apho iNkosi yakhokela khona, yaye asinanto yakoyika ngekamva ngaphandle kokuba silibale ukukhokela kwayo nemfundiso yayo.

Sicebisa ukuba umqondiso wokukhokela kwaKhe nokufundisa kwaKhe yiSikhalo Sasezinzulwini Zobusuku. Masiphinde sifunde esi sicatshulwa kumbono wokuqala kaEllen White:

“Kule ndlela abantu bokuza kukaKristu babeqhubeka besiya kuloo mzi wawusekwisiphelo esikude sale ndlela. Emva kwabo, ekuqaleni kwendlela, kwakumiswe ukukhanya okuqaqambileyo, athe ingelosi yandixelela ukuba kwakukukhalela kwasezinzulwini zobusuku. Olu khanyiso lwalukhanya kulo lonke elo hambo, lukhanyisela iinyawo zabo, ukuze bangakhubeki. Ukuba babegcina amehlo abo ethe ntsho kuYesu, owayengaphambi kwabo kancinane, ebakhokela esiya emzini, babekhuselekile. Kodwa kungekudala abanye badinwa, bathi umzi usekude kakhulu, yaye babelindele ukuba bangene kuwo kwakudala. Waza ke uYesu wabakhuthaza ngokuphakamisa ingalo Yakhe yokunene ezukileyo, kwaza kwavela ekwingalweni Yakhe ukukhanya okwagubungela phezu kweqela labalindele ukuza kukaKristu, baza badanduluka besithi, ‘Haleluya!’ Abanye, ngobungxamo, baluphika ukhanyiso olusemva kwabo, bathi yayingengoThixo owabakhokelayo baphuma beza kude kangako.”

Bayayiphika iNkqi yoBusuku baPhakathi, yaye ngokunxulumene neNkqi yoBusuku baPhakathi, baphikisa ngelithi iNkosi yayingabakhokeli kuyo iNkqi yoBusuku baPhakathi. Bayakukhanyela ukukhokela kukaThixo kwiNkqi yoBusuku baPhakathi.

“Ukukhanya emva kwabo kwacima, kwashiya iinyawo zabo ebumnyameni obugqibeleleyo, baza bakhubeka, baphulukana nombono wophawu nokaYesu, baza bawa endleleni baya ezantsi kwelo hlabathi limnyama nelikhohlakeleyo lingezantsi.”

passage unavailable

This passage is not yet available in .

passage unavailable

This passage is not yet available in .

Ukusuka kwi-The Great Controversy, amaphepha 391–395: “Xa laligqitha ixesha ekwalindelwe ngalo ukuza kweNkosi okokuqala, entlakohlaza ka-1844,”—eli lixesha lokulibaziseka, ukudana kokuqala—“abo babekhangele ngokholo ukuvela kwaYo bangeniswa okwethutyana ekuthandabuzekeni nasekungaqiniseki. Ngoxa ihlabathi lalibajonga njengaboyiswe ngokupheleleyo, laye lingqinile ukuba babephakamise inkohliso, umthombo wentuthuzelo yabo wawuseselizwini likaThixo. Abaninzi baqhubeka bephengulula iziBhalo, behlola kwakhona ubungqina bokholo lwabo, yaye befunda ngononophelo iziprofeto ukuze bafumane ukukhanya okungakumbi.”

Ukuba abaninzi benza oku, oko kuthetha ukuba babekhona abathile ababengakwenzi. Ayithi “bona”; ithi “abaninzi”—kukho iindidi ezimbini apha.

Ubungqina beBhayibhile obabuxhasa isikhundla sabo babubonakala bucacile yaye bugqibelele. Imiqondiso eyayingengenakuphazanyiswa yayisalatha ekubeni ukuza kukaKristu kwakusondele. Intsikelelo ekhethekileyo yeNkosi, kokubini ekuguqukeni kwaboni nasekuvuselelweni kobomi bomoya phakathi kwamaKristu, yayinikile ubungqina bokuba esi sigidimi sasivela eZulwini. Kwaye nangona amakholwa ayengenako ukucacisa ukudana kwawo, ayeziva eqinisekile ukuba uThixo wayewakhokele kumava awo angaphambili.

Kudityaniswe neziprofeto ababezithabathela ukuba zibhekisela kwixesha lokuza kwesibini kwakukho nemiyalelo elungele ngokukodwa imeko yabo yokungaqiniseki nokuxhalaba, ibakhuthaza ukuba balinde ngomonde elukholweni ukuba oko ngoku kwakumnyama ekuqondeni kwabo kuya kuthi ngexesha elifanelekileyo kwenziwe kucace.

Kulo mhlathi, kuthiwa, “Kudityaniswe neziprofeto ababezithabathela ekubeni zisebenza ngexesha lokuBuya kwesibini . . . .” Zeziphi iziprofeto ababezikholelwa ukuba zisebenza ekuBuyeni kwesibini? I-2520, i-2300, ne-1335. Babekholelwa ukuba zontathu ezi ziprofeto zexesha zaphela ngo-1843, yaye oko kwakukuBuya kwesibini.

Phakathi kwezi ziprofeto kwakukho neso sikaHabhakuki 2:1–4: “Ndiya kuma emlindweni wam, ndizimise phezu kwenqaba, ndilinde ukubona oko Aya kukuthetha kum, kwanoko ndiya kukuphendula xa ndohlwaywa. Yandiphendula ke iNkosi, yathi, Bhala umbono, uwenze ucace emacwecweni, ukuze lowo uwufundayo abaleke. Kuba umbono usengowexesha elimisiweyo, kodwa ekugqibeleni uya kuthetha, ungaxoki; nokuba uyalibazisa, ulindele; kuba uya kuza ngokuqinisekileyo, akayi kulibala. Yabona, umphefumlo wakhe okhukhumalayo awuthe tye kuye; kodwa olilungisa liya kuphila ngokholo lwalo.”

Kwangowe-1842, umyalelo onikwe kwesi siprofeto wokuba “ubhale umbono, uwenze ucace emacwecweni, ukuze abaleke lowo uwufundayo,” wacebisa kuCharles Fitch ukulungiswa kwetshati yesiprofeto yokubonakalisa imibono kaDaniyeli neyesiTyhilelo. Ukupapashwa kwale tshati kwathatyathwa njengokuzaliseka komyalelo owanikwa nguHabhakuki. Noko ke, ngelo xesha kwakungekho bani waqaphelayo ukuba ukulibaziseka okubonakalayo ekuzalisekeni kombono—ixesha lokulinda—kuboniswa kwakweso siprofeto sinye. Emva kodano, esi Sibhalo sabonakala sinentsingiselo enkulu kakhulu: “Kuba umbono uselixesha elimisiweyo, kodwa ekupheleni uya kuthetha, ungaxoki; nangona ulibazisa, wulinde; kuba ngokuqinisekileyo uya kufika, awuyi kulibazisa. . . . Ilungisa liya kuphila ngokholo lwalo.”

Itshathi ka-1843 noMoya Wokuprofeta

Akukhathaliseki nokuba wenza umsebenzi oqhelekileyo okanye umsebenzi ongaqhelekanga—amagama asetyenziswa nguEllen White ukubhekisa kumsebenzi wenkomfa nakumsebenzi wokuzixhasa, ngokulandelelana kwawo. Nokuba uya kwimisebenzi yokuzixhasa ekhokelayo ngaphakathi kwe-Adventism okanye kwi-General Conference okanye kwi-Biblical Research Institute, ukuba ubabuza nge-1843 Chart, baya kuthi, “Zininzi kakhulu iimpazamo kule Tshathi.” Bayamchasa uEllen White, othi iNkosi yabamba isandla saYo phezu “kwempazamo” kweminye yemifanekiso yamanani ekule Tshathi.

Kodwa bona bazibeka ngokwabo ekuchaseni iLizwi likaThixo. KuHabakuki, kuthiwa lo mbono “awuyi . . . kuxoka.” Umbono abaVulindlela ababemelwe ukuwubeka kwiTshati ka-1843, nto leyo abayenzayo, uzalisekisa uHabakuki 2. Lo ngumbono ababemelwe ukuwubeka kule Tshati, yaye uHabakuki 2 uthi lo mbono “awuyi . . . kuxoka.” Ngoko ke, xa usithi le Tshati “izele ziimpazamo,” uchasa kokubini uMoya weSiprofeto neBhayibhile.

Inxalenye yesiprofeto sikaHezekile nayo yaba ngumthombo wamandla nentuthuzelo kumakholwa: “Ilizwi likaYehova lafika kum, lisithi, Nyana womntu, siyintoni na eso saga eninaso ezweni lakwaSirayeli, nisithi, Imihla iyalibaziseka, nombono wonke uyatshitsha? Ngoko ke yithi kubo, Itsho iNkosi uYehova ukuthi . . . Imihla isondele, nokuzaliseka kwawo wonke umbono. . . . Ndiya kuthetha, nelizwi endiya kulithetha liya kwenzeka; alisayi kuba salibaziseka.” “Abo bendlu yakwaSirayeli bathi, Umbono awubonayo ngowemihla emininzi ezayo, yaye uprofeta ngamaxesha akude. Ngoko ke yithi kubo, Itsho iNkosi uYehova ukuthi, Akusayi kuphinda kulibaziseke nalinye lamazwi am; kodwa ilizwi endilithethileyo liya kwenziwa.” Hezekile 12:21–25, 27, 28.

Iindidi Ezimbini Zabanquli

Qaphela ukuba uthetha ngeendidi ezimbini zabakhonzi. Uthi abaninzi, xa oku kudana kwafikayo, baqhubeka befunda iziprofeto, nto leyo ebonisa ukuba kwakukho udidi olungazange luqhubeke. Siya kufumana ukukhanya okungakumbi ngalo mahluko phakathi kwezi ndidi zimbini.

Ukuzaliseka kukaHabakuki 2:1–4 yile Tshathi ka-1843 neTshathi ka-1850. Nakwincwadi kaHabakuki, ivesi 4 ithi olilungisa liya kuphila ngokholo lwalo, kwanaye onentliziyo eziphakamisileyo. Ichaza iindidi ezimbini zabanquli. Imbali yesiBhengezo saphakathi kobusuku ivelisa iindidi ezimbini zabanquli, yaye ezo ndidi zimbini zithethwa kuHabakuki.

Kumhlathi olandelayo, emva kokubhekisela kuHabakuki 2 nakuHezekile, uchaza elinye lamaqela athi: “abalindileyo.” Ngoobani abalindileyo? Ngabo abo bazalisekisa uDaniyeli 12, “Unoyolo lowo ulindayo, aze afikelele kwi-1335.” Eli qela ngabalindileyo.

Abo babelindileyo bavuyiswa, bekholwa ukuba Lowo ulaziyo isiphelo kwasekuqalekeni wayejonge ezantsi kuzo zonke izizukulwana, yaye, ebona kwangaphambili ukuphoxeka kwabo, wayebanike amazwi enkuthazo nethemba.

Saye safowunelwa ngudade obeyesebenza kwelinye lamazwe aseMpuma Yurophu iminyaka embalwa. Wayengowalapho, wafudukela eUnited States, yaye xa wayiqondayo le Nguquko, wabuyela khona. Uye wajamelana nokuchaswa, usapho lwakhe lwecawe yangaphambili lunxibelelana neenkokeli zelizwe lakhe ukuze “luvale ucango kuye.” Kutsha nje, iNkosi imvulele ucango lokwabelana ngale Nguquko namaqela.

Ufowune kwakusasa ngentsasa, esabelana ngokuba omnye umqobo yayikukuhamba. Babedinga imoto ukuze bahambe baze bafundise lo myalezo, kodwa babengenayo imali eyaneleyo. Kwangoko nje bakufika kule ndawo, abahlobo abavela eUnited States, bekhuthazekile yiNkosi, bathumela imali eyaneleyo yokuthenga imoto.

Olu luhlobo lwamava olwenzeka kwabo babedanisekile. Babedanisekile, kodwa iNkosi yabakhokelela eziBhalweni ukuze ibakhuthaze, isithi, “Oku kudana bekuphantsi kolwalathiso lwam. Qhubekani nje nihambe phambili.”

“Ukuba bekungekho ngenxa yezi ndawo zeso Sibhalo, zibabongoza ukuba balinde ngomonde baze babambelele ngokuqinileyo ekukuthembeleni kwabo elizwini likaThixo, ukholo lwabo ngeluba lwabasilela ngelo xesha lovavanyo.”

Umzekeliso Weentombi Ezilishumi Nexesha Lokulibazisa

Qaphela indlela uDade White awudibanisa ngayo umzekeliso weentombi ezilishumi noHabakuki 2, kuba zombini zithetha ngexesha lokulibaziseka nangeendidi ezimbini zabanquli.

“Umzekeliso weentombi ezilishumi kaMateyu 25 nawo ubonakalisa amava abantu bama-Adventist. KuMateyu 24, ekuphenduleni umbuzo wabafundi baKhe ngokuphathelele umqondiso wokufika kwaKhe nokuphela kwehlabathi, uKristu wayebonise ezinye zeziganeko ezibalulekileyo kakhulu embalini yehlabathi neyeCawa ukususela ekufikeni kwaKhe kokuqala kuse ekufikeni kwaKhe kwesibini; oko kukuthi, ukutshatyalaliswa kweYerusalem, imbandezelo enkulu yeCawa phantsi kweentshutshiso zobuhedeni nezopopu, ukusitheka kwelanga nenyanga, nokuwa kweenkwenkwezi. Emva koku Wathetha ngokufika kwaKhe ebukumkanini baKhe, waza wanika umzekeliso ochaza iindidi ezimbini zabakhonzi abalindele ukubonakala kwaKhe. Isahluko 25 sivula ngamazwi athi: ‘Ngoko ke ubukumkani bamazulu buya kufaniswa neentombi ezilishumi.’ Apha kuboniswa iCawa ephila ngemihla yokugqibela,”

Ngoku, ukusebenzisa oku kwiMbali yamaMillerite, kodwa qaphelani oko akuthethayo—“Apha kuvezwa ibandla eliphila kwimihla yokugqibela,”—ngubani “ibandla eliphila kwimihla yokugqibela”? Nguwo thina.

Kuyafana noko kuboniswe ekupheleni kwesahluko 24. Kulo mzekeliso amava abo abonakaliswa ziziganeko zomtshato waseMpuma. “Ngelo xesha ubukumkani bamazulu buya kufaniswa neentombi ezilishumi, ezathabatha izibane zazo, zaphuma zaya kumhlangabeza umyeni. Kwaye ezintlanu zazo zazi zizilumko, nezintlanu zazi zizizidenge. Zona ezazizizidenge zathabatha izibane zazo, azathabatha oli kunye nazo; kodwa ezizilumko zathabatha oli ezityeni zazo kunye nezibane zazo. Ke kaloku xa umyeni wayelibazisa, zontlanu zozela zalala. Ke ezinzulwini zobusuku kwabakho isikhalo, Khangelani, nanko umyeni uyeza; phumani niye kumhlangabeza.”

Ukuza kukaKristu, njengoko kwabhengezwa sisigidimi sengelosi yokuqala, kwaqondwa njengokumelwe kukuza komyeni. Uhlaziyo olwandayo olwaluphantsi kwesibhengezo sokuza kwaKhe okusondeleyo lwaluhambelana nokuphuma kweentombi. Kulo mzekeliso, njengakuMateyu 24, kumelwe amaqela amabini. Bonke babethabathe izibane zabo, iBhayibhile, baza ngokukhanya kwayo baphuma baya kuhlangabeza uMyeni. Kodwa ngoxa izidenge zathabatha izibane zazo zingenawo amafutha, izilumko zathabatha amafutha ezityeni zazo. Izilumko zazamkele ubabalo lukaThixo, amandla oMoya oyiNgcwele avuselela ubomi ngokutsha aze akhanyise, awenza ilizwi laKhe laba sisibane ezinyaweni zazo. Zazifunda iziBhalo ukuze zifunde inyaniso, zaza ngokunyanisekileyo zafuna ubunyulu bentliziyo nobobomi. Ezi zazinamava obuqu nokholo kuThixo nakwilizwi laKhe, ezazingenakubhukuqwa kukudana nokulibaziseka. Abanye babesebenza beqhutywa yimvakalelo yesiquphe, bexhomekeke elukholweni lwabazalwana babo, banelisekile ziimvakalelo ezilungileyo kodwa bengenako ukuqonda ngokunzulu inyaniso okanye umsebenzi wokwenene wobabalo. Babengalungiselelwanga ukulibaziseka nokudana. Xa kwafika izilingo, ukholo lwabo lwasilela, nezibane zabo zatsha zaba mfiliba.

“Xa umyeni walibazisa,” Umyeni walibazisa nini? NgoMatshi 22, 1844. Uyalibazisa. Kuza kwenzeka ntoni ngoku? Ezi ndidi zimbini ziza kubonakaliswa.

Xa silibala Isikhalo Sasezinzulwini zobusuku size siphume endleleni siwele kwihlabathi elingendawo elingezantsi, sibonisa ukuba asiyiqondi iVangeli. IVangeli Engunaphakade ngumsebenzi kaKristu ekuveliseni iindidi ezimbini zabanquli, ngokusekelwe kwisigidimi sobuprofeti esivavanyayo. Ukususela kwixesha lokulibaziseka kude kuse ekutshoneni komnyango, le yeyona ncopho yeVangeli Engunaphakade. Apha, iNkosi ithabatha iindidi ezimbini ngexesha lokulibaziseka, ifuna ukuzikhokelela kunye Nayo eMgwebeni, ize izidlulise kwinkqubo yokuvavanywa ukubonisa ukuba ngokwenene zinawo na amafutha okanye azinawo. Le yeyona ncopho yomsebenzi kaKristu wokwahlula igolide kwinkunkuma, ingqolowa kumdiza, izilumko kwiziyatha.

“Ngeli lixa umyeni wayelibazisa, bonke bozela balala.” Ngokulibazisa komtshakazi kubonakaliswa ukudlula kwexesha awayelindelwe ngalo uYehova, ukuphoxeka, nokubonakala kokulibaziseka. Ngeli xesha lokungaqiniseki, umdla wabaphezulwana nabangenantliziyo ipheleleyo waqalisa ngokukhawuleza ukuxengaxenga, neenzame zabo zathotha; kodwa abo ukholo lwabo lwalusekelwe kulwazi lobuqu lweBhayibhile babenelitye phantsi kweenyawo zabo, amaza okuphoxeka awayengenakukulihlamba alisuse. “Bonke bozela balala;” iqela elinye likukungakhathali nasekulahleni ukholo lwalo, elinye iqela lilinde ngomonde de kunikwe ukukhanya okucace ngakumbi. Noko ke, kubusuku bovavanyo eli qela lokugqibela labonakala liphulukana, ukuya kuthi ga kwinqanaba elithile, nenzondelelo yalo nokuzinikela kwalo. Abangenantliziyo ipheleleyo nabaphezulwana babengasenakuxhomekeka elukholweni lwabazalwana babo. Elowo kufuneka ame okanye awe ngenxa yakhe.”

Xa kwafika ukudana, kwaqalisa iindidi ezimbini ukulala ngeendlela ezahlukileyo; kodwa kwaneentombi ezizizilumko zalahlekelwa yinxalenye yenzondelelo yazo. INkosi yayikhokela kule nto, ukuze xa umyalezo weSikhalo saMaphakathi kobusuku wafikayo kwiNtlanganiso yeNkampu yase-Exeter, Yenze umsebenzi phakathi kwazo.

Inkqubo Yokuvavanywa: Ixesha Lokulinda Nomsindo Wasezinzulwini Zobusuku

Ukusuka kwi-Spirit of Prophecy, umqulu 4, iphepha 228: Khumbulani ukuba le nkqubo—iSikhalo Sasezinzulwini Zobusuku, ukusukela kwiXesha Lokulibaziseka kude kube kukuvalwa komnyango—yiNkosi evavanya abantu baYo. ISikhalo Sasezinzulwini Zobusuku kwiNtlanganiso Yenkampu yase-Exeter, ekubhengezweni kwaso kwada kwaya kutsho ku-Oktobha 22, 1844, siyinxalenye nje enye yaloo mbali. Asinakwahlulwa kwi-xesha lokulibaziseka, elilungiselela isiphumo seSikhalo Sasezinzulwini Zobusuku phakathi kweendidi ezimbini zabanquli. Nifanele niqonde iSikhalo Sasezinzulwini Zobusuku, kuba ukuba anisiqondi, niya kuwa niphume endleleni.

"UThixo wayemisele ukuwavavanya abantu baKhe. Isandla saKhe sagubungela impazamo ekubalweni kwamaxesha obuprofeti. Isandla saKhe, isandla seNkosi, sagubungela impazamo ekhethekileyo ekubalweni kwamaxesha obuprofeti", ngokobuninzi. "Ama-Adventist awazange afumanise impazamo leyo, yaye ayifumaniswanga kwanabona bafundileyo phakathi kwabachasayo. Aba bokugqibela bathi, 'Ukubala kwenu kwamaxesha obuprofeti kuchanile. Kukho isiganeko esikhulu esiza kwenzeka; kodwa asisosona uMnu. Miller asixelayo; kukuguquka kwehlabathi, kungekhona ukuza kwesibini kukaKristu.'"

Ixesha lokulindela ladlula, yaye uKristu akaveli ukuze akhulule abantu baKhe. Abo babemlindele uMsindisi wabo ngokholo olunyanisekileyo nangothando bafumana ukudana okukrakra. Kanti ke iNkosi yayizalisekisile injongo yaYo: yayivavanye iintliziyo zabo babebanga ukuba balindele ukubonakala kwaYo. Phakathi kwabo kwakukho abaninzi ababeqhutywa luloyiko kunokuba babeqhutywa luthando lwenyaniso. Xa isiganeko esasikulindelwe singazange senzeke, abo bantu bavakalisa ukuba babengadani; babengazange bakholwe ukuba uKristu uya kuza. Babengabanye bokuqala ukuhlekisa ngosizi lwabakholwayo bokwenyaniso.

Le yayiyinjongo yeNkosi. Asinanto emele isoyikise ngekamva, ngaphandle kokuba silibale indlela iNkosi esikhokele ngayo kumava ethu exesha elidlulileyo, yaye asinanto emele isoyikise ngaphandle kokuba sizilibale iimfundiso zeNkosi kumava ethu exesha elidlulileyo. Sicebisa ukuba aninakwahlula oku kukhokela kwimfundiso yaYo.

passage unavailable

This passage is not yet available in .

Sikholwa ngokupheleleyo ukuba uThixo, ngobulumko baKhe, walungiselela ukuba abantu baKhe bahlangane nokudana, okwakwazi ngokukodwa ukutyhila iintliziyo nokuphuhlisa ubuntu bokwenyaniso—kungengokutyhila iintliziyo zabo kuphela, kodwa nokuphuhlisa ubuntu babo, ekuzisa kwinqanaba apho kwakuya kubonakaliswa khona embindini wentlekele efika ngoMkhosi Waphakathi Kobusuku. Abo balwamkelayo umyalezo wengelosi yokuqala ngenxa yokoyika izigwebo zikaThixo, kungekhona ngenxa yokuba babesithanda isinyaniso yaye benqwenela ilifa ebukumkanini bamazulu, ngoku babonakala ngokwenene koko babekuko. Babenye bokuqala ukuhlekisa ngabo badanileyo ababenolangazelelo olunyanisekileyo yaye beluthanda ukuvela kukaYesu. Olu vavanyo lukaThixo, oluhlola ngokunzulu kangaka, lwatyhila ubuntu bokwenene baloo bantu babeya kukuphepha uxanduva nehlazo ngokukhanyela ukholo lwabo ngexesha lovavanyo.

Abo babezaliswe abazange bashiywe ebumnyameni; kuba ekuphandeni amaxesha esiprofeto ngemithandazo enyanisekileyo, kwafunyanwa impazamo—loo mpazamo ikhethekileyo—kwaza kwalandelwa umgca wepensile yesiprofeto usihla utyhutyha ixesha lokulibazisa. Ekulindeleni ngovuyo ukuza kukaKristu, ukulibazisa okubonakalayo kombono kwakungakhange kuthathelwe ngqalelo, yaye kwaba sisothuso esilusizi nesingalindelekanga. Noko ke, kanye olu vavanyo lwaluyimfuneko kakhulu ukuze kuvele kwaye kuqiniswe amakholwa anyanisekileyo enyanisweni. Ixesha lokulibazisa laliyimfuneko kakhulu. Alizange nje kuphela libe liza kubonakalisa amaqela amabini lize liqalise ukuveza izimilo zawo eziya kubonakaliswa kwimbali yesiKhalo saphakathi kobusuku kuse ekutshoneni komnyango, kodwa laliyimfuneko ukomeleza abo babeza kuphuma bekwicala elifanelekileyo lalo mba. Aninako ukwahlula ixesha lokulibazisa kwisiKhalo saphakathi kobusuku okanye ekutshoneni komnyango.

Xa uwukhanyela uMkhosi Waphakathi Kwebusuku, ukhanyela kanye loo mbali ngokwayo. UMkhosi Waphakathi Kwebusuku asinguwo nje umyalezo kaSamuel Snow kwiNkomfa Yentente yase-Exeter; ungamava exesha lokulibaziseka. Kulapho iNkosi yayikhokelela khona. Asinanto emele isoyikise ngekamva, ngaphandle kokuba silibale ukukhokela kweNkosi kwimbali yethu edlulileyo—le mbali yexesha lokulibaziseka noMkhosi Waphakathi Kwebusuku, apho Yena ezisa iVangeli Elingunaphakade kwincopho kwiMbali yamaMillerite, evelisa iindidi ezimbini zabanquli.

Imibhalo Yokuqala, iphepha 74: “Ndibonile ukuba itshathi ka-1843 yayikhokelwa sisandla seNkosi, nokuba yayingafanele iguqulwe; ukuba amanani ayenjalo njengoko Yona yayiwafuna; ukuba isandla saYo sasiphezu kwawo saza safihla impazamo kwamanye amanani, ukuze kungabikho mntu unokuyibona, de sisuswe isandla saYo.”

Imfihlelo Yobugwenxa neNkqubo Yokuvavanywa

Ukuba besinexesha, besinokuxoxa ngemfihlelo yobugwenxa. Imfihlelo yobugwenxa inokuba neentsingiselo ezichanekileyo ezingaphezu kwesinye, kodwa apha ibhekisa emsebenzini kaSathana wokuxuba ububi nokulungileyo, inyaniso nempazamo, kwiimbali ezingcwele apho iNkosi ibavavanya abantu baYo. Kwiimbali ezingcwele zesiBhalo apho iNkosi ibangenisa abantu baYo kwinkqubo yokuvavanywa, niya kuhlala nibona imfihlelo yobugwenxa—umsebenzi kaSathana wokuxuba inyaniso nempazamo. Xa abantu befika kule ndawo yokuvavanywa, imfihlelo yobugwenxa iye yawafiphaza amacala ombandela.

Xa kwafika ixesha lokuvavanywa kukaNowa, iBhayibhile isixelela ukuba imbewu kaSathana yayisele ixutywe nembewu kaThixo ngaphambi koko. Yiyo le nto yabangela ukuba imfihlelo yobugwenxa izaliseke ngexesha likaNowa, ichazwe kwiGenesis njengoko oonyana bakaThixo bathabatha iintombi zabantu ukuba zibe ngabafazi—ukuxutywa kweembewu ezimbini, imfihlelo yobugwenxa eyandulela uvavanyo lukaNowa.

Kuvavanyo lukaMoses noLwandle oluBomvu, isiBhalo sichaza indlela awawonakaliswe ngayo amaSirayeli, awayeza kuvavanywa kuLwandle oluBomvu naseSinayi, ziimfundiso zaseYiputa emva kokuba ebe apho ixesha elide kangako. Yayiyeyona mfihlelo yobugwenxa leyo—ukuphenjelelwa ziimfundiso zikaSathana.

Ngexesha lamaYuda, yaba ziimfundiso zamaGrike ezalungiselela indlela yokuba iSanhedrin ilikhabe inkqubo yawo yokuvavanywa.

Kwimbali yamaMillerite, amaMillerite awayekwiicawa zamaProtestanti ayesandul’ ukuphuma kwiminyaka eli-1260 yempembelelo yoPopu, eyayonakalisa imbewu enyulu ngembewu engacocekanga, ivelisa imfihlelo yobugwenxa eyandulela uvavanyo lweMbali yamaMillerite.

Yiloo mfihlelo yokungabi namthetho ehlala ikhona ngamaxesha onke.

Ukuba ufunda indlela imfihlelo yobugwenxa esebenza ngayo, yiya kuPatriarchs and Prophets, isahluko sokuqala. USister White usixelela indlela uSathana awawuzalisekisa ngayo ummangaliso wobugwenxa eZulwini. Kwakuzakubakho uvavanyo eZulwini malunga nokuba zeziphi iingelosi ezaziza kuhlala nokuba zeziphi ezaziza kususwa, yaye uSathana wayezalisekisa ummangaliso wobugwenxa kanye apho eZulwini phambi kwaloo nkqubo yovavanyo.

USathana wakwenza oku ngokuhlwayela ukuthandabuza, ngokubeka ilizwi lakhe ngaphezu kweLizwi likaThixo, yaye okubaluleke ngakumbi, ngokukhokelela abanye ukuba bavakalise iimfundiso zakhe zobuxoki—umsebenzi ombi kakhulu. Wayebeka ukuthandabuza engqondweni yakho, uze ke uphume uye kukuvakalisa oko kuthandabuza eqeleni. Ukuba nabani na wayekhalaza ngolo kuthandabuza, wayeya kukhalaza ngawe, kungekhona ngaye.

Kutsha nje, umfundisi othile waseSpokane, eWashington, wenza amagqabaza nge-Early Writings, iphepha 74, esithi, “Ndaya kwisichazi-magama semihla nexesha likaEllen White, iWebster’s Dictionary, yaye figures ayithethi nto inxulumene ne-arithmetic.” Uninzi lwabantu oluve oko belungayi kukuphicotha kwaye beluya kumkholwa. Ubuncinane, loo mfundisi wayehlwayela amathandabuzo malunga noko la manani amele kona kule ndima; enyanisweni, wayexoka. IWebster’s 1828 Dictionary ithi: FIGURE, n. Kwi-arithmetic, uphawu olubonisa inani, njengokuba 2, 7, 9.

Wayebonakalisa amathandabuzo, esenza umsebenzi omelwe njengemfihlelo yobugwenxa. Wayechazela ama-Adventist, ukuba bakulungele ukubona, ukuba ngeli xesha lembali yoMhlaba, kufuneka uliqonde ngokwakho inyaniso uze ungaphulaphuli ebantwini; kuba, “. . . imfihlelo yobugwenxa seyisebenza kakade: . . . .”

Imibhalo Yokuqala, iphepha 74: “. . . ukuba amanani ayenjalo njengoko Wayefuna ukuba abe njalo, nokuba isandla saKhe sasiphezu kwawo saza safihla impazamo kwamanye amanani, ukuze kungabikho namnye unokuyibona, de isandla saKhe sasuswa.”

Kukulahlekisa, yaye izifundiswa zezakwalizwi zidla ngokwenza oko. Ukuba ufuna ukuqonda intsingiselo yegama eBhayibhileni okanye kuMoya Wobuprofeti, awuqali ngokujonga kwizichazi-magama; uqala ngokujonga kumprofeti. Umzekelo, uDaniyeli usebenzisa igama lesiHebhere elithi rum kuDaniyeli 8:11, eliguqulelwe ngokuthi “lasuswa.” Abantu bacinga ukuba lithetha “ukususwa,” kodwa uDaniyeli usebenzisa u-rum amanye amaxesha amahlanu, kwaye alize lithethe “ukususa”—lithetha “ukuphakamisa nokuzukisa.” Ngoko ke, ukucinga ukuba u-rum kuDaniyeli 8:11 uthetha “ukususa” kukulandela isithethe, kungekhona indlela uDaniyeli alisebenzisa ngayo elo gama.

Ngokufanayo, ngo-Ellen White: Ukuba ufuna ukubanga ukuba kwi-Early Writings, 74, igama elithi “figures” lithetha imifanekiso yobugcisa okanye imizobo, usenokuthi, “Isichazi-magama semihla ka-Ellen White asitsho ukuba ‘figures’ zithetha izibalo,” uthembele ekubeni uninzi lwabantu aluyi kukhangela. Kodwa ukuba belunokukhangela, beluya kufumanisa ukuba “figures” ngokwenene zithetha izibalo.

Kodwa indawo yokuqala oya kuyo nguEllen White ngokwakhe: Uthetha ntoni ngamanani? Kwi-Early Writings, iphepha 74, uthi, “Isandla saKhe sasisentla saza safihla impazamo kwamanye amanani,” yaye kwiphepha 236 uthi, “Isandla saKhe sagquma impazamo ekubalweni kwamaxesha esiprofeto.” Umprofetikazi uchaza ukuba isigama sakhe, amanani, simela amaxesha esiprofeto—izibalo, hayi umzobo.

Ngoko ke, iNkosi yasibamba ngantoni isandla saYo? Yasibamba isandla saYo phezu kwempazamo ekubalweni kwamaxesha esiprofeto—amanani.

Ukuvunywa kukaEllen White kwe-2520

Le yeyona ngongoma iphambili. Baninzi abashumayela umyalezo ofanayo nowethu, yaye ndiyabaxhasa. Kodwa xa kufikwa kwi-2520 nokuba uEllen White wayekholelwa ukuba yayisisiprofeto esisemthethweni, nantsi impikiswano—nantsi ubungqina, yaye kulapho nifanele niqale khona. Zonke ezinye iingxoxo zisemthethweni yaye ziyinyaniso, kodwa le yeyona ndawo yokuqala.

Kwi-Early Writings, iphepha 74, apho kusithiwa iNkosi yabamba isandla saYo phezu kwempazamo kwezinye zezibalo, uchaza ukuba oko kuthetha ntoni kwakwelo ncwadi, kwiphepha 236: “Ndabona abantu bakaThixo benovuyo ethembeni, bekhangele eNkosini yabo. Kodwa uThixo wayemisele ukubavavanya.” Uthetha ngeXesha Lokulibala, ukuphoxeka kokuqala.

Akabhekiseli ngoDano lwango-Oktobha 22, 1844, kuba baya kuvavanywa nalapho; kodwa apha uthetha ngexesha lokulibaziseka: “UThixo wayezimisele ukubavavanya.” “Isandla saKhe sasigubungele impazamo ekubalweni kwamaxesha esiprofeto.” Wayezakubavavanya njani ngexesha lokulibaziseka? Ngokubamba isandla saKhe phezu kokuqonda kwabo kwamaxesha esiprofeto. Aninanto inokunibangela uloyiko ngexesha elizayo, ngaphandle kokuba silibale indlela iNkosi esikhokele ngayo kwixesha elidlulileyo, kwimbali yamaMillerite nasezimfundisweni zaYo.

La maxesha obuprofeti ayeyeyimfundiso ezavelisa ixesha lokulibaziseka. “Isandla saKhe sagubungela impazamo ekubalweni kwamaxesha obuprofeti. Abo babelindele iNkosi yabo abazange bayibone le mpazamo,”—impazamo enye—“kwaye nawona madoda afundileyo ayelichasa elo xesha nawo asilela ukuyibona. UThixo wayecebe ukuba abantu baKhe badibane nokudaniswa. Ixesha ladlula, baza abo babekhangela ngoovuyo olukhulu uMsindisi wabo baba lusizi baza badakumba, lo gama abo babengakuthandanga ukuvela kukaYesu, kodwa bamkela isigidimi ngenxa yokoyika, bakholiswa kukuba Akazange eze ngexesha lokulindelwa. Ukuvuma kwabo ukholo kwakungayichaphazelanga intliziyo nokuyihlambulula ubomi. Ukudlula kwelo xesha kwakubaliwe kakuhle ukuze kutyhile iintliziyo ezinjalo. Babengabokuqala ukuguquka baze bahlekise ngabo babebuhlungu, bedanile, abo babekuthanda ngenene ukuvela koMsindisi wabo. Ndabona ubulumko bukaThixo ekulingeni abantu baKhe nasekubanikeni uvavanyo olungqongqo lokuphonononga ukuze kufunyaniswe abo babeza kurhoxa babuyele umva ngexesha lokulingwa.

UYesu nawo wonke umkhosi wasezulwini babajonga ngovelwano nangothando abo babenokulangazelela okumnandi belinde ukumbona Lowo imiphefumlo yabo eyayimthanda. Iingelosi zazijikeleza phezu kwabo, ukuze zibaxhase ngexesha lovavanyo lwabo. Abo babengayihoyanga into yokwamkela isigidimi sasezulwini bashiywa ebumnyameni, yaza ingqumbo kaThixo yavutha phezu kwabo, kuba abazange bamkele ukukhanya awayebathumelele kona evela ezulwini. Abo bathembekileyo, badanileyo, ababengaqondi ukuba kutheni iNkosi yabo ingafikanga, abazange bashiywe ebumnyameni. Bakhokelwa kwakhona eziBhalweni zabo ukuze baphande amaxesha esiprofeto. Isandla seNkosi sasuswa kumanani, yaza impazamo—enye kuphela—yacaciswa.

Apha uyawuchaza umposiso owawukumanani akwiTshathi ka-1843, yaye sele echaze ukuba loo manani amela amaxesha obuprofeti. “Babona ukuba amaxesha obuprofeti afikelela ku-1844, nokuba ubungqina obo banye ababebunike ukuveza ukuba amaxesha obuprofeti aphela ngo-1843, babungqina ukuba aya kuphelela ngo-1844.” Isiphelo sengxoxo! U-Ellen White ubeka itywina lakhe lokwamkela phezu kwe-2520.

Kukho kuphela amaxesha amathathu esiprofeto kwiTshathi ka-1843 ababewaqonda ukuba aphela ngo-1843: i-1335, i-2520, ne-2300. UThixo wabamba isandla saKhe phezu kwempazamo ethile kwamanye amanani—amaxesha esiprofeto akwale Tshathi—kwada kwasuswa isandla saKhe. Akusithoba ukususa isandla saKhe, abo babelindile ngokuthembeka bakhokelwa ukuba baphinde bafunde amaxesha esiprofeto baza bafumanisa ukuba obo bungqina bunye obabakhokelela ekuboniseni ukuba amaxesha esiprofeto aphela ngo-1843, emva koko baqonda ukuba bungqina bokuba mabini kuwo aphela ngo-1844.

I-1335 iqala ngo-508 ize iphele ngo-1843. I-2520 iqala ngo-677BC, yaye ichatshazelwa kukuzaliseka konyaka. OoVulindlela babecinga ukuba yaphela ngo-1843, kodwa kamva baqonda ukuba kwa obo bungqina babakhokelela ekuxeleni kwangaphambili u-1843 babubonisa ukuba isiprofeto se-2520 saphela ngo-1844. Isiprofeto sama-2300 siqala ngo-457BC, yaye babecinga ukuba saphela ngo-1843, kodwa emva kokudana, ngofundo lwabo lwamaxesha esiprofeto, baqonda ukuba saphela ngo-1844.

Zintathu ezintathu kuphela iziprofeto ababeqikelele ukuba ziya kuphela ngo-1843, yaye enye kuzo iyaphela ngokwenene: i-1335. Esi siprofeto asisosona iNkosi eyasibamba ngesandla saYo. Sichaza imbali yamaMillerite ukususela kwiXesha lokuLibazisa, sidlule kwiSikhalo saBubusuku, de kube ngu-Oktobha 22, 1844.

Kwinkcazo yayizolo, siphele ngale ngcaphulo kaEllen White: “Asekelwe amehlo awabonayo izinto ezabonwayo ngowe-1843 nangowe-1844.” Oku kuthiwa, “Ubusisiwe lowo uzayo ku-1843.” Kumhlathi olandelayo, uthi, “Isigidimi sanikelwa. Kwaye makungabikho kulibaziseka ekusiphindeni isigidimi, kuba iimpawu zamaxesha ziyazaliseka; umsebenzi wokuvala umele ukwenziwa. Umsebenzi omkhulu uya kwenziwa ngexesha elifutshane. Kungekudala kuya kunikelwa isigidimi ngokumiselwa kukaThixo esiya kukhula sibe sisikhalo esikhulu. Ngoko ke uDaniyeli uya kuma esabelweni sakhe, anike ubungqina bakhe.” Manuscript Releases, umqulu 21, 437.

UDaniyeli emi esabelweni sakhe yindima ye-13 kaDaniyeli 12. “Asikelelekile amehlo awabonayo izinto ezabonwa ngowe-1843 nangowe-1844” yindima ye-12. UEllen White unika ingcaciso yobuthixo ngoDaniyeli 12:12–13, esithi ezi ndima azithethi ngesiprofeto sexesha, kodwa zithetha ngamava aquka owe-1843 nowe-1844, aveliswe kukungaqondwa kakuhle kowe-1843 okuvelisa ixesha lokulibaziseka. Xa kufika ixesha lokulibaziseka, “Asikelelekile lowo ulindayo.” Nangona umbono ulibazisa, wulinde. Usikelelekile lowo ulinda ngokuthembeka ukusuka kwiXesha Lokulibaziseka kude kuvalwe umnyango. Oko abathembekileyo bakubonayo ngowe-1843 nangowe-1844 kuyintsikelelo emkhokelela eNdaweni eNgcwele Kakhulu.

Isiprofeto se-1335 saphela ngowe-1843, siphawula ukufika kweSikhalo Sasezinzulwini Zobusuku. Amaxesha esiprofeto angama-2520 nangama-2300 aphela ngowe-1844. UEllen White uthi ubungqina obo babakhokelela ukuba bavakalise ukuba ama-2520, ama-2300, nama-1335 aphela ngowe-1843, ngelo xesha baqondwa ukuba bungqina ukuba aya kugqitywa ngowe-1844.

Ukukhanya okuvela eLizwini likaThixo kwakhanya phezu kwesimo sabo, baza bafumanisa ixesha lokulibaziseka—“Nokuba [umbono] uyalibala, yimlindele.” Ekuthandeni kwabo ukuza kukaKristu ngokukhawuleza, babengakuhoyanga ukulibaziseka kombono, okwakubalelwe ukubonakalisa abo balindayo ngokwenene. Kwakhona babenendawo yexesha. Sekunjalo ndabona ukuba abaninzi kubo babengenako ukuphakama ngaphezu kokudaniswa kwabo okunzulu ukuze babe nelo nqanaba lenzondelelo namandla elaliphawule ukholo lwabo ngowe-1843.

USathana nezithunywa zakhe bawoyisa, yaye abo babengayi kuwamkela umyalezo bazincoma ngenxa yokugweba kwabo okubona kude nobulumko babo ekungawamkeleni loo nkohliso, njengoko babeyibiza. Babengaqondanga ukuba babeyala icebo likaThixo ngokuchasene nabo ngokwabo, yaye babesebenza bemanyene noSathana nezithunywa zakhe ukuze badide abantu bakaThixo, ababebephila bewuphumeza umyalezo othunyelwe uvela ezulwini.

Kule mbali yembali kukho iintlobo ezimbini zabanquli. Udidi olungathembekanga luyabagculela abo balindileyo, kodwa abo balindileyo bakhokelwa babuyiselwa kumaxesha esiprofeto baze baqonde ukuba kwa obo bungqina babakhokelela ekuchongeni ukuphela kwe-2520 ne-2300 ngo-1843 babungqina bokuba zaphela ngo-1844.

Nangona abo babelindileyo bakuqonda oku, babengasenawo amadangatye afanayo eNkosi njengangaphambi kokudana kokuqala. Baya kuphinda bavuselelwe ngomyalezo wokuKhala Kwasemini Ebusuku. Abo babelindileyo babesesele beyiqondile i-1844, isiphelo seziprofeto, ngaphambi kokuKhala Kwasemini Ebusuku.

passage unavailable

This passage is not yet available in .

Uyawubona na lo msebenzi uqhubekayo? Iimfundiso ezivelisa la mava ziziprofeto ezithathu: i-1335, i-2300, ne-2520.

Emva kokuqonda oku, baqalisa ukuvakalisa besithi, “Phumani eBhabheli.” Lo nguMyalezo weNgelosi yesiBini.

Makucace gca: Yintoni ephela ngexesha lokulinda? Kukusetyenziswa kweTshathi ka-1843. Bayibeka ecaleni le Tshathi kuba ngoku babeqonda ukuba iNkosi iza kuza ngo-1844, kanti iTshathi yayisithi ngo-1843. Ngoko ke, bayibeka ecaleni iTshathi ngenxa yembali yoMyalezo weNgelosi yesiBini.

Yintoni eba ngumyalezo wabo kwimbali yeNgelosi yesiBini? Umhlathi wokugqibela uyakuchaza.

Amakholwa kulo myalezo ayecinezelwe emabandleni. Kangangethuba, abo babengavumi ukuwamkela lo myalezo babethintelwe luloyiko ekubonakaliseni izimvo zeentliziyo zabo; kodwa ukudlula kwexesha kwatyhila iimvakalelo zabo zokwenene. Babenqwenela ukuthulisa ubungqina abo babelindile ababeziva benyanzelekile ukubuthwala, bokuba amaxesha esiprofeto ayesanda ade afikelele ku-1844.

Ngawaphi amaxesha esiprofeto? I-2520 ne-2300. Lowo ngumyalezo wabo kule mbali. Ngoku bathi, “Siyakuqonda! Ezi ziprofeto zandisa ziye kutsho ku-1844.” Umyalezo wabo kwimbali yoDanduluko lwaPhakathi koBusuku ziziprofeto zeminyaka eyi-2520 ne-2300.

“Kangangexeshana, abo babengayi kuwamkela umyalezo babethintelwe luloyiko ekwenzeni ngokweemvakalelo zeentliziyo zabo; kodwa ukudlula kwexesha kwatyhila iimvakalelo zabo eziyinyaniso. Babenqwenela ukuthulisa ubungqina abo balindileyo babeziva benyanzelekile ukubuthwala, bokuba amaxesha obuprofeti ayolulela kowe-1844. Ngokucaca amakholwa achaza impazamo yawo—impazamo engaqhelekanga—aza anika izizathu zokuba kutheni ayelindele iNkosi yawo ngowe-1844. Abachasayo babengenakuzisa naziphi na izizathu ezichasene nezizathu ezinamandla ezazinikiwe. Sekunjalo, ingqumbo yamabandla yavutha; bazimisela ukungabuphulaphuli ubungqina, nokuwuvalela ngaphandle kwamabandla loo bungqina, ukuze abanye bangabi nako ukuluva.”

Kwenzeka ntoni xa unikezela ngo-2520 enxulumene neentsuku ezingama-2300? KwiMbali yamaMillerite, uyavalelwa ngaphandle ezicaweni, yaye kwenziwa umzamo wokuwuthulisa loo myalezo.

passage unavailable

This passage is not yet available in .

Ngaphandle kokungena kufundo lwe-2520, into esizama ukuyibonisa kukuba uEllen White ubeka itywina lakhe lokuvuma phezu kwe-2520. Ukuba awukwazi ukuyibona le nto, kufuneka uthandaze ukuba uYesu asuse amaxolo emehlweni akho. UEllen White wathi ubungqina obabubakhokele ukuba baqikelele u-1843 babubonwa ke ngoko bungqina ukuba ezi zithuba zesiprofeto zaphela ngo-1844. Uhlala ezichaza izithuba zesiprofeto, okanye amanani, ngobuninzi. Kukho kuphela izithuba ezithathu zesiprofeto kwiTshathi ka-1843 ezaphela ngo-1843.

Le iphela ngo-1843, i-1335, ifuna, ngenxa yokuchaneka ngokwegrama, ubuncinane amaxesha amabini esiprofeto ukuze akwazi ukuthi “amanani” kunye “namaxesha esiprofeto.” Ukuba mathathu yaye ususa elinye, ngoko la mabini awamkelayo ngama-2520 nama-2300, nokuba abanye bathini na.

Kule mbali, kuquka nokuDumala Okukhulu kwama-Adventist ngo-Oktobha 22, 1844, iNkosi yayivelisa amava apho babevalelwa ngaphandle kwamabandla ukuze bakwazi ukuma, kungekhona phezu kwempembelelo yabantu, kodwa phezu kweLizwi likaThixo. Babewadinga loo mava ukuze babe nokholo lokungena kunye noYesu Kristu eNtabeni eNgcwele Kakhulu. Wayebafezekisa ukuze azise esiphelweni iVangeli eliNgunaphakade.

Ubungqina babaSeki-mendo: UJames White no-Uriah Smith

Emva koko, sinabaVulindlela ababini, uJames White noUriah Smith. Aba ngamadoda aphambili athe abefundisi bezakwalizwi banamhlanje babhekise kuwo ukuze babange ukuba uJames White wayilahla i-2520 ngowe-1863 nokuba uUriah Smith wayilahla kwimibhalo yakhe ngeminyaka yoo-1870 nangee-1880.

Sibuyela ku-1844 yaye kungekudala emva koko ukuze sibone indlela uJames White noUriah Smith abawuchaza ngayo lo mbali inye kanye athe uEllen White usandula ukuyichaza. Uthetha ngamaxesha esiprofeto nangendlela iNkosi esusa ngayo isandla saYo yaza yavumela ukuba impazamo ibonakale, yaye nabo abaVulindlela babini benza ngokunjalo.

UEllen White akathethi “2520” okanye “amaxesha asixhenxe,” kodwa uUriah Smith noJames White bayakwenza oko. Bakucacisa ngokungenakuphikwa ukuba amaxesha esiprofeto awaqondwayo kule mbali ayengawo ama-2520 nama-2300.

UJames White, Review and Herald, umqulu 1, Julayi 9, 1851: “Utsho umntu ophikisayo ukuthi, ‘Andikholelwa ukuba isikhalo saphakathi kobusuku sele sinikelwe okwangoku.’ Nathi asikholwa ukuba isikhalo saphakathi kobusuku sakha saviwa sithi, okanye ukuba siya kuze sivezwe kuthi. Isikhalo sikaMateyu 25:6, ‘Yabonani, umyeni uyeza,’ sikwimbali yomtshato wasempuma. Kodwa ukuba isikhalo sanikelwa, saza samkelwa ngokupheleleyo ngumzimba wonke wama-Advent ekwindla lowe-1844, esithelekiseka kakuhle nesikhalo saphakathi kobusuku somzekeliso, akufanele kuphikwe ngabo babenamava kuso.”

UJames White ujongene nembali apho abantu bayalikhaba iSikhalo Sasezinzulwini Zobusuku baza baphume endleleni. Uphendula koku yaye uza kuxoxa ngale mbali.

Yafika ngexesha elifanelekileyo. Isikhalo somzekeliso salandela ngoko nangoko ukulibaziseka, nokozela nokulala. Oku kwalandela ukulibaziseka kwethu, sele sidanile, kwaza kwafikelela ezindlebeni zethu sisekwimeko yokudandatheka. Eso sikhalo sawavusa iintombi ezilishumi, saza sakhokelela ekubeni zilungise izibane zazo. Oku, kukhatshwa ngamandla oMoya, kwabavusa abantu be-Advent, kwaza kwabakhokelela ekubeni baphengulule iBhayibhile ngendlela abangazange bayenze ngaphambili, kwanokuba bazinikele bona ngokwabo nempahla yabo yehlabathi ngokupheleleyo eNkosini. Abo banika isikhalo sokuba iNkosi iya kuza ngenyanga yesixhenxe, 1844, bakubona ngokucacileyo ukuba amaxesha esiprofeto afikelela kwelo xesha; ngoko ke, ubungqina obabunikelwe ngokusekelwe kula maxesha ukuze kungqinwe ukuba ukuBuya kuya kuba ngo-1843, babungqina ukuba kuya kuba ngo-1844. Saza ngoko sabona impazamo kule ndlela yokubala eyayiphelisa iintsuku ezingama-2300 ngo-1843. Akukho namnye kwabo babebhala ngokuchasene nokuBuya owayibonayo loo nto. Isandla soBonelelo—unobumba omkhulu ‘B’—sayigubungela impazamo—ikwisinye—de kwafika ixesha lokuba ibonwe. Impazamo yayikukuthabatha iminyaka epheleleyo engama-457 kwi-2300, nto leyo eyashiya u-1843, ngaphandle kokuthathela ngqalelo naliphi na iqhezu lonyaka ka-457 B.C. elalisele lidlulile, xa umyalelo waphuma, apho iiveki ezingama-70 zibalwa khona.

“Iingqondo zethu zakhokelwa kulo kanye umhla wexesha, [1843,] ngenxa yokuba, xa amaxesha ahlukeneyo esiprofeto ebalwa kususela kuloo minyaka apho ababalimihla abachanekileyo kakhulu babeka ukuzaliseka kwezo ziganeko ezaziza kuphawula ukuqala kwawo, onke abonakala ephela ngaloo nyaka.”

Ngoku usixelela amaxesha obuprofeti ababecinga ukuba ayephela ngo-1843.

“Noko ke, oku kwakubonakala kuphela.” Kwakubonakala kuphela ngathi agqibela ngo-1843. Baya kufumanisa ukuba agqibela ngo-1844.

“Sibala ‘amaxesha asixhenxe,’ okanye iminyaka engama-2520, ukusuka ekuthinjweni kukaManase, nto leyo, ngokuvumelana okukhulu, ibekwe ngababhali bexesha ku-677 BC.” Ezi zizihlandlo zesiprofeto ababesebenza ngazo. “Lo mhla ngowona kuphela sakha sabala ngawo, ngenxa yokuqala kwesi sithuba; yaye xa kususwa u-677 BC kwiminyaka engama-2520, kwasala u-1843 AD. Noko ke, asizange siqaphele ukuba, njengoko bekuya kufuneka iminyaka epheleleyo engama-677 BC neminyaka epheleleyo engama-1843 AD ukuze kugqitywe iminyaka engama-2520, oko kwakusinyanzela nokuba sandise esi sithuba singene ku-1844 kangangoko sasinokuthi sibe saqala emva kokuqalisa kuka-677 BC.”

Amaxesha obuprofeti awathi kuwo “isandla soBonelelo sabamba isandla sakhe phezu kwempazamo,” aquka nowe-2520.

Uriah Smith: “Njengoko ixesha laqhubekeka lada ladlula u-1843, abaninzi baqalisa ukubuza ngezizathu zokudana kwabo ngokuphathelele unyaka wokukhululwa kwabo ababekulindele. Kwaza kwabonakala ngelo xesha ukuba, xa onke amaxesha obuprofeti eqalwa kwiminyaka ye-BC, apho sasihlala sibeka khona ukuqala kwawo, ayengenakugqitywa ngokwahlukileyo kwawo, nokuba kwakucingelwa ukuba ubalo-maxesha lwethu nomhla wokuqalisa kwawo lwaluchanile, de kube ngexesha elithile phakathi konyaka ka-1844. Ngaloo ndlela, kumaxesha asixhenxe, okanye iminyaka engama-2520, eqala ngo-BC677—ijubhile enkulu, okanye iminyaka engama-2450 [engaboniswanga nokuba kukwiitshathi zika-1843 okanye ezika-1850.], eqala ngo-BC607—kunye neminyaka engama-2300 kaDaniyeli, eqala ngo-BC457—njengoko inxalenye yomnye nomnye wale minyaka, apho amaxesha obuprofeti ayebalwa ngokwahlukileyo kwawo, yayisele idlulile ngaphambi kokwenzeka kweziganeko eziliqela ezaziphawula ukuqala kwawo, kwakuyimfuneko ukuba ande ade angene ku-1844 kangangokuba ngokwahlukileyo kwawo aqala emva kokuqala kweminyaka ye-BC ekubalelwa kuyo ngamnye kuwo, ukuze kugqitywe nokuba linani leminyaka elikuyo ngamnye, okanye kuvavanywe ukuchaneka kobalo-maxesha lwethu. Kodwa kwakungekho mkhondo wexesha, kuleyo minyaka ye-BC ngokwahlukileyo kwayo, apho la maxesha aliqela aqala khona; yaye ngenxa yoko ixesha phakathi konyaka wokuphela kwawo lalingenakuphawulwa ngokuchanileyo.”

passage unavailable

This passage is not yet available in .

Umtya WeNyaniso: Amanqaku Okuqala KaWilliam Miller

Imibhalo Yokuqala, iphepha 230: “UThixo wathumela ingelosi yaKhe”—ingelosi uGabriyeli—“ukuba ichukumise intliziyo yomfama”—uWilliam Miller—“owayengakholelwa eBhayibhileni, ukuze amkhokelele ekuphandeni iziprofeto. Iingelosi zikaThixo zamtyelela ngokuphindaphindiweyo lowo unyuliweyo, ukuze zikhokele ingqondo yakhe zize zivulele ukuqonda kwakhe iziprofeto ezazisoloko zimnyama ebantwini bakaThixo. Ukuqala kwekhonkco lenyaniso wanikwa kona, waza wakhokelwa ukuba afune ikhonkco emva kwekhonkco, wada walijonga ngezimanga nangokuncoma iLizwi likaThixo. Wabona apho ikhonkco lenyaniso eligqibeleleyo. Elo Lizwi awayelithabathe njengelingaphefumlelwanga ngoku lavuleka phambi kombono wakhe ngobuhle nangozuko balo. Wabona ukuba inxalenye enye yesiBhalo ichaza enye,”

UGabriyeli wamtyhilela indlela esiyibiza ngokuba kukungqinisa ngeendima, umgca phezu komgca, apha intwana, phaya intwana.

UGabriyeli wamnika ukuqaliswa kwetyathanga lenyaniso nendlela yokusebenzisa iitekisi zobungqina.

UWilliam Miller, Advent Review and Sabbath Herald, Aprili 18, 1854: “Ngophando olungakumbi lweZibhalo, ndafikelela kwisigqibo sokuba izihlandlo ezisixhenxe zolawulo oluphezulu lwabeeNtlanga zimelwe kukuqala ngexesha amaYuda ayekayo ukuba sisizwe esizimeleyo ekuthinjweni kukaManase, nto leyo ababekela kuyo uninzi lwababalisi-maxesha abagqwesileyo unyaka ka-677 B.C.; nokuba iintsuku ezingama-2300 zaqala kunye neeveki ezingamashumi asixhenxe, ezathi ababalisi-maxesha abagqwesileyo bazibeka ukusuka ku-457 B.C.; kwanokuba iintsuku ezili-1335, eziqala ngokususwa komnikelo wemihla ngemihla, nokumiswa kwesikizi esitshabalalisayo, [Daniyeli 12:11] zazimele ukubalwa ukusuka ekumiselweni kolawulo oluphezulu lobuPapa, emva kokususwa kwezinyeliso zobuhedeni, nto leyo ekufanele, ngokutsho kwababhali-mbali abagqwesileyo endandinokubacebisa, ukuba ibekwe malunga nonyaka ka-508.”

UEllen White uthi uGabriyeli wanika uWilliam Miller iziqalo zolo thotho lwenyaniso, yaye uWilliam Miller uyangqina ukuba iindawo zokuqala ezintathu awazinikwayo zezi: 508, 677BC, no-457BC. Wanikwa iindawo zokuqala zezi ziprofeto, ezavelisa imbali yeSikhalo saphakathi kobusuku, yiNgelosi uGabriyeli.

passage unavailable

This passage is not yet available in .

Imiyalezo Ekhethiweyo, incwadi 1, iphepha 48: “USathana u . . . uhlala ezisa izinto zobuxoki—ukuze akhokelele abantu bemke enyanisweni. Inkohliso kanye yokugqibela kaSathana iya kuba kukwenza lingabi nampembelelo ubungqina boMoya kaThixo.” Inkohliso yokugqibela kaSathana kukutshabalalisa uMoya wesiProfeto.

passage unavailable

This passage is not yet available in .

passage unavailable

This passage is not yet available in .

“Bhala umbono lowo, uwenze ucace ezicwecweni, ukuze abaleke lowo uwufundayo.” Habhakuki 2:2 (KJV).

Ukuba uyawugatya uMoya wesiprofeto, uya kuyigatya iTshathi yowe-1843; yaye, ukuba uyayigatya le Tshathi, uyawugatya uMoya wesiprofeto.

“USathana uya kusebenza ngobuqhophololo nobukrelekrele, ngeendlela ezahlukeneyo nangamaziko ahlukeneyo, ukuze ashukumise aze adodobalise ukuthembela kwabantu abaseleyo bakaThixo kubungqina benyaniso. Kuya kuvuswa intiyo nxamnye nezi Bungqina, intiyo engeyobuSathana.” Ngamanye amaxesha sicinga “ngobukaSathana” njengezenzo ezoyikekayo nezimnyama, kodwa kwi-Patriarchs and Prophets sixelelwa ukuba uSathana usebenza ngokutyhila amathandabuzo ngendlela efihlakeleyo. Oko kukuhlasela kobuSathana nxamnye noMoya Wokuprofeta nezi nyaniso zesiseko. Kwenziwa ngabantu ekufanele ukuba sibathembe abo bafaka la mathandabuzo.

Kuya kuvuswa intiyo nxamnye namaNgqina enobungangamsha bukaSathana. Imisebenzi kaSathana iya kuba kukuphazamisa ukholo lwamabandla kuwo, ngenxa yesi sizathu: USathana akanakuba nendlela evuleke ngokucace kangako yokungenisa iinkohliso zakhe nokubopha imiphefumlo ekulahlekisweni kwakhe ukuba izilumkiso, izohlwayo, neengcebiso zikaMoya kaThixo zithotyelwa.” Selected Messages, incwadi 1, 48.

Njengoko sisondeza oku esiphelweni, xa uDade White esithi asinanto yakoyika ngekamva ngaphandle kokuba silibale ukukhokela kweNkosi, ndithi olo kukhokela kweNkosi athetha ngalo yimbali esusela kwiXesha lokuLibaziseka ukuya kumnyango ovaliweyo—imbali emelwe ligama elithi, Isikhalo Sasezinzulwini Zobusuku. Asinanto yakoyika ngekamva ngaphandle kokuba silibale indlela iNkosi esikhokele ngayo kumava eSikhalo Sasezinzulwini Zobusuku, kwanemfundiso ezinxulumene nolo kukhokela. Iimfundiso ezavelisa la mava ziziprofeto zexesha ezithathu, eziqala ngemihla eyanikwa uWilliam Miller yiNgelosi uGabriyeli. Asinanto yakoyika ngekamva ngaphandle kokuba sizilibale ezi mfundiso, kuquka ne-2520, ezavelisa amava eSikhalo Sasezinzulwini Zobusuku njengoko iNkosi yayikhokela amaMillerite kwincopho yeVangeli Engunaphakade.

Inye into inokuqinisekileyo: loo ma-Adventist oMhla weSixhenxe athabatha indawo yawo phantsi kwebhanile kaSathana aya kuqala ancame ukholo lwawo kwizilumkiso nasezikhalimelweni eziqulethwe kwiBungqina boMoya kaThixo.

Ukuba uyala iziSekelo, uyawuchasa uMoya Wesiprofeto. Ukuba uyawuchasa uMoya Wesiprofeto, uyazala iziSekelo. Zihamba kunye. Apho kungekho Moya Wesiprofeto, akukho mbono.

passage unavailable

This passage is not yet available in .

Ndiyalelwe ukuba nditsho ukuba inyaniso exabisekileyo yale mihla ivuleka ngokucacileyo ngakumbi nangakumbi ezingqondweni zabantu. Ngengqiqo ekhethekileyo amadoda nabafazi mabadle inyama kaKristu, basele negazi lakhe. Kuya kubakho ukukhula kokuqonda, kuba inyaniso inamandla okwandiswa rhoqo. Umsunguli ongcwele wenyaniso uya kungena kubudlelane obusondeleyo ngakumbi nangakumbi nabo baqhubeka bemazi. Njengoko abantu bakaThixo belamkela ilizwi lakhe njengesonka sasezulwini, baya kwazi ukuba ukuphuma kwakhe kulungisiwe njengokusa. Baya kwamkela amandla omoya, njengokuba umzimba wamkela amandla omzimba xa kudliwa ukudla.

“Asiyiqondi ngokupheleleyo icebo leNkosi lokuthabatha abantwana bakaSirayeli ebukhobokeni baseYiputa, ibakhokele entlango ibangenise eKanan.

“Njengoko siqokelela imisebe yobuthixo ekhanya ivela evangelini, siya kuba nokuqonda okucace ngakumbi ngoqoqosho lwamaYuda, nokuxabisa okunzulu ngakumbi iinyaniso zalo ezibalulekileyo. Uphando lwethu lwenyaniso alukagqitywa. Siqokelele nje imisebe embalwa yokukhanya. Abo bangengabafundi beLizwi imihla ngemihla abayi kuzisombulula iingxaki zoqoqosho lwamaYuda. Abayi kuziqonda iinyaniso ezifundiswa yinkonzo yetempile. Umsebenzi kaThixo uyathintelwa kukuqonda kwehlabathi icebo lakhe elikhulu. Ubomi obuzayo buya kutyhila intsingiselo yemithetho awathi uKristu, egutyungelwe yintsika yelifu, wayinika abantu bakhe.” Spalding and Magan, 305, 306.

passage unavailable

This passage is not yet available in .

Kukho iindidi ezimbini kule ndima: abo baqhubekeka baye ekumazini iNkosi, baqhubeka besidla inyama yayo besela negazi layo, baqhubeka befunda iLizwi likaThixo, nabo bangakwenziyo oko. Ukukhula kwenyaniso akukagqitywa; baya kuba nezinto zokuthetha ngenkonzo yeNgcwele ezingekathethwa. Baya kugxininisa utshintsho lwexesha lolawulo kwixesha likaKristu, olwalungumfuziselo wangaphambili wotshintsho lwexesha lamaMillerite, lubhekisa phambili kwixesha lolawulo xa uKristu etshintsha esuka kuMgwebo lwabaFileyo aye kuMgwebo lwabaPhilayo. Baya kuba nezinto zokuthetha ngeNgcwele nangendlela iNkosi ephawula ngayo iintshukumo zayo kwezi nguqu zexesha lolawulo ngokuthululwa koMoya wayo.

Ezinye iikowuti ezimbalwa nje, size sibe phantse sigqibile.

Abo baSeventh-day Adventist abasigatyayo Isikhalo Saphakathi Kobusuku bayawa endleleni, besala iinkokelo zeNkosi neemfundiso zenkolo ezivelisa imbali yeSikhalo Saphakathi Kobusuku. Yiloo nto ekufuneka siyoyike—ukwala ezo mfundiso nokungaqondi loo mava. Ngokwenjenjalo, siyamala uMoya Wokuprofeta.

UDade White ubeka itywina lakhe lokwamkela phezu kwe-2520. Siya kubonisa indlela abeka ngayo itywina lakhe lokwamkela phezu kwezinye iinyaniso ezikwiTshathi ka-1843.

passage unavailable

This passage is not yet available in .

UWilliam Miller wenza iimpazamo ezintathu: (1) Wasikhaba isikhalo saphakathi kobusuku waza wawa emendweni waya kwihlabathi elingendawo elisezantsi. (2) Emva koko wathembela kwimpembelelo yomntu, uJoshua Himes. (3) Wasikhaba iSabatha.

Kwavela umbuzo: “Ngaba walala iSabatha okanye iNgcwele?” Imfundiso eyatshintsha ngelo xesha ukusuka kwingcwele esemhlabeni yaya kwiNgcwele eseZulwini kusenokwenzeka ukuba uMiller wayengakayiqondi ngokupheleleyo. Xa uEllen White wakhokelwayo wangena eNgcwelengcwele, wabona iMithetho eliShumi ngaphakathi etyeyeni yomnqophiso, yaye umthetho weSabatha wawukhazimliswe bubungcwele obuyingqongileyo.

Into uMiller awawugatya nguMthetho kaThixo—iSabatha. Ngoko ke, uMiller waligatya iKhwelo lasezinzulwini zobusuku, wandula ke waxhomekeka enyameni, waza emva koko wamkela uphawu lwerhamncwa. Oko kuyaphindwa ekupheleni kwehlabathi.

IZingqino, umqulu 5, iphepha 211: “Apha siyabona ukuba ibandla—ingcwele yeNkosi—laba lelokuqala ukuva ukubethwa ngumsindo kaThixo. Amadoda amakhulu, abo uThixo wayebanike ukukhanya okukhulu nabema njengabagcini bezinto ezinomdla wokomoya zabantu, ayengcatshile ukuthembeka kwawo.”

Uthetha ngamagqabaza ngoHezekile 8 no-9, ukutywinwa. USister White uthi ukutywinwa oku kuHezekile 9 kuyafana nokutywinwa kweSityhilelo 7. Uthetha ngexesha lokutywinwa kwabayi-144,000. Uthi abo babemiselwe ukuba babe ngabalindi babengcatshe intembeko ababeyiphathisiwe.

“Babethabathe indawo yokuba akuyomfuneko ukuba silindele imimangaliso nokubonakaliswa okucacileyo kwamandla kaThixo njengakwimihla yamandulo. Amaxesha atshintshile.” Impazamo yabo yokuqala yaba kukuchasa Isikhalo Sasezinzulwini Zobusuku, besithi, “Okwenzekayo kule mbali yeSikhalo Sasezinzulwini Zobusuku akuphindwa kwakhona.”

Bayaphuma endleleni.

La mazwi aqinisa ukungakholwa kwabo, baze bathi: INkosi ayiyi kwenza okulungileyo, kananjalo ayiyi kwenza okubi. Inenceba kakhulu ukuba ihlasele abantu bayo ngomgwebo. Ngaloo ndlela “Uxolo nokhuseleko” kusisijwili samadoda angasoze aphinde aphakamise ilizwi lawo njengexilongo ukuze abonise abantu bakaThixo izikreqo zabo nendlu kaYakobi izono zayo. Ezi zinja ezizizimumu ezingavumanga ukukhonkotha zizo eziya kuva impindezelo enobulungisa yoThixo ocatshukisiweyo. Amadoda, iintombi, nabantwana abancinane bonke batshabalala kunye. Testimonies, volume 5, 211.

UYeremiya, ethetha ngokusilela kwesibini kukaWilliam Miller, wathi, “Utsho uYehova ukuthi, Uqalekisiwe umntu okholosa ngomntu, owenza inyama ibe yingalo yakhe, nentliziyo yakhe isuka kuYehova.” Yeremiya 17:5. Ukuba ukholosa ngomntu, intliziyo yakho iyamka eNkosini.

Ukwalahlwa kokuqala ekupheleni sisikhalo saphakathi kobusuku, ukuphindwa kokubonakaliswa kwamandla kaThixo. Okwesibini kukwayama enyameni. Okwesithathu ngumthetho weCawa.

Kunokubakho kuphela izigaba ezibini. Iqela ngalinye liphawulwe ngokucacileyo, mhlawumbi ngotywino lukaThixo ophilayo, okanye ngophawu lwerhamncwa okanye lomfanekiso walo. Unyana nentombi nganye ka-Adam ukhetha mhlawumbi uKristu okanye uBharabhas njengenkokeli yakhe. Kwaye bonke abo bazibeka kwicala labangathembekanga beme phantsi kwebhanile emnyama kaSathana, yaye babekwa ityala lokumala nokumphatha ngendelelo uKristu. Babekwa ityala lokumbethelela emnqamlezweni ngabom iNkosi yobomi nozuko. Review and Herald, January 30, 1900.

passage unavailable

This passage is not yet available in .

Ubu-Adventist buphinda inkqubo yovavanyo enamanyathelo amathathu awasilela kuyo uWilliam Miller. Kodwa iingelosi zilindele ukumvusa uMiller ziye naye ekhaya kuMsindisi wakhe. Kwabo ba-Adventist bamkela uphawu lwerhamncwa, ezo asizizo iingelosi ezibalindileyo.

Kaninginingi ndibonisiwe ukuba amava adlulileyo abantu bakaThixo akamele ukubalwa njengeenyaniso ezifileyo. Asimele ukuyiphatha ingxelo yala mava njengoko singayiphatha ikhalenda yonyaka ophelileyo. Le ngxelo imele igcinwe engqondweni, kuba imbali iya kuziphinda. Publishing Ministry, 175.

Kutheni kufuneka siyikhumbule iMidnight Cry? Kuba imbali iza kuphindwa. Kule mbali, isigidimi esiya kubangela ukungcangcazela sisi-2520 nesi-2300; siya kugxotha abantu baphume emabandleni ngenxa yoku.

Kodwa ngaba le mbali, iSikhalo sasezinzulwini zobusuku, ngenene iza kuphindwa, okanye yimbali nje kuphela? Qaphelani esi sicatshulwa silandelayo:

passage unavailable

This passage is not yet available in .

Imbali yeSikhalo Sasezinzulwini Bobusuku iyaphindwa kanye ngokweleta ngalinye.

UEllen White waqonda ukuba i-2520 yayisisiprofeto sexesha esisemthethweni nokuba sasetyenziswa yiNkosi ukuzisa ixesha lokulibazisa, ukuphoxeka okwadala amava awalungiselela amadoda nabafazi ukuba bahambe ngokholo bangene kunye noKristu eNdalweni eNgcwele Kakhulu.

Asikazami ukungqina i-2520 ngeBhayibhile okwangoku. Kolu phononongo lweeTheyibhile ezimbini zikaHabakuki, sifuna kuqala ukucacisa ukuba uEllen White uyazixhasa ezi mfundiso ezilahliwayo yi-Adventism namhlanje; emva koko siya kungena kufundo lweBhayibhile.