“Isitshixo” esimela idabi laseNineve kwisahluko sesithoba seSityhilelo sazalisekiswa ngembali eyabangela inguqu, nto leyo, kambe ke, eyenziwa sisitshixo. Ibango lam lelokuba idabi laseNineve alizange libe sisitshixo sembali esaphawula ukuvela kobuSilamsi kuphela, koko likwasisitshixo sesiprofeto. Indlela isiprofeto esisebenza ngayo kwelo dabi yenza ukuba yonke imigca yezikumkani zesiprofeto seBhayibhile, njengoko ichazwe kuDaniyeli nakwiSityhilelo, ihambelane nesahluko seshumi elinanye sikaDaniyeli. Ngokwenza oku, ivumela zonke ezo zikumkani ukuba zinikele ubungqina ngeendinyana ezintandathu zokugqibela zesahluko seshumi elinanye sikaDaniyeli, yaye okubaluleke ngakumbi—zisuse itywina kwimbali yangaphandle efihlakeleyo yendinyana yamashumi amane.

Yaye ndiya kukunika izitshixo zobukumkani bamazulu; yaye nantoni na oya kuyibopha emhlabeni iya kuba ibotshiwe emazulwini; yaye nantoni na oya kuyikhulula emhlabeni iya kuba ikhululiwe emazulwini. Mateyu 16:19.

Ukukhululwa Nokuvuka koBukumkani bukaMohammed

Idabi laseNineve lowama-627 laphawula ukuqala kweminyaka elishumi yokugqibela yobukhosi bamaPersi, obaboyiswe ngeqhinga leRoma, elalikhatshwa yinkungu eyayiziswe lulungiselelo lukaThixo. Laphawula inqanaba lenguquko apho imikhosi emikhulu yamaSilamsi kaMohammed yaqalisa khona ukomelela. Eli dabi lasusa isithintelo esasikho, isithintelo esasiza kuthi, ngokwengcingane, sihlale sikhona ukuba iRoma nePersi zombini zaziwagcinile amandla azo. Akukho nanye kuzo eyawagcinayo.

Uthintelo Nokukhululwa

Kumfuziselo wesiprofeto wobuSilamsi, sifumana ukuthintelwa nokukhululwa kobuSilamsi ukususela kanye kwintshayelelo yokuqala yesiBhalo, xa uSara wamqinisekisa uAbraham ukuba athintele uHagare noIshmayeli.

USarai wathi kuAbram, Isiphoso sam masibe phezu kwakho; ndimnikele umkhonzazana wam esifubeni sakho; wathi akubona ukuba umithile, ndadeliwa emehlweni akhe; uYehova makagwebe phakathi kwam nawe. Ke kaloku uAbram wathi kuSarai, Yabona, umkhonzazana wakho usesandleni sakho; menze njengoko kulungileyo emehlweni akho. Wathi ke uSarai akumphatha kakubi, wasaba ebusweni bakhe. Genesis 16:5, 6.

Kwanangaphambi kweso sehlo, isizathu sokuba uHagare angeniswe kwimbali yesiprofeto kukuba iNkosi “imthintele” uSara ekubeni abe nomntwana.

Ke kaloku uSarayi, umka-Abram, wayengamzalelanga bantwana; yaye wayenesicakakazi, umYiputa, ogama linguHagare. Wathi ke uSarayi kuAbram, Khangela ngoku, uYehova undithintele ekuzaleni; ndiyakucela, ngena kwisicakakazi sam; mhlawumbi ndingafumana abantwana ngaso. UAbram waliphulaphula ilizwi likaSarayi. Genesis 16:1, 2.

“Isitshixo” seSityhilelo sesithoba esanikelwa kuMohammed, saza emva koko sazalisekiswa yimfazwe yaseNineve, simela ukususwa “kwesithintelo” phezu kobuSilamsi nangaliphi na ixesha kwimbali yesiprofeto.

“Iingelosi zibambe imimoya emine, emelwe lihashe elinomsindo elifuna ukuqhawuka lize ligqagqene phezu kobuso bomhlaba wonke, lithwele intshabalalo nokufa endleleni yalo.” Manuscript Releases, volume 20, 217.

“Ukuvela nokutshona” kobukumkani bukaMohammed kumelwe, kungekhona kakhulu njengokuvela nokutshona, kodwa njengoku ‘khululwa’ nokunqandwa’. Xa ubuSilamsi bukhululwa ngokwesiprofeto, oko kukhululwa kuboniswe ngemfazwe yaseNineve.

Ziingxaki Kuphela Iintshabalalo

Kumaxilongo asixhenxe, ngamaxilongo ooyeha obuSilamsi kuphela aqhubeka kuyo yonke imbali njengegunya elizinzileyo, ukususela ekungenisweni kwawo okokuqala kwimbali yesiprofeto de kube sekuvalweni kwexesha lenceba. Amaxilongo amane okuqala awaziswa phezu kweRoma yaseNtshona amelwa nguOdoacer, nguGenseric, nguAttila umHuni, nanguAlaric, ngaloo ndlela efuzisela amagunya amane omgwebo asebenza ngokolwalathiso lukaThixo kwimihla yokugqibela, kodwa igunya elihambelana nawo kule mihla aliyonzala ethe ngqo yaloo magunya mane amandulo. Akunjalo ngamaxilongo ooyeha. Buthi bakungena ubuSilamsi embalini, buqhubeke ngomgca othe ngqo wokukhululwa nokuthintelwa de bukhululwe ngokupheleleyo ekuvalweni kwexesha lenceba. Ngokuphathelele kumaxilongo ooyeha, “isitshixo” ‘sokukhululwa’ siphawulwa lidabi laseNineve.

INikomediya nangoJulayi 27, 1299

Oovulindlela bawuchonga ngokuchanekileyo umhla wama-27 kuJulayi 1299 njengesiqalo sexesha leminyaka elikhulu elinamashumi amahlanu elaphela ngomhla wama-27 kuJulayi 1449, owathi nawo waba sisiqalo sexesha leminyaka engamakhulu amathathu anamashumi alithoba ananye neentsuku ezilishumi elinesihlanu elaphela ngomhla we-11 kuAgasti 1840.

Kwinqaku elidluleyo, sachonga ungqingo lwaseNicomedia olwaqhubeka ukususela kowe-1333 ukusa kowe-1337, olwenziwa nguSultan Orhan Gazi (unyana kaOsman I, umseki weBeylik yama-Ottoman), xa wayengqinga isixeko esibalulekileyo saseByzantium iNicomedia. Olu ngqingo lusisiphelo semfazwe eyayiliwa neNicomedia, eyayiqalwe nguyise uOsman. Iminyaka elikhulu elinamashumi amahlanu ekuthethwa ngayo kwiSityhilelo, isahluko sesithoba, indinyana yeshumi, yaqala ngomhla wama-27 kuJulayi wowe-1299, yaye njengoko lo mhla usisiqalo sesiprofeto, imbali enxulumene naloo mhla wesiqalo imele ithathelwe ingqalelo. UOsman I (umseki wendlu yobukhosi yama-Ottoman) wayenguyise kaSultan Orhan Gazi, yaye ngomhla wama-27 kuJulayi wowe-1299 wafumana uloyiso olubalulekileyo lwasekuqaleni nxamnye noBukhosi baseByzantium kwiDabi laseBapheus, elaliwa kummandla waseNicomedia, kufuphi nesixeko saseNicomedia, esasisisixeko esilikomkhulu esibaluleke kakhulu kwimbali yaseRoma nakumaxesha okuqala embali yaseByzantium.

UYise noNyana

Ngomhla wama-27 kuJulayi 1299, imikhosi kaOsman yoyisa umkhosi waseByzantium owawukhokelwa yirhuluneli yaloo ndawo. Eli dabi ligqalwa njengenye yeempumelelo zokuqala ezinkulu zikaOsman kwezomkhosi awazizuza ngokuzimeleyo emva kokuba eqalise ukuqinisa ulawulo lwakhe eBithynia (kumntla-ntshona weAnatolia). Laphawula inyathelo elibalulekileyo kwinkqubo yokuguquka kwe-beylik encinane yamaTurki (ummandla wesizwe olawulwa yinkosana) ibe ligunya elikhulayo elaliza kuthi ekugqibeleni licele umngeni lize loyise imimandla yaseByzantium. Loo mhla uphawula ukuqala kwexesha lokwanda kobuSilamsi elathi ekugqibeleni lakhokelela ekusekweni koBukhosi baseOttoman ekuweni kweConstantinople ngowe-1453. UOsman wasebenzisa amajoni angama-ghazi (abahlaseli basemideni ababeqhutywa bubuSilamsi), kwaza kwaqalisa ukubunjwa kwamajoni angama-ghazi asemideni abe ngumkhosi olungelelaniswe ngakumbi, owakhula ngokuthe ngcembe ukususela kwixesha likaOsman ukuya kwelonyana wakhe, uOrhan. Phakathi kwezinye iinkalo ezibalulekileyo zelifa elashiywa nguOsman kukuba lavumela ubuSilamsi ukuba bugcine ipropati, ngokungafaniyo nendlela yokulwa yamajoni angama-ghazi, awayesala enempango yoloyiso lwawo kuphela ngenxa yamaqhinga awo angalungelelaniswanga okuhlasela nokubaleka, kodwa engazange abe nawo nawuphi na ummandla.

Ngomhla wama-27 kuJulayi, 1299, u-Osman waqalisa iphulo kummandla waseNicomedia, yaye kwiminyaka engamashumi amathathu anesine kamva unyana wakhe waqalisa ukurhangqa iminyaka emine phezu kwesixeko esilikomkhulu, iNicomedia. Uyise ekuqaleni, nonyana ekupheleni. Imfazwe iqala nxamnye nommandla omelwe njengeNicomedia ize iphele ngokuthinjwa kweNicomedia, isixeko esilikomkhulu saloo mmandla, iNicomedia. Ukusuka ku-1299 kude kube ku-1337 lixesha leminyaka engamashumi amathathu anesibhozo, yaye ngokwesiprofeto inani elithi “amashumi amathathu anesibhozo” lifuzisela ukuvuka.

Ngoku sukumani, ndathi mna, niwele umlambo iZerede. Saza sawela umlambo iZerede. Kwaye ixesha esalihambayo, lisusela eKadeshi-bharneya, side sawela umlambo iZerede, laba yiminyaka emashumi mathathu anesibhozo; kwada kwagqitywa kuphele phakathi komkhosi sonke isizukulwana samadoda emfazwe, njengoko uYehova wayebafungele. Duteronomi 2:13, 14.

Iminyaka elikhulu namashumi amahlanu ukusuka kuJulayi 27, 1299 ukuya kuJulayi 27, 1449 imele ixesha elakhokelela ekusekweni koBukhosi base-Ottoman bentlekele yesibini yesAmbulo isahluko sesithoba. Iminyaka engamashumi amathathu anesibhozo yokoyiswa kweNicomedia ngokuqhubekayo yaqala ngoyise (Osman) yaza yaphela ngonyana wakhe (Orhan). Elo xesha libonisa inyathelo lokuqala lokunyuka ngokuqhubekayo kobukhosi besizwe esincinane besizwe de bube bubukhosi obukhulu.

Iminyaka elikhulu elinamashumi amahlanu ukususela ngomhla wama-27 kuJulayi 1299 ukuya kutsho ngomhla wama-27 kuJulayi 1449 iquka ukungqingwa okwathabatha iminyaka emine, okuphawula ukuphela kweminyaka engamashumi amathathu anesibhozo. Ukoyiswa kweNicomedia kwaqaliswa nguyise, uOsman, kwaza kwagqityezelwa ngokungqingwa okwathabatha iminyaka emine ukususela ngowe-1333 ukuya kutsho kowe-1337—ukungqingwa okwaqhutywa ngunyana kaOsman.

Xa yaphela iminyaka elikhulu elinamashumi amahlanu ngomhla wama-27 kuJulayi 1449, umlawuli waseByzantium uConstantine weshumi elinanye, okanye uConstantine wokugqibela waseRoma yaseMpuma, wacela imvume kumaTurki yokunyukela etroneni. Ukususela kuloo mhla ukuya kuthi ga ekoyisweni kweConstantinople kwadlula iminyaka emine. Loo minyaka mine yaphela ngokungqingwa kweConstantinople, yaye uConstantine wokugqibela wafa ngexesha lolo ngqingo. Ukuphakama kobuSilamsi kumelwa yiminyaka yokuqala engamashumi amathathu anesibhozo yesiprofeto seminyaka elikhulu elinamashumi amahlanu, esafikelela kuvuthondaba lwaso ngokungqingwa okwathabatha iminyaka emine. Xa yaphela iminyaka elikhulu elinamashumi amahlanu, ubuSilamsi babusele bukhule kangangokuba iRoma yaseMpuma yahlaziswa ngamandla awayenawo amaTurki ngelo xesha. Kwiminyaka emine emva kokuhlaziswa kwangomhla wama-27 kuJulayi 1449, ngowe-1453, iConstantinople yathinjwa ngokungqingwa. Ukuphela kweminyaka yokuqala engamashumi amathathu anesibhozo kuphawulwa ngokungqingwa, yaye ukusekwa koBukhosi bama-Ottoman kuphawulwa ngokungqingwa.

38 no-40

Inani lamashumi amathathu anesibhozo njengomfuziselo, ngokwendlela elichazwe ngayo nguMoses kwiDuteronomi, limela iminyaka yokugqibela engamashumi amathathu anesibhozo yesigwebo sokubhadula entlango iminyaka engamashumi amane. Ngoko ke, inani lamashumi amathathu anesibhozo, njengomfuziselo, linonxulumano nenani lamashumi amane. UOsman wathimba ummandla waseNicomedia ngomhla wama-27 kuJulayi 1299, kwathi kwiminyaka engamashumi amathathu anesibhozo kamva unyana wakhe wathimba isixeko esilikomkhulu saloo mmandla. Ummandla nesixeko esilikomkhulu lawo zombini zazibizwa ngokuba yiNicomedia. Ababhali-mbali balichaza eli dabi njengenyathelo lokuqala kumanyathelo ‘amabini’ aphawula isiqalo kanye sokuphakama koBukhosi bama-Ottoman. Inyathelo lesibini elichazwa yimbali lidabi laseNicaea elaliwa ngowe-1301. Apho uyise, uOsman, wathimba ummandla owawubizwa ngokuba yiNicaea, kwathi ngowe-1331, kwiminyaka engamashumi amathathu kamva, unyana wakhe wathimba isixeko esilikomkhulu, esasibizwa ngokuba yiNicaea, nesasikade silikomkhulu lamaRoma.

Ngokuphathelele unyaka we-1299 nedabi laseNicomedia njengenyathelo lokuqala kwamabini, inyathelo lesibini leza kwiminyaka emibini kamva, ngowe-1301. Unyaka we-1299 ngumfuziselo wamashumi amathathu anesibhozo, yaye kwiminyaka emibini kamva (amashumi amane), ummandla waseNicaea uyathinjwa nguyise. Unxulumano lwamashumi amathathu anesibhozo namashumi amane ekuphakameni kukaSirayeli wamandulo ukuze athabathe ilizwe ledinga lubonakaliswa kumhla wama-27 kuJulayi we-1299, nakunyaka we-1301. Loo manyathelo mabini okuqala okuphakama kobuSilamsi aphawulwa ngamaphulo omkhosi aqala ngokuthi uyise oyise ummandla aze ekugqibeleni aphele ngokuthi unyana oyise ikomkhulu laloo mmandla. Xa amakomkhulu omabini awa, awa ngexesha lokungqingwa. Omabini la makomkhulu ayekhe aba ngamakomkhulu eRoma yaseMpuma.

Umhla wama-27 kuJulayi 1299 nonyaka we-1301 ifikelela esiphelweni sayo ngomhla we-11 kuAgasti 1840, nto leyo emele imbali yowe-1838, xa uLitch wapapasha okokuqala imbono yakhe nokuxela kwakhe kwangaphambili ngokuphathelele isiprofeto seminyaka engamakhulu amathathu anamashumi alithoba ananye neentsuku ezilishumi elinesihlanu, esasiza kuzaliseka ekugqibeleni ngomhla we-11 kuAgasti 1840. Amanyathelo amabini okuphakama kwamaMillerite ayeyiminyaka yowe-1838 neyowe-1840.

“Ngonyaka ka-1840 kwenzeka okunye ukuzaliseka okuphawulekayo kwesiprofeto okwabangela umdla omkhulu nowasasazeka ngokubanzi. Kwiminyaka emibini ngaphambili, uJosiah Litch, omnye wabefundisi abaphambili ababeshumayela ngoKuza kweSibini, wapapasha inkcazelo yeSityhilelo 9, exela kwangaphambili ukuwa koBukhosi base-Ottoman. Ngokokubala kwakhe, la mandla ayeza kubhukuqwa ‘ngo-A.D. 1840, ngexesha elithile enyangeni ka-Agasti;’ yaye kwiintsuku ezimbalwa kuphela ngaphambi kokuzaliseka kwako wabhala wathi: ‘Ukuba kuvunyelwa ukuba ixesha lokuqala, iminyaka eli-150, lazaliseka kanye ngaphambi kokuba uDeacozes anyukele etroneni ngemvume yamaTurkey, kwanokuba iminyaka engama-391, iintsuku ezilishumi elinesihlanu, yaqala ekupheleni kwelo xesha lokuqala, liya kuphela ngomhla we-11 ka-Agasti, 1840, xa kunokulindelwa ukuba amandla ama-Ottoman aseConstantinople aphulwe. Yaye oku, ndiyakholwa, kuya kufunyaniswa ukuba kunjalo.’—Josiah Litch, kwi Signs of the Times, and Expositor of Prophecy, Agasti 1, 1840.

“Ngalo kanye ixesha elalichaziwe, iTurkey, ngoonozakuzaku bayo, yamkela ukhuseleko lwamandla amanyeneyo aseYurophu, yaza ngaloo ndlela yazibeka phantsi kolawulo lweentlanga zamaKristu. Eso siganeko sazalisekisa kanye esi siprofeto. Xa oko kwaziwayo, izihlwele ezininzi zaqiniseka ngokuchaneka kwemigaqo yokutolikwa kwesiprofeto eyamkelwa nguMiller namaqabane akhe, kwaza kwanikwa intshukumo yokuza kwesibini amandla amangalisayo. Amadoda emfundo nesidima amanyana noMiller, kokubini ekushumayeleni nasekupapasheni izimvo zakhe, yaye ukususela ngowe-1840 kuse kuye kowe-1844 umsebenzi wanwenwa ngokukhawuleza.” The Great Controversy, 334, 335.

Uqikelelo lukaLitch luka-’38 nombono wakhe olungisiweyo ka-’40 luquka isitatimenti sakhe sokugqibela, awasibhalayo ngomhla woku-1 kuAgasti, iintsuku ezilishumi phambi koqikelelo olulungisiweyo. Yayikukuzaliseka koqikelelo okwawenza ihlabathi laqiniseka ngendlela echanileyo yokusebenza kwesiprofeto seBhayibhile. Iminyaka engamashumi amathathu anesibhozo eyaphawula ukuvuka kukaSirayeli wamandulo yaquka iminyaka emibini ukusuka ekuweleni uLwandle oluBomvu kuse ekwimvukelo yokuqala eKadeshe.

Ngokuba onke la madoda abonileyo ubuqaqawuli bam, nemimangaliso yam endayenzayo eYiputa nasentlango, aza andilinga ngoku kangangala maxesha alishumi, aza akaliphulaphula ilizwi lam; inene akayi kuyibona ilizwe endalifungelayo kooyise bawo, yaye akukho namnye kwabo bandicaphukisayo oya kulibona. Numeri 14:22, 23.

Olo vukelo luchongwa njengolokugqibela kuvavanyo olulishumi. Ixesha lokuvavanywa leminyaka emibini, eliqulathe iimvavanyo ezilishumi, elongezwa kwiminyaka engamashumi amathathu anesibhozo entlango, lafuzisela u-1838 no-1840, yaye u-1840 waquka ixesha leentsuku ezilishumi.

Indawo yokuqala yokunyuka kobuSilamsi no-Osman ngomhla wama-27 kuJulayi 1299 iqala ixesha leminyaka engamashumi amathathu anesibhozo eliphela ngokungqingwa kweminyaka emine ngo-1337. Umhla wama-27 kuJulayi 1299 wawungowokuqala kumanyathelo amabini ababhali-mbali abawachonga njengendawo yokuqala yokunyuka koBukhosi bama-Ottoman, yaye inyathelo lesibini laba ngowe-1301. La manyathelo mabini eemfazwe zaseNicomedia naseNicaea ngo-1299 nango-1301 afuzisela u-1838 no-1840. Isiqalo sesiprofeto sibonakalisa isiphelo.

INicomedia neNicaea zombini zakha zaba ngamakomkhulu eRoma yaseMpuma okwexeshana, nganye kwimbali yayo. Kakade ke, iConstantinople ekugqibeleni yaba likomkhulu laseMpuma ngowama-330, yaza yahlala injalo de kwangowe-1453. INicomedia neNicaea zifanekisela ukuwa kweConstantinople; zonke zawa ngenxa yokungqingwa ngamaSilamsi, okwakuphawula ukuqukunjelwa kwephulo lomkhosi apho ubuSilamsi baqala ngokuthabatha ulawulo lommandla baza emva koko bathimba isixeko esilikomkhulu.

Ungqingo lokuqala olwathabatha iminyaka emine ukususela kowe-1333 ukuya kowe-1337 lufuzisela iminyaka emine ukususela kowe-1449 ukuya kowe-1453, xa isiprofeto safikelela esiphelweni. Emva kweminyaka engamakhulu amathathu anamashumi alithoba ananye neentsuku ezilishumi elinesihlanu, ubuSilamsi buyathintelwa njengoko abalandeli bakaMiller ‘bephakama’ phantsi kwamandla esiprofeto afuziselwa kwiimpawu ezithi ‘amashumi amathathu anesibhozo namashumi amane’, njengoko kubonakalisiwe kwimbali ye-alfa yomhla wama-27 kuJulayi, 1299, nowama-27 kuJulayi, 1449. Ukuphakama kobuSilamsi nokuphakama kwabathunywa bakaThixo bemihla yokugqibela kubonakaliswa ngomfuziselo wamanani owakhiwa ngonxulumano lwamanani angama-38 nama-40.

KuHezekile amashumi amathathu anesixhenxe, ubuSilamsi ngumyalezo womoya wasempuma ophefumlelwa phezu kwamathambo awomileyo afileyo ukuze ame ngeenyawo njengomkhosi omkhulu. Xa umyalezo kaHezekile ufika, ukuvuka kuqalisa, njengoko kwenzekayo kwimbali yamaMillerite ka-1838 nango-1840. Lowo myalezo wafika ngomhla we-9/11, yaye kumthetho weCawa osondelayo loo mathambo aya kuma ngeenyawo njengomkhosi omkhulu. Ukuvuswa komkhosi kaThixo njengebandla eloyisayo ngemihla yokugqibela kufanekiswa ngu-1838 nango-1840. Ixesha elisusela ku-9/11 lisiya kumthetho weCawa lafanekiswa ngu-1840 ukuya ku-1844, kodwa likwafanekisa ixesha elisusela kuDisemba 31, 2023 lisiya kwiibhola zomlilo zaseNashville.

IRoma yaseMpuma

Ixesha elisusela ekwahlulweni kobukhosi nguConstantine wokuqala (oMkhulu) ukuya kutsho kuConstantine wokugqibela limele imbali engokwesiprofeto yeRoma yaseMpuma. Ngoko ke, ixesha lesiprofeto liphawulwa ngubawo nonyana abangokwesiprofeto okanye abangumfuziselo, njengoko bemelwa ligama labo, nangona kwakungekho mnombo wegazi othe ngqo phakathi kukaConstantine oMkhulu noConstantine weshumi elinanye. UConstantine wokuqala noConstantine wokugqibela bakwamelwa ngokwesiprofeto njengemifuziselo ye-alfa ne-omega, yaye ubawo (alfa) wakhetha iConstantinople njengekomkhulu, waza unyana (omega) wafa ebudeni bokungqingwa xa iConstantinople yayeka ukuba likomkhulu. Ixesha lesiprofeto leRoma yaseMpuma liphawulwa nguConstantine wokuqala noConstantine wokugqibela. Ixesha leminyaka eli-150 elaqala ngomhla wama-27 kuJulayi 1299 liquka ixesha leminyaka engama-38 lize liphele ngokungqingwa okwathabatha iminyaka emi-4. Oko kungqingwa kwakufuzisela ixesha elisusela kowe-1449 ukuya kutsho kowe-1453. Iphulo lomkhosi laseNicomedia laqala ngokoyiswa kommandla laza laphela ngokoyiswa kwekomkhulu laloo mmandla. Njengoko kwakunjalo ngoConstantine wokuqala nowokugqibela, ukoyiswa kweNicomedia kwaqala ngobawo (owokuqala) kwaza kwaphela ngonyana (owokugqibela).

Iminyaka emine

Ukurhangqwa kweminyaka emine ekuqaleni kwexesha leminyaka elikhulu elinamashumi amahlanu elakhokelela kule minyaka mine ukususela ekuthotyweni kukaConstantine wokugqibela ngowe-1449 kuse kowe-1453, xa iConstantinople yarhangqwayo yaza yawa. Isiprofeto sexesha seshwangusha lesibini, esimela iminyaka engamakhulu amathathu anamashumi alithoba ananye neentsuku ezilishumi elinesihlanu, saqala ngoJulayi 27, 1449, saza saphela ngoAgasti 11, 1840. Loo mhla uphawula ukuqala kwexesha leminyaka emine awathi uDade White walubiza ngokuba lubonakalaliso oluzukileyo lwamandla kaThixo.

“Ingelosi emanyanisana ekubhengezeni isigidimi sengweosi yesithathu iya kukhanyisa umhlaba uphela ngobuqaqawuli bayo. Apha kuxelwe umsebenzi obanzi ehlabathini lonke nowamandla angaqhelekanga. Intshukumo yokufika kukaKristu ka-1840–44 yaba kukubonakaliswa okuqaqambileyo kwamandla kaThixo; isigidimi sengweosi yokuqala sasiwa kuzo zonke izikhululo zobuvangeli emhlabeni, yaye kwamanye amazwe kwabakho umdla wenkolo omkhulu kunayo yonke owakha wabonwa nakweliphi na ilizwe ukususela kuHlaziyo lwenkulungwane yeshumi elinesithandathu; kodwa ezi ziya kugqithwa yintshukumo enamandla ephantsi kwesilumkiso sokugqibela sengweosi yesithathu.” The Great Controversy, 611.

UbuSilamsi bathintelwa ngoAgasti 11, 1840, kwaza kwabakho ixesha leminyaka emine elihambelana kokubini nokuthululwa koMoya oyiNgcwele ngePentekoste, nokuhla kwengelosi enamandla yeSityhilelo seshumi elinesibhozo, xa “izakhiwo ezikhulu” zaseNew York zabethwa bubuSilamsi beshwangusha lesithathu nge-9/11. I-9/11 iphawula ukuqala kwexesha lokutywinwa kwabalikhulu elinamashumi amane anesine amawaka. Ukutywinwa lixesha elithile, yaye ukuphela kwexesha lokutywinwa kuneempawu zokuqala kwelo xesha. Xa uKristu wehla nge-9/11, waba ngumfuziselo kaMikayeli ehla ukuvusa amangqina amabini ngoDisemba 31, 2023, xa kwaqala ixesha lokugqibela lokutywinwa.

Isitshixo esiyimfazwe yaseNineve simela ukukhululwa okwahlukeneyo kwamaSilamsi, okwathi kwawisa iRoma yasempuma ngowe-1453. Phakathi kweminyaka elikhulu elinamashumi amahlanu “yeenyanga ezintlanu” zevesi yeshumi, isiqalo kwakunye nesiphelo siqulethe ithuba leminyaka emine. Ezo zithuba zimbini zeminyaka emine zinxulumene nesiphelo seminyaka emakhulu mathathu anamashumi alithoba ananye neentsuku ezilishumi elinesihlanu, ezaphawula ithuba leminyaka emine ukusuka kowe-1840 ukuya kowe-1844 xa uKristu wayeya kukhanyisa “umhlaba wonke ngobuqaqawuli bakhe.” Ngowe-1844, ixesha lesiprofeto layeka ukusetyenziswa, kuba ixesha lalisayi kuba “sekho.”

Wafunga ngaye ophilayo ngonaphakade kanaphakade, owadala izulu, nezinto ezikulo, nomhlaba, nezinto ezikuwo, nolwandle, nezinto ezikulo, esithi akusayi kubakho xesha lide. IsiTyhilelo 10:6.

1333 ukuya ku-1337, 1449 ukuya ku-1453, 1840 ukuya ku-1844

Loo migca mithathu yamaxesha eminyaka emine ihambelana nexesha lokutywinwa elisusela ku‑9/11 kude kuse emthethweni weCawa, yaye ikwahambelana nefraktali ka‑9/11 kude kuse emthethweni weCawa emelwe ukususela kuDisemba 31, 2023 kude kube kuxa i‑Islam iphinda ikhululwe ukuze izise ezo bhola zomlilo zaseNashville.

Ifraktali yobuprofeti esusela kumhla wama-31 kuDisemba 2023 ukuya kutsho kwiibhola zomlilo zaseNashville iye yafuziselwa ngamaxesha amathathu obuprofeti aneminyaka emine lilinye, onke ahambelana nexesha lokutywinwa elisusela kwi-9/11 ukuya kutsho kumthetho weCawa. Ngoko ke, amangqina amane achonga imbali esusela kumhla wama-31 kuDisemba 2023 ukuya kutsho kuhlaselo lwaseNashville, yaye idabi laseNineve lilo “isitshixo” kwingqina ngalinye kula mangqina. I-1333, i-1449, i-1840 ne-9/11 zonke zaba ngamaxesha enguqu—“izitshixo.”

“Kukho izifundo ekufuneka zifundwe kwimbali yexesha eladlulayo; yaye ingqalelo itsalelwa kwezi, ukuze bonke baqonde ukuba uThixo usebenza ngendlela enye ngoku njengoko ebehlala esenza. Isandla saKhe siyabonakala emsebenzini waKhe naphakathi kweentlanga ngoku, kwangokunjalo kanye njengoko bekunjalo kususela ekubeni iindaba ezilungileyo zaqala ukubhengezwa kuAdam e-Eden.”

“Kukho amaxesha angamanqanaba okutshintsha embalini yeentlanga neye bandla. Kulungiselelo lukaThixo, xa ezi ngxaki zahlukeneyo zifika, ukukhanya kwelo xesha kuyaphiwa. Ukuba kwamkelwa, kubakho inkqubela yomoya; ukuba kuyaliwa, kulandela ukuhla ngokomoya nokwaphuka kwenqanawa. INkosi, elizwini laYo, iwutyhilile umsebenzi ohlaselayo weendaba ezilungileyo njengoko uye waqhutywa kwixesha elidlulileyo, nanjengoko uya kuqhutywa kwixesha elizayo, kuse kuse kude kufike ungquzulwano lokugqibela, xa amagunya kaSathana aya kwenza intshukumo yawo yokugqibela emangalisayo.” Bible Echo, August 26, 1895.

eNikomediya

Emva kokuba ngumlawuli ngowama-284, uDiocletian wakhetha iNicomedia njengekomkhulu lasempuma loBukhosi baseRoma ngowama-293, xa wahlula ngokusemthethweni obu bukhosi baba yiMpuma neNtshona, emisela inkqubo yeTetrarchy. INicomedia yayilikomkhulu eliphambili lezolawulo nelezomkhosi eMpuma kangangamashumi eminyaka aliqela. UConstantine Omkhulu wayisebenzisa njengesiseko ngaphambi kokuba enze isigqibo sokwakha ikomkhulu elitsha eByzantium eyayikufuphi (awayinika igama elitsha elithi Constantinople ngowama-330). Nasemva kokuba iConstantinople ibe likomkhulu eliphambili, iNicomedia yahlala iliziko elibalulekileyo lommandla, ikwindawo ebalulekileyo ngokweqhinga kunxweme olusempuma loLwandle lwaseMarmara. Ngoko ke, nangona yayingelilo ikomkhulu elisisigxina njengeRoma okanye iConstantinople, iNicomedia yamiselwa ngokusemthethweni njengekomkhulu lasempuma ngexesha elibalulekileyo lenguqu kwimbali yaseRoma. Ekuqaleni kwexesha leminyaka elikhulu elinamashumi amahlanu, koyiswa ikomkhulu leRoma yaseMpuma, yaye ekupheleni kwalo koyiswa ikomkhulu leRoma yaseMpuma. Kokubini oku koyiswa kwakubandakanya ukungqingwa.

UDiocletian

UMlawuli uDiocletian wenza iNicomedia ngokusesikweni yaba likomkhulu lasempuma loBukhosi baseRoma xa wayephumeza inkqubo yeTetrarchy ngowama-293. Inkqubo yeTetrarchy yayiquka amacandelo amabini obukhosi, elasentshona nelasempuma, ngalinye linomlawuli okwinqanaba eliphezulu (Augustus) nomlawuli okwinqanaba elisezantsi (Caesar), ukuze bebonke babe bane, inani elimelwa ligama elithi ‘tetrarchy’.

UAlfa no-Omega

UDiocletian uluphawu lwe-omega lwebandla laseSmirna, yaye uNero uluphawu lwe-alpha. UConstantine Omkhulu uluphawu lwe-alpha lwebandla lasePergamo, yaye uJustinian uluphawu lwe-omega.

Ukwahlulwa “okusemthethweni” kweRoma kwaba yimpuma nentshona (okungazange kuhlale) kwenziwa nguDiocletian, yaye ukwahlulwa kweRoma ngokwesiprofeto kwaba yimpuma nentshona kwenziwa nguConstantine. Ngexesha lembali yebandla lesibini elingumfuziselo lentshutshiso, elimelwe yiSmirna, iRoma yahlulwa ngokusemthethweni yaba yimpuma nentshona; yaye kwimbali yebandla lesithathu elingumfuziselo lokuvumelana, elimelwe yiPergamos, iRoma yahlulwa ngokwesiprofeto yaba yimpuma nentshona. U-293 wayengualfa yaye u-330 wayeyiomega, yaye ngoMeyi 11, 330, uConstantine Omkhulu wanikela iConstantinople njengenkunzi yoBukhosi.

Ulwahlulo olwenziwa ngokwasemthethweni nguDiocletian ngowama-293 lwachithakala ngenxa yemfazwe yamakhaya eyalandelayo de kwakhutshwa uMyalelo waseMilan ngonyaka wama-313. Xa kwakhutshwa uMyalelo waseMilan, owavumela ubuKristu ngokusemthethweni waza eneneni waluphelisa ulawulo lwabane, inkqubo yabalawuli abane ababelawula ngokubambisana yawa, kwaza kwaqhambuka umzabalazo phakathi kwamagunya amabini aphambili (uConstantine eNtshona noLicinius eMpuma). Ulwahlulo olwenziwa ngokwasemthethweni, olwakhokelela ekuweni, lumela ixesha leminyaka engamashumi amabini ukususela kolunye ulwahlulo ukuya kolulandelayo, yaye omabini la mahlulo abangela ukuwa kwale nkqubo.

Ibandla laseSmirna laqala ngoNero ngowama-64, xa umlilo omkhulu waseRoma wasetyenziswa nguNero ukutshutshisa amaKristu, awathi uNero wawatyhola ngokuba ngawona aqalisa loo mlilo. UNero uphawula ukuqala kwentshutshiso, yaye ungumfuziselo wentshutshiso yokugqibela yemihla yokugqibela. Loo ntshutshiso yokugqibela iyaqhubeka de kuvalwe ixesha lovavanyo, xa amandla obupopu efikelela esiphelweni sawo kungekho namnye wokuwanceda. Ngaloo ndlela ixesha lokuqala lentshutshiso laqala ngokutshiswa kweRoma, yaye intshutshiso yokugqibela iphela ngokutshiswa kweRoma.

Yaye iimpondo ezilishumi owazibonayo phezu kwerhamncwa, zona ziya kulithiya ihenyukazi, zilenze libe sisiphanzeko lize, zidle inyama yalo, zilitshise ngomlilo. ISityhilelo 17:16.

Ibandla laseSmirna laqala ngoNero ngowama-64, xa umlilo omkhulu waseRoma wasetyenziswa nguNero ukutshutshisa amaKristu, awayetyholwa nguNero ngokuwuqalisa loo mlilo. Emva kweminyaka engamakhulu amabini anamashumi amahlanu, laphela ngowama-313 ngoMmiselo waseMilan. Lo “mmiselo” usisiphelo sexesha leminyaka engamashumi amabini elaqala ngolwahlulo olusemthethweni lukaDiocletian, yaye wawukwasisiphelo seminyaka engamakhulu amabini anamashumi amahlanu yaseSmirna eyaqala ngoNero. Iminyaka engamakhulu amabini anamashumi amahlanu yentshutshiso eyayimelwe libandla laseSmirna noNero yayiquka iminyaka elishumi yeyona ntshutshiso imbi kakhulu eyabangelwa nguDiocletian. Loo minyaka ilishumi yentshutshiso yayisisiqingatha sokugqibela seminyaka engamashumi amabini kaDiocletian eyaqala ngokwahlula kwakhe ubukhosi ngokusemthethweni ngowama-293. Ukususela ekwahluleni kukaDiocletian ubukhosi ngokusemthethweni baba yimpuma nentshona ngowama-293, kwaqala ixesha leminyaka engamashumi amabini elalibunjwe ngamaxesha amabini eminyaka elishumi lilinye.

UDiocletian wahlula ubukhosi ngokomthetho baba ngamacandelo amabini, elisempuma nelisentshona, ngaloo ndlela efuzisela ulwahlulo olungokwesiprofeto olwafezekiswa nguConstantine. Ulwahlulo lukaDiocletian lwaluphakathi kwempuma nentshona, kodwa lwaluquka abalawuli ababini empuma nabalawuli ababini entshona. Kummandla ngamnye kwakukho umlawuli omnye oyintloko nomnye okwisikhundla sesibini. Ngomhla wama-24 kuFebruwari ngowama-303, uDiocletian wakhupha owokuqala ‘kwimimiselo’ eliqela nxamnye namaKristu, nto leyo eyaphawula ukuqala kweNtshutshiso Enkulu (ekwabizwa ngokuba yiNtshutshiso kaDiocletian), eyona ntshutshiso yamaKristu yayiqatha neyayinwenwele kakhulu kuBukhosi baseRoma.

Nakwingelosi yebandla eliseSmirna bhala uthi: Ezi zinto uzithetha owokuqala nowokugqibela, owayefile, waza waphila; Ndiyayazi imisebenzi yakho, nembandezelo yakho, nobuhlwempu bakho (kodwa usisityebi), ndiyalwazi nonyeliso lwabo bathi bangamaYuda, bengengawo, koko beyindlu yesikhungu kaSathana. Musa ukoyika nanye kwezo zinto uya kubandezeleka ngazo: yabona, umtyholi uya kuphosa abanye kuni entolongweni, ukuze nivavanywe; niya kuba nembandezelo iintsuku ezilishumi: thembeka kude kube sekufeni, ndokunika isithsaba sobomi. Lowo unendlebe, makayive into ayithethayo uMoya kuwo amabandla; Lowo weyisayo akayi kwenzakaliswa kukufa kwesibini. ISityhilelo 2:8–11.

INtshutshiso Enkulu yaqhubeka phantsi kwabalawuli abangena ezihlangwini zikaDiocletian (ingakumbi uGalerius) de kwangowama-313, xa yapheliswa nguMmiselo waseMilan. UNero uluphawu lwe-alfa lwentshutshiso eyayifanekisela uDiocletian njengentshutshiso ye-omega yexesha lesiprofeto elimelwe libandla laseSmyrna. Intshutshiso yaphela ngomtshato wezopolitiko nangesivumelwano phakathi kukaConstantine waseNtshona noLicinius waseMpuma. NgoFebruwari wonyaka wama-313, uConstantine noLicinius badibana eMilan baza bakhupha uMmiselo waseMilan, owamisela ukunyamezelwa kwamaKristu (nabanye) ngokonqulo kubo bonke ubukhosi. Ukuqinisa umanyano lwabo lwezopolitiko, uLicinius watshata noConstantia (udade kaConstantine ababenomzali omnye ofanayo) ebudeni bale ntlanganiso okanye malunga nexesha eyabanjwa ngalo. Lo mtshato wawungumzekelo oqhelekileyo womanyano lwezopolitiko lwamaRoma—watywina isivumelwano phakathi kwabalawuli bobukhosi bobabini waza wanceda ukuzinzisa ubukhosi okwexeshana emva kweminyaka yemfazwe yamakhaya. Olu manyano aluzange luhlale ixesha elide. Kamva uConstantine noLicinius balwa omnye nomnye, waza uConstantine wamoyisa uLicinius ngowama-324, waba nguye yedwa umlawuli.

Ukususela kuNero ukuya kuConstantine, lazaliseka ixesha lesiprofeto laseSmirna leminyaka engamakhulu amabini anamashumi amahlanu, kwaza ngowama-313 kwaqalisa ibandla lasePergamo, ibandla lokulalanisa, elaphela ngokufika kwebandla laseTiyatira ngowama-538. Iminyaka engamakhulu amabini anamashumi amahlanu yaseSmirna yayimela ixesha lentshutshiso, yaye ekupheleni kwalo lonke elo xesha, intshutshiso kaDiocletian yazalisekisa “iintsuku ezilishumi” zeSityhilelo (iminyaka elishumi), apho ixesha leyona ntshutshiso iqatha limela ifraktali yalo lonke elo xesha. Iminyaka elishumi iyifraktali yeminyaka engamakhulu amabini anamashumi amahlanu. Loo minyaka elishumi imela i-omega yentshutshiso kaNero, yaye ekupheleni kwayo imela ukwahlulwa kwe-omega kobukhosi bube yimpuma nentshona.

Umtshato Nokuqhawula Umtshato

ISmirna yaqalisa ekutshisweni kweRoma ngowama-64, yaza yaphela kwiminyaka engamakhulu amabini anamashumi amahlanu kamva, ngowama-313, ngoMmiselo waseMilan nangomtshato wezopolitiko wempuma nentshona. Ifraktali yeminyaka elishumi yentshutshiso yaqalisa ngowama-303, yaza yaphela ngowama-313 ngoMmiselo waseMilan nangomtshato wezopolitiko wempuma nentshona. Iminyaka engamashumi amabini eyaqalisa ngokwahlulwa ngokusemthethweni kwempuma nentshona ngowama-293 nguDiocletian yaphela ngowama-313 ngomtshato wezopolitiko wempuma nentshona. Umnqophiso womtshato wowe-313 phakathi kwempuma nentshona waphela ngoqhawulo-mtshato lowama-324, xa uConstantine woyisa uLicinius wasempuma waza waba ngumlawuli oyedwa waseRoma. Uqhawulo-mtshato lwesiprofeto lowama-324 lwafika kwiminyaka emithathu emva komthetho wokuqala weCawa ngowama-321.

Iminyaka elishumi elinesixhenxe esusela kowe-313 ukuya kowe-330 ibonisa umtshato wezopolitiko, nokuphela kwentshutshiso emelwa yiSmyrna noNero, nokuqala kwebandla lokulalanisa elimelwa yiPergamos. Ukuqala kwePergamos ngowe-313 ngexesha lomtshato kwalandelwa kukuqala kwentshutshiso eyaqala ngomthetho wokuqala wosuku lweCawa ngowe-321. Oko kwalandelwa luqhawulo-mtshato lwesiprofeto lwangowe-324, olwahlanganisa impuma nentshona kubukhosi obunye phantsi kukaConstantine. Kwiminyaka emithandathu kamva, ngowe-330, ukwahlulwa kube yimpuma nentshona kwaphindwa ngokwesiprofeto. Iminyaka elishumi elinesixhenxe imela ixesha le-alfa lebandla lasePergamos elaliza kuqhubeka de ibandla laseThyatira lifike kwimbali yesiprofeto ngowe-538. Elo xesha le-alfa laliza kumela imbali ye-omega ekupheleni kwexesha elisusela kowe-330 ukuya kowe-538. Imbali ye-omega yePergamos imela ixesha leminyaka yowe-496, yowe-508 neyowe-533.

Iminyaka Elishumi Elinesixhenxe

UPtolemy wemfazwe yaseRafiya walawula “iminyaka elishumi elinesixhenxe,” yaye kwakukho “iminyaka elishumi elinesixhenxe” phakathi kwemfazwe yaseRafiya nemfazwe yasePanium. Loo minyaka ilishumi elinesixhenxe ihambelana ngokomfuziselo neminyaka elishumi elinesixhenxe esusela ku-313 ukuya ku-330. Iminyaka engamakhulu amabini anamashumi amahlanu kaNero yaseSmirna yakhokelela kwiminyaka elishumi elinesixhenxe yokuqala yebandla lasePergamo, yaye inxibelelana neminyaka engamakhulu amabini anamashumi amahlanu eyaqala kumyalelo wesithathu ngo-457 BC, indawo yokuqala yeminyaka engama-2300 kaDaniyeli isahluko sesibhozo nevesi yeshumi elinesine, eyisiseko nentsika esembindini ye-Adventism. AmaNgqina amabini eminyaka engamakhulu amabini anamashumi amahlanu ahambelana neminyaka engamakhulu amabini anamashumi amahlanu yobukumkani besithandathu besiprofeto seBhayibhile obwaqala ngo-1776 buze buphele kulo nyaka ka-2026.

Oovulindlela be-Adventism abazange bayibone okanye bayiqonde iminyaka elishumi elinesixhenxe ka-313 ukuya ku-330, kuba ngo-1844 babengekaqondi nokuba ngumbandela onjani oweSabatha yosuku lwesixhenxe okanye usuku lwelanga. Noko ke, bayiqonda iminyaka elikhulu namashumi amahlanu yendinyana yeshumi yeSityhilelo sesithoba, yaza yaba sisiqalo sexesha esakhokelela kwiminyaka engamakhulu amathathu anamashumi alithoba ananye neentsuku ezilishumi elinesihlanu ezaphela ngoAgasti 11, 1840. Olo qondisiso lwavelisa “ukubonakaliswa kwamandla kaThixo” okunamandla.

Oovulindlela abazange baliqaphele ixesha lesibini leminyaka elikhulu elinamashumi amahlanu kwisahluko sesithoba seSityhilelo. Ukuqonda kwabo okusisiseko kumela iqonga ekwakhelwe phezu kwalo “ukukhanya okutsha” kwesahluko sesithoba seSityhilelo. Oko kukhanya kuvulwa “ngesitshixo” sedabi laseNineve. Eso “sitshixo” sivumela umfundi wesiprofeto ukuba aziqonde zonke izikumkani zesiprofeto seBhayibhile ezimelwe kuDaniyeli nakwiSityhilelo: iBhabheli, ubukumkani bamaMedi namaPersi, iGrisi, ubukhosi bamaSeleucid nobamaPtolemaic, ubukumkani bukaMohammed; yaye okubaluleke nangakumbi kukuba, sibuqaqambisa ubukhosi baseRoma ngokuchonga ukuphakama nokuwa kungekuphela nje kweRoma, kodwa nokwezikumkani zeRoma yaseMpuma neyaseNtshona, kwakunye nokweUnited States (umprofeti wobuxoki), okobupopu (irhamncwa) nokweZizwe eziManyeneyo (inamba). Konke ukuphakama nokuwa kwezi zikumkani kungqina iintshukumo zenamba, zerhamncwa nezomprofeti wobuxoki ezithi ekugqibeleni zizise ihlabathi eArmagedon. Loo ntshukumo imelwe kwiivesi ezintandathu zokugqibela zesahluko seshumi elinanye sikaDaniyeli, yaye isiqalo saloo ntshukumo simelwe kwimbali efihlakeleyo yevesi yamashumi amane.

Imfazwe yaseNineve inika indawo yokubhekisa yesiprofeto yokulungelelanisa ubungqina bobukumkani baseRoma, ubukumkani baseRoma yasempuma neyasentshona, neRoma yobupopu kulandelelwano lweziganeko zexesha lokuphela. Ngaloo ndlela, imfazwe yaseNineve sisitshixo esibonisa ngokupheleleyo ubungqina obahlukeneyo besiprofeto ngoRoma, yaye ngokwentetho yevesi yeshumi elinesine kaDaniyeli ishumi elinanye, yiRoma emisa umbono. Isitshixo esidibanisa loo migca kunye yimfazwe yaseNineve.

Siza kuqalisa ukudibanisa amanqaku amahlanu angaphambili athetha ngeentlekele ezikuSityhilelo sesithoba kwinqaku lethu elilandelayo.