Iincwadi zikaDaniyeli neseSityhilelo ziyancedisana, okuthetha ukuba xa zidibene zizalisekiswa ngokugqibeleleyo.
“Esityhilelweni zonke iincwadi zeBhayibhile zidibana zize ziphelele apha. Nantsi into ezalisa incwadi kaDaniyeli.” IZenzo zabaPostile, 585.
Ubukumkani besiprofeto seBhayibhile mabube yeyona nto umfundi wesiprofeto ajolise kuyo, kuba kulapho imbali yangaphandle yemihla yokugqibela ibekwa khona ngokuyintloko.
“Kubaluleke ngakumbi ukufunda, ekukhanyeni kwelizwi likaThixo, izizathu ezilawula ukuphakama nokuwa kobukumkani. Ulutsha malufunde ezi ngxelo, lize lubone indlela impumelelo yokwenyaniso yeentlanga ebibotshelelwe ngayo ekwamkeleni imigaqo yobuthixo. Malufunde imbali yeentshukumo ezinkulu zohlaziyo, lize lubone ukuba kukangaphi le migaqo, nangona idelelwa yaza yathiywa, nabayixhasayo baziswa entolongweni nasendaweni yokubulawelwa kuyo, iye, ngezi ncamo kanye, yaphumelela.” Education, 238.
Iimbali ezingcwele, nokuba ziintshukumo “ezinkulu zohlaziyo,” okanye “ukunyuka nokuwa kwezikumkani;” iimbali ezingcwele zingumba wobomi nokufa eLizwini likaThixo. UPawulos wabhala ku-2 Tesalonika isahluko sesibini ukuba abo bangaluthandiyo inyaniso, baze emva koko bamkele inkohliso enamandla; benza oko ngenxa yokuba bakhetha ukwala umyalezo awawuchaza uPawulos kweso sicatshulwa. Esi sicatshulwa sichaza ubudlelwane beRoma yobuhedeni neRoma yobupopu, obukwangobudlelwane bePergamo neTiyatira, kwaye bukwangobudlelwane bentsimbi nodongwe, kwakunye nobudlelwane benamba nerhamncwa. Ukunyuka kweRoma yobupopu okumelwe yiTiyatira nokuwa kweRoma yobuhedeni njengoko imelwe yiPergamo yinyaniso abayithiyileyo abo bamkela inkohliso enamandla.
Kwimbali yamaMillerite, impikiswano phakathi kwamaMillerite namaProtestanti eyafikelela kwitshathi yoovulindlela ka-1843 yayimalunga nokuba ngawaphi amandla embali awayemelwe njengaba “phangi babantu bakho” kwindima yeshumi elinesine kaDaniyeli ishumi elinanye. Ngaba abo baphangi yayikukunyuka kweRoma yobuhedeni, njengoko amaMillerite ayebanga, okanye yayikukuwa kwamaSeleucus, njengoko amaProtestanti ayesitsho?
“Zonke iintlanga ezakhe zavela eqongeni lezenzo zivunyelwe ukuba zithabathe indawo yazo emhlabeni, ukuze kubonakale ukuba ziya kuyizalisekisa na injongo ‘yoMlindi noNgcwele.’ Isiprofeto silandele ukunyuka nokuwa kweembuso ezinkulu zehlabathi—iBhabheli, amaMedi namaPersi, iGrisi, neRoma. Kuyo nganye kwezi, njengakwizizwe ezinamandla amancinane, imbali yaziphinda. Nganye yaba nexesha layo lovavanyo, nganye yasilela, ubuqaqawuli bayo baphela, amandla ayo amka, yaye indawo yayo yathatyathwa yenye....”
“Ekuphakameni nasekuweni kweentlanga njengoko kucaciswe kumaphepha eZibhalo eziNgcwele, kufuneka bafunde ukuba aluxabisekanga kangakanani na uzuko olungaphandle nolwehlabathi kuphela. IBhabheli, nawo onke amandla ayo nobungangamsha bayo, obungazange buphinde bubonwe lihlabathi lethu ukususela ngoko,—amandla nobungangamsha obabubonakala ebantwini baloo mhla buqinile kakhulu kwaye buya kuhlala ixesha elide,—yadlula yaphela ngokupheleleyo kangakanani na! Njenge ‘ntyatyambo yengca’ itshabalele. Ngokunjalo kuyatshabalala konke okungenaye uThixo njengesiseko sako. Kuphela koko kubotshelelwe enjongweni Yakhe nokubonakalisa isimilo Sakhe okunokuhlala. Imigaqo Yakhe kuphela zizinto ezizinzileyo ezaziwayo lihlabathi lethu.” Education, 177, 184.
Imbali yeBhayibhile ngulo mbono uSolomon awathi, xa ungekho, abantu bayatshabalala. AmaMillerite ayiqonda aza ayivakalisa iminyaka elikhulu namashumi amahlanu emelwe “ziinyanga ezintlanu” kwiSityhilelo isahluko sesithoba, iivesi zesihlanu nezesishumi, kodwa awazange agrumbe nzulu kwimbali emelwe kwisahluko sesithoba seSityhilelo. Ayichonga ngokuchanileyo iinyanga ezintlanu zevesi yeshumi, kodwa kubonakala ngathi acinga ukuba ngenxa yokuba iivesi zesihlanu nezesishumi zombini ziqulethe intetho ethi “iinyanga ezintlanu,” oko kwakumela nje ugxininiso lwesiprofeto sentuthumbo emelwe kuzo zombini ezo vesi. Ngoku kungaboniswa ngokulula ukuba xa ivesi yesihlanu imela “iinyanga ezintlanu” imela iminyaka elikhulu namashumi amahlanu eyaqala ekufeni kukaMohammed ngowama-632, yaza yaphela ngowama-782 ngokuthotywa kukaMpress Irene woBukhosi baseByzantium, okanye ubukhosi baseRoma basempuma.
Oovulindlela babenyanisile ekusetyenzisweni kwabo kwevesi yeshumi njengedabi laseNicomedia ngomhla wama-27 Julayi 1299 njengesiqalo seminyaka elikhulu anamashumi amahlanu eyaphela ngokuthotywa kukaConstantine wokugqibela ukulawula eConstantinople ngomhla wama-27 Julayi 1449. Umgca phezu komgca, ixesha leminyaka elikhulu anamashumi amahlanu lichaza i-Islam yehlabathi lonke, njengoko imelwe yintlekele yokuqala ye-Islam yaseArabhiya nentlekele yesibini ye-Islam yaseTurkey. I-Islam eyathobisa bobabini umlawuli nomlawulikazi kunye ichaza i-Islam yehlabathi lonke isoyisa ubukumkani obuqulunqwe ngumfazi, omelwe nguIrene, nendoda emelwe nguConstantine wokugqibela.
Kwiminyaka elikhulu elinamashumi amahlanu ephela ngokuthotywa kuka-Irene, ubuSilamsi baseArabhiya buthabatha ulawulo lommandla okanye umhlaba waseByzantium, bushiya u-Irene ekwimeko enjalo yokuhlaziswa kangangokuba wanyanzeleka ukuba ahlawule irhafu yemirhumo iminyaka emithathu, phakathi kwezinye iintlawulo ezixhaphazayo. Xa kwenzeka ukuthotywa kukaConstantine wokugqibela, kwaphawula ukuqala kwexesha leminyaka emine eliphela ngokungqingwa nokubhukuqwa kwekomkhulu laseRoma yasempuma. Kuzo zombini ezi meko yayikubuSilamsi—ubuSilamsi baseArabhiya ku-Irene, nobuSilamsi baseTurkey kuConstantine wokugqibela. Ngemihla yokugqibela ubuSilamsi behlabathi lonke, njengoko bumelwe ngamangqina amabini obuSilamsi baseArabhiya nabaseTurkey abamiswe kwintlungu yokuqala neyesibini, buya kuqala buthabathe ummandla, buze ke emva koko ikomkhulu. Umbutho wezopolitiko wemihla yokugqibela omelwe nguConstantine waseRoma yasempuma utshatiswe ngokomfuziselo nombutho wezenkolo wemihla yokugqibela omelwe ngu-Irene waseRoma yasempuma. Ndisebenzisa ibinzana elithi umbutho wezopolitiko nowenkolo ukubonisa ukuba umqondiso womfanekiso werhamncwa uvela kuqala eUnited States uze emva koko ehlabathini. Umfanekiso werhamncwa ngumtshato ongokomfuziselo kaConstantine no-Irene, abathi bobabini bathotywe ngokulahlekelwa ngumhlaba wabo nekomkhulu labo bubhalwe ubuSilamsi.
Umtshato wabo uchongwa ngokungqamanisa ezi mbali zimbini, yaye wabonakaliswa kwangaphambili ngumtshato phakathi kukaConstantia noLicinius ngo-313 xa uMthetho waseMilan waqalisa ukusebenza, yaye ibandla elingumfuziselo laseSmirna laphela kwaza kwaqala ibandla elingumfuziselo lasePergamo. Abo uPawulos abachaza njengabamkela ulahlekiso olunamandla bayala ukuwubona umyalezo wesilumkiso kaPawulos oquka ukuwa, ngaphambi kokuba kutyhilwe umntu wesono. Ukuwa kwenzeka kwimbali yasePergamo, yaye umntu wesono watyhilwa ngo-538, xa kwaqalisa ibandla laseTiyatira.
Makungabikho mntu uninikhohlisayo nangayiphi na indlela; ngokuba loo mini ayiyi kufika, kungakhange kuze kuqale kufike ukuwexuka kuqala, kuze kutyhilwe loo mntu wesono, unyana wentshabalalo; lowo uchasayo, aziphakamise ngaphezu kwako konke okubizwa ngokuba nguThixo, nokuba kunqulwa ntoni na; ukuze ahlale yena ngokungathi nguThixo etempileni kaThixo, ezibonakalisa ukuba unguThixo. 2 Tesalonika 2:3, 4.
Imbali yeRoma yasempuma inika amangqina amabini enyaniso yesiprofeto ekwamelwe kubudlelwane obungumfuziselo beRoma yasempuma neRoma yasentshona. Kolo budlelwane, iRoma yasentshona yibandla, kwaye iRoma yasempuma ngurhulumente. IRoma yindibaniselwano yebandla norhulumente, njengoko imelwe sisinyithi nodongwe kuDaniyeli isahluko sesibini.
Esinye isizathu esenza kubonakale ngokucacileyo ukuba ngemihla yokugqibela ubuSilamsi behlabathi buza kuhlasela igunya elimelwe njengendibaniselwano yecawa norhulumente, buthathe ummandla waso nekomkhulu laso, sixhaswa ngamanye amangqina amabini avela kwimbali engcwele yeSityhilelo sesithoba. U-Osman wawoyisa ummandla waseNicomedia ngoJulayi 27, 1299, waza ke emva kweminyaka emibini ngo-1301 wawoyisa ummandla waseNicaea. Unyana wakhe waloyisa isixeko esilikomkhulu saseNicaea ngo-1331, yaye kwaloo nyana waloyisa isixeko esilikomkhulu saseNicomedia emva kokungqingwa kweminyaka emine okwaphela ngo-1337. Oovulindlela baphawula uJulayi 27, 1299 ngo-Osman, kodwa abazange bakhangele idabi elalandelayo, idabi laseNicaea, njengenyathelo lesibini lembali ekumiseni uBukhosi bama-Ottoman. UJulayi 27, 1299, wayelinyathelo lokuqala phakathi kwamanyathelo aliqela okufikelela kumthetho weCawa. Amanyathelo amabini okuqala obuSilamsi baseTurkey achaza ukuqala kwesiprofeto esaphela ngo-1449, saza saphinda saphela ngo-1840, saza saphinda saphela nge-9/11, saza saphinda saphela ngoDisemba 31, 2023.
Esokuqala kula manyathelo mabini asiphawulanga nje kuphela ukuqala kweminyaka elikhulu namashumi amahlanu, kodwa saphawula nokuqala kweminyaka engamashumi amathathu anesibhozo. Saqala ngokuba u-Osman athabathe ummandla waseNicomedia, saza saphela kwiminyaka engamashumi amathathu anesibhozo kamva xa unyana ka-Osman wathabatha isixeko esilikomkhulu saseNicomedia ekupheleni kongqingo lweminyaka emine ngowe-1337. Inani elingamashumi amathathu anesibhozo limela “ukuphakama,” yaye inyathelo lokuqala lokuba u-Osman athabathe ummandla laphawula ukuphakama kweSilamsi saseTurkey. Kulo manyathelo okuqala lweminyaka engamashumi amathathu anesibhozo, ungqingo “lweminyaka emine” luphawula isiphelo. Kwinqanaba lokugqibela leminyaka elikhulu namashumi amahlanu, ukuthotywa kuhanjiswa, yaye kwiminyaka emine kamva, ngowe-1453, ikomkhulu leRoma yasempuma liyathatyathwa.
Nokuba yayinguBaturki base-Ottoman ngo-1453, okanye unyana ka-Osman ethabatha iNicomedia ngo-1337 kwakunye neNicaea ngo-1331, kuzo zontathu ezo meko, isixeko ngasinye esilikomkhulu sasikhe sasebenza ngaxa lithile embalini njengelikomkhulu laseRoma yasempuma. Yonke le migca mithathu ichaza ukoyiswa kweRoma yasempuma. Ngamnye kule migca mithathu uchaza ubuSilamsi boyisa kuqala ummandla, ze emva koko ikomkhulu laseRoma yasempuma. Igama lawo onke amakomkhulu amathathu liyafana negama lommandla. Ngamnye kule migca mithathu unamanani embali ahlukeneyo, i-alpha ne-omega. Ngelixa ichaza ubudlelwane phakathi kwecawa norhulumente kunye nokuthotywa nguBuSilamsi kokubini komlawuli oyinkosi nokumkanikazi, oku kuthotywa kwesiprofeto kudibanisa imigca yabo neRoma yasentshona, eyathi nayo yathotywa nguConstantine Omkhulu xa wakhetha iConstantinople endaweni yesixeko saseRoma ngo-330. Ukuthotywa kokugqibela kweRoma yasentshona kweza ngo-476 kunye nomlawuli wokugqibela, yaza yaqhubeka isihla ngokukhawuleza ukususela apho ukuya phambili.
IRoma yaseNtshona ngokubhekisele kwiRoma yasempuma yayiyibandla, kanti impuma yayililizwe. Ukuhlaziswa ekuqaleni ngo-330, emva koko ukuhlaziswa ngo-476, kwalandela ngo-782, kwaza kwaphinda kwakhona ngo-1449. Umgca wokuhlaziswa oqala ngokwahlulwa kobukumkani, ulandelwe ngo-476 kukuhlaziswa kokuphulukana nomlawuli, ngoko ke nobukumkani, emva koko kwalandela ubuSilamsi buzisa ukuhlaziswa kuqala kummandla wasempuma ngo-782, kwaze emva koko kwikomkhulu lasempuma ngo-1453.
UbuSilamsi besiprofeto seBhayibhile buveza ngokucacileyo umgca weRoma yasempuma neyaseNtshona, yaye ukukhanya okuveliswa buBuisilamsi namhlanje kuyavumelana nokukhanya olusisiseko ubuSilamsi obabukuko kuboovulindlela bamaMillerite, kodwa kudlulela kude ngaphaya kwako. Ixesha lokuvavanywa elaqala ngowama-2024 ngombandela wokuba ngoobani “abaphangi babantu bakho abamisela umbono” laba yi-alpha yexesha lokuvavanywa, yaye ngoku ekupheleni kwelo xesha lokuvavanywa ukukhanya okuvela kumxholo wobuSilamsi kwiSityhilelo isahluko sesithoba kongeza amangqina eRoma yasentshona neyaseMpuma angazange ahlolwe de kwafika le mihla yangoku yokugqibela.
Imigca yesiprofeto yobuSilamsi emelwe kwizahluko zesithoba ukuya kweshumi elinanye ihlanganisa imigca yembali efumaneka kwiindinyana zeshumi ukuya kweshumi elinesithandathu zikaDaniyeli 11 ngokunikela ubungqina obudibana nemigca esele ixoxwa kula manqaku. Kodwa ngaphakathi komzekeliso wesiprofeto wokunyuka kobuSilamsi kukho nokunyuka kwawo omabini umbutho wamaMillerite nombutho wamakhulu alikhulu anamashumi amane anesine amawaka. Amaxesha amabini eminyaka emine, amiswe ngokuqinileyo ngaphakathi nangokuba yinxalenye yeziprofeto zexesha zeSityhilelo 9, anika ubungqina kwiminyaka emine ukusukela ku-1840 ukuya ku-1844. Ngo-1844 ixesha lesiprofeto alisekho, ngoko ke ixesha elingumfuziselo leminyaka emine lichazwa ngeempawu zalo zesiprofeto, hayi ngexesha. Ixesha lokuqala leminyaka emine lichaza ubuSilamsi boyisa iNicomedia, ikomkhulu langaphambili laseMpuma laseRoma, ngo-1337, kwiminyaka engamashumi amathathu anesibhozo emva kokuba uyise oyise loo mmandla. Iminyaka emine yesibini ichaza ukuthotywa kwabalawuli bezopolitiko nabezenkolo baseMpuma beRoma ngo-1449, okubangelwe bubuSilamsi, yaye eyesithathu iminyaka emine ichaza ukubonakaliswa okuzukileyo kwamandla kaThixo xa ingelosi eyakhanyisa ihlabathi ngozuko lwayo yehla ngomhla we-11 Agasti 1840.
Imbali yamaMillerite yengelosi yokuqala neyesibini iyahambelana nembali yengelosi yesithathu ngexesha lokutywinwa kwekhulu elinamashumi amane anesine amawaka. Lo msebenzi wokugqibela wokutywina kukucinywa kwesono, ngumdibaniso wobuThixo nobuntu, yaye wenzeka ngexesha lemfazwe eziswa yi-Islam.
Wawuvula umhadi ongenasiphelo; kwaza kwenyuka umsi uphuma emhadini, unjengomsi weziko elikhulu; nelanga nomoya kwenziwa mnyama ngenxa yomsi womgodi. Kwaphuma emsini iinkumbi zeza phezu komhlaba; zanikwa igunya, njengoko oonomadudwane bomhlaba benalo igunya. Kwayalelwa zona ukuba zingoni ingca yomhlaba, nento yonke eluhlaza, nangawuphi na umthi; koko kuphela abo bantu bangenalo itywina likaThixo emabunzini abo. IsiTyhilelo 9:2–4.
Ukuzaliseka okugqibeleleyo kwaso sonke isiprofeto kusemihleni yokugqibela, ngoko ke esi siqendu sichaza ukutywinwa kwamakhulu alikhulu anamashumi amane anesine amawaka. Isiprofeto se-Islam kwiSityhilelo isahluko sesithoba sinika isitshixo sembali sokuzisa kunye owona mzekeliso upheleleyo wamandla amisa umbono kwimbali eyafikelela esiphelweni ngomhla we-11 Agasti, 1840, xa i-Islam yathintelwa. Ukusukela kuloo ndawo ubungqina beSityhilelo isahluko sesithoba baqhubekela phambili bangena kwisahluko seshumi nakwimbali yezithunywa zezulu zokuqala nezesibini. Kwandula ke kwisahluko seshumi elinanye kufike intlekele yesithathu ngesiquphe emthethweni weCawa, elixesha apho kuqala khona isikhalo esikhulu sesithunywa sezulu sesithathu. Isahluko sesithoba sisitshixo se-Islam ekulungelelaniseni ukuvela nokuwiswa kwezikumkani njengoko kubekiwe kuDaniyeli nakuSityhilelo. Izahluko zeshumi neshumi elinanye zichaza amava eentombi eziziingqondi ezilikhulu elinamashumi amane anesine amawaka. Isahluko sesithoba sichaza umfuziselo omisa umbono wangaphandle, yaye izahluko zeshumi neshumi elinanye zichaza umbono wangaphakathi onxulumene nokulandela iMvana ukuyongena eNdaweni Engcwele Kakhulu.
IsiTyhilelo isahluko seshumi sivula ngoKristu njengengelosi enamandla eyehla inencwadi encinane ivuliwe. Eso siganeko sazaliseka ngoAgasti 11, 1840 ekupheleni kwesiprofeto seSityhilelo sesithoba esichaza iminyaka engamakhulu amathathu anamashumi alithoba ananye neentsuku ezilishumi elinesihlanu. IsiTyhilelo seshumi sichaza imbali eqhubekayo de umyalezo waba krakra esiswini sikaYohane ngoOktobha 22, 1844. Iminyaka emine ka-1840 ukuya ku-1844 iqala ngokufika kwengelosi yokuqala ize iphele ngokufika kwengelosi yesithathu. Loo minyaka mine eyalandelayo emva kokuzaliseka kukaAgasti 11, 1840 yayingumfuziselo weminyaka emine ukusuka kuJulayi 27, 1449 ukuya ku-1453 ekuqaleni kweminyaka engamakhulu amathathu anamashumi alithoba ananye neentsuku ezilishumi elinesihlanu. Zombini ezo xesha zeminyaka emine ziyangqinelana neminyaka emine yokungqingwa kweNikomediya ukusuka ku-1333 ukuya ku-1337. Ngokomfuziselo iRoma yasempuma yoyiswa yi-Islam izihlandlo ezithathu. Okokuqala kwakukukungqingwa kweNicaea ngo-1331, kwalandela ukungqingwa kweminyaka emine kweNikomediya ngo-1337, kwaza ekugqibeleni kwalandela ukungqingwa kweConstantinople ngo-1453.
UDiocletian wayahlula ngokwasemthethweni iRoma yaba yimpuma nentshona ngowama-293, yaye uConstantine wayahlula ngokwesiprofeto iRoma yaba yimpuma nentshona ngowama-330. Ngowama-395, ekufeni komlawuli uTheodosius I, ubukumkani bahlulwa ngokusesikweni nangokungunaphakade, njengoko wanikela impuma nentshona koonyana bakhe ababini njengelifa. Icawa yamaKatolika yahlulwa yaba yimpuma nentshona ngowama-1054 kweso “sahlulo esikhulu.” Olo lwahlulo lwalusenzeka ngokuthe ngcembe, kwanjalo nokutshabalala okwalandela emva kwalo. Olo lwahlulo lusahleli lunjalo unanamhla. Kwiminyaka engamashumi amahlanu ukususela kuloo mhla, icawa yasentshona eRoma yaqalisa malunga namakhulu amabini eminyaka eemfazwe zomnqamlezo nxamnye neSilamsi. IRoma yasentshona yawa xa yaphulukana nomlawuli wayo wokugqibela ngowama-476. IRoma yasempuma yawa ngowe-1453. IRoma yobupapa yawa ngowe-1798. IRoma yobuhedeni yahlulwa yaba yimpuma nentshona ngowama-293, 330, nango-395. IRoma yobupapa yahlulwa yaba yimpuma nentshona ngowama-1054. USister White uchaza ukuvela nokuwa kobukumkani njengendawo ephambili yokubhekisa kuyo ekufundweni kweLizwi likaThixo.
Ubukumkani obuziswe ekukhanyeni kwembali ukusuka kwisahluko sesithoba seSityhilelo buqinisa ingxoxo yokuba yiRoma emisa umbono. Unxibelelwano lwesiprofeto phakathi kobuSilamsi nabalikhulu elinamashumi amane anesine amawaka lububungqina bokuba isigidimi sesikhalo saphakathi kobusuku, esasifanekiselwa nguKristu ekhwela engena eYerusalem ekhwela e-esile, simelwe sisiprofeto sexesha esaqala ngexesha leshwangusha lokuqala, saqhubekeka kwinxalenye yesibini yesiprofeto kwiseshwangusha sesibini, saza safikelela ekuzalisekeni kwaso kwimbali yeminyaka emine apho intshukumo yamaMillerite yezithunywa zokuqala nezesibini yaqala ngokuzaliseka kwaso eso siprofeto. Isiprofeto saqala ngomfuziselo “weminyaka engamashumi amathathu anesibhozo nemibini” (1299 no-1301) ephawula ukuvela kobuSilamsi, saza sagqitywa ngomfuziselo “weminyaka engamashumi amathathu anesibhozo nemibini” (1838 no-1840) ephawula ukuvela kwamaMillerite.
Ngowe-1844, ekupheleni kwexesha leminyaka emine lamaMillerite elalifuziselwe kukungqingwa ukusuka ku-1333 ukuya ku-1337, nangokusukela ku-1449 ukuya ekungqingweni kwango-1453, ixesha lesiprofeto lalingasayi kuphinda lisetyenziswe. Ukuphakanyiswa komqondiso wabalikhulu elinamashumi amane anesine amawaka kunxulumene ngokuthe ngqo nesiprofeto apho i-Islam iphakanyiswa khona.
Yuda, nguye lowo abaya kumdumisa abazalwana bakho; isandla sakho siya kuba semqaleni weentshaba zakho; oonyana bakayihlo baya kuqubuda phambi kwakho. UYuda ulithole lengonyama; uvela emaxhobeni, nyana wam, unyukile; ugobile, walala phantsi njengengonyama, nanjengengonyama endala; ngubani na oya kuyivusa? Intonga yobukumkani ayiyi kusuka kuYuda, nommiseli-mthetho angasuswa phakathi kweenyawo zakhe, kude kufike uShilo; abantu baya kuhlanganiselwa kuye. Ebopha ithole le-esile lakhe emdiliyeni, nethole le-esile lemazi lalo emdiliyeni omhle; uye wahlamba iingubo zakhe ngewayini, neengubo zakhe ngegazi leediliya; Amehlo akhe aya kuba bomvu yiwayini, namazinyo akhe abe mhlophe lubisi. Genesis 49:8–12.
Ikhulu elinye namashumi amane anesine amawaka abonakalisa ngokugqibeleleyo isimilo sikaKristu, yaye uKristu, phakathi kwezinye iimpawu zokomfuziselo, “ngumdiliya onyuliweyo.” UIsmayeli uchazwa njengendoda “yasendle” kwiGenesis 16:12.
Yaye yena uya kuba yindoda yasendle; isandla sakhe siya kuba nxamnye naye wonke umntu, nesandla sowo wonke umntu sibe nxamnye naye; yaye uya kuhlala phambi kwabo bonke abazalwana bakhe.
Igama eliguqulelwe ngokuthi “yasendle” yidonki yasendle yaseArabhiya. Abameli bakaKristu ngemihla yokugqibela bakhwela phezu komyalezo wedonki yasendle yaseArabhiya, idonki uKristu awangena ngayo eYerusalem, idonki eyathi ekugqibeleni yathetha emva kokuba uBhileham wayibetha okwesithathu. Abathunywa ababhengeza umyalezo owawunika amandla umyalezo wengelosi yokuqala ngowe-1840 abazange babone isiprofeto seminyaka elikhulu elinamashumi amahlanu esifanelekileyo nesibalulekileyo kanye kwimbali yesiprofeto apho wawukho khona umyalezo owawunika amandla intshukumo. Abazange babone amaxesha amabini eminyaka emine kweso siprofeto sinye sexesha awayengumfuziselo wembali ka-1840 ukuya ku-1844. INgonyama yesizwe sakwaYuda ngoku ivula ukukhanya okuvela “kwiindlela zakudala” okungazange kubonwe ngaphambili, yaye kukukhanya okuvumelanayo nolo kukhanya belusoloko luvulwa ukususela ngoDisemba 31, 2023. Kususa naluphi na uthandabuzo malunga nokuba nguSilamsi na ohlasela iNashville. Olo kukhanya lukhanyisa umqondiso weRoma, ngaloo ndlela lube sisibhengezo se-omega kwimpikiswano ye-alpha ngo-2024 malunga nabaphangi babantu bakho, yaye lukwangumqondiso we-omega wengxoxo phezu kwaloo mqondiso mnye kwimbali yamaMillerite. Luchaza ukuba uSilamsi weziprofeto zexesha zeSityhilelo 9 ngumyalezo wangaphandle ngexesha lembali yangaphakathi yexesha lokutywinwa kwekhulu elinamashumi amane anesine amawaka. Besifundisa le nyaniso ixesha elithile, kodwa ngoku inokubonakaliswa kumgca omnye oqala kwiSityhilelo 9 uphele kwiSityhilelo 11. Ixesha lesithathu leminyaka emine elinxulumene nesiprofeto sexesha sikaSilamsi esazalisekiswa ngo-1840 ukuya ku-1844, libonisa ixesha lokutywinwa kwekhulu elinamashumi amane anesine amawaka. Ngenyikima enkulu yeSityhilelo 11 ikhulu elinamashumi amane anesine amawaka liphakanyiswa njengomqondiso.
KuHezekile amashumi amathathu anesixhenxe ukuvuswa kwabantu bakaThixo njengomkhosi yinkqubo enamanyathelo amabini eyayisele ifanekisiwe ngokudalwa kuka-Adam. Kuqala uAdam wabunjwa ngodongwe, wandula ke uKristu waphefumlela kuye umphefumlo wobomi. KuHezekile isiprofeto sokuqala siyabumba imizimba efileyo, kodwa isahleli ifile. Emva koko imimoya emine iphefumlelwa phezu kwemizimba, ize ivuke ime njengomkhosi omkhulu onamandla. Amanani amashumi amathathu anesibhozo namashumi amane amele loo manyathelo mabini.
Siya kuqhubekeka nezi zinto kwinqaku elilandelayo.
Emva koko kwabakho umthendeleko wamaYuda; waza uYesu wenyuka waya eYerusalem. Ke kaloku eYerusalem, ngasesangweni leegusha, kukho ichibi, ekuthiwa ngolwimi lwesiHebhere yiBhethesda, lineeveranda ezintlanu. Kuzo kwakulele inkitha enkulu yababuthathaka, iimfama, iziqhwala, nabashwabeneyo, belindele ukushukunyiswa kwamanzi. Kuba ngexesha elithile ingelosi yayisihla iye echibini, iwashukumise amanzi; waza lowo wangena kuqala emveni kokushukunyiswa kwamanzi aphiliswe kuso nasiphi na isifo awayenaso. Ke kaloku kwakukho apho umntu othile, owayenesifo seminyaka emashumi amathathu anesibhozo. Uthe uYesu akumbona elele apho, esazi ukuba kudala ngoku ekuloo meko, wathi kuye, Uyafuna na ukuphiliswa? Wamphendula umntu lowo ubuthathaka, wathi, Nkosi, andinamntu wokundifaka echibini xa amanzi eshukunyiswa; ke kaloku ndakuba ndisaza kufika, omnye uyehla ngaphambi kwam. UYesu wathi kuye, Vuka, uthabathe ukhuko lwakho, uhambe. Waza kwaoko umntu lowo waphila, waluthabatha ukhuko lwakhe, wahamba; yaye loo mini yayiyiSabatha. Yohane 5:1–9.
“Sukani ngoku, ndatsho mna, niwele umfula iZeredi.” Sawuwela ke umfula iZeredi. Nexesha esahamba ngalo sisuka eKadeshe-bharneya, sada sawela umfula iZeredi, laba yiminyaka emashumi mathathu anesibhozo; kwada kwaphela phakathi kwenkampu sonke isizukulwana samadoda emfazwe, njengoko uYehova wabafungelayo. Duteronomi 2:13, 14.