Kuyamkeleka ngokweBhayibhile ukuqonda ukuba umprofeti uHezekile wayeneminyaka engamashumi amathathu ubudala kwiivesi zakhe zokuqala.

Ke kaloku kwathi ngomnyaka wamashumi amathathu, ngenyanga yesine, ngomhla wesihlanu wenyanga, ndakuba ndiphakathi kwabathinjwa ngasemlanjeni iKebhare, amazulu avuleka, ndabona imibono kaThixo. Ngomhla wesihlanu wenyanga, owawungumnyaka wesihlanu wokuthinjwa kukakumkani uYehoyakin, ilizwi likaYehova lafika ngokucacileyo kuHezekile umbingeleli, unyana kaBhuzi, ezweni lamaKhaledi ngasemlanjeni iKebhare; nesandla sikaYehova saba phezu kwakhe khona apho. Hezekile 1:1–3.

Abanye bakholelwa ukuba “unyaka wamashumi amathathu” usekwe kumjikelo othile wejubhile, owaqala ngoKumkani uYosiya waza waphela ngendinyana yokuqala yesahluko samashumi amane.

Ngomnyaka wamashumi amabini anesihlanu wokuthinjwa kwethu, ekuqaleni komnyaka, ngolweshumi lwenyanga, ngomnyaka weshumi elinesine emva kokuba isixeko sibethiwe, kwangaloo mini kanye isandla seNkosi saba phezu kwam, sandisa apho. Hezekile 40:1.

Ababalisi-maxesha beBhayibhile babeka umhla wendinyana yokuqala yesahluko samashumi amane njengokuba ingaba ngowama-28 kuTshazimpuzi okanye ngowama-22 kuMfumfu, 573 BC. Bonke abaprofeti bayayichaza imihla yokugqibela, ngoko ke umhla wasekwindla, owama-22 kuMfumfu, 573 BC, ngowona mhla we-omega womgca owaqala kwiminyaka engamashumi amahlanu ngaphambili koko kubizwa ngokuba “yiPasika Enkulu kaYosiya” ngowama-5 kuCanzibe, 622 BC.

Inani elingamashumi amathathu lingumfuziselo wababingeleli ababefanele babe neminyaka engamashumi amathathu ubudala xa beqalisa ukukhonza. Enoba iivesi ukususela kweyokuqala ukuya kweyesithathu zesahluko sokuqala sikaHezekile zichaza ukuba uHezekile wayeneminyaka engamashumi amathathu ubudala okanye zimchaza nje njengomfuziselo wombingeleli, naye ebeya kumelwa njengomntu oneminyaka engamashumi amathathu ubudala. Ukuba iminyaka engamashumi amathathu ekwivesi yokuqala imela, njengoko abanye bekholelwa, unyaka wamashumi amathathu ukususela kwiPasika Enkulu kaYosiya ngowama-622 ngaphambi kokuzalwa kukaKristu, oko kuthethwa koku ngokwesiprofeto kusefana.

UYosiya uthetha “isiseko,” yaye iPasika yakhe Enkulu yaqalisa ixesha lejubili elaphela ngo-Oktobha 22 ngoMhla woXolelaniso ngowama-573 BC. “Umgca wejhubili” ukusuka kuYosiya ukuya ku-Oktobha 22 uyahambelana nembali yowe-1840 ukuya kowe-1844. Iziseko zowe-1840 zamelwa ngukumkani uYosiya, kwanameliwa nangoJosiah Litch. U-Oktobha 22 wayemelwe sisandi sophondo lwexilongo lejhubili esivuthelwa kunye nophondo loMhla woXolelaniso.

Uya kuzibalela iisabatha ezisixhenxe zeminyaka, izihlandlo ezisixhenxe zeminyaka esixhenxe; kwaye ixesha lezo sabatha zisixhenxe zeminyaka liya kuba kuwe yiminyaka engamashumi amane anesithoba. Uze uvuthelise isigodlo sejubili ngomhla weshumi wenyanga yesixhenxe; ngomhla wocamagushelo niya kusivuthelisa isigodlo kulo lonke ilizwe lenu. Levitikus 25:8, 9.

UEzekiyeli ubekwe ngaphakathi komgca weJubili ukusuka kukumkani uYosiya ukuya kuOktobha 22, umgca omele iingelosi zokuqala nezesibini zeSityhilelo seshumi ukusuka ngowe-1840 ukuya kowe-1844. UEzekiyeli umele amaMillerite eengelosi zokuqala nezesibini, kwanabalikhulu elinamashumi amane anesine amawaka bengelosi yesithathu. UEzekiyeli umele ububingeleli babalikhulu elinamashumi amane anesine amawaka, kodwa uphawu lwakhe oluphambili lwesiprofeto kukuba ungumprofeti.

UmProfeti, uMbingeleli noKumkani

Kukho abalinganiswa beBhayibhile abathathu abaqala ukukhonza beneminyaka emashumi mathathu ubudala. Kunye noHezekile kwakukho uDavide noYosefu. Ngenxa yokuba bonke baqala ukukhonza beneminyaka emashumi mathathu, bonke bangababingeleli. UDavide ngumfuziselo wokumkani, uYosefu ngumbingeleli, yaye uHezekile ungumprofeti ebukumkanini obuphindwe kathathu bozuko obubunjwe ngumprofeti, umbingeleli, nokumkani.

Noko ke nokuba singamsebenzisa njani na umprofeti uHezekile njengomfuziselo, ungumbingeleli; yaye xa esetyenziswa kumgca wejubili ukusukela kuYosiya ukuya ku-Oktobha 22, uHezekile ungumbingeleli onokumela umbingeleli ngexesha lokutywinwa kwabaliwaka elikhulu elinamakhulu alikhulu anamashumi amane anesine, njengoko oko kufanekisiwe yimbali ka-1840 ukuya ku-1844 noKumkani uYosiya ukuya ku-Oktobha 22, 573 BC.

Amashumi amabini anesibini

IBhayibhile icacile ukuba uHezekile walungiselela inkonzo iminyaka engamashumi amabini anesibini. “Amashumi amabini anesibini” ngumqondiso wabalikhulu elinamashumi amane anesine amawaka abangumqondiso kaButhixo odityaniswe nobuntu. Kwimbali emelwe yiPasika kaYosiya kude kuse kwisahluko samashumi amane kumbhiyozo weNkululeko ka-Oktobha 22, iPasika kaYosiya yayingumfuziselo womsebenzi kaJosiah Litch ngowe-1838 nangowe-1840. Lowo msebenzi wawukukumisela phambili iziprofeto zexesha zeshwangusha lokuqala nelesibini. Ngoku kuyabonakala ukuba isiprofeto seshwangusha lokuqala nelesibini sikhulu kakhulu kunokuba oovulindlela baqonda.

UEzekile, njengomprofeti weBhayibhile, uchaza imihla ethile ngokukhethekileyo kwimibhalo yakhe ngaphezu kwakhe nawuphi na omnye umbhali weBhayibhile.

UHezekile ngu-omega womgaqo wokuba usuku lulingana nonyaka kwisiprofeto seBhayibhile. Kwincwadi yeNumeri, ukukhankanywa okungu-alfa komgaqo wokuba usuku lulingana nonyaka kubonakaliswa kwimvukelo yokuqala yaseKadeshe, eyakhokelela kwiminyaka engamashumi amane yokubhadula entlango. Imvukelo yokugqibela, okanye engu-omega, imelwa nguHezekile kwisahluko sesine njengoko iYerusalem itshatyalaliswa.

Alfa

Ngokomlinganiselo wemihla enayihlola ngayo ilizwe, eyiintsuku ezingamashumi amane, umhla ube ngumnyaka, niya kuthwala ubugwenxa benu iminyaka engamashumi amane, nazi ke ukunganyaniseki kwam. Mna, uYehova, ndithethile; inene ndiya kukwenza oku kulo lonke eli bandla lingendawo, elizihlanganisele nxamnye nam; kule ntlango baya kutshabalala, bafe khona. Numeri 14:34, 35.

Omega

Lala ke ngokoho yakho yasekhohlo, ubeke ubugwenxa bendlu kaSirayeli phezu kwayo; ngokwenani leentsuku oya kulala ngazo phezu kwayo uya kuthwala ubugwenxa babo. Kuba ndikubekele iminyaka yobugwenxa babo ngokwenani leentsuku, iintsuku ezingamakhulu amathathu anamashumi asithoba; ngaloo ndlela uya kuthwala ubugwenxa bendlu kaSirayeli. Kwaye xa uzigqibile ezo ntsuku, phinda ulale ngasekunene kwakho, uthwale ubugwenxa bendlu kaYuda iintsuku ezingamashumi amane; ndikubekele usuku ngalunye ukuba lube ngumnyaka. Ngako oko uya kubhekisa ubuso bakho kungqingo lweYerusalem, nengalo yakho iya kuba ityhilekile, uze uprofete nxamnye nayo. Hezekile 4:4–7.

IKadeshe nokutshatyalaliswa kweYerusalem zimele iimvukelo ze-alfa ne-omega ezimele umgaqo wosuku olumele unyaka. “Umgaqo wosuku olumele unyaka” wawungumgaqo oyintloko wabalandeli bakaMiller kwimbali esusela kowe-1840 ukuya kowe-1844, njengoko kufuziselwe kumgca weNtlokoma wokumkani uYosiya ukuya kutsho kumhla wama-22 kuOktobha. UHezekile ukhankanya imihla emininzi kunaye nawuphi na omnye umprofeti. Kwimihla echazwe nguHezekile, kuchongwa umgca weNtlokoma, nto leyo enxulumanisa ubungqina bukaHezekile ngokuthe ngqo nembali yengelosi yokuqala neyengelosi yesibini, ize emva koko ibunxulumanise nembali yengelosi yesithathu.

Kunye “nomgca weNtlokoma,” uHezekile ulala ngecala lakhe kangangeentsuku ezingamakhulu amathathu anamashumi alithoba, aze alale ngelinye icala kangangeentsuku ezingamashumi amane. “Amakhulu amane anamashumi amathathu” ngumfuziselo womnqophiso omdala nowomtsha, kuba isithembiso somnqophiso ka-Abram seminyaka engamakhulu amane yokuthinjelwa eYiputa safumana ubungqina besibini beminyaka engamashumi amathathu kumpostile uPawulos. Bekunye, uAbram (kamva uAbraham) womnqophiso ‘omdala’ noSawule (kamva uPawulos) womnqophiso ‘omtsha’ badibanisa ubungqina babo ukuze bamise iminyaka engamakhulu amane anamashumi amathathu njengomfuziselo womnqophiso ongunaphakade. “Iintsuku ezingamakhulu amathathu anamashumi alithoba” “uya kubuthwala ubugwenxa bendlu kaSirayeli.” “Kwaye” “uya kubuthwala ubugwenxa bendlu kaYuda iintsuku ezingamashumi amane.” Xa edityanisiwe, icala lasekunene nelasekhohlo alingana noAbram noPawulos.

Umnqophiso wawusoloko usekelwe ekuthobeleni okanye ekungathobelini—ebomini okanye ekufeni. Umgaqo wosuku olumela unyaka kwimbali yamaMillerite wawungumbandela wobomi okanye wokufa, yaye loo mbali yavakaliswa yingelosi yokuqala njengevangeli engunaphakade. “Ivangeli” ingumbandela wobomi okanye wokufa, yaye umbandela wobomi okanye wokufa owawuluvavanyo kwimbali yamaMillerite wawubekwe kumxholo womgaqo wokuba usuku lulingana nonyaka. Isibikezelo esasinika isigidimi sengelosi yokuqala amandla sasisiprofeto seminyaka engamakhulu amathathu anamashumi alithoba ananye neentsuku ezilishumi elinesihlanu esiphathelele uyeha wesibini. Kwiintsuku ezingamakhulu amathathu anamashumi alithoba awayelele ngazo uHezekile ngecala lakhe lasekhohlo, kukho umzekeliso wesiprofeto sexesha seminyaka engamakhulu amathathu anamashumi alithoba ananye neentsuku ezilishumi elinesihlanu esiphathelele uyeha wesibini. Kufuneka ukuqonda okungokwesiprofeto ukuze isiprofeto sahlulwe ngokuchanekileyo, kodwa oku akuyonto engaphantsi komsebenzi oqhubekayo weNgonyama yesizwe sakwaYuda wokuvula amatywina esigidimi sesikhalo sasezinzulwini zobusuku.

Ndithi uHezekile umele ukuthathwa njengomfuziselo wabalikhulu elinamashumi amane anesine amawaka, kodwa ngokuyintloko njengomfuziselo wesipho soMoya sesiProfeto, nokuba simelwe njengokubonakaliswa komprofeti wemihla yokugqibela, okanye njengokubonakaliswa kwabantu bomnqophiso abawuqondayo umgaqo wendlela yomgca phezu komgca.

Ndiphikisa ngelithi ukukhanya kukaHezekile phezu kwesiprofeto seminyaka emakhulu mathathu anamashumi alithoba ananye neentsuku ezilishumi elinesihlanu kuyahambelana nendoda enebrashi yothuli iphosa amatye anqabileyo ebhokisini elikhulu ngakumbi.

Ndiyabambelelela ukuba ukukhanya okuvela kuHezekile kuyinxalenye ebalulekileyo yomyalezo welitye lembombo, xa itempile igqityiwe.

UHezekile usekumhla wama-22 kweyeDwarha kwivesi yokuqala yesahluko samashumi amane, yaye kulapho uHezekile anikwa khona umbono wetempile yexesha elizayo. Loo tempile yitempile yabantu abalikhulu elinamashumi amane anesine lamawaka, abamelwa nguHezekile njengophawu. Elo qela liya kube liphumelele iimvavanyo ezimbini ngaphambi kokuba lifike kuvavanyo lwesithathu nolugqibayo. UHezekile uboniswa njengofumana ukukhanya kwakhe etempileni, ngoko ke ukukhanya akuvelisayo njengophawu kufanekisela ukukhanya okufikayo xa abantu bakaThixo bengena kwiNgcwele yeeNgcwele, ngokuvisisana nesahluko seshumi sikaDaniyeli.

Ukukhanya kweSityhilelo sikaYesu Kristu okususwa itywina kuko kususwa itywina kuko kanye ngaphambi kokuba kuvalwe ixesha lenceba.

Waza ke kum, Musa ukukutywina amazwi esiprofeto sale ncwadi; kuba ixesha likufuphi. Ongenabulungisa, makaqhubeke engenabulungisa; nongcolileyo, makaqhubeke engcolile; nolilungisa, makaqhubeke elilungisa; nongcwele, makaqhubeke engcwele. ISityhilelo 22:10, 11.

“ixesha lisondele” kanye phambi kokuba ixesha lovavanyo livalwe kwivesi yeshumi elinanye, yaye ke ngoko iSityhilelo sikaYesu Kristu asitywinwanga ngelo xesha, kuba “ixesha lisondele.”

Isityhilelo sikaYesu Kristu, awasiphiwayo nguThixo kuye, ukuze abonakalise kubakhonzi bakhe izinto ezimele ukuthi zenzeke kwakamsinya; wasithumela, wasibonakalalisa ngesithunywa sakhe kumnquli wakhe uYohane; lowo wangqinela ilizwi likaThixo, nobungqina bukaYesu Kristu, nazo zonke izinto awazibonayo. Unoyolo lowo ufundayo, nabo balivayo amazwi esi siprofeto, bazigcine izinto ezibhaliweyo kuso; kuba ixesha likufuphi. ISityhilelo 1:1–3.

Ixesha lovavanyo luyavalwa kwi-Adventism yamaSeventh-day yaseLawudikeya ngexesha lomthetho weCawe, yaye i-Adventism imelwe njengeYerusalem kwisahluko sesithoba sikaHezekile. Apho abo bancwina bakhale ngenxa yamasikizi enziwayo ezweni nasebandleni bafumana uphawu. Ukutywinwa kwenzeka xa imimoya yasempuma yobuSilamsi ivusa ingqumbo yeentlanga, kanye phambi kokuba luvalwe uxesha lovavanyo. Kwisahluko sesibhozo sikaHezekile, izizukulwana ezine ze-Adventism zifikelela esiphelweni, isizukulwana sesine simelwe ziinkokeli ezingamashumi amabini anesihlanu ziqubuda elangeni.

Loo mbono wanikelwa ngokomfuziselo usuku olunye ngaphambi komthetho weCawa, okanye kanye ngaphambi kokuvalwa kwexesha lovavanyo njengoko kumelwe ngamanani amathandathu, amathandathu, amathandathu.

Kwathi ngomnyaka wesithandathu, ngenyanga yesithandathu, ngomhla wesihlanu wenyanga, ndihleli endlwini yam, namadoda amakhulu akwaYuda ehleli phambi kwam, isandla seNkosi uYehova sehla phezu kwam apho. Ndaza ndakhangela, nanko umfanekiselo onjengokubonakala komlilo: ukusuka ekubonakaleni kwezinqe zakhe kuye ezantsi, umlilo; nokusuka ezinqeni zakhe kuye enyuka, kungathi kukubonakala kokuqaqamba, njengombala we-amber. Wasolula ke umfanekiso wesandla, wandibamba ngenqumba yeenwele zentloko yam; waza umoya wandiphakamisa phakathi komhlaba nezulu, wandisa ngemibono kaThixo eYerusalem, emnyango wesango elingaphakathi elijonge ngasemantla; apho kwakukho isihlalo somfanekiso womona, ovusa umona. Kwaye, yabona, ubuqaqawuli bukaThixo kaSirayeli babulapho, ngokombono endawubonayo ethafeni. Hezekile 8:1–4.

Umbono wonyaka wesithandathu, wenyanga yesithandathu nowosuku lwesihlanu wafika kanye ngaphambi ko-“666,” uphawu lomthetho weCawa, xa ixesha lobabalo livala kwi-Adventism yaseLawodike. Loo mbono wawungulo “ngokombono” awawubonayo uHezekile “ethafeni.” Umbono awawubonayo ethafeni ufumaneka ngaphambili, kwisahluko sesithathu.

Ndaza ndaphuma ndaya ethafeni; yaye, yabona, ubuqaqawuli bukaYehova bema khona, njengobu buqaqawuli endabubonayo ngasemlanjeni iKebhare; ndawa ngobuso bam emhlabeni. Hezekile 3:23.

Umbono “wethafa”, owabonwa ngonyaka wesithandathu, ngenyanga yesithandathu nangomhla wesihlanu, wawungumbono awayewubonile uHezekile ngaphambili ngasemlanjeni oyiKebhare.

Kwathi ke ngomnyaka wamashumi amathathu, ngenyanga yesine, ngowesihlanu umhla wenyanga, ndakuba ndiphakathi kwabathinjwa ngasemlanjeni waseKebhare, amazulu avuleka, ndaza ndabona imibono kaThixo. Hezekile 1:1.

“Imibono kaThixo” uHezekile “awayibonayo,” ngasemlanjeni oyiKebhare, yayingumbono wethafa, owawukwangumbono okwizahluko zikaHezekile ezisusela kwesesibhozo ukuya kweseshumi elinanye. Loo mibono yaboniswa kwimeko apho uHezekile wayekhangele ngaphakathi engcweleni, apho uzalisekiswa khona umbono wesipili we-"marah" okwisahluko seshumi. UHezekile umele abo banesabelo ekukhanyeni kwesiprofeto okukhazimla kuphuma kwiNgcwele yeeNgcwele njengoko iSityhilelo sikaYesu Kristu sivezwa kanye ngaphambi kokuphela kwexesha lovavanyo.

Xa sichonga umgca weNtlokoma kakumkani uYosiya oqala ngePasika uze uphele ngomhla wama-22 kuOktobha, sichonga umfuziselo wemithendeleko yasentwasahlobo neyasekwindla njengoko ichazwe kwisahluko samashumi amabini anesithathu seLevitikus. Apho imithendeleko yasentwasahlobo neyasekwindla ichazwe ngeendinyana ezingamashumi amabini anesibini kwiqela ngalinye, kanye njengokuba ubulungiseleli bukaHezekile bathabatha iminyaka engamashumi amabini anesibini. Ukubeka uHezekile kunyaka wamashumi amathathu womgca weNtlokoma kwenza ukuba ukuzalwa kukaHezekile kungqamane nemvuselelo kaYosiya. Ukuba wayeneminyaka engamashumi amathathu ubudala kunyaka wamashumi amathathu womjikelo weNtlokoma, ngoko uHezekile wayeya kuba ezelwe ngexesha lohlaziyo lukaYosiya.

UHezekile ungumfuziselo wabo bangena ngokholo kwiNgcwele kangcwele. Bakuba belapho, babona amavili angaphakathi kwamanye amavili, afuzisela indlela entsonkothileyo abantu abachaphazelana ngayo. Njengoko kunjalo ngoYohane kwisahluko seshumi seSityhilelo, uHezekile ufuzisela amaMillerite, kodwa ngokuthe ngqo ngakumbi ufuzisela abalikhulu elinamashumi amane anesine lamawaka. Isiprofeto sakhe sexesha esihambelanayo, seminyaka engamakhulu amathathu anamashumi alithoba ananye neentsuku ezilishumi elinesihlanu, sibonisa umgwebo wokugqibela wobu-Adventist baseLawodike ngokutshatyalaliswa kweYerusalem, yaye siquka imfihlakalo yamashumi amathathu anesibhozo namashumi amane.

Iquka umfuziselo weminyaka engamakhulu amane anamashumi amathathu.

Iquka ixesha leminyaka emine elimelwe ngu-1333 ukuya ku-1337, 1449 ukuya ku-1453, nango-1840 ukuya ku-1844.

Siya kuqalisa iingqwalaselo zethu ngalo mbandela ubaluleke gqitha kwinqaku elilandelayo.

“Emibonweni eyanikwa uIsaya, uHezekile, noYohane sibona ukuba izulu linxulumene ngokusondeleyo kangakanani na neziganeko ezenzekayo emhlabeni, nokuba mkhulu kangakanani na umkhathalelo kaThixo kwabo banyanisekileyo kuYe.” Testimonies, volume 5, 753.

“UKristu ngokwaKhe wayeyiNkosi yetempile. Xa athe wayishiya, ubuqaqawuli bayo babeya kumka—obo buqaqawuli obakha babonakala kweyona ndawo ingcwele ngaphezu kwesihlalo senceba, apho umbingeleli omkhulu wayengena khona kube kanye kuphela ngonyaka, ngemini enkulu yoxolelaniso, ephethe igazi ledini elibuleweyo (elingumfuziselo wegazi loNyana kaThixo elachithwa ngenxa yezono zehlabathi), aze alitshize esibingelelweni. Le yayiyiShekinah, umnquba obonakalayo kaYehova.

“Yayibubo obu bukhazikhazi obatyhilwa kuIsaya, xa esithi, ‘Ngomnyaka awafa ngawo ukumkani u-Uziya ndabona neNkosi ihleli etroneni, iphakamile yaza yonyuselwa phezulu, nomqukumbelo wesambatho sayo walizalisa itempile’ [Isaya 6:1–8 quoted].” The Seventh-day Adventist Bible Commentary, umqulu 4, 1139.

“Umbono awawunikwayo uIsaya umele imeko yabantu bakaThixo ngemihla yokugqibela. Banalo ilungelo lokubona ngokholo umsebenzi oqhubekayo kwingcwele yasezulwini. ‘Yavulwa itempile kaThixo ezulwini, yaza yabonakala etempileni yakhe ityeya yomnqophiso wakhe.’ Xa bekhangela ngokholo kweyona ngcwele yezingcwele, baze babone umsebenzi kaKristu kwingcwele yasezulwini, bayaqonda ukuba bangabantu abanemilebe engahlambulukanga,—abantu abathi imilebe yabo kaninzi ithethe into engento, nabanezipho zabo ezingangcwaliswanga zaza azasetyenziswa uzuko lukaThixo. Banokuba nethemba elincinane kakhulu njengoko bethelekisa ubuthathaka babo nokungafanelani kwabo nobunyulu nobuhle bothando besimilo esizukileyo sikaKristu. Kodwa ukuba bona, njengoIsaya, baya kwamkela umbono iNkosi ejolise ukuba wenziwe entliziyweni, ukuba baya kuthobisa imiphefumlo yabo phambi kukaThixo, likho ithemba kubo. Isaphetha sesithembiso siphezu kwetrone, yaye umsebenzi owenziwa kuIsaya uya kwenziwa kubo. UThixo uya kusabela kwizibongozo ezivela entliziyweni etyumkileyo.”

“Injongo yalo msebenzi mkhulu nonobungcwele kaThixo kukuhlanganisela ndawonye izithungu ziye kwindawo yokugcina yasezulwini; kuba umhlaba umele ukuzaliswa bubuqaqawuli beNkosi. Ngoko ke makungabikho namnye odakumbayo xa ebona ubungendawo obugqubayo aze eve ulwimi oluphuma emilebeni engahlambulukanga. Xa amandla obumnyama ezimisa ngokulandelelana ngokuchasene nabantu bakaThixo; xa uSathana eya kuhlanganisa imikhosi yakhe ukwenzela ungquzulwano lokugqibela olukhulu, yaye amandla akhe ebonakala emakhulu yaye ephantse ukoyisa konke, umbono ocacileyo wobuqaqawuli bukaThixo, wetrone ephakamileyo nenyusiweyo, ejikelezwe sisaphetha-mbala sesithembiso, uya kunika intuthuzelo, isiqinisekiso, noxolo.” Review and Herald, December 22, 1896.

“Ecaleni komlambo iKebhare, uHezekile wabona isaqhwithi somoya esabonakala sisiza sivela ngasentla, ‘ilifu elikhulu, nomlilo ozibuthayo, nokukhanya kwakukujikelezile, naphakathi kwawo kubonakala ngathi ngumbala we-amber.’ Inani lamavili, enqumlana elinye nelinye, lalihanjiswa zizidalwa eziphilileyo ezine. Phezulu lee ngaphezu kwako konke oku ‘kwakukho ukufana kwetrone, kubonakala kungathi lilitye lesafire; phezu koko kufana kwetrone kwakukho okufana nokubonakala komntu phezu kwayo.’ ‘Kwaye kwabonakala kwiikherubhi ukumila kwesandla somntu phantsi kwamaphiko azo.’ Hezekile 1:4, 26; 10:8. Amavili ayenzelwe ngendlela entsonkothileyo kangangokuba ekuqaleni kokuwajonga ayebonakala engathi asesiphithiphithini; kodwa ayehamba ngemvisiswano egqibeleleyo. Izidalwa zasezulwini, ezazixhaswa zaze zalawulwa sisandla esiphantsi kwamaphiko eekherubhi, zazisiwa la mavili; ngaphezu kwazo, phezu kwetrone yesafire, kwakukho Lowo UngunaPhakade; yaye macala onke etrone kwakukho umnyama, umqondiso wenceba yobuthixo.

“Njengokuba izinto ezinjengamavili, ezintsonkothileyo, zaziphantsi kokukhokelwa sisandla esiphantsi kwamaphiko eekerubhi, kwangokunjalo nokudibana okuntsonkothileyo kweziganeko zoluntu kuphantsi kolawulo lobuthixo. Phakathi kweembambano nesiphithiphithi seentlanga, Lowo uhleli ngaphezu kweekerubhi usaqhubeka ekhokela imicimbi yehlabathi.

“Imbali yeentlanga ezithe ngokulandelelana zahlala kwixesha nendawo eziyabelweyo, zingaqondanga nje ukuba zingamangqina enyaniso zona ngokwazo ezazingayazi intsingiselo yayo, ithetha kuthi. Kuzo zonke iintlanga nakubani na namhlanje uThixo umisele indawo kwicebo Lakhe elikhulu. Namhlanje abantu neentlanga bayalinganiswa ngelothe yokulungelelanisa esesandleni saLowo ongenzi mpazamo. Bonke, ngokuzikhethela kwabo, bagqiba ikamva labo, yaye uThixo uyakulawula konke ukuze kufezekiswe iinjongo Zakhe.

“Imbali athe uNDINGUYE omkhulu wayiphawula elizwini laKhe, edibanisa ikhonkco nekhonkco kwityathanga lesiprofeto, ukusuka kunaphakade oludlulileyo kuse ekunaphakadeni oluzayo, isixelela apho sikhona namhlanje kulandelelwano lwamaxesha, kwanoko kunokulindelwa ngexesha elizayo. Konke oko isiprofeto esasixele kwangaphambili ukuba kuya kwenzeka, kude kube kweli xesha langoku, kulandelelwe kumaphepha embali, yaye sinokuqiniseka ukuba konke okusaseleyo okuza kuza kuya kuzaliseka ngokolandelelwano lwako.” Education, 178.