UEHezekile umele abo benzelwe umsebenzi wokuyalelwa yiNgonyama yesizwe sakwaYuda, yaye umyalelo waYo osisiseko “ngumgca phezu komgca.”

Wathi kubo, Le yiyo indawo yokuphumla eninokuthi ngayo nibaphumuze abadiniweyo; kwaye oku kukuhlaziyeka; kanti abazange bafune ukuva. Kodwa ilizwi leNkosi laba kubo umthetho phezu komthetho, umthetho phezu komthetho; umgca phezu komgca, umgca phezu komgca; apha intwana, khona intwana; ukuze bahambe, bawe ngasemva, baphulwe, babanjiswe ngumgibe, bathinjwe. Isaya 28:12, 13.

Ngoku iNgonyama yesizwe sakwaYuda ivula incwadi kaHezekile. Saziswa ukuba uHezekile ungumbingeleli kunyaka wamashumi amathathu, nokuba “amashumi amathathu” amele iminyaka yakhe engokomfuziselo njengombingeleli, okanye unyaka wamashumi amathathu kumgca wesiprofeto owaqalayo ngePasika Enkulu kaYosiya. Ububingeleli bokugqibela bemihla yokugqibela ngabaliwaka elinamakhulu alikhulu anamashumi amane anesine amawaka, yaye iimbali zakudala ezingokoqobo zifanekisela imbali engokomfuziselo yemihla yokugqibela.

Ke nina niya kubizwa ngokuba ngabaPristi bakaYehova; abantu baya kunibiza ngokuba ningabaPhathiswa boThixo wethu; niya kudla ubutyebi beeNtlanga, nize niziqhayise ngobuqaqawuli bazo. Isaya 61:6.

UHezekile ungumfuziselo wabantu bakaThixo ngemihla yokugqibela–imbali engcwele echongwa bubungqina ngabunye besiprofeto. Loo mbali ingcwele yintshukumo yengelosi yesithathu, eyafuziselwa ngokukhethekileyo yintshukumo yengelosi yokuqala ngowe-1840. Intshukumo yengelosi yokuqala yayiyingelosi enguAlfa phakathi kweengelosi ezintathu, yaye eyesithathu yingelosi enguOmega. Ngoko ke uHezekile ulungelelaniswa noPetros ngexesha lokutywinwa kwabalikhulu elinamashumi amane anesine lamawaka. Imbali engumfuziselo yabo bobabini uPetros noHezekile ifumaneka kwimbali yasePanium yaye ibonakaliswa kuyo.

Incwadi Encinane

UEzekiyeli uthabatha incwadi encinane, njengoko noYohane wenzayo kwisiTyhilelo seshumi.

Kodwa wena, nyana womntu, yiva oko ndikuthethayo kuwe; musa ukuba nemvukelo njengaloo ndlu inemvukelo; vula umlomo wakho, uze udle oko ndikunika kona. Ndathi ke ndakukhangela, nanko kusolulwa isandla siza kum; yaye, khangela, kwakukho kuso umqulu wencwadi; wawusasaza phambi kwam; wawubhaliwe ngaphakathi nangaphandle; yaye kwakubhalwe kuwo izililo, nokuzila, nesijwili. Waphinda wathi kum, Nyana womntu, yidla oko ukufumanayo; yidla lo mqulu, uhambe uye kuthetha nendlu kaSirayeli. Ndaza ndawuvula umlomo wam, wandondla loo mqulu. Wathi kum, Nyana womntu, yenza isisu sakho sidle, uzalise amathumbu akho ngalo mqulu ndikunika wona. Ndawudla ke; emlonyeni wam wawumnandi njengobusi. Hezekile 2:8–10, 3:1–3.

Kwisahluko seshumi seSityhilelo, uYohane udla incwadana, yaye sonke esi sahluko simela ukubonakaliswa kwamandla kaThixo ukususela ngomhla we-11 kuAgasti 1840 ukuya kutsho ngomhla wama-22 kuOktobha 1844.

“Ingelosi emanyaniswa ekubhengezweni kwesigidimi sengelosi yesithathu iya kukhanyisa umhlaba wonke ngobuqaqawuli bayo. Apha kuxelwe kwangaphambili umsebenzi wobungakanani behlabathi liphela nowamandla angazange aqheleke. Intshukumo ye-advent ka-1840–44 yaba kukubonakalaliswa okuzukileyo kwamandla kaThixo; isigidimi sengwelekileyo yokuqala sathwalwa saya kuzo zonke izikhululo zovangelo ehlabathini, yaye kwamanye amazwe kwabakho owona mdla mkhulu wezenkolo wakha wabonwa nakweliphi na ilizwe ukususela kuHlaziyo lwenkulungwane yeshumi elinesithandathu; kodwa ezi ziya kudluliswa yintshukumo enamandla ephantsi kwesilumkiso sokugqibela sengwelekileyo yesithathu.” The Great Controversy, 611.

uHezekile ulungelelaniswe noYohane kwisahluko seshumi seSityhilelo, ngoko ke uPetros, uYohane noHezekile bema kunye kwindawo abayabelweyo ngexesha lokutywinwa kwekhulu elinamashumi amane anesine amawaka.

U-1840 ukuya ku-1844 umele isithuba seminyaka emine esaqala xa isiprofeto sexesha esaqala ngesithuba seminyaka elikhulu elinamashumi amahlanu ngomhla wama-27 kuJulayi, 1299. Ezo “nyanga zintlanu” zaphela zaza zadityaniswa nesiprofeto sexesha seminyaka engamakhulu amathathu anamashumi alithoba ananye neentsuku ezilishumi elinesihlanu esaphelela ngomhla we-11 kuAgasti, 1840, xa ukubonakaliswa okuzukileyo kwamandla kaThixo kwabonakaliswa kwada kwangumhla wama-22 kuOktobha, 1844. Emva koko ukusetyenziswa kwexesha lesiprofeto kwaphela.

Wafunga ngesifungo ngaye ophilayo ngonaphakade kanaphakade, owadala izulu, nezinto ezikulo, nomhlaba, nezinto ezikuwo, nolwandle, nezinto ezikulo, esithi akusayi kubakho xesha. ISityhilelo 10:6.

Ixesha lesiprofeto laphela njengokusetyenziswa okusemthethweni kwesiprofeto ngomhla wama-22 Oktobha 1844. UEzekile, uPetros noYohane ngamnye umele iintombi ezizizilumko zikaThixo zentshukumo yezithunywa zokuqala nezesiBini, kwanentshukumo yesithunywa sesiThathu.

Imibono

Izahluko “ezilishumi elinanye” zokuqala zikaHezekile zinikela uthotho “lwemibono” njengoko kubekiwe kwindima yokuqala yesahluko sokuqala.

Kwathi ke ngomnyaka wamashumi amathathu, ngenyanga yesine, ngomhla wesihlanu wenyanga, ndakuba ndiphakathi kwabathinjwa ngasemlanjeni waseKebhare, amazulu avuleka, ndabona imibono kaThixo. Hezekile 1:1.

“Imibono” yezahluko ezilishumi elinanye zokuqala yaqala ukunikwa kwisahluko sokuqala ngasemlanjeni iKebhare, yandulelwa ukwandiswa kumbono wesahluko sesithathu “ethafeni,” yaza yaphinda kwakhona kumbono wesahluko sesibhozo eYerusalem. Ezi ndawo zintathu—umlambo iKebhare, ithafa, neYerusalem—zimele imibono emithathu ethi xa idityanisiwe yenze umbono omnye, ongulo “imibono” yendinyana yokuqala nowezahluko zokuqala ‘ezilishumi elinanye’.

IYubhileyi

Kulula ukuxhasa ukuthathwa konyaka wamashumi amathathu njengonyaka wamashumi amathathu womjikelo weNtlokoma owaqala ngePasika edumileyo kaYosiya, waza waphela ngomhla wama-22 kuOktobha, kuba loo mgca uthile wembali engcwele uboniswa ngokucacileyo, umgca phezu komgca, ngamangqina angaphezu kwelinye. Ngokomzekelo, iPasika imele imithendeleko yasentwasahlobo, yaye umhla wocamagusho umele imithendeleko yasekwindla. Ngoko ke, isahluko samashumi amabini anesithathu seLevitikus sihambelana nomjikelo weNtlokoma owaqala ngoYosiya. Kukho neminye imigca ehambelana nembali emelwa ngukumkani uYosiya ukuya kutsho kumhla wama-22 kuOktobha, ngowama-573 ngaphambi kokuzalwa kukaKristu. Ukuzaliseka ngokwembali konyaka weNtlokoma ngomhla wama-22 kuOktobha, ngowama-573 ngaphambi kokuzalwa kukaKristu, kuxhaswa ngababhali-mbali.

Iingcali zobalo-maxesha ngokuqhelekileyo ziyawamkela umhla wama-22 kuOktobha ngowama-573 ngaphambi kokuzalwa kukaKristu njengoMhla woCamagusho, yaye ezo ngcali zobalo-maxesha lweBhayibhile ziyawamkela nonyaka wama-622 ngaphambi kokuzalwa kukaKristu njengonyaka wePasika eNkulu kaYosiya. IPasika, eyayingumfuziselo wemithendeleko yasentwasahlobo, yaqalisa umjikelo weNtlokoma weminyaka engamashumi amane anesithoba, owaphela kumfuziselo wemithendeleko yasekwindla ngoMhla woCamagusho. Iiveki ezisixhenxe zeminyaka ezazenza iminyaka engamashumi amane anesithoba zaziyimifuziselo yeSabatha yomhlaba.

“Kulo lonke iphepha, nokuba yimbali, okanye ngumyalelo, okanye sisiprofeto, iZibhalo zeTestamente eNdala zikhazimliswa bubuqaqawuli boNyana kaThixo. Kangangokuba yayiyeyokumiselwa nguThixo, yonke inkqubo yobuYuda yayisisiprofeto esibumbeneyo seendaba ezilungileyo. NgoKristu “bonke abaprofeti bayamngqinela.” IZenzo 10:43. Ukusuka kwisithembiso esanikwa uAdam, kuye kutsho phantsi ngomnombo woosolusapho nangolawulo lomthetho, ukukhanya okuzukileyo kwezulu kwenza zacaca iinyawo zoMhlawuleli. Iimboni zambona iNkwenkwezi yaseBhetelehem, uShilo owayeza kuza, njengoko izinto ezizayo zazidlula phambi kwazo ngoluhlu oluyimfihlakalo. Kulo lonke idini ukufa kukaKristu kwaboniswa. Kulo lonke ilifu lesiqhumiso ubulungisa baKhe benyuka. Ngalowo nalowo umbhobho wonyaka wenkululeko igama laKhe lavakaliswa. Kwimfihlelo eyoyikekayo yeyona ngcwele kwezona zingcwele ubuqaqawuli baKhe babuhlala.” The Desire of Ages, 211.

Ishumi elinesixhenxe

UZedekiya wayethatyathwe wasiwa eBhabheli ekuweni kweYerusalem, kwiminyaka elishumi elinesine ngaphambi kowama-573 ngaphambi kukaKristu. Ababhali-mbali bamaYuda bawuchonga umjikelo weNtlokoma osusela kwixesha likaYosiya ngowama-622 ukuya kutsho kumhla wama-22 kuOktobha wama-573 njengomjikelo weNtlokoma we-17. Isithuba esiphakathi kwedabi laseRaphia nedabi lasePanium sasiyiminyaka elishumi elinesixhenxe. UPtolemy woyisa kwidabi laseRaphia, yaye walawula njengokumkani wasezantsi iminyaka elishumi elinesixhenxe. Ukususela kuMmiselo waseMilan de uConstantine wahlula ubukhosi bakhe ngowama-330, kwadlula iminyaka elishumi elinesixhenxe. Kumjikelo weNtlokoma weshumi elinesixhenxe, iYerusalem yatshatyalaliswa nguNebhukadenetsare.

Ngokuba abantwana bakaSirayeli baya kuhlala iintsuku ezininzi bengenakumkani, bengenankosana, bengenambingelelo, bengenamfanekiso, bengenayefodi, bengenaterafim: Emveni koko abantwana bakaSirayeli baya kubuya, bamfune uYehova uThixo wabo, noDavide ukumkani wabo; boyike uYehova nokulunga kwakhe ngemihla yokugqibela. Hoseya 3:4, 5.

UHoseya uxubusha umbandela ochaphazela ngokuthe ngqo ukuthinjwa kukaZedekiya, nangona lo mbandela ukwabonisa ukuqala kokuthinjwa kobukumkani basentla ngowama-723 ngaphambi kokuzalwa kukaKristu. Isizathu sokuba isicatshulwa sikaHoseya sinxulumane nobungqina bukaHezekile siphathelele ukugatywa kukaThixo xa uSirayeli wanyanzelisa ukuba abe nokumkani ongumntu. Umnqweno kaSirayeli wokulawulwa ngukumkani ongumntu, kunokulawulwa nguKumkani onguThixo, uchazwa ngokuthi “ikratshi lamandla enu” kumgwebo "wamaxesha asixhenxe" okwiLevitikus 26.

Ke kaloku ukuba, ngenxa yako konke oku, anisayi kundiphulaphula, ndiya kunohlwaya kasixhenxe ngakumbi ngenxa yezono zenu. Ndiya kuqhekeza ikratshi lamandla enu; yaye ndiya kwenza izulu lenu libe njengentsimbi, nomhlaba wenu ube njengobhedu. Levitikus 26:18, 19.

“Ikratshi lamandla enu” lifuzisela umnqweno kaSirayeli wokufana nehlabathi nokuba nokumkani ongowakhe. Ukususwa kokumkani kubukumkani basentla ngowama-723 ngaphambi kokuzalwa kukaKristu nokuthinjwa okwalandelayo kukaKumkani uZedekiya wobukumkani basemazantsi ngowama-586 ngaphambi kokuzalwa kukaKristu kufuzisela ukwaphulwa “kwekratshi” likaSirayeli wamandulo, yaye ikratshi landulela ukuwa. Kwisiprofeto seBhayibhile, “amandla” ngukumkani okanye bubukumkani, yaye ikratshi likaSirayeli ngokuzifumanela ukumkani ongumntu libonisa ukugatya kwakhe ulawulo lukaThixo noKumkani onguThixo.

Ngokwesiprofeto ikratshi lamandla akwaYuda laphulwa xa uManase wayesuswa esiwa ekuthinjweni eBhabheli, yaye uYuda waba phantsi kolawulo lwamandla asemzini ukususela ngelo xesha ukuya phambili. UZedekiya umele isiphelo sokugqibela sokwaphulwa okuqhubekayo kwekratshi lamandla abo.

Kwathi ke, ekubeni uSamuweli eseluphele, wabeka oonyana bakhe baba ngabagwebi bakwaSirayeli. Igama lezibulo lakhe lalinguYoweli; negama lowesibini, linguAbhiya; babengabagwebi eBher-shebha. Ke kaloku oonyana bakhe abahambanga ngeendlela zakhe, kodwa baphambukela kwinzuzo embi, bathabatha izinyobo, baza bagqwetha ukugweba. Zaza zonke iinkulu zakwaSirayeli zahlanganisana, zeza kuSamuweli eRama, zathi kuye, Yabona, wena uluphele, noonyana bakho abahambi ngeendlela zakho; ke ngoku simisele ukumkani, asigwebe, njengazo zonke iintlanga. Kodwa loo nto yamkhathaza uSamuweli, xa babesithi, Siphe ukumkani asigwebe. Wathandaza ke uSamuweli kuYehova. Wathi uYehova kuSamuweli, Lithobele izwi labantu kuko konke abakuthethayo kuwe; kuba abagibanga wena, bagibe mna, ukuze ndingabi ngukumkani phezu kwabo. Ngokwemisebenzi yonke abayenzileyo, kususela mini ndabanyusayo eYiputa kwada kwanamhlanje, abandishiye ngayo, bakhonza thixo bambi, benjenjalo nakuwe. Ngoko ke ngoku lithobele izwi labo; noko ke uze ubangqine ngokuqinileyo, ubabonise isiko lokumkani oya kuba ngukumkani phezu kwabo. 1 Samuweli 8:1–9.

Kufanele kuqatshelwe ukuba ngelo xesha uSirayeli akazange amale uThixo njengokumkani wabo kuphela, kodwa wamala noMoya weSiprofeto, njengoko wayemelwe nguSamuweli; kuba kuthiwa, “bandishiyile, bakhonza abanye oothixo, benjenjalo nakuwe.”

“USathana u... usoloko enyanzelisa okobuxoki—ukuze akhokelele abantu bemke enyanisweni. Inkohliso yokugqibela kanye kaSathana iya kuba kukwenza ubungqina boMoya kaThixo bungabi nampembelelo. ‘Apho kungekho mbono, abantu bayatshabalala’ (IMizekeliso 29:18). USathana uya kusebenza ngobuqili obukhulu, ngeendlela ezahlukeneyo nangamajelo ahlukeneyo, ukuze aphazamise ukuthembela kwabantu abaseleyo bakaThixo kubungqina benyaniso.

“Kuya kubakho intiyo eya kuvuthelwa nxamnye neziBungqina, eyobutshaba bukaSathana. Izenzo zikaSathana ziya kuba zezokuphazamisa ukholo lwamabandla kuzo, ngenxa yesi sizathu: uSathana akanako ukuba nendlela ecace kangako yokungenisa iinkohliso zakhe aze abophe imiphefumlo kwiinkohliso zakhe ukuba izilumkiso nokukhalimela neengcebiso zoMoya kaThixo ziyathathelwa ingqalelo.” Selected Messages, incwadi 1, 48.

Inkohliso yokugqibela yolawulo lukaThixo lukaSirayeli wamandulo yayikukwala kungekhona uThixo kuphela, kodwa kwanangoMoya wesiProfeto. Oko kwaliwa ngo-1097 BC kufanekisela inkohliso yokugqibela yoBuseventh-day Adventism baseLaodikea ngo-1863. “Izihlandlo ezisixhenxe” zikaLevitikus amashumi amabini anesithandathu ziliLizwi likaThixo, yaye uMoya wesiProfeto uthi ngezo “zihlandlo ezisixhenxe” “akufanele zitshintshwe.”

“Ndibonile ukuba itshathi ka-1843 yayikhokelwa sisandla seNkosi, yaye yayingafanele kuguqulwe nto kuyo; ukuba amanani ayenjalo njengoko Yona yayifuna ukuba abe njalo; nokuba isandla saYo sasiphezu kwawo saza safihla impazamo kwamanye amanani, ukuze kungabikho bani unokuyibona, de kususwe isandla saYo.” Early Writings, 74.

UMoya weSiprofeto wawaxhasa ngokucacileyo “amaxesha asixhenxe,” yaye ukuwaxhasa kwawo kwakusisilumkiso sokuba angatshintshwa amanani akwitshathi, apho "amaxesha asixhenxe" akwikholam esembindini nakwikona ephezulu esekunene. Ngetshathi yomgunyathi kaUriah Smith yowe-1863, ukugatywa okuya kusanda kweenyaniso ezisisiseko, okwakufuziselwe nguSirayeli wamandulo ekugatyeni kwakhe uThixo noMoya weSiprofeto, kwaphawula imvukelo yowe-1863. Umhla wemvukelo yowe-1863 ungqinelana nomgca wesiprofeto ochazwe encwadini kaHezekile. Kuloo mgca wembali, isiphelo sasikukutshatyalaliswa kweYerusalem, okwakufuzisela umthetho weCawa. Ixesha elisusela kowe-1863 ukuya kumthetho weCawa osele uza kufika lafuziselwa yimbali esusela kukumkani uSawule ngowe-1097 ngaphambi kukaKristu ukuya kuZedekiya ngowe-586 ngaphambi kukaKristu.

UZedekiya wathinjwa wasiwa eBhabheli kwiminyaka elishumi elinesine ngaphambi kweNtlawulo yeNkululeko ka-573 BC. Umjikelo weshumi elinesixhenxe weNtlawulo yeNkululeko waqala ngo-622 BC, yaye ngonyaka wamashumi amathathu uHezekile ubekwe njengombingeleli ngo-592 BC, kwaza emva kweminyaka emihlanu iYerusalem yatshatyalaliswa ngo-586 BC. Yatshatyalaliswa ngolo suku lunye lonyaka njengoko yatshatyalaliswa ngalo okwesibini ngo-AD 70 nguTito. Ivesi yokuqala kaHezekile isahluko sokuqala yiminyaka emihlanu ngaphambi kokutshatyalaliswa kweYerusalem, yaye yiminyaka elishumi elinesithoba ngaphambi kombono wetempile wesahluko samashumi amane.

Ngomnyaka wamashumi amabini anesihlanu wokuthinjwa kwethu, ekuqaleni komnyaka, ngomhla weshumi wenyanga, ngomnyaka weshumi elinesine emva kokuba umzi ubethiwe, kwangolo suku kanye isandla seNkosi saba phezu kwam, sandizisa apho. Hezekile 40:1.

Ngenxa yokungawuthobeli umnqophiso weSabatha yomhlaba, uThixo wachaza ukuba “amaxesha asixhenxe” ayeya kuba sisiqalekiso sokungawugcini unyaka wesixhenxe, oyiSabatha yomhlaba. “Ixesha” ngunyaka, yaye “unyaka” ziintsuku ezingamakhulu amathathu anamashumi amathandathu, yaye amakhulu amathathu anamashumi amathandathu aphindwe kasixhenxe alingana neminyaka engamawaka amabini anamakhulu amahlanu anamashumi amabini. Kusenokwenzeka ukuba abalandeli bakaMiller abazange balisebenzise ibinzana elithi “amashumi amabini anesihlanu amashumi amabini,” kodwa zombini iitshathi zabo ezingcwele zazibonisa ngamanani iminyaka engamawaka amabini anamakhulu amahlanu anamashumi amabini.

Ukuvakaliswa kwesiqalekiso samaxesha asixhenxe phezu kobukumkani bangasentla bakwaSirayeli nakobukumkani bangasezantsi bakwaYuda kwakuyingqiqo yokuqala kaWilliam Miller, okanye ungathi ‘esisiseko,’ okanye usenokude uthi “eyi-alfa.” Ngowe-1863 ibandla laBalindi beSabatha laseLawodike layikhaba ingqiqo esisiseko yezinto ezafunyaniswa nguMiller—“izinto ezafunyaniswayo” ezazimele sonke isiseko sentshukumo yabalandeli bakaMiller. Impefumlelo yalumkisa ngokuthe ngqo ukuba oku kusenokwenzeka, yaye kwenzekile, yaye kwenzeka kudala.

Isiseko setempile eyakhiwa kwakhona emva kobukhoboka baseBhabheli sagqitywa kwimbali yomthetho wokuqala, yaye phambi komthetho wesibini. Itempile yakhiwa ngokupheleleyo kwimbali yomthetho wesibini. Kumthetho wesithathu ubukhosi besizwe babuyiselwa kuSirayeli wamandulo ongokoqobo. UWilliam Miller wayemele ingelosi yokuqala eyafika ngowe-1798 yaza yanikwa amandla ngo-Agasti 11, 1840. Ingelosi yesibini yafika emva kokuba iziseko zibekiwe, njengoko kumelwe yitshathi yowe-1843, eyapapashwa ngoMeyi ka-1842. Ekudanisweni kokuqala kowe-1844, ukudana kwe-alpha kowe-1844, ingelosi yesibini, kwanexesha lokulibala kumzekeliso weentombi, zafika, yaye xa isigidimi sengwe losi yesibini sanikwa amandla kwintlanganiso yenkampu yase-Exeter itempile yagqitywa. Ke ngoko ekudanisweni okukhulu, okanye kwe-omega, kowe-1844, uMthunywa woMnqophiso weza ngesiquphe etempileni yaKhe, ekuzalisekisweni kweminyaka engamakhulu amabini anamashumi amathathu eyaqala ngomthetho wesithathu yaza yaphela ngokufika kwengelosi yesithathu.

Igama elithi Josiah lithetha ‘isiseko sikaThixo.’ Enoba ngukumkani uJosiah okanye nguJosiah Litch, bobabini bayimifuziselo yeziseko, njengoko zimelwe kwimbali yommiselo wokuqala nanjengoko zimelwe yimithendeleko yasentwasahlobo echazwe kwiindinyana zokuqala ezingamashumi amabini anesibini zesahluko samashumi amabini anesithathu seLevitikus. Iziseko, imithendeleko yasentwasahlobo nommiselo wokuqala zonke ziyimifuziselo yonyaka we-1840 nokunikwa amandla kwengelosi yokuqala. Umhla wama-22 kuOktobha wama-573 ngaphambi kokuzalwa kukaKristu, njengoko uchaziwe kuHezekile isahluko samashumi amane nendinyana yokuqala, ngumfuziselo womhla wama-22 kuOktobha we-1844 nowokuqalisa komgwebo wabafileyo, kwaye ukwangumfuziselo womhla we-11 kuSeptemba wama-2001, ekuqaliseni komgwebo wabaphilayo. Bonke abo bebelandela la manqaku bafanele bazazi iindlela endiyisebenzisa ngazo le mifuziselo.

UEzekiyeli ngumfuziselo ngaphakathi kwimbali yesiprofeto emelwe kwimibhalo yakhe. UEzekiyeli ukho apho xa amadoda angamashumi amabini anesihlanu equbuda elangeni ekupheleni kwesahluko sesibhozo. Wayekhona kananjalo kwizahluko ezilandelayo njengoko “ukutywinwa okulandelwa kukuxhelwa” kuziswa phezu kweYerusalem, leyo uEllen White ayichaza njengebandla lamaSabatha osuku lwesixhenxe. Kwizahluko zokuqala ezilishumi elinanye, uEzekiyeli uziswa engcweleni yasezulwini ukuze amkele imiyalelo yakhe, njengoko kwakubizwe namaMillerite ukuba enze ngowe-1844, kwananjengoko le ntshukumo ngoku ibizelwa ukwenza njalo.

Ngoko ke uHezekile ngumqondiso kuni; ngokwako konke akwenzileyo, niya kwenza nani; yaye xa oku kusenzeka, niya kwazi ukuba ndiyiNkosi uThixo. Hezekile 24:24.

Xa Oku Kusenzeka

Xa sifika kuloo ndawo ngemihla yokugqibela apho izinto ezabonakaliswa nguHezekile ziphinda zenzeke phakathi kwabantu bakaThixo, ngoko sifikelele kumqondiso kaHezekile. Xa usazi ukuba uHezekile umele ikhulu elinamashumi amane anesine amawaka, yaye ukwazi oko kwinqanaba lokholo nokuqonda elinolo lindelo lungcwalisiweyo lokuba yonke into eyabonakaliswa nguHezekile ezibhalweni zakhe ifuzisela ulandelelwano olungcwele lweziganeko ngemihla yokugqibela ezibandakanya ikhulu elinamashumi amane anesine amawaka—xa ukwazi oko, ngoko “niya kwazi” ukuba “iNkosi” “inguThixo.”

Siya kuqhubekekisa ezi ngcinga kwinqaku elilandelayo.