Bendisoloko nditsala kwisicatshulwa esikuTestimonies esinika imigca eyahlukeneyo yenyaniso enxulumene namava kaHezekile, kaIsaya, nokaYohane ngaphakathi engcweleni. UYohane wajika ukuze abone ilizwi elalisemva kwakhe kwisiTyhilelo isahluko sokuqala.
NdandikuMoya ngomhla weNkosi, ndaza ndeva emva kwam ilizwi elikhulu, elinjengelesigodlo, lisithi, Mna ndinguAlfa no-Omega, owokuqala nowokugqibela; yaye, Oko ukubonayo, kubhale encwadini, uze ukuthumele kumabandla asixhenxe aseAsiya; e-Efese, naseSmirna, nasePergamo, naseTiyatira, naseSardesi, naseFiladelfiya, naseLawodike. Ndaza ndajika ukuze ndibone ilizwi elalithetha nam. Ndathi ndakujika, ndabona iziphatho zezibane ezisixhenxe zegolide. ISityhilelo 1:10–12.
Ukusuka kwisiqithi sasePatmos, aze emva koko angene kwingcwele yasezulwini, apho uYohane abona khona umbono kaKristu uDade White asazisa ngawo, ngulo kanye umbono awawubonayo uDaniyeli kwisahluko seshumi sencwadi yakhe.
“‘Ngaloo mihla mna Daniyeli ndandilusizi iiveki ezintathu ezipheleleyo. Andidlanga sonka sinencasa, akwangenanga nyama newayini emlonyeni wam, andazithambisa nokuzithambisa konke konke.... Ndaza ndawaphakamisa amehlo am, ndajonga, nanko umntu othile embethe ilinen, isinqe sakhe sibotshwe ngegolide ecikizekileyo yase-Ufaz. Nomzimba wakhe wawunjengeberile, nobuso bakhe bunjengokubonakala kombane, namehlo akhe enje ngezibane zomlilo, neengalo zakhe neenyawo zakhe zifana ngobume nobhedu obukhazimlisiweyo, nezwi lamazwi akhe linjengezwi lesihlwele’ (Daniyeli 10:2–6).”
“Le nkcazo iyafana naleyo yanikwa nguYohane xa uKristu watyhilwa kuye kwiSiqithi sasePatmos. Akukho mntu ungaphantsi koNyana kaThixo owabonakala kuDaniyeli. INkosi yethu iza nomnye umthunywa wasezulwini ukuze ifundise uDaniyeli oko kuya kwenzeka ngemihla yokugqibela.” Sanctified Life, 49.
Iivesi zokuqala ezisithoba zichaza indlela iSityhilelo sikaYesu Kristu esityhilwa ngayo kanye ngaphambi kokuvalwa kwexesha lovavanyo lwabantu. Esi sityhilelo sanikwa nguThixo kuYesu, owasinika kuGabriyeli, yena owasinika kuYohane enegunya lokuba uYohane athumele umyalezo kumabandla asixhenxe. UIsaya wamkela igunya lakhe lokwenza okufanayo kwisahluko sesithandathu, yaye uHezekile wamkela kwaloo myalelo mnye kwizahluko zesibini nezesithathu. UYohane ulisibanjwa xa efumana igunya lakhe, uHezekile noDaniyeli bangabathinjwa eBhabhiloni, yaye uIsaya uphila kwimbali kakumkani ongendawo uAhazi wakwaYuda.
“Kwakukho amavili phakathi kwamavili ngendlela entsonkothe kakhulu, kangangokuba ekuqaleni xa ejonwa abonakala kuHezekile engathi asenkxwalekweni yonke. Kodwa xa ayeshukuma, ayeshukuma ngokuchaneka okuhle nangokuvumelana okugqibeleleyo. Izidalwa zasezulwini zazewaqhuba la mavili, yaye, ngaphezu kwako konke, phezu kwetrone ezukileyo yesafire, kwakukho Lowo unguNgunaphakade; kanti ke ngeenxa zonke etroneni kwakukho umnyama ojikelezileyo, umqondiso wobabalo nothando. Eboyiswe bubuqaqawuli oboyikekayo baloo mbono, uHezekile wawa ngobuso phantsi, xa ilizwi lamyalelayo ukuba asukume aze eve ilizwi leNkosi. Wandula ke wanikwa isigidimi sesilumkiso kuSirayeli.” Testimonies, 751.
Kananjalo ndeva ilizwi leNkosi lisithi, Ndiya kuthumela bani, ngubani na oya kusihambela? Ndaza ndathi, Nanku ndilapha; ndithume mna. Isaya 6:8.
“Lo mbono wanikwa kuHezekile ngexesha apho ingqondo yakhe yayizele zizilumkiso ezimnyama zento ezayo. Wabona ilizwe looyise lilele liyinkangala...”
“Ngokunjalo, xa uThixo wayeseza kuvulela uYohane othandekayo imbali yebandla yamaxesha azayo, wamnika isiqinisekiso somdla noxanduva loMsindisi ngabantu baKhe ngokumtyhilela ‘Omnye ofana noNyana womntu,’ ehamba phakathi kwezibane zezibane, ezazimele amabandla asixhenxe. …
“Ezi zifundo zenzelwe inzuzo yethu. Kufuneka sixhase ukholo lwethu kuThixo, kuba kukho kanye phambi kwethu ixesha eliya kuluvavanya umphefumlo womntu. …”
“Simi embundwini beziganeko ezikhulu nezindilisekileyo. Isiprofeto sizaliseka ngokukhawuleza. INkosi isemnyango. Kungekudala kuza kuvuleka phambi kwethu ixesha eliya kuba nomdla ogqithiseleyo kubo bonke abaphilayo. Iimpikiswano zexesha elidlulileyo ziya kuvuselelwa; kuya kuvela iimpikiswano ezintsha. Izehlo eziya kwenziwa kwihlabathi lethu azikaphuphiwa nokuphuphiwa. USathana usebenza ngeearhente zabantu. Abo benza umzamo wokuguqula uMgaqo-siseko nokufumana umthetho onyanzelisa ukugcinwa kweCawa abaqondi kakuhle ukuba siya kuba yintoni na isiphumo. Ingxaki isele isondele phezu kwethu.”
“Kodwa ke abakhonzi bakaThixo mabangazithembe kule meko inkulu kangaka. Emibonweni eyanikwa uIsaya, kuHezekile, nakuYohane sibona indlela elisondele ngayo izulu kwiziganeko ezenzekayo emhlabeni, nokuba lukhulu kangakanani ukhathalelo lukaThixo kwabo bathembekileyo kuye. Ihlabathi alikho ngaphandle komlawuli. Inkqubo yeziganeko ezizayo isezandleni zeNkosi. Ubungangamsha bezulu bubambe, phantsi kolawulo lwaso, ikamva leentlanga, kwakunye nemicimbi yecawa yaYo. …”
“Embikweni kaHezekile uThixo wayenesandla saKhe phantsi kwamaphiko eeKerubhi. Oku kukufundisa abakhonzi baKhe ukuba ngamandla obuthixo abanika impumelelo. Uya kusebenza kunye nabo ukuba baya kukulahla ukungalungi baze babe nyulu entliziyweni nasebomini.
“Ukukhanya okuqaqambileyo okuhamba phakathi kwezidalwa eziphilayo ngesantya sombane kumela isantya esiya kuthi ngaso ekugqibeleni lo msebenzi uqhubele phambili ude ugqitywe. …”
“Bazalwana, asilo xesha ngoku lokuzila nokuphelelwa lithemba, asilo xesha lokuzinikela ekuthandabuzekeni nasekungakholweni. UKristu akakho ngoku enguMsindisi engcwabeni elitsha likaYosefu, elivalwe ngelitye elikhulu laza latywinwa ngotywino lwamaRoma; sinoMsindisi ovukileyo. UnguKumkani, iNkosi yemikhosi; uhleli phakathi kweekherubhi; yaye phakathi kwembambano nengxokozelo yeentlanga usabakhusela abantu baKhe. Lowo ulawulayo emazulwini nguMsindisi wethu. Ulinganisa zonke izilingo. Ulibeke esweni idangatye leziko ekufuneka livavanye wonke umphefumlo. Xa iinqaba ezinqatyisiweyo zookumkani ziya kubhukuqwa, xa iintolo zengqumbo kaThixo ziya kugqobhoza iintliziyo zeentshaba zaKhe, abantu baKhe baya kukhuseleka ezandleni zaKhe.” Testimonies, volume 5, 752–754.
Amangqina amane aseBhayibhileni ayangqina inyaniso yokuba isigidimi seSityhilelo sikaYesu Kristu sinikwa kwabo bantu bafanekiselwe ngala mava alo mprofeti engcwele. Kuxa singena engcweleni yasezulwini apho sinikwa khona isigidimi esamiselwa ukuba sisivakalise. “Umlilo wesithando somlilo” ovavanya “wonke umphefumlo” sisithando somlilo sikaMalaki isahluko sesithathu.
Kodwa ngubani na onokunyamezela umhla wokufika kwakhe? yaye ngubani na oya kuma xa ebonakala? ngokuba unjengomlilo womnyibilikisi, enjengesepha yabahlambisi bempahla; uya kuhlala njengomnyibilikisi nomcoci wesilivere; yaye uya kubahlambulula oonyana bakaLevi, abacokise njengegolide nangesilivere, ukuze banikele kuYehova umnikelo ngobulungisa. Woba mnandi ke kuYehova umnikelo wakwaYuda nowaseYerusalem, njengasemihleni yamandulo, nanjengaseminyakeni yangaphambili. Malaki 3:2–4.
Umcoci uyazi ukuba isilivere ihleli ezikweni ixesha elifanelekileyo xa isilivere icoceke kangangokuba ibonakalisa ubuso bomcoci. Le nyaniso ngendlela isilivere eyayisulungekiswa ngayo kumaxesha amandulo iyahambelana nesenzi esibangela isenzo esithi “marah” awasibona uDaniyeli kwisahluko seshumi. Kule mihla yokugqibela iNkosi ikhokela abantu baYo ingene engcweleni ukuze ibavavanye, ibahlambulule, ibahluze abo bangabagqatswa bokuba yinxalenye yomqondiso wabaliwaka elikhulu nekhulu elinamashumi amane anesine. Ngeli xesha, “Uya kusebenza nathi,” “ukuba” “sisusa ubugwenxa size sibe nyulu entliziyweni nasebomini.” Abanye, njengakwisahluko seshumi sikaDaniyeli, bayabaleka kuloo mava, kodwa abo, abafanekiselwa nguDaniyeli, abawubonayo umbono omkhulu wesipili sokutyhileka kukaYesu Kristu, baya kuthi, njengoko uIsaya ebonisa, bachukunyiswe imilebe yabo ngelahle elivela esibingelelweni, bahlanjululwe baze balungiselelwe ukunikezela isigidimi kokubini ecaweni ewileyo, kuze emva koko, ehlabathini.
Umyalezo unikelwa kwezo miphefumlo zithembekileyo ezingcwele. ILevitikus amashumi amabini anesithathu, xa ihambelaniswa nexesha lePentekoste, yenzelwe ukubonakalisa iTyeya yomnqophiso eNdaweni eNgcwele Kakhulu. Ngokholo, ulwakhiwo lwemiyalezo yesahluko luchaza iimpawu zendlela ezintathu ngaphakathi kwimbali engcwele apho uvavanyo lwesithando luzalisekiswa khona. Bunzulu bukaThixo obumangalisayo—ulwakhiwo lwesiprofeto lwesahluko samashumi amabini anesithathu luvumela umfundi wesiprofeto ukuba abeke uHezekile kwivesi yokuqala yesahluko sokuqala.
Kwathi ke ngonyaka wamashumi amathathu, ngenyanga yesine, ngomhla wesihlanu wenyanga, ndakuba ndiphakathi kwabathinjwa ngasemlanjeni iKebhare, amazulu avuleka, ndabona imibono kaThixo. Ngomhla wesihlanu wenyanga, owawungunyaka wesihlanu wokuthinjwa kokumkani uYehoyakini. Hezekile 1:1, 2.
Njengombingeleli ngexesha lokutywinwa kwekhulu elinamashumi amane anesine amawaka, uHezekile ukwiminyaka yamashumi amathathu yomjikelo weJubhile weshumi elinesixhenxe, kwiminyaka emihlanu phambi kowesithathu phakathi kokungqingwa kathathu kweYerusalem nguNebhukadenetsare ngowama-587 BC. Unyaka wamashumi amathathu okhankanywe kwivesi ngulowo usemva kweminyaka engamashumi amathathu emva kovuselelo olukhulu kunalo lonke kwimbali yeTestamente eNdala, yaye ukwangowosuku lwesihlanu lonyaka wesihlanu, ngaloo ndlela ubeka inani lesihlanu phezu kobungqina bukaHezekile. Kwiivesi ezimbini zokuqala sifumana amashumi amathathu echongwe kube kanye, yaye inani lesihlanu likhankanywe kathathu. Kwisakhiwo sikaLevitikus amashumi amabini anesithathu esihambelana nexesha lePentekoste, uvavanyo lwesibini olumelweyo ngamashumi amathathu lufikelela emthendelekweni wamaxilongo, kwandule ke iintsuku ezintlanu ziye ekunyukeni kukaKristu, kwandule ezinye iintsuku ezintlanu ziye kuMhla woCamagushelo, kwandule ezinye iintsuku ezintlanu ziye kuphawu lwendlela olumela zombini imvula yangaphambili (iPentekoste) neyokugqibela (iMinquba). Isakhiwo sibonisa amashumi amathathu, silandelwe ngamanyathelo amathathu amahlanu. UHezekile use tempileni, yaye isakhiwo sikaLevitikus amashumi amabini anesithathu siyiTyeya.
Imbali iyangqina inyaniso yokuba uHezekile ngelo xesha wayeseminyakeni emihlanu phambi kongqingo olungumfuziselo oluthi ekupheleni kwalo lumele umthetho weCawa osondela ngokukhawuleza, njengoko umelwe kukutshatyalaliswa kweYerusalem. Inani elithi ‘ezintlanu’ liyinxalenye esisiseko yoyilo lweLevitikus amashumi amabini anesithathu, kwanjalo nenani elithi amashumi amathathu.
Kuye kwaboniswa kula manqaku ukuba xa iindinyana ezingamashumi amabini anesibini zokuqala zesahluko zidityaniswa neendinyana ezingamashumi amabini anesibini zokugqibela, zize emva koko ezo migca mibini yeendinyana ezingamashumi amabini anesibini ilungelelaniswe nexesha lePentekoste, inkqubo yovavanyo enamanyathelo amathathu, engumlilo weziko kaMalaki, ibonakaliswa ngokucacileyo. La manyathelo mathathu ane-alpha ne-omega kwinyathelo lokuqala nakwelesithathu, equka uthotho lwemiqondiso emine yendlela emele inyathelo elinye.
IPasika, ilandelwa ngumthendeleko wesonka esingenagwele, ilandelwe ngumnikelo weziqhamo zokuqala zerhasi, kwandule ke ‘iintsuku ezintlanu’ ukuya ekupheleni komthendeleko wesonka esingenagwele. Ezo mpawu zine zendlela zenza uvavanyo lokuqala, yaye uYesu usoloko ezekelisa isiphelo ngesiqalo, yaye novavanyo lwesithathu lwenziwe ngeempawu zendlela ezine. Umthendeleko weexilongo, wandule ke ukunyuka kukaKristu kulandelwe yimini yoxolelaniso, kwandule ke kwiintsuku ezintlanu kamva ukufika kokubini kwePentekoste neMinquba. IPentekoste luphawu lwemvula yokuqala, yaye iMinquba luphawu lwemvula yamva. Kumzekelo weLevitikus wamashumi amabini anesithathu zombini iPentekoste neMinquba ziyahambelana.
Yibani nemihlali ke ngoko, nina bantwana baseZiyon, nize nivuye ngoYehova uThixo wenu; kuba uninike imvula yokuqala ngokomlinganiselo, yaye uya kuninisela imvula, imvula yokuqala nemvula yasemva ngenyanga yokuqala. Yoweli 2:23.
Inkqubo yokugqibela yokuvavanywa nokuhlanjululwa yaqala ngoDisemba 31, 2023. Uvavanyo lokuqala yayiluvavanyo olusisiseko olwalufuziselwe yimpikiswano “yabaphangi babantu bakowenu” eyahlula iqela elalisele livavanyiwe ngaphambili kukudana kukaJulayi 18, 2020.
“Kwiimbali nakwisiprofeto iLizwi likaThixo libonakalisa ungquzulwano olude oluqhubekayo phakathi kwenyaniso nempazamo. Olo ngquzulwano lusaqhuba. Ezo zinto bezikho ziya kuphindwa. Iimpikiswano zamandulo ziya kuvuselelwa, yaye iingcamango ezintsha ziya kuhlala zivela. Kodwa abantu bakaThixo, abathi ngokukholwa kwabo nangokuzaliseka kwesiprofeto babe nenxaxheba ekubhengezeni izigidimi zengelosi yokuqala, eyesibini, neyesithathu, bayazi apho bema khona. Banamava axabiseke ngaphezu kwegolide esulungekileyo. Bamele ukuma beqinile njengelitye, bebambelele ngokuqinileyo kwasekuqaleni kwentembelo yabo kuse ekupheleni.” Manuscript Releases, volume 1, 47.
KwiLevitikus yamashumi amabini anesithathu, uvavanyo lokuqala lumelwe yindibaniselwano yesiprofeto yezinto ezintathu, ezilandelwa ziintsuku ezintlanu kamva kukuphela komthendeleko wezonka ezingenagwele. IPasika yayilusuku lokuqala, umthendeleko wezonka ezingenagwele wawulusuku lwesibini, yaye umnikelo weziqhamo zokuqala wawulusuku lwesithathu. Iintsuku ezintlanu kamva umthendeleko wezonka ezingenagwele waphela. Ulwakhiwo lwesiprofeto lovavanyo lokuqala kwezi zintathu lukwamelwe nakulovavanyo lwesithathu nolokugqibela. Kulo mqondiso wesithathu, owenziwe yimiqondiso emithathu elandelwa ngomnye, umthendeleko wamaxilongo lusuku lokuqala, yaye ukunyuka kukaKristu ezulwini kusemva kweentsuku ezintlanu, emva koko usuku locamagushelo lulandela emva kweentsuku ezintlanu, aze emva kweentsuku ezintlanu zombini iPentekoste nomthendeleko weeNtente ziphawule umthetho weCawa osondelayo, omelwe encwadini kaHezekile njengokutshatyalaliswa kweYerusalem.
Phakathi kokuphela komthendeleko wesonka esingenagwele nomthendeleko wamaxilongo kukho iintsuku ezingamashumi amathathu, ezingameleli nje kuphela umfuziselo wombingeleli, kodwa kwanovavanyo lwesibini kwezi mvavanyo zintathu zimelwe ngaphakathi komfuziselo wobuThixo.
Ubhaptizo lukaKristu lubonisa iimpawu ezintathu zendlela zePasika, zesonka esingenagwele neziqhamo zokuqala, kuba ezo mpawu zendlela zintathu zimele ukufa, ukungcwatywa nokuvuka kukaKristu. Ezo zinyathelo zintathu zilandelwa ziintsuku ezintlanu ukuya kwinyathelo lesine, elimelwe kukuphela komthendeleko wesonka esingenagwele. Ubhaptizo lubeka la manyathelo mathathu ndawonye ngomzuzu omfutshane xa uYohane wabhaptiza uMesiya wakhe. Imithendeleko yasentwasahlobo yahlula ezo zinyathelo zintathu ngosuku olunye phakathi kwesinye nesinye, kanti imithendeleko yasekwindla yahlula ezo zinyathelo zintathu ngeentsuku ezintlanu.
Xa sisebenzisa uvavanyo lokuqala lwemithendeleko yasentwasahlobo njengendibaniselwano yeempawu zexesha ezintathu ezilandelwa luphawu lwexesha olunye kwiintsuku ezintlanu kamva; size ke sisebenzise imithendeleko yasekwindla njengeempawu zexesha ezintathu ezilandelwa, kwiintsuku ezintlanu kamva, luphawu lwexesha olunye, kusungulwa ulwakhiwo lwesiprofeto oluquka uphawu lwexesha lwe-alpha lwezinto ezintathu olulandelwa ziintsuku ezintlanu, oluthi ke emva koko lulandelwe ziintsuku ezingamashumi amathathu, kwanovavanyo lwesithathu lwemithendeleko yasekwindla njengophawu lwexesha lwezinto ezintathu olulandelwa ziintsuku ezintlanu—olwakhiwo lubonisa uvavanyo lokuqala njengolugubungela iintsuku ezintlanu zizonke, lulandelwe luvavanyo lwesibini lweentsuku ezingamashumi amathathu olufikelela kuphawu lwexesha lwesithathu lweentsuku ezintlanu. Ezintlanu kudityaniswe namashumi amathathu, kudityaniswe nezinye ezintlanu, zenza amashumi amane (5 + 30 + 5 = 40).
Ubhaptizo lukaKristu lwalandelwa ngoko nangoko ziintsuku ezingamashumi amane, ezagqitywa luvavanyo oluthathu. Kuninzi ngakumbi okunokuqondwa kwisakhiwo seLevitikus 23 xa sidityaniswe nexesha lePentekoste, kodwa kwelinye inqanaba esi sahluko simela iTyeya ekwiNdawo eNgcwele Kunazo Zonke.
Imithendeleko yasentlakohlaza neyasekwindla ekwiLevitikus amashumi amabini anesithathu ibekwe phakathi kweeSabatha ezimbini. Ezo Sabatha zimbini zimela iikerubhi ezimbini ezigubungelayo, yaye imiqondiso yendlela yexesha lePentekoste ehambelana neLevitikus amashumi amabini anesithathu imela iTyeya kunye neekerubhi ezimbini ezigubungelayo. UEzekiyeli usiwa engcweleni kwisahluko sokuqala, yaye xa esiwa khona, ubekwa kwiintsuku ezintlanu ngaphambi kongqingo olukhokelela ekutshatyalalisweni kweYerusalem, nto leyo efuzisela umthetho weCawa osondela ngokukhawuleza. Umthetho weCawa umelwe yiPentekoste neMinquba kwiLevitikus amashumi amabini anesithathu. UEzekiyeli ukunyaka wamashumi amathathu, yaye amashumi amathathu alixesha lovavanyo lwesibini kwezi zintathu ezenza umlilo weziko kaMalaki isahluko sesithathu. Uvavanyo lwesibini lumelwa ziintsuku ezingamashumi amathathu, kanye njengokuba uEzekiyeli ekunyaka wamashumi amathathu womjikelo weYubheli weshumi elinesixhenxe, owaqalayo ngePasika eNkulu kaYosiya, njengoko ababhali-mbali beyibiza njalo. UEzekiyeli ukwiminyaka emihlanu ngaphambi kongqingo olwathabatha iinyanga ezilishumi elinesibhozo, yaye useTempileni, ekuyindawo ephakathi kweemvavanyo ezintathu zokugqibela ezihlambulula zize zicoce intsalela.
Ngowama-592 BC, uHezekile wenziwa waba “sisimumu” ngendlela engaphaya kwendalo, yaye uthetha kuphela xa uThixo evula umlomo wakhe. Loo meko iqhubeka de kube kukuwa kweYerusalem ngowama-585 BC. UThixo wayembangele wathetha xa kwaqalisa ukurhangqwa kwesixeko, ngomhla “umnqweno” “wamehlo” akhe wafa, kodwa akazange avunyelwe ukuba athethe ngokukhululekileyo de kube iYerusalem, “umnqweno” “wamehlo” akwaSirayeli, iwile. Ukuwa kweYerusalem kumela umthetho weCawa oza kufika kungekudala, yaye kulapho kuyanyaniswa khona uyise kaYohane uMbhaptizi, umbingeleli wecandelo lesibhozo, owenziwa waba sisimumu xa wayesebenza etempileni, apho noHezekile wenziwa khona sisimumu malunga neenyanga ezisithoba. Kwakungomhla wesibhozo emva kokuzalwa kukaYohane, xa uYohane wayesaluswa, apho wavunyelwayo ukuba athethe. Abaprofeti ababini benziwa bazizimumu besengcwele. Umprofeti wesithathu owenziwa isimumu ngoxa ebona uKristu engcwele yayinguDaniyeli. Kwisahluko seshumi, uDaniyeli useyingcwele, yaye kanye njengokuba echukunyiswa okwesibini kwezihlandlo ezithathu, wenziwa isimumu. Embindini uDaniyeli wenziwa isimumu.
Ke kaloku, akuba ethethe amazwi anjalo kum, ndabhekisa ubuso bam emhlabeni, ndaza ndaswela ukuthetha. Kwaye nanko, kukho onjengomfuziselo woonyana babantu owachukumisa imilebe yam; ndandula ke ukuvula umlomo wam, ndathetha, ndathi kulowo wayemi phambi kwam, O nkosi yam, ngenxa yombono iintlungu zam zindihlehlele, yaye andisagcinanga mandla. Daniyeli 10:15, 16.
Ukuthetha
Umfuziselo “wokuthetha” uphawuleka kumthetho weCawa osondelayo xa i-United States ithetha njengenamba, iesile likaBhileham lithetha, nombono kaHabakuki uthetha yaye awuxoki. Abaprofeti abathathu abazizithulu abenziwa bazizithulu ngoxa besengcwele, bathetha ekutshatyalalisweni kweYerusalem. NgoZekariya, uyathetha ukuqinisekisa ukuba igama elitsha lonyana wakhe lichanekile, ngaloo ndlela efanekisa abaseFiladelfiya abanikwa igama elitsha.
Lowo woyisayo ndiya kumenza intsika etempileni kaThixo wam, yaye akasayi kuphuma kwakhona; yaye ndiya kubhala phezu kwakhe igama likaThixo wam, negama lesixeko sikaThixo wam, esi siJerusalem sitsha, esehla sivela ezulwini kuThixo wam; yaye ndiya kubhala phezu kwakhe igama lam elitsha. ISityhilelo 3:12.
UZekariya wanikwa icwecwe ukuze abhale igama elitsha lentsapho likaYohane.
Kwathi ke ngomhla wesibhozo beza kusoka umntwana; baza bembiza ngokuthi nguZacharias, ngegama likayise. Unina ke waphendula wathi, Hayi; makabizwe ngokuthi nguYohane. Bathi kuye, Akukho namnye kwizalamane zakho obizwa ngeli gama. Benza imiqondiso kuyise, ukuba yena angathanda ukuba abizwe ngokuthini na. Wacela icwecwe lokubhala, wabhala wathi, Igama lakhe nguYohane. Bamangaliswa bonke. Waza umlomo wakhe wavuleka kwaoko, lwakhululwa nolwimi lwakhe; wathetha, emdumisa uThixo. Luka 1:59–64.
Igama elitsha likaYohane lihambelana nebandla laseFiladelfiya, yaye igama elinguZekariya lihambelana neLawodike, njengoko limelwe kukungakholwa kukaZekariya kumyalezo wengelosi yesithathu. Bonke abaprofeti bathetha ngemihla yokugqibela, yaye imihla yokugqibela yimbali yengelosi yesithathu. Ngoko ke ingelosi eyazisa umyalezo imele ukuba ibe yingelosi yesithathu. UZekariya wala ukuqonda ukuba iNkosi yayiza kudlula ecaleni kwebandla lama-Seventh-day Adventist laseLawodike. Kusekuninzi okunokuthethwa ngako ngokubuyiselwa kwezwi kwaba baprofeti, kodwa siya kuqhubeka siye ekuqondeni umgca wobuprofeti kaYosiya.
Ivili likaYosiya
Sithethe ngomjikelo weshumi elinesixhenxe weYubheli owaqala ngePasika kaYosiya ngowama-622 BC, kodwa umgca kaYosiya uqala kwakude phambi konyaka wama-622 BC. Uvukelo lukaSirayeli olwamzisa uSawule etroneni njengokumkani wokuqala wakwaSirayeli lwaphawula iminyaka engamashumi amane awayeza kulawula ngayo ukumkani uSawule, lwalandelwa yiminyaka engamashumi amane awayeza kulawula ngayo ukumkani uDavide, lwalandelwa yiminyaka engamashumi amane awayeza kulawula ngayo uSolomon. Ukulahlwa kukaThixo okwamcaphukisa kakhulu umprofeti uSamuweli kwenzeka ngowama-1097 BC, yaye kuqalisa umgca wobuprofeti wovukelo owaphela emnqamlezweni xa amaYuda avakalisa ukuba ayengenakumkani ngaphandle koKesare.
Kodwa bona badanduluka besithi, Mka naye, mka naye, mbethelele emnqamlezweni. UPilato wathi kubo, Ndimbethelele emnqamlezweni na uKumkani wenu? Ababingeleli abakhulu baphendula bathi, Asinankumkani ngaphandle kukaKesare. Yohane 19:15.
Ngomnyaka ka-1097, kwakulawula ookumkani abathathu iminyaka emashumi mane umntu ngamnye de kwasekufeni kukaSolomon ngo-977 BC, apho ubukumkani bathi emva koko bahlukana baba ngasemantla nangasemazantsi.
Emva koko banqwenela ukumkani; waza uThixo wabanika uSawule unyana kaKishe, indoda yesizwe sakwaBhenjamin, iminyaka emashumi mane. IZenzo 13:21.
UDavide wayeneminyaka engamashumi amathathu ubudala ekuqaleni kwakhe ukulawula, waza walawula iminyaka engamashumi amane. EHebron walawula phezu kwelakwaYuda iminyaka esixhenxe neenyanga ezintandathu; eYerusalem walawula iminyaka engamashumi amathathu anesithathu phezu kwamaSirayeli onke nelakwaYuda. 2 Samuweli 2:4, 5.
Ulawulo lukaSolomon lwaqala ngowe-1017 BC; isiseko seTempile sabekwa ngonyaka wesine kaSolomon (1013 BC). Ulwakhiwo lwathabatha iminyaka esixhenxe (1 Kumkani 6:37–38), yaye iTempile yagqitywa ngenyanga yesibhozo yomnyaka weshumi elinanye kaSolomon. Uzinikelo olusesikweni lwenzeka ngenyanga yesixhenxe (inyanga ka-Ethanim), ngexesha loMthendeleko weeNqugwala (1 Kumkani 8; 2 IziKronike 5–7), ngowe-1006 BC. Ookumkani, iTempile, nesizwe, ngamnye ngamnye, bamelwe embalini ngexesha leminyaka engamakhulu amane anamashumi alithoba elibonakalisa ngokucacileyo ixesha lesiprofeto elinxulumene mhlawumbi nookumkani, neTempile, okanye nesizwe.
UDaniyeli wathinjwa ngowama-607 BC, nangona uninzi lwababalisi-maxesha beBhayibhile luchaza owama-605 BC. Ingxelo yembali imele ihambelane nobungqina besiprofeto, yaye umfuziselo weziganeko eziphawulwe ngokwembali kumgca wembali oqala ngomnqweno wokuba kubekho ukumkani ngowama-1097 BC ufuna, phezu kwamangqina amaninzi esiprofeto, ukuba owama-607 BC ibe kukusetyenziswa okuchanekileyo, kungekhona owama-605 BC. Owama-607 BC uphawula isiphelo seminyaka engamakhulu amane anamashumi alithoba kumgca wookumkani, kodwa ukwaqalisa omnye wemifanekiselo emithathu ephambili yeminyaka engamashumi asixhenxe evela kulo mgca. Owama-607 BC uphawula isiphelo seminyaka engamashumi asixhenxe eyaqala ngokuthinjwa kukaManase ngowama-677 BC. Umfuziselo wokuqala womqondiso weminyaka engamakhulu amane anamashumi alithoba (unamangqina amathathu kumgca), uze ugqibele apho omnye kumangqina amathathu eminyaka engamashumi asixhenxe uphela khona, kuqalise elinye ingqina leminyaka engamashumi asixhenxe. Ulwakhiwo lwezibalo lungqina owama-607 BC, nangona kukho ingcamango yokuba uDaniyeli wathinjwa ngowama-605 BC.
Ngaphakathi komgca oqulethe ixesha leminyaka engama-490 elinxulunyaniswa nookumkani ukususela ku-1097 BC kuse kuma ku-607 BC, kukwakho neminyaka engama-490 ukususela ekunikezelweni kweTempile kaSolomon kuse ekunikezelweni kweTempile yasemva kokuthinjwa nguZerubhabheli ngo-515 BC. Loo minyaka ingama-490 iquka iminyaka engama-420 ukususela ekunikezelweni kukaSolomon ngonyaka wakhe weshumi elinanye, idityaniswe neminyaka engama-70 apho iTempile yayiyinkangala ngexesha lokuthinjwa, nto leyo eyenza iminyaka engama-490. Ummiselo wesithathu ka-Artashashta wafika kwiminyaka engama-59 kamva ngo-457 BC, yaye uphawula isiqalo seminyaka engama-490 “emiselweyo” (inqunyulweyo, Daniel 9:24) yabantu bakaThixo, eyaphela ngonyaka wama-34 ekuxulutyweni ngamatye kukaStefano. Kambe ke, bakho nabanye ubungqina obunzulu kakhulu bokulandelelana kwamaxesha kumgca wesiprofeto oqala kuwexuko olusisiseko lokwala uThixo noMoya weSiprofeto ngo-1097 BC, uze uphele xa uStefano wabona uKristu emi ngasekunene kukaThixo. Ngaphakathi kobu bungqina sifumana ivili lesiprofeto likaYosiya.
Ndithi “uwexuko olusisiseko,” kuba ukuqala komgca kuchaza ixesha awala ngalo amaSirayeli uThixo njengoKumkani, ekunqweneleni kwawo ukuba abe nokumkani weli hlabathi, ngaloo ndlela kuphawulwa isiseko sobukumkani bobuntu bakwaSirayeli. Ndibhala oku kananjalo ngenxa yokuba ivili likaYosiya, elithetha ukuthi “isiseko sikaThixo,” lingumqondiso wesibini isiseko nokuwexuka okusisiseko kwabantu bakaThixo.
Ekufeni kukaSolomon zaza izizwe ezilishumi elinesibini zahluleka zaba semantla nasezantsi, ukunikelwa kukaYerobhoham kwenkqubo yonqulo yomgunyathi kwakhalinyelwa ngumprofeti ongathobeliyo, yaye ukhalimelo lwakhe lwaluqulethe isiprofeto sokumkani ozayo ogama linguYosiya. Kwelo nqanaba lokuwexuka elisisiseko likaYerobhoham nezizwe ezilishumi zasemantla, kwaxelwa kwangaphambili isiprofeto sikaYosiya nemvuselelo yakhe ephawulwa yiPasika Enkulu ka-622 BC. Loo mvuselelo yaziswa kukufunyanwa kwemibhalo kaMoses nokuvakaliswa komgwebo phezu kwabantu bakaThixo ngenxa yokuwexuka kwabo okuqhubekayo. Xa amazwi avela kwimibhalo kaMoses afundelwa ukumkani uYosiya, avelisa eyona mvuselelo inkulu kwimbali yeTestamente eNdala. Isiprofeto somntwana wexesha elizayo oza kuzalwa ogama linguYosiya sasiqulethe nokugwetywa kwesiprofeto kokuwexuka okusisiseko okwakujoliswe kukumkani uYerobhoham ngumprofeti ongathobeliyo.
Isiqalekiso sikaMoses, njengoko uDaniyeli esibiza njalo, singala “maxesha asixhenxe” aseLevitikus amashumi amabini anesithandathu, yaye saba kukufunyanwa okusisiseko kukaWilliam Miller, ongumfuziselo weenyaniso ezisisiseko zobu-Adventism. Ukuxhotyiswa kwesigidimi sikaMiller ngomhla we-11 Agasti, 1840, kwaziswa ngomsebenzi ka“Josiah” Litch ngo-1838 nango-1840. Ngo-1863 ezo ziseko zabekwa bucala, aza la “maxesha asixhenxe” aba ngumfuziselo kungekuphela nje weenyaniso ezisisiseko zamaMillerite aseFiladelfiya, kodwa kwanophawu lwemvukelo yobuMillerism baseLawodikea ngokuchasene neziseko. Imbali yamaMillerite ezingelosi yokuqala neyesibini iphethe umfuziselo ka“Josiah,” oya kuphindwa ngokuchaneka okupheleleyo kwimbali yabaliwaka elinamakhulu amane anamashumi amane anesine. Ivili likaJosiah libuyela emva kubugqwirha bokumkani uSawule lize ke liye kuthi ga ekugabheni ngaphandle kwebandla lama-Seventh-day Adventist aseLawodikea ngexesha lomthetho weCawa. Ivili likaJosiah kuHezekile ngoku likwinkqubo yokutyhilwa njengencopho yokutywinwa kwabaliwaka elinamakhulu amane anamashumi amane anesine.
Siya kuqhubekeka nezi zinto kwinqaku elilandelayo.