Ngokokhuthazo, xa kusiza ekuphefumlelweni, “inyaniso nganye inentsingiselo yayo,” yaye “umgaqo ngamnye unentsingiselo yawo.”
“IBhayibhile iqulethe yonke imigaqo abantu abayidingayo ukuba bayiqonde ukuze balungele obu bomi okanye ubomi obuzayo. Kwaye le migaqo inokuqondwa ngabo bonke. Akukho bani onomoya wokuxabisa imfundiso yayo onokufunda nesiqendu esinye seBhayibhile engafumani kuso ingcinga ethile eluncedo. Kodwa eyona mfundo ixabisekileyo yeBhayibhile ayifunyanwa ngokufunda kwayo ngamathuba athile okanye ngokungadibananga. Inkqubo yayo enkulu yenyaniso ayiveliswanga ngendlela enokubonwa ngumfundi okhawulezayo okanye ongakhathaliyo. Uninzi lobuncwane bayo bulele nzulu ngaphantsi komphezulu, yaye bunokufunyanwa kuphela ngokuphanda ngenkuthalo nangomzamo oqhubekayo. Iinyaniso ezakha loo nto inkulu ipheleleyo zimele ukuphengululwa zize ziqokelelwe, ‘apha kancinane, nalapho kancinane.’ Isaya 28:10.
“Xa zikhangelisiswe ngolo hlobo zaza zahlanganiswa, ziya kufunyanwa zilungele ngokupheleleyo enye kwenye. IVangeli nganye yongezelela kwezinye, sonke isiprofeto sisisichasiselo sesinye, inyaniso nganye ikukukhula kwenye inyaniso. Iintlobo zoqoqosho lwamaYuda zicaciswa yiVangeli. Umgaqo ngamnye okwiLizwi likaThixo unendawo yawo, inyaniso nganye inentsingiselo yayo. Kwaye isakhiwo esipheleleyo, kuyilo nasekwenziweni kwaso, singqina ngoMbhali waso. Isakhiwo esinjalo akukho ngqondo yimbi ngaphandle kweyo yoNgunaphakade enokusicinga okanye isenze.” Education, 123.
Inyaniso yeyokuba intetho yesiHebhere ethi “ereb boqer” ifumaneka izihlandlo ezisibhozo eBhayibhileni. Ihlala iguqulelwa ngokuthi “ngokuhlwa nakusasa,” ngaphandle kukaDaniyeli 8:14 apho iguqulelwe ngokuthi “iintsuku.” Ngokwesiprofeto esiphefumlelweyo ivesi yeshumi elinesine “isiseko nentsika ephakathi yokholo lwama-Advent.”
“Isibhalo esasithi ngaphezu kwazo zonke ezinye saba sisiseko nentsika ephambili yokholo lwama-Advent yaba sisibhengezo esithi, ‘Koda kube ziintsuku ezingamawaka amabini anamakhulu amathathu; yandule ke ingcwele ihlambuluke.’ [Daniel 8:14.]” The Great Controversy, 409.
Inyaniso ngoko yeyokuba “iintsuku” ezikule ndima sisihlandlo sesibhozo kwezisixhenxe apho kusetyenziswe khona elo binzana lesiHebhere. Kwaye isiganeko seBhayibhile sokukhokelwa kukaThixo ngokwesiprofeto kubaguquleli bohlelo lweKing James sanxulumanisa ngenjongo imfihlakalo yeBhayibhile yesibhozo esingesesixhenxe kwindima emele omnye wemibono emibini ekwisahluko sesibhozo. Elinye igama eliguqulelwe ngokuthi “umbono” kwisahluko sesibhozo ligama lesiHebhere elithi “chazon,” yaye elinye lithi “mareh.” “Mareh” lithetha ukubonakala, yaye umbono we-“mareh” ngumbono wokubonakala kukaKristu eLizwini likaThixo lesiprofeto. Umbono we-“mareh” kaDaniyeli 8:14 uchaza ukuba uKristu wayemiselwe ukubonakala aze afike ngesiquphe etempileni Yakhe ngomhla wama-22 Oktobha 1844. Zonke ezi nyaniso ziyinyaniso ezimeleyo, yaye zinento eziyibambayo kule ndima eyintsika esembindini, yaye le ntsika isembindini asiyomfundiso okanye asisosiprofeto esazalisekiswa ngomhla wama-22 Oktobha 1844; inyaniso yeyokuba le ndima nguKristu, intsika esembindini.
“Ndisese kule meko yokudakumba, ndaba nephupha elashiya uluvo olunzulu engqondweni yam. Ndaphupha ndibona itempile, apho abantu abaninzi babesiya kugobhoza khona. Kuphela ngabo babeya kusabela kuloo tempile ababeya kusindiswa xa ixesha liya kuvalwa; bonke ababeya kusala ngaphandle babeya kulahleka ngonaphakade. Izihlwele ezingaphandle, ezazihamba ngeendlela zazo ezahlukeneyo, zabagculela zaza zabahlekisa abo babengena etempileni, zaza zabaxelela ukuba eli cebo losindiso laliyinkohliso yobuqhophololo, nokuba enyanisweni kwakungekho ngozi kwaphela imele ukuphetshwa. Bade babamba nabanye ukuze babathintele ekukhawulezeni bangene ngaphakathi kweendonga.”
“Ngenxa yokoyika ukuhlekiswa, ndacinga ukuba kungcono ndilinde de isihlwele sichithakale, okanye de ndibe nako ukungena ndingabonwa ngaso. Kodwa endaweni yokuba inani labantu linciphe, landa ngakumbi, yaye ngenxa yokoyika ukufika sekusemva kwexesha, ndakhawuleza ndaphuma emzini wam ndaza ndatyhutyha phakathi kwesihlwele. Ekuxhalabeni kwam ukufikelela etempileni andizange ndiphawule okanye ndikhathalele isihlwele esasindijikelezile.
“Ekungeneni kwam esakhiweni, ndabona ukuba itempile enkulu yayixhaswe yintsika enye enkulu kakhulu, yaye kuyo kwakubotshelelwe imvana eyayikrazukile yonke, yenzakele, yaye isopha. Thina esasikho apho sabonakala sisazi ukuba le mvana yayikrazulwe yaza yatyunyuzwa ngenxa yethu. Bonke abangenayo etempileni babemelwe kukuza phambi kwayo baze bavume izono zabo. Kanye phambi kwemvana kwakukho izihlalo eziphakamileyo, ekwakuhleli kuzo iqela labantu elalibonakala lonwabile kakhulu. Ukukhanya kwezulu kwakubonakala kukhanya ebusweni babo, yaye babedumisa uThixo, becula iingoma zovuyo nombulelo ovuyisayo ezazivakala ngathi ngumculo weengelosi. Aba yayingabo babeze phambi kwemvana, bavuma izono zabo, bamkela uxolelo, yaye ngoku babelindele ngovuyo olukhulu isiganeko esithile esivuyisayo.
“Kwanasemva kokuba ndingene kweso sakhiwo, uloyiko lwandehlela, ndaze ndaba nemvakalelo yehlazo yokuba ndimelwe kukuzithoba phambi kwaba bantu; kodwa ndabonakala ndinyanzelekile ukuba ndiqhubekele phambili, ndaza ndandisacotha ndisenza indlela yam ndijikeleza intsika ukuze ndijongane netakane, xa kwavakala ixilongo, itempile yanyikima, kwaphakama izikhalo zoloyiso zivela kwabangcwele ababebuthene ndawonye, ukukhanya okoyikekayo kwakhanyisa eso sakhiwo, kwandula ke konke kwaba bubumnyama obugqithisileyo. Bonke abo bantu bonwabileyo babesele benyamalele kunye nokukhanya, ndasala ndedwa kuloo nkxalabo ithuleyo yasebusuku.
“Ndivuke ndinentlungu enkulu engqondweni, yaye ndandingakwazi nokuzeyisela lula ukuba bendiphupha. Kwakubonakala kum ukuba isigwebo sam sasigqityiwe; ukuba uMoya weNkosi undishiyile, ungaze ubuye.” Experience and Teachings, 24, 25.
Ngoku siyavavanywa ukuba siya kungena na etempileni size emva koko sizivume izono zethu, size siqinisekise intsikelelo yokugwetyelwa kwaKhe. Olu bizo lokugqibela lokungena etempileni lujikelezwe zizithintelo zokuthintela ukungena kwethu ngabanye, kodwa ukuba ngoku sithandabuza, siya “kushiywa sodwa kuthotho oloyikekayo lokuthula lwasebusuku.” Kodwa asiyiyo yodwa le ngongoma yam.
Ugxininiso olunenjongo lwabekwa phezu kwale ndima ibaluleke kakhulu ngokubandakanywa komahluko welizwi elithi “iintsuku,” eliphethe kunye nalo imfihlakalo yesiprofeto yokuba isibhozo siphuma kwesixhenxe, nto leyo eyenye yamavili exesheni lokutywinwa kwamawaka alikhulu elinamashumi amane anesine. Ngethuba lokutywinwa, uphondo lwamaProtestanti kunye nophondo lwamaRiphabhlikhi lobukumkani besithandathu besiprofeto seBhayibhile ziya kuzalisekisa zombini imfihlakalo yokuba owesibhozo ungowesixhenxe. Kwabongameli abasibhozo ukususela kwixesha lesiphelo ngo-1989, uTrump waba ngukumkani wesithandathu wobukumkani besithandathu, yaye emva kokuba ephumelele ikota yakhe yesibini, waba ngowesibhozo ongowesixhenxe. Kwisenzo seUnited States sokuphinda umYalelo waseMilan ngo-313, intshukumo yaseLawodike yamawaka alikhulu elinamashumi amane anesine iya kuba yintshukumo yaseFiladelfiya yamawaka alikhulu elinamashumi amane anesine. Ixesha lokutywinwa liphela emthethweni weCawa, apho inxeba elibulalayo lobupopu liphiliswa, yaye ngaloo ndlela uzalisekisa imfihlakalo yeSityhilelo seshumi elinesixhenxe njengowesibhozo ongowesixhenxe. Inyaniso enye, emelwe kwisaci esinye sesiHebhere, njengelizwi elinye lesiNgesi; izisa indima echaza ukuvulwa komgwebo kwindima echaza ukuvalwa komgwebo exesheni lokutywinwa kwamawaka alikhulu elinamashumi amane anesine.
Inyaniso nganye inendawo yayo, yaye kukho intetho enye kuphela apho ukwakheka kwamanani okuthi “inani” liphindwe ngelinye “inani” kufumaneka kwiTestamente eNtsha, yaye zimbini kuphela kwiTestamente eNdala. I-alpha yokuthi “ukwakheka kwamanani” ikwiGenesis.
Ukuba uKayin wophindezelwa kasixhenxe, inene uLameki wophindezelwa amashumi asixhenxe anesixhenxe. Genesis 4:24.
Ulwakhiwo lwe-omega “lwenani” lukuMateyu.
Wandula ke uPetros kuye, wathi, Nkosi, umzalwana wam uya kundona kube kangaphi na, ndibe ndiyamxolela? Kude kube kasixhenxe na? Wathi uYesu kuye, Andithi kuwe, Kude kube kasixhenxe; ndithi, Kude kube ngamashumi asixhenxe aphindwe kasixhenxe. Mateyu 18:21, 22.
Ezi ndima zimele okokuqala nokokugqibela eBhayibhileni apho inani lichazwa ukuba maliphindwe ngelinye inani. Maninzi amanani, kodwa i-alpha yeGenesis ne-omega kaMateyu zinolwakhiwo lwamanani olufanayo ngokuchanekileyo, yaye zisebenzisa kwa loo manani mabini afanayo, athi ‘isixhenxe’ kunye ‘namashumi asixhenxe.’
Phakathi kwe-alpha ne-omega; indawo esembindini, ekuphela kwayo enye apho olu lwakhiwo lwamanani lukhoyo, ikwiLevitikus 25. Apho loo manani mabini asinguwo ‘isixhenxe’ no ‘amashumi asixhenxe,’ koko ‘kasixhenxe amaxesha asixhenxe eminyaka.’
Uze uzibalile iisabatha zeminyaka ezisixhenxe, izihlandlo ezisixhenxe zeminyaka esixhenxe; yaye ixesha leisabatha ezisixhenxe zeminyaka liya kuba kuwe yiminyaka emashumi mane anesithoba. Levitikus 25:8.
Ulwakhiwo lwamanani oluphakathi luphinda lusebenzise inani elithi “sixhenxe,” kodwa hayi inani elithi “amashumi asixhenxe.” Isiqendu esikulo siqulethe intsikelelo yokuthobela, kwanesiqalekiso sokungathobeli. Iintsikelelo zokukhululwa kwamakhoboka nokubuyiselwa komhlaba zithelekiswa nesiqalekiso samaxesha asixhenxe, esikhankanywa izihlandlo ezine kwisahluko samashumi amabini anesithandathu seLevitikus. Intsikelelo yayiquka ukuxhasa kweNkosi ebudeni beminyaka yokuphumla komhlaba, nentsikelelo ephindwe kabini ngonyaka weYubheli, yaye isiqalekiso sesahluko samashumi amabini anesithandathu sisihambelani saso kwisixwayiso somnqophiso kwezi zahluko zibini.
Ulwakhiwo lwamanani oluphakathi luvela kuLevitikus 25:8 (“iminyaka esixhenxe ngokuphindwe kasixhenxe”). Luhlanganiswa ngoko nangoko nesigwebo esiphindwe kane esithi “izihlandlo ezisixhenxe” sakuLevitikus 26. Ngaloo ndlela, ulwakhiwo lwamanani oluphakathi lumele zombini intsikelelo nesiqalekiso, lusenza ubungqina obuphindiweyo encwadini yeLevitikus. Ulwakhiwo lwamanani lwentsikelelo okanye lwesiqalekiso seYubhile lubekwe phakathi komgwebo kaLameki, kunye nokuchongwa nguYesu komda wexesha lovavanyo. Zontathu zizonke zichonga umda wovavanyo, othi wakugqitywa ubonakalise udidi olunye olusikelelweyo nodidi olunye oluqalekisiweyo. U-alfha no-omega, abamele izigidimi zengelosi yokuqala neyesithathu, bachonga amakhulu amane anamashumi alithoba, njengomfuziselo wexesha lovavanyo. Xa oku kudityaniswa nesiqalekiso okanye nentsikelelo yeYubhile, ezi nyaniso ziba zezibalulekileyo njengoko sisondela kufundo lukaHezekile isahluko sokuqala indinyana yokuqala olubeka uHezekile kunyaka wamashumi amathathu womjikelo weshumi elinesixhenxe weYubhile.
Loo mjikelo weYubhile waphela ngo-Oktobha 22, 573 BC, yaye wawungumfuziselo kungekuphela ka-Oktobha 22, 1844, kodwa kwanowomthetho weCawa oza kufika kungekudala. Ngoku sikwango-2026, ongumnyaka wamashumi amane anesixhenxe womjikelo weYubhile wamashumi asixhenxe. Lo mjikelo weYubhile ufanekisiwe ngumjikelo weYubhile “weshumi elinesixhenxe” apho uHezekile wayemi khona kunyaka wamashumi amathathu. Wayemi etempileni, emela ikhulu elinamashumi amane anesine amawaka abathi ngokholo bangena eNdalweni eNgcwele kaNgcwele ekupheleni komgwebo, njengoko benjenjalo abathembekileyo emva ko-Oktobha 22, 1844. Ukuphoswa “kwenyani” yendawo akuyo uHezekile kwimbali yesiprofeto kwisahluko sokuqala nakwivesi yokuqala, kukuphulukana “nokuqondisa kwakho.”
Emva kokubona uzuko lweNkosi olwanikwa ngasemlanjeni iKebhare, uHezekile uthotywa ade abe luthuli, njengoko kwaba njalo ngoDaniyeli, uIsaya, noYohane. Emva koko yomine le mizekelo ibonelela ngemiba yokuthanjiswa kwabo bafanele ukunika isigidimi kwibandla elingayi kubona okanye live.
Kukho imihla emithandathu encwadini kaHezekile echaphazela iYerusalem. Saye saxoxa ngaphambili ngemihla yokuqala neyokugqibela efumaneka kwisahluko sokuqala, ivesi yokuqala neyesibini, size ke sibuyele kwisahluko samashumi amane, ivesi yokuqala. Ndiye ndaxoxa ngomhla wesibini ofumaneka kwisahluko sesibhozo nangevesi yokuqala, kodwa kuphela ekumelweni kwawo ngokomfuziselo, kungekhona ekuwubekeni kwawo ngokunxulumene nokungqingwa nokutshatyalaliswa kweYerusalem, yaye yonke incwadi ijikeleza loo mbindi. IYerusalem yatshatyalaliswa ekupheleni kuka-586/585 BC. Kwaye kuHezekile 33:21 kufika imbaleki neendaba zokuwa kweYerusalem.
Kwathi ke ngomnyaka weshumi elinesibini wokuthinjwa kwethu, ngenyanga yeshumi, ngomhla wesihlanu wenyanga, kwafika kum osindileyo ephuma eYerusalem, esithi, Isixeko sibethiwe. Ke kaloku isandla seNkosi saba phezu kwam ngokuhlwa, phambi kokufika kwalowo usindileyo; yaza yavula umlomo wam, wada wafika kum kusasa; wavuleka umlomo wam, andaba saba sisimumu. Hezekile 33:21, 22.
Ngomnyaka weshumi elinesibini isixeko satshatyalaliswa, waza ngoko uHezekile wakhululeka ukuba athethe ngokwentando yakhe. Umbono kaHezekile isahluko sesibhozo wawungowomnyaka wesithandathu, ngaloo ndlela kwakumalunga neminyaka emithandathu ngaphambi kokuba isixeko sitshatyalaliswe.
Kwathi ke ngomnyaka wesithandathu, ngenyanga yesithandathu, ngomhla wesihlanu wenyanga leyo, ndihleli endlwini yam, namadoda amakhulu akwaYuda ehleli phambi kwam, apho isandla seNkosi uYehova sawela phezu kwam. Hezekile 8:1.
Kunyaka olandelayo, owawungunyaka wesixhenxe, abaDala beza kuHezekile ukuze babuze kuYehova.
Kwathi ngomnyaka wesixhenxe, ngenyanga yesihlanu, ngomhla weshumi wenyanga, kweza abathile kumadoda amakhulu akwaSirayeli ukuza kubuza kuYehova, baza bahlala phambi kwam. Hezekile 20:1.
Kwathi ke ngomnyaka wesithoba, kwaqalisa ungqingo olwaluthatha unyaka onesiqingatha.
Kwathi kwakhona ngomnyaka wesithoba, ngenyanga yeshumi, ngolweshumi umhla wenyanga, ilizwi likaYehova lafika kum, lisithi, Nyana womntu, zibhalele igama lolu suku, olu suku kanye; ukumkani waseBhabheli uzimisele ukuchasa iYerusalem ngalo kanye olu suku. Hezekile 24:1, 2.
Ngasinye sale mihla simela iimpawu ezithile zendlela yemihla yokugqibela, kuba uPawulos uthi uSirayeli wakudala ungumzekelo kwabo baphila ekupheleni kwehlabathi.
Ke kaloku zonke ezi zinto zabehlela bona ukuba zibe yimizekelo; yaye zabhalelwa ukusilumkisa thina, esifikelwe ziziphelo zehlabathi. Ngoko ke lowo ucinga ukuba umi makalumke, hleze awe. 1 Korinte 10:11, 12.
Zonke izithandathu zemihla ezichaphazela iYerusalem zenzeka phakathi komhla wokuqala okwisahluko sokuqala, indima yokuqala, nomhla wokugqibela ofumaneka kwisahluko samashumi amane, indima yokuqala. Loo mihla mibini iphawula unyaka wesihlanu wesahluko sokuqala, owawungu-592 BC, kunye nonyaka wamashumi amabini anesihlanu wesahluko samashumi amane, owawungu-573 BC. Kwinqanaba lomgca phezu komgca, uHezekile unomgca weYiputa, oquka isalathiso seTire, kunye nomgca weYerusalem. Umgca weYiputa uneempawu zendlela ezisixhenxe ezithe ngqo, (xa iTire iqukiwe) yaye iYerusalem inezintandathu. Kunye nale migca mibini kukho umgca kaYosiya nomjikelo weJubhile weshumi elinesixhenxe. Kanti ke umgca obonakaliswayo ngaphandle komhla othe ngqo ufumaneka kwisahluko sesine, yaye umgca wesahluko sesine uneqela lamavili awabonwa nguHezekile xa wayekhangele kwiNdawo eNgcwele Kakhulu. Ukwathwele neenyaniso ezininzi zomfuziselo.
430
Inani lamakhulu mane anamashumi amathathu limela umnqophiso ongunaphakade, yaye kwisahluko sesine uHezekile usetyenziswa yiNkosi njengomzekeliso ophilayo, umzekeliso oquka inani lamakhulu mane anamashumi amathathu.
Nawe ke, nyana womntu, zithabathele isitena, usibeke phambi kwakho, uzobe kuso umzi, iYerusalem. Uze usingqinge, wakhe inqaba yokusingqinga usingamele ngayo, ufumbe ungqameko lokuwelwa usingamele ngalo; umise neenkampu zokulwa zingamele kuwo, ubeke neenkunzi zokudiliza iindonga ngeenxa zonke kuwo. Uze nawe uzithabathele ipani yentsimbi, uyimise ibe ludonga lwentsimbi phakathi kwakho nomzi lowo; ubhekise ubuso bakho kuwo, wona uya kungqingwa, uze uwungqinge. Oku kuya kuba ngumqondiso kwindlu kaSirayeli. Ulale ke ngecala lakho lasekhohlo, ubeke ubugwenxa bendlu kaSirayeli phezu kwalo; ngokwenani lemihla oya kulala ngalo, wowuthwala ubugwenxa babo. Kuba ndibeke phezu kwakho iminyaka yobugwenxa babo, ngokwenani lemihla, imihla emakhulu mathathu anamashumi asithoba; wothwala ngolo hlobo ubugwenxa bendlu kaSirayeli. Xa uyigqibile loo mihla, wolala kwakhona ngecala lakho lasekunene, uthwale ubugwenxa bendlu kaYuda iintsuku ezimashumi mane; ndikumisele imini nganye ukuba ibe ngunyaka. Ngoko ke wobhekisa ubuso bakho ekungqingweni kweYerusalem, ingalo yakho ityhilekile, uze uprofete ngokuchasene nayo. Yabona, ndiya kukubopha ngeembophelelo, ungajiki usuke kwelinye icala uye kwelinye, ude uyigqibe imihla yokusingqinga kwakho. Hezekile 4:1–8.
Ukurhangqwa kweYerusalem, njengoko kuboniswe nguHezekile, “luphawu,” kanye njengoko ukurhangqwa kweYerusalem okwenziwa nguCestius ngonyaka wama-66 kwakunjalo. Ethetha ngelithi uYesu wachaza ukutshatyalaliswa kweYerusalem, uDade White usazisa ukuba ukuzaliseka “ngokuthe ngqo” kokutshatyalaliswa kweYerusalem kusemihleni yokugqibela. Umqondiso wokutshatyalaliswa phezu kwamangqina amabini amelwe nguNebhukadenetsare noCestius ubonakalisa ukuba umqondiso wokurhangqwa ngulo mqondiso wokusondela komthetho weCawa.
Usuku Olumele Unyaka
Kwisicatshulwa esisiphengululayo sikwabona nesalathiso seBhayibhile se-omega kumgaqo oyintloko wokutolikwa kwesiprofeto kaWilliam Miller kwintshukumo esisiseko yemiyalezo yengelosi yokuqala neyesibini. I-alpha yomgaqo wosuku lube ngunyaka nayo yayiluphawu lwe-omega, kuba i-alpha yomgaqo wosuku lube ngunyaka yamiselwa encwadini yeNumeri njengovavanyo lweshumi nolokugqibela, apho uSirayeli wasilelayo, baza ngoko bazizisela ukufa entlango kuyo yonke iminyaka engamashumi amane yokubhadula entlango.
Abantwana benu baya kubhadula entlango iminyaka emashumi mane, bathwale ubuhenyu benu, kude kuphele izidumbu zenu entlango. Ngokwenani leentsuku enahlola ngazo ilizwe, ezingamashumi mane iintsuku, usuku ngalunye lube ngumnyaka, niya kubuthwala ubugwenxa benu iminyaka emashumi mane, nize niyazi ukwaphulwa kwesithembiso sam. Mna Yehova ndithethile; ndiya kukwenza oku, okunene, kulo lonke eli bandla lingendawo, elihlangene ndawonye nxamnye nam; baya kupheliswa kule ntlango, bafele khona. Numeri 14:33–35.
Iziphumo zesiprofeto zokuba umgaqo wosuku lumelwe ngunyaka uchongiwe kuvukelo lokugqibela lwenkqubo yokuvavanywa enamanyathelo alishumi eqala ekunqumleni uLwandle oluBomvu, nokuba loo mgaqo ukwabhengezwa kwakhona xa iYerusalem iza kungqingwa ize itshatyalaliswe, zimele ukuqondwa zize zisetyenziswe kule ndawo siyikhangelayo, kwanokubaluleka kokuba “ukungqingwa” kube “ngumqondiso.”
Umgca wembali odityaniswa xa kusetyenziswa “ukungqingwa” kweYerusalem njengophawu umele uqondwe, kuba uba “yi-asi” ngokungathi kunjalo, yaye ngokomfanekiso, umqondiso wokungqingwa uneentonga ezininzi eziqhagamshelwe kuwo. Umqondiso wokungqingwa mhlawumbi yeyona ndawo ibalulekileyo kuHezekile, yaye lo mqondiso uvumela iNgonyama yesizwe sakwaYuda ukuba ikhuphe ukugqibelela koko ekuqaleni okwabonakala kuHezekile kuyisiphithiphithi. “Umqondiso” wokungqingwa, umgaqo wonyaka ngemini, nemigca yesiprofeto edityaniswa kukungqingwa, imele ukuqwalaselwa kumxholo wokuba amakhulu amane anamashumi amathathu amele umnqophiso ongunaphakade.
Umnqophiso
Wathi kuAbram, Yazi ngokuqinisekileyo ukuba inzala yakho iya kuba ngumphambukeli ezweni elingelolayo, ibe iya kubakhonza; nabo baya kuyicinezela iminyaka emakhulu mane. Genesis 15:13.
INkosi yangena emnqophisweni no-Abraham ngenkqubo enamanyathelo amathathu, yaye elokuqala kula manyathelo mathathu lalibandakanya isiprofeto sokuba inzala ka-Abraham iya kuba ngabathinjwa eYiputa iminyaka emakhulu mane. Kwinqanaba lesibini u-Abraham wanikwa ummiselo wolwaluko, yaye elesithathu laba lidini likaIsake eNtabeni yaseMoriya. Iminyaka emakhulu mane yachongwa kwi-alpha yamanyathelo amathathu awathatyathwa yiNkosi ekuphakamiseni nasekungeneni emnqophisweni nabantu abanyuliweyo. Abo bantu bomnqophiso abanyuliweyo baqhawulwa umtshato noThixo ekuxulutyweni ngamatye kukaStefano ngonyaka wama-34, yaye emva koko uPawulos, umpostile onyuliweyo kwiiNtlanga, wayichaza loo minyaka imakhulu mane njenge—minyaka imakhulu mane anamashumi amathathu.
Ke kaloku ndiyitsho le nto, ukuthi umnqophiso, owawuqinisekiswe kuqala nguThixo kuKristu, umthetho, owafika emva kweminyaka engamakhulu mane anamashumi amathathu, awunako ukuwuchitha, ukuze wenze idinga lingabi nanto. Genesis 3:17.
Inani elimele umnqophiso ngamakhulu amane anamashumi amathathu, kodwa amangqina amabini ka-Abram noSawule, abathi omabini amagama abo atshintshwa aba nguAbraham noPawulos ngokulandelelana, achaza amaxesha amabini ahlukeneyo enza eli nani lipheleleyo lamakhulu amane anamashumi amathathu. Xa uThixo etshintsha igama lomphefumlo, oko kungumqondiso wobudlelane bomnqophiso phakathi kwaloo mphefumlo noThixo. Ngoko ke iminyaka engamakhulu amane anamashumi amathathu sisixa esiveliswa ngokudityaniswa kwamanani amabini ahlukeneyo, njengakwamakhulu amane ka-Abraham nokongezwa kwamashumi amathathu kuPawulos. UEzekile walala ngecala lakhe lasekhohlo iintsuku ezingamakhulu amathathu anamashumi alithoba, waza emva koko walala ngecala lakhe lasekunene iintsuku ezingamashumi amane; ngaloo ndlela echaza amanani amabini anesamba esipheleleyo esingamakhulu amane anamashumi amathathu.
KwiSahluko seshumi elinanye seGenesis, umnqophiso wokufa owaziswa kanye emva konogumbe ngokuvukela kukaNimrodi uchaza umahluko phakathi kweminqophiso emibini. Izinto zenqaba yaseBhabheli zingqina ngabantu bomnqophiso kaSathana wokuthi, “zisindiseni ngokwenu,” ababeza kugwetywa baze basasazwe. Kwakweso sahluko sinye, umlibo wamaHebhere waziswa ngokuzalwa kuka-Ebhehere, okuphawula ukuqala kwabantu abanyuliweyo ukuba bamele umnqophiso wobomi, ngokuchasene nomnqophiso wokufa kaNimrodi.
Waza u-Ebhere amashumi amane anesine eminyaka, wazala uPelegi; waza u-Ebhere, emveni kokuzala kwakhe uPelegi, waphila iminyaka emakhulu mane anamashumi amathathu, wazala oonyana neentombi. Waza uPelegi waphila iminyaka emashumi mathathu, wazala uRewu. Genesis 11:16–18.
Kwisahluko seshumi seGenesis uEbere noPelegi bakhankanywa okokuqala.
Kwazalwa ku-Ebhehere oonyana ababini; igama lomnye lalinguPelege; kuba ngemihla yakhe umhlaba wahlulwa; negama lomninawa wakhe lalinguYoketane. Genesis 10:25.
UPeleg uthetha ukwahlulwa okanye ukuqhekeka, yaye ngemihla kaPeleg ukwahlulwa kweendidi ezimbini zabantu bomnqophiso kuphawulwa yimbali yenqaba yaseBhabheli nokuvukela kukaNimrode. UEbhehere waphila iminyaka emakhulu amane anamashumi amathandathu anesine, kodwa emva kokuba uPeleg (ukwahlulwa) ezelwe waphila iminyaka emakhulu amane anamashumi amathathu. Yonke into eyinyani inentsingiselo yayo, yaye amakhulu amane anamashumi amathathu linani uPawulos alinika isiprofeto somnqophiso ka-Abraham. Nangona inani elingamakhulu amane anamashumi amathathu linxulunyaniswa nobomi buka-Ebhehere emva kokuzalwa kukaPeleg, iminyaka yokuqala engamashumi amathathu anesine yobomi bakhe ichazwa ngokuthi “iminyaka emine namashumi amathathu,” nto leyo, kambe ke, ingamashumi amathathu anesine eminyaka, kodwa ekuchazweni okulula kwaloo minyaka ingamashumi amathathu anesine kufundeka “ezine” no “amashumi amathathu” (430). Kwandula ke kwalandela amakhulu amane anamashumi amathathu, emva koko intetho yokuqala yobomi bukaPeleg ithi “amashumi amathathu.”
UEbhere yingcambu yegama elithi UmHebhere, yaye sisikhankanyo sokuqala samaHebhere, ababeza kuba ngabantu abanyuliweyo bomnqophiso. UEbhere uthetha ukuwela ukuya kwelinye icala, ngaloo ndlela efuzisela abantu bomnqophiso abawela besuka emhlabeni besiya emhlabeni omtsha, njengokuba abantwana baka-Abraham benjenjalo xa bawela uLwandle oluBomvu besiya kwiLizwe leDinga. Ukubhadula entlango iminyaka emashumi mane kwalibazisa oko kuwela, kodwa ekupheleni kwaloo minyaka imashumi mane bawela iYordan baya kwiLizwe leDinga, ngaloo ndlela befuzisela ukuwela kokugqibela kwabantu bakaThixo. UPelege umele imbali yexesha apho ukwahlulwa koluntu lwaba ngabantu ababini bomnqophiso kwaqala khona okokuqala kwinqaba kaNimrode. Umfuziselo womnqophiso wokufa kaNimrode sisiphithiphithi, kwaye umfuziselo womnqophiso wobomi wamaHebhere yiminyaka emakhulu mane anamashumi amathathu yobomi buka-Ebhere ngaphambi kokwahlulwa okumelwe nguPelege. Igama elithi Pelege likwaphawula inyaniso engumfuziselo yamanani, kuba iminyaka emakhulu mane anamashumi amathathu ka-Ebhere yahlulwe yaba ngamanani amabini, kwaye uPelege umele ukwahlulwa kwamakhulu amane kunani elingamashumi amathathu.
Amakhulu amane anamashumi amathathu aqulethe iinxalenye ezimbini. Iminyaka engamakhulu amane yomnqophiso ka-Abraham kunye neminye iminyaka engamashumi amathathu ebonakaliswe nguPawulos. Ukwanda kolwazi oluvelisa imvuselelo yokugqibela yabantu bakaThixo kumelwe kuDaniyeli isahluko seshumi elinesibini, apho umqondiso oneenxalenye ezimbini womnqophiso ongunaphakade uchongwa ngokukodwa, yaye ubekwe phambili kwiindinyana 9/11.
Wathi yena, Hamba ngendlela yakho, Daniyeli; kuba la mazwi avalelwe kwaye etywiniwe kude kube lixesha lesiphelo. Abaninzi baya kuhlanjululwa, benziwe mhlophe, baze bavavanywe; kodwa abangendawo baya kwenza okungendawo; yaye akukho namnye kwabangendawo oya kuqonda; kodwa izilumko ziya kuqonda. Kwaye ukususela kwixesha apho umbingelelo wemihla ngemihla uya kususwa, nesikizi esenza incithakalo simiswe, kuya kubakho iwaka elinamakhulu amabini anamashumi asithoba emihla. Daniyeli 12:9–11.
Ukutyhilwa kokugqibela okuvelisa inkqubo yokuvavanywa enamanyathelo amathathu, njengoko imelwe kwivesi yeshumi ngokuthi “bahlanjululwe, benziwe mhlophe, baza bavavanywa,” kunxulunyaniswa neminyaka eliwaka elinamakhulu amabini anamashumi alithoba. Ukuqonda koovulindlela ngale vesi kukuba ukususwa kokuchasana kobuhedeni ngowama-508 kwaqalisa inkqubo yeminyaka engamashumi amathathu eyakhokelela ekumisweni kobupopu njengobukumkani besihlanu besiprofeto seBhayibhile ngowama-538, obathi ke balawula njengobukumkani besihlanu besiprofeto seBhayibhile de iminyaka eliwaka elinamakhulu amabini anamashumi amathandathu yaphela ngowe-1798. Iminyaka engamashumi amathathu ukusukela ngowama-508 kuse ngowama-538 ikwamelwe nguPawulos ngokuthi “makubekho ukuwa kuqala,” kweyesi-2 kwabaseTesalonika.
Kweyesi-2 kwabaseTesalonika umxholo ngowobudlelane obuphakathi kweRoma yobuhedeni neRoma yobupopu, ezizezo ngokulandelelana ubukumkani besine nobesihlanu besiprofeto. Kusesi sahluko samaTesalonika apho uWilliam Miller wafumanisa ukuba “umhla ngemihla” encwadini kaDaniyeli wawumela iRoma yobuhedeni, yaye uMiller waqhubeka wafumanisa ukuba “umhla ngemihla” kuDaniyeli wayesoloko usondezwa ngokunxulumene nesikizi sokuphanzisa okanye ukreqo lokuphanzisa. Isikizi nokreqo lokuphanzisa encwadini kaDaniyeli zimela oko uYohane akuchaza encwadini yeSityhilelo njengomfanekiso werhamncwa nophawu lwerhamncwa, ngokulandelelana.
UWilliam Miller waseka uninzi, ukuba akusoloko kunjalo konke, ukusetyenziswa kwakhe kwesiprofeto phezu kokuchongwa kwakhe kwamandla amabini enza ukuphanzisa, amelwe “njengomihla ngemihla” (iRoma yobuqaba), kunye namandla esibini enza ukuphanzisa, achazwa ngeendlela ezimbini, njengokugqitha komthetho okuzisa ukuphanzisa (indibaniselwano yecawa norhulumente), eSityhilelweni—njengomfanekiso werhamncwa (isakhiwo sobupapa sesiprofeto), nesikizi sokuphanzisa (ukunqulwa kwelanga) eSityhilelweni—njengophawu lwerhamncwa. Ukuqonda uMiller akufumana kwinkcazo kaPawulos kweyesi-2 kwabaseTesalonika kwakululwazi olusisiseko oluyintloko kuMiller, lowo ongumfuziselo weziseko zobuAdventist. UPawulos uthi abo bangaluthandiyo inyaniso emelwe kwisahluko sesibini seyesi-2 kwabaseTesalonika ngabo bamkela inkohliso enamandla.
Kwiivesi ezintathu zikaDaniyeli (Daniyeli 12:9–11) ukuqondwa okungumfuziselo kwimihla yokugqibela akunakuquka ukusetyenziswa kwexesha, kuba ukusukela ngomhla wama-22 Oktobha 1844, ukusetyenziswa kwexesha lesiprofeto akusekho semthethweni. Iivesi zika-9/11 zimela amaxesha amabini ahlukeneyo, aweminyaka engamashumi amathathu naweminyaka eliwaka elinamakhulu amabini anamashumi amathandathu. Inani elingamashumi amane nenani eliliwaka elinamakhulu amabini anamashumi amathandathu omabini ayimiqondiso yentlango yesiprofeto, yaye ngokwesiprofeto ayatshintshiselana. Ngoko ke, iwaka elinamakhulu amabini anamashumi amathandathu linokuqondwa njengamashumi amane, yaye amashumi amane sisishumi samakhulu amane. Iivesi zika-9/11 zifanekisela inani lomnqophiso ongunaphakade, njengoko limelwe ngamakhulu amane (uAbraham) linxulumene namashumi amathathu (uPawulos). “Intlango” emelwe “liwaka elinamakhulu amabini anamashumi amathandathu” iyahambelana “nentlango” “yamashumi amane”, yaye isine sisishumi samakhulu amane. Amashumi amathathu ngamashumi amathathu. Amakhulu amane anamashumi amathathu aveliswa linani lamakhulu amane elongezwe kwinani lamashumi amathathu, nto leyo ethi kwisahluko sesine sikaHezekile imelwe ngamakhulu amathathu anamashumi alithoba elongezwe kwinani elingamashumi amane.
Iivesi ze-9/11 kwisahluko seshumi elinesibini zimele umbindi wamaxesha amathathu obuprofeti akwisahluko eso, yaye zingumfuziselo womnqophiso ongunaphakade ovulwa itywina ngemihla yokugqibela. Ukuvulwa kwetywina kwentsingiselo yamakhulu mane anamashumi amathathu ngemihla yokugqibela kuzalisekiswa kwisahluko sesine sikaHezekile.
INgonyama yesizwe sakwaYuda ngoku ityhila isilumkiso sokugqibela kwabo bathe ngokholo bangena eNdaweni eNgcwele Kunazo Zonke bekunye noHezekile, uYohane, uDaniyeli noIsaya. Loo nyaniso ivulwa ngokunxulunyaniswa nokuphakanyiswa kwabo bamelwe kungekuphela nje njengabagxothiweyo bakwaSirayeli, kodwa nanjengomqondiso wamawaka alikhulu anamashumi amane anesine. Loo nyaniso ibekwe ngaphakathi komxholo womnqophiso omelwe yiminyaka engamakhulu amane ka-Abraham, ngokunxulunyaniswa nomnqophiso omelwe yiminyaka engamashumi amathathu kaPawulos. Loo nyaniso ibonakaliswa kuDaniyeli ishumi elinesibini kwiindima zayo ze-9/11, ezimele umbindi wamaxesha amathathu angokomfuziselo, awawaqonda ngokuchanekileyo amaMillerite. Inyaniso esembindini ye-9/11 etyhilwayo kuDaniyeli ishumi elinesibini imelwe ziintsuku ezingamakhulu amathathu anamashumi alithoba kunye neentsuku ezingamashumi amane zikaHezekile. Ezo ntsuku zityhilelwa uHezekile ngonyaka wamashumi amathathu womjikelo weJubhile weshumi elinesixhenxe, yaye uHezekile, njengombingeleli, umele ububingeleli bamawaka alikhulu anamashumi amane anesine abakuvavanyo olusembindini, lwezivavanyo ezithathu.
uHezekile uphawulwe phakathi kovavanyo lwetempile “ngosuku lwesihlanu” “lwenyanga yesine,” nto leyo kwimbali yamaMillerite eyaphawula kanye embindini (“phakathi”) weenyanga zesixhenxe ezaqala ekudanisekeni kokuqala ngoAprili 19, 1844, zaza zaphela ngoOktobha 22 waloo nyaka mnye.
“Ngehlobo lika-1844, phakathi kanye kwexesha apho ekuqaleni kwakucingwa ukuba iintsuku ezingama-2300 ziya kuphela ngalo, nentlakohlaza yaloo nyaka mnye, apho kamva kwafunyaniswa ukuba zandisa zaya kufikelela khona, isigidimi savakaliswa ngawo kanye amazwi esiBhalo athi: ‘Yabonani, uMyeni uyeza!’” Imbambano Enkulu, 398.
Umhla wama-21 kuJulayi, 1844, wawusembindini weenyanga ezisixhenxe ezingcwele, yaye ngalo mhla uSamuel Snow wayeseBoston Tabernacle esazisa isigidimi sakhe soKhwelo lwasezinzulwini zobusuku. Apho, okokuqala kwintshumayelo esidlangalaleni, “wavakalisa ngawona mazwi eSibhalo ngokwaso esithi: ‘Nanko, uMyeni uyeza!’” Ngoku ngokomfuziselo simi noHezekile eBoston Tabernacle, kungekudala phambi kokuba ukuphakanyiswa kwabathunywa bokhwelo lwasezinzulwini zobusuku kuhambe kuphume njengamaza amakhulu olwandle. Inkqubo yesiprofeto yokuphakamisa iflegi imelwe kumgca wesiprofeto wobuSilamsi kwisiTyhilelo isahluko sesithoba. UHezekile isahluko sesine unika ingqina lesibini nesiphelo saso eso siprofeto seminyaka engamakhulu amathathu anamashumi alithoba ananye neentsuku ezilishumi elinesihlanu, yaye ukwenza oko kwisahluko sesine.
Siya kuqhubekeka ngale miba kwinqaku elilandelayo.