Ngokokhuthazo, xa kusiza ekuphefumlelweni, “inyaniso nganye inentsingiselo yayo,” yaye “umgaqo ngamnye unentsingiselo yawo.”

“IBhayibhile iqulethe yonke imigaqo abantu abayidingayo ukuba bayiqonde ukuze balungele obu bomi okanye ubomi obuzayo. Kwaye le migaqo inokuqondwa ngabo bonke. Akukho bani onomoya wokuxabisa imfundiso yayo onokufunda nesiqendu esinye seBhayibhile engafumani kuso ingcinga ethile eluncedo. Kodwa eyona mfundo ixabisekileyo yeBhayibhile ayifunyanwa ngokufunda kwayo ngamathuba athile okanye ngokungadibananga. Inkqubo yayo enkulu yenyaniso ayiveliswanga ngendlela enokubonwa ngumfundi okhawulezayo okanye ongakhathaliyo. Uninzi lobuncwane bayo bulele nzulu ngaphantsi komphezulu, yaye bunokufunyanwa kuphela ngokuphanda ngenkuthalo nangomzamo oqhubekayo. Iinyaniso ezakha loo nto inkulu ipheleleyo zimele ukuphengululwa zize ziqokelelwe, ‘apha kancinane, nalapho kancinane.’ Isaya 28:10.

“Xa zikhangelisiswe ngolo hlobo zaza zahlanganiswa, ziya kufunyanwa zilungele ngokupheleleyo enye kwenye. IVangeli nganye yongezelela kwezinye, sonke isiprofeto sisisichasiselo sesinye, inyaniso nganye ikukukhula kwenye inyaniso. Iintlobo zoqoqosho lwamaYuda zicaciswa yiVangeli. Umgaqo ngamnye okwiLizwi likaThixo unendawo yawo, inyaniso nganye inentsingiselo yayo. Kwaye isakhiwo esipheleleyo, kuyilo nasekwenziweni kwaso, singqina ngoMbhali waso. Isakhiwo esinjalo akukho ngqondo yimbi ngaphandle kweyo yoNgunaphakade enokusicinga okanye isenze.” Education, 123.

Inyaniso yeyokuba intetho yesiHebhere ethi “ereb boqer” ifumaneka izihlandlo ezisibhozo eBhayibhileni. Ihlala iguqulelwa ngokuthi “ngokuhlwa nakusasa,” ngaphandle kukaDaniyeli 8:14 apho iguqulelwe ngokuthi “iintsuku.” Ngokwesiprofeto esiphefumlelweyo ivesi yeshumi elinesine “isiseko nentsika ephakathi yokholo lwama-Advent.”

“Isibhalo esasithi ngaphezu kwazo zonke ezinye saba sisiseko nentsika ephambili yokholo lwama-Advent yaba sisibhengezo esithi, ‘Koda kube ziintsuku ezingamawaka amabini anamakhulu amathathu; yandule ke ingcwele ihlambuluke.’ [Daniel 8:14.]” The Great Controversy, 409.

Inyaniso ngoko yeyokuba “iintsuku” ezikule ndima sisihlandlo sesibhozo kwezisixhenxe apho kusetyenziswe khona elo binzana lesiHebhere. Kwaye isiganeko seBhayibhile sokukhokelwa kukaThixo ngokwesiprofeto kubaguquleli bohlelo lweKing James sanxulumanisa ngenjongo imfihlakalo yeBhayibhile yesibhozo esingesesixhenxe kwindima emele omnye wemibono emibini ekwisahluko sesibhozo. Elinye igama eliguqulelwe ngokuthi “umbono” kwisahluko sesibhozo ligama lesiHebhere elithi “chazon,” yaye elinye lithi “mareh.” “Mareh” lithetha ukubonakala, yaye umbono we-“mareh” ngumbono wokubonakala kukaKristu eLizwini likaThixo lesiprofeto. Umbono we-“mareh” kaDaniyeli 8:14 uchaza ukuba uKristu wayemiselwe ukubonakala aze afike ngesiquphe etempileni Yakhe ngomhla wama-22 Oktobha 1844. Zonke ezi nyaniso ziyinyaniso ezimeleyo, yaye zinento eziyibambayo kule ndima eyintsika esembindini, yaye le ntsika isembindini asiyomfundiso okanye asisosiprofeto esazalisekiswa ngomhla wama-22 Oktobha 1844; inyaniso yeyokuba le ndima nguKristu, intsika esembindini.

“Ndisese kule meko yokudakumba, ndaba nephupha elashiya uluvo olunzulu engqondweni yam. Ndaphupha ndibona itempile, apho abantu abaninzi babesiya kugobhoza khona. Kuphela ngabo babeya kusabela kuloo tempile ababeya kusindiswa xa ixesha liya kuvalwa; bonke ababeya kusala ngaphandle babeya kulahleka ngonaphakade. Izihlwele ezingaphandle, ezazihamba ngeendlela zazo ezahlukeneyo, zabagculela zaza zabahlekisa abo babengena etempileni, zaza zabaxelela ukuba eli cebo losindiso laliyinkohliso yobuqhophololo, nokuba enyanisweni kwakungekho ngozi kwaphela imele ukuphetshwa. Bade babamba nabanye ukuze babathintele ekukhawulezeni bangene ngaphakathi kweendonga.”

“Ngenxa yokoyika ukuhlekiswa, ndacinga ukuba kungcono ndilinde de isihlwele sichithakale, okanye de ndibe nako ukungena ndingabonwa ngaso. Kodwa endaweni yokuba inani labantu linciphe, landa ngakumbi, yaye ngenxa yokoyika ukufika sekusemva kwexesha, ndakhawuleza ndaphuma emzini wam ndaza ndatyhutyha phakathi kwesihlwele. Ekuxhalabeni kwam ukufikelela etempileni andizange ndiphawule okanye ndikhathalele isihlwele esasindijikelezile.

“Ekungeneni kwam esakhiweni, ndabona ukuba itempile enkulu yayixhaswe yintsika enye enkulu kakhulu, yaye kuyo kwakubotshelelwe imvana eyayikrazukile yonke, yenzakele, yaye isopha. Thina esasikho apho sabonakala sisazi ukuba le mvana yayikrazulwe yaza yatyunyuzwa ngenxa yethu. Bonke abangenayo etempileni babemelwe kukuza phambi kwayo baze bavume izono zabo. Kanye phambi kwemvana kwakukho izihlalo eziphakamileyo, ekwakuhleli kuzo iqela labantu elalibonakala lonwabile kakhulu. Ukukhanya kwezulu kwakubonakala kukhanya ebusweni babo, yaye babedumisa uThixo, becula iingoma zovuyo nombulelo ovuyisayo ezazivakala ngathi ngumculo weengelosi. Aba yayingabo babeze phambi kwemvana, bavuma izono zabo, bamkela uxolelo, yaye ngoku babelindele ngovuyo olukhulu isiganeko esithile esivuyisayo.

“Kwanasemva kokuba ndingene kweso sakhiwo, uloyiko lwandehlela, ndaze ndaba nemvakalelo yehlazo yokuba ndimelwe kukuzithoba phambi kwaba bantu; kodwa ndabonakala ndinyanzelekile ukuba ndiqhubekele phambili, ndaza ndandisacotha ndisenza indlela yam ndijikeleza intsika ukuze ndijongane netakane, xa kwavakala ixilongo, itempile yanyikima, kwaphakama izikhalo zoloyiso zivela kwabangcwele ababebuthene ndawonye, ukukhanya okoyikekayo kwakhanyisa eso sakhiwo, kwandula ke konke kwaba bubumnyama obugqithisileyo. Bonke abo bantu bonwabileyo babesele benyamalele kunye nokukhanya, ndasala ndedwa kuloo nkxalabo ithuleyo yasebusuku.

“Ndivuke ndinentlungu enkulu engqondweni, yaye ndandingakwazi nokuzeyisela lula ukuba bendiphupha. Kwakubonakala kum ukuba isigwebo sam sasigqityiwe; ukuba uMoya weNkosi undishiyile, ungaze ubuye.” Experience and Teachings, 24, 25.

Ngoku siyavavanywa ukuba siya kungena na etempileni size emva koko sizivume izono zethu, size siqinisekise intsikelelo yokugwetyelwa kwaKhe. Olu bizo lokugqibela lokungena etempileni lujikelezwe zizithintelo zokuthintela ukungena kwethu ngabanye, kodwa ukuba ngoku sithandabuza, siya “kushiywa sodwa kuthotho oloyikekayo lokuthula lwasebusuku.” Kodwa asiyiyo yodwa le ngongoma yam.

Le ndinyana ibaluleke kakhulu yagxininiswa ngenjongo ngokuquka umahluko obonakaliswa ligama elithi “iintsuku,” eliqulethe iqhina lesiprofeto lokuba isibhozo sesinye kwezisixhenxe, elilelinye lamavili exesha lokutywinwa kwekhulu elinamashumi amane anesine lamawaka. Ngexesha lokutywinwa, uphondo lobuProtestanti nophondo lobuRiphabliki lobukumkani besithandathu besiprofeto seBhayibhile zombini ziya kuzalisekisa iqhina lokuba owesibhozo ungowabasixhenxe. Koomongameli abasibhozo abaye bakho ukususela kwixesha lokuphela ngowe-1989, uTrump waba ngukumkani wesithandathu wobukumkani besithandathu, yaye emva kokuba ephumelele unyulo lwexesha lakhe lesibini lokuba sesikhundleni, waba ngowesibhozo ongowabasixhenxe. Ngesenzo seUnited States sokuphinda uMmiselo waseMilan wowe-313, intshukumo yaseLawodike yekhulu elinamashumi amane anesine lamawaka iya kuba yintshukumo yaseFiladelfi yekhulu elinamashumi amane anesine lamawaka. Ixesha lokutywinwa liphela ekumiselweni komthetho weCawa, apho inxeba elibulalayo lobupopu liphiliswa khona, yaye ngaloo ndlela ubupopu buzalisekisa iqhina elikwiSityhilelo isahluko seshumi elinesixhenxe njengowesibhozo ongowabasixhenxe. Isibakala esinye, esimelwe libinzana elinye lesiHebhere, njengegama elinye lesiNgesi, sizisa indinyana echonga ukuqala komgwebo kwindinyana echonga ukuphela komgwebo ngexesha lokutywinwa kwekhulu elinamashumi amane anesine lamawaka.

Isibakala ngasinye sinendawo yaso, yaye kwiTestamente eNtsha kukho ibinzana elinye kuphela apho kusetyenziswa ulwakhiwo lwamanani oluthi ‘inani’ liphindaphindwe ngelinye ‘inani’, kanti kwiTestamente eNdala kukho amabini kuphela. Ialfa ‘yolwakhiwo lwamanani’ ikwiGenesis.

Ukuba uKayin wophindezelwa kasixhenxe, inene uLameki wophindezelwa amashumi asixhenxe anesixhenxe. Genesis 4:24.

Ulwakhiwo lwe-omega “lwenani” lukuMateyu.

Wandula ke uPetros kuye, wathi, Nkosi, umzalwana wam uya kundona kube kangaphi na, ndibe ndiyamxolela? Kude kube kasixhenxe na? Wathi uYesu kuye, Andithi kuwe, Kude kube kasixhenxe; ndithi, Kude kube ngamashumi asixhenxe aphindwe kasixhenxe. Mateyu 18:21, 22.

Ezi ndima zimele okokuqala nokokugqibela eBhayibhileni apho inani lichazwa ukuba maliphindwe ngelinye inani. Maninzi amanani, kodwa i-alpha yeGenesis ne-omega kaMateyu zinolwakhiwo lwamanani olufanayo ngokuchanekileyo, yaye zisebenzisa kwa loo manani mabini afanayo, athi ‘isixhenxe’ kunye ‘namashumi asixhenxe.’

Phakathi kwe-alfa ne-omega, indawo esembindini nekuphela kwayo enye apho olu lwakhiwo lwamanani lufumaneka khona ikuLevitikus isahluko samashumi amabini anesihlanu. Apho la manani mabini achazwa kungekhona ngokuthi ‘isixhenxe’ nangokuthi ‘amashumi asixhenxe,’ koko ngokuthi ‘iminyaka esixhenxe ephindwe kasixhenxe.’

Uze uzibalile iisabatha zeminyaka ezisixhenxe, izihlandlo ezisixhenxe zeminyaka esixhenxe; yaye ixesha leisabatha ezisixhenxe zeminyaka liya kuba kuwe yiminyaka emashumi mane anesithoba. Levitikus 25:8.

Ulwakhiwo lwamanani olusembindini lusebenzisa kwakhona inani elithi ‘isixhenxe,’ kodwa kungekhona inani elithi ‘amashumi asixhenxe.’ Isicatshulwa olufumaneka kuso siqulethe intsikelelo yokuthobela, kwanesiqalekiso sokungathobeli. Iintsikelelo zokukhululwa kwamakhoboka nokubuyiselwa komhlaba zichasaniswa nesiqalekiso esiphindwe kasixhenxe esikhankanywa izihlandlo ezine kwisahluko samashumi amabini anesithandathu seLevitikus. Le ntsikelelo yayiquka ukondliwa yiNkosi ebudeni beminyaka yokuphumla komhlaba, nentsikelelo ephindwe kabini ngonyaka weNtlokoma, yaye ukuqalekisa okukwisahluko samashumi amabini anesithandathu kuyinxalenye engqamene nayo kwisilumkiso somnqophiso esikwezi zahluko zibini.

Ulwakhiwo lwamanani oluphakathi luvela kwiLevitikus 25:8 (‘iminyaka esixhenxe ephindwe kasixhenxe’). Ludityaniswa kwangoko nomgwebo othi ‘kasixhenxe’ ophindaphindwa kane kwiLevitikus 26. Ngoko ke, olu lwakhiwo lwamanani lumele intsikelelo nesiqalekiso, lunika ubungqina obuphindwe kabini kwincwadi yeLevitikus. Ulwakhiwo lwamanani lwentsikelelo okanye lwesiqalekiso seNtlokoma lubekwe phakathi komgwebo kaLameki nokuchaza kukaYesu umda wexesha lovavanyo. Zontathu zidibene zibonisa umda wexesha lovavanyo, eliya kuthi lakuphela lityhile udidi olunye olusikelelweyo nolunye udidi oluqalekisiweyo. UAlfa no-Omega, abamela izigidimi zengelosi yokuqala neyesithathu, babonisa amakhulu amane anamashumi alithoba njengomfuziselo wexesha lovavanyo. Xa oku kudityaniswa nesiqalekiso okanye nentsikelelo yeNtlokoma, ezi zibakala ziba nokubaluleka njengoko sisondela ekufundeni isahluko sokuqala, ivesi yokuqala yencwadi kaHezekile, ebeka uHezekile kunyaka wamashumi amathathu womjikelo weshumi elinesixhenxe weNtlokoma.

Loo mjikelo weNtlokoma waphela ngomhla wama-22 kweyeDwarha, ngowama-573 ngaphambi kukaKristu, yaye wawungumfuziselo kungekuphela nje womhla wama-22 kweyeDwarha, ngowe-1844, kodwa kwanowomthetho wokugcinwa kweCawa oza kufika kungekudala. UHezekile wayemi etempileni, emela abo balikhulu elinamashumi amane anesine lamawaka abangene ngokholo kwiNgcwele kangcwele ekupheleni komgwebo, njengoko benzayo abathembekileyo emva komhla wama-22 kweyeDwarha, ngowe-1844. Ukungasiqondi “isibakala” sokuba uHezekile umi phi kwimbali yesiprofeto kwisahluko sokuqala nakwivesi yokuqala kukuphulukana “nolwalathiso” lwakho.

Emva kokubona uzuko lweNkosi olwabonakaliswa ngasemlanjeni iKebhare, uHezekile uthotyelwa eluthulini njengoko kwaba njalo kuDaniyeli, kuIsaya nakuYohane. Emva koko, yomine le mizekelo ibonelela ngeenkalo zokuthanjiswa kwabo baza kudlulisela isigidimi kwibandla elingayi kubona okanye live.

Kukho imihla emithandathu kwincwadi kaHezekile ephathelele iYerusalem. Ngaphambili siye saxoxa ngemihla yokuqala neyokugqibela efumaneka kwisahluko sokuqala, kwivesi yokuqala neyesibini, nakwisahluko samashumi amane, kwivesi yokuqala. Ndiye ndaxoxa ngomhla wesibini ofumaneka kwisahluko sesibhozo, kwivesi yokuqala, kodwa ndawuqwalasela kuphela ngokwendlela omelwa ngayo ngokomfuziselo, ndingakhange ndibonise indawo yawo ngokunxulumene nokungqingwa nokutshatyalaliswa kweYerusalem, yaye incwadi iphela ijikeleza kuloo asi. IYerusalem yatshatyalaliswa ekupheleni konyaka wama-586/585 ngaphambi kokuzalwa kukaKristu. Yaye kuHezekile 33:21 kufika imbacu iphethe iindaba zokuwa kweYerusalem.

Kwathi ke ngomnyaka weshumi elinesibini wokuthinjwa kwethu, ngenyanga yeshumi, ngomhla wesihlanu wenyanga, kwafika kum osindileyo ephuma eYerusalem, esithi, Isixeko sibethiwe. Ke kaloku isandla seNkosi saba phezu kwam ngokuhlwa, phambi kokufika kwalowo usindileyo; yaza yavula umlomo wam, wada wafika kum kusasa; wavuleka umlomo wam, andaba saba sisimumu. Hezekile 33:21, 22.

Ngomnyaka weshumi elinesibini isixeko satshatyalaliswa, waza ngoko uHezekile wakhululeka ukuba athethe ngokwentando yakhe. Umbono kaHezekile isahluko sesibhozo wawungowomnyaka wesithandathu, ngaloo ndlela kwakumalunga neminyaka emithandathu ngaphambi kokuba isixeko sitshatyalaliswe.

Kwathi ke ngomnyaka wesithandathu, ngenyanga yesithandathu, ngomhla wesihlanu wenyanga leyo, ndihleli endlwini yam, namadoda amakhulu akwaYuda ehleli phambi kwam, apho isandla seNkosi uYehova sawela phezu kwam. Hezekile 8:1.

Kunyaka olandelayo, owawungunyaka wesixhenxe, abadala bafuna uHezekile ukuze babuze eNkosini.

Kwathi ngomnyaka wesixhenxe, ngenyanga yesihlanu, ngomhla weshumi wenyanga, kweza abathile kumadoda amakhulu akwaSirayeli ukuza kubuza kuYehova, baza bahlala phambi kwam. Hezekile 20:1.

Emva koko, ngonyaka wesithoba, kwaqalisa ukungqingwa okwathabatha unyaka onesiqingatha.

Kwathi kwakhona ngomnyaka wesithoba, ngenyanga yeshumi, ngolweshumi umhla wenyanga, ilizwi likaYehova lafika kum, lisithi, Nyana womntu, zibhalele igama lolu suku, olu suku kanye; ukumkani waseBhabheli uzimisele ukuchasa iYerusalem ngalo kanye olu suku. Hezekile 24:1, 2.

Umhla ngamnye kule mihla umele izikhombisi-ndlela ezithile zemihla yokugqibela, kuba uPawulos uthi uSirayeli wamandulo ungumzekelo kwabo baphila ekupheleni kwehlabathi.

Ke kaloku zonke ezi zinto zabehlela bona ukuba zibe yimizekelo; yaye zabhalelwa ukusilumkisa thina, esifikelwe ziziphelo zehlabathi. Ngoko ke lowo ucinga ukuba umi makalumke, hleze awe. 1 Korinte 10:11, 12.

Zonke izithandathu zemihla ezichaphazela iYerusalem zenzeka phakathi komhla wokuqala okwisahluko sokuqala, indima yokuqala, nomhla wokugqibela ofumaneka kwisahluko samashumi amane, indima yokuqala. Loo mihla mibini iphawula unyaka wesihlanu wesahluko sokuqala, owawungu-592 BC, kunye nonyaka wamashumi amabini anesihlanu wesahluko samashumi amane, owawungu-573 BC. Kwinqanaba lomgca phezu komgca, uHezekile unomgca weYiputa, oquka isalathiso seTire, kunye nomgca weYerusalem. Umgca weYiputa uneempawu zendlela ezisixhenxe ezithe ngqo, (xa iTire iqukiwe) yaye iYerusalem inezintandathu. Kunye nale migca mibini kukho umgca kaYosiya nomjikelo weJubhile weshumi elinesixhenxe. Kanti ke umgca obonakaliswayo ngaphandle komhla othe ngqo ufumaneka kwisahluko sesine, yaye umgca wesahluko sesine uneqela lamavili awabonwa nguHezekile xa wayekhangele kwiNdawo eNgcwele Kakhulu. Ukwathwele neenyaniso ezininzi zomfuziselo.

430

Inani lamakhulu mane anamashumi amathathu limela umnqophiso ongunaphakade, yaye kwisahluko sesine uHezekile usetyenziswa yiNkosi njengomzekeliso ophilayo, umzekeliso oquka inani lamakhulu mane anamashumi amathathu.

Nawe ke, nyana womntu, zithabathele isitena, usibeke phambi kwakho, uzobe kuso umzi, iYerusalem. Uze usingqinge, wakhe inqaba yokusingqinga usingamele ngayo, ufumbe ungqameko lokuwelwa usingamele ngalo; umise neenkampu zokulwa zingamele kuwo, ubeke neenkunzi zokudiliza iindonga ngeenxa zonke kuwo. Uze nawe uzithabathele ipani yentsimbi, uyimise ibe ludonga lwentsimbi phakathi kwakho nomzi lowo; ubhekise ubuso bakho kuwo, wona uya kungqingwa, uze uwungqinge. Oku kuya kuba ngumqondiso kwindlu kaSirayeli. Ulale ke ngecala lakho lasekhohlo, ubeke ubugwenxa bendlu kaSirayeli phezu kwalo; ngokwenani lemihla oya kulala ngalo, wowuthwala ubugwenxa babo. Kuba ndibeke phezu kwakho iminyaka yobugwenxa babo, ngokwenani lemihla, imihla emakhulu mathathu anamashumi asithoba; wothwala ngolo hlobo ubugwenxa bendlu kaSirayeli. Xa uyigqibile loo mihla, wolala kwakhona ngecala lakho lasekunene, uthwale ubugwenxa bendlu kaYuda iintsuku ezimashumi mane; ndikumisele imini nganye ukuba ibe ngunyaka. Ngoko ke wobhekisa ubuso bakho ekungqingweni kweYerusalem, ingalo yakho ityhilekile, uze uprofete ngokuchasene nayo. Yabona, ndiya kukubopha ngeembophelelo, ungajiki usuke kwelinye icala uye kwelinye, ude uyigqibe imihla yokusingqinga kwakho. Hezekile 4:1–8.

Ukurhangqwa kweYerusalem, njengoko kuboniswe nguHezekile, “luphawu,” kanye njengoko ukurhangqwa kweYerusalem okwenziwa nguCestius ngonyaka wama-66 kwakunjalo. Ethetha ngelithi uYesu wachaza ukutshatyalaliswa kweYerusalem, uDade White usazisa ukuba ukuzaliseka “ngokuthe ngqo” kokutshatyalaliswa kweYerusalem kusemihleni yokugqibela. Umqondiso wokutshatyalaliswa phezu kwamangqina amabini amelwe nguNebhukadenetsare noCestius ubonakalisa ukuba umqondiso wokurhangqwa ngulo mqondiso wokusondela komthetho weCawa.

Usuku Olumele Unyaka

Kwisicatshulwa esisiqwalaselayo, sikwabona isalathiso seBhayibhile esingu-omega kumgaqo kaWilliam Miller ophambili wokutolika iziprofeto kwintshukumo esisiseko sezigidimi zengelosi yokuqala neyesibini. I-alfa yomgaqo wokuba usuku lumele unyaka yayikwangumfuziselo we-omega, kuba i-alfa yomgaqo wokuba usuku lumele unyaka yandlalwa encwadini yeNumeri njengovavanyo lweshumi nolokugqibela, awasilelayo kulo uSirayeli, ngaloo ndlela ezizisela ukufa entlango ebudeni beminyaka engamashumi amane yokubhadula entlango.

Abantwana benu baya kubhadula entlango iminyaka emashumi mane, bathwale ubuhenyu benu, kude kuphele izidumbu zenu entlango. Ngokwenani leentsuku enahlola ngazo ilizwe, ezingamashumi mane iintsuku, usuku ngalunye lube ngumnyaka, niya kubuthwala ubugwenxa benu iminyaka emashumi mane, nize niyazi ukwaphulwa kwesithembiso sam. Mna Yehova ndithethile; ndiya kukwenza oku, okunene, kulo lonke eli bandla lingendawo, elihlangene ndawonye nxamnye nam; baya kupheliswa kule ntlango, bafele khona. Numeri 14:33–35.

Iintsingiselo zesiprofeto zokuba umgaqo wokuba usuku lumele unyaka uchongwa kwimvukelo yokugqibela yenkqubo yovavanyo enezigaba ezilishumi eqala ekuweleni uLwandle Olubomvu, nokuba kwaloo mgaqo uphinda uvakaliswe xa iYerusalem iza kungqingwa ize itshatyalaliswe, kufuneka ziqondwe zize zisetyenziswe kwisicatshulwa esisiqwalaselayo, njengoko kufuneka kuqondwe kuze kusetyenziswe nokubaluleka kokuba “ukungqingwa” “kungumqondiso.”

Umgca wembali odityaniswa xa kusetyenziswa “ukungqingwa” kweYerusalem njengophawu umele uqondwe, kuba uba “yi-asi” ngokungathi kunjalo, yaye ngokomfanekiso, umqondiso wokungqingwa uneentonga ezininzi eziqhagamshelwe kuwo. Umqondiso wokungqingwa mhlawumbi yeyona ndawo ibalulekileyo kuHezekile, yaye lo mqondiso uvumela iNgonyama yesizwe sakwaYuda ukuba ikhuphe ukugqibelela koko ekuqaleni okwabonakala kuHezekile kuyisiphithiphithi. “Umqondiso” wokungqingwa, umgaqo wonyaka ngemini, nemigca yesiprofeto edityaniswa kukungqingwa, imele ukuqwalaselwa kumxholo wokuba amakhulu amane anamashumi amathathu amele umnqophiso ongunaphakade.

Umnqophiso

Wathi kuAbram, Yazi ngokuqinisekileyo ukuba inzala yakho iya kuba ngumphambukeli ezweni elingelolayo, ibe iya kubakhonza; nabo baya kuyicinezela iminyaka emakhulu mane. Genesis 15:13.

INkosi yangena emnqophisweni noAbraham ngenkqubo enamanyathelo amathathu, yaye elokuqala kuloo manyathelo mathathu laliquka isiprofeto sokuba inzala kaAbraham yayiza kuba sekuthinjweni eYiputa kangangeminyaka engamakhulu amane. Kwinyathelo lesibini, uAbraham wanikwa isiko lolwaluko, laza inyathelo lesithathu laba kukunikelwa kukaIsake njengedini kwiNtaba yaseMoriya. Iminyaka engamakhulu amane yachazwa kwi-alfa yamanyathelo amathathu awathatyathwa yiNkosi ekumiseni abantu abanyuliweyo nasekungeneni emnqophisweni nabo. Umtshato wabo bantu banyuliweyo bomnqophiso noThixo waqhawulwa ekuxulutyweni kukaStefano ngamatye ngonyaka wama-34, yaye emva koko uPawulos, umpostile owanyulelwa iintlanga, wayichaza loo minyaka ingamakhulu amane njengeminyaka—engamakhulu amane anamashumi amathathu.

Ndithi ke, umnqophiso owawusele uqinisekisiwe nguThixo kuKristu awunakutshitshiswa ngumthetho owabakho emva kweminyaka engamakhulu amane anamashumi amathathu, ukuze uliphuthise idinga. KumaGalati 3:17.

Inani elimele umnqophiso ngamakhulu amane anamashumi amathathu, kodwa amangqina amabini, uAbram noSawule, abathi bobabini batshintshwa amagama baba nguAbraham noPawulos ngokulandelelana, abonisa amaxesha amabini ahlukeneyo enza inani elipheleleyo lamakhulu amane anamashumi amathathu. Xa uThixo etshintsha igama lomphefumlo, oko kungumfuziselo wobudlelwane bomnqophiso phakathi kwaloo mphefumlo noThixo. Ngoko ke, iminyaka engamakhulu amane anamashumi amathathu sisixa esifunyanwa ngokudibanisa amanani amabini ahlukeneyo, njengakumakhulu amane ka-Abraham nokongezwa kwamashumi amathathu kaPawulos. UHezekile walala ngecala lakhe lasekhohlo iintsuku ezingamakhulu amathathu anamashumi alithoba, waza walala ngecala lakhe lasekunene iintsuku ezingamashumi amane, ngaloo ndlela ebonisa amanani amabini athi xa edityanisiwe enze amakhulu amane anamashumi amathathu.

KwiSahluko seshumi elinanye seGenesis, umnqophiso wokufa owaziswa kanye emva konogumbe ngokuvukela kukaNimrodi uchaza umahluko phakathi kweminqophiso emibini. Izinto zenqaba yaseBhabheli zingqina ngabantu bomnqophiso kaSathana wokuthi, “zisindiseni ngokwenu,” ababeza kugwetywa baze basasazwe. Kwakweso sahluko sinye, umlibo wamaHebhere waziswa ngokuzalwa kuka-Ebhehere, okuphawula ukuqala kwabantu abanyuliweyo ukuba bamele umnqophiso wobomi, ngokuchasene nomnqophiso wokufa kaNimrodi.

Waza u-Ebhere amashumi amane anesine eminyaka, wazala uPelegi; waza u-Ebhere, emveni kokuzala kwakhe uPelegi, waphila iminyaka emakhulu mane anamashumi amathathu, wazala oonyana neentombi. Waza uPelegi waphila iminyaka emashumi mathathu, wazala uRewu. Genesis 11:16–18.

Kwisahluko seshumi seGenesis uEbere noPelegi bakhankanywa okokuqala.

Kwazalwa ku-Ebhehere oonyana ababini; igama lomnye lalinguPelege; kuba ngemihla yakhe umhlaba wahlulwa; negama lomninawa wakhe lalinguYoketane. Genesis 10:25.

UPeleg uthetha ukwahlulwa okanye ukuqhekeka, yaye ngemihla kaPeleg ukwahlulwa kweendidi ezimbini zabantu bomnqophiso kuphawulwa yimbali yenqaba yaseBhabheli nokuvukela kukaNimrode. UEbhehere waphila iminyaka emakhulu amane anamashumi amathandathu anesine, kodwa emva kokuba uPeleg (ukwahlulwa) ezelwe waphila iminyaka emakhulu amane anamashumi amathathu. Yonke into eyinyani inentsingiselo yayo, yaye amakhulu amane anamashumi amathathu linani uPawulos alinika isiprofeto somnqophiso ka-Abraham. Nangona inani elingamakhulu amane anamashumi amathathu linxulunyaniswa nobomi buka-Ebhehere emva kokuzalwa kukaPeleg, iminyaka yokuqala engamashumi amathathu anesine yobomi bakhe ichazwa ngokuthi “iminyaka emine namashumi amathathu,” nto leyo, kambe ke, ingamashumi amathathu anesine eminyaka, kodwa ekuchazweni okulula kwaloo minyaka ingamashumi amathathu anesine kufundeka “ezine” no “amashumi amathathu” (430). Kwandula ke kwalandela amakhulu amane anamashumi amathathu, emva koko intetho yokuqala yobomi bukaPeleg ithi “amashumi amathathu.”

UEbhere yingcambu yegama elithi UmHebhere, yaye sisikhankanyo sokuqala samaHebhere, ababeza kuba ngabantu abanyuliweyo bomnqophiso. UEbhere uthetha ukuwela ukuya kwelinye icala, ngaloo ndlela efuzisela abantu bomnqophiso abawela besuka emhlabeni besiya emhlabeni omtsha, njengokuba abantwana baka-Abraham benjenjalo xa bawela uLwandle oluBomvu besiya kwiLizwe leDinga. Ukubhadula entlango iminyaka emashumi mane kwalibazisa oko kuwela, kodwa ekupheleni kwaloo minyaka imashumi mane bawela iYordan baya kwiLizwe leDinga, ngaloo ndlela befuzisela ukuwela kokugqibela kwabantu bakaThixo. UPelege umele imbali yexesha apho ukwahlulwa koluntu lwaba ngabantu ababini bomnqophiso kwaqala khona okokuqala kwinqaba kaNimrode. Umfuziselo womnqophiso wokufa kaNimrode sisiphithiphithi, kwaye umfuziselo womnqophiso wobomi wamaHebhere yiminyaka emakhulu mane anamashumi amathathu yobomi buka-Ebhere ngaphambi kokwahlulwa okumelwe nguPelege. Igama elithi Pelege likwaphawula inyaniso engumfuziselo yamanani, kuba iminyaka emakhulu mane anamashumi amathathu ka-Ebhere yahlulwe yaba ngamanani amabini, kwaye uPelege umele ukwahlulwa kwamakhulu amane kunani elingamashumi amathathu.

Amakhulu amane anamashumi amathathu aqulethe iinxalenye ezimbini. Iminyaka engamakhulu amane yomnqophiso ka-Abraham kunye neminye iminyaka engamashumi amathathu ebonakaliswe nguPawulos. Ukwanda kolwazi oluvelisa imvuselelo yokugqibela yabantu bakaThixo kumelwe kuDaniyeli isahluko seshumi elinesibini, apho umqondiso oneenxalenye ezimbini womnqophiso ongunaphakade uchongwa ngokukodwa, yaye ubekwe phambili kwiindinyana 9/11.

Wathi yena, Hamba ngendlela yakho, Daniyeli; kuba la mazwi avalelwe kwaye etywiniwe kude kube lixesha lesiphelo. Abaninzi baya kuhlanjululwa, benziwe mhlophe, baze bavavanywe; kodwa abangendawo baya kwenza okungendawo; yaye akukho namnye kwabangendawo oya kuqonda; kodwa izilumko ziya kuqonda. Kwaye ukususela kwixesha apho umbingelelo wemihla ngemihla uya kususwa, nesikizi esenza incithakalo simiswe, kuya kubakho iwaka elinamakhulu amabini anamashumi asithoba emihla. Daniyeli 12:9–11.

Ukuvulwa kokugqibela kwetywina, okuvelisa inkqubo yovavanyo enamanqanaba amathathu njengoko ibonakaliswa kwivesi yeshumi ngamazwi athi “bahlanjululwe, benziwe mhlophe, baze bavavanywe,” kunxulunyaniswa neminyaka eliwaka elinamakhulu amabini anamashumi alithoba. Indlela oovulindlela ababeyiqonda ngayo le vesi yeyokuba ukususwa kwenkcaso yobuhedeni ngowama-508 kwaqalisa inkqubo yeminyaka engamashumi amathathu eyakhokelela ekumiselweni kobupopu njengobukumkani besihlanu besiprofeto seBhayibhile ngowama-538, obathi ke balawula njengobukumkani besihlanu besiprofeto seBhayibhile de yaphela iminyaka eliwaka elinamakhulu amabini anamashumi amathandathu ngowe-1798. Iminyaka engamashumi amathathu ukususela kowama-508 ukuya kowama-538 ikwachazwa nguPawulos ngokuthi “kuqale kubekho uwexuko,” kweyesi-2 kwabaseTesalonika.

Kweyesi-2 kwabaseTesalonika umxholo ngowobudlelane obuphakathi kweRoma yobuhedeni neRoma yobupopu, ezizezo ngokulandelelana ubukumkani besine nobesihlanu besiprofeto. Kusesi sahluko samaTesalonika apho uWilliam Miller wafumanisa ukuba “umhla ngemihla” encwadini kaDaniyeli wawumela iRoma yobuhedeni, yaye uMiller waqhubeka wafumanisa ukuba “umhla ngemihla” kuDaniyeli wayesoloko usondezwa ngokunxulumene nesikizi sokuphanzisa okanye ukreqo lokuphanzisa. Isikizi nokreqo lokuphanzisa encwadini kaDaniyeli zimela oko uYohane akuchaza encwadini yeSityhilelo njengomfanekiso werhamncwa nophawu lwerhamncwa, ngokulandelelana.

UWilliam Miller wasekela inkoliso, ukuba yayingezizo zonke, yeendlela zakhe zokusebenzisa iziprofeto ekuchongeni kwakhe amagunya amabini aphanzisayo, elinye limelwa ligama elithi “okwemihla ngemihla” (iRoma yobuhedeni), lize elesibini libe ligunya eliphanzisayo elichazwa ngeendlela ezimbini: njengesikreqo esiphanzisayo (ukumanyana kwecawa norhulumente), kwiSityhilelo—njengomfanekiselo werhamncwa (ulwakhiwo lobupopu olungokwesiprofeto), nanjengesikizi lesiphanziso (ukunqulwa kwelanga) kwiSityhilelo—njengophawu lwerhamncwa. Ingqiqo uMiller awayizuza kwinkcazelo kaPawulos kweyesi-2 kwabaseTesalonika yayiyingqiqo ephambili nesisiseko kuMiller, ongumfuziselo weziseko zobu-Adventist. UPawulos uthi abo bangayithandiyo inyaniso eboniswe kwisahluko sesibini seyesi-2 kwabaseTesalonika ngabo abafumana ulahlekiso olunamandla.

Kwiivesi ezintathu zikaDaniyeli (Daniyeli 12:9–11), ukuqonda ngokomfuziselo ngemihla yokugqibela akunakubandakanya ukusetyenziswa kwexesha, kuba ukususela ngomhla wama-22 kweyeDwarha 1844, ukusetyenziswa kwexesha lesiprofeto akusasebenzi. Iivesi ze-9/11 zimela amaxesha amabini ahlukeneyo, elinye leminyaka engamashumi amathathu nelinye leminyaka eliwaka elinamakhulu amabini anamashumi amathandathu. Inani lamashumi amane nenani lewaka elinamakhulu amabini anamashumi amathandathu omabini ayimifuziselo yentlango yesiprofeto, yaye ngokwesiprofeto elinye linokusetyenziswa endaweni yelinye. Ngoko ke, iwaka elinamakhulu amabini anamashumi amathandathu linokuqondwa njengamashumi amane, yaye amashumi amane asisishumi samakhulu amane. Iivesi ze-9/11 zifuzisela inani lomnqophiso ongunaphakade, njengoko limelwa ngamakhulu amane (uAbraham) anxulumene namashumi amathathu (uPawulos). ‘Intlango’ emelwa linani elithi ‘iwaka elinamakhulu amabini anamashumi amathandathu’ ihambelana ‘nentlango yamashumi amane’, yaye amashumi amane asisishumi samakhulu amane. Amashumi amathathu ngamashumi amathathu. Amakhulu amane anamashumi amathathu aveliswa ngokudibanisa inani lamakhulu amane nenani lamashumi amathathu, nto leyo kwisahluko sesine sikaHezekile imelwa njengamakhulu amathathu anamashumi alithoba adityaniswe nenani lamashumi amane.

Iivesi ze-9/11 kwisahluko seshumi elinesibini zimele umbindi wamaxesha amathathu obuprofeti akwisahluko eso, yaye zingumfuziselo womnqophiso ongunaphakade ovulwa itywina ngemihla yokugqibela. Ukuvulwa kwetywina kwentsingiselo yamakhulu mane anamashumi amathathu ngemihla yokugqibela kuzalisekiswa kwisahluko sesine sikaHezekile.

INgonyama yesizwe sakwaYuda ngoku ivula amatywina omyalezo wokugqibela wesilumkiso kwabo bathe ngokholo bangena kweYona Ndawo iNgcwele kunye noHezekile, noYohane, noDaniyeli noIsaya. Loo nyaniso ityhilwa ngokuhambisana nokuphakanyiswa kwabo bafanekiselwa kungekuphela nje njengabagxothiweyo bakwaSirayeli, kodwa nanjengebhanile yabalikhulu elinamashumi amane anesine lamawaka. Loo nyaniso ibekwe kumxholo womnqophiso ofuziselwa yiminyaka ka-Abraham engamakhulu amane, ngokuhambisana nomnqophiso ofuziselwa yiminyaka kaPawulos engamashumi amathathu. Loo nyaniso yandlalwe kwiivesi ze-9/11 zesahluko seshumi elinesibini sikaDaniyeli, ezimele ixesha eliphakathi kumaxesha amathathu omfuziselo, awayeqondwa ngokuchanileyo ngamaMillerite. Inyaniso ye-9/11 ephakathi, etyhilwa ngokuvulwa kwamatywina kwisahluko seshumi elinesibini sikaDaniyeli, ifuziselwa kwiintsuku zikaHezekile ezingamakhulu amathathu anamashumi asithoba nakwiintsuku zakhe ezingamashumi amane. Ezo ntsuku zityhilwa kuHezekile kunyaka wamashumi amathathu womjikelo weshumi elinesixhenxe weNtlokoma, yaye uHezekile, njengombingeleli, ufuzisela ububingeleli babalikhulu elinamashumi amane anesine lamawaka abakuvavanyo oluphakathi kwiimvavanyo ezintathu.

UHezekile uphawulwa kuvavanyo lwetempile “ngomhla wesihlanu” “wenyanga yesine,” nto leyo kwimbali yabalandeli bakaMiller eyaphawula kanye umbindi (“embindini”) weenyanga ezisixhenxe ezaqala ekuphoxekeni kokuqala ngomhla we-19 kuTshazimpuzi 1844, zaza zaphela ngomhla wama-22 kweyeDwarha kwakuloo nyaka.

“Ngehlobo lika-1844, phakathi kanye kwexesha apho ekuqaleni kwakucingwa ukuba iintsuku ezingama-2300 ziya kuphela ngalo, nentlakohlaza yaloo nyaka mnye, apho kamva kwafunyaniswa ukuba zandisa zaya kufikelela khona, isigidimi savakaliswa ngawo kanye amazwi esiBhalo athi: ‘Yabonani, uMyeni uyeza!’” Imbambano Enkulu, 398.

Umhla wama-21 kuJulayi, 1844, wawusembindini weenyanga ezisixhenxe ezingcwele, yaye ngalo mhla uSamuel Snow wayeseBoston Tabernacle esazisa isigidimi sakhe soKhwelo lwasezinzulwini zobusuku. Apho, okokuqala kwintshumayelo esidlangalaleni, “wavakalisa ngawona mazwi eSibhalo ngokwaso esithi: ‘Nanko, uMyeni uyeza!’” Ngoku ngokomfuziselo simi noHezekile eBoston Tabernacle, kungekudala phambi kokuba ukuphakanyiswa kwabathunywa bokhwelo lwasezinzulwini zobusuku kuhambe kuphume njengamaza amakhulu olwandle. Inkqubo yesiprofeto yokuphakamisa iflegi imelwe kumgca wesiprofeto wobuSilamsi kwisiTyhilelo isahluko sesithoba. UHezekile isahluko sesine unika ingqina lesibini nesiphelo saso eso siprofeto seminyaka engamakhulu amathathu anamashumi alithoba ananye neentsuku ezilishumi elinesihlanu, yaye ukwenza oko kwisahluko sesine.

Siya kuqhubekeka ngale miba kwinqaku elilandelayo.