Encwadini kaHezekile, “ukungqingwa” kweYerusalem “ngumqondiso” oluvavanyo ekuya kugqitywa ngalo ikamva lethu elingunaphakade, kuba kuphawula ukumiselwa komfanekiso werhamncwa.
“INkosi indibonisile ngokucacileyo ukuba umfanekiso werhamncwa uya kwakhiwa ngaphambi kokuba kuvalwe ixesha lovavanyo; kuba uya kuba luvavanyo olukhulu kubantu bakaThixo, apho isiphelo sabo sanaphakade siya kugqitywa ngalo. …
“Olu luvavanyo abantu bakaThixo abamele babe nalo ngaphambi kokuba batywinwe. Bonke abo babonakalisa ukuthembeka kwabo kuThixo ngokugcina umthetho waKhe, nangokwala ukwamkela isabatha yobuxoki, baya kuma phantsi kweflegi yeNkosi uThixo uYehova, baze bamkele itywina loThixo ophilayo. Abo bayinikelayo inyaniso enemvelaphi yasezulwini baze bamkele isabatha yeCawa, baya kwamkela uphawu lwerhamncwa.” Manuscript Releases, volume 15, 15.
passage unavailable
This passage is not yet available in .
“Sele zenziwa iinkqubela kumalungiselelo, yaye iintshukumo ziyaqhubeka, eziza kuphumela ekwenzeni umfanekiso werhamncwa. Iziganeko ziya kwenziwa kwimbali yehlabathi eziya kuzalisekisa iziprofeto zesiprofeto ngale mihla yokugqibela.” Review and Herald, Aprili 23, 1889.
Amalungiselelo, Iintshukumo neZiganeko
“Amalungiselelo,” “iintshukumo,” kunye “neziganeko” mazibonwe kwangaphambili phambi kovavanyo.
“Konke oko uThixo, kwimbali yesiprofeto, akuchazileyo ukuba kuya kuzaliseka kwixesha eladlulayo, kuye kwazaliseka; yaye konke oko kuseza kuza ngolandelelwano lwako kuya kuzaliseka. UDaniyeli, umprofeti kaThixo, umi endaweni yakhe. UYohane umi endaweni yakhe. KwiSityhilelo iNgonyama yesizwe sakwaYuda iyivulele abafundi besiprofeto incwadi kaDaniyeli, yaye ngaloo ndlela uDaniyeli umi endaweni yakhe. Uthwala ubungqina bakhe, oko iNkosi eyamtyhilelayo embonweni ngeziganeko ezikhulu nezoyikekayo esimele sizazi njengoko simi kanye emnyango wokuzaliseka kwazo.”
“Kwimbali nakwisiprofeto iLizwi likaThixo libonakalisa ungquzulwano olude oluqhubekayo phakathi kwenyaniso nempazamo. Olo ngquzulwano luseqhuba nanamhla. Ezo zinto bezikho, ziya kuphindwa.” Selected Messages, incwadi 2, 109.
Kufuneka “sizazi” “iziganeko ezinkulu nezindilisekileyo njengoko simi kanye emnyango wokuzaliseka kwazo.” Umnyango ubonakalisa imfuneko yethu yokuqonda ezo ziganeko phambi kokuzaliseka kwazo.
“Kodwa imizobo engqongqo yepenisile yesiprofeto ityhila utshintsho kulo mbono woxolo. Irhamncwa elineempondo ezinjengezegusha lithetha ngezwi lenamba, yaye ‘lisebenzisa onke amandla erhambncwa lokuqala phambi kwalo.’ Umoya wentshutshiso owabonakaliswa bubuhedeni nangupopu uza kuphinda utyhilwe. Isiprofeto siyavakalisa ukuba la mandla aya kuthi ‘kwabahlala emhlabeni, mabalenze umfanekiselo werhamncwa.’ [IsiTyhilelo 13:14.] Umfanekiselo wenziwa werhamncwa lokuqala, okanye elo lifana nengwe, elilelo liziswa phambi kwamehlo kwisigidimi sengelosi yesithathu. Ngeli rhamncwa lokuqala kumelwe iBandla laseRoma, umzimba wezenkolo owambethe amandla karhulumente, onegunya lokohlwaya bonke abangavumelaniyo nalo. Umfanekiselo werhamncwa umele omnye umzimba wezenkolo owambethe amandla afanayo. Ukusekwa kwalo mfanekiselo ngumsebenzi welo rhamncwa ukunyuka kwalo ngoxolo neengxelo zalo ezithambileyo kulenza libe luphawu olubalaseleyo lwe-United States. Apha kufumaneka umfanekiselo wobupopu. Xa amabandla elizwe lethu, emanyene kwezo ngongoma zokholo azibambayo ngokufanayo, eya kuphembelela uRhulumente ukuba anyanzelise imimiselo yawo aze axhase amaziko awo, ngoko ke iMelika yamaProtestanti iya kube yenze umfanekiselo wobukhosi benkolo baseRoma. Ngoko ibandla lenyaniso liya kuhlaselwa yintshutshiso, njengoko kwakunjalo kubantu bakaThixo bamandulo. Phantse yonke inkulungwane inika imizekelo yoko ukunganyamezeli nentiyo ezinokukwenza phantsi kwesingxengxezo sokukhonza uThixo ngokukhusela amalungelo eBandla noRhulumente. Amabandla amaProtestanti alandele emanyathelweni eRoma ngokwenza umanyano namandla ehlabathi abonakalise umnqweno ofanayo wokuthintela inkululeko yesazela. Ngenkulungwane yeshumi elinesixhenxe amawaka abefundisi abangahambelaniyo nomgaqo osemthethweni bahlupheka phantsi kolawulo lweBandla laseNgilani. Intshutshiso ihlala ilandela ukukhethwa kwenkolo ngoorhulumente behlabathi.” Spirit of Prophecy, volume 4, 277.
Ukubunjwa komfanekiso werhamncwa kufezekiswa kuqala eUnited States, kuze emva koko ehlabathini.
“Iintlanga zasemzini ziya kulandela umzekelo we-United States. Nangona yona ikhokela ekuqaleni, ukanti kwaloo ngxaki inye iya kwehlela abantu bethu kuzo zonke iindawo zehlabathi.” Testimonies, volume 6, 395.
passage unavailable
This passage is not yet available in .
passage unavailable
This passage is not yet available in .
passage unavailable
This passage is not yet available in .
passage unavailable
This passage is not yet available in .
passage unavailable
This passage is not yet available in .
passage unavailable
This passage is not yet available in .
Ngowama-496, uClovis ukumkani wamaFranks wayetshate noClotilda. UClotilda wayeyinkosazana yaseBurgundy, intombi kaKumkani uChilperic II waseBurgundy. Emva kokuba uyise nonina bebulewe kumzabalazo wamandla entsapho, waphila phantsi kokhuseleko lukayisekazi wakhe ngaphambi kokuba anikwe emtshatweni kuClovis I, ukumkani wamaFranks, ngowama-493. WayengumKatolika, oko kukuthi, wayebambelele kukholo lwaseNicaea/oluchanileyo lweBandla laseRoma. Oku kwamenza wahluka kwezinye iintsapho ezininzi zobukhosi zamaJamani zelo xesha, ezazizezamaKristu angama-Ariya. Unina uCaretena wayengumKatolika, yaye uClotilda wakhuliswa kuloo nkolo. Ukhunjulwa ngokumcenga ngokuqhubekayo uClovis ukuba ashiye ubuhedeni aze amkele ubhaptizo lobuKatolika, yaye emva koko ukuguquka kwakhe ngowama-496 sesinye seziganeko ezibaluleke kakhulu kwimbali yokuqala yaseFransi neyobuKristu obubizwa ngokuba bobaseNtshona.
passage unavailable
This passage is not yet available in .
passage unavailable
This passage is not yet available in .
passage unavailable
This passage is not yet available in .
Kwaye imikhosi iya kuma ngecala lakhe, yaye iya kuyingcolisa ingcwele yamandla, yaye iya kususa umbingelelo wemihla ngemihla, yaye iya kumisa isikizi esenza incithakalo. Daniel 11:31.
UClovis ngo-496 uphawula ukuqala kwezakhiwo zopolitiko zaseYurophu “ukusukuma” zixhase ubupopu njengoko babunyukela emandleni. Oku kuphawula ukuqala komngcelele womtshato ongumfuziselo. “Iingalo” zesi sibhalo ziya kungcolisa kwakhona “ingcwele yamandla,” ethi kuRoma yobuqaba nakuRoma wobupopu ibe sisixeko saseRoma.
passage unavailable
This passage is not yet available in .
Kukho amagama amabini ahlukeneyo esiHebhere encwadini kaDaniyeli aguqulelwa ngokuthi “ingcwele.” Amagama esiHebhere athi ‘miqdash’ nelithi ‘qodesh’ omabini aguqulelwa ngokuthi “ingcwele,” kodwa u-qodesh unokumela kuphela into engcwele, kanti u-miqdash unokumela nokuba yingcwele engcwele okanye engengcwele—njengoko kusikelwa ngumxholo.
“Iyingcwele yamandla” kwindima yamashumi amathathu ananye yi-‘miqdash’ yaye imele ingcwele yamandla eRoma, ekwathi kuzo zombini iRoma yobuhedeni neRoma yobupopu yaba sisixeko saseRoma. Ukususela kwidabi laseActium, xa uOctavian wadibanisa ubukumkani, iRoma yobuhedeni yayingoyiseki kangangeminyaka engamakhulu amathathu anamashumi amathandathu (ixesha), ekuzalisekisweni kwendima yamashumi amabini anesine kaDaniyeli ishumi elinanye.
Uya kungena ngoxolo nakwezona ndawo zityebileyo zephondo; enze oko ooyise abangakwenzanga, kwanezookhokho bakhe; asasaze phakathi kwabo ixhoba, nempango, nobutyebi; ewe, aya kuceba amacebo akhe nxamnye neenqaba ezinqatyisiweyo, kude kube lixesha. Daniel 11:24.
passage unavailable
This passage is not yet available in .
IRoma, “ingcwele yamandla” yayingcolisiwe, (ukungcoliswa, okuthetha ukuba ‘yenzakaliswa okanye yachithwa’), “ngeengalo” ezivela emfazweni oqhubekayo nxamnye nesixeko, emelwe ngokuyintloko ziimpempe ezine zokuqala zeSityhilelo isahluko sesibhozo.
Imbali eyalandelayo ukususela ngowama-496 ukuya phambili yabona isixeko saseRoma singcoliswa njengoko satshintshayo sisuka kumandla nenkazimulo yobukumkani bamaRoma saya kumandla nenkazimulo yobukumkani bamaRoma Katolika. Ezo ngalo zaya kuyisusa inkolo yobupheganisi, emelwe ligama elithi “ngemihla yonke” kweso sicatshulwa, njengoko zamkelayo inkolo yobuKatolika baseNicaea.
passage unavailable
This passage is not yet available in .
passage unavailable
This passage is not yet available in .
Umtshato womfuziselo wesivumelwano sobupopu we-alpha, owawuqalise umngcelele wawo womtshato ngowama-496, wagqitywa kumthetho weCawa ngowama-538, waza emva koko wachithwa ngowama-1798, kanye njengoko kwakunjalo ngawo wonke omnye umtshato wesivumelwano kaDaniyeli ishumi elinanye. IsiTyhilelo songeza kubudlelwane bomtshato bobupopu phakathi kookumkani baseYurophu noopopu bobuKatolika, kuba inamba yeSityhilelo ishumi elinesibini inguSathana kwanookumkani beRoma yobuqaba.
“Ngaloo ndlela, nangona inamba, ikakhulu, imele uSathana, ngengqiqo yesibini, iluphawu lweRoma yobuhedeni.” The Great Controversy, 439.
KwisiTyhilelo uYohane usazisa ngezinto ezintathu ezathi ookumkani (inamba) bazinika irhamncwa lolwandle lobuKatolika.
Irhamncwa endayibonayo yayinjengehlosi, neenyawo zayo zazingathi ziinyawo zebhere, nomlomo wayo unjengomlomo wengonyama; yaza inamba yalinika amandla ayo, netrone yayo, negunya elikhulu. ISityhilelo 13:2.
passage unavailable
This passage is not yet available in .
passage unavailable
This passage is not yet available in .
Isihlalo sika-Alfa no-Omega
passage unavailable
This passage is not yet available in .
330 ukuya ku-538 lixesha elithile lesiprofeto elichaza iimpawu zendlela ezisibhozo zokuxhotyiswa kobupopu. La manyathelo asibhozo aphindwa ekuphilisweni kwenxeba elibulalayo lobupopu kumthetho weCawa oseluzayo kungekudala.
Inyathelo yokuqala kwezisibhozo yaba kukunikwa kwesixeko saseRoma kumandla obupapa, yaye inyathelo lesibhozo laba kukunikwa kwesixeko njengesihlalo sobukumkani besihlanu besiprofeto seBhayibhile. Oku kuchonga u-538 njengesihlalo, kananjalo ‘njengenyathelo lesibhozo, eliphuma kumanyathelo asixhenxe angaphambili.’ Inyathelo lokuqala laba kukunikwa kwesihlalo, yaye inyathelo lesibhozo laba kukunikwa kwesihlalo; ngaloo ndlela, inyathelo lokuqala ngo-330 lingu-alpha, yaye u-538 ngu-omega. Izihlalo ezibini, iimpondo ezintathu ezisusiweyo, umnikelo wemihla ngemihla osusiweyo, ukuguquka kukaClovis nommiselo kaJustinian zenza amanyathelo asibhozo ewonke achonga umngcelele womtshato, yaye ekugqibeleni umtshato.
Ngo-1798, iFransi, amandla awayemele ookumkani abalishumi baseYurophu, awabeka ubupopu etroneni ngo-538, abususa ubupopu kanye kuloo trone. Umtshato wesivumelwano se-alpha omelwe kwimbali ukusukela ngo-538 ukuya ku-1798 ufanekisela umtshato wesivumelwano se-omega wamandla obupopu nookumkani abalishumi beSityhilelo seshumi elinesixhenxe. Uhambo lomngcelele womtshato ukusuka ngo-496 ukuya ku-538 lufanekisela amanyathelo asibhozo angqamana nabongameli abasibhozo bokugqibela baseUnited States. UClovis neFransi bayimifuziselo yookumkani abalishumi baseYurophu. Bamele iUnited States eya kuba ngukumkani oyintloko wookumkani abalishumi beSityhilelo seshumi elinesixhenxe kumthetho weCawa ozayo kungekudala ngeCawa.
Imitshato emihlanu yangaphambili yomnqophiso kaDaniyeli ishumi elinanye ihambelana nomtshato womnqophiso wesithandathu nowokugqibela wemihla yokugqibela. Imitshato yomnqophiso ye-alpha ne-omega yasemntla nasemazantsi ichaza umtshakazi wasezantsi njenge-alpha, kanti i-omega ingumtshakazi ovela emntla. Kwimitshato yomnqophiso yeRoma yobuhedeni, umtshakazi we-alpha ovela empuma wanikelwa entshona, yaye i-omega ka-313 yayiyumtshakazi ovela entshona. Ezo mitshato zine zidityaniswe kunye ngokwesiprofeto nguCleopatra wokuqala noCleopatra wokugqibela. Umtshato womnqophiso ongumfuziselo weRoma yobupapa wawumela umyeni njengokumkani oyintloko womanyano lwesiprofeto lookumkani abalishumi, edibene nomtshakazi wabo—umfazi obomvu krwe waseRoma. Uqhawulo-mtshato lwenziwa ngukumkani oyintloko wabo bakumkani balishumi ngo-1798.
passage unavailable
This passage is not yet available in .
Siya kuqhubeka kwezi zinto kwinqaku elilandelayo.