Inqaku elidlulileyo laphela ngomhlathi othi, “Umtshato womnqophiso ka-313 umele umtshato wokugqibela womnqophiso wamandla opopu ne-United States—ukumkani oyintloko phakathi kookumkani abalishumi beSityhilelo seshumi elinesixhenxe; amandla aneempondo ezimbini afanekiswa ngamandla aneempondo ezimbini aseFransi. Imbali eyaqala ngoClovis ngo-496 yaza ekugqibeleni yakhokelela kummiselo kaJustinian ngo-533 nasekubekweni kobupopu etroneni ngo-538, imele imbali ka-1989 kuse kuye emthethweni weCawa.”

URonald Reagan wafuziselwa nguClovis ngowama-496, yaye uDonald Trump ufuziselwa nguJustinian ngowama-533. Ummiselo kaJustinian wakhutshwa kwiminyaka emihlanu ngaphambi kokuba ubupopu bunyukele etroneni ngowama-538, yaye uMyalelo waseMilan wakhutshwa kwiminyaka esibhozo ngaphambi komthetho wokuqala wangeCawa wangowama-321. Ummiselo nomyalelo iyangqinelana yomibini njengophawu lwendlela olwandulela umthetho wangeCawa.

Reagan

Ngomhla wama-20 kuSeptemba ka-1870, imikhosi yaseItali yathimba iRoma. Amazwe kaPopu ayeka ukubakho njengelizwe elinommandla walo, waza uPopu Pius IX waba “libanjwa eliseVatican.” Ekubeni kwakungasekho mmandla kaPopu owawusamkelwa njengelizwe elizimeleyo, iUnited States (njengamanye amazwe amaninzi) yayingasabugcini ubudlelwane obusemthethweni bozakuzo noPopu njengomlawuli wezombuso. Ngo-Oktobha ka-1951, uMongameli Harry S. Truman watyumba uNjengele Mark W. Clark ukuba abe ngunozakuzaku waseUnited States eVatican. Kwakhawuleza kwavela inkcaso emandla evela kwiicawa nakwimibutho emininzi yamaProtestanti, eyayisithi oko kumiselwa kwakusaphula umgaqo wokwahlulwa kwecawa norhulumente. NgoJanuwari ka-1952, uNjengele Clark walirhoxisa igama lakhe.

Ngomhla we-10 kuJanuwari 1984, uMongameli uRonald Reagan noPopu uJohn Paul II bavumelana ngokusesikweni ngokuseka ubudlelwane obupheleleyo bezozakuzo phakathi kweUnited States neSihlalo esiNgcwele. Ngomhla we-9 kuEpreli 1984, uWilliam A. Wilson (owayesele esebenza njengommeli wobuqu kaReagan) wanikezela ngeencwadi zakhe zokugunyaziswa, waza waba ngunozakuzaku wokuqala waseUnited States kwiSihlalo esiNgcwele.

Kwiminyaka engamashumi amathathu anesithathu ukusuka kowe-1951 ukuya kowe-1984, ukuxhathisa kobuProtestanti nxamnye nobuKatolika kwaphela. “Iingalo” ezamema upopu ngowe-496 ngoClovis zifanekisela uReagan ngowe-1984 ziqhubeke ziye kowe-1989. UClovis wayemele ukususwa konqulo (ubuhedeni) olwaluthintela upopu ekubuyeleni emandleni, yaye ngowe-1984 ukuxhathisa kobuProtestanti ekunyukeni kwamandla opopu kwakususwe. “Okwemihla ngemihla” (ubuhedeni) kwakususwe, yaye uPawulos uchaza oko kususwa kokuxhathisa kobuhedeni nxamnye nopopu njenge “kukuwa.”

Ibandla elingumfuziselo lokulalanisa elalimelwe nguConstantine Omkhulu, kunye nembali esusela kowama-313 ukuya kowama-538, zazimela ixesha apho ibandla layekelela kwimigaqo yalo laza lakreqa. Unqulo olwalumelwe ngunyaka ‘508’, olwalukade luthintela ukungenelela kwamandla obupopu, lwalufuzisela ukukreqa kwamaProtestanti aseUnited States. UReagan wayemelwe nguClovis. Ngowama-496 uClovis wanikela “amandla” akhe kubupopu, ngaloo ndlela efuzisela “umanyano olungengcwele” olwaphunyezwa kwiminyaka yolawulo lukaReagan. UClovis wayekwamele ukususwa “kokwemihla ngemihla” ngowama-508. Unyaka wama-508 wawufuzisela owe-1984.

“Olu xolelwaniso phakathi kobuhedeni nobuKristu lwaphumela ekuphuhlisweni ‘komntu wesono’ owaxelwa kwangaphambili esiprofetweni njengochasene noThixo, eziphakamisa ngaphezu koThixo. Loo nkqubo inkulu kangako yonqulo lobuxoki ngumsebenzi wobugcisa wamandla kaSathana—ilitye lesikhumbuzo lemizamo yakhe yokuzihlalisa etroneni ukuze alawule umhlaba ngokwentando yakhe.” The Great Controversy, 50.

UReagan wathiwa waduma ngokubiza iSoviet Union ngokuba “bubukumkani bobubi” kwintetho ka-1983, kwaye wayethabatha ubukomanisi obungakholelwa kuThixo njengesisongelo esinzulu ngokokuziphatha nangokomoya. Yena noJohn Paul II bakha ubudlelane obusondeleyo bobuqu nabezopolitiko obabuchasene nobukomanisi baseSoviet. Omabini la madoda ayeyibona loo mzabalazo ngokwemigaqo yokuziphatha kwanangezinto zolwalathiso lukaThixo; uReagan wathetha ngasese “ngeSicwangciso sikaThixo” sokuwisa ubukomanisi. UReagan wayenomdla kwizityhilelo zaseFatima (isilumkiso sokuba “iRashiya iya kusasaza iimpazamo zayo”), yaye ezi nkokeli zimbini zaxoxa ngemvakalelo yazo efanayo yokuba uThixo wayezisindisile iimpilo zazo (zombini zasinda kumalinge okubulawa ngowe-1981) ngenjongo enxulumene nokoyisa ubukomanisi.

Abafundi bakaKristu

UReagan wakhuliswa kwihlelo leDisciples of Christ, elalinabaseki ababefundisa ngokungqalileyo ukuba upopu wobuKatolika wayengumchasi-Kristu. UAlexander Campbell, oyena wayebalasele kwiinkokeli zokuqala zebandla leDisciples of Christ, wabuchonga ngokuphindaphindiweyo ubupopu njengomchasi-Kristu. Kwiingxoxo-mpikiswano nakwimibhalo yakhe, wayexoxa ngelithi uphondo oluncinane olukuDaniyeli 7, irhamncwa elikwiSityhilelo 13, nomntu wesono okweyesi-2 kwabaseTesalonika 2, konke kwakubhekisela koopopu baseRoma. Wayesebenzisa oku kuchonga kwiingxoxo-mpikiswano zikawonke-wonke (kuquka naleyo wayenayo noBhishophu wamaKatolika uJohn B. Purcell ngowe-1837). UBarton W. Stone walubiza ulawulo lukaPopu ngokuba ngumchasi-Kristu wokwenene “nomntu wesono.” UWalter Scott (omnye wabavangeli bokuqala baloo ntshukumo) wabhala esithi umntu wesono, uPopu waseRoma, wayeya kuvela kwibandla lobuKristu aze aziphakamise ngaphezu koThixo.

Unina kaReagan, uNelle, wayelilungu elizinikeleyo lehlelo leDisciples of Christ yaye wayengoyena mntu wayenempembelelo enkulu kubomi bukaReagan benkolo ebuntwaneni bakhe. UReagan wabhaptizwa kwicawa yeDisciples of Christ eDixon, eIllinois, eneminyaka eli-11 ubudala, yaye wayethatha inxaxheba ebonakalayo kuyo esekwishumi elivisayo (kuquka nokufundisa kwisikolo seCawe). Wafunda e-Eureka College, eyayinxulumene nehlelo leDisciples of Christ.

“Abo bathi badideke ekuqondeni kwabo ilizwi, abasilelayo ukubona intsingiselo yomchasi-Kristu, ngokuqinisekileyo baya kuzibeka kwicala lomchasi-Kristu. Akusekho xesha ngoku lokuba sifane nehlabathi.” Kress Collection, 105.

UReagan wayefuziselwa nguClovis kwanangokulalanisa kukaConstantine Omkhulu. UReagan wayekwangowokuqala koomongameli abasibhozo bokugqibela ukususela kwixesha lokuphela ngowe-1989. Njengowokuqala koomongameli abasibhozo bokugqibela, ufuzisela uDonald Trump, odideke kakhulu, njengoReagan, ngokuphathelele iinjongo zokwenene zobupopu nokuba bungubani na ubupopu.

Bangahamba na babini na, ukuba bengavumelananga? Amos 3:3.

Umtshato wesivumelwano wesithandathu nowokugqibela okwisahluko seshumi elinanye sikaDaniyeli wenzeka kwimbali eqala ngexesha lokuphela ngowe-1989 ize iphele kwimbali kaDonald Trump.

“Kwiintshukumo eziqhubekayo ngoku eUnited States zokufunela amaziko nezithethe zecawe inkxaso karhulumente, amaProtestanti alandela emanyathelweni amaPapist. Ngaphezu koko, avulela ubuPapathi umnyango wokuba buphinde buzuze eMelika yamaProtestanti ubungangamsha obulawulayo obabulahlekileyo eLizwe eliDala.” The Great Controversy, 573.

Isivumelwano somtshato sowama-313 noMmiselo waseMilan zihambelana nembali yowama-533, yaye ummiselo kaJustinian wowama-533 uya kuphinda uphunyezwe lulawulo oluzibiza ngokuba lolobuKristu, olungasaqondiyo ukuba ukuchaza igunya likapopu njengeziko lobuKristu, nokuba kujongwa ngeyona ndlela ilungileyo, kukudibanisa amagama aphikisanayo, kanti xa kujongwa ngeyona ndlela imbi, yinkohliso ebulalayo.

ICawa neRhulumente

Ngo-457 BC, umyalelo wesithathu ka-Artaxerxes wabuyisela ulawulo lwesizwe, kokubini kwigunya lezopolitiko nelenkolo.

Kwaye wena, Ezra, ngokobulumko bukaThixo wakho obusesandleni sakho, misa abalawuli nabagwebi, ukuze bagwebe bonke abantu abangaphaya komlambo, bonke abo bayaziyo imithetho kaThixo wakho; nize nibafundise abo bangayaziyo. Ke kaloku nabani na ongayi kuwuphumeza umthetho kaThixo wakho, nomthetho wokumkani, makwenziwe ngokukhawuleza isigwebo phezu kwakhe, nokuba kukokokufa, nokuba kukokugxothwa, nokuba kukokuhluthwa kweempahla, nokuba kukokubotshwa entolongweni. Ezra 7:25, 26.

Ummiselo wesithathu wanika igunya lokuphumeza umgwebo nesohlwayo ngokwemithetho kaThixo nangokwemithetho yokumkani. Loo mmiselo waphawula isiqalo sesiprofeto seminyaka engamawaka amabini anamakhulu amathathu esaphela ngomhla wama-22 kuOktobha 1844, xa uKristu weza ngequbuliso etempileni yaKhe. Waphawula nesiqalo sesiprofeto seminyaka engamakhulu amabini anamashumi amahlanu esaphela ngowama-207 ngaphambi kukaKristu, kwimbali ephakathi kwedabi laseRaphia ngowama-217 ngaphambi kukaKristu nelasePanium ngowama-200 ngaphambi kukaKristu. Ukubuyiselwa kolongamo kwezoburhulumente nakwezonqulo ngowama-457 ngaphambi kukaKristu kubonisa i-alfa entlantlu-mbini eneenzaliseko ezimbini ze-omega. Zombini iinzaliseko ze-omega zimela ucango oluvaliweyo: enye yeyophondo lobuProtestanti, enye iyeyophondo lobuRiphabliki.

Isiprofeto sokuqala seminyaka engamawaka amabini anamakhulu amathathu sasimele imithetho kaThixo, yaye isiprofeto seminyaka engamakhulu amabini anamashumi amahlanu sasimele imithetho yokumkani. Ezi ziprofeto zimbini zichaza uphondo lobuProtestanti nophondo lobuRiphabhlikhi phezu kwerhamncwa lomhlaba leSityhilelo seshumi elinesithathu. Uphondo lobuRiphabhlikhi lwerhamncwa lomhlaba lubekwa embindini weendinyana zeshumi elinanye ukuya kweleshumi elinesithandathu kuDaniyeli isahluko seshumi elinanye. Ixesha leminyaka elishumi elinesixhenxe phakathi kweRaphia nePanium linqunyulwa luphondo olunye oluvela kwisrofeto esimbaxa sesibhengezo sesithathu ngo-457 BC. Isiprofeto esiphindwe kabini sichaza kokubini umgwebo wabantu bomnqophiso bokugqibela kwanalo umgwebo wesizwe apho abo bantu bomnqophiso bafumana khona iingcambu zabo.

Wathi kuAbram, Yazi ngokuqinisekileyo ukuba imbewu yakho iya kuba ngabaphambukeli ezweni elingelolabo, yaye iya kubakhonza; nabo baya kuyicinezela iminyaka emakhulu mane; Kanjalo nolo hlanga, abaya kulukhonza, ndiya kulugweba; yaye emva koko baya kuphuma benobutyebi obuninzi. Genesis 15:13, 14.

Encwadini kaHezekile, umhla wama-22 kuOktobha 1844 ufuziselwa ngumhla wama-22 kuOktobha 573 ngaphambi kukaKristu. Omnye wale mihla uphawula ukuqala komgwebo wophando, omnye wona uphawula ukukhaliswa kwexilongo leNtlokoma kokubini ekuqaleni nasekupheleni kwenkqubo yomgwebo. Le mihla yomibini iyangqinelana, yaye yomibini ibonisa umnyango ovaliweyo. Unyaka we-1844 ufuzisela ukuvalwa komnyango wendawo engcwele, njengoko uKristu wayengena kweYona Ndawo iNgcwele. Unyaka wama-573 ngaphambi kukaKristu uphawula ukuphela kwexesha lovavanyo loluntu, apho amakhoboka esono athe ahlawulelwa anikwa inkululeko yawo nomhlaba omtsha wokuhlala kuwo.

Kwaye ukuba akakhululwa ngaloo minyaka, wophuma ngonyaka wejubhili, yena nabantwana bakhe kunye naye. Kuba kum oonyana bakaSirayeli ngabakhonzi; ngabakhonzi bam endabakhuphayo ezweni laseYiputa: ndinguYehova uThixo wenu. Levitikus 25:54, 55.

Yomibini imihla yama-22 kuOktobha ifuzisela umnyango ovaliweyo womthetho weCawa ozayo kungekudala. Ixesha lovavanyo elanikwa ubu-Adventist laqala ngowe-1844 yaye liphela ekufikeni komthetho weCawa ozayo kungekudala, yaye nexesha lovavanyo elanikwa i-United States nalo liphela ekufikeni komthetho weCawa ozayo kungekudala. Zombini ezi ziphelo zingqinelana namangqina amabini omhla wama-22 kuOktobha: iminyaka engama-2,300 neminyaka engamakhulu amabini anamashumi amahlanu.

Ixesha leminyaka engamakhulu amabini anamashumi amahlanu, eliphela kwimbali ephakathi kweRaphia nePanium, lahlula ixesha eliphakathi kwala madabi mabini libe ngamanani amabini afuziselayo, athi xa edibene abe nentsingiselo yawo eyodwa. Oko kukuthi, iminyaka elishumi emva kweRaphia, gama elo elithetha ummandla osemdeni, neminyaka esixhenxe ngaphambi kwePanium, eyayilidabi elaliwa ethafeni laza laphela ngongqingo. Inani elilishumi nenani elisixhenxe, njengomfuziselo, achonga amandla enamba ngobungqina bamangqina aliqela. Unyaka wama-207 ngaphambi kukaKristu ubeka uTrump, umfuziselo werhamncwa lomhlaba, phakathi kwevesi yeshumi elinanye nevesi yeshumi elinesihlanu kwisahluko seshumi elinanye sikaDaniyeli, elungiselela ngokwesiprofeto ukuthetha njengenamba, njengoko kufuziselwa kukudityaniswa kwenani elilishumi nenani elisixhenxe.

Inani elilishumi elinesixhenxe nalo linentsingiselo engumfuziselo, yaye liyayandisa imbali esusela eRaphia ukuya ePanium, liyise ngaphaya kwePanium, kananjalo liyibuyisele nakwixesha langaphambi kweRaphia. UPtolemy IV Philopator walawula njengokumkani weYiputa eyayiphantsi kolawulo lobukhosi bakwaPtolemy ukususela kowama-221 phambi kukaKristu ukuya kowama-204 phambi kukaKristu, waza wamoyisa uAntiochus Magnus eRaphia ngowama-217 phambi kukaKristu. UPtolemy waqalisa ukulawula ngaphambi kweRaphia, waza walawula iminyaka ‘elishumi elinesixhenxe’. Inani elilishumi elinesixhenxe limele ixesha lembali eliqala ngaphambi kweRaphia lize lidlulele ngaphaya kwedabi lasePanium nokungqingwa kweSidon, lide lifikelele ekuvalweni kwexesha lovavanyo loluntu njengoko kufuziselwa ngunyaka wama-330. Isiprofeto seminyaka engamakhulu amabini anamashumi amahlanu esiphathelele ixesha lebandla laseSmirna saqala ngonyaka wama-64 saza saphela ngexesha loMmiselo waseMilan nesivumelwano somtshato sowama-313.

UConstantine oMkhulu umele imbali yebandla lasePergamo, yaye loo mbali yaqala ngowama-313 yaza yaphela ngowama-538. Iminyaka yokuqala ‘elishumi elinesixhenxe’ emva kokuphela kwesiprofeto seminyaka engamakhulu amabini anamashumi amahlanu ngowama-313 inemiqondiso emithathu ephawula izigaba. Ngowama-313 kwakhutshwa uMmiselo waseMilan; ngowama-321 kwamiselwa umthetho wokuqala weCawa, yaye ukwahlulwa kobukhosi kuphawulwa ngunyaka wama-330. Unyaka wama-330 umele umthetho wokugqibela weCawa ophawula ukuvalwa kwexesha lovavanyo loluntu. Ngoko ke, inani leshumi elinesixhenxe liqala ngaphambi kweRaphia lize liphele sekudlule ixesha elide emva kwephulo lomkhosi lasePanium naseSidon. Indinyana yeshumi elinesithandathu kwisahluko seshumi elinanye sikaDaniyeli imele umthetho weCawa eUnited States.

Isiprofeto saseSmirna sichonga umqondiso wokungqingwa ongowona mongo wesigidimi sesilumkiso sikaHezekile. Umqondiso wendlela owandulela umthetho weCawa, njengoko uboniswa yimizekeliso emibini yokutshatyalaliswa kweYerusalem, kukungqingwa, kodwa ukwanguMyalelo waseMilan, oqalisa ukubunjwa komfanekiselo werhamncwa.

Ngexesha lokungqingwa kuya kubakho umngcelele womtshato wesivumelwano. Lo mngcelele uyifraktali yomngcelele womtshato owaqala ngoReagan, njengoko wawufuziselwe nguClovis ngowama-496, kodwa umngcelele wokugqibela osingise emtshatweni uqala ngexesha lokungqingwa okuhambelana nommiselo kaJustinian wangowama-533, kunye noMyalelo waseMilan wangowama-313. Zombini ezi mpawu zendlela zandulela umthetho weCawa. Unyaka wama-313 wandulela umthetho wokuqala weCawa wangowama-321, yaye ummiselo wangowama-533 wandulela umthetho weCawa kwiBhunga lesithathu laseOrleans ngowama-538. Uhlobo oluthile lomthetho luya kuzalisekisa iimpawu zesiprofeto zommiselo kaJustinian nezo zoMyalelo waseMilan, ngoxa kuya kumiselwa uhlobo oluthile lomtshato wesivumelwano ongumfuziselo.

Xa loo mmiselo ukhutshwa, sele kushiywe lixesha lokuzilungiselela, kuba umnyango wexesha lovavanyo uvaliwe kuphondo lobuProtestanti, ngokuqinisekileyo kanye njengoko wavalwa ngePasika yokuqala eYiputa. Emva koko umthetho womhla weCawa, ongumqondiso wendlela olandelayo, awubonisi nje kuphela ukuba umfanekiso werhamncwa ubunjwe ngokupheleleyo, koko ukwabonisa nokunyanzeliswa kophawu lwerhamncwa. Umthetho womhla weCawa uphawula ukuphela kwexesha lovavanyo kuphondo lobuRiphabliki, irhamncwa lasemhlabeni leSityhilelo isahluko seshumi elinesithathu, ngokuqinisekileyo kanye njengoko uFaro nomkhosi wakhe bafa kuLwandle oluBomvu emva kwePasika.

Ixesha leminyaka engamakhulu amabini anamashumi amahlanu eliphela ngowama-207 ngaphambi kukaKristu lichonga uDonald Trump, njengoko efanekiselwa nguAntiochus Magnus olungiselela iphulo lomkhosi elizayo eliqala kwithafa lasePanium lize liphele ngokungqingwa kweSidon. Emva kweDabi lasePanium, umphathi-mkhosi wamaPtolemy, uScopas waseAetolia, wabalekela kwisixeko saseSidon ehamba namajoni amalunga ne-10,000 awayesindile. UAntiochus wamsukela waza ‘wayingqinga’ iSidon. Urhulumente wamaPtolemy eAlexandria wathumela umkhosi wokuhlangula, kodwa awuzange uphumelele. Ejamelene nokufa yindlala, uScopas wasinikezela isixeko. UAntiochus wamvumela uScopas ukuba ahambe; kamva uScopas wabuyela eYiputa, apho ekugqibeleni wabulawa ngesigwebo ngenxa yezityholo zokungcatsha umbuso nokukhwabanisa imali. Ukungqingwa kweSidon kwagqibezela ukuthinjwa kweCoele-Syria nguAntiochus emva kwePanium.

USisi White uchaza incwadi kaUriah Smith ethi, *Daniel and the Revelation,* “njengesandla sikaThixo esincedayo.” USmith uchaza iphulo lika-Antiochus elinamanyathelo amabini kwinkcazo yakhe ngeendinyana zeshumi elinesine neshumi elinesihlanu zikaDaniyeli isahluko seshumi elinanye.

“Uqeqesho lokukhuliswa kukakumkani oselula waseYiputa lwaphathiswa yiNdlu yeeNgwevu yaseRoma kuM. Emilius Lepidus, owamisela uAristomenes, umphathiswa waloo nkundla mdala nonamava, ukuba abe ngumgcini wakhe. Isenzo sakhe sokuqala saba kukuthabatha amanyathelo okukhusela ubukumkani ekuhlaselweni okwakusongelwa ngookumkani ababini ababemanyene, uPhilip noAntiochus.

“Kungenxa yale njongo wathumela uScopas, umphathi-mkhosi odumileyo waseAetolia, owayesebenzela amaYiputa ngelo xesha, ezweni lakowabo ukuze aye kuhlanganisa imikhosi yokuncedisa umkhosi. Emva kokuba exhobise umkhosi, waya ePalestina naseCoele-Syria (uAntiochus wayexakeke yimfazwe noAttalus eAsia eNcinane), waza waluthoba lonke elakwaYuda phantsi kwegunya laseYiputa.

“Ngoko ke imicimbi yaziswa kwimeko yokuzaliseka kwale ndima iphambi kwethu. Kuba uAntiochus, eyekile imfazwe yakhe noAttalus ngokuyalelwa ngamaRoma, wathabatha amanyathelo akhawulezileyo okubuyisa iPalestina neCoele-Syria ezandleni zamaYiputa. UScopas wathunyelwa ukuba amchase. Kufuphi nemithombo yeYordan, loo mikhosi mibini yadibana. [Panium] UScopas woyiswa, walandelwa kwada kwasa eSidon, waza apho wangqingwa ngokungqongqo. Iinjengele ezintathu ezona zinobuchule zaseYiputa, kunye nemikhosi yazo egqwesileyo, zathunyelwa ukuba zisuse olo ngqingo, kodwa akwaphumelela nto. Ekugqibeleni uScopas, edibana, kwisithunzi esoyikekayo nesingenakubanjwa sendlala, notshaba awayengenako ukumelana nalo, wanyanzelwa ukuba azinikele phantsi kwemiqathango ehlazisayo yobomi kuphela; ngenxa yoko yena namadoda akhe alishumi lamawaka bavunyelwa ukuba bemke, behluthwe, benqunu. Apha kwakukho ukuthinjwa kwezona zixeko zinqatyisiweyo ngukumkani wasentla; kuba iSidon, kokubini ngokwendawo ekuyo nangokweenqaba zayo zokukhusela, yayisesinye sezona zixeko zomeleleyo zaloo maxesha. Apha kwakukho ukusilela kweengalo zasemzantsi ukumelana naye, kwanokusilela kwabantu ukumkani wasemzantsi awayebakhethile; oko kukuthi, uScopas nemikhosi yakhe yamaAetolia.” Daniel and the Revelation, 257, 258.

Ixesha leminyaka engamakhulu amabini anamashumi amahlanu eliphela ngowama-207 phambi kukaKristu lichonga uDonald Trump. Isiprofeto seminyaka engamakhulu amabini anamashumi amahlanu esiphela ngowama-313 ngomtshato womnqophiso phakathi kweMpuma neNtshona, nangoMmiselo waseMilan, sichonga ukuyilwa komfanekiso werhamncwa eUnited States. Ibandla lasePergamos, elaqala ngowama-313, limele imbali apho ubuKristu bawexuka khona ngokulalanisa nonqulo lobuhedeni, ngaphambi kokuba igunya likapopu lithabathe itrone. IPergamos nonyaka wama-313 zifanekisela ukulalanisa okumelwa kukuyilwa komfanekiso werhamncwa eUnited States. Oku kumela ukulalanisa phakathi kobuKristu neRoma kapopu, kuba unqulo lobuKatolika aluyonto engaphezulu okanye engaphantsi kobuhedeni obuzifihle njengeziko lobuKristu. Isiprofeto seminyaka engamakhulu amabini anamashumi amahlanu esaqala ngowama-1776 nesiphela kulo nyaka naso sibhekisa kwiUnited States. Ngoko ke, zontathu iziprofeto zeminyaka engamakhulu amabini anamashumi amahlanu zibhekisa kwinkalo ethile yesiprofeto yerhamncwa eliphuma emhlabeni elikwisahluko seshumi elinesithathu seSityhilelo, yaye zontathu ziphela phakathi kwemigca yesiprofeto emelwa linani elishumi elinesixhenxe.

Umthetho weCawa ngowexesha apho i-United States ithetha njengengonyama enkulu, yaye ukuthetha kwesizwe yintshukumo yabaphathi baso bezowiso-mthetho nabasemagunyeni bezomthetho.

“‘Ukuthetha’ kwesizwe sisenzo sabasemagunyeni baso kwezowiso-mthetho nakwezobulungisa.” The Great Controversy, 442.

UTrump akanalo igunya lokugweba okanye elokuwisa imithetho, ngoko ke umthetho weCawe oza kufika kungekudala uwiswa yiNkongolo. Noko ke, naliphi na inyathelo elinika inkxaso kwigunya likapopu lifuzisela umthetho weCawe. Ummiselo wonyaka wama-533 nomyalelo wonyaka wama-313 babonisa ukuqala kwexesha ekubunjwa ngalo umfanekiselo werhamncwa. Isiphelo ngumthetho weCawe oza kufika kungekudala, yaye uYesu usoloko efanekisa isiphelo ngesiqalo, ngoko ke isenzo sikaTrump ngomyalelo wesigqeba esilawulayo onokunika nawuphi na “umnyinyiva” kumchasi-Kristu wesiprofeto seBhayibhile besiya kumela i-alfa yentshukumo ephela kuphela kwi-omega, xa i-United States “iya kuthi iyilahle imigaqo yorhulumente wayo kangangokuba iwise umthetho weCawe.”

“Baninzi, kwanaphakathi kwabo bathabatha inxaxheba kulo mbutho wokunyanzeliswa kweCawa, abangaziboniyo iziphumo eziya kulandela esi senzo. Ababoni ukuba babetha ngqo inkululeko yonqulo. Baninzi abangazange baqonde amabango eSabatha yeBhayibhile nesiseko sobuxoki esimi kuso isikhungo seCawa. Nawuphi na umbutho oxhasa umthetho wezenkolo enyanisweni usisenzo sokuvuma upopu, othe kangangeenkulungwane ezininzi walwa ngokungapheziyo nenkululeko yesazela. Ukugcinwa kweCawa kuboleka ubukho bayo njengesikhungo ekuthiwa sobuKristu ‘kwimfihlelo yobugwenxa;’ kwaye ukunyanzeliswa kwako kuya kuba kukwamkelwa ngokwenene kwemigaqo eyona ililitye lembombo leRoma. Xa isizwe sethu siya kuthi ngaloo ndlela sizilahle iinkalo zemigaqo karhulumente waso ngokumisela umthetho weCawa, ubuProtestanti buya kuthi ngesi senzo budibanise izandla nobupopu; oku akuyi kuba yenye into ngaphandle kokunika ubomi kwingcinezelo yobuzwilakhe ekudala ilindele ngolangazelelo ithuba layo lokuphinda ixhume ibuyele kubuzwilakhe obusebenzayo.” Testimonies, volume 5, 711.

Nayiphi na “intshukumo exhasa umthetho wezenkolo ngokwenene sisenzo sokunikezela kubupopu,” yaye ezo ntshukumo zenzeka kwangaphambili komthetho weCawa oza kufika kungekudala.

“Umyalelo onyanzelisa ukunqulwa kwale mini umele ukuphuma uye kulo lonke ihlabathi. Ngomlinganiselo othile osezantsi, sele uphumile kakade. Kwiindawo ezininzi igunya likarhulumente lithetha ngezwi lenamba, kanye njengokuba ukumkani ongumhedeni wathetha kubathinjwa abangamaHebhere.” Signs of the Times, May 6, 1897.

Siya kuqhubekeka ezi zinto kwinqaku elilandelayo.