Kwizahluko zesine nezesihlanu zeGenesis, umlibo wokuzalwa kaKayin uthelekiswa nalowo kaSete ukuze kubonakale umahluko phakathi kwawo.
ULameki olungileyo noLameki ongendawo
Iminombo emibini ibonisa umahluko phakathi kwabalahlekileyo nabasindisiweyo, yaye abathile kwinzala yale minombo mibini bamele ‘imifuziselo yenzala’ ehambelanayo yale minombo ichaseneyo. UKayin umela udidi lwabantu abangaguqukiyo esonweni, nabalilela imeko yabo kuphela.
Wathi, Wenze ntoni na? Ilizwi legazi lomntakwenu liyadanduluka kum liphuma emhlabeni. Ngoku ke uqalekisiwe, ungabi semhlabeni, owuvulileyo umlomo wawo ukuze wamkele igazi lomntakwenu esandleni sakho; Xa uwulimayo umhlaba, ukususela ngoku awusayi kuphinda ukunike amandla awo; uya kuba yimbacu nesibhadubhadu ehlabathini. Wathi uKayin eNkosini, Isohlwayo sam singaphezu kwamandla am okusithwala. Yabona, undigxothile namhlanje ebusweni bomhlaba; ndiya kusithela ebusweni bakho; ndiya kuba yimbacu nesibhadubhadu ehlabathini; kuya kuthi ke wonke umntu ondifumanayo andibulale. Yathi iNkosi kuye, Ngako oko nabani na obulala uKayin uya kufikelwa yimpindezelo ephindwe kasixhenxe. Yaza iNkosi yabeka uphawu kuKayin, ukuze nabani na omfumanayo angambulali. Waphuma ke uKayin ebusweni beNkosi, waza wahlala ezweni laseNodi, empuma ye-Edeni. IGenesis 4:10–16.
UKayin umele udidi lwabantu abangaguqukiyo abagxila kuphela kwimeko yabo elusizi, abazifake kuyo ngokwala ukuzama ukwenza okulungileyo.
Kodwa akazange akholiswe nguKayin nangumnikelo wakhe. Waqumba kakhulu uKayin, basangana ubuso bakhe. Yathi iNkosi kuKayin, Yini na ukuba uqumbe? Yini na ukuba busangane ubuso bakho? Ukuba wenza okulungileyo, akuyi kwamkelwa na? Ukuba ke awenzi okulungileyo, isono sibuthumile emnyango. Ukulangazelela kwaso kuya kusinga kuwe, ke wena uya kusilawula. IGenesis 4:5–7.
Ukufa Okuthandathu—IiAlfa Ezintathu NeeOmega Ezintathu
Kumanqaku adlulileyo sachonga uEnoki njengomfuziselo wengelosi yokuqala, uLameki njengomfuziselo wengelosi yesibini, uMethusela njengesikhalo saphakathi kobusuku, noNowa njengengelosi yesithathu. ULameki womnombo kaSete wafa eneminyaka engamakhulu asixhenxe anamashumi asixhenxe anesixhenxe, kwiminyaka emihlanu ngaphambi komkhukula owenzeka ngexesha lokufa kukaMethusela. Ukufa kukaLameki kwalandelwa kukufa kukaMethusela emva kweminyaka emihlanu, yaye ukufa kwabo ke ngoko kufuzisela ukufa komfazi kaHezekile, okwalandelwa kukufa kweYerusalem, umfazi weMvana, emva konyaka omnye onesiqingatha (1.5).
Ndaza mna Yohane ndawubona umzi ongcwele, iYerusalem entsha, usihla uphuma ezulwini uvela kuThixo, ulungiswe njengomtshakazi ohonjiselwe indoda yakhe. ISityhilelo 21:2.
Ukufa okuyi-alfa komfazi kaHezekile nokukaLameki, okunxibelelana nokufa okuyi-omega kweYerusalem nokukaMethusela, kwakufuzisela ukufa kukaJohn Palaiologos, okwalandelwa emva kweminyaka emihlanu kukufa kukaConstantine weshumi elinanye kwiindonga zaseConstantinople. Umgca kaLameki ubonisa iminyaka emihlanu, enesithuba seentsuku ezisixhenxe sokufuduka kwezilwanyana ekupheleni kwayo. Umgca weRoma yaseMpuma umele iminyaka emihlanu, ukwamela nesithuba seminyaka emine ngaphakathi kwaloo minyaka mihlanu iyonke. Umgca kaHezekile umele kokubini iminyaka emibini kwakunye nonyaka omnye onesiqingatha (1.5). Umgca kaHezekile wokutshatyalaliswa kweYerusalem yiBhabhiloni uhambelana nokutshatyalaliswa kwesibini kweYerusalem yiRoma ukususela kowama-66 ukuya kowama-70. Umgca weRoma wokutshatyalaliswa kweYerusalem uvelisa kokubini isithuba seminyaka emine kwakunye nesithuba seminyaka emithathu enesiqingatha. Umgca ngamnye kuloo migca mine efuziselayo wavelisa, kungekhona isithuba esinye, kodwa izithuba ezibini ezifuziselayo kubungqina bayo besiprofeto.
ULameki, uJohn Palaiologos nenkosikazi kaHezekile bamele uphawu lwendlela lwe-alfa lwexesha eliphela ngokufa kwe-omega. Imigca emibini kule mithathu imele ungqingo oluphela ngokufa komlingani womgca ngamnye. Omnye uphela ngokungena kwezilwanyana emkhombeni. Umlingani we-omega ungqamanisa unogumbe kaNowa nokutshatyalaliswa kweYerusalem nokutshatyalaliswa kweendonga zaseConstantinople. Zontathu iimpawu ze-omega zimele ukuvalwa kwexesha lovavanyo ekufikeni komthetho weCawa ozayo kungekudala.
Kakade ke, kwakungekho lungqingo kubungqina bomkhombe kaNowa, kodwa kwakufuneka kubekho ithambeka ukuze kungenwe emkhombeni. Ukuba ithambeka lokulayisha ligqalwa njengelifuzisela ithambeka lokungqinga, ngoko omathathu amangqina okufa abonisa ungqingo. Kumgca wamaRoma wokutshatyalaliswa kweYerusalem osusela kowama-66 ukuya kowama-70, kwakukho ungqingo olwenziwa nguCestius ngowama-66 nolwesibini olwenziwa nguTitus ngowama-70.
Iminyaka emine
Iminyaka emine ephela ngokungqingwa kweConstantinople ngowe-1453 imele ixesha lesibini leminyaka emine kwisiprofeto sobuSilamsi “seenyanga ezintlanu” esikwiSityhilelo isahluko sesithoba. Ixesha lokuqala leminyaka emine kwisiprofeto “seenyanga ezintlanu” lalisusela kowe-1333 ukuya kowe-1337 ekungqingweni kweNicomedia. Oko kungqingwa kwakufanekisela nokuphela kweminyaka engamashumi amathathu anesibhozo ukususela kumhla wama-27 kuJulayi 1299. Ukutshatyalaliswa kweYerusalem izihlandlo ezibini, ukutshatyalaliswa kweConstantinople isihlandlo esinye, umkhukula nokungqingwa kweNicomedia ngamangqina amahlanu ephulo lomkhosi lasePanium elaqhubeka ukususela kowama-200 ngaphambi kukaKristu ukuya kowama-198 ngaphambi kukaKristu, lona elaliya kuba lingqina lesithandathu, yaye kukho namanye aliqela.
Zombini iintshabalalo zeYerusalem zinokulungelelaniswa ngokulula, “umgca phezu komgca.” UNogumbe ulungelelaniswa nomgca weRoma yaseMpuma ngokufa kwe-alfa nokwe-omega okufanayo kuzo zombini. Iphulo lasePanium lilungelelaniswa ngokukodwa nomgca kaHezekile wonyaka wama-587 ngaphambi kokuzalwa kukaKristu, kuba ngalinye kula maxesha mabini okungqinga limela iminyaka emibini. IPanium imelwe kwivesi yeshumi elinesihlanu yesahluko seshumi elinanye sikaDaniyeli, eyandulela ivesi yeshumi elinesithandathu emela umthetho womhla weCawa oza kufika kungekudala, kanye njengokuba kwaba njalo ngeentshabalalo zeYerusalem ngowama-586 ngaphambi kokuzalwa kukaKristu nangowama-70 emva kokuzalwa kukaKristu. Ixesha leminyaka emibini ledabi lasePanium nelokungqingwa kweTsidon lingenisa umgca ngamnye kule migca kwimbali efihlakeleyo ekwivesi yamashumi amane yesahluko seshumi elinanye sikaDaniyeli.
Umqondiso
Isiphawuli sendlela sokuqala sesiprofeto ekungqingweni kweYerusalem kuzo zombini izihlandlo zokutshatyalaliswa kwayo simele umqondiso; uCestius ngowama-66 nokufa komfazi kaHezekile zombini zaziyimiqondiso yealfa. ULameki ukwasisiphawuli sendlela sokuqala, yaye ke ngoko, ngokobungqina bababini, uLameki ukwangumqondiso. Ubudala bakhe beminyaka engama-777 bumela umqondiso webandla eloyisileyo elibunjwe zizinto ezintathu: umprofeti, umbingeleli nokumkani.
Kananjalo ndabanika neesabatha zam, ukuze zibe ngumqondiso phakathi kwam nabo, ukuze bazi ukuba ndinguYehova obangcwalisayo. Hezekile 20:12.
Iminyaka engama-300
UEnoki, owayengowesixhenxe ukusuka kuAdam kumnombo kaSete, wahamba noThixo iminyaka engama-300, waza wathatyathelwa ezulwini. ‘300’ ngumfuziselo weetshathi zoovulindlela zowe-1843 ezingamakhulu amathathu, wabashumayeli bamaMillerite abangamakhulu amathathu abahambelana nazo, kwanomkhosi kaGidiyon owawunamajoni angamakhulu amathathu. UEnoki, abashumayeli bamaMillerite namajoni kaGidiyon angamakhulu amathathu bafuzisela ikhulu elinamashumi amane anesine lamawaka. USamson wathabatha iimpungutye ezingama-300 waza wazibopha ngambini, ngaloo ndlela ebonisa i-150 nomfuziselo obotshelelwe ndawonye ofikelela kwinani elipheleleyo elingamakhulu amathathu.
Waya uSamson, wabamba iimpungutye ezingamakhulu amathathu, wathabatha izikhuni, wazidibanisa ngemisila, wabeka isikhuni phakathi kwemisila emibini. Wathi akuba elumeke izikhuni, wazikhulula zangena kwingqolowa emileyo yamaFilisti, watshisa izithungu nengqolowa emileyo, kunye nezidiliya neminquma. ABagwebi 15:4, 5.
Iziprofeto ezibini zeenyanga ezintlanu eziphathelele ubuSilamsi ezikwisahluko sesithoba seSityhilelo zichonga “umlilo” “nemisila” njengeempawu zobuSilamsi.
Yaye ndawabona ngolu hlobo amahashe embonweni, nabo babewakhwele, benxibe izigcina-zifuba ezinjengomlilo, nehiyakinte, nesulfure: iintloko zamahashe zazinjengeentloko zeengonyama; emilonyeni yawo kwakuphuma umlilo nomsi nesulfure. Ngezi zinto zintathu kwabulawa isahlulo sesithathu sabantu, ngomlilo, nangomsi, nangesulfure, ezaziphuma emilonyeni yawo. Kuba amandla awo asemilonyeni yawo, nasemisileni yawo: kuba imisila yawo yayifana neenyoka, ineentloko, yaye ayenzakalisa ngayo. ISityhilelo 9:17–19.
Amandla obuSilamsi asemilonyeni yabo nasemisileni yabo.
Yaye zazinemisila efana neyoonomadudwane, kwaye kwakukho iimvila emisileni yazo; yaye amandla azo ayengawokwenzakalisa abantu kangangeenyanga ezintlanu. Zaye zinokumkani phezu kwazo, oyingelosi yenzonzobila, ogama lakhe ngolwimi lwesiHebhere linguAbaddon, kodwa ngolwimi lwesiGrike linguApollyon. ISityhilelo 9:10, 11.
Amandla obuSilamsi okungcungcuthekisa nokubulala afumaneka kokubini emilonyeni nasemisileni yazo, aphuma emilonyeni nasemisileni yazo.
Ngoko ke iNkosi iya kunqumla kwaSirayeli intloko nomsila, isebe nengcongolo, ngamini-nye. Ingwevu ebekekileyo yiyo intloko; nomprofeti ofundisa ubuxoki nguye umsila. Kuba abakhokeli baba bantu bayabaphambukisa; nabo bakhokelwa ngabo bayatshatyalaliswa. Isaya 9:14–16.
UbuSilamsi noSirayeli banxibelelene ngokwesiprofeto, njengoko bobabini bengabantwana baka-Abraham, yaye kumgca ngamnye “intloko” “yingwevu nendwalutho” yaye “umsila” “ngumprofeti ofundisa ubuxoki.” KubuSilamsi, umprofeti wamandulo owafundisa ubuxoki nguMohammed. IKoran imele ubuxoki obuphembelela iinkumbi zobuSilamsi, yaye ingwevu nendwalutho bubunkokeli bazo bezopolitiko. UbuSilamsi bukhokelwa bubuchule bokulawula urhulumente (umlomo), obuphenjelelwa bubuxoki beKoran (umsila). Iimpungutye ezimakhulu mathathu zikaSamson zahlulwa zaba ngamaqela amabini eenyanga ezintlanu aza kuthuthumbisa aze abulale ngomlilo, ngomsi nangesulfure.
Umlilo, umsi nesulfure
Umlilo, umsi nesulfure zineempawu zobuprofeti zeengelosi ezintathu. Eyokuqala neyokugqibela ziintlobo zomlilo. Ingcambu yegama elithi “isulfure” imela ukudanyaza kobuThixo. Umlilo ngumfuziselo wesigidimi; umsi sisiphumo sesigidimi yaye isulfure ibonisa ukuba isigidimi sesonqulo. Zontathu ezi zinto ziyimigunyathi yesigidimi sokwenyaniso seengelosi ezintathu zeSityhilelo seshumi elinesine. Isigcina-sifuba sentsimbi siboniswa njengomlilo, iyakinto nesulfure. Singumgunyathi wesigcina-sifuba sombingeleli omkhulu. Isigcina-sifuba sombingeleli omkhulu simela ikhulu elinamashumi amane anesine lamawaka njengamatye anqabileyo alishumi elinesibini angabantu, adityaniswe nobuThixo, obumelwa yiUrim neThummim. Iyakinto yamandulo yayinombala ozuba-mnyama onzulu, okanye omfusa omfiliba. Iyakinto yesigcina-sifuba sobuSilamsi ingqinelana nomsi ophuma emilonyeni (urhulumente) nasemisileni (ibandla) yobuSilamsi.
Ukuthatyathelwa kukaEnoki ezulwini emva kokuhamba noThixo iminyaka engama-300 kunxulumanisa inani elingu-300 nesigidimi sengelosi yokuqala esafika ngowe-1798. Eso sigidimi sengelosi yokuqala sanikwa amandla ngomhla we-11 kuAgasti, ngowe-1840, ngokuzaliseka kwesiprofeto seenyanga ezintlanu esikwisahluko sethoba seSityhilelo. La maxesha mabini akwesi sahluko, ngalinye eliziinyanga ezintlanu, abotshelelwe ndawonye umgca phezu komgca. Kutsha nje kuphela apho kuye kwaqondwa ukuba iinyanga ezintlanu ezikwivesi yesihlanu nezikwivesi yeshumi zingamaxesha amabini ahlukeneyo, ngalinye liyiminyaka elikhulu elinamashumi amahlanu. Xa kwaqondwa loo nyaniso, uSamson wabophelela iimpungutye ndawonye, zaba zizibini ezilikhulu elinamashumi amahlanu zeempungutye.
Kwimbali yesiprofeto kaSamson, (ogama lakhe lithetha “ilanga”), “umsi” owaphuma emhadini xa isitshixo sasifuziselwa lidabi laseNineve, walisitha ilanga ngobumnyama. Abalandeli bakaMiller bakuchonga ngokuchanileyo ukusithwa kwelanga ngumsi womhadi wobuSilamsi njengokugutyungelwa kweendaba ezilungileyo zikaKristu, ezifuziselwa lilanga (uSamson). Kukho nezinye iindlela eziliqela ubungqina bukaSamson obunxulumana ngazo nobuSilamsi obukwisahluko sesithoba ukuya kwisahluko seshumi elinanye seSityhilelo.
Inani elisisithathu livela kwimbali kaSamson ngeentsuku ezintathu ababezinikiwe abamenywa emtshatweni ukuba basombulule iqhina. USamson unxulumana nabafazi abathathu: umfazi wakhe waseTimna, ihenyukazi noDelila. UMoya weNkosi ufikela uSamson izihlandlo ezithathu: kwisiganeko sengonyama, eAshkelon naseLehi. USamson unika uDelila iimpendulo ezintathu zobuxoki ngaphambi kokuba amxelele inyaniso. Inani elisisithathu limela ubuThixo, kwakunye nobuThixo bobuxoki benamba, berhamncwa nobomprofeti wobuxoki, kwanokubunjwa kwebandla eloyisileyo ngamacandelo amathathu.
Amashumi amathathu linani lombingeleli, kwaye kwakukho amaqabane angamashumi amathathu awaziswa esidlweni somtshato kaSamson. Wandula ke uSamson wabheja ngamashiti angamashumi amathathu nezambatho ezingamashumi amathathu, awayeza kuzinika iindwendwe ukuba zazinokulisombulula iqhina. Xa iqhina lakhe latyhilwa ngokungcatsha, uSamson wabulala amadoda angamashumi amathathu aseAshkelon ukuze ahlawule ubhejo. Inani lamashumi amathathu lisisishumi esingokwesiprofeto sama-300, kwaye, ngokuvisisana nokuhamba kukaEnoki noThixo kangangeminyaka engamakhulu amathathu, iimpungutye ezingamakhulu amathathu awazibambayo uSamson waza wazibophelela ndawonye zaba zizibini ezilikhulu elinamashumi amahlanu zinxulumene neziprofeto ezibini zeenyanga ezintlanu ezikwisahluko sesithoba seSityhilelo, ezidityaniswe ngendlela yomgca phezu komgca. Inani lamakhulu amathathu lisisishumi esingokwesiprofeto samawaka amathathu, yaye inani lamawaka amathathu limele intsalela, nokuba yintsalela yamalungisa njengoko imelwe ngabo baguqukayo ngePentekoste, okanye yintsalela yabangengomalungisa njengoko imelwe ngabo babulawa ngabaLevi ngexesha lemvukelo yethole legolide.
Imvukelo yethole legolide kunye nabo baguqukayo ngePentekoste zombini zingqamana ngokwesiprofeto nomthetho weCawe oseza kufika kungekudala. Isisalela esinye simela isisalela esiphuma kubantu bomnqophiso kaThixo nesisalela esiphuma kwabo bangaphandle kwesibaya sabantu bomnqophiso kaThixo. Ukukhankanywa kokuqala kwamawaka amathathu kubungqina bukaSamson kubhekisela kumaYuda awathimba uSamson ukuze athomalalise amaFilisti, kanti okwesibini kubhekisela kumaFilisti. Umgwebo uqala ngendlu kaThixo, uze emva koko udlulele kubasebenzi belixa leshumi elinanye abaseseBhabheli. Ubungqina bukaSamson buxhasa umfuziselo wamawaka amathathu njengesisalela, bukwaxhasa nolandelelwano lwenkqubo yomgwebo. UEnoki wahamba noThixo iminyaka engamakhulu amathathu, ngaloo ndlela efuzisela isisalela sabantu bomnqophiso kaThixo abangangcamliyo ukufa. Eso sisalela ngamawaka alikhulu elinamashumi amane anesine, achasaniswa nesihlwele esikhulu kwisahluko sesixhenxe sesiTyhilelo.
Isishumi sama-300 ngama-30, nani elo elingumfuziselo wombingeleli, yaye ngaphezu koko, inani elisisithathu, njengesishumi samashumi amathathu, limele ubuThixo, kwanobuThixo bomgunyathi benamba, berhamncwa nobomprofeti wobuxoki. Inani elisisithathu likwamele ukwahlulwa kwebandla eloyisileyo libe ngamacandelo amathathu, elimelwe nguKumkani uDavide owaqalisa ukulawula xa wayeneminyaka engamashumi amathathu ubudala, ngumbingeleli uYosefu owaqalisa ukukhonza xa wayeneminyaka engamashumi amathathu ubudala, nangumprofeti okwangumbingeleli uHezekile owaqalisa iminyaka yakhe engamashumi amabini anesibini yobulungiseleli kunyaka wamashumi amathathu womjikelo weshumi elinesixhenxe wentlokoma. Njengombingeleli, wayeya kuba neminyaka engamashumi amathathu ubudala.
Ngalinye kula maqumrhu mathathu afuziselayo, amelwa njengomprofeti, umbingeleli nokumkani, lifumana itywina likaThixo leSabatha yomhla wesixhenxe kwisiphawuli sendlela esiphawula ukuqala kokungqingwa. Amangqina amabini okufa, kunye nengqina elisekelayo lokutshatyalaliswa kweYerusalem ngonyaka wama-66, anika amangqina amathathu okuba isiphawuli sendlela sokungqingwa ‘singumqondiso.’
Uphawu Lwendlela Lwenguqu
Xa kuqalisa ungqingo, ibandla likaThixo eloyisayo, elinamacandelo amathathu, liyatywinwa, njengoko limelwe nguLameki. Ukufa komfazi kaHezekile kubonisa ukuba kwakwelo phawu lwendlela kanye abantu ababefudula bengabomnqophiso bayadlulwa ngokupheleleyo. Olo phawu lwendlela lubonisa inguqu esuka eLawodike isiya eFiladelfi, nto leyo ekwaboniswa njengebandla elilwayo eliguqukela ekubeni libandla eloyisayo, ngaloo ndlela lisiba libandla lesibhozo elilelinye lawasixhenxe. Olo phawu lwendlela kwimbali yamaMillerite yengelosi yesithathu, eyasusela kumhla wama-22 kweyeDwarha yowe-1844 yaya kutsho kwimvukelo yowe-1863, lwalumela ixesha lowe-1856, xa bobabini uJames noEllen White baqalisa ukuchonga le ntshukumo njengeyaseLawodike. Ngowe-1856 intshukumo yamaMillerite yaseFiladelfi yaguqukela ekubeni yintshukumo yamaMillerite yaseLawodike. Kwiminyaka esixhenxe kamva intshukumo yamaMillerite yaseLawodike yaphela njengoko le ntshukumo yaba libandla lama-Adventist oMhla weSixhenxe laseLawodike.
Eso siphawuli sendlela sikwafuziselwa ngunyaka wama-313, xa kwaphela ibandla laseSmirna kwaza kwaqala ibandla lasePergamo. Xa ezi zinto ziqwalaselwa kunye, inguqu yowe-1856 esuka kwiFiladelfi enobulungisa iye kwiLawodike engenabulungisa ihambelana nenguqu esuka kwiSmirna enobulungisa iye kwiPergamo engenabulungisa ngonyaka wama-313, yaye indawo ekwenzeka kuyo le nguqu ikwabonakalisa eso siphawuli sendlela njengomqondiso. Ungqingo luqala ngomqondiso, ngokobungqina bamangqina aliqela. Xa intshukumo yengelosi yesithathu, eyenziwe ngabantu abalikhulu elinamashumi amane anesine lamawaka, itywinwa ekufeni kukaLameki, bayatywinwa baze bamanyaniswe ngokugqibeleleyo njengoko bephakanyiswa njengebhanile, kuba isiphawuli sendlela sokuqala sesakhiwo sesiprofeto songqingo singumqondiso.
Ukufa kukaJohn Palaiologos kuchonga umqondiso wendlela wobuSilamsi, xa iRoma yasempuma inyanzelwa ukuba izithobe kubuSilamsi. Ukungqingwa nokutshatyalaliswa kweYerusalem kubonelela ngamangqina amabini eBhabheli neRoma. Ixesha likaHezekile lonyaka onesiqingatha limele abaseLawodike abala ukuwubona nokuwuva umyalezo wesilumkiso ngokusiwa kwabo ekuthinjweni ngukumkani wasentla. Umqondiso kaCestius umele abaseFiladelfi abaphuncuka kukumkani wasentla. Loo miqondiso mibini ibhekisa kumyalezo wangaphakathi wesiprofeto, ngokunjalo nenani likaLameki elingu-777. Umgca phezu komgca, olunye udidi lusiwa ekuthinjweni ngexesha lokungqingwa, kanti olunye udidi luphuncuka esandleni sokumkani wasentla.
Ukufa kukaJohn Palaiologos kufuzisela isigidimi sesiprofeto sangaphandle ngokuchonga indima yobuSilamsi kumqondiso wendlela apho abo bamelwa nguLamech batywinwa khona. Abo basindayo nabo bathinjwayo ekungqingweni nasekutshatyalalisweni kweYerusalem bagxininisa ukuba kukumqondiso wendlela oyi-alfa wexesha lesiprofeto lokungqingwa apho isimilo sibonakaliswa khona. Ezi ndidi zimbini zimelwa ngooLamech ababini. Olunye udidi lulumkisa iNashville, kanti olunye udidi luyala.
Yathi iNkosi kuye, Ngenxa yoko, nabani na obulala uKayin uya kufikelwa yimpindezelo ephindwe kasixhenxe. Yaza iNkosi yabeka uphawu kuKayin, ukuze nabani na omfumanayo angambulali. IGenesis 4:15.
Uphawu Lwemvukelo
UKayin wafumana uphawu lovukelo lwakhe. Uphawu lovukelo lwakhe lwaluqondwa njengesilumkiso ebantwini sokuba, ukuba babenokumbulala uKayin, babeya kufumana umgwebo kaThixo ophindwe kasixhenxe. Ngandlela ithile, olu phawu lunokuqondwa njengendlela uThixo awayemnika ngayo uKayin ukhuseleko, kodwa ngokwesiprofeto luhambelana nophawu lovukelo olusisilumkiso olukwincwadi yokugqibela yeBhayibhile. Uphawu lwerhamncwa olukwincwadi yeSityhilelo eyi-omega lwalufanekiselwa luphawu lovukelo lukaKayin olukwincwadi yeGenesis eyi-alfa. Isilumkiso esiqulethwe luphawu lukaKayin sesokuba nabaphi na ababonakalisa isimilo esifana nesikaKayin nabo babeya kugatywa baze bagwetywe nguThixo. Uphawu olukuKayin luhambelana nophawu lwerhamncwa, yaye esi silumkiso sigxininisa umyalelo wokungaxelisi uvukelo lukaKayin lokubulala umntakwabo, olufanekiselwa eSityhilelweni njengomfanekiselo werhamncwa. Ukuxelisa isenzo sikaKayin kukwenza umfanekiselo kaKayin. UKayin wanikwa umgwebo wophumezo ophindwe kasixhenxe, yaye kwisizukulwana sesithandathu ukususela kuKayin, uLameki waqonda ukuba wayesiphindile isono sikayise, kodwa umgwebo wakhe wawuya kuba ngamashumi asixhenxe aphindwe kasixhenxe.
Wathi uLameki kubafazi bakhe, Ada noTsila, yivani ilizwi lam; bafazi bakaLameki, kubekeleni indlebe ukuthetha kwam: kuba ndibulele indoda ngenxa yokundilimaza kwayo, nomfana ngenxa yokundenzakalisa kwakhe. Ukuba uKayin uya kuphindezelwa kasixhenxe, inene uLameki uya kuphindezelwa izihlandlo ezingamashumi asixhenxe anesixhenxe. IGenesis 4:23, 24.
Indinyana engaphambili sisihlandlo sokuqala kwezithathu kuphela apho amanani eLizwini likaThixo avezwa ngohlobo lophindaphindo. Isihlandlo sokugqibela sinjengesokuqala.
Waza uPetros wasondela kuye, wathi, Nkosi, koba futhi kangaphi na umzalwana wam endona, ndimxolela? Koda kube kasixhenxe na? Athi uYesu kuye, Andithi kuwe, Koda kube kasixhenxe; kodwa ndithi, Koda kube kamashumi asixhenxe aphindiweyo kasixhenxe. Mateyu 18:21, 22.
Amashumi asixhenxe aphindwe kasixhenxe ngamakhulu amane anamashumi alithoba, yaye kwimbali engcwele kukho amaxesha amathathu, ngalinye eliyiminyaka engamakhulu amane anamashumi alithoba, yaye ngalinye limela ixesha lovavanyo. Kukho iminyaka engamakhulu amane anamashumi alithoba ebonisiweyo ngokuphathelele ingcwele, ookumkani nomkhosi. Ixesha lookumkani laqala ngokuthanjiswa kukaSawule ngowe-1097 ngaphambi kukaKristu laza laqhubeka lada lafikelela kungqingo lokuqala lukaNebhukadenetsare, xa uDaniyeli wathinjwa ngowe-607 ngaphambi kukaKristu.
Iminyaka engamakhulu amane anamashumi alithoba yexesha lovavanyo eyabelwa ingcwele yaqala ekunikezelweni kwetempile kaSolomon ngowama-1006 ngaphambi kokuzalwa kukaKristu yaza yaqhubeka de kwaba sekunikezelweni kwetempile yasemva kokuthinjwa ngowama-516 ngaphambi kokuzalwa kukaKristu. Kumkhosi, iminyaka engamakhulu amane anamashumi alithoba yayisusela kowama-457 ngaphambi kokuzalwa kukaKristu ukuya kutsho kowama-34 emva kokuzalwa kukaKristu.
Ukususela kwisigidimi sikaKayin esilumkisa ngomgwebo ophindwe kasixhenxe nakuphawu lwakhe, ukuya kutsho kumashumi asixhenxe aphindwe kasixhenxe kaLameki, kumela ixesha lovavanyo elingumfuziselo leminyaka engamakhulu amane anamashumi asithoba. Imvukelo efuziselwa luphawu lukaKayin iboniswa isiya iqatsela ngokuthe ngcembe, ngokuvisisana nesizathu sikaThixo sokuthumela unogumbe.
Wabona uThixo ukuba bukhulu ububi bomntu emhlabeni, nokuba konke ukuyila kweengcinga zentliziyo yakhe kwakubububi bodwa imihla yonke. Wazisola uYehova ngokuba emenzile umntu emhlabeni, yaba buhlungu intliziyo yakhe. Wathi uYehova, Ndiya kumtshabalalisa ebusweni bomhlaba umntu endimdalileyo; umntu, nesilwanyana, nento enambuzelayo, neentaka zezulu; kuba ndiyazisola ngokuba ndizenzile. Genesis 6:5–7.
ULameki wesizukulwana sesithandathu sikaKayin uvezwa njengodidi oluphawuliweyo lwabavukeli, ngokuchaseneyo noLameki womnombo kaSete. Ubungqina babo bobabini ooLameki bubonisa ukuphela kwexesha lovavanyo: obomnye ngokuchazwa kwenani elingama-490, nobomnye ngokufa kwakhe. Bobabini baqulethe imifuziselo yamanani enxulumene ngokuthe ngqo nobume obuntlu-ntathu bebandla eloyisileyo. ULameki kaKayin uhambelana namaxesha amathathu eminyaka engama-490 lilinye, aphathelele kookumkani, kwingcwele nakumkhosi, yaye uLameki kaSete uqulethe itywina lenani elisixhenxe eliphathelele kumprofeti, kumbingeleli nakukumkani. ULameki kaSete ungowesibini kwiingelosi ezintathu ezikwiSityhilelo isahluko seshumi elinesine, yaye uLameki kaKayin uyingelosi yesithathu edlulisela isilumkiso esiphathelele kwirhamncwa, kumfanekiselo walo, kuphawu nakwinani legama lalo. KwiSityhilelo isahluko seshumi elinesine, iivesi 9/11 zichaza abo bafumana isiqalekiso sikaKayin.
Saza isithunywa sezulu sesithathu sabalandela, sisithi ngelizwi elikhulu, Ukuba nabani na unqula irhamncwa nomfanekiselo walo, aze amkele uphawu lwalo ebunzini lakhe okanye esandleni sakhe, yena lowo uya kusela iwayini yomsindo kaThixo, egalelwe ingaxutywanga endebeni yengqumbo yakhe; kwaye uya kuthuthunjiswa ngomlilo nesulfure phambi kwezithunywa zezulu ezingcwele, naphambi kweMvana: Kwaye umsi wokuthuthunjiswa kwabo unyuka ngonaphakade kanaphakade; yaye abanalo uphumlo imini nobusuku abo banqula irhamncwa nomfanekiselo walo, naye nabani na owamkela uphawu lwegama lalo. ISityhilelo 14:9–11.
ISityhilelo 15:2 sichaza ukuba ngoobani abo bamelwa nguLameki womnombo kaSete:
Ndaza ndabona into engathi lulwandle lweglasi oluxutywe nomlilo: nabo babeloyisile irhamncwa, nomfanekiselo walo, nophawu lwalo, nenani legama lalo, bemi phezu kolwandle lweglasi, beneehadi zikaThixo. ISityhilelo 15:2.
ULameki womnombo kaSete uphawula ukuvalwa komnyango ngokufa kwakhe. ULameki womnombo kaKayin uphawula ukuvalwa komnyango ekupheleni kweminyaka engamakhulu amane anamashumi alithoba yexesha lovavanyo. Uphawu lukaKayin lwalufanele lubonwe njengesilumkiso nxamnye nesimilo esasibonakalisa iimpawu ezintathu eziphambili zesiprofeto. Wala ukunqula uThixo ngendlela awayeyalele ngayo uThixo; wabonakalisa ingqumbo yomona waza wabulala umninawa wakhe, yaye okwesithathu, wala ukuguquka.
UKayin wayephule icwecwe lokuqala leMithetho Elishumi, elichaza ubudlelwane boluntu noThixo, yaye icwecwe lesibini lichaza ubudlelwane babantu nabanye abantu. Uphawu lwemvukelo yakhe lwalumbonakalisa njengomntu ongenamthetho nongenanguquko. UKayin noLameki babonakalisa umnyango ovaliweyo wengelosi yesithathu ekufikeni komthetho weCawe okusele kukufuphi. UEnoki, uMethusela, uLameki noNowa bamele imbali eqala ngokufika kwengelosi yokuqala, emelwe nguEnoki, kuze kufike uLameki njengengelosi yesibini, kuze kufike uMethusela njengomemezo waphakathi kobusuku onika amandla isigidimi sikaLameki sengelosi yesibini, aze ke uNowa, njengengelosi yesithathu, abonakalise umnyango ovaliweyo womkhukula.
ULameki wafa kwiminyaka emihlanu ngaphambi konogumbe, yaye oko kuphawula iminyaka emihlanu yokomfuziselo ngaphambi kokuba ucango luvalwe ekufikeni komthetho weCawa osele usondele. Kusekufeni kukaLameki eneminyaka engama-777 apho kugqitywa khona ukutywinwa kwebandla eloyisayo. Kwathi ke, kwiintsuku ezisixhenxe ngaphambi kokuba ucango lomkhombe luvalwe ngamandla angaphaya kwawemvelo, izilwanyana zaqalisa ukungena emkhombeni.
Umhla awafa ngawo uMethusela wawungowokuqala kwezo ntsuku zisixhenxe. Isilumkiso sokugqibela ngaphambi kokuba kuvalwe umnyango sasingumyalezo oneenkalo ezimbini owawudluliselwa ngokuboniswa kwezilwanyana okwakukhatshwa kukuzaliseka kwesiprofeto esasivakaliswa kubo bonke ubomi bendoda eyaphila ixesha elide kunabo bonke abantu abakha bafa. Eso siprofeto sasiqulethwe kwigama likaMethusela, elithetha ukuthi ‘xa esifa, kuya kufika.’
Isigidimi sokugqibela sokulumkisa uluntu simele, ngokwemfuneko yesiprofeto, sibe sisigidimi esinamacandelo amabini, njengoko sifanekiselwa ziintsuku ezisixhenxe zokufuduka kwezilwanyana ezaqala ngokufa kukaMethusela, kuzalisekiswa isiprofeto sikaEnoki esabhengezwa ngegama lonyana wakhe. Iintsuku ezisixhenxe zokufuduka kwezilwanyana zibonisa ukuba isigidimi esinamacandelo amabini sokufa kukaMethusela nezilwanyana ezifudukayo sisigidimi sokutywina sengelosi yesithathu. UYesu usoloko efanekisa isiphelo ngesiqalo, yaye kwiSityhilelo ingelosi yesithathu ekwiSityhilelo isahluko seshumi elinesibhozo ithelelwa lilizwi lesibini elikwivesi yesine, kanye njengokuba umemezo waphakathi kobusuku wathelela isigidimi sengelosi yesibini. Isigidimi sokugqibela sesilumkiso sisoloko sichazwa njengesigidimi sangaphakathi nesangaphandle, njengoko sifanekiselwa lunxulumano lwesiprofeto oluphakathi kwamabandla namatywina kwincwadi yeSityhilelo. Isigidimi sokugqibela sesilumkiso esikuDaniyeli isahluko seshumi elinanye sisigidimi somntla nesempuma. UMethusela nezilwanyana ezifudukayo babesisigidimi sokugqibela sesilumkiso esinamacandelo amabini ngexesha likaNowa.
Ukufa kukaLameki onophawu olungu-777 kungqamana nokuqala kokungqingwa, xa kwafa umfazi kaHezekile. Kulapho abathembekileyo, abamelwa ngumnombo kaSete, batywinwa khona, yaye kukwalapho abo bamelwa ngumnombo kaKayin bafumana khona uphawu. UEnoki wayengowesixhenxe ukusuka kuAdam, yaye umele isiphawuli sendlela se-alfa kwixesha ekupheleni kwalo isizukulwana sokugqibela nesizukulwana sokuqala zombini zimelwa linani lesibhozo. OoLameki bobabini babonisa ukuvalwa kwexesha lobabalo, yaye ukufa kukaLameki kumele umnyango ovaliweyo wexesha lobabalo ekuqaleni kokungqingwa.
UEnoki wayeyi-alfa yembali yesiprofeto, yaye ngokwemfuneko yesiprofeto umele achonge i-omega yembali yesiprofeto. Loo omega imelwa yimiphefumlo esibhozo eyasuka kwihlabathi elidala yaya kwihlabathi elitsha ingakhange ikungcamle ukufa. UEnoki kunye nemiphefumlo esibhozo abazange bakubone ukufa ngaphambi kokuba bafike emhlabeni omtsha. Ihlabathi elidala laphela ngexesha leentsuku ezisixhenxe zokufuduka kwezilwanyana, laza ihlabathi elitsha laqala ngeentsuku ezisixhenxe ekwakungekho mvula ngazo. Kwathi ke, ukususela ngomhla we-17, kangangeenyanga ezintlanu kwakungekho nto ngaphandle kwemvula, de uThixo wayinqanda imvula ekupheleni kwezo nyanga zintlanu, ngomhla weshumi elinesixhenxe.
Iinyanga Ezintlanu
Kukho amangqina amabini eenyanga ezintlanu kwisahluko sesithoba seSityhilelo, yaye kukho iziprofeto ezithathu ezahlukeneyo zexesha kwesi sahluko. Iinyanga ezintlanu zokuqala zichazwe kwindinyana yesihlanu; iinyanga ezintlanu zesibini zikwındinyana yeshumi, yaye iminyaka engamakhulu amathathu anamashumi alithoba ananye neentsuku ezilishumi elinesihlanu zikwındinyana yeshumi elinesihlanu. Iindinyana 5, 10 no-15 zichonga isiprofeto sexesha sobuSilamsi esinamangqina amabini eenyanga ezintlanu ekuqaleni kwexesha lesiprofeto. Iindinyana 5 no-10 zombini zibonisa ithuba leenyanga ezintlanu, ngoko ke, umgca phezu komgca, indinyana yesihlanu nendinyana yeshumi xa zidityanisiwe zenza ishumi elinesihlanu. Ngoko ke, iinyanga ezintlanu zokuqala zili-15, yaye iminyaka engamakhulu amathathu anamashumi alithoba ananye neentsuku ezilishumi elinesihlanu zichazwe kwindinyana 15. Ukulandelelana nolwakhiwo lweendinyana 5, 10 no-15 zibonisa amanani amabini angu-15, yaye kwiindinyana ezimbini zokuqala ezidibene zenza ishumi elinesihlanu, kukho iziprofeto ezibini zexesha leminyaka elikhulu elinamashumi amahlanu ngasinye.
Indinyana yeshumi elinesihlanu inika isiprofeto sexesha leminyaka engamakhulu amathathu anamashumi alithoba ananye neentsuku ezilishumi elinesihlanu. UKristu uluke ishumi elinesihlanu kwiindinyana ezintathu, yaye esebenzisa ixesha lesiprofeto elichazwe kwezo ndinyana kanye, walihlukanisa inani elingu-15 elibonakaliswa ngokudibanisa indinyana yesihlanu neyeshumi, ukuze enze ukuphindwa kabini kweshumi elinesihlanu xa lilungelelaniswa nendinyana yeshumi elinesihlanu. Emva koko uKristu waziqukumbela zontathu iziprofeto ezinxibeleleneyo ngeentsuku ezilishumi elinesihlanu.
Undoqo wesi sahluko lidabi laseNineve lowama-627, elalandelwa kwiminyaka emihlanu kamva, ngowama-632, kukufa kukaMohammed okuqalisa isiprofeto sokuqala seenyanga ezintlanu. Kwiminyaka elishumi emva kokufa kukaMohammed, imikhosi yasePersi yatshatyalaliswa ngokuvisisana nesibikezelo sikaMohammed sokuba omabini la magunya, elasePersi nelaseRoma, ayeza koyiswa. Ngoko ke, isahluko sesithoba seSityhilelo siqala ngomgca wembali osusela kwidabi laseNineve phakathi kwePersi neRoma. Emva koko, kwiminyaka emihlanu kamva, uMohammed uyafa, ngaloo ndlela kuqalisa iminyaka elikhulu elinamashumi amahlanu ekwivesi yesihlanu. Kwiminyaka elishumi kamva, iPersi iyoyiswa kwidabi laseNahavand ngowama-642. UbuSilamsi balibiza idabi laseNahavand ngokuthi, “uloyiso lweeloyiso.” Iminyaka yokuqala elishumi elinesihlanu yesahluko sesithoba seSityhilelo imela ixesha leminyaka emihlanu elandelwa yiminyaka elishumi. Isiprofeto sexesha sokugqibela safikelela esiphelweni ngomhla we-11 kuAgasti 1840. Kwiintsuku ezilishumi ngaphambi kweso siganeko, uJosiah Litch wapapasha isibikezelo sakhe esihlaziyiweyo sokuphela kobunganga bama-Ottoman. Iintsuku zokugqibela ezilishumi elinesihlanu zobuSilamsi obukwisahluko sesithoba seSityhilelo zahlulwa ngumsebenzi kaJosiah Litch zibe ziintsuku ezintlanu, ezilandelwa ziintsuku ezilishumi, kuba uYesu usoloko ebonisa isiphelo ngesiqalo.
Siza kuqhubeka nezi zinto kwinqaku elilandelayo.