passage unavailable

This passage is not yet available in .

UmAssyria

passage unavailable

This passage is not yet available in .

Waza uAzariya umbingeleli wangena emva kwakhe, ekunye naye kukho ababingeleli bakaYehova abangamashumi asibhozo, amadoda anobugorha; baza bamchasa u-Uziya ukumkani, bathi kuye, Akukuwe, Uziya, ukutshisela uYehova isiqhumiso, koko kukubabingeleli, oonyana baka-Aron, abangcwalisiweyo ukuba batshise isiqhumiso; phuma engcweleni; kuba uphambukile; yaye akuyi kuba ludumo kuwe oluvela kuYehova uThixo. 2 Kronike 26:17, 18.

Ababingeleli abanobukroti ngabo abo balandela iMvana naphi na apho iya khona.

Aba ngabo abangazange bazingcolise ngabafazi; kuba banyulu. Aba ngabo abalandela iMvana naphi na apho iya khona. Aba bakhululwa phakathi kwabantu, bengamaqabaza okuqala kuThixo nakuMvana. ISityhilelo 14:4.

passage unavailable

This passage is not yet available in .

UPetros wayemkhanyele iNkosi yakhe ngomhla we-18 kuJulayi 2020, yaye wenjenjalo izihlandlo ezithathu.

“UZPetros wayemkhanyele iNkosi yakhe ngokuphandle kathathu, yaye kathathu uYesu watsala kuye isiqinisekiso sothando nokunyaniseka kwakhe, ecinezela ngamandla loo mbuzo uhlatyayo, njengotolo olunameva entliziyweni yakhe eyayenzakele. Phambi kwabafundi ababebuthene uYesu watyhila ubunzulu benguquko kaPetros, waza wabonisa indlela awayethotywe ngayo ngokupheleleyo lowo mfundi wayekhe waziqhayisa.” The Desire of Ages, 812.

UPetros wayemele iindidi ezimbini zabakhonzi.

“Kwiklasi ngalinye kwezo zimelwe ngumFarisi nomqokeleli werhafu kukho isifundo kwimbali yompostile uPetros. Ekuqaleni kobufundi bakhe uPetros wayecinga ukuba womelele. NjengomFarisi, ngokokuzixabisa kwakhe, waye ‘engafani nabanye abantu.’ Xa uKristu ngorhatya lokungcatshwa kwaKhe walumkisa abafundi baKhe kwangaphambili, wathi, ‘Nonke niya kukhubeka ngenxa yaM ngobu busuku,’ uPetros wavakalisa ngokuzithemba, ‘Nokuba bonke baya kukhubeka, mna andiyi kukhubeka.’ Marko 14:27, 29. UPetros wayengayazi ingozi yakhe ngokwakhe. Ukuzithemba ngokwakhe kwamkhokelela ekulahlekeni. Wayecinga ukuba unako ukumelana nesilingo; kodwa kwiiyure nje ezimbalwa uvavanyo lwafika, yaye ngokuqalekisa nangokufunga wamphika iNkosi yakhe.” Christ’s Object Lessons, 152.

passage unavailable

This passage is not yet available in .

“UmFarisi nombuthi berhafu bamele iindidi ezimbini ezinkulu abahlulwa zaba zizo abo beza kunqula uThixo. Abameli babo bokuqala ababini bafunyanwa kubantwana ababini bokuqala abazalwa ehlabathini.” Christ’s Object Lessons, 152.

UAbheli nombuthi werhafu bangumqondiso wokugwetyelwa ngokholo.

Yaye umqokeleli werhafu, emi mgama, wayengafuni nokuwaphakamisa amehlo akhe ezulwini; koko wazibetha esifubeni, esithi, Thixo, yiba nenceba kum mna moni. Ndithi kuni, lo mntu wehla waya endlwini yakhe egwetyelwe ngobulungisa kunalowo wumbi; kuba wonke umntu ozinyusayo uya kuthotywa; nalowo uzithobayo uya kunyuswa. Luka 18:13, 14.

Umyalezo ka-1888 wahamba kunye nokwehla kwengelosi yesiTyhilelo seshumi elinesibhozo.

“INkosi ngenceba yaYo enkulu yathumela umyalezo oxabiseke kunene kubantu baYo ngoBadala uWaggoner noJones. Lo myalezo wawumele ukuwuzisa ngokucace ngakumbi phambi kwehlabathi uMsindisi ophakanyisiweyo, umbingelelo wezono zehlabathi lonke. Wawubonisa ukugwetyelwa ngokholo kuMmeli; wawamema abantu ukuba bamkele ubulungisa bukaKristu, obubonakaliswa ekuthobeleni yonke imithetho kaThixo. Abaninzi babemlahlile emehlweni uYesu. Kwakufuneka amehlo abo akhokelelwe kubuqu baKhe bobuThixo, ekufanelekeni kwaKhe, nasekuthandeni kwaKhe okungaguqukiyo kusapho loluntu. Onke amandla anikelwe ezandleni zaKhe, ukuze abe nokwabela abantu izipho ezityebileyo, enika umlowo woluntu ongenakuzinceda isipho esingenakuthelekiswa nanto sobulungisa baKhe. Lo ngumyalezo uThixo awawuyalela ukuba unikwe ihlabathi. Ngumyalezo wengelosi yesithathu, oza kuvakaliswa ngezwi elikhulu, uhambisane nokuthululwa koMoya waKhe ngomlinganiselo omkhulu.” Testimonies to Ministers, 91.

Umyalezo waseLawodikeýa

“Umyalezo esawanikwa ngu-A. T. Jones, no-E. J. Waggoner, ngumlayezo kaThixo ebandleni laseLawodike, yaye makube lilishwa kuye nabani na ovuma ukuba uyayikholelwa inyaniso kodwa angabonakalisi kwabanye imitha ayinikiweyo nguThixo.” The 1888 Materials, 1053.

Umyalezo weMvula Yokugqibela

“Imvula yasekupheleni iza kunetha phezu kwabantu bakaThixo. Ingelosi enamandla iya kuhla ivela ezulwini, yaye umhlaba wonke uya kukhanyiswa bubuqaqawuli bayo.” Review and Herald, Epreli 21, 1891.

IsiXeko saseNew York nango-9/11

“Ngoku kuvela ilizwi lokuba ndibhengeze ukuba iNew York iza kutshayelwa yimfuduka enkulu yamanzi? Oku andizange ndikutsho. Ndikhe ndathi, njengoko ndandikhangele izakhiwo ezikhulu ezazinyuka apho, umgangatho phezu komnye umgangatho, ‘Ziziganeko ezoyikekayo ezingakanani na eziya kwenzeka xa iNkosi iya kusuka inyikime umhlaba ngokoyikekayo! Ngoko ke amazwi eSityhilelo 18:1–3 aya kuzaliseka.’ Sonke isahluko seshumi elinesibhozo seSityhilelo sisilumkiso sento ezayo phezu komhlaba. Kodwa andinakho ukukhanya ngokukodwa ngokubhekisele koko kuza kufika eNew York, ngaphandle kokuba ndiyazi ukuba ngenye imini izakhiwo ezikhulu ezilapho ziya kuwiswa phantsi kukujikwa nokubhukuqwa kwamandla kaThixo. Ngokokukhanya endikunikweyo, ndiyazi ukuba intshabalalo isemhlabeni. Ilizwi elinye elivela eNkosini, ukuchukumisa kube kanye kwamandla ayo amakhulu, yaye ezi zakhiwo zinkulu ziya kuwa. Kuya kwenzeka iziganeko ezoyikeka kwazo singenako nokuzicingela.” Review and Herald, Julayi 5, 1906.

passage unavailable

This passage is not yet available in .

Apho kungekho [chazon] umbono, abantu bayatshabalala; ke yena ogcina umthetho, unoyolo. IMizekeliso 29:18.

passage unavailable

This passage is not yet available in .

Iintonga ezimbini zikaHezekile amashumi amathathu anesixhenxe zimele izigwebo ezimbini zeminyaka eyi-2,520 ezachaphazela ubukumkani basentla nobasemzantsi. Ubukumkani basentla bumele inyama yomntu, yaye ubukumkani basemzantsi bumele ingqondo eyayiyilelwe ukuba imanyaniswe nengqondo kaKristu; ngaloo ndlela, ubuThixo babeya kumanyaniswa nobuntu. Leyo yimfundiso yokuzalwa kukaKristu esenyameni, imelwe ngendlela elula. Amaxesha asixhenxe ayeyi-alpha ne-omega yembali yamaMillerite, yaye njengoko emela ukuzalwa kukaKristu esenyameni, akwanguwo ne-omega yembali yamaSeventh-day Adventist ngokunxulumene nemfundiso yeSabatha eyi-alpha ngowe-1844. Enye ngumqondiso weSabatha yosuku lwesixhenxe, kanti enye ngumqondiso weSabatha yonyaka wesixhenxe.

Igama likaPetros liguqulwa ePanium, nto leyo eyayisisinyathelo sesibini kummelwano ka-Abraham womnqophiso wokuqala nabantu abanyuliweyo, yaye uPetros uba ngummeli womnqophiso wokugqibela nabantu abanyuliweyo kwisinyathelo sakhe sesibini. Linyathelo lesibini kumgca wezahluko zeshumi elinanye ukuya kwamashumi amabini anesibini, yaye lelwesibini kwezi zihlandlo zithathu uPetros, uYakobi noYohane abahamba ngazo noYesu bemka kwabanye abafundi, kwaye lelwesibini kwezi zihlandlo zithathu awathetha ngazo uYise wasezulwini. Umgca kaNero uphela embindini phakathi kweemfazwe zaseRaphia nasePanium, kuba uhambelana namanye amaxesha amabini eminyaka engama-250 aqala ngowama-457 BC nangowama-1776. Owona wama-457 BC waphela ngowama-207 BC, yaye owama-1776 uphela ngowama-2026. UPetros ukuma kowama-207 BC, kowama-2026, kowama-313, nakuvavanyo lwetempile olwandulela olwesithathu novavanyo lwe-litmus lokukhululwa kwe-esile, olumelwa njengomthendeleko wamaxilongo.

Uvavanyo lukaPetros kukulandela uKristu angene kwiNdawo eNgcwele Kakhulu, yaye umsebenzi wakhe kukulungisa kuqala aze ke avakalise umyalezo olungisiweyo weebhola zomlilo zaseNashville. Umyalezo kaPetros weebhola zomlilo zaseNashville ngumyalezo wePentekoste owathi waqalisa ukunikelwa kwigumbi eliphezulu, waza emva koko wanikelwa etempileni. Uveza umyalezo wakhe echaza iibhola zomlilo zaseNashville, nokuzaliseka kwedabi laseRafiya, kudityaniswe nedabi lasePanium, eliba lidabi laseActium emthethweni weCawa wevesi yeshumi elinesithandathu. Umthetho weCawa wevesi yeshumi elinesithandathu ukwanguwo nomthetho weCawa wevesi yamashumi amane ananye nowevesi yamashumi amabini anesibini. Ezo vesi zintathu zikwalungelelaniswa nevesi yamashumi amathathu ananye apho ubupopu bathabatha ulawulo ngo-538 baza bamisela umthetho weCawa kwiBhunga lesithathu laseOrleans. Iivesi ezikhokelela kwivesi yamashumi amathathu ananye zichaza iimpawu zendlela ezakhokelela kumthetho weCawa ka-538 zaza zaba ngumfuziselo wembali eyandulela umthetho weCawa oza kufika kungekudala.

Ngokuba iinqanawa zaseKittim ziya kuza zichasene naye; ngenxa yoko uya kubandezeleka, abuye, aze abe nomsindo nxamnye nomnqophiso ongcwele; uya kwenza ngolo hlobo; ewe, uya kubuya, aze aqondane nabo bawushiyayo umnqophiso ongcwele. Kwaye imikhosi iya kuma ngakwicala lakhe, yaye baya kuyingcolisa ingcwele yamandla, basuse umnikelo wemihla ngemihla, baze bamise into elisikizi esenza incithakalo. Daniyeli 11:30, 31.

“Iinqanawa zaseKitim” zazimela amaVandal, akwakwameleka njengexilongo lesibini kwiSityhilelo isahluko sesibhozo. Ukutshabalala okuqhubekayo kweRoma kwaqala ngowama-330, xa uConstantine wahlula ubukumkani baba yimpuma nentshona. Emva koko walahlula phakathi koonyana bakhe abathathu. UBukumkani baseRoma obabungenakoyiswa ukususela kwidabi laseActium baba sele bohlulwe baba ngamacandelo amabini, emva koko amacandelo amathathu; ze izixilongo ezine zokuqala zeSityhilelo isahluko sesibhozo zamela uhlaselo lweentshaba olwaphelisa iRoma yasentshona ngowama-476. IRoma yasempuma eConstantinople yaqhubeka de kwaba sekupheleni kwexilongo lesihlanu nasekuqaleni kwesithandathu, lawo akwanguwo umaye wokuqala nowesibini. Isiprofeto sexesha seminyaka elikhulu elinamashumi amahlanu somaye wokuqala saphela kanye ngomhla apho saqala khona isiprofeto sexesha somaye wesibini.

passage unavailable

This passage is not yet available in .

Iinqanawa zaseKittim zazimele intlekele yemali eRoma, kuba umkhosi waselwandle wamaVandal wazisa intshabalalo kwiindlela zokuhamba kweenqanawa kuLwandle lweMeditera. Kwimihla yokugqibela, ubuSilamsi buboniswa njengentlekele yemali kookumkani bomhlaba. AmaVandal neenqanawa zawo ayengamandla exilongo lesibini, yaye oohexe abathathu ngamandla ezixilongo obuSilamsi. Owokuqala yayiyiArabhiya, owesibini yiTurkey, yaye owesithathu ngowelizwe liphela.

Iinqanawa zingumfuziselo wamandla ezoqoqosho, yaye eZibhalweni iinqanawa zaseTarshishe zingoyena mfanekiso uphambili wamandla ezoqoqosho. Ezo nqanawa zitshoniswa ngumoya wasempuma onomsindo phakathi kweelwandle, yaye eZibhalweni ubuSilamsi bungabantwana basempuma. Xa ubuSilamsi buqatshelwa kulandelelwano lweziganeko zesiprofeto buvelisa ingxaki yezoqoqosho. UbuSilamsi bumelwa ngoBhileham njenge-esile, eliligama lesiHebhere eliguqulelwa ngokuthi “umntu wasendle” kwintshayelelo yokuqala kaIshmayeli eZibhalweni. UIshmayeli nguyise wobuSilamsi kwinqanaba lesiprofeto, kungakhanyelwa ukuba uAbraham nguyise kaIshmayeli, kodwa izizwe ezilishumi elinambini zikaIshmayeli zaziwa eZibhalweni ngokuba ngabantwana basempuma.

passage unavailable

This passage is not yet available in .

passage unavailable

This passage is not yet available in .

UYeremiya wayelilela ukudaniswa kokuqala kukaJulayi 18, 2020, yaye ukuba wayebuya, wayeya kuba ngumlomo kaThixo ngexesha lomthetho weCawa, xa wayeza kunikela umyalezo wesiprofeto kaHabhakuki, owawulibazisekile, kodwa wawumele “ukuthetha” ekupheleni. UYeremiya, ngoko ke noYohane, yaye ngoko ke noPetros, wayemelwe kukuthetha umyalezo kaHabhakuki kanye ngelo xesha i-esile lamaSilamsi lithetha ngalo, naxa i-United States ithetha njengenamba.

passage unavailable

This passage is not yet available in .

passage unavailable

This passage is not yet available in .

passage unavailable

This passage is not yet available in .

passage unavailable

This passage is not yet available in .

passage unavailable

This passage is not yet available in .

passage unavailable

This passage is not yet available in .

passage unavailable

This passage is not yet available in .

passage unavailable

This passage is not yet available in .

Kule ntetho, uBush wanxulumanisa lo mbono nentsebenziswano yasemva kweMfazwe eBandayo, uNxunguphalo lweGulf (uhlaselo lwe-Iraq eKuwait), ukomelezwa kwe-UN, kunye nentsebenziswano entsha yeentlanga esekelwe kulawulo lomthetho. UBush wokuqala wenza ukuba ibinzana elithi “new world order” laziwe ngokubanzi kwiiveki ezimbalwa ngaphambilana kwintetho kaSeptemba 11, 1990, awayeyinike indibano edibeneyo yeCongress.

Qaphelani inyaniso yokuba uBush wabeka intetho yakhe ye-UN kumxholo apho wachaza khona ukuphela kwemfazwe ebandayo yakutshanje ngokwemigaqo “yamaXesha oBumnyama.” AmaXesha oBumnyama aphela ngexesha lesiphelo ngo-1798, yaye uBush wayekwisiphelo sexesha sika-1989. Qaphelani ukuba ekuqaleni kwakhe ukutyumba ibinzana elithi “new world order,” ubuSilamsi babucaphukisa iintlanga, yaye intetho yanikelwa ngomhla we-9/11. Ukusuka kuRoosevelt ukuya kuCarter kwakukho oomongameli abasibhozo, yaye ukusuka kuReagan ukuya kuTrump kwakukho oomongameli abasibhozo. UTrump ngumongameli wokugqibela yaye wafanekiselwa ngumongameli wokuqala, owayengowesibhozo kubamongameli bokuqala abasixhenxe.

passage unavailable

This passage is not yet available in .

passage unavailable

This passage is not yet available in .

passage unavailable

This passage is not yet available in .

UBush wokuqala noBush wokugqibela badityaniswe kunye sisaziso sokuqala “solungelelwaniso olutsha lwehlabathi” kwiCongress ngomhla ka-9/11, nomthetho kaPatriot Act ka-2001 walo wokugqibela. Zombini ezi mpawu zendlela zibekwe ngaphakathi komxholo wokuba ubuSilamsi buxhokonxe iintlanga.

Siya kuqhubekeka ngezi zinto kwinqaku elilandelayo.