Ngoku sikwithuba sokuvavanywa somfanekiso werhamncwa, yaye impikiswano yokuqala yesiprofeto kwimbali yobu-Adventist ngoku iyaphindwa. NgoJulayi ka-2023, uMikayeli isiphatha-zingelosi wehla ukuvusa amathambo omileyo afileyo kaHezekile, awayelele ebulewe esitratweni saloo mzi mkhulu waseSodom naseYiputa. Apho kwisahluko seshumi elinanye seSityhilelo, akhutshwa ebuthongweni bawo bokufa ngokwabelwa koMoya. Kwisahluko samashumi amathathu anesixhenxe sikaHezekile, isigidimi semimoya emine sichazwa njengesigidimi esiguqula amathambo omileyo afileyo, achazwa njengendlu yonke kaSirayeli, abe ngumkhosi weNkosi. Umprofeti uDaniyeli umele amangqina amabini kaYohane abuleweyo, yaye ukwamela nabo basentilini yamathambo omileyo afileyo kwakunye neentombi ezizizilumko emzekelisweni.
Xa amaMillerite ezalisekisa umzekeliso, aqonda ukuba amava awo ayemelwe kuloo mzekeliso. Abo balikhulu elinamashumi amane anesine amawaka nabo baya kufuna ukuqonda ukuba babekwixesha lokulibala. NjengoDaniyeli kwisahluko sesithoba, baya kufuna ukuqonda ukuba babesasazelwe ezweni leentshaba, njengoko kumelwe ngamaxesha asixhenxe eLevitikus amashumi amabini anesithandathu, kwanokuqonda umfanekiso oyimfihlakalo kaNebhukadenetsare wezilwanyana.
Kwindlela nganye kwezi kumelwe uvavanyo lobuprofeti oluvela kwiLizwi likaThixo. La mangqina mabini afileyo esitalatweni azaliswa nguMoya xa evuswa. Amathambo afileyo kaHezekile ayefuna ukuva umyalezo wobuprofeti. UDaniyeli wayefunda imibhalo kaMoses noYeremiya xa wavuselwa kwimeko yakhe yokusasazeka. Kwisahluko sesibini uDaniyeli namadoda amathathu axabisekileyo bavuswa ngokomfuziselo kwinyaniso yokuba babebekwe phantsi komyalelo wokufa, kwaza ukukhanya kobuprofeti, okwakufihlakele kwaza kamva kwatyhilwa, kwahlangula uDaniyeli nabahlobo bakhe abathathu. Iintombi zomzekeliso zivuswa “sisikhalo” ezinzulwini zobusuku. AmaMillerite avuswa xa uKristu wasusa isandla saKhe kwimifanekiso ekwitshathi. Kuwo onke la mangqina mathandathu ngumyalezo wobuprofeti ovusa abafileyo okanye abo balele. Uze ke uvelise uvavanyo apho kubonakaliswa khona iindidi ezimbini ekupheleni kwenkqubo yovavanyo.
Ngokusekelwe kule migca, kuyamiselwa ukuba xa ikhulu elinamashumi amane anesine amawaka livuswa ngemihla yokugqibela, sisigidimi sikaHezekile seemimoya ezine, neso sokusasazwa kukaMoses izihlandlo ezisixhenxe kuLevitikus 26. Sisigidimi sovuko esiziswa nguMikayeli isiphatha-zingelosi. Sisigidimi sephupha elifihlakeleyo likaNebhukadenetsare lomfanekiso wezilwanyana.
Iintombi ezinyulu ziyavavanywa ngokusekelwe ekubeni zinayo na ioli, echazwa ngokuba “yimiyalezo yoMoya kaThixo.” AmaMillerite avuswa xa aqonda ukuba achongiwe ngaphakathi kweLizwi likaThixo lesiprofeto, kwanaxa abona ukuba ubungqina obabubakhokele ekuqaleni ukuba baxele kwangaphambili u-1843, eneneni babuxela kwangaphambili u-Oktobha 22, 1844. Ngokusekelwe kule migca, kuyamiselwa ukuba xa ikhulu elinamashumi amane anesine amawaka livuswa ngemihla yokugqibela, liya kuvuselwa kumyalezo wesiprofeto ovavanyayo ovelisa iindidi ezimbini zabanquli.
Yonke le migca ifumana ukuzaliseka kwayo okugqibeleleyo nokokugqibela kwixesha lovavanyo lobuprofeti olumelwe kukusekwa komfanekiso kulo nakwelo rhamncwa. Olo vavanyo lugqitywa xa ixesha lobabalo livalwa phezu kweentombi emthethweni weCawa. Ngoko ke, inkqubo yovavanyo yomfanekiso werhamncwa ethi ngokuphindaphindiweyo imelwe njengovavanyo olubonakalisa abo bayiqondileyo isigidimi esasityhiliwe, imelwe yiyo yonke le migca yobuprofeti. KwiDaniel 12, izilumko eziqondayo ukwanda kolwazi zidlula kwinkqubo yovavanyo enamanyathelo amathathu emelwe njengokwenziwa nyulu, mhlophe, kwanokuvavanywa. La manyathelo mathathu ngamanyathelo okukholiseka aziswa nguMoya oyiNgcwele, emele ukukholiseka ngesono, ngobulungisa nangomgwebo. La manyathelo mathathu ayintendelezo, indawo engcwele, neNdawo eNgcwele Kakhulu. La manyathelo mathathu akwamelwe ziingelosi ezintathu zeSityhilelo 14, kwanakwimava kaDaniel namadoda amathathu afanelekileyo kwisahluko 1. Apho baqala badlula kuvavanyo lokutya, emva koko kuvavanyo olubonakalayo, baze ekugqibeleni baluphumelela uvavanyo lwesithathu olwanikwa ngukumkani wasentla—omelwe nguNebhukadenetsare.
Ke zona ke ezi ntwana zine, uThixo wazipha ulwazi nobuchule kuko konke ukufunda nobulumko; noDaniyeli wayenokuqonda kuyo yonke imibono namaphupha. Ke kaloku ekupheleni kwemihla awayeyimisile ukumkani yokuba baziswe, intloko yamathenwa yabazisa phambi koNebhukadenetsare. Waza ukumkani wathetha nabo; yaye phakathi kwabo bonke akufunyanwanga namnye onjengoDaniyeli, uHananiya, uMishayeli, noAzariya; ngenxa yoko bema phambi kokumkani. Ke kuzo zonke izinto zobulumko nokuqonda awazibuza ngazo ukumkani, wabafumana bebhetele ngokuphindwe kalishumi kunabo bonke abenzi bemilingo nabavumisi beenkwenkwezi ababekubo bonke ubukumkani bakhe. Daniyeli 1:17–20.
Olokugqibela lweemvavanyo ezintathu zikaDaniyeli namadoda amathathu axabisekileyo yayiluvavanyo olwenziwa nguNebhukadenetsare; ngaloo ndlela, lubonisa ngomfuziselo ukuba uvavanyo lokugqibela lwesiprofeto olufanekiselwa nguDaniyeli namadoda amathathu axabisekileyo lumalunga neBhabheli, kuba uNebhukadenetsare wayengukumkani, nto leyo ethi kuIsaya isahluko sesixhenxe, iindinyana zesibhozo nezesithoba, imisele ukumkani, ikomkhulu lesizwe, nentloko, ezizimpawu ezinokutshintshiselana. “Intloko” imela intloko yeBhabheli yale Mihla yokuGqibela. Loo “ntloko” kwimihla yokugqibela lihenyukazi leSityhilelo seshumi elinesixhenxe, elibhaliweyo ebunzini balo ukuthi, “IMFIHLAKALO, IBHABHELI ENKULU, UNINA WAMAHENYUKAZI NEZINYANYEKISO ZOMHLABA.”
Uvavanyo lokugqibela lobuprofeti lwabo balikhulu elinamashumi amane anesine amawaka lunxulumene nokuqonda okuchanekileyo okanye okungachanekanga “kwentloko” yeBhabheli yanamhlanje ngemihla yokugqibela. Uvavanyo lwabo lokugqibela lukwaquka ukuqonda ukuba iBhabheli yanamhlanje neRoma yanamhlanje zizimfuziselo ezitshintshanayo, yaye ngoko ke “intloko” yeBhabheli yanamhlanje yileyo “ntloko” inye nakuwuphi na umgca, kuba zizimfuziselo ezitshintshanayo.
“Ihlabathi lizele ziziphango, yimfazwe, nangokungavani. Sekunjalo phantsi kwentloko enye—amandla opopu—abantu baya kumanyana ukuze bachase uThixo kumntu wamangqina aKhe.” Testimonies, volume 7, 182.
UDaniyeli namadoda amathathu abalulekileyo abonisa ukuba uvavanyo lokugqibela lwesiprofeto, kuba lusoloko luyivavanyo esekelwe esiprofetweni, luvavanyo olungombandela waseRoma, kuba intloko yemihla yokugqibela ligunya lobupopu, elifanekiselwa nguNebhukadenetsare, intloko yokuqala yeBhabheli, owamvavanya ngokwakhe uDaniyeli namadoda amathathu abalulekileyo. Impikiswano efanekiselwa nguDaniyeli namadoda amathathu abalulekileyo ikwaboniswa kwangaphambili yimpikiswano yokuqala kwimbali esisiseko yobuAdventist, njengoko imelwe kwitshathi ka-1843, eyayikhokelwe sisandla seNkosi, yaye yayingamele iguqulwe. Impikiswano emelwe kwitshathi ka-1843 yayisekelwe ekuchongeni uAntiochus Epiphanes okanye iRoma yobuhedeni njengamandla awamisela umbono okwivesi yeshumi elinesine yesahluko seshumi elinanye sencwadi kaDaniyeli.
Kwimbali yeentsuku zokugqibela, ikhulu elinamashumi amane anesine amawaka liya kuvavanywa phezu kokuqonda kwalo isiprofeto. Ukuqonda kwesiprofeto kumiselwa yimigca emininzi yesiprofeto exhasa uvavanyo lokugqibela njengolunesimo sesiprofeto. Olu vavanyo luya kuba yinkqubela, yaye luya kufikelela esiphelweni salo ngokubonakaliswa kweendidi ezimbini zabanquli.
Njengoko kubonisiwe kuDaniyeli isahluko seshumi elinesibini, uvavanyo luqala xa ukukhanya okutsha kobuprofeti kutyhilwa, yaye uvavanyo lokuqala luthi ke lube kukuba umntu uyawudla na umyalezo okanye uyawuchasa umyalezo. Olo vavanyo lumelwe nguDaniyeli ngokuthi “bahlanjululwe,” yaye uvavanyo olulandelayo uDaniyeli walubiza ngokuthi, “benziwa mhlophe,” yaye inkqubo yaphela kuvavanyo lwesithathu nolokugqibela olumelwe ngokuthi “bavavanywa.” Uvavanyo lwesithathu nolokugqibela kulapho ezo zindidi zimbini “zivavanywa,” yaye kulapho zibonakalisa khona ukuba zineoli, okanye azinayo.
Isahluko sokuqala sikaDaniyeli sichaza ngokungqalileyo uvavanyo lokugqibela, yaye ngenxa yoko uDaniyeli uchaza uvavanyo olumelwe “kukwenziwa komfanekiselo werhamncwa,” olululo “uvavanyo abantu bakaThixo abafanele ukuluphumelela,” kokubini ngaphambi “kokuba batywinwe” kwanaphambi kokuba “ivalwe ithuba lovavanyo” kumthetho weCawa oza kufika kungekudala.
Uvavanyo lokuba wenziwa njani umfanekiselo werhamncwa lubandakanya uvavanyo lwesiprofeto lokuqonda ulwakhiwo lwesiprofeto lomanyano oluphindwe kathathu. Inamba, irhamncwa, nomprofeti wobuxoki banolwakhiwo oluthile lwesiprofeto olusekwe phezu kobuninzi bamangqina esiprofeto. Ukuqonda indlela umanyano oluphindwe kathathu oludibana ngayo lube ngamandla esiprofeto esinye ngemihla yokugqibela kukukuqonda indlela owenziwa ngayo umfanekiselo werhamncwa.
Umzekeliso olula, kodwa ontsonkothileyo, wokubaluleka kokuqonda indlela omiswa ngayo umfanekiso werhamncwa ngemihla yokugqibela bubungqina bukaPawulos ngomntu wesono kwisahluko sesibini sika-2 Thessalonians. UPawulos uthetha ngobudlelwane bobuprofeti phakathi kweRoma yobuhedeni neRoma yobupapa, yaye xa esenza njalo, uchaza ukuba “ubudlelwane bobuprofeti phakathi kweRoma yobuhedeni neRoma yobupapa” sisihloko esibonakalalisa iindidi ezimbini zabakhonzi.
Elinye iqela lithanda inyaniso “yobudlelane obuprofetayo beRoma yobuhedeni neRoma yobupopu,” kanti elinye iqela aliyithandi loo nyaniso, yaye ngenxa yoko lamkela inkohliso enamandla. Ubudlelane obuprofetayo beRoma yobuhedeni neRoma yobupopu awabubeka phambili uPawulos bubodwa nje phakathi kweendinyana ezininzi zesiprofeto ezimele ubudlelane bala magunya mabini, kwanobudlelane bala magunya mabini ne-United States.
IRoma yobuhedeni yinyoka, iRoma yobupapa irhamncwa, yaye iUnited States ngumprofeti wobuxoki. U-Ahabhi ngukumkani oyinyoka wookumkani abalishumi, otshate noIzebhele, ihenyukazi, olawula phezu kweqela eliphindwe kabini labaprofeti bobuxoki. Abaprofeti abangamadoda babengabaprofeti bakaBhahali, yaye ababingeleli basentsimini engcwele babemele uthixokazi ongumfazi uAshtaroti. Bekunye babonakalisa umprofeti wobuxoki wemihla yokugqibela, owenza umfanekiso werhamncwa njengoko emelwa ngababingeleli abangabafazi nangabaprofeti abangamadoda.
Inamba nguAhabhi, ongumqondiso wookumkani abalishumi beSityhilelo ishumi elinesixhenxe, yaye ububukumkani besixhenxe kububukumkani obusibhozo. Ububukumkani besithandathu yi-United States, abaprofeti bobuxoki bakaYezebheli; ububukumkani besixhenxe ngookumkani abalishumi, i-United Nations, amandla enamba, yaye ububukumkani besibhozo, obuphuma kwabasixhenxe, bububukumkani besihlanu obafumana inxeba elibulalayo, obuvuswayo njengobubukumkani besibhozo nobokugqibela obulirhamncwa, elo i-United States, ize emva koko ihlabathi liphela, elenza umfanekiso kulo nowalo.
Isahluko sokuqala sikaDaniyeli sichaza uvavanyo lokugqibela lwesiprofeto olubandakanya ukuqonda iRoma njengoko imelwe ngaphakathi kweLizwi likaThixo. Eyesi-2 kwabaseTesalonika ichaza ukuba uvavanyo lokugqibela lwesiprofeto lubandakanya ukukhanya malunga nesakhiwo seRoma yale mihla, njengoko simelwe bubudlelwane besiprofeto nezopolitiko phakathi kweRoma yobuhedeni neRoma yobupopu.
UDaniyeli isahluko sesibini ubonakalisa ukuba kukho imfihlelo etyhilwayo ngemihla yokugqibela evavanya ikhulu elinamashumi amane anesine amawaka, kuba uDaniyeli namadoda amathathu axabisekileyo kwisahluko sesibini bamele abantu bakaThixo bemihla yokugqibela. Imfihlelo yesiprofeto etyhilwayo, yaye ngoko ke ebavavanyayo, liphupha eliyimfihlelo likaNebhukadenetsare lomfanekiso wezirhamncwa, ngaloo ndlela limela uvavanyo lokugqibela lwekhulu elinamashumi amane anesine amawaka, oluthi, njengoko uDade White wabhala, “kukusekwa komfanekiso werhamncwa.”
Uvavanyo olumelwe sisahluko sesibini sikaDaniyeli lubekwa phantsi kwesoyikiso sokufa. Njengomzekeliso wemihla yokugqibela, luqinisekisa oko wafundisa uPawulos xa wachaza ulahlekiso olunamandla olwehlela abo bangaluthandiyo inyaniso. Kwimbali kaDaniyeli, ukuqonda kwakhe kwasindisa izilumko zaseBhabhiloni, kodwa akukho xesha lovavanyo emva kovavanyo lokugqibela lwemihla yokugqibela.
Yonke imigca yempikiswano malunga neRoma njengomfuziselo esiye sayichonga inika ubungqina obungqalileyo kwimpikiswano eqhubekayo ngoku. Njengoko intshukumo yokumiselwa komthetho weCawa ngoku iqhubeka ngendlela efihlakeleyo, iLizwi likaThixo lesiprofeto lichonga ukusondela kwayo, nangona imiphefumlo embalwa kakhulu ingabantwana bemini; yaye abo bangengobantwana bemini, ngoko ke, abazi ukuba iintlabathi zexesha lovavanyo zikhawuleza kakhulu ukuphela. Oku kwenzeka kumxholo ochongwe nguDade White, apho iintshukumo zokugqibela ziya kukhawuleza. NgoJulayi ka-2023, uMikayeli wehla ukuze amise umkhosi waKhe onamandla ngeenyawo zawo, kodwa ukuze umntu abe yinxalenye yaloo mkhosi kukho umsebenzi wesiprofeto omelwe kukugqitywa kuqala, yaye ugqityelwa kwimeko yezopolitiko apho umfanekiso werhamncwa usenziwa khona.
Umsebenzi wesiprofeto omele ukufezekiswa uquka ukuqondwa kokubunjwa komfanekiso werhamncwa. Umfundi wesiprofeto umele aqonde, ngeziganeko ezenzekayo kwimbali yangoku, ukuba izinto zonqulo nezopolitiko ezivelisa umfanekiso werhamncwa eUnited States ziyaqhubeka. Umfundi umele kwakhona aqonde indlela umfanekiso werhamncwa obunjwa ngayo ngokwesiprofeto njengoko kuchaziwe eLizwini likaThixo. Umele kwakhona aqonde ukuba, njengoko umfanekiso werhamncwa ubunjwa eUnited States, umfanekiso kaThixo uyabunjwa kwabaliwaka elikhulu elinamakhulu amane anamashumi amane anesine. Umele aqonde ukufana kwembali yemihla yokugqibela namaMillerite ngexesha lokuphuhliswa komyalezo woKhalelo lwasezinzulwini zobusuku kwimbali yawo, xa avuswayo ekuqondeni inyaniso yokuba ayekwixesha lokulibaziseka lomzekeliso, yaye ngenxa yoko wona ngokwawo aziintombi. Zontathu ezi zinto ziyinxalenye yovavanyo lwesiprofeto olwaqala ukubonakala ngoJulayi ka-2023.
“Umgca phezu komgca” impikiswano nganye ngoRoma ethe yavela kwimbali yama-Advent yaba yimbali engcwele ephindwayo ngemihla yokugqibela. Impikiswano yokugqibela ngoRoma sisiphumo esithe ngqo sokwala kwabantu bakaThixo ukuvuka kumyalezo owafika ngoJulayi ka-2023.
“UThixo uya kubavusela abantu baKhe; ukuba ezinye iindlela ziyasilela, kuya kungena phakathi kwabo iimfundiso eziphambukileyo, eziya kubahluza, zohlule umququ kwingqolowa. INkosi ibiza bonke abakholwayo lilizwi laYo ukuba bavuke ebuthongweni. Kufikile ukukhanya okuxabisekileyo, okufanelekileyo kweli xesha. Le yinyaniso yeBhayibhile, ebonisa iingozi esele zisijamele kanye. Oku kukhanya kufanele ukusikhokelela ekufundeni iZibhalo ngenkuthalo nasekuhloleni ngokungqongqo okukhulu izimvo esizibambayo. UThixo angathanda ukuba zonke iinkalo nazo zonke izimvo zenyaniso ziphandwe ngokunzulu nangokuzingisa, ngomthandazo nangokuzila ukutya. Abakholwayo mabangaphumli kwiingcinga eziqikelelwayo nakwiimbono ezingacacanga kakuhle malunga nokuba yintoni inyaniso. Ukholo lwabo malwakhiwe ngokuqinileyo phezu kwelizwi likaThixo, ukuze xa lifika ixesha lovavanyo, baze baziswe phambi kwamabhunga ukuze baphendule ngokholo lwabo, babe nako ukunika isizathu sethemba elikubo, ngobulali nangokoyika.
“Vusani imvukelo, vusani imvukelo, vusani imvukelo. Izihloko esizibeka phambi kwehlabathi mazibe yinyaniso ephilayo kuthi. Kubalulekile ukuba, ekukhuseleni iimfundiso esizigqala njengezihloko ezisisiseko zokholo, singaze sizivumele ukusebenzisa iingxoxo ezingachanekanga ngokupheleleyo. Ezo zinokwanela ukuthulisa umchasi, kodwa aziwuzukisi umyalezo wenyaniso. Simele ukuzisa iingxoxo eziqinileyo, ezingayi kuthulisa kuphela abachasayo bethu, kodwa eziya kukwazi ukumelana nolona vavanyo lusemngciphekweni nolunzulu kakhulu. Kubo abo bazifundisele ukuba ngabaphikisi kwiingxoxo kukho ingozi enkulu yokuba bangaliphathi ilizwi likaThixo ngobulungisa. Xa sidibana nomchasi, umzamo wethu onyanisekileyo mawube kukubeka izihloko ngendlela eya kuvusa ukuqiniseka engqondweni yakhe, kunokuba sifune nje ukunika ikholwa ukuzithemba.”
“Nokuba kukhulu kangakanani na ukuqhubela phambili komntu ngokwengqondo, makangaze acinge nokuba ngumzuzwana omnye ukuba akukho mfuneko yophando olunzulu nolungapheliyo lweZibhalo ukuze kufumaneke ukukhanya okungakumbi. Njengabantu, sibizelwe ukuba ngamnye ngamnye abe ngumfundi wesiprofeto. Simele silinde ngenkuthalo enkulu ukuze sikwazi ukuqonda nawuphi na umsebe wokukhanya uThixo aya kuwubeka phambi kwethu. Simele sibambe imikhanyiselo yokuqala yenyaniso; yaye ngofundisiso oluhamba nomthandazo kungafumaneka ukukhanya okucace ngakumbi, okunokuziswa phambi kwabanye.” Testimonies, Volume 5, 708.
AmaProtestanti exesha likaMiller ala ukulawulwa yimithetho yesigrama, aza akhetha ukungahoyi igama elithi “also” kwivesi yeshumi elinesine, elithi ngokwesigrama lichaze ukuba “abaphangi babantu bakho” babemela igunya elitsha elalingeniswa kulandelelwano lweziganeko ezazimelwe kwiivesi apho ikhoyo ivesi yeshumi elinesine. U-Uriah Smith wenza kwaloo nto kanye xa wayengahoyanga ubungqina besigrama obungqina ukuba ukumkani wasemntla kwivesi yamashumi amathathu anesithandathu, kwanakwivesi yamashumi amane kamva, kwakufuneka abe ngulo kanye ukumkani wasemntla owayengumxholo ukususela kwivesi yamashumi amathathu ananye.
Namhlanje abo bafundisa ukuba i-United States ingaba “ngabaphangi” basebenzisa isiqendu esivela kuSister White esichaza amandla obupapa ne-United States njengamandla amabini aphambili okutshutshisa emihleni yokugqibela, baze bagqwese igrama ukuze baphikise besithi eso salathiso sika “old world,” esisetyenziswa nguSister White ukuchaza iYurophu, eneneni simele imbali eyadlulayo. Igrama ekwesi siqendu ibonisa ukuba olo luvo aluchanekanga, yaye nendlela uSister White asebenzisa ngayo u “old world” kwesi siqendu iyahambelana nendlela alisebenzisa ngayo kwezinye iindawo kwimibhalo yakhe. Xa esenza njalo, ukwavumelana nababhali-mbali abasebenzisa intetho ethi “old world” ngokunxulumene ne “new world” ukuze benze umahluko phakathi kweYurophu namazwe aseMerika.
“UbuRoma kwiLizwe eliDala nobuProtestanti obuwileyo kwiLizwe eliTsha buya kulandela ikhondo elifanayo ngokubhekiselele kwabo bahlonela yonke imithetho yobuthixo.” The Great Controversy, 615.
Ngokwegrama, ibinzana elithi “baya kusukela” lichaza ukuba omabini amagunya amelwe “lihlabela-phesheya lakudala” nelithi “elitsha” omabini “asukela” intshutshiso yabantu bakaThixo ngemihla yokugqibela, yaye kuphosakele ngokwegrama ukubanga ukuba esi sivakalisi sibhekisa “kwihlabathi lakudala” njengembali eyadlulayo, kanti “elitsha” limalunga nemihla yokugqibela. “Umgca phezu komgca,” zonke iingxabano zakudala zaseRoma zazisa umfundi wesiprofeto semihla yokugqibela ukuba xa bevuselwa kuvavanyo lomfanekiso werhamncwa, luya kuquka imeko apho ukuchongwa ngokuchanekileyo kwabaphangi babantu bakho kuya kubonakaliswa. Ukuqondwa okuchanekileyo “kwabaphangi,” kubekwe kwi-1843 pioneer chart, yaye ngoko kuyinyaniso esisiseko, eya yaqinisekiswa ligunya loMoya weSiprofeto. Oku kuchaza ukuba xa abafundi besiprofeto bevukela kuvavanyo lwabo lokugqibela, umxholo “wabaphangi,” nawo uya kumela uhlaselo lokugqibela phezu kweenyaniso ezisisiseko, naloMoya weSiprofeto.
Siya kuqhubekeka nezi ngcinga kwinqaku elilandelayo.