UDaniyeli ishumi elinanye uqala ngokwazisa uDonald Trump njengomongameli wokugqibela wobukumkani besithandathu besiprofeto seBhayibhile. Ngomnyaka wesithathu kaKoreshi, apho umbono waqala khona kwisahluko seshumi, kuyongezwa kwivesi yokuqala yesahluko seshumi elinanye ngegama elithi, “kananjalo.”

Kananjalo mna, ngomnyaka wokuqala kaDariyo umMedi, mna kanye, ndema ukuze ndimqiniseke ndize ndimomeleze. Daniyeli 11:1.

UGabriyeli uyakhathala ukubuyela kuDariyo aze amnxulumanise noKoreshi njengoko eqalisa ibali lakhe lesahluko seshumi elinanye. Isahluko seshumi siqhubeka singumbono omnye de kube yivesi yokugqibela yesahluko seshumi elinesibini, yaye siqala ngomnyaka wesithathu kaKoreshi.

Ngomnyaka wesithathu kaKoreshi ukumkani wasePersi kwatyhilwa into kuDaniyeli, ogama lakhe lathiwa nguBheleteshatsare; yaye loo nto yayiyinyaniso, kodwa ixesha elimisiweyo lalilide; wayiqonda loo nto, waza wanokuqonda umbono. Daniyeli 10:1.

UDariyo kunye noKoreshi benza umqondiso wesizwe esiphindwe kabini samaMedi namaPersi, emele amandla aphindwe kabini eRiphabhlikhanizim nobuProtestanti eUnited States; ngaloo ndlela, emela umqondiso ophindwe kabini wexesha lesiphelo. Ukuzalwa kukaAron noMoses kwaphawula ixesha lesiphelo lesiprofeto seminyaka engamakhulu amane sika-Abraham ekuqaleni kukaSirayeli wamandulo; kwangokunjalo, ukuzalwa kukaYohane umBhaptizi noKristu kwamela iimpawu zendlela ezimbini zexesha lesiphelo ekupheleni kukaSirayeli wamandulo. UYesu usoloko ebonakalisa isiphelo ngesiqalo.

UDariyo noKoreshi kunye bamele uphawu lwendlela olumelwe njengexesha lokuphela, xa ukuphela kweminyaka engamashumi asixhenxe yobukhoboka eBhabheli kwafika.

“Ibandla likaThixo emhlabeni lalinjengokuba ngokwenene lisekuthinjweni ngeli xesha lide lentshutshiso engayekiyo, njengokuba babenjalo abantwana bakwaSirayeli ababegcinwe besekuthinjweni eBhabheli ngexesha lokuthinjwa.” Prophets and Kings, 714.

UDariyo noKoreshi baluphawu lweminyaka ka-1798 no-1799, bemela ixesha lesiphelo, xa ukuthinjwa okufanayo kukaSirayeli wokomoya eBhabheli yokomoya kwaphelayo. Unyaka ka-1798 wabonisa ukuphela kwenkqubo yezopolitiko yobupopu emelwe njengerhamncwa, elo ihenyukazi laseRoma lalikhwele phezu kwalo.

Wandithabatha ngoMoya wandisa entlango; ndabona umfazi ehleli phezu kwerhamncwa elibomvu ngokungqombela, lizele ngamagama okunyelisa, linentloko zisixhenxe neempondo ezilishumi. ISityhilelo 17:3.

UNapoleon wabuphelisa ubomi berhamente ngowe-1798, yaye ngowe-1799, umfazi owakhwela phezu kwerhamncwa wasweleka ekuthinjweni. Ngowe-1989, bobabini uRonald Reagan noGeorge Bush omkhulu babengoomongameli, kuphawula ixesha lesiphelo ngowe-1989. UDariyo noKoreshi bamele uReagan noBush omkhulu. Ivesi yesibini ithi:

Ke kaloku ngoku ndiya kukubonisa inyaniso. Yabona, kuseza kuma ookumkani abathathu ePersi; owesine yena uya kuba sisityebi ngakumbi kunabo bonke; yaye ngamandla akhe ngenxa yobutyebi bakhe uya kuvusela bonke ukumelana nobukumkani baseGrisi. Daniel 11:2.

Ukuvuka

UDariyo wayenguReagan, uKoreshi wayenguBush omkhulu, yaye abo bathathu abalandela uKoreshi babenguClinton, uBush omncinane, uObama uMahluli, aze owesine nomongameli “osisityebi ngakumbi,” owavusa amahlabathi aseGrecia, wayenguTrump. Igama elithi “vusa” lithetha ukuvuselela. Xa uTrump wabhengeza ukungenela kwakhe ugqatso ngowama-2015, amahlabathi, awachazwa nguYoweli ngokuba “ziintlanga,” avuswa.

Iintlanga mazivuswe, zenyuke ziye entilini kaYehoshafati; kuba apho ndiya kuhlala ukuze ndigwebe zonke iintlanga ezisingqongileyo. Faka irhengqa, kuba isivuno sivuthiwe; yizani, nihle; kuba isixovulelo sigcwele, iintili ze wayini ziyaphuphuma; kuba ubungendawo babo bukhulu. Izihlwele, izihlwele entilini yesigqibo; kuba usuku lweNkosi luseduze entilini yesigqibo. Yoweli 3:12–14.

Xa “iintlanga” zivuswa, “imini kaYehova isondele” entilini kaYehoshafati. “UYehoshafati” uthetha umgwebo kaYehova; yaye intili ikwabizwa ngokuba yintili yesigqibo. Ukususela ngowama-2015 ukuya phambili “izihlwele” zeplanethi yomhlaba ziya kuqalisa ukungena kwizinyanda ezahlukeneyo ezilungiselelwe isizathu ngasinye esinikwa ngabantu sokungagqibi ukukhonza uThixo. Ngomhla we-9/11 kwaqala umgwebo wabaphilayo, yaye ngowama-2015, uTrump wabhengeza ukuba uza kufuna ubongameli. Ngomhla we-9/11 isigaba sokuqala semvula yamva saqalisa ukuna, yaye imvula yamva yiyo ezisa isivuno ekuveleni kwaso okupheleleyo, yaye ngowama-2015, kwiminyaka elishumi elinesine kungene imvula evelisa isivuno esivuthiweyo, incwadi kaYoweli ivakalisa isilumkiso sokuba xa uDonald Trump “eshukumisa ubukumkani baseGrisi,” okanye njengoko uYoweli esitsho, xa uTrump “evusa iintlanga ngowama-2015,” isivuno seplanethi yomhlaba siqalisa ukuvuthwa.

Kubalulekile ukuqonda ukuba inyaniso yokuqala ekhankanyiweyo kuDaniyeli ishumi elinanye, yindima kaDonald Trump yesiprofeto. Ubukumkani bokuqala besiprofeto seBhayibhile obumelwe encwadini kaDaniyeli yiBhabheli. Khawube nombono webali laseBhabheli encwadini kaDaniyeli ukuba uNebhukadenetsare wayengasetyenziswanga luPhefumlelo ukumisela umzekelo wesiprofeto. Ubukumkani besithandathu besiprofeto seBhayibhile abuphelelanga ngaphandle kobungqina bomlawuli wokugqibela bobo bukumkani. Umgaqo wokukhankanywa kokuqala umisela ukubaluleka kukaTrump njengomfuziselo obaluleke kuqala embonweni awawufumanayo uDaniyeli ngomhla wamashumi amabini anesibini emva kokuba ezile ukutya iiveki ezintathu.

Ke yona inkosana yobukumkani bamaPersi eyandichasayo iintsuku ezimashumi mabini ananye; kodwa yabona, uMikayeli, omnye weenkosana eziphambili, weza kundinceda; ndaza ndasala apho nookumkani bamaPersi. Ke ngoku ndize kukwazisa into eya kwehlela abantu bakowenu ngemihla yokugqibela; kuba umbono usengowemihla emininzi. Daniyeli 10:13, 14.

Umbono wesahluko seshumi elinanye ubonakalisa oko kwehlela abantu bakaThixo ngemihla yokugqibela, yaye uTrump njengenkokeli yaseUnited States, emva koko abe yinkokeli yeUnited Nations, uyinyaniso eneziphumo ezingunaphakade ezinxulumene nokuqonda okanye nokungaqondi loo nyaniso. Loo nyaniso yayibaluleke kakhulu kuGabriyeli ukuba ayidlulisele kuDaniyeli kangangokuba kwindima yeshumi elinesine, uDaniyeli ubhala, evela ekukhanyeni okunikelwe yingelosi uGabriyeli, ukuba “ngabaphangi babantu bakho” abamisela umbono. Akunakwenzeka ukulandela ngokuchanekileyo iintshukumo zikaDonald Trump esiprofetweni ngaphandle kokusebenzisa iRoma njengomzekelo osisiseko wokuwazi amanyathelo kaTrump kuyo yonke imbali yesiprofeto sikaDaniyeli ishumi elinanye.

UTrump, njengomfuziselo we-United States ngexesha lomthetho weCawa, wenza umfanekiso werhamncwa, yaye ngokwenza oko uyayibeka imbeko irhamncwa; ngoko ke ungumfanekiso werhamncwa, kananjalo ungumfanekiso wokubeka imbeko irhamncwa. KwiSityhilelo 17 upopu ngowesibhozo, ongowabasixhenxe, yaye uDonald Trump ungumongameli wesibhozo ukususela kuReagan ngexesha lesiphelo ngo-1989, kodwa ukwanguwesithandathu, oko kuthetha ukuba ungowesibhozo, ongowabasixhenxe.

KwiSityhilelo ishumi elinesixhenxe, uYohane kwivesi yesithathu uthwalelwa entlango apho abona ihenyukazi likhwele phezu kwerhamncwa. Ihenyukazi elo lichongwe yiyo yonke imibutho emikhulu yamaProtestanti njengebandla lamaKatolika, nangona bonke belukhanyela ukholo lwabo olusisiseko ngemihla yokugqibela. Ibandla laseRoma lalinxilile ligazi labafeli-nkolo xa uYohane walibonayo, yaye lalinxibe isihloko sokuba ngunina wama-henyukazi. Oku kubonisa ukuba uYohane wasiwa kunyaka ka-1798, apho ubupopu babunegazi lokufel’ ukholo yaye ezinye iicawa ezazikhe zaba ngamaProtestanti zazisele zibuyela kunxulumano lweRoma Katolika. Esuka kuloo ndawo yokujonga uYohane wabona “ookumkani abasixhenxe,” abahlanu kubo babesele bewile ngowe-1798, yaye ubukumkani obunye babukho ngowe-1798, yaye obo bukumkani yayiyi-United States, kodwa obunye ubukumkani, obenziwe ngookumkani abalishumi, babuza kuza emva koko; kuba ngowe-1798 apho wayemi khona uYohane, ubukumkani besixhenxe babungekafiki. Ookumkani abalishumi balawula ngelo lixa leyure yengxaki yomthetho weCawe, yaye bayavuma ukunikela ubukumkani babo besixhenxe kurhamncwa lobukumkani besihlanu, elalifumene inxeba elibulalayo ngowe-1798.

Inani elithi “8” limela uvuko, yaye upopu ngoyesibhozo ophuma kwabasixhenxe xa inxeba lawo elibulalayo liphiliswa kumanyano oluphindwe kathathu lwenamba, irhamncwa nomprofeti wobuxoki olwenzeka kumthetho weCawa oza kufika kungekudala. Ngo-2020 abaququzeleli behlabathi babiba unyulo kuTrump, waza wabulawa ezitalatweni zeSityhilelo seshumi elinanye. AmaNgqina amabini eSityhilelo seshumi elinanye amela iimpondo ezimbini zerhamncwa lomhlaba ezathi zombini zabulawa ngo-2020. UTrump ngumongameli wesithandathu ukususela kuReagan ngexesha lesiphelo ngo-1989; kodwa ukusukela ngo-2024, ukwanguyesibhozo ophuma kookumkani abasixhenxe bangaphambili. Ngo-2024, inxeba lakhe elibulalayo laphiliswa, yaye ngaxeshanye waba ngoyesibhozo ophuma kwabasixhenxe ngokungqinelana ngokugqibeleleyo nomfuziselo wesiprofeto omisela umbono. Ukuba awunayo iRoma, awunako ukulandela iintshukumo zomfanekiselo weRoma.

MAGA

Ukuqonda indlela uTrump anguKonstantine Omkhulu ngayo xa “iminyaka engama-250” kaNero ifikelela esiphelweni, okanye indlela anguAntiochus Omkhulu ngayo ngowama-207 BC, okanye indlela angumongameli wokugqibela ngayo, ondudumo lonke lwentshukumo yakhe yexesha legolide lusekelwe ekwenzeni iMerika “ibe nkulu,” kufuna ukuqondwa kokuba isahluko kuqala sikhankanya uTrump nendima yakhe yesiprofeto.

Utyikityo “lwenyaniso” olumelwe ligama lesiHebhere elithetha “inyaniso,” elenziwe ngoonobumba bokuqala, beshumi elinesithathu, nabamashumi amabini anesibini bealfabhethi yesiHebhere, lumchaza uReagan njengonobumba wokuqala, no-Obama njengonobumba weshumi elinesithathu wemvukelo, njengoko kumelwe ngunyaka ka-2013 xa owayesakuba yinkokeli yeOfisi yoNcwino-mibuzo walandelwa ngupopu wokuqala ongumJesuit. Ngenxa yokuba inkokeli yoNcwino-mibuzo yarhoxa, isiphelo sayo sihambelana nendawo yokuqala kapopu ongumJesuit. Olo nxulumano phakathi koopopu ababini baka-Obama lwalungoMatshi 13, 2013. U-Obama uhambelana nonobumba weshumi elinesithathu wemvukelo, yaye unobumba wamashumi amabini anesibini nguTrump.

Ulungiso lwamashumi amabini anesibini lulinganisela umongameli kwizihlandlo ezibini zokulawula, yaye xa kuthathelwa ingqalelo oomongameli abalawule izihlandlo ezibini, abangazange balandelelane ezo zihlandlo zabo, babini kuphela. UGrover Cleveland ungualfa woongameli abalawule izihlandlo ezibini ezingalandelananga, yaye uTrump nguyomega. UGrover Cleveland wayengumongameli wamashumi amabini anesibini, yaye uTrump, njengoyomega kuCleveland, unobume boalfa buka-“22.” UCleveland noTrump bamele ualfa no-omega oqulathe umfuziselo wonobumba wamashumi amabini anesibini kuluhlu loonobumba lwesiHebhere. Kukho oomongameli ababini kuphela ababenamaxesha amabini okulawula angalandelananga, yaye uTrump ungowesibini kwabo babini. Isibini sika-omega siphindaphindwe ngamashumi amabini anesibini ka-alfa silingana namashumi amane anesine, umfuziselo ka-1844, ongumfuziselo womnyango ovaliweyo emthethweni weCawa, njengoko kwafanekiswa ngumnyango ovaliweyo ka-1844. UTrump ungumntu owahlukileyo wamashumi amane anesine ukuba ngumongameli, yaye ungumongameli ngexesha umnyango uvalwayo emthethweni weCawa.

UTrump ube ngowomfuziselo ngoKoreshi Omkhulu. UKoreshi Omkhulu wakhupha ummiselo wokuqala, yaye uArtashashta Omkhulu wakhupha ummiselo wesithathu. Owokuqala nowesithathu bayangqinelana, kuba uYesu usoloko ebonakalisa isiphelo ngesiqalo. UTrump ukho apho xa kuphela iminyaka kaNero ethi “250,” emelwe nguKonstantine Omkhulu. Ekupheleni kweminyaka ethi “250” ukusukela ku-457 BC, uTrump umelwe nguAntiyokwe Omkhulu, owabuya enamandla ngakumbi kunangaphambili ngo-2024, ekuzalisekisweni kwendima yeshumi elinesithathu.

Ngokuba ukumkani wasemantla uya kubuya, aze amise isihlwele esikhulu kunesangaphambili, yaye ngokuqinisekileyo uya kuza emva kweminyaka ethile enomkhosi omkhulu neendyebo ezininzi. Daniyeli 11:13.

Xa i-United States yoyiswa yiRoma ngexesha lomthetho weCawa, onke amazwe ehlabathi aya kuthi emva koko anyanzelwe ukuba aqubude kwiRoma.

“Iintlanga zasemzini ziya kulandela umzekelo we-United States. Nangona yona ikhokela ekwenzeni oku, ukanti kwangalo olo nxunguphalo luya kufikela abantu bethu kuzo zonke iindawo zehlabathi.” Testimonies, volume 6, 395.

“Iintlanga zasemzini” zinyanzelwa ukuba zenze njalo yiUnited States, ethabatha ubunkokeli beZizwe eziManyeneyo kumthetho weCawa ozayo kungekudala. IZizwe eziManyeneyo ngookumkani abalishumi beSityhilelo 17 abalawulwa nguAhabhi, ukumkani wezizwe ezilishumi zasentla, otshate noIzebhele. Umtshato kaIzebhele noAhabhi nguloo mtshato ugqityezelwayo kumthetho weCawa ozayo kungekudala. Kumthetho weCawa iUnited States, ilizwe elizukileyo likaDaniyeli ishumi elinanye, nerhamncwa lomhlaba leSityhilelo ishumi elinesithathu, iphelisa imbali yayo njengobukumkani besithandathu besiprofeto seBhayibhile. ENtabeni yeKarmele abaprofeti bakaBhahali abangama-850 nababingeleli basehlathini ababedlela etafileni kaIzebhele babulawa nguEliya. IUnited States ibulawa kumthetho weCawa ozayo kungekudala, njengoko babenjalo abaprofeti bobuxoki eNtabeni yeKarmele. Ibali ukusukela apho liqhubeka phakathi kukaEliya, ngokuchasene noAhabhi noIzebhele, yaye uAhabhi umele ubukumkani obuphindwe kalishumi, obulawulwa ngulowo waqala ukukrexeza noIzebhele. UIzebhele uzimisele ukukrexeza nabo bonke ubukumkani, kodwa uAhabhi umele owokuqala ukwenza oko, yaye yiUnited States efela eNtabeni yeKarmele ize kwangoko ibe sisithandwa sokuqala sikaIzebhele. Ngokwemigaqo kaDaniyeli ishumi elinanye, kulapho kumthetho weCawa uTrump emi khona njengokumkani onamandla waseGrisi, omelwe nguAleksandire Omkhulu.

Kwaye kuya kusuka ukumkani onamandla, oya kulawula ngobukhosi obukhulu, enze ngokwentando yakhe. Kwaye xa athe wasuka, ubukumkani bakhe buya kwaphulwa, buhlulwe buye kwiimoya zone zezulu; bungabi bobenzala yakhe, bungabi nangokobukhosi awalawula ngabo: kuba ubukumkani bakhe buya kuncothulwa, bube bobabanye, ngaphandle kwabo. Daniyeli 11:3, 4.

UDonald Trump uyavela njengalo “kumkani unamandla” weZizwe eziManyeneyo, omelwe ngaphakathi kweso siqendu, aze emva koko afanekiswe yimbali ka-Aleksandire Omkhulu. Xa esima, iUnited States, ubukumkani besithandathu besiprofeto seBhayibhile, buyaphela, kuze kuqalise ubukumkani besixhenxe bookumkani abalishumi kwiSityhilelo seshumi elinesixhenxe. Ookumkani abalishumi baqalisa ubukumkani babo besixhenxe ngokuvumelana khona apho nangoko ukuba banikele ubukumkani babo besixhenxe kumandla opopu, obungubukumkani besibhozo, obuphuma kubo obo bukumkani busixhenxe bangaphambili. Isivumelwano sabo sasikukuzalisekisa intando kaThixo, yaye intando Yakhe imelwe ngomgca phezu komgca kuzo zonke iziBhalo zenyaniso.

Ukumela iRoma ngendlela yomfuziselo

Iivesi zesihlanu ukuya kwesithoba zikaDaniyeli ishumi elinanye zazalisekiswa ngembali yesiprofeto eyayimela ngokugqibeleleyo imbali yamandla obupapa njengoko ibekwe kwiivesi ezingamashumi amathathu ananye ukuya kwamashumi amane zeso sahluko sinye. Umgca wembali okwiivesi zesihlanu ukuya kwesithoba uhambelana nomgca wembali okwiivesi ezingamashumi amathathu ananye ukuya kwivesi yamashumi amane. Yomibini imigca ichaza ixesha apho amandla amele iRoma yobupapa aqala oyisa imiqobo emithathu, alawula ixesha elithile de kwabakho umnqophiso owaphukileyo owazisa ukumkani wasemazantsi phezu kwawo nowanikezela inxeba elibulalayo. Okukhona le migca mibini ifundwa ngokusondeleyo ithelekiswa nembali, kokukhona kuqondwa ngokunzulu ukuba ichaneke ngokumangalisayo. Ukuchaneka kwayo kubhekisele kwindlela emela ngokusondeleyo ngayo isakhiwo esingaphakathi kweevesi kwanembali eyazizalisekisayo ezo vesi.

Imbali ezazizalisekisa ezi ndinyana zintlanu zihambelana kwaye ziyangqinelana nembali yeRoma yobupopu ebekwe phambi kwethu kwiindinyana ezingamashumi amathathu ananye ukuya kwamashumi amane, yaye zinika umxholo wokungeniswa kukaAntiochus Omkhulu kwiindinyana zeshumi ukuya kweshumi elinesihlanu.

Ke oonyana bakhe baya kuvuswa, bahlanganise intlaninge yemikhosi emikhulu; yaye omnye uya kuza ngokuqinisekileyo, aphuphume, adlule; aze abuye, avuswe, ade ase enqabeni yakhe. Daniyeli 11:10.

Ekuzalisekiseni kwevesi leshumi, uAntiochus Omkhulu waphumelela de waya kufikelela kwinqaba yaseYiputa, apho waluphelisa khona olo hlaselo ukuze aphinde aqokelele amandla akhe. Loo mbali ifanekisa ukuwa koManyano lweSoviet ngowe-1989, njengoko kumelwe kwivesi yamashumi amane yeso sahluko sinye.

Kwaye ngexesha lokuphela ukumkani wasemazantsi uya kumtyhala; aze ukumkani wasemantla amhlasele njengesaqhwithi, eneenqwelo zokulwa, nabanqwali-mahashe, neenqanawa ezininzi; aze angene emazweni, aphuphume, adlule. Daniyeli 11:40.

Amagama athi “uya kuza ngenene, aphuphume, aze adlule” akwivesi yeshumi ayafana kanye ngesiHebhere nalawo akwivesi yamashumi amane athi “uya kungena emazweni, aze aphuphume aze adlule.” Omabini la mavesi abonakalisa ixesha ukumkani wasentla (uAntiyokhus kwivesi yeshumi noReagan kwivesi yamashumi amane) boyisa ngalo ukumkani wasemzantsi (uPtolemy kwivesi yeshumi noManyano lweSoviet kwivesi yamashumi amane). Zombini ezi zohlaselo zaziziphindezelo ngenxa yoloyiso lwangaphambili lokumkani wasemzantsi (uPtolemy kwiivesi zesihlanu ukuya kweyesithoba noNapoleon kwivesi yamashumi amane). Inkuthazo yokuhlasela kukakumkani wasemzantsi yayisisivumelwano esaphulwayo (umtshato kaBernice kwiivesi zesihlanu ukuya kweyesithoba neSivumelwano saseTolentino sika-1797 esaphulwayo noNapoleon). Ulwakhiwo lwesiprofeto olumelwe phakathi kwala mavesi, kwanomzaliseko olandelayo wawo embalini, kukwahambelana noIsaya 8:8.

Wodlula kwaYuda; uya kuphalala, agqithe, afike kwanase ntanyeni; ukolulwa kwamaphiko akhe kuya kuzalisa ububanzi belizwe lakho, Owu Imanuweli. Isaya 8:8.

Xa uIsaya exela kwangaphambili ukuba umkhosi kaSennakeribhe “uya kuphuphuma ugqithe,” kwakhona kusetyenziswa kwaeso siHebhere sinye njengakwindinyana yeshumi neyemashumi amane. UIsaya uchaza ixesha apho uSennakeribhe, ubukumkani basentla, wayeyoyisile ubukumkani basemazantsi bakwaYuda, kodwa walishiya iYerusalem limi, kuba wafikelela kuphela “entanyeni,” kanye njengokuba uAntiyokuse wafikelela emdeni kwindinyana yeshumi. Isizathu sikaSennakeribhe yayikukuba uHezekiya wayewaphule umnqophiso neAsiriya, njengoko kubonakaliswa kukuba uHezekiya wayeka umrhumo ovunyelwene ngawo. Umnqophiso owaphulwayo ngulo ungaqhelekanga kwezi ndinyana zintathu ezihambelanayo. Zontathu zaziquka umnqophiso owaphulwayo, kodwa ngoPtolemy nangoNapoleon ukumkani wasentla nguye owayetyholwa ngokuwaphula umnqophiso. USennakeribhe, ukumkani wasentla, wamtyhola uHezekiya ngokwala ukuhlawula umrhumo awawabelwe wona.

Ke kaloku ngomnyaka weshumi elinesine wokumkani uHezekiya, uSenakeribhe ukumkani waseAsiriya wenyuka waya kuzo zonke izixeko ezinqatyisiweyo zakwaYuda, wazithimba. Waza uHezekiya ukumkani wakwaYuda wathumela kukumkani waseAsiriya eLakishe, esithi, Ndonile; buya umke kum; into oya kundibeka yona ndiya kuyithwala. Waza ukumkani waseAsiriya wabeka kuHezekiya ukumkani wakwaYuda iitalente zesilivere ezimakhulu mathathu neetalente zegolide ezingamashumi amathathu. Waza uHezekiya wamnika yonke isilivere eyafunyanwa endlwini kaYehova, nasezibuncwaneni zendlu yokumkani. 2 Kumkani 18:13–15.

Umkhosi kaSenakherib wasemantla wathimba izixeko ezingamashumi amane anesithandathu zakwaYuda ekuhambeni kwawo esiya eYerusalem. Kubaluleke kakhulu ngokwesiprofeto ukuba uIsaya 8:8 unxibelelane neendinyana zeshumi nezingamashumi amane, ngaloo ndlela enika ubungqina besithathu bokuwa kobukumkani basezantsi beSoviet Union ngowe-1989. Oko kuwa kuphawula ukuqala kwexesha lendinyana yamashumi amane elingenanto. Ukusuka ekuzalisekeni kwendinyana yamashumi amane ngowe-1989 kude kuse kwindinyana yamashumi amane ananye, emele umthetho weCawa oza kufika kungekudala, kukho ixesha elingenanto kwindinyana yamashumi amane. Elo xesha liqala ngowe-1989 liphele ngomthetho weCawa. Indinyana yamashumi amane ayinanto iyithethayo ngelo xesha lexesha, kodwa indinyana yamashumi amane inokuqondwa ngendlela yendlela yomgca phezu komgca.

“Isitshixo” esiyintloko sokumisela imbali efihlakeleyo yendima yamashumi amane, bubungqina bukaIsaya ngemfazwe yempindezelo yoloyiso yobukumkani basentla nxamnye nobukumkani basemazantsi. Nokuba kukuvukela kukaHezekiya ngokuyeka ukuhlonipha ukuzibophelela kwangaphambili kokunikela “irhafu” eAsiriya, okanye kukubekelwa bucala kukaBernice nguAntiochus, okanye siSivumelwano saseTolentino sikaNapoleon, zonke ezo ndima zintathu zazalisekiswa ziimbali ezigxininisa isivumelwano esaphulwayo njengesizathu esisisiseko sokuhlasela. Ngexesha lobongameli buka-Obama, phantsi kweSebe lezoRhulumente likaJohn Kerry, unobhala oncedisayo uVictoria Nuland wazisa inguquko yombala ukuze kubhukuqwe urhulumente waseUkraine. Ukusukela kuloo ndawo ukuya phambili, kukho amacala amabini empikiswano enye malunga neMfazwe yaseUkraine; uPutin uthi yayisisivumelwano esaphulwayo, baze abamchasileyo bathi isivumelwano asikhomba kuso uPutin asizange sabakho kwimeko athi sabakho kuyo uPutin. Nokuba isivumelwano senziwa ngenene saze kamva saphulwa, okanye ngokuphambeneyo, akubalulekanga; kuba ingxelo yesiprofeto ibhala nje isivumelwano esaphulwayo njengesizathu semfazwe.

UIsaya 8:8 unika “isitshixo” sokubona ukuba ukumkani wasentla woyisa kuphela ade afike entanyeni, okanye ade afike entloko. Eso “sitshixo” sichaza iRashiya njengentloko eyasala imi emva kokuwa komzimba ngowe-1989. Ukubaluleka kwesiprofeto kwivesi yesibhozo akufumaneki kuphela “kwisitshixo” sokuchonga intloko, koko nakwintsingiselo yaso yokuchonga “intamo” emele intloko, okanye isixeko esilikomkhulu, enokumiselwa kuphela ngokunxulumana nesicatshulwa sangaphambili saloo mbono mnye kaUIsaya 8. Loo mbono uqala kwisahluko sesixhenxe, yaye kwiivesi zesixhenxe nezesibhozo, intloko ichazwa njengokumkani, okanye ubukumkani bakhe, okanye isixeko esilikomkhulu sobukumkani. IYerusalem yayilikomkhulu lakwaYuda, ezazizixeko zayo ezingama-46 ezoyiswayo ngumkhosi kaSenakeribhe, kodwa uSenakeribhe wasishiya sisemi isixeko esilikomkhulu saseYerusalem.

Kuba intloko yeSiriya yiDamasko, nentloko yeDamasko inguRezini; yaye kwisithuba seminyaka emashumi mathandathu anesihlanu uEfrayim uya kwaphulwa, angabi sabantu. Nentloko kaEfrayim yiSamariya, nentloko yeSamariya ngunyana kaRemaliya. Ukuba aniyi kukholwa, inene aniyi kumiswa. Isaya 7:8, 9.

Xa umkhosi kaSenakeribhi wafika kwiindonga zeYerusalem ngowama-701 BC, wafika entanyeni, yaye ngokwenjenjalo washiyela ubungqina bembali bokuma kweRashiya emva kokuwa kowe-1989. Njengoko uAntiyokusi Omkhulu waqalisa impindezelo yakhe nxamnye nobukumkani basemzantsi, wafika kwindinyana yeshumi emdeni weYiputa, kodwa akazange angene. Okubalulekileyo kuloyiso lukaAntiyokusi kwindinyana yeshumi kukuba luphawula isiphelo somkhankaso womkhosi kaAntiyokusi owawungenadabi elahlukileyo elikhethekileyo, kodwa umele umsebenzi wakhe wokuphinda amise umhlaba awayelahlekile ngaphambili. Ukoyisa kwakhe kwindinyana yeshumi kumele isiphelo soloyiso oluninzi. Wagqiba umkhankaso wemfazwe yesine yaseSiriya eRafiya, okuthetha “umda,” yaye iRafiya yayilumda, okanye “intamo,” yeYiputa. Umkhankaso kaAntiyokusi wowe-219 BC ukuya kowe-217 BC umele ukuphuphuma nokudlula kokuwa kweSoviet Union ngowe-1989 ukuya kowe-1991, xa ukumkani wadlula phezu kwamazwe.

Ngokwesiprofeto, uIsaya 8:8 uvumela iRashiya, njengentamo emfazweni kaSenaribhi, okanye inqaba kweyakwa-Antiyokosi, ukuba ichongwe njengokumkani wasezantsi emfazweni yaseRafiya, njengoko kuboniswa kukuzaliseka kwevesi yeshumi elinanye. Ngokwenjenjalo, idibanisa ngokuthe ngqo imbali yangaphandle emelwe yidrako (ukumkani wasezantsi), irhamncwa (ukumkani wasemantla), nomprofeti wobuxoki (amandla ommeli wokumkani wasemantla) nomgca wangaphakathi wesiprofeto njengoko umelwe sisiprofeto seminyaka engamashumi amathandathu anesihlanu sevesi yesixhenxe yesahluko sesixhenxe.

Ngokwesiprofeto, ukubaluleka kokunyuka kukaSennakeribhi ukuya eYerusalem kunika obunye bobona bungqina bunamandla besiprofeto bamandla kaThixo eziBhalweni, kuba apho uThixo watshabalalisa umkhosi kaSennakeribhi wamadoda ali-185,000 ngobusuku obunye. Ngosuku olungaphambi koko, eludongeni lwaseYerusalem kwakukho bobabini uEliyakim noShebhena, iisimboli zoB Adventism baseLawodike nabaseFiladelfiya abaphawulwa emnyango ovaliweyo ka-1844 nasemnyango ovaliweyo womthetho weCawa.

Kwathi ngomnyaka weshumi elinesine wokulawula kukakumkani uHezekiya, uSenakeribhi ukumkani waseAsiriya wenyuka waya kuzo zonke izixeko ezinqatyisiweyo zakwaYuda, wazithimba. Waza ukumkani waseAsiriya wathuma uRabshake kwaLakishe ukuya eYerusalem kukakumkani uHezekiya enomkhosi omkhulu. Wema ngasemjelo wedama eliphezulu, endleleni eya entsimini yomhlambi. Kwaza kwaphuma kuye uEliyakim unyana kaHilekiya, owayephethe indlu, noShebhena umbhali, noYowa unyana ka-Asafe, umbhali weengxelo. Isaya 36:1–3.

KuIsaya isahluko sesixhenxe, uIsaya uthunywa nomyalezo kuAhazi ongendawo, ukumkani wakwaYuda, ubukumkani basemzantsi. Lobo bukumkani uSenakerib ahlasela kuso kwisahluko sesibhozo, ivesi yesibhozo. Xa uIsaya edibana nokumkani ongendawo uAhazi, udibana naye “ngasemjelo wedama eliphezulu endleleni eya entsimini yomgcobi welaphu,” kanye kuloo ndawo uRabshakeh anyelisa kuyo igama leNkosi. UIsaya wafundisa ukuba yena nabantwana bakhe babeyimiqondiso.

Yabonani, mna nabantwana endibanikwe nguYehova, singabemiqondiso nangezimanga kwaSirayeli, zivela kuYehova wemikhosi, ohleli entabeni yeZiyon. Isaya 8:18.

Xa uIsaya wadibana nokumkani ongendawo uAhazi “ngasemjelo wedike eliphezulu, endleleni eya entsimini yomhlambisi,” uIsaya wayeze nonyana wakhe uSeyare-yashubhi, okuthetha ukuthi, “intsalela iya kubuya.”

Yandule ke uYehova kuIsaya, Phuma ngoku uye kuhlangabeza uAhazi, wena noSheyari-yashub unyana wakho, ekupheleni kombhobho wedama elingasentla, endleleni eya entsimini yomhlambi. Isaya 7:3.

USheyariyashubhi uchaza ukuba isigidimi esashunyayelwa nguIsaya “esiphelweni somjelo wedama elingasentla endleleni yasentsimini yomhlambi” sisigidimi esichaza intsalela ebuyayo. Loo ntsalela ngabo bakwincwadi kaMalaki ababizelwa ukuba bamlinge uYehova ngokubuyela kuye, nangokubuyisela izishumi endlwini yobuncwane. Abo babuyayo bakwamelwa nguYeremiya njengabo babuyayo emva kokudana kokuqala. Kwisahluko sesixhenxe “isiphelo somjelo wedama elingasentla endleleni yasentsimini yomhlambi” sibonisa uIsaya enikela isigidimi kukumkani okhohlakeleyo wasemzantsi, yaye kuIsaya amashumi amathathu anesithandathu uEliyakim, uShebhena, noYowa umbhali werekhodi benza egameni likaHezekiya, lo gama uRabeshake emela uSenakeribhe.

Umyalezo wokuqala “wesiphelo somjelo wedama elingasentla endleleni yentsimi yomhlambi” wavakaliswa nguIsaya nonyana wakhe; umyalezo wokugqibela “wesiphelo somjelo wedama elingasentla endleleni yentsimi yomhlambi” wavakaliswa ngabantu abathathu. Umyalezo wokuqala wawusiya kukumkani wangaphakathi, owesibini wawusiya kukumkani wangaphandle. Umgca owahlulayo ludonga, olungumfuziselo womthetho kaThixo, nomthetho weCawa oSonto omela ukususwa kodonga lokwahlula ibandla norhulumente. Kumthetho weCawa oSonto, okanye eludongeni, kukho imifuziselo emithathu; uEliyakim yiFiladelfiya, uShebhena yiLawodike, yaye uYowabhi umbhali weengxelo yiSardesi.

Ngexesha lomthetho weCawa, baninzi abawiswa phantsi ngokukaDaniyeli 11:41, yaye abo bantu ngabo babekwa uxanduva ngenxa yokukhanya okuphathelele iSabatha yosuku lwesixhenxe. Abo bawiswa phantsi kwivesi 41 ngama-Adventist eSuku lweSixhenxe aseLawodike, yaye uEliyakim umele iFiladelfiya.

Kwaye kuya kuthi ngaloo mini, ndibize umkhonzi wam uEliyakim unyana kaHilkiya; ndimambathise ngengubo yakho, ndimqinise ngebhanti lakho, ndibeke ulawulo lwakho esandleni sakhe; abe nguyise kubemi baseYerusalem, nakwindlu kaYuda. Kwaye isitshixo sendlu kaDavide ndiya kusibeka egxalabeni lakhe; aze avule, kungabikho bani uya kuvala; aze avale, kungabikho bani uya kuvula. Isaya 22:20–22.

Yibhalele ingelosi yebandla laseFiladelfiya, uthi; Utsho nje oyiNgcwele, oyinyaniso, onaso isitshixo sikaDavide, ovulayo, kungabikho mntu uvalayo; ovalayo, kungabikho mntu uvulayo; Ndiyayazi imisebenzi yakho: yabona, ndibeke phambi kwakho umnyango ovulekileyo, yaye akukho mntu unako ukuwuvala: kuba unamandla amancinane, waligcina ilizwi lam, yaye akulikhanyelanga igama lam. Yabona, ndiya kubenza abo bendlu yesikhungu kaSathana, abathi bangamaYuda, bengenjalo, kodwa bayaxoka; yabona, ndiya kubenza beze banqule phambi kweenyawo zakho, baze bazi ukuba ndikuthandile. ISityhilelo 3:7–9.

UShebhina uthatyathelwa indawo nguEliyakim, yaye uShebhina oseludongeni umele amaSeventh-day Adventist aseLawodike angavumiyo ukuxhamla ngesigidimi semvula yokuqala okanye yemva. Imvula yokuqala kunye nebandla yamelwa nguIsaya nentsalela eyabuya, yaye isigidimi sasijoliswe ebandleni eliwexukileyo, elimelwe ngukumkani okhohlakeleyo uAhazi. Isigidimi esivela eludongeni sanikwa ukumkani okhohlakeleyo wasentla owayefuna ukoyisa iYerusalem, yaye simele imvula yemva ngokunxulumene nemvula yokuqala. Ngoxa ibandla likaThixo ligwetywa, imvula yokuqala okanye eyangaphambili iyatshiza, kodwa emthethweni weCawa imvula ithululwa ingenamlinganiselo. Isigidimi esaya kuAhazi sasisisigidimi sangaphakathi, isigidimi esaya kuSennakeribhi sasingesangaphandle. Ilizwi lokuqala leSityhilelo 18:1–3 luphindo lwesigidimi sengelosi yesibini, yaye lungaphakathi. Ilizwi lesibini leSityhilelo isahluko seshumi elinesibhozo ivesi yesine lingaphandle, yaye lisisigidimi sesithathu. UIsaya nonyana wakhe bazisa isigidimi sangaphakathi sengwele yesibini, yaye eludongeni, kunye nesigidimi sangaphandle, kukho imiphefumlo emithathu.

UEliyakim ngabalikhulu elinamashumi amane anesine amawaka, uShebhena ngumAdventism weLaodike yaseSeventh-day Adventist ogabha uphume emlonyeni weNkosi ngelo xesha. UYowabhi, umbhali weziganeko, umele umhlambi kaThixo omnye, orekhoda imbali ekhokelela eludongeni, ukuze uqonde umqondiso kaEliyakim, xa uphakanyiswa.

UIsaya 8:8 uzisa izigidimi zikaIsaya isahluko sesithandathu ukuya kweseshumi elinesibini kuDaniyeli 11, indima yeshumi. Ngokwenza oko unika ubungqina besibini bokuba intloko yobukumkani ishiyeka imi emva kohlaselo. Utyhila ingxoxo yomnqophiso owaphulwayo esetyenziswa ukukhawulezisa ukuqhambuka kwemfazwe.

Ukususela ekuweni kweSoviet Union ngowe-1989, kwivesi yamashumi amane, kude kuse emthethweni weCawe wangeCawa osondeleyo, omelwe kwivesi elandelayo, kukho iminyaka engamashumi amathathu anesixhenxe yembali yesiprofeto engathethwa nto yiyo yivesi yamashumi amane. Iivesi zeshumi ukuya kweyeshumi elinesihlanu kuDaniyeli ishumi elinanye zimele imbali yesiprofeto engakhankanywanga kwivesi yamashumi amane. Inokubonwa kuphela xa kusetyenziswa indlela yomgca phezu komgca. Ukuba aniyi kukholwa, inene aniyi kuzinzisa, sisilumkiso sesiprofeto esinxulumene neevesi ezintathu ezichaza u-1989, yaye ukuzaliseka kwembali kwevesi yesibhozo kaIsaya isibhozo kubonakalisa uvavanyo lukaEliyakim noShebhena. Ningabona na, okanye niyimfama?

Ivesi yamashumi amane ananye kaDaniyeli ishumi elinanye ngumthetho weCawa oza kufika kungekudala e-United States, ofanekiselwa yimbali eyazalisekisa ivesi yeshumi elinesithandathu.

Kodwa lowo uzayo ukumchasa uya kwenza ngokwentando yakhe; yaye akuyi kubakho namnye onokuma phambi kwakhe; yaye uya kuma kwelo lizwe elizukileyo, eliya kutshatyalaliswa ngesandla sakhe. Daniyeli 11:16.

Uya kungena nakwilizwe elizukileyo, namazwe amaninzi aya kubhukuqwa; kodwa la aya kusinda esandleni sakhe, kwawona amaEdom, namaMowabhi, nenkokeli yabantwana bakwa-Amon. Daniyeli 11:41.

Ukuzaliseka kwembali kwevesi yeshumi elinesithandathu kuse ukuya kwivesi yamashumi amathathu kuDaniyeli ishumi elinanye yimbali yeRoma yobuhedeni. Wonke umgca wesiprofeto kuDaniyeli isahluko seshumi elinanye mhlawumbi ufanekisela imbali yeRoma yobuhedeni, eyobupopu, okanye yale mihla. Wonke umgca mhlawumbi uchaza ngokungqalileyo imbali yaseRoma, okanye ufanekisela imbali yaseRoma yexesha elizayo. Wonke umgca. Iivesi ezibhekisa ngokungqalileyo kwimbali eyazalisekiswa yiRoma yobuhedeni, zifanekisela iRoma yobupopu. Ngokudibeneyo iRoma yobuhedeni neRoma yobupopu zingqina ngeRoma yale mihla. IRoma imisela umbono, kuba kususela ekuqaleni kwesahluko kude kuse ekupheleni umbono ungengoRoma.

UYesu wachaza ukuba kukho umngcatshi ngenjongo yokunceda abafundi baKhe bakholwe xa ukungcatshwa kukaYuda kwabonakaliswayo.

“Ekubhengezeni ishwangusha phezu koYuda, uKristu wayenenjongo yenceba ngakubafundi baKhe. Wabanika ngaloo ndlela ubungqina obupheleleyo bokuba nguMesiya kwaKhe. Wathi, ‘Ndiyanixelela ngaphambi kokuba kwenzeke, ukuze xa kuthe kwenzeka nikholwe ukuba NDINGUYE.’ Ukuba uYesu wayethe cwaka, ngokungathi akazi oko kwakuseza kumfikela, abafundi babenokucinga ukuba iNkosi yabo yayingenaso isazela sangaphambili sobuThixo, nokuba yamangaliswa yaza yanikelwa ezandleni zesihlwele sababulali. Kunyaka ongaphambili, uYesu wayebaxelele abafundi ukuba ukhethe abalishumi elinesibini, nokuba omnye kubo wayengumtyholi. Ngoku amazwi aKhe kuYuda, ebonisa ukuba inkohliso yakhe yayisaziwa ngokupheleleyo yiNkosi yakhe, ayeya kuqinisa ukholo lwabalandeli bokwenyaniso bakaKristu ngexesha lokuthotywa kwaKhe. Kwaye xa uYuda wayeya kufikelela esiphelweni sakhe esoyikekayo, babeya kukhumbula ishwangusha uYesu awayelibhengeze phezu komngcatshi.” The Desire of Ages, 655.

NgoDisemba 31, 2023 iNgonyama yesizwe sakwaYuda yaqala ukuvula amatywina esityhilelo saYo, kwaza kwaqalisa uvavanyo olusisiseko. Olu vavanyo lwalungolokuba iRoma isengumqondiso owawumisa umbono kwindima yeshumi elinesine, okanye ngaba izinto zazitshintshile? Xa umchasi-Kristu wokuqala ovela eUnited States waqalisa ukulawula ngoMeyi 8, 2025, indima yeshumi elinesine yayisele izalisekile. Ngoko ke kwabonakala ukuba ubudlelwane phakathi kukaTrump noPopu Leo babumelwe kwangaphambili nguReagan noJohn Paul II. Imfazwe yaseUkraine eyaqala ngo-2014, xa iSebe lezeMicimbi yaNgaphandle laseUnited States lazisa inguquko yombala eUkraine, yenzeka ngexesha lobongameli buka-Obama, owayelawula ngexesha loopopu ababini. UReagan noJohn Paul II kwindima yeshumi, kwaza kwathi emva koko ngo-2014 kwaqala iMfazwe yaseUkraine njengoko imelwe lidabi lomda kwindima yeshumi elinanye, okanye idabi laseRafiya. IRafiya ithetha “umda,” kwaye kunjalo nangegama elithi, “Ukraine.” Kulo mbali u-Obama kunye noopopu ababini baphawula idabi lesibini kumadabi amathathu eendima zeshumi ukuya kweyeshumi elinesihlanu. Emva koko ngo-2024, uTrump wabuya ngokuzalisekisa indima yeshumi elinesithathu. Kwandula ke kwindima yeshumi elinesine umbono wamiselwa ngokufika kogxa kaTrump wobupopu.

Oko kwasekwa kukuba amadabi amathathu eendinyana zeshumi ukuya kweshumi elinesihlanu amela iimpawu zendlela ezintathu, nganye kuzo ichaza ubudlelwane obuphakathi kukaIzebhele noAhabhi obukhokelela eNtabeni yeKarmele emthethweni weCawa. NgoReagan, uIzebhele wayeseSamariya, efihlwe ngumanyano oluyimfihlo. Emva koko ababingeleli bakaBhahali nabaprofeti behlathi baphakamisa ubumoya bobuKatolika benkululeko obuvukileyo, budityaniswe nomfuziselo kaObama oneempawu eziphambeneyo, womprofeti wobuxoki bobuProtestanti obuwileyo kwanowomprofeti wobuxoki wobuSilamsi, ukunqulwa kukamama womhlaba, uburheletyo nobunxunguphalo beNguquko yaseFransi. Emva koko uTrump wabuyela ngo-2024, yaza imbonakalo ecacileyo yobudlelwane obuvulekileyo phakathi kwerhamncwa nomfanekiso walo yabonakaliswa ngo-2025. Ngowama-2026, yaye uvavanyo lombono lwangaphandle lwesiseko ludlulile, yaye ngoku sikwimbobo yovavanyo lombono wetempile.

Ivesi yeshumi elinanye yazaliseka emfazweni yaseRafiya ngowama-217 BC, yaye ifuzisela imfazwe yaseUkraine eyaqala ngowama-2014, eyanda ngowama-2022, yaye ngoku isemngciphekweni wokugqitywa. UPutin uya koyisa, kodwa olo loyiso lulula nje ukungenisa ukuqala kokutshabalala kwakhe. Ulwakhiwo lwesiprofeto lwevesi yeshumi elinanye nokuzaliseka kwalo kwembali ekoyiseni kukaPtolemy emfazweni yaseRafiya ngowama-217 BC, ekuzalisekeni kwevesi yeshumi elinanye yesahluko seshumi elinanye, luyangqinelana nembali yesiprofeto yokumkani u-Uziya. Bobabini uPtolemy no-Uziya babengookumkani basezantsi, iintliziyo zabo zaphakanyiswa ngenxa yempumelelo yomkhosi, kodwa ezo ntliziyo ziphakanyisiweyo zabawisa bobabini, yaye ukutshabalala kwabo bobabini kunxulunyaniswa neenzame ezifanayo zokuzisa umnikelo engcweleni eYerusalem.

Siya kuqhubeka nokuqwalasela ukuphela kukaPutin okukhokelela edabini lasePanium kwindinyana yeshumi elinesihlanu kwinqaku elilandelayo.